Selles kategoorias asuvad püsililled on saadaval vaid koha peal ja neid ei saa ette tellida.
Järeletuleku kokkuleppimiseks helistage või kirjutage.
Eremurus fuscus, ruuge rohtlaliilia. Rohtlaliiliad on suursugused taimed, mille tugeval varval paiknev pikk ja tihe, harunemata õisik on nagu pikk püstine värvikas rebasesaba („küünal“). Nende juurikad on kaheksajala kujuga. Kehvade kuivade kasvukohtade taimedena ei sobi rohtlaliiliad meie kliimasse niiskustundlikkuse tõttu. See Tian Shani mägedes kasvav...
Eremurus robustus, tugev rohtlaliilia. Ligi 3-meetrise õisikuvarrega Kesk-Aasia ja Afganistani taim on minu aia kõige kõrgem sibullill. Üle 100 cm pikkuses ja kuni 10 cm läbimõõduga väga tihedas ruljas õisikus on juunis-juulis sadu kahvaturoosasid (peaaegu valgeid) tähtjaid õisi läbimõõduga 3-4 cm. Taimed külma ei karda, kuid niiskusõrnuse poolest on nad...
Hepatica nobilis f. alba 'Tamsa' (Sulev Savisaar 1990; spont. Estonia, Tartumaa, vil. Tamsa, collector Sulev Savisaar 1990), harilik sinilill 'Tamsa'. Tartumaalt Nõo valla Tamsa küla metsast korjatud valgeõieline taim. 10-20 cm. Aprill. Vari kuni poolvari. Parasniiske muld.
Myosotis alpestris (M. rupicola), aed-lõosilm. Vene ajal asus Jõgeva alevikus imekaunis rikkaliku püsilillesortimendiga legendaarne Riita ja Jaan Sarve iluaed, kuhu voorisid pidevalt lillehuvilised külastajad (samas kõrval asusid ka Aleksander Adojaani liigirikas sibullilleaed ja Rudolf Tamme kuulus iluaed). 1975. aasta külaskäigu ajal sain Riitalt...
Orchis militaris, hall käpp. Nagu balti sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica), nii pole ma ka halli käppa kunagi oma aeda istutanud, kuid ometi on nad peenardesse iseenesest tekkinud ja koguni veel mitmesse kohta. Siiski on teda aias tunduvalt vähem kui balti sõrmkäppa. Lisaks on peenardele tekkinud ka kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ja veel üks...
Paeonia lactiflora 'Benita' (Sulev Savisaar 2019; seedling 18c-56F), valgeõieline pojeng 'Benita'. Valge (puhkedes võib olla roosa varjundiga), keskmise suuruse (∅ 15 cm), väga tihe, tolmukateta, kroon-tüüpi täidisõis. Valgete kroonlehtede ja samavärvilise südamekrooni vahel on näha staminoodidest (kõlutolmukatest) tekkinud madalat (justkui õide...
Paeonia lactiflora 'Imant Ridaliste' (Sulev Savisaar 2011, syn. 'Imant' 2009; seemik MP6-36), valgeõieline pojeng 'Imant Ridaliste'. Valge (mõnel aastal puhkemisel roosa varjundiga), keskmise suurusega (Ø 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, roos-tüüpi küllalt korrapärane täidisõis. Südamenupust tekib hiljem lehter. Võib anda ka kõrvalõisi....
Paeonia lactiflora 'Mannavaht' (Sulev Savisaar 2011; seedling MP6-16, hilisema tähistusega 21c-1), valgeõieline pojeng 'Mannavaht'. Keskmiselt roosa, keskmise suurusega (Ø 16 cm), lamedapoolne roos-tüüpi hõre täidisõis või pooltäidisõis. Mitu õit varrel. Erinevalt muudest pojengisortidest, mille kõrvalõied avanevad alles pärast peaõie äraõitsemist, on...
Paeonia lactiflora 'Mõisaproua' (Sulev Savisaar 2019; seedling MP16-26A-AD), valgeõieline pojeng 'Mõisaproua'. Jaapani tüüpi keskmise kuni suure (läbimõõt 13-16 cm) õie roosakaslillad kroonlehed ümbritsevad aprikoosivärvi (oranžikaskollastest) staminoodidest koosnevat tihedat madalat südamepoolkera. Õitsemise algul on õis erksavärviline, aga hiljem muutub...
Paeonia lactiflora 'Rõõmsake' (Sulev Savisaar 2022), valgeõieline pojeng 'Rõõmsake'. Isetekkeline seemik 11d-35 õitses emakordselt 2021. aastal ning esimese jagamise tegin juba 2022. aasta sügisel. Rõõmsa välimusega suur tumeroosa kuni roosa suur lihtõis 12 kroonlehega. Õie läbimõõt 22 cm. Tolmukaniidid ja tolmukapead kollased. Emakas roheline,...
Paeonia officinalis 'Anemoniflora', varajane pojeng 'Anemoniflora'. 1832. aastal kirjeldas botaanik Hooker teisendi nimega Paeonia officinalis var. anemoniflora Hook. Tänapäeval peetakse seda vaid sordiks. Ameerika Pojengiseltsi registris pole sorti registreeritud. Varajase sordina õitseb ta juuni esimesel dekaadil. Puhmik on vaid kuni 50 cm kõrgune....
Phlox paniculata 'Ajasild' (Mall Värva 2019), aedfloks 'Ajasild'. Lilla õis on punaka südamega. Mall Värva leidis selle floksi Valga maakonnast Palupera vallast Hellenurme, Mäelooga ja Päidla külas asuvast Elva maastikukaitseala Päidlapalu sihtkaitsevööndist Emanda heinamaalt. Mall Värva seletab floksisordi nime saamise tagapõhja: "Emanda sild on sild...