amuuri adoonis Olgast

Adonis amurensis from Olga (spont. Primorskiy krai, Olga; collector Lyudmila Kursheva 1984), amuuri adoonis Olgast. Tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluva 10–20 cm kõrguse taime suhteliselt suured, kuni 5 cm läbimõõduga kollased õied puhkevad ülivara – juba märtsis-aprillis üheaegselt lumikellukestega, varasemad vormid lausa lumelaikude keskel. Amuuri adoonis on varakevadel koos ušaki krookuse sordiga 'Uschak Orange' esimene kollane lill aias. Tihe lehestikupadjand kuivab erinevalt teistest adooniseliikidest juunis või juulis. Pikaealine ning väga külmakindel Kaug-Ida taim. Annab aias rikkalikku isekülvi, mistõttu viimastel aastatel olen viljad enne seemnete varisemist eemaldanud, et nad kogu aeda õitsevate seemikutega ei täidaks. Enne teadaolevatest looduslikest leiukohtadest pärinevate taimede saamist kasvatasin mingit niru amuuri adoonise aedvormi, mis pigem kiratses kui kasvas, ei tahtnud õitseda ja ka seemet ei andnud. Minu poolt loodusest saadud taimed on täis tohutut elujõudu ja vohamist. Siin paimed korjas minu jaoks 1984. aastal loodudest Primorje krais Olga lahe ääres Olga asulas elav Ljudmila Kurševa. Õite sise- ja väliskülg on pakutavatest erineva leiukohaga variantidest kõige kollasem. Erinevatest leiukohtadest pärit taimi kasvatan eraldi aiaosades, et vältida nende omavahelist tolmlemast. Ehkki amuuri adoonised on niigi küllalt suure õiega, olen Olga taimedest välja valinud rida eriti suureõielisi seemikuid (1984. aastal saadud algtaimede hulgas selliseid polnud) ning edaspidi töötan selle kallal, et selgitada välja neist parim, mille saaks sordiks nimetada. Poolvari, aga talub suurepäraselt ka päikest. Parasniiske muld. Erinealt lubjalembesest kevadadoonisest (mis õitseb kuu aega hiljem, alles mais) eelistab amuuri adoonis happelist mulda.