paislauk

Allium auctum (spont. Crimea, mt. Aju-Dag, collector Tallinn BG 1980), paislauk. 60-80 cm kõrgusel varval juunis õitsev 5-8 cm läbimõõduga tihe poolkerajas kuni kerajas õisik koosneb tähtjatest 1 cm läbimõõduga kahvatulilladest õitest. 1962. aastal kirjeldatud Krimmi liik paislauk (A. auctum) on maailma aianduses praktiliselt tundmatu. Sibulad pärinevad Tallinna Botaanikaaialt, kes korjas need 1980. aastal Krimmist Ayu-Dagi mäelt. Aastal 2007 kirjeldas vene botaanik Aleksei Serjogin petliku laugu uue alamliigi: tammiku alamliigi (Allium decipiens subsp. quercetorum) ning ainult Krimmis kasvav paislauk pisiliigina on selle alamliigi koostisosa. Tammiku alamliiki esindavad taimed kasvavad looduslikult vaid Krimmi ja Krasnodari krai (Novorossiiski ümbruse) mägede lehtpuumetsades. Tammiku alamliik erineb tüüpalamliigist roosa õisiku kandelehe, maa-aluste lehetuppede, suuremate lehtede (19–30 cm pikad ja 0,5–1,3 cm laiad), väiksema, kuid tihedama õisiku, pikemate õielehtede ja varjulise kasvukoha poolest. Minu aias on ta tüüpalamliigist ka veidi hilisem õidepuhkeja. Alamliikide levilad omavahel ei kattu. Päike. Parasniiske muld.