Siin pakutavaid minu aias kasvavaid sibullilli on võimalik posti teel tellida. Nad on läbi teinud paljuaastase katsetuse avamaal ning ühtegi neist pole ma kunagi talveks katnud. Tellimusi võtan vastu augusti lõpuni (erandina ka hiljem). Taimed saadan tellijatele postiga teele septembri alguspoolel. Septembrikuu teises pooles tegelen pojengide kaevamise, jagamise ja saatmisega. Sibullillede kataloog ja pojengide kataloog on erinevad kataloogid ja ka taimede saatmisajad on kummalgi erinevad. Seetõttu saate sibullilled ja pojengid eraldi pakkidena.
Postikulud - pakend pluss saatekulud – 5 EUR tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse.
Tellimused saata meiliaadressil 
, kontakttelefon on 56234524. Postiaadress on veidi muutunud: 51002 Tartu, Ringtee postkontor, postkast 175, Sulev Savisaar.
Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.
Posti teel saadetavate taimede tellimusse on võimalik lisada ka vaid koha peal pakutavaid taimi, kuid nende taimede saamist ma ei garanteeri (ei taga), sest nende kogused on väikesed ning enamasti kipuvad soovitud taimed (eriti odavamad) vahepeal koha peal müügis olles otsa lõppema. Aga huvi korral tasub alati õnne proovida ning tihti see õigustab ennast!
Lisan siia ka mõne raamatuviite, kust huvilised saaksid sibullilledest põhjalikumalt lugeda:
1) Sulev Savisaar. EESTI SIBULLILLEENTSÜKLOPEEDIA. Eesti aedades kasvatatavad sibullilled (980 liiki ja 4000 sorti 81 perekonnast koos kirjelduste ja kasvunõuetega). Varrak. 2004. 432 lk.
2) Sulev Savisaar. 100 SIBULLILLE. Ajakirjade Kirjastus. 2007. 131 lk.
3) Sulev Savisaar. Svogūninės gėlės / [red.: Lina Lankauskaitė, Sulev Savisaar, Anu Jõesaar]. - Vilnius : Ekspress leidyba, 2008. - 96 p. - (Mano namai). Lietuvos žemės ūkio biblioteka.
Postimüügiga pakutavad taimed:
Adonis amurensis seedlings mix, amuuri adoonis, seemikute segu. Tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluva 10–20 cm kõrguse taime suhteliselt suured, kuni 5 cm läbimõõduga kollased õied puhkevad ülivara – juba märtsis-aprillis üheaegselt lumikellukestega. Lisatud fotol näetegi taime õitsemas lumelaikude keskel. Amuuri adoonis on varakevadel koos ušaki krookuse sordiga 'Uschak Orange' esimene kollane lill aias. Tihe lehestikupadjand kuivab erinevalt teistest adooniseliikidest juunis või juulis. Pikaealine ning väga külmakindel Kaug-Ida taim kasvab aias parasniiskel mullal päikese käes isegi paremini kui lehtpuude varjus või poolvarjus. Erinevalt lubjalembesest kevadadoonisest (mis õitseb kuu aega hiljem, alles mais) eelistab amuuri adoonis happelist mulda. Annab aias isekülvi. Olen selle liigi taimi saanud umbes 30 aastat tagasi erinevatest looduslikest leiukohtadest Sahhalini saarelt ja Primorje kraist. Pakungi neist tekkinud aedseemikute erineva välimusega segu. 7 EUR
Adonis amurensis from Korsakov (spont. Sakhalin, Korsakov; collector Natalia Hudyakova 1985), amuuri adoonis Korsakovist. Taimed korjas minu jaoks 1985. aastal Sahhalini saarelt Korsakovi linna lähiümbrusest Natalia Hudjakova. Taime kollastel õitel on pruunikat varjundit. Et mul selle taime varud on suured, siis pakun neid sel aastal soodushinnaga; senise 9 EUR asemel hinnaga 5 EUR
Adonis amurensis from Olga (spont. Primorskiy krai, Olga; collector Lyudmila Kursheva 1984), amuuri adoonis Olgast. Taimed korjas minu jaoks 1984. aastal loodudest Primorje krais Olga lahe ääres elav Ljudmila Kurševa. Õite selg on pakutavatest variantidest kõige kollasem. 9 EUR
Adonis amurensis from Tomari (spont. Sakhalin, Tomari; collector Yuri Uspenskiy 1984), amuuri adoonis Tomarist. Need taimed korjas 1984. aastal Sahhalini saare lõunaosast Tomari linna lähiümbrusest sealne lillekasvataja Juri Uspenski. 9 EUR
Adonis amurensis VS 93-75 from Gorin (spont. Habarovskiy kray, Komsomolskiy raion, near Gorin river), amuuri adoonis VS 93-75 Gorinist. Taimed on korjatud eestlase Mart Veeruse ja lätlase Arnis Seisumsi poolt 1993. aastal Balti ekspeditsiooni (Baltic Expedition 1993) ajal habarovski kraist Komsomolski rajoonist Gorini jõe äärest. Kõrgus 20 cm. Kollases õies on pruunikat varjundit. Taime sain Mart Veeruselt 2001. aastal. 9 EUR.
Allium aflatunense from Chatcal (spont. Kirghizia, Chatcal mnt.), aflatuni lauk Tšatkalist. Erinevalt kaubandusest (kes pakub selle liigi pähe tegelikult hoopis hollandi lauku, A. hollandicum) pakun ehtsat liiki. Tian Shani mäestikus Kirgiisias ja Usbekistanis kasvava laugu 120-130 cm kõrgusel tugeval lehtedeta varrel puhkeb juuni algul tähtjate õitega 6-10 cm läbimõõduga ülitihe (hollandi laugul on see palju hõredam) lillakaspurpurne keraõisik. Omanäolised kaunid ja võimsad aeda varakult ilmestavad sinkjashallid laiad lehed. Pakun lätlaste poolt Kirgiisiast Tšatkali ahelikust korjatud taimi. 1 EUR
Allium altissimum 'Goliath' (Antoine Hoog; registrant Hoog & Dix Export 2004), kõrge lauk ’Goliath’. Ladinakeelne liigiepiteet altissimum tähendab „kõrgeim“. Kreemikat sibulat katab valge kest. 160 cm kõrgusel varval puhkeb juunis 8 cm läbimõõduga tihe kerajas violetne õisik. Lehed on puhasrohelised ning sarnaste liikidega võrreldes kauem püsivad, mis on õitseajal eriti tähtis. Looduslikult kasvab kõrge lauk Kesk-Aasias, Afganistanis ja Iraanis. Ühe kõige kõrgemakasvulisema laugu sort on nimetatud Hollandis Antoine Hoogi poolt, kuid täpne nimetamisaasta pole teada. Tagantjärgi registreeriti ta Hollandis 2004. aastal. On avaldatud arvamust, et sordi algmaterjal on tõenäoliselt saadetud Göteborgi Botaanikaaiale Alma-Ata Botaanikaaiast 1965. aastal, hiljem aga Rootsist Hollandisse sattunud. Ehtne liik on kultuuris tundmatu, sest selle nime all pakuvad puukoolid ja botaanikaaiad valesid liike. Nii väidab Saksamaal Leibnizis asuva uurimisinstituudi lauguteadlane Fritsch, et kõik sealses instituudis seemnetena Euroopa erinevatest botaanikaaedadest saadud ja üles kasvatatud A. altissimum taimed osutusid varreka laugu (A. stipitatum) siledalehisteks vormideks. Minu sibulad pärinevad Leedu sibullillekoguja ja –aretaja Leonid Bondarenko käest. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR
Allium amplectens, läänelauk. Oregoni, Washingtoni ja California osariigi mägedest pärineva vähenõudliku taime 30 cm kõrgusel varval paiknevad 4 cm läbimõõduga peaaegu kerajad õisikud koosnevad juunis-juulis 10-50 valgest tähtjast õiest.1 EUR
Allium barsczewskii ARJA 98-54 (W Serawschan, Uzbekistan, Tahta-Karacha = Aman Kutan mountain pass), Barštševski lauk ARJA 98-54 Aman-Kutanist. 20-70 cm kõrgusel varrel juuni algul puhkev poolkerajas 2-5 cm läbimõõduga kimpjas õisik koosneb lillakaspunastest kellukjatest ülesvaatavatest õitest. 3-5 kitsast lehte on õitsemise ajal värsked tumerohelised. Lätlased Janis Rukšans ja Arnis Seisums korjasid taimed Usbekistanist Zarafšoni mäestiku lääneosast Aman-Kutanist. 4 EUR
Allium decipiens subsp. decipiens (from Stavropol BG), petliku laugu tüüpalamliik. Juunis puhkevad 80 cm kõrgusel varval tihedas 8 cm läbimõõduga poolkerajas kuni kerajas õisikus ühepikkustel õieraagudel asuvad tähtjad kahvatud roosakasvioletsed õied. Lehes on kitsad (lineaalsed kuni süstjad). Petliku laugu tüüpalamliiki kuuluvad stepitaimed, mis levivad Aasovi merest põhja poole jäävates steppides (Dnepri ja Doni jõgikond) ja Stavropoli kõrgendikel (Kislovodsk, Nevinnomõssk jm.). Minu taimed pärinevad Tallinna Botaanikaaiast, kes sai teadmata loodusliku leiukohaga petliku laugu 1983. aastal Stavropoli Botaanikaaiast. Suure tõenäosusega ongi Stavropoli Botaanikaaed need stepilaugud korjanud kohalikust Stavropoli loodusest. 2 EUR
Allium decipiens subsp. quercetorum (incl. Allium auctum, spont. Crimea, mt. Aju-Dag, collector Tallinn BG 1980), petliku laugu tammiku alamliik (paislauk). 80 cm kõrgusel varval juunist juulini õitsev aias 8 cm (looduses 5 cm) läbimõõduga tihe poolkerajas kuni kerajas õisik koosneb tähtjatest 1 cm läbimõõduga kahvatulilladest õitest. 1962. aastal kirjeldatud Krimmi liik paislauk (A. auctum) on maailma aianduses praktiliselt tundmatu. Sibulad pärinevad Tallinna Botaanikaaialt, kes korjas need 1980. aastal Krimmist Ayu-Dagi mäelt. Botaanilise kirjanduse andmeil on samalt mäelt korduvalt korjatud petliku laugu tammiku-alamliigi taimi. Paislauk kui endeemne liik kirjeldati 1962. aastal ukraina botaaniku Omelczuki poolt, kes ühendas selle alla kõik Krimmis kasvavad laugusektsiooni Melanocrommyum taimed. Aastal 2007 kirjeldas vene botaanik Aleksei Serjogin petliku laugu uue alamliigi: tammiku alamliigi (Allium decipiens subsp. quercetorum) ning ainult Krimmis kasvav paislauk pisiliigina on selle alamliigi koostisosa. Tammiku alamliiki esindavad taimed kasvavad looduslikult vaid Krimmi ja Krasnodari krai (Novorossiiski ümbruse) mägede lehtpuumetsades. Tammiku alamliik erineb tüüpalamliigist roosa õisiku kandelehe, maa-aluste lehetuppede, suuremate lehtede (19–30 cm pikad ja 0,5–1,3 cm laiad), väiksema, kuid tihedama õisiku, pikemate õielehtede ja varjulise kasvukoha poolest. Minu aias on ta tüüpalamliigist ka veidi hilisem õidepuhkeja. Alamliikide levilad omavahel ei kattu. Koos Leonid Bondarenkoga Leedust (kes on sibulad vahetusega saanud minult) oleme selle alamliigi sibulate ainsad pakkujad maailmas. Soodushind kehtib seetõttu, et minu sibulavarud on suured. 3 EUR
Allium grande (spont. Dagestan, Mahatshkala, collector Boris Vasilyev 1981), mahhatškala lauk. 80-100 cm kõrgusel varrel puhkeb juuni esimesel poolel 9 cm läbimõõduga tihe roosakasvalge keraõisik. Helerohelised lehed on 6 cm laiused ja 50 cm pikkused. See hävimisohus ("Punase raamatu") üliharuldane lauguliik kasvab kogu maailmas vaid Dagestani pealinna Mahhatškala ümbruse hõredates tamme-valgepöögimetsades ja põõsastikes huumusrikastel karbonaatmuldadel, kus linna- ja külaelanikud teda innukalt rüüstavad. Siiski on liiki leitud ka teisel pool Dagestani piiri Põhja- ja Kirde-Iraanis. Aias kasvab hästi nii päikese käes kui ka varjus. 1981. aastal Mahhatškala lillekasvatajalt Boriss Vassiljevilt saadud kohalikke loodusliku laugu sibulaid olen andnud ka Läti kuulsale lauguteadlasele Arnis Seisumsile, kes oma määranguga kinnitas liigi ehtsust. Sibulavarude suurus on mul võimaldanud sel aastal selle harulduse hinda kahekordselt alandada. 6 EUR
Allium haemanthoides SLIZE 137 (Iran, road from Posegani to Chelgerd), verilill-lauk SLIZE 137. Pakutavate hallikate lehtedega aias 30-35 cm kõrguste taimede suur 15 cm (ühel taimel koguni 30 cm!) kohev õisikukera juunis on väga omapärase luitunud (peaaegu värvitu, pruunika varjundiga) värvusega. Pakutavad sibulad korjas 1998. aastal Iraanist Posegani-Chelgerdi maantee äärest Rootsi-Läti-Iraani Zagrose ekspeditsioon, milles osalesid botaanikud Assadi, Mozaffarian, Popp, Seisums ja Lidén. SLIZE = Swedish-Latvian-Iranian Zagros Expedition 1998. Taimed sain Janis Rukšansilt „Allium haemanthoides SLIZE-137“ nime all ning ise sai ta taimed nende korjajalt Arnis Seisumsilt. Kui Janis 2015. aastal minu aias neid taimi õitsemas nägi, siis ei pidanud ta neid enam verilill-lauguks (A. haemanthoides), vaid Allium bodeanum’ile (turkmeenia laugule) lähedaseks liigiks. Leedu ja muugi maailma aedades ringleb SLIZE 137 endiselt A. haemanthoides (verilill-laugu) nime all. See Iraani loodusest korjatud vorm on osutunud sedavõrd omapäraseks, et ei sobi hästi kokku ühegi seni Iraanist kirjeldatud lauguliigiga. Ka külastajad on neist vaimustunud ja hüüatavad õitsevaid taimi vaadates: „Oi kui ilus! Aga kas ta õitseb ka või?“, mille peale pean seletama, et ta ju just praegu õitsebki! 12 EUR
Allium heldreichii (from Mt. Olimbos in Greece), Heldreichi lauk. Juunis kannab 60 cm kõrgune vars roosadest kellukjatest õitest koosnevat väga tihedat püstist 4,5 cm läbimõõduga poolkerajat õisikut. Lehed on ruljad ja õõnsad. Heldreichi lauk kasvab Kreeka põhjaosa kaljustel mäenõlvadel 700-2000 m kõrgusel. Pakutavad roosakaspunaste õitega taimed on korjatud Kreekast Olümpose mäelt. 4 EUR
Allium hymenorrhizum (spont. S Kazakhstan, Aksu-Zhabagly nature reserve, Kshi-Kaindy, 1900 m, coll. Moscow BG 1946), peenejuureline lauk. Sibulad kinnituvad kimbuna risoomile. Aias üle 100 cm (kuni 150 cm) kõrgune peenike jäik vars kannab juulis väikest, 3,5 cm läbimõõduga tihedat püstist kerajat purpurroosat õisikut. Kitsad lamedad sinkja varjundiga lehed on sügiseni ilusad ja värsked. Maailma aianduses tundmatu liik sobib lehtede poolest ka lehtilutaimeks. Peenejuureline lauk kasvab Altai, Kasahstani, Kirgiisia, Tadžikistani, Afganistani, Iraani, Mongoolia ja Loode-Hiina Xinjiangi provintsi niisketel niitudel. Aias on taimed väga vastupidavad. Sain taimed Tallinna Botaanikaaialt, kes sai selle huvitava liigi 1961. aastal Moskvast. Moskva taimed omakorda on korjatud 1946. aastal nii sibulate kui seemnetena Lõuna-Kasahstanis asuvast Aksu-Jabagly (Aksu-Zhabagly) looduskaitsealalt Kshi-Kaindy’st 1900 m kõrguselt. Raske on panna hinda taimele, mida maailmas müügiks ei pakuta. Väärt oleks ta kindlasti enamat. 8 EUR
Allium litwinowii 'Aquamarin' (Janis Rukšans 2009; syn. Allium caesium 'Pskem's Beauty', Janis Rukšans 2001; ARJA 98-91; spont. Ikhnachsai gorge, Pskem, Uzbekistan), Litvinovi lauk 'Aquamarin' (sinilauk 'Pskem's Beauty'). Lätlased Arnis Seisums ja Janis Rukšans korjasid 1998. aastal Usbekistanist Pskemi ahelikust Ihnachsai mäekurust hele- kuni kahvatusiniste õitega taimevariandi, mille õielehed on tumedama kesksoonega. Aias on taime kõrguseks 50 cm ja juunis ja juulis õitseva tiheda õisiku läbimõõt 5-6 cm. 2001. aastal andis Janis sinilauguks (Allium caesium) peetavale sordile nimeks 'Pskem's Beauty’. 2009. aastal muutis Janis sordinime 'Aquamarineks'. 2013. aastal teatas Janis, et seni sinilauguna pakutud sort 'Aquamarin' kuulub tegelikult hoopis Litvinovi laugu alla. 5 EUR
Allium oreophilum 'Agalik's Giant’ (Janis Rukšans 1995, RKSi 77-, spont. Agalyk valley, Samarqand viloyati, Uzbekistan, Seravschan mnt. range), mäestiklauk 'Agalik's Giant’. Suure tiheda ja erksavärvilise purpurse 5 cm läbimõõduga poolkera- või keraõisikuga 20 kuni 40 cm kõrgune varajane sort (puhkeb juuni 1. poolel) on kõrgekasvulisem kui Hollandi aedades levinud variant ning sobib ka lõikeks. Meeldiva lõhnaga tihedakoelise laikellukja õie läbimõõt on 1,5-2 cm. Taimed on korjatud 1977. aastal Usbekistanist Samarkandi lähedalt Zarafšoni mäestikus asuvast Agalõki orust Läti ekspeditsiooni poolt koosseisus Janis Rukšans, Aris Kruminš ja Ludvig Sidrevics. 2.50 EUR
Allium oreophilum 'Kuramin's Dwarf' (Arnis Seisums 1997, SAVV 95-6), mäestiklauk 'Kuramin's Dwarf’. Mäestiklaugu kõige madalakasvulisema variandi kõrgus on vaid 5-8 cm. Õied on väga tumedad purpursed – palju ei puudu, et lausa mustjaspurpursed ning koondunud 3,5 cm läbimõõduga õisikusse. Algsordil esineb varieeruvust, mistõttu on pigem tegu sordirühmaga. Selle omapärase ja üliharuldase variandi sibulad korjasid Arnis Seisums ja Viktor Voronin 1995. aastal Usbekistanist Kurama mäestikust 2800 m kõrguselt kohast nimega 33. kilomeeter. Õitsevad sibulad on väga pisikesed, umbes hernetera suurused. 7 EUR
Allium orientale, idalauk. 20-30 kõrgune ruljas vars kannab mai lõpus-juuni algul paljuõielist 2,5-5 cm läbimõõduga valget poolkerajat õisikut. Õite sigimikud on rohelised, tolmukaniidid valged. Rihmjad lehed on lainelise servaga ja kaunilt väändunud. Omapärane lehestik tõmbab endale tähelepanu. Pakutavad omapärased taimed on korjatud Türgi lõunaosast Antalya provintsist Akseki linnast põhja poolt. 5 EUR
Allium oschaninii ARJA 98-40 (spont. Uzbekistan, mountains S of Fargona valley: Shurab, S Sarimar, SW Ghisar, Uzbekistan), Ošanini lauk. Tegemist on pigem huvitava harulduse kui ilutaimega, mida paljud botaanikud peavad hariliku sibula looduslikuks eellaseks. 2,5-4 cm läbimõõduga punakaspruuni kestaga sibulad kasvavad risoomil. 110 cm kõrgune õõnes vars on keskpaigast allpool suure, järsu naljaka ja kena paksendusega („põiega”), mis ongi taime peamiseks vaatamisväärsuseks. Üks aiakülastaja nimetas teda koguni nimega „rase lauk“. Tihedas paljuõielises 6 cm läbimõõduga keraõisikus paiknevad tähtjad valged õied puhkevad suhteliselt hilja – alles juulis. 4-5 õõnsat püstist lehte ümbritsevad oma tuppedega kolmandikku varrest. Liik kasvab looduslikult Kesk-Aasias, Afganistanis ja Iraanis. Ošanini lauk on meil avamaal täiesti külmakindel ja vastupidav, sobides nii ilutaimeks kui ka köögiviljataimeks. Tegu peaks olema suurepärase toidutaimega, sest ka kulinaarselt tuntud prantsuse pesasibul (prantsuse šalottsibul) kuulub selle liigi alla: Allium oschaninii French Shallot-rühm. Siin pakutavad taimed on korjanud lätlased Arnis Seisums ja Janis Rukšans Usbekistanist Hisori mäestiku edelaosast Shurabist. 3 EUR
Allium paradoxum var. normale 'Talish' (Janis Rukšans 1995; RSZ 87-13, spont. S Azerbaijan, Talysh mountains, near Lerik, 1700 m), erislauk 'Talish'. Erislaugu tüüpteisend A. paradoxum var. paradoxum ei paku aianduslikku huvi õisikus esinevate sigisibulate tõttu. Seevastu erislaugu sigisibulateta teisend A. paradoxum var. normale ei moodusta õisikus kunagi sigisibulaid. 30 cm kõrguse teravalt kolmekandilise õisikuvarre tipus rippuvat 10-15 valget laiade õielehtedega suhteliselt suurt 1 cm pikkust ja laiust kellukjat õit meenutavad lumikellukest või märtsikellukest või maikellukest. Selle minu aia kõige varajasema lauguliigi õied puhkevad aastast olenevalt kas mai algul või juba aprilli lõpus. Õielehed ei pudene pärast õitsemist, vaid jäävad ka kuivanult valgeteks, jättes petliku mulje, et taim aina õitseb edasi! Nad eelistavad aias poolvarju, kuid taluvad hästi ka päikest, kasvades edukalt niiskel savimullal. Maailmas väga hinnatud ilutaimena on erislauk saanud rahvusvahelisi suuri auhindu. Ta sobib peenrasse, kiviktaimlasse, potti ja lõikeks. 2013. aastal pakkusin teile Mart Veeruse ja Arnis Seisumsi poolt 1994. aastal Kasahstanist korjatud sibulaid. Sel aastal pakun sorti ’Talish’, mille sibulad korjasid lätlased Janis Rukšans, Arnis Seisums ja Aina Zobova 1987. aastal Aserbaidžaani lõunaosas asuvatest Talõsi mäestikust Leriki küla lähedalt 1700 m kõrguselt. Märgatavat vahet Kasahstani ja Aserbaidžaani taimede välimuses ja õitseajas pole. 1.50 EUR
Allium 'Stipineva' (Allium ×stipineva: Eugenijus Dambrauskas), lauk 'Stipineva'. Leedu lillekasvataja ja sordiaretaja Eugenijus Dambrauskas valis sordi 'Stipineva' välja oma aias varreka laugu (A. stipitatum) vabatolmlemisest tekkinud seemikute hulgast. Aretaja arvates on tegemist varreka laugu ja Nevski laugu vahelise hübriidiga (A. stipitatum × A. nevskianum). Mõlemad lauguliigid kasvasid seemnete kogumise ajal 1992. aastal samal peenral. Aretaja valis sadade seemikute hulgast välja 6 hübriidset taime. Hübriidide õitsemisel 1997. ja 1998. aastal selgus, et õied on neil kõigil ühesugused, vaid lehtedes esines väikesi erinevusi. Taimed on hea paljunemisega. Sort on peaaegu viljatu, kuid mõnest tekkinud seemnest on Augis (nii kutsuvad aretajat tema sõbrad) üles kasvatanud juba teise põlvkonna seemikuid, mis on andnud veelgi põnevama välimusega taimi. 55 cm kõrgusel taimel on kaunis lehestik ja kena metalse varjundiga 9 cm läbimõõduga helelilla õisik. Sort on saadud otse aretajalt. Saksa lauguteadlane R. Fritsch leidis, et sordi ’Stipineva’ tekkel oli Nevski laugu kõrval teiseks ristlusvanemaks A. sarawschanicum, mitte A. stipitatum. Et see lauk on hea paljunemisega ja sibulavaru on suur, siis pakun sel aastal seda kaunitari tavalisest üle kahe korra odavama hinnaga. 4 EUR
Allium stipitatum from Karatag (spont. Karatag river valley, Hisor (Gissar, Hissar) mnt. range, Tajikistan, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1992), varrekas lauk Karatagist. See lauk on varajane. 130-155 cm kõrgusel ribilisel varrel puhkevad mai lõpus või juuni esimesel dekaadil lillad tihedad 13 cm läbimõõduga keraõisikud. 4-6 rihmjat, laia (kuni 12 cm), alt karvast püstist lehte hakkavad õitseajaks tipust juba kuivama. Liik kasvab Kesk-Aasias (Pamiiri ja Tian Shani mägedes), Afganistanis ja Pakistanis 2500 m kõrgusel. Mart Veerus ja Arnis Seisums korjasid 1992. aastal liigi sibulaid Tadžikistanist Hisori mäeahelikust Karatagi orust. Neid sibulaid teile pakungi. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 2 EUR
Allium stipitatum 'Titan' (Leonid Bondarenko; coll. by Leonid Bondarenko in Tadjikistan), varrekas lauk ’Titan’. Sibul on halli kesta alt kollane. 140-145 cm kõrgusel varval puhkeb juunis mõõduka tihedusega 12-13 cm läbimõõduga lilla kera. Leedu aretaja ja lillekasvataja Leonid Bondarenko korjas taimed Tadžikistanist ning peab neid varreka laugu suurimaks vormiks. 5 EUR
Allium suworowii hybrid ARJA 98-28 (spont. Sino (Sina) valley in Chulbair mountains in SW corner of Ghisar ridge in SE Uzbekistan), Suvorovi laugu looduslik ristand. Arnis Seisums ja Janis Rukšans korjasid need taimed 1998. aastal Kagu-Usbekistanist Tšulbairi mägedes asuvast Sino orust. Mai lõpus ja juuni algul õitsev 90-115 cm kõrgune roosakaslillade tihedate 8 cm läbimõõduga kera- kuni poolkeraõisikutega taim hübriidsuse tõttu seemneid ei anna. Mis liigiga ristumine looduses toimunud on, see pole kahjuks seni veel teada. Lehed on kitsad. 2 EUR
Allium tenuissimum (spont. South Altai, Respublika Altay, river Maashei, near village Aktashi, collector Jaak Palumets 1996), niitlauk. Sibulad istuvad 2-kaupa risoomil. 25 cm kõrgusel varrel on juunis püstine kohev poolkerajas väike kahvaturoosa ühepikkuste sarikakiirtega 4 cm läbimõõduga õisik. 2-3 niitjat 1 mm läbimõõduga jäika lehte on vastu varsi surutud ja peaaegu varva pikkused. Liik kasvab Kasahstanis, Ida-Siberis, Mongoolias ja Hiinas. Neid taimi, mida vist maailmas keegi aias varem kasvatanud pole, korjas ja määras 1996. aastal Lõuna-Altaist Maašei jõe äärest Aktaši küla juurest Tartu Ülikooli botaanikaaia botaanik Jaak Palumets. 8 EUR
Anemone nemorosa 'Green Dream', võsaülane 'Green Dream’. Valge õis aprillis on huvitava väikese tumerohelise tiheda õiesüdamikuga, mis hiljem välja arenedes osutuvad rohelisteks lehtedeks! Algul imeilus, hiljem huvitav ja imelik, sest lehetutt kasvab välja otse õie südamest! Kõrgus 15 cm. Lähedasest sordist 'Green Fingers’ erineb palju väiksema rohelise südamiku poolest. 4 EUR
Anemone nemorosa ‘Leeds‘ Variety’ (syn. A. n. ‘Leedsii’; introdutseerija: Leeds, umbes 1887), võsaülane ‘Leeds‘ Variety’. Valged pikkade tupplehtedega õied on seljal purpurroosa varjundiga. Paul Christiani arvates on ta oma 5 cm õie läbimõõduga kõige suureõielisem võsaülase sort. Nimel pole mingit pistmist Leedsi linnaga Inglismaal, vaid see on nimetatud hoopis härra Leedsi auks. E. A. Bowles’i andmeil leidis sordi Iirimaalt preili Doneraile ning seda paljundas ja levitas Leeds. Leeds andis taime W. Lowele Wimbledonis (seetõttu on sorti mõnikord nimetatud ka nimega 'Dr Lowe's Variety'), kellelt omakorda sai taime 1893. aastal E. A. Bowles. Sordi kohta on pilt RHS kuukirjas The Garden 15. oktoobrist 1887. Sort sai 1965. aastal ‘Leedsii’ nime all auhinna AM. 4 EUR
Anemone nemorosa 'Mart's Blue' (Janis Rukšans, Mart Veerus 1997), võsaülane 'Mart's Blue'. Lätis Eesti lillekasvataja Mart Veeruse (kellelt Janis Rukšans sordi sai) auks nimetatud sordi 20 cm kõrgused taimed on hiliste tumesiniste õitega. Lehestik säilib suhteliselt kaua. Janise lisatud legend, et Mart olevat taime leidnud Eesti loodusest, ei vasta minu andmetel tõele, sest identsed taimed olid paaris Eesti aias juba varem liikvel vale nime Anemone caucasica all. Rootsi väliseestlase Bernhard Kajupanga hinnangul on sort välimuselt raskesti eristatav 'Royal Bluest’. Tänaseks on sort aianduses üleilmselt levinud ja tuntud ning tema algupärasust pole keegi kahtluse alla seadnud. 4 EUR
Anemone nemorosa 'Monstrosa', võsaülane 'Monstrosa'. Võsaülase rohelise-valgekirjus monstrumõies on rohelised varrelehed ja valged tupplehed lähistumise tõttu segunenud nii, et pole aru saada, kus lõpeb õis ja kus algavad lehed. 15-20 cm. 3 EUR
Anemone nemorosa 'Villamaa Monster' (Juta Ülemaantee 2009; spont. Hiiumaa, Kõrgessaare vald, Villamaa küla, collector Juta Ülemaantee 2009), võsaülane 'Villamaa Monster'. Õis meenutab võsaülase sorti ’Monstrosa’. Selle leidis Juta Ülemaantee 2009. aastal Hiiumaalt Kõrgessaare vallast Villamaa külast. Kõrgus 15 cm. 7 EUR
Anemone nemorosa 'Villamaa Seelik' (Juta Ülemaantee 2009; spont. Hiiumaa, Kõrgessaare vald, Villamaa küla, collector Juta Ülemaantee 2009), võsaülane 'Villamaa Seelik'. Valge pooltäidisõis, õiesse võib olla kaasatud ka kõrglehti. Kõrgus 20 cm. Taimed on leidnud Juta Ülemaantee 2009. aastal Hiiumaalt Kõrgessaare vallast Villamaa külast. Kõrgus 20 cm. 8 EUR
Arisaema amurense 'Bockii', amuuri tulivõhk ’Bockii’. Moskva Peabotaanikaaed on alates umbes aastast 1993 maailmas seemnevahetuse teel levitanud eksitava Arisaema bockii nime all seemneid, mis tegelikult pole ehtne Hiinas Sitšuanis kasvav (Arisaema yunnanense varieeruvuse piiresse kuuluv) liik, vaid hoopis amuuri tulivõhk. Selle amuuri tulivõha erilise vormi tähistamiseks olen ta ristinud sordiks ’Bockii’. Minu aias on ta amuuri tulivõha variantidest kõige ilusam. Tema tumepurpurne õisiku kandeleht on roheliste vöötidega. Kuna õisikuvars on lühem leherootsudest (ehtsal A. bockii’l vastupidi!), siis kipuvad kaunid õisiku kandelehed mais ja juunis jääma lehtede varju. Lehestiku kõrgus aias ulatub juulikuu keskel 70 cm, vilikond vaid 40 cm kõrguseni. Tulivõhad eelistavad aias niisket, kuid vett hästi läbilaskvat huumusrikast neutraalset kuni happelist mulda ning poolvarjulist kasvukohta. 6 EUR
Arisaema amurense 'Olga' (Sulev Savisaar 2009; spont. Primorskiy krai, Olga, collector Lyudmila Kursheva 1985), amuuri tulivõhk 'Olga'. Primorje kraist Olgast saadud variandi kandelehe tipuosa on seest üleni tumepurpurne. Lehestik on aias juulikuu keskel 60 cm kõrgune, vilikond ulatub sellal vaid 35 cm kõrguseni. Et õisiku kandelehed paremini näha oleksid, ei tohi taimekogumeid liiga tihedaks lasta, vaid neid peaks tihedamalt jagama. 4 EUR
Arum gratum (spont. Abant Bolu, introduced in cultivation by Norman Stevens), healõhnaline aarum. Ladinakeelne liigiepiteet gratum tähendab meeldivat, mis võib viidata nii taime välimusele kui ka meeldivale lõhnale. Magus meeldiv lõhn pole aarumi perekonnas sugugi tavaline, vaid pigem erandlik omadus. Liik kasvab Süürias, Liibanonis ja Türgi lääneosas ning viidi maailmas esmakordselt kultuuri alles 1980-ndatel aastatel Norman Stevensi poolt Türgi loodeosast korjatud taimede näol. Oma lähimast sugulasest ida-aarumist (A. orientale) erineb ta madalama kasvu (lehestik ulatub kuni 40 cm kõrguseni, vilikonnad 25-30 cm kõrguseni), lühema ja laiema (10-15 x 5-7 cm) peaaegu varretu purpurse õisiku kandelehe (pakun head värvivarianti, sest tavaliselt on õisiku kandeleht kahvatupurpurne, minu taimel aga pigem tumepurpurne), lühema nuiataolise liseme ning lõhna poolest. Minu arust on ta ka varajasem. Kuna õisik ja õisiku kandeleht on peidetud tiheda kauni tuhmi läikega tumerohelise lehestiku alla, soovitan taimekogumit tihedamalt jagada, et õisikud paremini välja paistaksid. Õitseb mai lõpus ja juuni algul. See metsataim on osutunud Eesti oludes külmakindlaks ja hästi jagunevaks. 8 EUR
Arum hygrophilum, äärisaarum. Mai lõpus puhkevad 50 cm kõrgusel õisikuvarrel lõhnatud valged kapuutsiga õied (õigem on ütelda: õisiku kandelehed!) on kontrastse lilla servaga. „Õied“ (õisiku kandelehed) jäävad kõrgele lehestiku kohale ja on hästi nähtavad. Suve lõpus tekivad ilusad vilikonnad nagu punased maisitõlvikud. Lehestiku kõrgus on kuni 35 cm. Süüriast kirjeldatud taim kasvab lisaks ka Liibanonis, Iisraelis, Jordaanias, Küprosel ja Põhja-Aafrikas Marokos. Erialakirjanduses peetakse teda autoriteetide poolt külmaõrnaks liigiks, kuid oh üllatust: minu aias on ta juba 7 aastat katmatult talvitunud ja lisaks igal aastal ka õitsenud. Looduses kasvab ta niisketes kohtades veekogude ääres, minu aias tavalisel parasniiskel aiamullal kerges varjus, kus pool päeva paistab päike. 10 EUR
Arum italicum subsp. albispathum RP 83-33 (coll. in 1983 near Alagir (650 m), North Osethia, slopes of North Caucasus), itaalia aarumi valge alamliik RP 83-33. Alamliik kasvab Krimmis ja sellest ida pool Kaukaasias Musta mere ranniku piirkonnas. Teiste itaalia aarumi alamliikide levila nii kaugele itta ei ulatu. Tüüpalamliigiga võrreldes on lehed väiksemad, ühtlaselt sügavrohelised (ilma laigustuseta), nende hõlmad on vaid mõõdukalt harali, tõlviku kandelehed on suured ja kahvatud (peaaegu valged) ning nuijas tõlviku lise on kahvatukollane. Siin pakutav valge alamliik on meie kliimas palju külmakindlam kui itaalia aarumi tüüpalamliik (A. italicum subsp. italicum). Siin pakutavad taimed korjasid Janis Rukšans ja Konstantin Popov 1983. aastal Kaukaasiast Põhja-Osseetiast Alagiri lähedalt 650 m kõrguselt varjulisest pöögimetsast. Mugul on horisontaalne, risoomjas. Juuli algul puhkev väga suur roheka varjundiga valge tõlviku kandeleht (rahvasuus „õis”) on kuni 30 cm pikkune ja 10 cm laiune. Lehestik ulatub kuni 60 cm kõrguseni, kuid ometi on „õied“ alati hästi nähtavad. 20 cm kõrgustel vartel paiknevad 10 cm pikkused imeilusad punased viljatõlvikud on aarumitest kõige hilisemad, saavutades tippilu septembri lõpuks ja oktoobri alguseks. 4 EUR
Camassia leichtlinii subsp. leichtlinii 'Semiplena’ (Johannes M. C. Hoog), Leichtlini preeriaküünal 'Semiplena’. 70-100 cm kõrgune taim on suurte kreemikasvalgete tähtjate pooltäidisõitega. Eelistavad päikeselist parasniisket kuni niisket rammusat mulda, kuid taluvad ka põuda. Nad on vähenõudlikud ega vaja suvel kuuma ja kuiva puhkeperioodi nagu paljud teised sibullilled. 2 EUR
Chionodoxa luciliae Gigantea rühm 'Ingria' (syn. ’Ingeri’, 'Piiter'; Sulev Savisaar 2009), hiid-kirgaslill 'Ingria'. Sorti iseloomustavad laiad sinised õielehed. Algsed 2 sibulat sain Tallinna Botaanikaaiast 1997. aastal, kes omakorda sai selle 'Coerulea' nime all 1959. aastal Leningradist. Algul kavatsesin ta algse saamiskoha järgi nimetada 'Piiteriks'. Kuna see linn on rajatud otse Ingerimaa keskmesse, siis panin sordile nimeks hoopis 'Ingria'. Õitseb aprillis. 2 EUR
Corydalis cava subsp. marshalliana (syn. C. marschalliana; spont. Caucasus, Kabardino-Balkaria), õõnsa lõokannuse kollane alamliik. Tugevakasvulised (kõrgus 30 cm) tetraploidsed kollaseõielised taimed õitsevad aprillis. Pakun Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast pärinevaid mugulaid. Poolvari. 4 EUR
Corydalis fumariifolia subsp. fumariifolia, punandilehine lõokannus (tüüpalamliik). 10-20 cm kõrguse punandilehise lõokannuse taime õied on aprillis-mais helesinised kuni sinakaslillad. Liigi lehed on väga varieeruvad, eriti areaali lõunapoolses osas, erinedes lõhestumise ulatuselt, lehekeste või lehehõlmade laiuselt ja karvasuselt. Need metsataimed eelistavad aias kasvada jahedas poolvarjulises kohas, näiteks turbataimede aias. Tüüpalamliigi taimi olen saanud loodusest 1988. aastal Primorje kraist Olga asulast Ljudmila Kursheva käest ning Primorje kraist Arsenjevi linna lähedalt Jefrosinja Atrošenko käest 1990. aastal. Taimed on välimuselt väga varieeruvad. 10 EUR
Corydalis fumariifolia subsp. azurea from Sakhalin, punandilehise lõokannuse saarte alamliik. Alamliik ei kasva mitte mandril, vaid Sahhalini ja Hokkaido saarel ning erineb tüüpalamliigist laiemate lehekeste või lehehõlmade (ehkki esineb ka väga kitsaste lehehõlmadega vorm) ja kolmnurksema kannuse poolest. Alamliik kultuuristati maailmas alles 1970. aastal. Kultuuri viidi ta lätlase Janis Rukšansi poolt, kelle taimed pärinevad Sahhalinilt Tomari linna lähedalt Juri Uspenskilt. Ka minu poolt siin pakutavad taimed pärinevad Sahhalinilt. 10 EUR
Corydalis gracilis VS 93-144/145 (syn. C. bracteata var. gracilis; spont. Krasnoyarsk, raion Yemelyanovo, nature reserve Stolby, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1993), nõtke lõokannus VS 93-144/145. 15 cm kõrgune taim on välimuselt küllalt sarnane kattelehise lõokannusega (C. bracteata), kuid tema vars ei kasva mugulast otse üles, vaid küljele, moodustades maa all väikese lisamugula ning alles sellest lisamugulast kasvab üles püstine vars. Ka on nõtke lõokannuse taim väiksem ning õisikus vähem õisi, kuid see-eest on helekollased õied mais laiema huulega. Krasnojarski ja Irkutski oblastis ning Sajaanides kasvava liigi levila jääb kattelehise lõokannuse omast ida poole ning levilatel kattuvaid alasid pole. Liik viidi maailmas esmakordselt kultuuri 1993. aastal, mil 2 meest: Mart Veerus ja Arnis Seisums (Balti ekspeditsioon) korjasid taimi (VS 93-144 ja VS 93-145) liigi klassikalisest leiukohast Siberist Krasnojarski kraist Stolbõ looduskaitsealalt. Kõik maailma aianduses seni kasvatatavad nõtked lõokannused pärinevadki nende korjatud mugulatest. 5 EUR
Corydalis integra (spont. Greece, Mt. Cholomon, Southern Chalcidice, Macedonia), musi-lõokannus. Varieeruva välimusega Kreekas ja Türgi loodeosas kasvav liik on maailma aianduses harva pakutav. Poolpüstised tugevad varred on looduses 10-20 cm (aias kuni 35 cm) kõrgused. Kahvaturoosad kuni peaaegu valged õied on kontrastsete tumepurpursete sisemiste õielehtede tippudega („ninadega“). Õisik on pikk. 20 cm kõrgune taim õitseb meil aprillist mai alguseni. Kahetikolmetised lehed on sinakasrohelised. 4 EUR
Corydalis kusnetzovii (syn. C. teberdensis; spont. N Caucasus, Karachayevo Cherkesiya, Teberda; collector Angelia Gubanova 1981), Kuznetsovi lõokannus. Valged või kreemikad õied, mis võivad tihti olla määrdunudpurpurse varjundiga on aprillis 10 (15) cm kõrgustel vartel väikestes õisikutes. Alles 1964. aastal botaanikute poolt kirjeldatud liik kasvab Kaukaasia lääneosas. Tagasihoidliku välimusega isekülvi andev vähenõudlik metsaliik on aiataimena suur haruldus. 1981. aastal saatis Põhja-Kaukaasias Venemaa Karatšai-Tšerkessi Vabariigis asuva Teberda lillekasvataja Angelia Gubanova mulle loodusest mitukümmend selle liigi mugulat. Minu aeda koos Jan Penningsiga külastanud Janis Rukšans viis minult mugulaid Lätisse ning andis ka Göteborgi Botaanikaaeda oma sõbrale Henrik Zetterlundile (maailmakuulsale lõokannusemonograafia koostajale), kes liigi ära määras. Kuznetsovi lõokannus annab vabatolmlemisel kergesti hübriide hariliku lõokannusega (C. solida), millest on Leedus Bondarenko ja Dambrauskase poolt valitud ja nimetatud terve rühm viljatuid sorte, mis on maailma aianduses kiiresti levimas. Maailmas tuntuim ja levinuim taoline hübriidsort on siiski Tartus Enno Zuppingu aias tekkinud ’Enno’. 5 EUR
Corydalis solida 'Frodo’ (Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Frodo’. Kontrastsete kahevärviliste õitega sort. Puhasvalgete õite huuled on laia purpurse (lilla) servaga. 8 EUR > 7 EUR
Corydalis solida 'Gandalf' (97-05, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Gandalf'. Suhteliselt hiline ja kõrgekasvuline valgeõieline sort. 6 EUR
Corydalis solida Gothenburg Group (syn. C. s. 'Gothenburg Strain’), hariliku lõokannuse Gothenburg-rühm. Tugevakasvulise roosakaspunaste tihedate pikkade õisikutega rikkalikult õitseva Göteborgis 1987. aastal aretatud või välja valitud sordirühma mugula sain 1998. aastal Göteborgi Botaanikaaias käies Henrik Zetterlundilt. 6 EUR
Corydalis solida 'Opal Like' (97-37, Janis Rukšans 2007), harilik lõokannus 'Opal Like'. Kõrge (20 cm) taim on aprilli viimasel dekaadil valge suhteliselt tiheda õisikuga, mille raod on punakad. Hiline. 5 EUR
Corydalis solida 'Red Banner' (Arnis Seisums 2002), harilik lõokannus 'Red Banner'. Kui tavaliselt on punased sordid hilised, siis see Penza seemikutest valitud suurte lillakaspunaste (pigem punalillade kui punaste) õitega ja suhteliselt vähelõhestunud lehtedega kloon on varaõitsev. 6 EUR
Corydalis solida ‘Rivendell‘ (98-16, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus ‘Rivendell‘. Suhteliselt varajased kergelt suitsused küllalt tumedad punased õied. 10 EUR
Corydalis solida 'Silmarill’ (Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Silmarill’. Karmiinpunased õied on kerge roosaka varjundiga. Aretaja sõnul paistab sordi särav õievärvus kaugelt silma. Taim on kõrge ja õisik pikk, kuid mitte tihe. 7 EUR
Corydalis turczaninowii, hiline lõokannus. 15-20 cm kõrgusel püstisel varrel on mais puhassinised või purpursinised õied. See liik on aias lõokannustest kõige viimane õitseja koos gagra lõokannusega (C. vittae). Lehed on muutliku kujuga. Liik kasvab Mandžuurias, Dauurias, Amuuri- ja Ussuurimaal. Pakun leiukohata, aias tekkinud siniseid kuni sinilillasid seemikuid. Suure varu tõttu pakun seda kallist aiataime sel aastal väga odavalt. 3 EUR
Corydalis turtschaninovii 'Amur' (Janis Rukšans 2005), hiline lõokannus 'Amur'. Selle kaunilt kitsasteks hõlmadeks lõhestunud lehtedega vormi leidis Läti areataja Janis Rukšans oma hilise lõokannuse seemikute hulgast. Taime õied mais on sügavalt erksinised. Vähemalt ühel aastal on ta olnud minu aia mugulaga lõokannustest viimasena õitseja. 8 EUR
Corydalis turtschaninovii 'Eiric the Red’ (Janis Rukšans 1995), hiline lõokannus 'Eiric the Red’. Säravsiniste õitega sordi iseärasuseks on pealtküljelt pruunikaspunased lehed. Janis Rukšansi väitel polnud tunnust näha loodusest korjatud emataimedel, kuid see ilmnes ootamatult seemikutel. Sort on nimetatud Norra viikingi Erik Punase järgi. Isekülvist tekkinud taime avastas Janise puukoolist rootslane Henrik Zetterlund. See eriliselt hiline sort on aias lõokannustest kõige viimane õitseja. 8 EUR
Crocus flavus subsp. dissectus LST 069 (syn. Crocus mouradii, coll. in light Pinus brutia forest between Denizli and Korkuteli; Turkey), kuldkollase krookuse lõhestunud alamliik. Alamliik kasvab vaid Lääne-Türgis. Tüüpalamliik (C. flavus subsp. flavus) pole mul aias kunagi kaua vastu pidanud, kuid subsp. dissectus on osutunud vastupidavaks. Tüüpalamliigist eristab teda veidi lühem õieleht ning emakakaela jagunemine 6-15 haruks (tüüpalamliigil vähe jagunenud). 25. aastal taimed korjanud ekspeditsiooni tähistati tähekombinatsiooniga LST = Latvian (Janis Ruksans, Arnis Seisums) Swedish (Henrik Zetterlund, Gerben Tjerdsma) Turkey Expedition (Latvian, Swedish Turkey Trip 2005). 8 EUR
Crocus herberti (Crocus gargaricus subsp. herbertii) MP-81/3a (spont. Ulu-Dag mnt. range in NW Turkey), Herberti krookus (gargari krookuse võsunditega alamliik) MP-81/3a. 5 cm kõrgune aprillis puhkev kõige oranžima õiega krookus. Oranž värvitoon on ilmastikust olenevalt igal kevadel veidi erinev. Kasvab Türgi mägedes niisketel karjamaadel ja hõredates männimetsades, kus muld kunagi läbi ei kuiva. Antud sibulad on korjatud Türgi loodeosast Uludagi mäestikust ning sama varianti olen pakkunud ka eelnevatel aastatel. Meil vajab päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat niisket kuni parasniisket mulda.Sibulad on looduslikult väga väikesed. Võsundite tõttu moodustab aastatega suuri laike. Gargari krookus (Crocus gargaricus subsp. gargaricus) võsundeid ei moodusta, kuid õievärvus ja õitseaeg on tal sama, ehkki õied on suuremad. 2.50 EUR
Crocus uschakensis ‘Uschak Orange‘ (syn. C. chrysanthus ’Uschak Orange’; intr. by M. H. Hoog; spont. Turkey, Uşak il (province)), ušaki krookus ‘Uschak Orange‘. Liik Crocus uschakensis kirjeldati alles 2014. aastal, varem arvati sort ’Uschak Orange’ kuldõielise krookuse (C. chrysanthus) alla. Türgi lääneosas Uşaki provintsis kasvava loodusliku variandi tõi aedadesse ja andis talle nime hollandlane M. H. Hoog. See ülivarane sort kuulub koos tähtja lumekupu (Eranthis stellata), kolmeemakalise merenderaga (Merendera trigyna) ja amuuri adoonisega (Adonis amurensis) minu aia 4 kõige varajasema õitseja hulka. Sordinimele vaatamata on õied pigem tumekollased kui oranžid. Väikesed ümardunud õielehetippudega õied on seljal ilma ühegi märgita. 2 EUR
Crocus versicolor JMH 82-15 (spont. S France, dept. Var, Maritime Alps), erivärviline krookus JMH 82-15. Aprillis mugulsibulast puhkevad 1-2 valget, lillat või purpurset õit on tavaliselt välisküljelt tugeva purpurse triibustusega, harvem seljalt kollakad. Aias kergelt kasvatatav, vastupidav ning vegetatiivselt ja ka seemnetega hästi paljunev liik. Pakun Lõuna-Prantsusmaalt Ranniku-Alpidest Vari provintsist 800-900 m kõrguselt segametsast Jeannine ja Michael Hoogi poolt 1982. aastal korjatud väga jõulisest ja väga varieeruvast asurkonnast pärinevaid mugulsibulaid (JMH 82-15). Õite värvused on tõepoolest väga erinevad, varieerudes valgest tumelillani, iga taim on eri värvi, nagu liiginimigi ütleb. Seetõttu ei pruugi saadud mugulsibul anda sellist õit nagu pildil. 2 EUR
Eranthis hyemalis (Tubergenii Group) ‘Guinea Gold' (van Tubergen; E. cilicica x E. hyemalis), aed-lumekupp ‘Guinea Gold'. 25 cm kõrguste taimede laialt avanevad kollased raotud õied puhkevad varakevadel aprillis kohe pärast lume sulamist enam-vähem üheaegselt lumikellukestega. Suletud õied meenutavad kullerkupu õisi. Johannes M. C. Hoogi poolt talvise lumekupu ja kurdistani lumekupu ristamisest (E. cilicica x E. hyemalis) saadud sordil esineb pronksjas varjund nii lehestikul kui ka eriti suurtel (4-cm-se läbimõõduga), talvisest lumekupust veidi hilisematel tumekollastel (kuldsetel) õitel. Seemneid ei anna, seetõttu erinevalt talvisest lumekupust ei muutu aias umbrohuks. Eelistab poolvarju ja parasniisket aluselist mulda. 5 EUR
Erythronium sibiricum, siberi koerahammas. Aprillis-mais kahe punakaspruunide laikudega lehe kohal 20-25 cm pikkusel varrel puhkev kollaste tolmukatega roosakaslilla suur õis pikkusega kuni 5,5 cm meenutab poti-alpikanni õit, kuna õie avanemisel käänduvad õielehed järsult tagasi. Lehed on kaunite punakaspruunide laikudega. Liik kasvab Siberis (Altai ja Sajaani mägedes), Kasahstanis, Loode-Hiinas ja Mongoolias. Aias võiks neid väga külmakindlad metsataimi kasvatada võimalikus jahedas kohas parasniiskel mullal, näiteks kiviktaimla põhjanõlval. Imelikul kombel seda perekonna kauneimat ja vastupidavaimat liiki Lääne aianduses peaaegu ei tuntagi, tema võrratutest sortidest rääkimata. 10 EUR
Erythronium sibiricum 'Belõi Klõk’ (E. s. 'White Fang’; Georgi Skakunov 1977), siberi koerahammas 'Belõi Klõk’. Mõõdukalt suurte valgete õitega vene sort (tõlkes 'Valgekihv’) on ühevärviliste lehtedega. Valgeõielisest ja tugevakasvulisest Krõlovi koerahambast on see siberi koerahamba sort siiski hilisem ja väiksem. 15 EUR
Erythronium sulevii (syn. E. sibiricum subsp. sulevii), Sulevi koerahammas (siberi koerahamba Sulevi alamliik). 1987. aastal sain Altaiski asulast Antanas Makunaselt looduslikke sibulaid, mille taimed osutusid iseäralikeks. Kui tüüpilise siberi koerahamba tolmukapead on kollased (määrajates on see liigi määramistunnuseks), siis Altaiskist saadud taimedel olid nad lillad kuni mustjad. Taimed on õitseajalt varieeruvad, kuid osa neist puhkeb palju varem siberi koerahamba tüüpalamliigi taimedest. Andsin taimi ka Läti maailmakuulsale lillekasvatajale Janis Rukšansile, kes nende alusel kirjeldas 2007. aastal ametlikult (ladinakeelse kirjeldusega) uue alamliigi. 2011. aastal tõstis vene botaanik N. V. Stepanov senise alamliigi liigi seisusse: 15 EUR
Erythronium krylovii (E. sibiricum subsp. altaicum, E. sibiricum 'Altai Snow'; upper course of river Ka-hem (Malyy Yenisei) in Republic of Tuva at altitude of 2300 – 2500 m, alpine meadows), Krõlovi koerahammas. Tuva Vabariigist, Ka-hem’i jõe ülemjooksult 2300--2500 m kõrguselt alpiniidult korjatud tugevakasvulisi väga varajaste valgete õitega taimi peeti Lätis, kus nad esmakordselt maailmas kultuuri viidi, algul siberi koerahambaks. Janis Rukšans andis neile 1994. aastal nime E. sibiricum ’Album’, 1997. aastal aga nimetas ümber sordiks 'Altai Snow’. Alates 2007. aastast on senine sort ametlikult kirjeldatud uue alamliigina, aastast 2011 aga tõstis vene botaanik Stepanov ta uue liigi seisusesse. 15 EUR
Fritillaria crassifolia subsp. kurdica garden seedlings, kurdi püvilille aedseemikud. 10-30 cm kõrguse varre tipus ripub maikuus 2-3 rohekat kuni purpurset õit. Kurdi püvilille olen saanud mitmetest looduslikest leiukohtadest. Siin pakun nende varieeruva välimusega aedseemikuid. 2 EUR
Fritillaria meleagris 'Silvi Kihiline' (Silvi Õnne, Sulev Savisaar 2005), kirju püvilill 'Silvi Kihiline'. Sordi on aretanud Silvi Õnne Pärnumaal, mina olin vaid selle nimetajaks. 2011. aastal ilmus maailmas esmakordselt müügile täidisõieline (ehkki suhteliselt vähe täidetud) kirju püvilill väga piiratud sibulate arvuga (vaid mõni!) hinnaga 100 eurot tükk. Eks see näitab sündmuse sensatsioonilisust! ’Silvi Kihilise’ 50 cm kõrgusel varrel maikuus puhkevad täielikult täidetud (full double) õie sisemus on maleruuduline lilla, kuid välimised kihid on rohekad. Sort on minu silmis pigem uunikum ja monster kui mingi iludus, sest õie tiheduse tõttu esineb tal vähemalt minu aias tihti avanemishäireid. 20 EUR
Fritillaria montana, mägi-püvilill. Aprilli lõpus puhkes 55 cm kõrgusel varrel enamasti 3 kirjut rippuvat õit. See Euroopa liik tahab suvise puhkuse ajal jahedat ja kuivemat mulda, kuid kasvab meie niiskes kliimas siiski hästi. Isegi autoriteetidel on mägi-püvilille ja ida-püvilille (F. orientale) eristamisega raskusi, kuid mina pakun teile ehtsat mägi-püvilille. 4 EUR
Fritillaria thunbergii, Thunbergi püvilill. Kuni 80 cm kõrgusel varrel ripub mais ülemiste lehtede kaenaldes ühekaupa 2-6 kellukjat, valget, väljast rohelise soonestusega ja seest nõrga pruunika (kahvatulilla) ruudustusega õit. Õielehtede pikkus on umbes 3 cm. Kõige ülemised lehed on köitraagudega, millega taim kinnitub looduses pikemate kõrte külge. Peenras pole taimed tuge vajanud. Liik kasvab Kesk-Hiinas varjulises ja niiskes bambusemetsas, kuid ravimtaimena köha vastu on teda hakatud kasvatama nii Hiinas kui Jaapanis vagudes sarnaselt kartuliga. Jaapanis on ta kultuurist loodusse metsistunud. See vähenõudlik taim on meie niiskes kliimas hea paljuneja ja rikkalik õitseja. Tihti on see liik aednike seas levinud vale nime männas-püvilill (F. verticillata) all. Phillips ja Rix (1989) soovitavad Thunbergi püvilille kasvatada päikeselises kasvukohas niiskes turbamullas, seda ka suvisel puhkeajal. Kuivades mägioludes kasvav männas-püvilill seevastu kardab suvel niiskust. 4 EUR
Galanthus alpinus (syn. G. caucasicus, G. schaoricus; spont. Russia, Krasnodar district, S. slopes of Caucasus mnts.), kaukaasia lumikelluke. Meil oli see liik seni tuntud G. caucasicus‘e nime all ning ta hõlmab nii peal- kui altküljelt sinihallide 1-2 cm laiuste lehtedega Kaukaasias kasvavaid lumikellukesi, mille üks leht ümbritseb tärkamisel teist poolringjalt ning mille sisemistel õielehtedel on tipusälgu juures vaid üks roheline laik. Pakutavad taimed pärinevad Kaukasuse mägede lõunanõlvadelt Krasnodari kraist. Leht on omapärane ja ilus: suhteliselt lai ja selgelt sinihall. Õitseb aastast olenevalt märtsis või aprillis. Kõrgus 15-20 cm. Aias eelistab liik lehtpuude varju ja neutraalset parasniisket mulda. Neid sibulaid tellis minult ka Inglise lumikellukesekollektsiooni hoidja Chris Sanham, kelle hallata on 800 nimelist lumikellukesesorti ja 200 nimetut varianti. 8 EUR
Galanthus 'Angelesey Abbey' (found by Graham Thomas in the garden at Angelesey Abbey, Cambridgeshire, pre-1993), lumikelluke 'Angelesey Abbey'. Ehkki see sort meenutab läikiva pika kitsa puhasrohelise lehe tõttu lagodehhi lumikellukest (G. lagodechianus), on siiski tegu hübriidiga, mille üheks vanemaks näib olevat harilik lumikelluke (G. nivalis). Kõrgus 15-20 cm. Sordi leidis Graham Thomas enne 1993. aastat Inglismaa kesk-idaosast Cambridgeshirest Lode külast Angelese Abbey mõisamaja aiast. 5 EUR
Galanthus 'Blewbury Tart' (found in the 1970s by Alan Street, in the churchyard of St. Michael's Church, Blewbury, Oxfordshire), lumikelluke 'Blewbury Tart' See rohelist roosi meenutav täidisõis on hariliku lumikellukese (G. nivalis) hübriid. Näitab oma kauneid õiesüdamikke vaatajale palju rohkem kui muud täidisõielised sordid, sest on teistest püstisema õieraoga. Kõrgus 10-20 cm. Alan Street leidis sordi 1970ndatel aastatel Inglismaa keskosast Oxfordshire krahvkonna Blewbury küla kirikuaiast. 12 EUR
Galanthus 'Dionysus' (H. A. Greatorex pre-1954; G. plicatus x G. nivalis 'Flore Pleno'; another of the Greatorex Doubles, raised and named by H. A. Graetorex, of Norwich), lumikelluke ’Dionysus’. Sort kuulub kurrulisest lumikellukesest (G. plicatus) aretatud Greatorex Doubles-sordirühma, mille täidisõielised sordid on omavahel küllalt sarnased. Heyrick Anthony Greatorex (1884 – 1954) aretas selle sordirühma Inglismaal Norwichi linnas 1940-ndatel aastatel. Taimed on suured ja laia lehega. Täidisõielise hariliku lumikellukese ja kurrulise lumikellukese hübriidi (G. nivalis ’Flore Pleno’ x G. plicatus) õied on suhteliselt laialt avatud. Suures täidisõie südames moodustavad umbes 10 rohelisetipulist sisemist õielehte roseti. ‘Dionysus’ on oma sordirühma üks varasemaid sorte. See on minu aia kõige kõrgekasvulisem lumikelluke: kõrgus 35 cm. 3 EUR
Galanthus elwesii 'Kingston Double' (fl. pl., found by Elizabeth Parker-Jervis in the 1960s at Kingston House, Kingston Bagpuize, Oxon), suureõieline lumikelluke 'Kingston Double'. Täidisõieline 15 cm kõrgune sort on ilusate sinihallide lühikeste lehtedega. Elizabeth Parker-Jervis leidis sordi emataime 1960ndatel aastatel Inglismaa kaguosast praeguseks Oxfordshire (Oxon) krahvkonda kuuluvast Kingston Bagpuize külast mõisamaja aiast. 5 EUR
Galanthus elwesii 'White Delight' (Arne Mickerts 2007), suureõieline lumikelluke 'White Delight'. Kõrge 25 cm kõrgune õievars kannab laiuvat ühe suure rohelise märgiga õit. Ilusad laiad ja lamedad sinihallid lehed on püstised ning 25-30 cm pikkusega ulatuvad kohati õiteni! Selle sordi aretas 2007. aastal Saksamaa lääneosas Kempeni linnas elav Arne Mickerts. 12 EUR
Galanthus 'G71' (Fred Bugloss, 1970's), lumikelluke 'G71'. Kõrge (25-30 cm) õievars kannab laiuvat keskmise tihedusega kuni tihedat täidisõit. Sort kuulub täidisõielise hariliku lumikellukese ja kurrulise lumikellukese ristamisest (G. nivalis ’Flore Pleno’ x G. plicatus) aretatud Greatorex Doubles-sordirühma, mille täidisõielised sordid on omavahel küllalt sarnased. Heyrick Anthony Greatorex (1884 – 1954) aretas selle sordirühma Inglismaal Norwichi linnas 1940-ndatel aastatel. 1970ndatel aastatel külastas Inglise Kuningliku Aiandusseltsi liige Fred Bugloss Heyrick Anthony Greatorexi kunagist aeda Norwichis ja kogus sealt 3 kõige täidisõielisemat lumikellukest, milledele andis nimedeks ‘G71’, ‘G75’ ja ’G77’. 5 EUR
Galanthus 'Ketton' (pre-1956, intr. by E. A. Bowles from the village of Old Ketton, near Peterborough, Leicestershire, in 1948), lumikelluke ’Ketton’. 20-25 cm kõrgune õievars kannab suurt laiuvat õit. Lehed on sinihallid. Inglise kuulus aednik Edward Augustus Bowles (1865 – 1954) leidis selle sordi emataime 1948. aastal Inglismaa keskosast Leicestershire krahvkonnast Old Kettoni külast. 5 EUR
Galanthus lagodechianus RP 83-21 (G. cabardensis; spont. Caucasus, N. Osethia, near Alagir; coll. Janis Rukšans & Konstantin Popov 1983), lagodehhi lumikelluke RP 83-21. Vaid 10 cm kõrguse aprillis õitseva taime läikivrohelised 0,5-1 cm laiused lehed on tärgates lamedad ning allküljel kiiluga. Sisemiste õielehtede tipmise sisselõike (sälgu) juures on roheline laik. Lääne aedades oli see väga külmakindel kaukaasia liik kuni 1970. aastani praktiliselt tundmatu, kuid nüüd on tema võidukäik alanud. Pakutavad sibulad on korjanud lätlane Janis Rukšans koos kohaliku looduskaitseala botaaniku Konstantin Popoviga Põhja-Osseetiast Alagiri lähedalt pöögimetsast. See variant on peaaegu poole madalam kui muud minu aias kasvavad lagodehhi lumikellukese variandid. 5 EUR
Galanthus 'Lavinia' (pre-1948, raised and intr. by H. A. Graetorex), lumikelluke 'Lavinia'. Sort kuulub täidisõielise hariliku lumikellukese ja kurrulise lumikellukese ristamisest (G. nivalis ’Flore Pleno’ x G. plicatus) aretatud Greatorex Doubles-sordirühma. 20-25 cm kõrgune vars kannab laiuvat küllalt tihedat täidisõit. Sisemiste õielehtede arv on muutlik. Aretaja Heyrick Anthony Greatorex (1884 – 1954) nimetas sordi enne 1948. aastat. 5 EUR
Galanthus 'Little Ben' (pre-1996; Primrose Warburg grew this plant for many years as G. 'Mighty Atom', and according to her it came from John Gray's garden in Suffolk, via E. B. Anderson), lumikelluke 'Little Ben'. 15-20 cm kõrguse taime suurte õitega varred on poolkaldu maapinna lähedal. Harali õie läbimõõduks mõõtsin 5 cm. Lehed on hallikad. See suureõielise lumikellukese (G. elwesii) hübriid on minu hinnangul suurima õiega kõigist lumikellukestest, mida seni näinud olen (võistelda suudaks temaga seni nähtutest vaid ’Bill Bishop’, mida mõni asjatundja peab kõige suureõielisemaks). Matt Bishop kirjeldas ’Little Beni’ kui Mighty Atom-kompleksi kauneimat (parimat) esindajat. Mighty Atom-sordirühma iseloomustavad erakordselt suured õied madalatel taimedel. Sordi ’Mighty Atom’ aretajaks (kuid mitte nimetajaks) võib pidada Inglismaa idaosas Suffolki krahvkonnas Benhalli külas tegutsenud lumikellukeseentusiasti John Grayd, kelle aias kasvasid mõned erakordselt kaunid, kuid nimetud lumikellukesed. Kui John Gray 1952. aastal suri, sattusid mõned tema kauneimad taimed Edward Bertram Andersoni kätte, kes oli nende korjamiseks eraldi reisi ette võtnud. E. B. Anderson andis neile ka nimed. Üheks nimesaajaks oli ’Mighty Atom’, mis aga oli viljakas ning andis mõnikord emasordiga väga lähedase välimusega seemikuid. Koos sordi levikuga hakati aja jooksul ’Mighty Atomi’ nime kasutama ka arvukate erinevate, kuid väga sarnaste seemikute puhul. Segadust hakati lahendama 1990ndatel aastatel, mil võeti kokku kõik teadaolevad detailid lähisortide päritolu kohta. Tulemuseks oli Alan C. Leslie artikkel ajakirjas The New Plantsman 1998 vol. 5 part 4, p. 196-203 „Galanthus ‘Mighty Atom’ and similar cultivars“, mis andis kõik detailid ja fotod lähedaste sortide eristamiseks. Artiklis kirjeldati Mighty Atom sordirühma kuuluvaid sorte: ’Mighty Atom’, ’Falkland House’, ’Bertram Anderson’, ’Eliot Hodgkin’, ’Little Ben’, ’Imbolc’ ja ’Bill Bishop’. Lisaks kuulub samasse rühma ka ’Moortown’. Sort ’Little Ben’ saab alguse enne 1996. aastat. Primrose Warburg (1920–1996) kasvatas seda taime palju aastaid 'Mighty Atomi' nime all, olles taime saanud John Gray aiast Suffolkist E. B. Andersoni kaudu. Sort sai tuntuks, kui ta võitis 1996. aastal auhinna PC (Preliminary Commendation). 12 EUR
Galanthus nivalis, harilik lumikelluke. Traditsiooniline esimene õitseja varakevadises aias lume sulamise ajal. 10-15 cm. Päike, parasniiske huumusmuld. Sobib ka lehtpuude ja põõsaste alla, sest jõuab nende lehtimise ajaks ära õitseda. Need vähenõudlikud taimed võivad isekülvi tõttu kergesti metsistuda nii aias kui pargis. 0.10 EUR
Galanthus plicatus 'Sophie North' (Originally found by Dr E Stevens in an old garden in Dunblane, in Scotland in the 1970s), kurruline lumikelluke 'Sophie North'. Need taimed leidis Dr Evelyn Stevens 1970ndatel aastatel Šotimaalt Dunblane linna ühest vanast aiast. Kõige madalama varrega kurruline lumikelluke minu kogus kõrgusega 10-15 cm. Õis on suhteliselt suur. Kurrulise servaga lehed on lühikesed ja laiad. 8 EUR
Galanthus rizehensis, lasistani lumikelluke. 10-15 cm kõrguse taime huvitavad tuhmrohelised (matid, mitte läikivad), kitsad (lineaalsed) lehed on tärgates lamedalt üksteise kõrval (vastakud). Väga varajaste küllalt suurte õite sisemised õielehed on tipmise sälguga. Varred saavutavad pikkuse 15-20 cm. Ladinakeelse nime on liik saanud Kirde-Türgis asuva Rize provintsi ja linna nime järgi. Liik kasvab Musta mere idaranniku ümbruses ehk Taga-Kaukaasia lääneosas: Gruusias (Adžaarias), Põhja-Kaukaasias Krasnodari krais ning Türgi kirdeosas. Tema levila vastab muistsetele Kolhise ja Lasistani maakondadele. Looduses kasvab ta nii valguses kui varjus, nii aluselisel kui ka happelisel mullal. 8 EUR
Galanthus 'Wasp' (1995, was found by Veronica Cross in a garden in Herefordshire formerly owned by the Backhouse family), lumikelluke ’Wasp’. Sordi avastas 1995. aastal briti lumikellukesekasvataja Veronica Cross Inglismaa lääneosast ajaloolisest Herefordshire krahvkonnast Sutton Saint Nicholasest, Sutton Courty aiast, mis kuulus varem kuulsale nartsisse kasvatavale ja aretavale Backhouse perekonnale. Nime on sort saanud õie kuju järgi, mis meenutab herilast (wasp). 15-25 cm kõrgusel varrel on kitsaste ja pikkade herilase tiibu meenutavate õielehtedega sihvakas õis. Ka sinihallid renjad püstised lehed on kitsad. 8 EUR
Galanthus 'White Dreams' (raiser T. Koopman, registrant T. Koopman 2003), lumikelluke 'White Dreams'. 15-20 cm kõrgune vars kannab keskmise suurusega mõõdukalt laiuvat ühe rohelise märgiga lõhnavat õit. Kitsal lühikesel tavalisel hallikal lehel pole kurrulisust märgata. See hollandi sort on aretatud T. Koopmani poolt ja tema nimele 2003. aastal ka registreeritud. Sort on saadud kurrulise lumikellukese ristamiset hariliku lumikellukesega (G. plicatus x G. nivalis). Sordil pole häda midagi ning ka tema müügihinnad Inglismaal on küllalt kõrged, kuid nii pretensioonika nime jaoks nagu „Valged Unistused“ tundub tal iseärasusi liiga vähe olevat. 3 EUR
Geranium linearilobum subsp. transversale RKSi 77 (syn. G. transversale, spont Usbekistan, Chimgan), rõht-kurereha (kitsahõlmise kurereha rõhtne alamliik) Tšimganist RKSi 77. Haralisest, jämedate „sarvedega” mugulast välja kasvavatel kuni 40 cm kõrgustel vartel puhkevad juunis violetjaspurpursed õied. Lääne-Siberis ja Kesk-Aasias kasvav alamliik on hilisem ning kasvult ja õielt väiksem kui teine mugulaga liik suurekaelane kurereha (G. macrostylum). Mugulad on korjatud Janis Rukšansi, Aris Kruminši ja Ludvigs Sidrevicsi poolt 1977. aastal (RKSi 77) Usbekistanist Tšimgani mäelt. Taim vajab aias täispäikest ning vett hästi läbi laskvat liiva- või liivsavimaad. Pealsed kuivavad suvel. 1 EUR > 1 EUR
Gladiolus illyricus, illüüria gladiool. 25-50 cm kõrgusel varrel puhkeb juulis lühikeses ühekülgses kaherealises õisikus 3-10 väikest 2-3 cm pikkust kitsaslehterjat roosat kuni helepurpurset õit. Illüüria gladiool on palju madalam taim kui meie kodumaine niidu-kuremõõk. Liik kasvab Lääne- ja Lõuna-Euroopa, Türgi, Kaukaasia ja Ees-Aasia põldudel ja niitudel. 3 EUR
Gladiolus imbricatus, niidu-kuremõõk. Eesti looduslik, täiesti külmakindel kuni 120 cm kõrgune gladiool aias talvekatet ei vaja. 3 cm pikkused lillakaspunased kaarduvad õied juulis asuvad ühekülgses tihedas 7-10 cm pikkuses ja kuni 12-õielises õisikus. Eesti Punase Raamatu 4. kategooria ehk tähelepanu vajav (ohust pääsenud) liik on meil looduskaitse all. Maailma kõige külmakindlam gladiooliliik eelistab kasvada täispäikeses parasniiskel kuni niiskel mullal. Kui vilju ei eemalda, siis muutub ta aias isekülvi tõttu umbrohuks. Mugul istutatakse avamaale sügisel. 2 EUR
Iridodictyum winogradowii 'Alba' (from Czech Republic, some hybrid), Vinogradovi võrkiiris ’Alba’. Peaaegu valge õis aprillis on naastulaigu piirkonnas kahvatusinise mustriga. Janis Rukšans kirjutab oma raamatus ’Buried Treasures’, et valge vorm on välja valitud Tšehhia aednike poolt, kuid ta ei tea, kas see on loodusliku või aiapäritoluga. Peaaegu valged õied on tema sõnul kerge sinkja varjundiga ja tõenäoliselt on taim hübriidse päritoluga, sest need taimed ei anna aias kunagi seemneid. Oma kataloogis mainib Janis, et sai sibulad Tšehhi Vabariigist ning need olevat korjatud loodusest Gruusia keskosast Bordžomi lähedalt. Omalt poolt mainin, et ka Vinogradovi võrkiirise tuntuim leiukoht Lomismta mägi asub Bordžomi lähedal. Võrkiiriste suurima asjatundja ja aretaja McMurtrie arvates on tõenäoliselt tegu Vinogradovi võrkiirise (I. winogradowii) ja kaspia võrkiirise (I. hyrcanum) sordi 'Talish' hübriidiga. Hübriidi looduslik päritolu on küsimärgiga, sest pole andmeid, et teist oletatavat ristlusvanemat kaspia võrkiirist oleks leitud Gruusiast, tema levila piirdub tänapäeval naaberriigi Aserbaidžaani ning Iraaniga. Rikkalikult õitsev hea vegetatiivse paljunemisega taim. 4 EUR
Juno, juuno. Juunod on kevadel (enamik maikuus) õitsevad sibulaga ja lihakate säilitusjuurtega iirised. Säilitusjuuri ei tohi üleskaevamisel ja säilitamisel ära rebida. Kahe tiheda vastaku reana paiknevate läikivate lehtede kaenaldes asuvad omapärased iiriseõied. Õisik alustab õitsemist tipust, kust õitsemislaine liigub allapoole. Juunod eelistavad aluselisi muldi. Päike. Pärast pealsete kolletumist suvel eelistaksid nad kuni uute juurte tekke alguseni sügisel olla kuivalt. Reeglina on juunoliigid niiskusõrnuse tõttu meie kliimasse sobimatud. Siiski on mitmed liigid ja sordid minu katsetes avamaal täiesti niiskuskindlateks osutunud. Olen avamaal läbi katsetanud palju juunoliike ja sorte ning välja valinud ja kokku kogunud kõik vähegi kättesaadavad meie kliimasse sobivad juunosordid ja –liigid, mistõttu minu juunokollektsioon on päris rikkalik. Ainult neid väheseid meie niiskesse kliimasse ülihästi sobivaid ja rikkalikult õitsevaid ning avamaal katteta hästi talvituvaid juunosid siin pakungi.
Juno bucharica 'Swan Wings' (Janis Rukšans 2008; seedling raised by Ruksans from Alan McMurtries selection ’LWW’), buhhaara juuno 'Swan Wings'. Janis Rukšans valis selle sordi välja Alan McMurtrie sordi ’LWW’ külvist saadud seemikute seast. Õitseb harvem aprilli lõpus, enamasti aga maikuus 40 cm kõrgusel varrel. Valge õis on kollase naastu ja harjaga. Kuid kõige iseloomulikumad on talle hoopis erakordselt pikad ja lainelised puhasvalged emakakaela hõlmad (kergesti võib eksida, pidades neid õielehtedeks). 3 EUR
Juno 'Evening Shade' (Eugenijus Dambrauskas 1997), juuno 'Evening Shade'. 55 cm kõrgustel vartel on maikuus arvukalt kollase laiguga ja violetse varjundiga helesiniseid õisi. Rikkalikult õitsev vastupidav jõuline sort. Leedukas Eugenijus Dambrauskas sai kusagilt Lääne-Euroopa botaanikaaiast (kahjuks on tal saamiskoht kaduma läinud) Willmotti juuno (J. willmottiana) seemneid, millest kasvanud seemikud olid hübriidsed. Nendest valis ta välja sordid 'Morning Sky', 'Midday Blue' ja 'Evening Shade', mis on omavahel välimuselt küllalt lähedased. ’Evening Shade’ on kolmikust kõige heledam sinine. Tuntud Kanada sibuliirisespets ja sordiaretaja Alan McMurtrie peab neid sorte hoopis valgeservalise juuno (J. albomarginata) ja oivalise juuno (J. magnifica) hübriidideks. Tema mõlemad vanemliigid on meil avamaal vatupidavad. Janis Rukšansi arvates on tolmuandjaks liigiks olnud J. magnifica. Kogu see sortide kogum on meie oludes aias niiskuskindel, vastupidav, rikkalikult õitsev ja perspektiivne. 5 EUR
Juno magnifica 'Agalik' (Janis Rukšans 1995; RKSi 77-; spont. Agalyk valley near Samarkand, Seravschan mnt. range, Uzbekistan, 1800 m), oivaline juuno 'Agalik'. Nii sibulate kui säilitusjuurtega varustatud taime 60-75 cm kõrgusel varrel on maikuus 7 või enamgi sinkjasvalget 5-7 cm läbimõõduga õit. Välimiste õielehtede heledat harja ümbritseb kollane laik. Liik kasvab Usbekistanis Samarkandi ümbruse mägedes. Teile pakutava variandi korjasid 1977. aastal Usbekistanist Agalõki orust Janis Rukšans, Aris Kruminš ja Ludvig Sidrevics. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR
Juno magnifica 'Blue Dream' (Janis Rukšans 2005; selected from Ruksans seedlings of Iris magnifica), oivaline juuno 'Blue Dream'. Jämedad säilitusjuured. Janis Rukšans valis selle sordi välja Agalõkist korjatud oivalise juuno seemikute seast. Maikuus puhkevad 75 cm kõrgusel varrel kahvatusinised (pigem valkjad selge sinaka varjundiga) õied. Janise arvates sarnanaeb sort Inglismaal Kew’s valitud sordile ‘Margaret Mathew’, kuid peab toda siiski lillamaks. 4 EUR
Juno 'Midday Blue' (Eugenijus Dambrauskas 1997), juuno 'Midday Blue'. 60 cm kõrgustel vartel on maikuus arvukalt kollase laiguga ja violetse varjundiga siniseid õisi. Rikkalikult õitsev vastupidav jõuline sort. Tuntud Kanada sibuliirisespets ja sordiaretaja Alan McMurtrie peab sorte ’Midday Blue’, ’Evening Shade’ ja ’Morning Sky’ hoopis valgeservalise juuno (J. albomarginata) ja oivalise juuno (J. magnifica) hübriidideks. Tema mõlemad vanemliigid on meil avamaal vatupidavaks osutunud. Janis Rukšansi arvates on tolmuandjaks liigiks olnud J. magnifica. Kogu see sortide kogum on aias niiskuskindel, vastupidav, rikkalikult õitsev ja perspektiivne. 5 EUR
Juno 'Morning Sky' (syn. 'Skyline'; Eugenijus Dambrauskas 1997/2001), juuno ‘Morning Sky‘. Leedu kõrgekasvuline (55 cm) vastupidav juunosort, millele aretaja andis 1997. aastal nime ’Skyline’, 2001. a. aga praeguse nime. Puhkeb mai algul rikkalikult õide heledapoolsete siniste õitega. Tema õis on veidi tumedam kui ’Evening Shadel’ kuid aimatavalt heledam kui ’Midday Bluel’. 5 EUR
Juno 'New Argument' (Leonid Bondarenko 2002), juuno ‘New Argument’. Leedu sorti peetakse buhhaara juuno ja värvika juuno hübriidiks (J. bucharica × J. warleyensis), nagu ka sorte ‘Oriental Ornament’ ja ‘Twin’. Välimuselt näevad 45 cm kõrgused taimed välja nagu buhhaara juunod, kuid erinevad õie värvuselt. Sinkjasvalge õie tumekollane naastulaik on ümbritsetud tumeda pruunikaslilla randiga. Sort on aias vastupidav, kuna seda on üks ristlusvanematest. 3 EUR
Juno 'Oriental Ornament' (Leonid Bondarenko 2001), juuno ‘Oriental Ornament'. Välimuselt näeb 45 cm kõrgune taim välja nagu buhhaara juuno, kuid erineb õie värvuselt – valge õie väga suur erekollane naastulaik maikuus on ääristatud violettpurpurse triibustusega. Seda Leedu sorti peetakse buhhaara juuno ja värvika juuno hübriidiks (J. bucharica × J. warleyensis). Sort on osutunud meil aias vastupidavaks, kuna seda on ka üks tema vanematest (buhhaara juuno). 3 EUR
Juno 'Shocking Blue' (Leonid Bondarenko), juuno 'Shocking Blue'. Leedu sordiaretaja Leonid Bondarenko aretatud 55 cm kõrguse hübriidse juuno üheks vanemaks on Willmotti juuno (J. willmottiana), teine vanem pole teada. Hea vegetatiivne paljuneja. Seemet ei anna. Õied maikuus on keskmiselt sinised. Õis on värvuselt lähedane sordile ’Midday Blue’. 5 EUR
Juno 'Snowbunting' (96-NO, Alan McMurtrie), juuno 'Snowbunting'. Kanada iirisearetaja Alan McMurtrie hübriid on saadud buhhaara juuno ja sarnasjuuno ristamisest (Juno bucharica x J. vicaria). Kõrgus 40 cm. Peaaegu valge õis maikuus on sinaka varjundiga. Seda ilmestab kollase värvusega kontrastne naastulaik ja hari. Pisikesed rippuvad sisemised õielehed on sinised. Säilitusjuured on keskmise jämedusega. 5 EUR
Juno 'Warlsind' (van Tubergen 1936; J. warleyensis × J. bucharica; Iris 'Warlsind'), juuno 'Warlsind'. 35 cm kõrguse mais õitseva taime õied on kirevad ja ilusad. Kollaseharjaliste kollaste välimiste õielehtede tipus on kontrastne purpurpruun naastulaik. Kreemikasvalged pisikesed sisemised õielehed ning laiad emakakaela hõlmad on sinaka varjundiga. Sordinimi tuleneb sõnade warleyensis ja sindjarensis algusosadest. See steriilne hübriid on aretatud Thomas M. Hoogi poolt van Tubergeni firmas 1936. aastal. Tagantjärgi on selgunud, et värvikat juunot (J. warleyensis) pole ristatud mitte assüüria juunoga (J. aucheri, syn. J. sindjarensis), nagu sordinimi ütleb, vaid hoopis buhhaara juunoga (J. bucharica). Kuna sordi üks ristlusvanem on meie oludes niiskuskindel ja vastupidav liik, siis on ka nende „laps” niiskusele vastupidav. Taim on mul aias niiskuskaitseta edukalt kasvanud 1998. aastast.4.50 EUR
Muscari armeniacum BATM 465 (coll. in Turkey between Akseki and Beyshekir, 1425 m), armeenia kobarhüatsint BATM 465. Mais suure sügavsinise (tumesinise) hilise õisikuga sigisibulateta 20-25 cm kõrgused taimed on korjatud 2004. aastal Türgist Akseki ja Beyshekiri vahelise maantee äärest aasalt 1425 m kõrguselt 25 km enne Teke mäekuru. Korjajateks oli meeskond koosseisus Henrik Zetterlund (Rootsi, Göteborg), Arnis Seisums (Läti, Salaspils) ja Janis Rukšans (Läti, Cesis), kes nimetasid oma ekspeditsiooni nimega Põhja ekspeditsioon Batmanisse (lühendatult BATM) ehk Rootsi-Läti Türgi ekspeditsioon 2004, ingliskeelse nimega Nordic Expedition to Batman (Swedish-Latvian Turkey Expedition 2004). Päike, parasniiske muld. Taimed sain korjajalt Janis Rukšansilt. 1 EUR
Muscari armeniacum ‘Tallinn' (Sulev Savisaar 2004), armeenia kobarhüatsint ‘Tallinn'. Teadmata päritoluga ja ilma nimeta taksoni sibulad sain 1997. aastal määramiseks Tallinna Botaanikaaia aednikult Tiia Jaanuselt. Kuna taimed ei sarnane ühegi senituntud sordi ega liigiga, on tegemist seemikuga. Taimel on väga tihedad piklikkoonilised helesinised õisikud. 1 EUR
Narcissus dwarf cultivar, kääbusnartsiss. Selle nartsissisordi olen saanud Saksamaalt ilma nimeta, kuid oma kääbuskasvu tõttu äratab ta külastajates alati huvi. Selle üleni kuldkollase õiega trompetnartsissi pikad trompetid avanevad aprilli keskpaigas õitsemise algul lausa horisontaalselt vastu maad olles. Aprilli lõpuks või mai alguseks, kui ta õitsemise lõpetab, on vars saanud 10-15 (20) cm kõrguseks. 1 EUR
Narcissus radiiflorus (syn. N. angustifolius, N. poeticus subsp. angustifolius), kitsalehine nartsiss. Aias juunis 35 cm kõrgusel varval puhkevad lõhnavad puhasvalged 5-6 cm läbimõõduga õied on pisikese kausja (toruja), ainult veerand (0,25) cm pikkuse ja kuni 1 cm laiuse kollase või rohekaskollase lisakrooniga, millel on punane servake. Kitsaid pinnukesi meenutavad õielehe alaosad üksteist servadega ei kata või katavad vaid napilt. See väga hiljaõitsev liik pretendeerib koos poeedinartsissiga kõige viimasena õitseva nartsissi tiitlile. 3-4 sinkjat lehte on kitsad (mitte üle 1 cm). Taimed kasvavad Euroopa kesk- ja lõunaosas, ulatudes Šveitsist läbi Balkani Kreekasse, kuid kasvades ka Karpaatides. Tema levilas on poeedinartsissiga osaliselt kattuvaid alasid. Väliselt on kitsalehine nartsiss väga poeedinartsissi (N. poeticus) moodi, kuid botaanikud teevad neil vahet põhiliselt tolmukate, õielehtede ja lisakrooni järgi. Taimed näivad eelistavat niiskeid kasvukohti. See väga külmakindel ja vähenõudlik liik talub aias isegi kehvi, kuivi ja saviseid muldi. Minu taimed on üles kasvatatud Šveitsist Jura kantonist Porrentruyst saadud seemnetest. Maailmas seda liiki praktiliselt müügiks ei pakuta. 3 EUR
Nectaroscordum tripedale (syn. Allium tripedale, spont. Armenia), pärsia mesilauk. 135-140 cm kõrgusel varval puhkevad juunis arvukad suured (2 cm pikkused) hele-säravroosad õied. 5-6 cm läbimõõduga õisikud on varasemad, palju tihedamad ja ilusamad kui sitsiilia mesilaugul. Tegemist on punase raamatu liigiga ehk maailmas hävimisohus oleva liigiga. Pakun Armeenia päritoluga taimi. 9 EUR
Ornithogalum, linnupiim. Meie aedades nii tavaline juunikuus õitsev umbes 20 cm kõrgune sarik-linnupiim (O. umbellatum) on kogu linnupiima perekonda aednike silmis kompromiteerinud ja aednike huvi linnupiimade vastu kaotanud. Minu silmis on sarik-linnupiim üks vähestest linnupiima liikidest, mis aias kasvatamiseks ei sobi, sest arvukate pisikeste tütarsibulate tõttu emasibula ümber kipub ta aias umbrohuks muutuma. Eriti veel siis, kui kogemata see pesa laiali kaevata. Mina sarik-linnupiima enam ei kasvata ja pärast aastatepikkust võitlust sain vist eelmisel aastal oma aia temast lõplikult puhtaks. Seevastu enamik muid linnupiimaliike sobivad aeda suurepäraselt, sest nad ei moodustagi pisikesi tütarsibulaid, vaid sibul paljuneb enamasti pooldumise teel. Minu silmis on kõige huvitavamad 2 linnupiima rühma: 1) madalakasvulised ja ülivarajased, juba aprillis või mai algul puhkevad liigid, millede õisikud on vaibana peaaegu vastu maad, sest nende õisikuvarred on sedavõrd lühikesed ja 2) meetripikkused kõrgekasvulised väga pikkade õisikutega liigid, mis õitsevad juunis või juuli algul. Loodan, et inimesed ei samasta minu pakutavaid linnupiimasid sarik-linnupiimaga ja saavad üle oma umbusust linnupiimade suhtes ning julgevad katsetada ja vaimustada uutest põnevatest liikidest. Linnupiimaliigid eelistavad meie põhjamaises kliimas täispäikest ning parasniisket mulda, kuid vähenõudlike taimedena lepivad ka kuivapoolse mullaga.
Ornithogalum arcuatum from Krasnodar (spont. NW Caucasus, Krasnodar distr.), kaar-linnupiim Krasnodarist. Nime on liik saanud kaarjalt ülespoole käänduvatest viljaraagudest. 110 cm kõrguse taime tihedas 40 cm pikkuses ja kuni 8 cm laiuses kobarõisikus on juunis-juulis kuni 40 valget 3 cm läbimõõduga õit. Kitsas roheline triip õielehe seljal esineb ainult tipupoolel või puudub hoopis. Minu aias puhkeb ta juuni keskel kõrgetest linnupiimadest kõige esimesena õide. Pakutavad taimed pärinevad Loode-Kaukaasiast Krasnodari lähedalt hõredast metsast. Eelmisel aastal pakkusin müügiks Stavropoli kraist korjatud taimi. Taimede välimuses olulisi erinevusi pole, kuid Krasnodari taimed on veidi hilisemad puhkejad ning suurema kollaka (kreemi) sibulaga kui valgesibulalised Stavropoli taimed. Peenikesi tütarsibulaid ei moodusta kumbki. 3 EUR
Ornithogalum balansae from Dombai (spont. Caucasus borealis, Karachayevo Cherkesiya, Dombai, collector Aino Paivel 1964), Balansa linnupiim Dombaist. 15 cm kõrgusel varval puhkevad aprilli lõpus ja mais lõhnatud lumivalged, laia rohelise seljavöödiga õied. Õielehe pikkus on 1,5 (2) cm. Puhkedes väga tihe ja madal õisik tõuseb hiljem kõrgemale. Ilma valge kesksooneta erkrohelised lehed on kuni 2 cm laiused. Liik kasvab Balkanil, Kaukaasias ja Türgis alpi- ja lähisalpivööndis. Pakutavad taimed pärinevad Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli (tollal veel Aino Kartus) 1964. aastal Põhja-Kaukaasiast Dombaist korjatud sibulatest. Nad erinevad välimuselt tuntavalt Türgi sama liigi taimedest. Peenikesi tütarsibulaid ei moodusta. Päike, parasniiske muld, talub ka kuivemat mulda. 1 EUR > 1 EUR
Ornithogalum fimbriatum 'Oreanda’ (Janis Rukšans 1997; R 83-11), ripsmeline linnupiim 'Oreanda’. Varakevadel aprillis-mais päikeselise ilmaga laialt avatud rohked valged õied on laias tihedas lamedas õisikus peaaegu vastu maapinda. Kääbuse kitsad ripsmelise servaga lehed ulatuvad õitest palju kõrgemale, kuid ei varja õisi. Krimmi lausmaalt – peaaegu merepinna kõrguselt Oreandast korjas laialehise variandi (R 83-11) sibulad 1983. aastal lätlane Janis Rukšans. Peenikesi tütarsibulaid ei moodusta. 2 EUR
Ornithogalum orthophyllum subsp. kochii from Saharna (syn. O. kochii, O. tenuifolium var. kochii; from village Saharna (Sakharna), raionul Rezina, Moldavia (Bessarabia), coll. by Aino Paivel 1964, 1965 or 1968), Kochi linnupiim ehk püstlehise linnupiima Kochi alamliik Saharnast. Rikkalikult õitsevate 15 cm kõrguste taimede mai lõpus või juuni algul puhkevates valgetes lamedates õisikutes võib olla üle 20 õie. Välimistel 1-2 cm pikkustel õielehtedel on rohelised seljatriibud. Kitsad lehed on valge kesksoonega. Liik kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Türgis, Kaukaasias, Iraanis ning Marokos. Kochi linnupiim sobib aias asendama sarnase välimusega sarik-linnupiima (O. umbellatum), sest erinevalt sarik-linnupiimast ei muutu ta aias umbrohuks. Pakun Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli poolt 1960-ndatel aastatel Moldaaviast Rezina rajoonist Saharna küla juurest korjatud taimi. 2 EUR
Ornithogalum pyramidale, püramiid-linnupiim. 65-90 cm kõrguse taime laialt avatud õied juulis on koonilises pikas kobarõisikus. 1-1,5 cm pikkused valged õielehed on rohelise seljatriibuga. „Flora Europaea“ määraja järgi peaksid õitsemise lõpus õieraod vastu õisiku telge liibuma, ehkki samas raamatus liigikirjelduse juurest me sellist fakti ei leia. Minu aia erinevatel variantidel raod ei liibu, vaid on kaarjalt tõusvad, ühel variandil koguni rõhtsalt harali. Ka internetist botaaniliste artiklite ja jooniste fotosid uurides me püramiid-linnupiimal raagude vastu vart liibumist ei näe, enamasti on nad vaid kaarjalt tõusvad. Kõik muud tunnused (peale raagude liibumise) liigi puhul klapivad ning ka määraja järgi ta millekski muuks ei sobi. Lisaks taime üldilmele eristab neid muudest linnupiimadest ka teistest hilisem õitseaeg. Peenikesi tütarsibulaid ei moodusta. Liik kasvab looduslikult Saksamaal, Tšehhias, Slovakkias, Austrias, Jugoslaavias ja Rumeenias. 2 EUR
Ornithogalum pyrenaicum (syn. O. flavescens), pürenee linnupiim. Jah, see on tõsi, et meie kliimas avamaale sobivate linnupiimade seas leidub üks liik, mille õied pole valged! 80-110 cm kõrguse taime väikesed rohelised kuni kollakasrohelised õied on juunis-juuli algul hõredates püstistes pikkades õisikutes. Peenikesi tütarsibulaid ei moodusta. Liik kasvab Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Marokos, Krimmis, Kaukaasias ja Türgis. 3 EUR
Ornithogalum refractum from Moldova (spont. Moldova, raionul Causeni, Chitcani), käänd-linnupiim Moldovast. Liigi nimi tuleneb järsult allapoole käänduvatest viljaraagudest. Kuni 10 cm kõrguse taime sibulat ümbritsevad arvukad sigisibulad, mis jäävad puhkeseisundisse vähemalt üheks aastaks (sarik-linnupiimal O. umbellatum seevastu kasvatavad nad kohe ka lehed). Kännasõisik asub aprillis-mais maapinnast vaid mõne cm kõrgusel. Peenikestele tütarsibulatele vaatamata teeb taime väga madal kasv ja väga varajane õitsemine ta minu silmis põnevaks. Rohelise seljavöödiga laiad valged õielehed on 1,5-2 cm pikkused. Kitsad valge keskjoonega renjad lehed ulatuvad õisikust tunduvalt kõrgemale. Sügisel enne talve kasvatab taim uued pikad lehed, millega talvitub. Pakutavad taimed on Tallinna Botaanikaaia aednik Aino Paivel (tollal Aino Kartus) korjanud 1964. aastal Moldaaviast, Tighina maakonnast, Causeni rajoonist Chitcani (Kitskany) küla lähedalt. 1 EUR
Ornithogalum schmalhauseni (spont. Armenia, Zangezur, mount. Hustup), zangezuri linnupiim. Valged lamedad õisikud aprillis asuvad pikkade lehtede vahel lausa maapinnal, kuid on siiski hästi nähtavad. Pakutavad sibulad on Arnis Seisums korjatud Armeeniast Zangezuri mäestikust Hustupi mäelt. Peenikesi tütarsibulaid ei moodusta. Maailmas harva pakutav liik. Linnupiimadest on see minu lemmik. 2 EUR
Ornithogalum sintenisii RSZ 87-01 (spont. S Aserbaidzhan, Talysh, on a stony slope between Lerik and Gosmeljan, 1500 m), Sintenisi linnupiim Talõšist. Taim on vaid 5-10 cm kõrgune. 15 cm pikkuste kitsaste kõverdunud lehtede keskel istub üllatavalt vara – juba aprillis peaaegu “koorikuna” vastu maad asuvas lamedas pikaraolises kobarõisikus 15-25 kaunist lumivalget tähtjat õit. Sügisel tekkivad uued lehed talvituvad väga hästi. Liik kasvab Kaukaasias ja Iraanis Kaspia mere äärses piirkonnas. Pakutavad taimed on korjatud 1987. aastal Läti ekpeditsiooni poolt Aserbaidžaanist Talõši mäestikust Iraani piiri lähedalt kiviselt nõlvalt 1500 m kõrguselt Leriki linna ja Gosmelyani küla vahelt. Korjajateks olid Janis Rukšans, Arnis Seisums ja Aina Zobova. 2 EUR
Ornithogalum sphaerocarpum, ümaraviljaline linnupiim. Euroopa lõunaosas, Türgis ning Süürias kasvav 135 cm kõrgune taim on pikkades hõredates õisikutes asuvate väikeste rohelise seljatriibuga valgete õitega. Taim on kujult väga lähedane pürenee linnupiimale (O. pyrenaicum), kuid valge õievärvusega. Maailma aianduses on see liik haruldane. 4 EUR
Ornithogalum woronowii from Stavropol (spont. Caucasus borealis, near Stavropol, collector Aino Paivel 1964), Voronovi linnupiim Stavropolist. 20 cm kõrgune taim kannab mais-juunis 3,5 cm läbimõõduga õisi. Äraõitsenud õite raod on rippu peaaegu vastu maad. Tallinna Botaanikaaia aednik Aino Paivel (tollal Aino Kartus) korjas sibulad 1964. aastal Põhja-Kaukaasiast Stavropoli linna lähedalt. 3 EUR
Physochlaina physaloides 'Mulgi Valge' (syn. Scopolia physaloides 'Mulgi Valge’ (’Alba'; Evi Oja, Sulev Savisaar 2008), kobarjas vullrohi 'Mulgi Valge' (kobarskopoolia 'Mulgi Valge'). Mugulja roomava risoomiga 10-15 cm kõrguse kartuli sugulase tihedasse kobarõisikusse koondunud väikesed valged kellukjad õied puhkevad juba aprillis. Lehed kuivavad suvel. Viljandi maakonnas (Mulgimaal) asuvas Evi Oja aias toimus mutatsioon (iseeneslik pärilik muutus), mille tagajärjel on vullrohu taimel tekkinud lilla asemel valge õis (ta on kaotanud pigmendi tootmise võime). Internetist pole leidnud ühtegi viidet valgeõielise kobarskopoolia olemasolule maailmas! Küllap on taoline taim maailmas esmakordselt kultuuris. Liik (lilla õiega) kasvab Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas ja Kesk-Aasias. Eelistab kasvada poolvarjus niiskel neutraalsel kuni nõrgalt aluselisel huumusmullal. Tulevaseks laiutamiseks tuleb talle peenral varuga ruumi jätta. 8 EUR
Polygonatum sp. from Crimea (spont. Tchatyr-dag, Crimea, Ukraine, collector Janis Rukšans 2008), kuutõverohu liik Krimmist. Minu aias mai teisel poolel õitseva 25-30 cm kõrguse ribilise varrega ja laiade vahelduvate lehtedega suureõielise taime korjas lätlane Janis Rukšans 2008. aasta sügisel Krimmi lõunaosast Tschatyr-dagi mäestikust. Taime liik on veel määramata, kuid välimus on tal igal juhul huvitav ja omapärane. Krimmis kasvab 5 erinevat kuutõverohu liiki, kõige haruldasem ja aednikele tundmatuim neist on P. buschianum, mis on samuti madalakasvuline ja seal kandis kasvav. Kahjuks jõudsin taime pildistamiseni alles siis, kui õied olid juba närtsinud. Poolvari, parasniiske muld. 3 EUR
Ranunculus ficaria 'Abant' (syn. Ficaria verna 'Abant'; Jonas Bengtsson before 2006), kanakoole 'Abant'. Meie kodumaine väikeste juuremugulatega madalakasvuline taim on aprillis-mais vartel üksikult asuvate läikivate kuldkollaste 2-3 cm läbimõõdus õitega. Lehed on südajad. Suve teisel poolel lehestik kuivab. Liigi levila on Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Edela-Aasias. Meie looduses kasvab ta lehtmetsades, võsastikes ja puisniitudel. Kanakoole kasvab avamaal poolvarjus, kuid talub hästi ka päikest. Ta tahab rammusat, aastaringselt niisket mulda. Muld ei tohiks suvel päris tuhkkuivaks muutuda. Siin pakutavad 25 cm kõrgused taimed olen saanud 2006. aastal Rootsist Jonas Bengtssonilt Djupedalsi puukoolist (Djupedals Plantskola) sordina, kuid kusagil mujal ega internetis pole ma taolist sordinime kohanud. Tõenäoliselt ongi see Jonase nimetatud sort, taimed aga on tõenäoliselt korjatud Türgist Abanti järve äärest. ’Abant’ erineb järsult kõigist mulle seni tuntud kanakoolme sortidest. Kõigepealt rõõmustab ta aias varakevadel silma oma erakordselt varajase suure lopsaka värskerohelise lehestikuga. See on ajal, mil teised kanakoolme sordid alles „tukuvad“. Kollased läikivad õied aprillis-mais on palju suuremad ja kõrgemal teiste kanakoolme sortide omadest. Lugesin internetist, et Abanti Looduspargis (Abant Nature Park) kasvab looduslikult R. ficaria subsp. calthifolius (syn. Ficaria nudicaulis). 2 EUR
Ranunculus ficaria ‘Collarette’ (syn. R. f. ‘E. A. Bowles’, R. f. ‘Anemoneflora’, R. f. ‘Beamish’s Double’), kanakoole ‘Collarette’. 20 cm kõrguse taime viljatud täidisõied maikuus on anemoonõielised – kroonlehetaolisteks petaloidideks muundunud oranžikad tolmukad moodustavad õie südames kollaste läikivate kroonlehtede keskel tiheda tuti. 1.50 EUR
Ranunculus ficaria ‘Sulli' (Maret Vähejaus 2005), kanakoole ‘Sulli'. Hiiumaalt Kassarist leitud pooltäidisõielised taimed on jõulise kasvuga, meenutades mulle veidi kitsekakart (Doronicum). Kõrgus 25 cm. Sort on nime saanud talu nime järgi Hiiumaal Kassaris, kust Maret selle leidis. 3 EUR
Sanguinaria canadensis, kevadmagun. Kanada ja USA idaosa hõredates mägimetsades kasvava "mooni" 20 cm kõrgused varred kannavad mais 4-6 cm läbimõõduga puhasvalgeid 8 kroonlehega õisi. Peale õitsemist saavutab taime lehestik kõrguse 40 cm (viljavarred jäävad endiselt 20 cm pikkuseks). See veripunase piimmahlaga vereurmarohu sugulane kasvab aias nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka päikesepaistet. 3 EUR
Scilla ingridae 'Vaclav' (Janis Rukšans 1998; syn. S. siberica var. taurica, S. ingridae var. taurica, collected in Taurus mnt. range, S Turkey), Ingridi silla ’Vaclav’. Janis Rukšans, kes sordi nimetas, sai selle sibulad Scilla ingridae nime all oma tšehhi sõbralt Václav Joštilt, sellest ka sordi nimi. Mõnikord on sarnase välimusega taimi pakutud ka nime all Scilla siberica var. taurica. See on Scilla siberica rühma kõige õierikkam esindaja. Sibulast võib tekkida mõnikord koguni 5-7 pikka õisikut, millest igaüks võib kanda kuni 20 sügavsinist õit. Algselt andis Janis sellele vormile nimeks Scilla siberica 'Vaclav'. Kõrgus õitseajal aprillis-mais 25 cm, viljumise ajal 35 cm. Mulle tundub, et tegemist on liigiga Scilla melainae, mille paar erinevatest kohtadest saadud varianti mul aias kasvab. 4 EUR
Scilla rosenii (light blue), suureõieline silla (helesinine). 20 cm kõrgusel varrel aprillis puhkevate õite sinise keskjoonega 3 cm pikkused õielehed käänduvad sarnaselt koerahamba õiega järsult tagasi. Kasvab Gruusias ja Armeenias ning Türgi mägedes. Siin pakun teadmata loodusliku leiukohaga aprillis õitsevate heledapoolsete siniste õitega aiataimi, mis olen saanud 1990. aastal Sverdlovskist. Janis Rukšans on Gruusia taimede seast välja valinud helesiniste õitega taime ja andnud sellele nimeks ’Cloudy Sky’, kuid ma pole kindel, kas minu heledad taimed tolle sordi omadega ühesugused on. Tahab poolvarju ning jaheniisket huumusmulda. Piisava mullaniiskuse korral sobib ta ka päikesepaistelisse kasvukohta. Soovijatele oleks võimalus piiratud koguses pakkuda ka tumedama õievärviga Tallinna Botaanikaaiast saadud sibulaid. 4 EUR
Scilla siberica subsp. armena BATM 168 (coll. 2004 in Turkey near road from Kars to Ardahan where it grows on peaty clay, between stones at 2175 m), armeenia silla (hariliku silla armeenia alamliik) BATM 168. Õisikuvars on tüüpalamliigist (S. s. subsp. siberica) madalam – kõrgus 10 cm (vaid harva kuni 15 cm) ning taimed on looduses vaid ühe (harva kahe) sügavsinise õiega varrel (tüüpalamliigil 1-3, tavaliselt 2 õit). Sibul annab 1-3 vart. Õitseb aias aprillis. Alamliik kasvab Taga-Kaukaasia lõunaosas (Gruusias ja Armeenias) ning Türgis. Pakutavad taimed on korjatud 2004. aastal Türgi kirdeosast Karsi ja Ardahani vahelise maantee lähedalt 2175 m kõrguselt. Korjajateks oli meeskond koosseisus Henrik Zetterlund (Rootsi, Göteborg), Arnis Seisums (Läti, Salaspils) ja Janis Rukšans (Läti, Cesis), kes nimetasid oma ekspeditsiooni nimega Põhja ekspeditsioon Batmanisse (lühendatult BATM) ehk Rootsi-Läti Türgi ekspeditsioon 2004, ingliskeelse nimega Nordic Expedition to Batman (Swedish-Latvian Turkey Expedition 2004). Päike ja poolvari, parasniiske muld. Õisikuvarte arvukuse ja õievärvi tumeduse (sügavuse) järgi otsustades on armeenia silla hariliku silla alamliikidest kauneim. 5 EUR
Scilla siberica subsp. caucasica 'Talish' (Janis Rukšans 2004; RSZ 87-15; coll. near Lerik in Talysh, S Aserbaijan) ), kaukaasia silla (hariliku silla kaukaasia alamliik) ’Talish’. Kõrgetel 20-30 cm pikkustel paljuõielistel õisikuvartel on looduses kuni 6 (tavaliselt 3-5) sirgete õieraagudega tume-violetjassinist suurt kuni 2 cm läbimõõduga õit. Ühest sibulast kasvab 1 kuni mitu õisikuvart. Karabahhiast kirjeldatud alamliik kasvab Taga-Kaukaasia idaosas Talõši mäestikus (Aserbaidžaanis ja Iraanis). Meil kasvab kaukaasia alamliik aias hästi. Siin pakutavad taimed on korjatud 1987. aastal Aserbaidžaanist Talõši mäestikust Leriku linna lähedalt Janis Rukšansi, Arnis Seisumsi ja Aina Zobova poolt. Õitseb aprillis. 3 EUR
Trillium chloropetalum var. giganteum white, suure kolmiklille hiigelteisend (valge). 40 cm kõrguse taime raotud 5-10 cm pikkused õied on valged. Laimunajad lehed on kirjud. Liik kasvab USA lääneosas Californias. Suur kolmiklill kasvab looduses neutraalsel kuni aluselisel mullal. 6 EUR
Trillium kurabayashii, rait-kolmiklill. 45 cm kõrgusel varrel mais puhkev raotu õis on püstiste 6-10 cm pikkuste ja 2-3,5 cm laiuste tumepunaste või -purpursete kroonlehtedega. Hele- ja tumerohelisekirjud (lisandub ka lillat) lehed. Liik kasvab Põhja-California ja Oregoni niisketes lehtmetsades. Aianduses on liik tihti liikvel vale nime Trillium sessile 'Rubrum’ all. Vari ja poolvari, parasniiske muld. 12 EUR
Veratrum viride, roheline upsujuur. Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas (kuid mitte keskosas) looduslikult kasvav kuni 2 m kõrgune püsik kaunite kausjate lehtedega ja suurtesse harunevatesse õisikutesse koondunud arvukate kollakasroheliste õitega. Mul on vedanud, et mulle on sattunud kausjate lehtedega variant, mis on liigile tüüpilisest lamedast lehest palju põnevam. Taolisi kausslehelisi variante on leitud näiteks Alaska loodusest. Kasvab looduses märjas mullas rohumaadel, päikeselistel ojakallastel ja hõredates metsades. Niiskust armastab ka aias. See aiakujundustaim püüab vaatajate tähelepanu imelise magnetina. 8 EUR
Xiphium latifolium 'Dark Waves' (syn. Iris latifolia ’Dark Waves’, Iris anglica hort. ’Dark Waves’; Janis Rukšans 2008; raised from seeds coll. by Michael Hoog in Spain), inglise mõõkiiris 'Dark Waves'. Suvel õitsev sibuliiris. Liik kasvab metsikult Pürenee mägede niisketel alpiniitudel. Sordi 60 cm pikkusel varrel on juuni lõpus ja juuli algul 2-3 suurt (5-7 cm läbimõõduga) tumesinist õit. Lätlane Janis Rukšans aretas sordi seemnetest, mis Michael Hoog oli korjanud Hispaaniast ning kinkinud Janisele tolle esimesel Hollandi-reisil 1988. aasta augustis. Neist Hispaania seemnetest aretas Janis 3 eri õievärvusega nimelist sorti. Päike, niiske kuni parasniiske muld. Inglise mõõkiirised on hollandi mõõkiiristest (Xiphium ×hollandicum hort.) talvekindlamad. 2 EUR
Tellimusi pojengiistikutele võtan vastu kuni 10. septembrini (erandkorras ka hiljem). Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Viimastele ei pruugi mõningaid menusorte enam jätkuda. Taimed saadan tellijatele postiga teele septembrikuu jooksul (kuu teises pooles).
Postikulud - pakend pluss saatekulud – 5 EUR tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse. Tellimused saata meiliaadressil Minu kontakttelefon on 5623 4524. Postiaadress on veidi muutunud: 51002 Tartu Ringtee postkontor, postkast 175, Sulev Savisaar.
Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.
Põhjalikumalt saate pojengide kohta lugeda minu pojengiraamatust:
Sulev Savisaar. Pojeng. AS Ajakirjade Kirjastus. 2009. 224 lk.
1980-ndate lõpus ja 90-ndate aastate algul kasvatasin 500 pojengisorti. Suure osa neist olen 1990-ndatel aastatel üle andnud Tartu Ülikooli botaanikaaiale ja Tallinna Botaanikaaiale, kus inimestel on neid mugavam vaatamas käia kui minu juures maal. Praeguseks olen oma aias alles jätnud veidi alla 100 sordi, mida pean pojengide paremikku kuuluvaks või millegi muu poolest huvitavaks või iseäralikuks. Siin postimüügiga pakutavad taimed pärinevadki sellest paremikust:
Paeonia 'Angelo Cobb Freeborn' (Freeborn 1943). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis ‘Rubra Plena’ x P. lactiflora ‘Mme. Jules Dessert’). Helepunane (korallpunane) kuni erk tumeroosa, keskmise suurusega (läbimõõt 13 cm), väga tihe, tolmukateta, algul poolkera-, hiljem kera-tüüpi täidisõis. Erineb muudest sortidest kerakujulise õie poolest. Taolise täiskeraja õietüübiga on minu aia pojengidest veel vaid ‘Howard R. Watkins’, ‘Peach Rose’ ja ‘Red Grace’. Varajane. Puhmik on minu paljuaastaste mõõtmiste alusel keskmise kõrgusega (85 cm), kuid registri järgi peaks olema kõrge (mõnel aaastal ongi). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1984. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia anomala, anomaalne pojeng (leiukohata). Ukraina lillekasvatajalt Galina Petrovna Potapovalt 1989. aastal saadud taime looduslik leiukoht pole teada. Liigi tüüpilise esindaja umbes 9 cm läbimõõduga õis on lehterjas, kuid sellel variandil on õis märksa laiemalt avatud, mistõttu ta tundub mulle tüüpilisest variandist ilusam. Selle ülivarajase pojengi õied puhkevad juba maikuus, mitu nädalat kuni kuu aega tavapojengidest varem. 2004. aastal olen tema õisi pildistanud isegi juba 16. mail! Selle liigi hankimisega pikendate pojengide õitseaega aias oluliselt. See võimsakasvuline ( kõrgus 1 m), lopsaka lehestikuga Siberi taim on ülimalt külmakindel, ajades talvituspungad talveks maa peale! Lehtedel olen näinud kollakat või punakat sügisvärvust. Lääne-Siberis on ta toidutaim: juurikaid, mis võivad saavutada hiigelmõõtmed, koguti, kuivatati ja keedeti koos lihaga. Ravimtaimena on ta tuntud maarjajuure nime all. 5 EUR
Paeonia bergiana hort. Sulev Savisaar’s seedling, rootsi pojengi Sulev Savisaare seemik. Rootsi pojeng kui anomaalse pojengi ja ahtalehise pojengi aedhübriid (P. anomala × P. tenuifolia) tekkis iseeneslikult 1920. aasta paiku Rootsis Stockholmis Bergiuse botaanikaaias. Rootsis kannab liik nime herrgardspion. Üllataval kombel on see suhteliselt hiljutise tekkega aedliik ka Eesti aedades küllalt laialt levinud ja teda tuntakse ja pakutakse ahtalehise pojengi eksitava nime all. Seetõttu paljud Eesti inimesed, kes arvavad end ahtalehist pojengi kasvatavat, polegi tegelikult toda ehtsat liik seni näinud. Mille poolest siis rootsi pojeng ahtalehisest pojengist erineb? Esiteks on ta küllalt kõrgekasvuline (ehtne ahtalehine pojeng on kääbustaim, kõrgus kuni 40 cm), teiseks on tema lehehõlmad veidi laiemad (ahtalehisel pojengil on „tillilehed“), kolmandaks on tema õied veidi suuremad ja lilla varjundiga punased (ahtalehisel pojengil tulipunased) ning neljandaks on ta viljatu (ahtalehine pojeng külvab ohtralt idanemisvõimelisi seemneid, mistõttu taime ümber on enamasti palju isekülvist tekkinud taimekesi). Minu aias on viimastel aastatel seemikutest tekkinud mitu erinevat rootsi pojengi varianti, mis kõik erinevad tüüpilisest ja levinud rootsi pojengist. Siin pakun 2007. aastal välja valitud seemiku paljundust. 1986. aastal sain Krimmist Bahtsšisaraist ahtalehise pojengi seemneid, millest kasvasid ülimadalad roomavad taimed, millede sekka tekkis hiljem ootamatult üks kõrgem taim: minu rootsi pojengi seemik. Seemik erineb muudest rootsi pojengidest madaluse poolest: ta on vaid kuni 40 cm kõrgune (mõnel aastal on olnud ka ainult 25 cm kõrgune). Ta puhkeb ülivara: mõni päev peale mai keskkohta, seega kuu aega varem meie aedade tavalistest pojengidest. Reeglina on see seemik viljatu, ometi olen temalt 2007. ja 2011. aastal paar seemet leidnud! Tillilehti tal pole. 15 EUR
Paeonia 'Bravura' (Saunders 1943). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisest hõlmise pojengiga (P. peregrina). Erepunane, hiljem roosakaspunaseks muutuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm) lihtõis, millel on tavaliselt 3 rida kroonlehti. Tolmukaniidid helekollased, tolmukapead tumekollased. Emakasuudmed punased. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85-90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Carina' (Saunders 1944). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi ristamisest hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Väga erepunane (vananedes muutub roosakaspunaseks), suur (Ø 17 cm), kollase tolmukakimbuga pooltäidis- kuni lihtõis on tavaliselt 1–3 rea kroonlehtedega. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seisab ilma toeta. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Carol' (Bockstoce 1955). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P.lactiflora). Erksa värvusega punane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), väga tihe, tolmukateta, roosi tüüpi täidisõis. Ülitiheduse tõttu võib vihmasel suvel (enamasti on põhjuseks hoopis hahkhallitus, mida vihmasus toetab) tekkida raskusi avanemisega (ühekülgsust ja muid arenguhäireid). Varred võivad kergesti kõverduda (loogelisus). Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja (see tiitel vastab sisuliselt maailmameistri tiitlile) aastatel 1968 ja 1976 ning sama näituse võitja 1988. aastal täidisõieliste hübriidpojengide rühmas. 20 EUR
Paeonia 'Coralie' (Saunders 1940). See hübriidpojeng on saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) ristamisest valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Väga erk tumeroosa (korallroosa), keskmise suurusega (Ø 14–15 cm) lihtõis ilusa kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on roosakasvalged, tolmukaniidid ja -pead kollased. Sellist hõõguvroosat õievärvi pojengidel enne hübriidpojengide aretust ei tuntud. Aias paistab kaugele silma. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia 'Diana Parks' (Bockstoce 1942). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Erk helepunane, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega, poolkera tüüpi täidisõis. Särav õievärvus! Varajane. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80-85 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1986. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Early Scout' (Auten 1952). See Ameerika hübriid on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi 'Richard Carvel' ristamisest ahtalehise pojengiga (P. tenuifolia). Väga tumepunane väike (Ø 11 cm) õis ei avane pärani, vaid on kausi- või tassikujuline. Emakasuudmed ja tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased. Väga varajane. Puhmik madal (60 cm), veidi võsundiline. Varajasuse on hübriid pärinud ahtalehiselt pojengilt, samuti ka madala kasvu ja väga kitsaste lehehõlmadega lehestiku. Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 2001. aastal. Sort on omapärane eelkõige oma miniatuursuse (kääbuskasvu) tõttu. 8 EUR
Paeonia 'Ellen Cowley' (Saunders 1940). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisest hõlmise pojengiga (P. peregrina). Omapärase värvusega, erepunane oranžikasroosa varjundiga, hiljem roosaks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm), südamikus kena kollase tolmukakimbuga pooltäidisõis, harvem lihtõis. Minu aias on kroonleheringe enamasti 3–5. Emakasuudmed punased. Tolmukaniidid ja -pead kollased. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastatel 1975–1977 ja võitja pooltäidisõieliste hübriidide rühmas 1986–1989. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Helen Matthews' (Saunders-Krekler 1953). Selle hübriidpojengi valis ja nimetas Krekler Saundersilt ostetud seemikute seast. Erepunane, hiljem roosakaspunane, suur kuni väga suur (Ø 17-18 cm), kollase tolmukakimbuga, kausjas, laiade kroonlehtedega õis. Registri järgi pooltäidisõieline, kuid minu aias on ta alati olnud lihtõieline, enamasti 3 rea kroonlehtedega. Kroonlehtede välisküljel on valge vööt. Emakasuudmed on punased, tolmukaniidid kreemid (kahvatukollased), tolmukapead kollased (mõnel lilla kesktriibuga). Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Henry Bockstoce' (Bockstoce 1955). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Erkpunane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1987, 1988, 1990 ja 1992, sama näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. Sordi tõelist väärtust peegeldab UÜ Aavikuemanda müügihind 32 EUR istiku eest. 15 EUR
Paeonia 'Heritage' (Saunders 1950), pojeng 'Heritage'. See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi ristamisest hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Erkpunane suur (läbimõõt 17 cm) hõre kuni keskmise tihedusega tolmukatega roos-tüüpi täidisõis. Puhmik annab minu aias nii pooltäidisõisi kui ka täidisõisi, mis mõlemad on huvitavad ja kaunid. Väga varajane kuni varajane. 2015. aastal külma kevade ja suve alguse tingimustes oli eriliselt varajane. Puhmik kõrge (100-105 cm). Kogu taim jätab väga jõulise üldmulje. Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. 20 EUR
Paeonia 'Illini Belle' (Glasscock 1941), pojeng 'Illini Belle'. See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P.lactiflora). Puhkedes peaaegu mustjaspunane, hiljem tumepunane, keskmise suurusega (Ø 15 cm) laialt avatud pooltäidisõis (registri järgi 3-5 rida kroonlehti, minul enamasti 3) kollase kontrastse tolmukakimbuga südames. Tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased, emakasuudmed heleroosad. Väga varajane. Puhmik madal (75 cm). 20 EUR
Paeonia lactiflora, valgeõieline pojeng. See looduslik liik on enamiku rohtsete pojengisortide metsik esiema. Tema ristamisest teiste liikidega on saadud lisaks ka enamik hübriidpojengi sortidest. Korrapärane roosakasvalge või puhasvalge kollase tolmukakimbuga tugevalt ja meeldivalt lõhnav väike (Ø 10 cm) lihtõis juunis. Ilma toeta seisval õisikuvarrel on mitu õit, mis pikendab tunduvalt õitseaega. Keskmise kõrgusega (95 cm) puhmik on enamasti väga varajase õitseajaga. Pakun oma aia seemikuid, mis on tekkinud erineva päritoluga looduslike taimede ristumisest ja on igati ka looduslike taimede välimusega. 8 EUR
Paeonia lactiflora from Dalneretshensk (spont. Primorskiy kray, Dalnerechensk), valgeõieline pojeng Dalneretšenskist. 1987. aastal sain Altai krai lillekasvatajalt Valentina Krohmaljovalt Primorje kraist Dalneretšenskist pärineva keskmise kõrgusega (90 cm) loodusliku taime, mis tundus mulle teistest valgeõielistest pojengidest veidi erinevana. Täiskasvanud taime lehestik jättis mulle algaastatel mulje pügatud hekitaimest, mille pinda katavad varajased väikesed (läbimõõt vaid 8 cm) puhkedes roosakasvalged, hiljem kiiresti valgeks muutuvad kausjad (ei avane pärani) õied. Hiljem ma sellist lehestiku tihedust ja ühtlast kõrgust enam ei täheldanud. Hilisematel aastatel torkas silma hoopis taime õierikkus: lisaks peaõiele, mis puhkeb esimesena, annab vars kuni 6 hiljem puhkevat kõrvalõit, mis ulatuvad peaõiest kõrgemale. 2005. aastal andsin kloonile töönimeks ‘Dalneretšensk’, kuid pole seni ikka lõpliku veendumuseni jõudnud, kas see kloon vajaks sordinimega eristamist või mitte. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Coral Queen' (Sass 1937). Puhkedes meeldiv õrn-heleroosa, hiljem valgeks pleekuv õis, mille südamik jääb roosakaks. Keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskhiline kuni hiline. Puhmik madal (80 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis.12 EUR
Paeonia lactiflora 'Dolorodell' (Lins 1942). Puhkedes keskmine roosa, põhiaja õitsemisest siiski heleroosa, suur (Ø 17 cm), tihe, tolmukateta, lame, roosi tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Hiline kuni väga hiline. Puhmik kõrge (105 cm). Ameerika pojengiseltsi kuldmedalivõitja aastal 1984. 20 EUR
Paeonia lactiflora 'Dresden Pink' (Wild 1957). Keskmine roosa (ei tume ega hele), keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe, tolmukateta, kerajas kuni silinderjas roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm), tugevate vartega. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Ensign Moriarty' (Lins 1949). Puhkemisel tumeroosa, hiljem keskmiselt roosa, pleekuva servaga, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, südamenupu ümber ja südames enamasti varjatud tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Pleekuvad petaloidiservad muudavad õie eriti kauniks. Keskhiline. Puhmik madal (75–80 cm) ja jämedate vartega. Mitmete näituste, kuid mitte suurimate, võitja. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Fairy'. Aretaja pole teada, esmakordselt mainitakse sorti Wassenbergi kataloogis 1955. aastal. Keskmise suurusega (Ø 15 cm) jaapani tüüpi õis on omapärase ja harmoonilise pastelsete (heledate) värvuste kombinatsiooniga. Kroonlehed on heleroosad. Õie südames asuv kohev roosakaskreem poolkera koosneb kitsastest heleroosadest staminoodidest, millel on kollane serv ja tipp. Emakasuue on punane. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik kõrge (100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Felix Supreme' (Kriek 1955). Punane, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, korrapärane roos-tüüpi täidisõis võib vastpuhkenult olla ka poolkera tüübi tunnustega. Hiljem muutub õis kõrgeks silindriks. Keskhiline, kuid aastati on olnud kõikumisi keskvarajasest kuni hiliseni. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastal 1979. Kolmel aastal järjest (1987–89) oli koos sordiga ‘Kansas’ Moskva pojenginäituse võitja punaste sortide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. Selle hea sordi ajutise SOODUSHINNA põhjuseks on tema ületootmine minu aias. 8 EUR
Paeonia lactiflora 'Florence Ellis' (Nicholls 1948). Sort on saadud 'Marie Crousse' ja 'Lady Alexandra Duff' ristamisest. Heleroosa (ilus "beebiroosa"), õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Mõnel aastal võib mõnel petaloidil (ebakroonlehel) südamenupu ümber olla tumelillasid laike (emakasuudme jäänuseid), mis miskipärast ei häiri, vaid harmoneeruvad heleroosaga. Keskmine õitseaeg. Puhmik väga kõrge (110 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Flower Girl' (Auten 1935), valgeõieline pojeng 'Flower Girl'. Heleroosa, südamiku poole valgeks helenev, õitsemise lõpuks valgeks muutuv, keskmise suurusega (läbimõõt 14 cm), hõredapoolne, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Puhmik madal (75-80 cm). 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Frances Mains' (Mains 1955). Sort on saadud 'General Gorgas' ja 'Alice Harding' ristamisest. Õis on suurepärase õrnroosa (heleroosa) värvusega, mis pleekub õitsemise lõpuks peaaegu valgeks. Kauem säilib roosa toon südamikus. Keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Mõnel aastal on mõnel petaloidil tugevad lillad emakasuudmemärgid. Keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja 1961. aastal. Sorti on autasustatud ka medaliga Home Achievment Medal, Chicago 1955. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Joseph Christie’ (Rosefield 1939). Valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, lamedapoolne, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Lausa kõik õied näivad olevat head. Mõnes õies võib petaloidi tipuservades punase niidina esineda nõrku emakasuudmemärgikesi. Väga hiline. Puhmik madal (80 cm). Saanud auhinna Honorable Mention at Des Moines. 20 EUR
Paeonia lactiflora 'Jubileinyi' [‘Jubileinõi’] (Krasnova (USSR) 1959). Vene sort. Heleroosa, õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, suur (Ø 18 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskhiline. Puhmik kõrge (105 cm). Moskva pojenginäituse võitja kodumaiste roosade sortide rühmas aastal 1986, sama näituse võitja kodumaiste heleroosade sortide rühmas aastatel 1987 (koos sordiga 'Pamjati Gagarina') ja 1989. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Judge Snook' (Good & Reese 1930). Õrn kahvaturoosa, harvem (mõnedel aastatel) valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Keskvarajane (registri järgi keskhiline). Rikkalik õitseja! Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Leonie' ('Mme Calot') (Barr; Miellez). Sordi aretajate osas pole üksmeelt. Aretajaks peetakse Barri, aga seda au omistatakse ka Miellezile. Heleroosa, õitsemise kestel valgeks või peaaegu valgeks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera tüüpi täidisõis. Kui õitsemise lõpuks kroonlehed end allapoole (vastu vart) keeravad, hakkab õis juba roos-tüüpi meenutama. Mõnikord harva võib petaloididel esineda lillasid emakasuudmemärke, kuid need ei häiri. Sort jätab mulle õitsemise ajal rõõmsa üldmulje. Varajane. 'Leonie' on minu aias valgeõielistest pojengidest (P. lactiflora) sordi 'Vesennii' järel varajasuselt 2. kohal. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). 10 EUR
Paeonia lactiflora 'Marilla Beauty' (Kelsey 1940). Valge heleroosa südamega, harvem heleroosa keskmiselt roosa südamega, hiljem peaaegu valgeks pleekuv, väga suur (Ø 18-19 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega, korrapärane näitusekvaliteediga täidisõis. Moodustab mitu suurt kõrvalõit. Väga hiline. Puhmik kõrge (105 cm). Moskva pojenginäituse võitja roosakasvalgete sortide rühmas aastatel 1987-1989 (neist 2 aastal koos võrratu sordiga 'Corinne Wersan'). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 17 EUR
Paeonia lactiflora 'Nauvoo' (Auten 1937). Puhkedes roosa varjundiga valge (harvem heleroosa), hiljem valgeks pleekuv, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskmise õitseajaga kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100-105 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Paul M. Wild' (Wild 1964). Küllalt erkpunane, mittepleekuv, suur (Ø 17 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskhiline. Puhmik kõrge (105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja punaste täidisõieliste sortide rühmas aastal 1990. 8 EUR
Paeonia lactiflora 'Pink Lemonade' ( Klehm 1951). Aretaja arvates selle sordi (tõlkes ‘Roosa Limonaad’) pastelsetes virsikuvärvides õite vaatamine kuumal päeval justkui kustutaks janu. See esindussort on Ameerika 1976. aasta pojengiregistri kaanepildiks. Heleroosade kroonlehtede keskel on tihe kollane kõrge kera kuni poolkera, mille petaloidide tipud muutuvad roosaks, mis annab kollase-roosa-kirju tulemuse. Teist taolist huvitavat pastelsete toonide kombinatsiooni pole. Igal aastal naudin tema värvide mänge ja huvitavat õiekuju. Suurt (Ø 16 cm), tolmukateta täidisõit on liigitatud nii poolkera tüübi kui ka jaapani õietüübi (anemoonõieliste) alla, kuid kindlasti tuleks eelistada esimest varianti. Hiline kuni väga hiline. Puhmik kõrge (100 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja poolkeraõieliste sortide rühmas 1990. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Pink Princess' (originator unknown, possibly H. P. Sass, about 1950, re-registered 1985; in commerce misapplied as 'Pink Dawn', Sass 1946). Roosa lõhnav lihtõis kollase tolmukakimbuga südames. Õielehed on 2 kihina. Tolmukapead ja tolmukaniidid on kollased. Rohelised emakad on punaste emakasuudmetega. Keskmise õitseajaga sort õitseb juuni keskel. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Ei vaja toestamist. Klehmi puukool registreeris sordi ümber 1985. aastal segaduse vältimiseks, et poleks kahte samanimelist sorti. Vähemalt 20 aastat kaubanduses ‘Pink Dawnina’ pakutud sordi nimi kõrvaldati ja asendati nimega ‘Pink Princess’, sest nimi ‘Pink Dawn’ jäeti Sassi teisele pojengisordile, mille ta aretas umbes samal ajal (1946) ning mis polnud sama kaubanduses pakutuga. Kui registrit vaadata, siis ehtne roosa lihtõieline ‘Pink Dawn’ vaatab meile pildilt vastu lillade tolmukaniitidega ja valgete emakasuudmetega, kuid kaubanduses ehtsat ‘Pink Dawni’ei pakuta. 8 EUR
Paeonia lactiflora 'Red Comet' (Auten 1956). Sügav-tumepunane, suurepärane värvus nagu sordil 'Ruth Clay', keskmise suurusega (Ø 14 cm), hõre, tolmukateta, poolkera tüüpi täidisõis. Kena värvuse on ta pärinud tema esivanemaks olnud sordilt 'Radiant Red'. Emakasuudmed on valged. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Toestamist ei vaja. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 10 EUR
Paeonia lactiflora 'Ruth Clay' (Kelsey 1935). Väga meeldiv ja eriline sügav-tumepunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), hõre kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, kõrge ehitusega poolkera tüüpi täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90-95 cm). 12 EUR
Paeonia lactiflora seedling 19c-15, valgeõielise pojengi seemik 19c-15. Sordi 'Akron' isekülvist tekkinud seemiku avastasin aias 2004. aastal. Punane lihtõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. 6 EUR
Paeonia lactiflora 'Sweet Sixteen' (Klehm1968). Heleroosa, keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, poolkera tüüpi korrapärane täidisõis. Nõrgemad õied on kroon-tüüpi. Nõrk noor taim annab vaid jaapani tüüpi õisi, millel on kreem südamepoolkera. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (95-100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Thura Hires' (Nicholls 1938). Valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Keskvarajane (registri järgi keskhiline). Keskmise kõrgusega (95 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Velma Atkinson' (Wild 1964). Jaapani tüüpi või anemoonõielise suure (Ø 16 cm) õie lillad kroonlehed ümbritsevad kollastest staminoodidest koosnevat tihedat madalat südamepoolkera, mis mängleb huvitavates kollastes ja lillades värvivarjundites, kuna osa kreeme staminoode kasvatab endale lillad tipukesed. Kollased staminoodid on lilla servaga. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Westerner' (Bigger 1942). Jaapani õiekujuga suur (Ø 16 cm) õis on ühe rea keskmiselt roosade, hiljem heleroosade suurte välimiste kroonlehtede ning südames kollase (hiljem helekollase kuni kreemi) staminoodpoolkeraga. Üks külastaja nimetas seda pojengi tema õie välimuse pärast „võitoosiks”. Õis on küllalt pastelsete (heledate) toonidega. Emakasuudmed on punased. Keskhiline kuni hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1982. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Laddie' (Glasscock 1941). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest ahtalehise pojengi (P.tenuifolia) sordiga ‘Otto Froebel’. Erepunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm) lihtõis kollase tolmukakimbuga südames. Õis ei avane laialt, vaid hoiab end karikjalt. Tolmukaniidid on punased, tolmukapead kollased. Valgekarvasel emakal on punased suudmed. Teistest pojengisortidest oluliselt erinev taim on väga kitsad lehehõlmad („tillilehed“), säravpunase õievärvuse, väga varajase õitsemise ja madala kasvu (70 cm) pärinud ahtalehiselt pojengilt. 20 EUR
Paeonia 'Laura Magnuson' (Saunders 1941). See hübriidpojeng on saadud hõlmise pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. peregrina x P. lactiflora). Puhkedes puhas erk-roosakaspunane, hiljem erk puhasroosa kuni heleroosa (lõheroosa, korallroosa), suur (Ø 17 cm), tasjas, laiade kroonlehtedega, korrapärane lihtõis (või pooltäidisõis, kuni 4 rida kroonlehti) on ilusa kollase tolmukakimbuga südames. Varajane kuni keskmise õitseajaga. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 20 EUR
Paeonia 'May Dawn' (Glasscock, 1947). Aretis on saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) sordi 'Sunbeam' ristamisel valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordiga 'Tokio'. Puhkedes särav roosakaspunane, hiljem kuni roosaks pleekuv, suur (Ø 17 cm) lihtõis (1–3 rida kroonlehti) ilusa kollase tolmukakimbuga südames. Emakasuudmed ja meeketas on erkroosad kuni punased, tolmukaniidid roosakad, tolmukapead kollased. Varajane (mitmetel aastatel on olnud väga varajane). Puhmik madal (80 cm). 15 EUR
Paeonia peregrina (syn. P. lobata), hõlmine pojeng. Ladina sõna peregrina tahendab „võõramaine”, sünonüümne nimi lobata aga “hõlmine”. Punane pustine õis (Ø 7–11 cm) avaneb vaid pooleldi (kausjalt). 2n = 20. Kasvab looduslikult Moldovas, Rumeenias, Bulgaarias, Kreekas, Albaanias, Itaalias ja Türgis. Liiki viljeldakse 15. sajandist alates. Teda on särava sügavpunase õievärvuse tõttu palju kasutatud sordiaretuses. Tema pärilikkust ja välimust on paljudes hübriidpojengides. Väga varajane. Puhmik on keskmise kõrgusega (kuni 90 cm). 8 EUR
Paeonia 'Pink Hawaiian Coral' (Roy Klehm 1981; Charlie's White x Otto Froebel). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ‘Charlie's White’ ristamisest hõlmise pojengi (P. peregrina) sordiga ‘Otto Froebel’. Lõheroosa (korallroosa) suur tasjas lõhnav pooltäidisõis on südames kollaste tolmukatega. Õitsemise lõpuks muutub õis kahvaturoosaks. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Varred on jämedad. 2000. aastal tuli sort Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitjaks. 15 EUR
Paeonia 'Prairie Moon' (Fay 1959). See hübriidpojeng on saadud sortide 'Laura Magnuson’ ja 'Archangel’ ristamisest. Valge kollaka varjundiga, suur (Ø 16 cm) pooltäidisõis 3-5 rea kroonlehtede ja kollase tolmukakimbuga südames. Õis ei avane laialt, vaid on enamasti karikjas. Erinevatel aastatel avaldub kollane varjund õies erineval määral, olles enamasti siiski küllalt nõrk. Emakasuudmed on valged kuni helekollased, tolmukaniidid helekollased, tolmukapead tumekollased, meeketas valge. Keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Moskva pojenginäituse võitja pooltäidisõieliste hübriidide rühmas 1988 (koos sordiga 'Ellen Cowley’) ja 1989 (koos sordiga 'Sable’. 25 EUR
Paeonia 'Red Grace' (Glasscock-Klehm 1980). See teadmata vanematega hübriidpojeng Glasscocki tehtud liikidevahelisest ristamisest õitses esmakordselt 1955. aastal, kuid registreeriti alles veerand sajandit hiljem Klehmi poolt. Punane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, kera-tüüpi korrapärane täidisõis. Suudab peaaegu igal aastal raskusteta moodustada tõeliselt ümmarguse kera (mitte poolkera). Sellele aitab kaasa kroonlehtede tagasikäändumine vastu vart. Omapärane õiekuju! Taolise kerakujulise õietüübiga on minu aia pojengidest vaid ‘Angelo Cobb Freeborn’, ‘Howard R. Watkins’ ja ‘Peach Rose’. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm) ja tugeva varrega. Moskva pojenginäituse üldvõitja 1991. aastal ning võitja täidisõieliste hübriidide rühmas aastatel 1987 (koos sordiga 'Carol') ning 1988 (koos sordiga 'Red Charm'). Šedööver (meistriteos)! 20 EUR
Paeonia 'Seraphim' (Saunders, 1929). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisest suurelehise pojengiga (P. wittmanniana subsp. macrophylla). Seega vanemate poolest on tegu sordile ‘Mai Fleuri’ väga lähedase ristluskombinatsiooniga. Valge (puhkedes võib mõnel üksikul aastal erandina olla roosa varjundiga), väga suur (Ø 21–22 cm) lihtõis on kauni suure koheva tolmukakimbuga. Emakasuudmed on tumepunased (lillad), tolmukaniidid roosad, tolmukapead pikad ja kollased. Väga varajane. Kõige varajasem valgeõieline hübriid. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm), kuid nii sellele asjaolule kui ka lihtõiele vaatamata vajab siiski toestamist ning varte kõverdumise vältimiseks tuleks seda teha juba küllalt varakult. Varred (punased tõusmed) kasvavad kevadel erakordselt kiiresti pikaks. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia 'Walter Mains' (Mains 1957). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Tumepunane, keskmise suurusega (läbimõõt 15 cm) jaapani tüüpi õis. Tumepunased kõlutolmukad (staminoodid) on kollase servaga. Staminoodid on pahupidi: erkpunane külg allpool, tuhm lilla külg aga pealpool. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedali võitja aastal 1974 ning sama seltsi näituse võitja 1988. aastal jaapani hübriidide rühmas. Moskva pojenginäituse võitja 1987 – 1989. aastal jaapani hübriidide rühmas. 25 EUR
Osa pojenge on koha peal pakutavate taimede nimekirjas. Võite ka nende tellimisega õnne proovida (kuigi nende saamine pole tagatud).
Tutvustan teile siin, milliseid püsililli on võimalik osta minu aiast koha pealt. Aed asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Elvast, asudes kuulsa lillekasvataja ja paljude lilleraamatute autori Aarne Kähri aiast umbes 4 km kaugusel. Lähedusse jääb ka teise kuulsa lillekasvataja Elle Ahse Eesti üks kaunemaid iluaedu, mis on tõsistele iluaednikele kujunenud tõeliseks tõmbemagnetiks ja unistuste sihtkohaks, omamoodi „Mekaks“, kuhu üha uuesti ja uuesti tahetakse minna.
Minu aia külastamiseks on vajalik eelnev kokkulepe telefonil 56234524 või meiliaadressil
Istikukottides pakutavate taimede sortiment on pidevas muutumises: midagi lõpeb, kuid samas lisandub pidevalt ka uusi nimetusi. Mõningaid taimi pakun paralleelselt nii koha peal kui ka postimüügikataloogis.
Läbikriipsutatud tekstiga taimed on sel hooajal müügil olnud kuid kahjuks juba otsa lõppenud (läbi müüdud).
Adonis amurensis seedlings mix, amuuri adoonis seemikute segu. Tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluva 20 cm kõrguse taime suhteliselt suured, kuni 5 cm läbimõõduga kollased õied hakkavad õitsema ülivara – juba aprillis (mõnikord koguni märtsis, ühel erandlikul aastal koguni veebruaris läbi lume), varajaste kloonide puhul veel enne lumikellukest ja lumekuppu. Amuuri adoonis on varakevadel koos ušaki krookuse sordiga 'Uschak Orange' esimene kollane lill aias. Erinevalt teistest adooniseliikidest kuivab tema lehestik juunis või juulis. Parasniiske muld, päike või poolvari. Suurepäraselt kasvab ka täispäikeses. Erinevalt lubjalembesest kevadadoonisest (mis õitseb alles mais) eelistab amuuri adoonis happelist mulda. Mai lõpus või juunis valmivatest seemnetest annab ta aias isekülvi. Olen selle liigi taimi saanud veerand sajandit tagasi erinevatest looduslikest leiukohtadest Sahhalini saarelt ja Primorje kraist. Pakun neist tekkinud erineva välimusega aedseemikute segu. 5 EUR
Allium hymenorrhizum (spont. S Kazakhstan, Aksu-Zhabagly nature reserve, Kshi-Kaindy, 1900, coll. Moscow BG 1946), peenejuureline lauk. Sibulad kinnituvad kimbuna risoomile. Aias üle 100 cm kõrgune peenike jäik vars kannab juulis väikest, kuni 3,5 cm läbimõõduga tihedat püstist kerajat purpurroosat õisikut. Kitsad lamedad sinkja varjundiga lehed on sügiseni ilusad ja värsked. Maailma aianduses praktiliselt tundmatu liik sobib lehtede poolest ka lehtilutaimeks. Peenejuureline lauk kasvab Altai, Kasahstani, Kirgiisia, Tadžikistani, Afganistani, Iraani, Mongoolia ja Loode-Hiina Xinjiangi provintsi niisketel niitudel. Aias on taimed väga vastupidavad. Sain taimed Tallinna Botaanikaaialt, kes sai selle huvitava liigi 1961. aastal Moskvast. Moskva taimed omakorda on korjatud 1946. aastal nii sibulate kui seemnetena Lõuna-Kasahstanis asuvast Aksu-Jabagly (Aksu-Zhabagly) looduskaitsealalt Kshi-Kaindy’st 1900 m kõrguselt. Raske on panna hinda taimele, mida maailmas müügiks ei pakuta. Väärt oleks ta kordades enamat. 8 EUR
Allium obliquum (spont. Siberia, W Sajan mnts.), viltune lauk. Siberist Sajaani mäestiku lääneosast korjatud 130 cm kõrgune jäigavarreline lauk on väga tiheda ja hilja (juulis) õitseva rohekaskollase õisikukeraga (läbimõõt kuni 6 cm). Kitsad sinakasrohelised lehed püsivad kaua. Kasvab hästi ka raskel savimaal. Sobib ka lõikeks. Siberis kasutatakse teda küüslaugu aseainena. Kõrge ja kollane. 3 EUR
Allium oschaninii ARJA 98-40 (spont. Uzbekistan, mountains S of Fargona valley: Shurab, S Sarimar, SW Ghisar, Uzbekistan), Ošanini lauk. Tegemist on pigem huvitava harulduse kui ilutaimega, mida paljud botaanikud peavad hariliku sibula looduslikuks eellaseks. 2,5-4 cm läbimõõduga punakaspruuni kestaga sibulad kasvavad risoomil. 110 cm kõrgune õõnes vars on keskpaigast allpool suure, järsu naljaka ja kena paksendusega („põiega”), mis ongi taime peamiseks vaatamisväärsuseks. Tihedas paljuõielises 6 cm läbimõõduga keraõisikus paiknevad tähtjad valged õied puhkevad suhteliselt hilja – alles juulis. 4-5 õõnsat püstist lehte ümbritsevad oma tuppedega kolmandikku varrest. Liik kasvab looduslikult Kesk-Aasias, Afganistanis ja Iraanis. Ošanini lauk on meil avamaal täiesti külmakindel ja vastupidav, sobides nii ilutaimeks kui ka köögiviljataimeks. Tegu peaks olema suurepärase toidutaimega, sest ka kulinaarselt tuntud prantsuse pesasibul (prantsuse šalottsibul) kuulub selle liigi alla: Allium oschaninii French Shallot-rühm. Siin pakutavad taimed on korjanud lätlased Arnis Seisums ja Janis Rukšans Usbekistanist Hisori mäestiku edelaosast Shurabist. 3 EUR
Allium pskemense RKMP 82-07 (spont. S Uzbekistan, Zarafshon ridge, Akbulak valley), pskemi lauk. Tugeva ja võimsa taimena pälvib pskemi lauk ka temale viitamata alati aiakülastajate tähelepanu. 80 cm kõrgusel õõnsal, keskpaigast allpool puhetunud varrel puhkeb augustis valgetest tähtjatest õitest koosnev väga tihe kerajas õisik. Õisikust veelgi huvitavamad on kevadised pakse sõrmi meenutavad ruljad õõnsad 2-3 cm läbimõõduga lehed, mida võib kasutada salatiks. Sibulad partiist RKMP 82-07 korjas 1982. aastal Lõuna-Usbekistanist Zarafšoni mäestikus asuvast Akbulaki orust ekspeditsioon koosseisus Janis Rukšans, Aris Kruminš, Mari Kits ja Aino Paivel (viimased 2 olid Tallinna Botaanikaaia aednikud). Enne nende retke seda liiki aianduses ei tuntud. 5 EUR
Anemone nemorosa 'Mart's Blue' (Janis Rukšans, Mart Veerus 1997), võsaülane 'Mart's Blue'. Lätis Eesti lillekasvataja Mart Veeruse (kellelt Janis Rukšans sordi sai) auks nimetatud sordi 20 cm kõrgused taimed on hiliste tumesiniste õitega. Lehestik säilib suhteliselt kaua. Janise lisatud legend, et Mart olevat taime leidnud Eesti loodusest, ei vasta minu andmetel tõele, sest identsed taimed olid paaris Eesti aias juba varem liikvel vale nime Anemone caucasica all. Rootsi väliseestlase Bernhard Kajupanga hinnangul on sort välimuselt raskesti eristatav 'Royal Bluest’. Tänaseks on sort aianduses üleilmselt levinud ja tuntud ning tema algupärasust pole keegi kahtluse alla seadnud. 4 EUR
Aquilegia flabellata var. pumila 'Hiigelõis' (named by Arnold Hannust 1994; spont. mountains Sakhalin, Tomari, collector Yuri Uspenski 1984), jaapani kurekell 'Hiigelõis'. 25 cm. Antud variant on korjatud Sahhalini mägedest, kuid Arnold Hannusti poolt sordiks nimetatud. Poolvari. Parasniiske muld. 2 EUR
Arisaema amurense 'Olga' (Sulev Savisaar 2009; spont. Primorskiy krai, Olga, collector Lyudmila Kursheva 1985), amuuri tulivõhk 'Olga'. Primorje kraist Olgast saadud variandi kandelehe tipuosa on seest üleni tumepurpurne. Lehestik on aias juulikuu keskel 60 cm kõrgune, vilikond ulatub sellal vaid 35 cm kõrguseni. Et õisiku kandelehed paremini näha oleksid, ei tohi taimekogumeid liiga tihedaks lasta, vaid tihedamalt jagama. 4 EUR
Clematis terniflora var. mandshurica (Clematis mandshurica), mandžuuria elulõng. 1,5-2,5 m pikkuse varrega rohtne ronitaim. Valged väikesed (läbimõõt 2-4 cm) lõhnavad õied suurtes kobarates augustis (juulis-septembris) sama aasta vartelt, mis talveks kuivavad. Haigus- ja talvekindel, katmist ei vaja. Ei roni. Varred kasvu algul püstised, hiljem vajavad tuge. Annab isekülvi. 5 EUR
Corydalis buschii (coll. near Vladivostok, Far East), Buschi lõokannus. Tartu botaaniku auks nimetatud taime kollakad harunevad mugulad on pikad ja peenikesed – lausa niitjad. 10-20 cm kõrgusel haruneval varrel on 2-4 lehte. Tihe ja peenike lehestik on puhasroheline. Roosakaspunased kuni purpursed õiekobarad mais on lühikesed ja tihedad. Moodustab aias lühiajalise ilusa madala pinnakatte. Juunis lehestik kuivab. Liik kasvab Vladivostokist Põhja-Koreani niisketel niitudel ja metsalagendikel. Aias hästi kasvavat ja paljunevat liiki kasvatatakse varjulises turbataimede aias, kuna ta eelistab happelist mulda, ehkki kasvab hästi ka neutraalsel mullal. Buschi lõokannus talub aias ka põuaperioode. Mullast väljas olevad mugulad kuivavad ja hävivad ruttu. Pakutavad taimed on korjatud Kaug-Idast Vladivostoki lähedalt. 1 EUR
Gentiana gracilipes, sale emajuur. Kuni 25 cm pikkustel tõusvatel vartel puhkevad juuli lõpus lillakassinised õisikud (ebasarikad) nii tipmiselt kui lehekaenaldes. Õied on lehterjad. Kasvab Hiinas, Mongoolias ja Venemaal Ida-Siberis. „Flora of China“ peab liiki vaid dauuria emajuure tüüpteisendiks (G. dahurica var. dahurica). Päike kuni poolvari. Parasniiske muld. 2 EUR
Hosta plantaginea, teelehine hosta. Hiinast pärinev taim on südaja alusega läikivate suurte heleroheliste lehtedega. Septembris ja oktoobris kannab 60-75 cm kõrgustel vartel suuri valgeid lõhnavaid trompetõisi, mille pikkus on üle 10 cm ja laius 5 cm ning mis paiknevad umbes 15-kaupa õisikus. Teda peetakse hostade seas parimaks lõikelilleks. Minu kasvatatav nõukogude ajal Venemaalt saadud vorm on väga hiline tärkaja 8alles mai lõpus). Päike, aga ka poolvari. Parasniiske muld. 6 EUR
Iris 'Auseklis' (Laimonis Zakis 2008, TB), iiris 'Auseklis'. Kõrge aediiris 75 cm kõrguste jäikade püstiste õisikuvartega. Tugevad mittepleekuvad sooja tooni roosad käharaservalised õied on silmatorkava särava punaoranži habemega. Tihedas ja õierikkas kaua õitsevas õisikus on üheaegsaelt avatud vähemalt 3 õit (enamasti aga palju rohkem). Läti uudissort. Meie kliimaoludes aretatud kohalikud sordid on talvekindlad ja väga rikkalikult õitsevad. 3 EUR
Iris babadagica, babadagi iiris. 1956. aastal leiti ja 1965. aastal kirjeldati Aserbaidžaani kirdeosast Babadagi mägede keskvööndist Talõši küla lähedalt uus iiriseliik. Looduses 10-15 cm, aias 20-25 cm kõrguse taime õisikuvars kannab mai teisel poolel 2 purpurvioletset (tumesinist) õit. Liigi seemneid on levitanud Taani Iiriseselts. Päike, parasniiske kuni kuiv muld. 4 EUR
Iris 'Blue Danube Waves'(Anton Mego, registered 2006), aediiris 'Blue Danube Waves'. 85 cm kõrguse aediirise sisemised õiekattelehed on valged, välimised aga sinised. Sinine habe on pealispinnal kollane. 3 EUR
Iris 'Flounced Bajazzo'(Ladislav Muska, registered 1998), iiris 'Flounced Bajazzo'. 85 cm kõrgune kollane sort huvitava mitmevärvilise habemega. 3 EUR
Iris 'Kiwi Cheesecake' (O. David Niswonger, 1998), iiris 'Kiwi Cheesecake'. 85-90 cm kõrguse keskmise õitseajaga väga suureõielise aediirise sisemised (püstised) õielehed on valged, välimised õielehed rohekaskollased, habe oranž. Sort on aretatud USA-s Missouri osariigis Cape Girardeau maakonnas Cape Iris puukoolis. Sort on saanud autasusude läbi kõrge tunnustuse: Honorable Mention 2001, Award of Merit 2003. 3 EUR
Iris 'Zelta Dievinš'(Laimonis Zakis 2009, IB), iiris 'Zelta Dievinš'. Lätis aretatud 55 cm kõrgune vahelmine aediiris on omapärase õiega. Üleni tumekollase õie sisemised õielehed on laialt avatud, mitte püstised ja see hakkab looma õie täidetuse muljet. Aretaja peab seda sorti oma kollektsiooni kõige tumedamaks kollaseks. 3 EUR
Iris 'Janeriin' (Epp Lepik 2011; syn. Epp Lepiku seemik nr. 1; TB, Or-Y plicata), iiris 'Janeriin'. Epp Lepiku aretatud kõrge aediirise sort. Nimi on antud aretaja kõige noorema pojatütre järgi. Heleoranž plicata juunis. Sisemised õielehed on heleoranžid, välimised valkjad heleoranži randiga. Aretajal õitses sort esmakordselt 2003. aastal. 3 EUR
Iris 'Suvitaja' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Suvitaja'. Kõrge aediiris (70 cm). Kollane kuni tumekollane õis juunis. Välimistel õielehtedel on veidi pruune jooni. 2 EUR
Iris 'Toonik' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Toonik'. Kääbus-aediiris (20 cm). Sisemised õielehed mais on kreemikad, välimised pruunika varjundiga kreemikad. Väga varajane. 2 EUR
Juno bucharica 'Swan Wings' (Janis Rukšans 2008; seedling raised by Ruksans from Alan McMurtries selection ’LWW’), buhhaara juuno 'Swan Wings'. Janis Rukšans valis selle sordi välja Alan McMurtrie sordi ’LWW’ külvist saadud seemikute seast. Õitseb harvem aprilli lõpus, enamasti aga maikuus 40 cm kõrgusel varrel. Valge õis on kollase naastu ja harjaga. Kuid kõige iseloomulikumad on talle hoopis erakordselt pikad ja lainelised puhasvalged emakakaela hõlmad (kergesti võib eksida, pidades neid õielehtedeks). 3 EUR
Juno 'Evening Shade' (Eugenijus Dambrauskas 1997), juuno 'Evening Shade'. 55 cm kõrgustel vartel on maikuus arvukalt kollase laiguga ja violetse varjundiga helesiniseid õisi. Rikkalikult õitsev vastupidav jõuline sort. Leedukas Eugenijus Dambrauskas sai kusagilt Lääne-Euroopa botaanikaaiast (kahjuks on tal saamiskoht kaduma läinud) Willmotti juuno (J. willmottiana) seemneid, millest kasvanud seemikud olid hübriidsed. Nendest valis ta välja sordid 'Morning Sky', 'Midday Blue' ja 'Evening Shade', mis on omavahel välimuselt küllalt lähedased. ’Evening Shade’ on kolmikust kõige heledam sinine. Tuntud Kanada sibuliirisespets ja sordiaretaja Alan McMurtrie peab neid sorte hoopis valgeservalise juuno (J. albomarginata) ja oivalise juuno (J. magnifica) hübriidideks. Tema mõlemad vanemliigid on meil avamaal vatupidavad. Janis Rukšansi arvates on tolmuandjaks liigiks olnud J. magnifica. Kogu see sortide kogum on meie oludes aias niiskuskindel, vastupidav, rikkalikult õitsev ja perspektiivne. 5 EUR
Juno magnifica 'Agalik' (Janis Rukšans 1995; RKSi 77-; spont. Agalyk valley near Samarkand, Seravschan mnt. range, Uzbekistan, 1800 m), oivaline juuno 'Agalik'. Nii sibulate kui säilitusjuurtega varustatud taime 60-75 cm kõrgusel varrel on maikuus 7 või enamgi sinkjasvalget 5-7 cm läbimõõduga õit. Välimiste õielehtede heledat harja ümbritseb kollane laik. Liik kasvab Usbekistanis Samarkandi ümbruse mägedes. Teile pakutava variandi korjasid 1977. aastal Usbekistanist Agalõki orust Janis Rukšans, Aris Kruminš ja Ludvig Sidrevics. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR
Juno magnifica 'Blue Dream' (Janis Rukšans 2005; selected from Ruksans seedlings of Iris magnifica), oivaline juuno 'Blue Dream'. Jämedad säilitusjuured. Janis Rukšans valis selle sordi välja Agalõkist korjatud oivalise juuno seemikute seast. Maikuus puhkevad 75 cm kõrgusel varrel kahvatusinised (pigem valkjad selge sinaka varjundiga) õied. Janise arvates sarnanaeb sort Inglismaal Kew’s valitud sordile ‘Margaret Mathew’, kuid peab toda siiski lillamaks. 4 EUR
Juno 'Midday Blue' (Eugenijus Dambrauskas 1997), juuno 'Midday Blue'. 60 cm kõrgustel vartel on maikuus arvukalt kollase laiguga ja violetse varjundiga siniseid õisi. Rikkalikult õitsev vastupidav jõuline sort. Leedukas Eugenijus Dambrauskas sai kusagilt Lääne-Euroopa botaanikaaiast (kahjuks on tal saamiskoht kaduma läinud) Willmotti juuno (J. willmottiana) seemneid, millest kasvanud seemikud olid hübriidsed. Nendest valis ta välja sordid 'Morning Sky', 'Midday Blue' ja 'Evening Shade', mis on omavahel välimuselt küllalt lähedased. Tuntud Kanada sibuliirisespets ja sordiaretaja Alan McMurtrie peab neid sorte hoopis valgeservalise juuno (J. albomarginata) ja oivalise juuno (J. magnifica) hübriidideks. Tema mõlemad vanemliigid on meil avamaal vatupidavaks osutunud. Janis Rukšansi arvates on tolmuandjaks liigiks olnud J. magnifica. Kogu see sortide kogum on aias niiskuskindel, vastupidav, rikkalikult õitsev ja perspektiivne. 5 EUR
Juno 'Morning Sky' (syn. 'Skyline'; Eugenijus Dambrauskas 1997/2001), juuno ‘Morning Sky‘. Leedu kõrgekasvuline (55 cm) vastupidav juunosort, millele aretaja andis 1997. aastal nime ’Skyline’, 2001. a. aga praeguse nime. Puhkeb mai algul rikkalikult õide heledapoolsete siniste õitega. Tema õis on veidi tumedam kui ’Evening Shadel’ kuid aimatavalt heledam kui ’Midday Blue’. 5 EUR
Juno 'Oriental Ornament' (Leonid Bondarenko 2001), juuno ‘Oriental Ornament'. Välimuselt näeb 45 cm kõrgune taim välja nagu buhhaara juuno, kuid erineb õie värvuselt – valge õie väga suur erekollane naastulaik maikuus on ääristatud violettpurpurse triibustusega. Seda Leedu sorti peetakse buhhaara juuno ja värvika juuno hübriidiks (J. bucharica × J. warleyensis). Sort on osutunud meil aias vastupidavaks, kuna seda on ka üks tema vanematest (buhhaara juuno). 3 EUR
Juno 'Shocking Blue' (Leonid Bondarenko), juuno 'Shocking Blue'. Leedu sordiaretaja Leonid Bondarenko aretatud 55 cm kõrguse hübriidse juuno üheks vanemaks on Willmotti juuno (J. willmottiana), teine vanem pole teada. Hea vegetatiivne paljuneja. Seemet ei anna. Õied maikuus on keskmiselt sinised. Õis on värvuselt lähedane sordile ’Midday Blue’. 5 EUR
Ornithogalum fimbriatum 'Oreanda’ (Janis Rukšans 1997; R 83-11), ripsmeline linnupiim 'Oreanda’. Varakevadel aprillis-mais päikeselise ilmaga laialt avatud rohked valged õied on laias tihedas lamedas õisikus peaaegu vastu maapinda. Kääbuse kitsad ripsmelise servaga lehed ulatuvad õitest palju kõrgemale, kuid ei varja õisi. Krimmi lausmaalt – peaaegu merepinna kõrguselt Oreandast korjas laialehise variandi (R 83-11) sibulad 1983. aastal Janis Rukšans. Peenikesi tütarsibulaid ei moodusta. 2 EUR
Ornithogalum sintenisii RSZ 87-01 (spont. S Aserbaidzhan, Talysh, on a stony slope between Lerik and Gosmeljan, 1500 m), Sintenisi linnupiim Talõšist. Taim on vaid 5-10 cm kõrgune. 15 cm pikkuste kitsaste kõverdunud lehtede keskel istub üllatavalt vara – juba aprillis peaaegu “koorikuna” vastu maad asuvas lamedas pikaraolises kobarõisikus 15-25 kaunist lumivalget tähtjat õit. Sügisel tekkivad uued lehed talvituvad väga hästi. Liik kasvab Kaukaasias ja Iraanis Kaspia mere äärses piirkonnas. Pakutavad taimed on korjatud 1987. aastal Läti ekpeditsiooni poolt Aserbaidžaanist Talõši mäestikust Iraani piiri lähedalt kiviselt nõlvalt 1500 m kõrguselt Leriki linna ja Gosmelyani küla vahelt. Korjajateks olid Janis Rukšans, Arnis Seisums ja Aina Zobova. 2 EUR
Physochlaina physaloides 'Mulgi Valge' (syn. Scopolia physaloides 'Mulgi Valge’ (’Alba'; Sulev Savisaar, Evi Oja 2008), kobarjas vullrohi 'Mulgi Valge' (kobarskopoolia 'Mulgi Valge'). Mugulja roomava risoomiga 10-15 cm kõrguse kartuli sugulase tihedasse kobarõisikusse koondunud väikesed valged kellukjad õied puhkevad juba aprillis. Lehed kuivavad suvel. Viljandi maakonnas (Mulgimaal) asuvas Evi Oja aias toimus mutatsioon (iseeneslik pärilik muutus), mille tagajärjel on kobarskopoolia taimel tekkinud lilla asemel valge õis (on kaotanud pigmendi tootmise võime). Internetist pole leidnud ühtegi viidet valgeõielise kobarskopoolia olemasolule maailmas! Küllap on taoline taim maailmas esmakordselt kultuuris. Liik (lilla õiega) kasvab Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas ja Kesk-Aasias. Eelistab kasvada poolvarjus niiskel neutraalsel kuni nõrgalt aluselisel huumusmullal. Tulevaseks laiutamiseks tuleb talle peenral varuga ruumi jätta. 8 EUR
Polygonatum glaberrimum(Armenia, mnt. Aragats), sile kuutõverohi Aragatsilt. Maailmas harva pakutav maikuus õitsev 40 cm kõrgune valgete õitega ja läikivate roheliste lehtedega Armeeniast Aragatsi mäelt korjatud taim. Poolvari, parasniiske muld. 3 EUR
Pulsatilla albana, pärsia karukell. 20 cm kõrgune mais ja juuni algul kahvatukollaste, algul poolpüstiste, hiljem rippuvate kellukakujuliste õitega taim. Looduslikult kasvab see liik Iraani, Aserbaidžaani ja Dagestani mäestikes. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 4 EUR
Ranunculus ficaria ‘Collarette’ (syn. R. f. ‘E. A. Bowles’, R. f. ‘Anemoneflora’, R. f. ‘Beamish’s Double’), kanakoole ‘Collarette’. 20 cm kõrguse taime viljatud täidisõied maikuus on anemoonõielised – kroonlehetaolisteks petaloidideks muundunud oranžikad tolmukad moodustavad õie südames kollaste läikivate kroonlehtede keskel tiheda tuti. 1.50 EUR
Ranunculus ficaria ‘Sulli' (Maret Vähejaus 2005), kanakoole ‘Sulli'. Hiiumaalt Kassarist leitud pooltäidisõielised taimed on jõulise kasvuga, meenutades mulle veidi kitsekakart (Doronicum). Kõrgus 25 cm. Sort on nime saanud talu nime järgi Hiiumaal Kassaris, kust Maret selle leidis. 3 EUR
Sagina subulata, nõeljas kesakann. Lääne- ja Kesk-Euroopast pärinev tihe roheline murujas kuni 4 cm kõrgune pinnakattetaim õitseb juunis-juulis väikeste valgete õitega. Lepib toitainetevaese parasniiske mullaga. Päike kuni poolvari. 1 EUR
Sanguinaria canadensis, kevadmagun. Kanada ja USA idaosa hõredates mägimetsades kasvava "mooni" kuni 25 cm kõrgune vars kannab mais üksikut 4-6 cm läbimõõduga puhasvalget 8 kroonlehega õit. See veripunase piimmahlaga vereurmarohu sugulane kasvab aias nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka täispäikest. 2 EUR
Trillium cernuum, longus kolmiklill. 15-50 cm kõrgused varred kannavad mais purpurse sigimikuga valgeid raolisi õisi. 2-3 cm pikkused kroonlehed on järsult tagasi käändunud ning ripuvad lehtede all. Levinud Kanada ja USA idaosas. Poolvari, parasniiske muld. Pakutavatele taimedele on lisatud ka isekülvist tekkinud vabatolmlemise seemikuid, mis võivad olla hübriidsed (liik ristub kergesti püstise kolmiklillega T. erectum). 7 EUR
Trillium erectum var. album(syn. T. e. ‘Album'), püstise kolmiklille valge teisend. Teisendile on iseloomulik mustjaspunase sigimikuga valge õis. 30 cm kõrgune Põhja-Ameerika idaosa metsade taim õitseb mai lõpus-juuni algul. Kuni 5 cm pikkusi kroonlehti on 3. Umbes 5 cm pikkused õieraod kaarduvad allapoole -- seetõttu vaatavad ka laialt avatud õied poolalla-poolküljele. Varrel on 3 rohelist lehte, mis kuivavad suve teisel poolel. Poolvari, viljakas, happeline kuni neutraalne jahe ja niiske savikas huumusmuld. 4 EUR
Trillium chloropetalum var. giganteum white, suure kolmiklille hiigelteisend (valge). 40 cm kõrguse taime raotud 5-10 cm pikkused õied maist kuni juuni alguseni on valged. Kroonlehed on süstjad (kitsamad kui valkjal kolmiklillel). Sigimikud on purpursed, tolmukapead avanevad sissepoole. Laimunajad lehed on kirjud. Liik kasvab USA lääneosas Californias. Suur kolmiklill kasvab looduses neutraalsel kuni aluselisel mullal. 6 EUR
Trillium kurabayashii, rait-kolmiklill. 45 cm kõrgusel varrel mais puhkev raotu õis on püstiste 6-10 cm pikkuste ja 2-3,5 cm laiuste tumepunaste või -purpursete kroonlehtedega. Hele- ja tumerohelisekirjud (lisandub ka lillat) lehed. Liik kasvab Põhja-California ja Oregoni niisketes lehtmetsades. Aianduses on liik tihti liikvel vale nime Trillium sessile 'Rubrum’ all. Vari ja poolvari, parasniiske muld. 12 EUR
Trillium viride, roheline kolmiklill. Umbes 30 cm kõrgune taim kannab mai lõpus-juuni algul rohelisi õisi, mis on aluselt lillakad. Raotud kitsad ja mõlajad 3,5-7 cm pikkused ja 0,5-1,5 cm laiused alusel pinnukest moodustavad kroonlehed on rohelised või kollakasrohelised. Õite mädanenud puuvilja lõhn on ilmselt vajalik tolmeldajate ligimeelitamiseks. Ilma rootsuta tumedalaigulised või harvem ilma laikudeta elliptilised lehed on ülapinnal tihedalt kaetud ilma luubita vaevalt nähtavate valgete õhulõhetäpikestega, mille järgi teda on kerge eristada arvukatest teistest rohelise- ja kollakaõielistest liikidest ja vormidest. See kitsa levilaga liik kasvab USA idaosas Missouri ja Illinoisi osariigis Missouri jõe äärsete maakondade metsades lubjakivisel aluspõhjal. Teda aetakse segi nii kollase kolmiklillega (T. luteum), T. viridescens‘iga kui ka muude kollaseõieliste liikidega. Valgete lehetäpikeste, väga kitsaste rihmjate kroonlehtede ja suhteliselt avatud õite järgi peaks ta siiski olema äratuntav. Siin pakutavad taimed tõin Göteborgi Botaanikaaiast 1998. aastal. 7 EUR
Trollius 'Alabaster' (Arends 1952), kullerkupp 'Alabaster'. 60-70 cm kõrgune kullerkupp kannab juunikuus kollakasvalgeid õisi. Alabaster viitab küll valgele värvusele, kuid selle sordi kohta „valge kullerkupp“ öelda oleks siiski liialdus. Sort aretati 1952. aastal Saksamaal Wuppetali linnas asuvas Georg Arendsi puukoolis. 4 EUR
Veratrum viride, roheline upsujuur. Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas (kuid mitte keskosas) looduslikult kasvav kuni 2 m kõrgune püsik kaunite kausjate lehtedega ja suurtesse harunevatesse õisikutesse koondunud arvukate kollakasroheliste õitega. Mul on vedanud, et mulle on sattunud kausjate lehtedega variant, mis on liigile tüüpilisest lamedast lehest palju põnevam. Taolisi kausslehelisi variante on leitud näiteks Alaska loodusest. Kasvab looduses märjas mullas rohumaadel, päikeselistel ojakallastel ja hõredates metsades. Niiskust armastab ka aias. See aiakujundustaim püüab vaatajate tähelepanu imelise magnetina. 8 EUR
Koostatavad põõsastoed pikkusega 100 cm. 1 EUR
Allium atropurpureum, purpurpunane lauk. 80 cm kõrgune vars kannab juunis-juulis kuni 7 cm läbimõõduga tihedat mustjaspunast lame-poolkerajat õisikut. Õite sigimikud ja tolmukaniidid on mustad. See Balkani liik annab ohtralt tütarsibulaid ning on kergesti kasvatatav peenra- ja lõikelill. Teda on võimatu nii umber istutada, et vanasse kohta midagi maha ei jääks. 0.50 EUR
Allium cristophii (syn. A. albopilosum), turkmeenia lauk. Turkmeeniast pärinev 40 cm kõrgune (2015. aastal saavutas üks taim kõrguseks koguni 65 cm!) lauk kitsas-rihmjate veidi sinakashallide lehtedega ja suurte (2-3 cm) purpurviletsete metalliläikeliste tähtjate õitega juulis, mis on koondunud väga suurde (15-23 cm) kohevasse kerajasse õisikusse. Päike, kuiv muld. 0.60 EUR
Allium 'Forelock' (raiser Peter Warmenhoven; registrant M. M. Duin 2008), lauk ’Forelock’. Aretajaks on hollandlane Peter Warmenhoven. 85 cm kõrgune juulis õitsev mustjaspurpurse (tume-pruunikaspurpurse) õisikuga lauk on lisaks ebatavaliselt hilisele õitseajale ka välimuselt ja värvuselt ebatavaline. Tipuõied on pikaraolised ja muudavad muidu keraja 5 cm läbimõõduga õisiku koonusjaks. Aretuskäik pole avalikkusele teada, kuid hollandlased oletavad, et selle hübriidi puhul võib tegu olla viinamäelaugu (A. ampeloprasum) tüüpi taimega, mis võib olla seotud alamliigiga Allium ampeloprasum var. babingtonii. Mulle meenutab sort küll rohkem koonuslauku (A. sphaerocephalon) kui viinamäelauku. Tegelikult on ta väga omanäoline. Päike, parasniiske kuni kuiv muld. 3 EUR
Allium ‘Globemaster’ (A. macleanii × A. cristophii; J. Bijl van Duyvenbode 1971), lauk ‘Globemaster’. 95 cm kõrgune liikidevaheline hübriid on turkmeenia laugult (A. cristophii) pärinud hiigelõisiku ja suured õied ning kõrguvalt laugult (A. macleanii) õisiku tiheduse ning kauni lopsaka läikivrohelise lehestiku. Puhkemisel juunis veel tavalise suurusega metalliläikeline violettpurpurne tihe õisikukera saavutab lõpuks hiigelmõõtmed – peaaegu lapse pea suuruse, 18 cm läbimõõdu. Üha uued puhkevad õied varjavad vanu ja nii õisik aja jooksul aina suureneb ning näeb kogu pika õitsemise vältel värske välja. Päike. Kuiv kuni parasniiske muld. 5 EUR
Allium 'Guna' (Janis Rukšans 2004; A. macleanii x A. hollandicum), lauk ’Guna’. Lätis Janis Rukšansi puukoolis aretatud lauguhübriid on saadud kõrguva laugu (A. macleanii) vabatolmlemise seemikust, millel on Janise arvates märgata ka mõningaid hollandi laugu (A. hollandicum) tunnuseid. 110 cm kõrgusel varrel õitseb mai lõpus-juuni esimesel poolel küllalt tihe 11 cm läbimõõduga lilla keraõisik. Seemneid ei anna. Heleroheline leht läigib. 3 EUR
Allium karataviense, karatau lauk. Omapärane Kesk-Aasias lubjakiviklibul kasvav madalakasvuline 15-20 cm kõrgune lauk. Peaaegu maapinnal asetseva 2-3 laia, sinakasrohelise lehe keskel, otsekui ilma varreta, “istub" mais-juunis suur ja tihe valkjas õisikukera läbimõõduga 10 cm või enam. Ka kogu viljumise aja on taim veel ilus. Liigi tüüpiline taim paljuneb vaid seemnetega. Vegetatiivselt paljunevaid kloone ma veel ei paku. 0.60 EUR
Allium microdictyon (spont. Russia, Kemerovo distr., near Leninsk-Kuznetsk), tüll-lauk. Kemerovo oblastist Leninsk-Kuznetski lähedalt korjatud taimede kuni 70 cm kõrgune vars kannab juunis kollakasvalgeid keraõisikuid. Siberi niisketes metsades ja lähisalpiniitudel kasvav ning poolvarju ja niiskust armastav liik erineb oma lähisugulasest võidulaugust (A. victorialis) kitsamate ja tavaliselt paaris lehtede, enamasti violetjate lehetuppede ja kollakate õite poolest.. Jõuline, vastupidav ja hästi paljunev aiataim. Piklikud sibulad on pikikiuliste kestadega kaetud. 2 EUR
Allium oreophilum 'Kusavli Curl' seedling, mäestiklauk 'Kusavli Curl' seemik. Seemik on saadud Lätis sordi 'Kusavli Curl' seemnete külvist. Too väga madalakasvuline ebatavaliselt käändunud lehtedega (tipud peaaegu rullis) sort ('Kusavli Curl') on korjatud lätlaste poolt Tadžikistanist Kusavli-sai („sai” tähendab jõge) ülemjooksult 3200 meetri kõrguselt. Seemikul ei näi emataimega peale tumeda õievärvuse midagi ühist olevat: ta on kõrgekasvuline, tihedaõisikuline, peaaegu sirgete lehtedega, mis on noorelt punakad. Erinevalt emasordist on seemik hästi paljunev. Ehkki mulle see seemik meeldib, pole ma talle sordinime andnud. 0.50 EUR
Allium oreophilum 'Samur’ (Janis Rukšans 2002), mäestiklauk 'Samur’. Suurepäraselt paljunev madalakasvuline variant pärineb Kaukaasiast Dagestanist Samuri jõe ülemjooksult 2500 m kõrguselt. 10 cm kõrgusel varrel on juuni teisel poolel õisikust pikemate lehtede vahel suur (6 cm läbimõõguga) ja tihe purpurpunane õisik. 1 EUR
Allium rosenorum 'Michael Hoog’ (syn. Allium jesdianum 'Michael Hoog’; Janis Rukšans 1985), rosenori lauk 'Michael Hoog’. 120 cm kõrgusel ribilisel varval alustab mais õitsemist suur 11 cm läbimõõduga keskmise tihedusega roosakaspurpurne õisik. Lehed on kitsad ja ribilised. Sort on välja valitud Pamiirist, Tadžikistanist, Dušanbe lähedalt 2500 m kõrguselt Varzobi jõe ülemjooksult Hodža-obi-Garmist 1982. aastal Janis Rukšansi ja Mari Kitse poolt korjatud sibulapartiist RM 82-68. Janise poolt nimetatud jazdi laugu sortidest on varane 'Michael Hoog’ kõige ilusam, võimsam, kõrgekasvulisem, suurima õisikuga (läbimõõt enamasti 11, aga maksimaalselt 13 cm) ning veidi heledama õievärvusega. Botaanik Fritsch paigutab selle sordi 1994. aastal tema enda poolt Tadžikistanist kirjeldatud uue liigi Allium rosenorum alla. 1 EUR
Allium schubertii x atropurpureum, Schuberti laugu ja purpurpunase laugu hübriid. Schuberti lauk on üks kaunemaid, võimsamaid ja efektsemaid lauguliike, kuid kahjuks niiskusõrnuse tõttu meie kliimas avamaale ei sobi. Janis Rukšans on Lätis tehtud ristamistest saanud Schuberti laugu ja purpurpunase laugu hübriidi (A. schubertii × A. atropurpureum), milles purpurpunase laugu (A. atropurpureum) värvus, kõrgus ja hea vegetatiivse paljunemise võime kombineeruvad huvitavalt Scuberti laugu õisiku kujuga, ehkki minivariandis. Varieeruva õievärvusega (on ka rohelise- ja roosaõielisi taimi) hübriidid kasvavad ja paljunevad aias hästi. Ühe sellise lillaõielise taime sibula sain Janiselt 2003. aastal. Nüüd pakun tema järglaskonda. 1 EUR
Allium woronowii (white), Voronovi lauk (valge). 50 cm kõrgusel varrel puhkeb mai lõpus või juuni I poolel ligi 2 nädalat õitsev 5 cm läbimõõduga väga tihe püstine valge lame poolkerajas õisik. Kitsapoolsed jäigad sinihallikad lehed on renjad. 5 EUR
Anemone blanda 'Violet Star' (J. Bijl van Duyvenbode 1956), õrn ülane ‘Violet Star’. Sinakaslillade (sirelilillade) õitega 10-15 cm kõrgune mugulaga ülane õitseb aprilli lõpus. Suvel lehestik kuivab. Ta kasvab aias poolvarjus või päikesepaistes parasniiskes viljakas mullas, taludes hästi nii kuivust kui ka niiskust. 0.50 EUR
Anemone ranunculoides subsp. wockeana (originally selected by Michael Hoog from plants which originated from Como province, Italy), kollase ülase Wocke alamliik. Lühikeste risoomidega 15-20 cm kõrgune kitsaste teravahambuliste lehtedega taim esineb „Flora Europaea“ andmeil looduslikult Tšehhias, Slovakkias, Saksamaal ja Poolas. Vegetatiivselt paljuneb ta tüüpalamliigist aeglasemalt. Näib, et tegelikult on alamliigi levila laiem, sest siin pakutavad taimed pärinevad Itaaliast Como provintsist. 2 EUR
Arisaema amurense 'Jaan’ (Sulev Savisaar 2005; spont. Primorskiy kray, Vladivostok, collector Jaan Tänavots from Tartu BG 1984 or 1986), amuuri tulivõhk 'Jaan’. Tartu ülikooli aedniku Jaan Tänavotsa poolt Primorje kraist Vladivostokist leitud jõulise kõrgekasvulise taime väga suur roheline kandeleht mai lõpus on valgete vöötidega. 4 EUR
Arum maculatum from Kobuletti (spont. mnt-s Kobuletti near Batumi, Georgia; collector Arnold Hannust), tähniline aarum Kobulettist. 15-40 cm kõrguse külmakindla “kalla” 5-25 cm pikkune ja kuni 10 cm laiune tõlviku kandeleht („õis”) on mais-juunis purpurset värvi. Hilissuvel säravad oranžikaspunased tõlvikud (vilikonnad). Liik kasvab Euroopa ja Kaukaasia lehtmetsades ja metsaservades. Poolvari, parasniiske muld. Pakun Arnold Hannusti poolt Musta mere rannikult Batumi lähistelt Kobuletti mägedest korjatud punaka õisiku kandelehega taimi. Õitseaeg võiks pikem olla. 2 EUR
Chionodoxa forbesii 'Blue Mound' (Eugenijus Dambrauskas 2003), Forbesi kirgaslill ‘Blue Mound’. Õitsemise lõpuks 20 cm kõrguse püstise kobarõisiku kuni 10 suurt sinist kuni lillakassinist õit aprillis on valge südamikuga. Vanal õiel on lillakat varjundit vähe säilinud. Õieleht on suhteliselt lai. Numbriga tähistatuna kasvatas Eugenijus seda sorti juba ammu, nimega ristis selle aga alles 2003. aastal enne minule andmist. Päike, parasniiske muld. 1 EUR
Chionodoxa luciliae Gigantea Group 'Lilac Mist' (Eugenijus Dambrauskas 2003), hiid-kirgaslill 'Lilac Mist'. Õitsemise lõpus kuni 15 cm kõrguse Leedu sordi 3-5 suurt tähekujulist hele-lillakassinist lamedavõitu õisikus asuvat õit on lilla värvivarjundiga ning puhkevad selle liigi teistest variantidest varem. Eugenijuse poolt juba ammu numbri all kasvatatava seemiku ristis ta sordinimega alles enne mulle andmist 2003. aastal. Lillakas varjund on nimele vaatamata nõrk, pigem aimatav, õis on rohkem helesinine. Seevastu sordil 'Kloostrimetsa' on lilla varjund väga selgelt näha. 1 EUR
Colchicum laetum hort., aednike ere sügislill. 1-3 10-15 cm kõrgust roosakat või purpurset ilma valge põhjalaiguta õit puhkevad varakult septembri algul. Õielehed on kuni 4 cm pikkused. Liik on lähedane looduslikult vaid Euroopas kasvavale harilikule sügislillele (C. autumnale), kuid kasvab Volga- ja Donimaa, Dagestani ja Põhja-Kaukaasia steppides. Siin nii eelmistel kui ka sellel aastal pakutav variant on Hollandist pärinev aedkloon, mis on looduslikust eredast sügislillest pikemate õielehtedega (suureõielisem). Leonid Bondarenko on välja tulnud julge oletusega, et C. laetum hort. võib olla hoopis kiliikia sügislille pikkade õielehtedega kena vorm. 2 EUR
Colchicum szovitsii ‘Tivi' (syn. C. armenum ‘Tivi'; Arnis Seisums 1997, SKS 88-09), armeenia sügislill ‘Tivi'. Sõnakombinatsioon "kevadel õitsev sügislill" kõlab küllalt veidralt. Selle kauneima kevadise sügislille taimed (SKS 88-09) korjati 1988. aastal lätlaste Nahhitševani ekspeditsioonilt Zangezuri mäestikust Tivi küla lähedalt. Erinevalt liigi tüüptaimede kellukjatest, kausjatest või peekerjatest õitest avanevad ‘Tivi' puhasvalged suured õied aprillis päikese käes tähekujuliselt pärani. Meil isekülvi andev mõõduka paljunemisega ülivarajane (lumikellukese konkurent!) ilutaim, mis mõnedel aastatel esinevatele osalistele kadudele vaatamata on siiski minu aias juba 20 aastat vastu pidanud. Usun, et põlvkondade jooksul selekteeruvad seemikutest välja üha paremini meie olusid taluvad taimed. Vajavad päikeselist kasvukohta hästi dreenitud aiamullas. 12 EUR
Corydalis 'Badulay' (Eugenijus Dambrauskas 2011), lõokannus 'Badulay'. Tugevakasvuline taim õitseb aprillis tumepurpursete õitega. Leedu aretaja valis klooni välja Kuznetsovi lõokannuse (C. kusnetzovii) vabatolmlemisest saadud seemikute seast ning andis sellele nime 2011. aastal. Tolmuandjaks on olnud harilik lõokannus (C. solida). Augis (nii kutsuvad sordiaretajat tema sõbrad) peab seda klooni taolise kombinatsiooni kõige tumedamaks hübriidiks. Sel aastal valisin ka mina oma aias samade vanemate ristluskombinatsioonist välja sordikandidaadi nimega ’Öö’, kuid esimese õitseaasta alusel on veel vara otsustada, kas ja kui palju ta on Leedu sordist tumedam. Põhiosa siin kataloogis pakutavatest lõokannustest tahavad kerget varju ning neutraalset kuni nõrgalt happelist parasniisket mulda, kui pole teisiti märgitud. 4 EUR
Corydalis bracteata, kattelehine lõokannus (leiukohata). Kuni 30 cm kõrgusel püstisel varrel on aprillis ja mais suured kreemid kuni kollased sidrunilõhnalised õied. Õite kandelehed ehk kattelehed on väga laiad. Liik kasvab Venemaal Novosibirski, Kemerovo ja Tomski oblastis ning Altai krais. Väga jõuline taim sobib hästi turbataimede aeda ja ka metsikult kasvama. Muld võiks olla veidi happeline, turbalisandiga. 3 EUR
Corydalis cava (syn. C. bulbosa; spont. Smolensk distr., Roslavl), õõnes lõokannus. 30 cm kõrgusel tugeval püstisel varrel on aprillis pikas õisikus purpursed või lillakad õied. Harilikust lõokannusest (C. solida) on taim tunduvalt kõrgekasvulisem ja tugevama lehestikuga. Liigi looduslik levila ulatub põhjas Lõuna-Rootsini ja Lätini. Väga vähenõudlike metsataimedena eelistavad nad jahedat ja parasniisket huumusmulda. Paljundamiseks tuleb suur ja seest õõnes rusikasuurune (või suuremgi) mugul paljudeks tükikesteks murda, mis mulda tagasi istutatult imelise kergusega kasvama lähevad ja igast tükist uue taime taastavad. Pakun Smolenski oblastist Roslavlist pärinevaid looduslikke taimi. 1.50 EUR.
Corydalis cava ‘Albiflora‘ (syn. 'Alba'; spont. Carpates Orientales, Ukraine, Zakarpatska oblast, near village Podpolzye (Podpolozje), collector Janis Rukšans 1978), õõnes lõokannus ‘Albiflora’. Pakutavad valgeõielised taimed korjas lätlane Janis Rukšans 1978. aastal Ukrainast Taga-Karpaadi oblastist Podpolozje küla lähedalt. Taimed pole nii võimsad kui Lvovi oblastist Nikolajevi linnast Mihail Jurikult saadud valgeõielised. 2 EUR
Corydalis intermedia, vahelmine lõokannus. Väga väikese punakaspurpurse õisikuga aprillis õitsev 5-10 cm kõrgune pisike taim on meil kodumaine. Levila ulatub Skandinaaviast Hispaaniani. Seda Euroopa üht kõige tavalisemat, kuid meil Eesti Punase Raamatu kolmandasse ehk haruldaste taimede kategooriasse kuuluvat lõokannust kasutatakse väikese kasvu ja nigelavõitu õisiku tõttu aianduses vähe. Looduses kasvab ta heitlehistes metsades, kus talub ka mulla läbikuivamist suvel. See väga vastupidav liik talub aias hästi ka päikese käes kasvamist. Pakun erinevaid etiketitud variante. 2 EUR
Corydalis solida 'Blue Dream’ (Janis Rukšans 1995), harilik lõokannus 'Blue Dream’. Violetjassinine (suitsulilla) tihe madalakasvuline sort on Lätis välja valitud Venemaalt Penzast saadud looduslike taimede seast. 4 EUR
Corydalis solida 'Blue Giant’ (Janis Rukšans 1997), harilik lõokannus 'Blue Giant’. Tugeva ehitusega kõrgekasvuline, püstiste jämedate vartega lillakassiniste õitega variant on välja valitud Lätis Penza taimede seast. Ka mugulad on tavalisest suuremad. 4 EUR
Corydalis solida 'Crispy Love' (P-30; Janis Rukšans 2011), harilik lõokannus 'Crispy Love’. Madal (10 cm) aprillis õitsev sinkjasvalge püstine õisik. Lopsakas laide lehehõlmadega lehestik. Pikad koonilised kollakad mugulad. 5 EUR
Corydalis solida ‘King Arthur’ (Janis Rukšans 2003), harilik lõokannus ‘King Arthur’. Lätis Janis Rukšansi seemikute hulgast valitud taime erksad karmiinpunased õied asuvad tihedates õisikutes. Varred on punaka tooniga, lehed tumerohelised. Sort on suhteliselt hiline. Olen tähele pannud, et kui enamiku hariliku lõokannuse sortide mugulad kasvavad küllalt pinnaliselt, siis tema mugulad eelistavad kasvada sügavamal. 8 EUR
Corydalis solida 'Margaret' (Janis Rukšans 1999), harilik lõokannus 'Margaret'. Lätis Penza-liini taimede seast välja valitud klooni heleroosad õied on lillade kroonlehetippudega. Üldmulje õisikust on roosakas-kahvatulilla. 5 EUR.
Corydalis solida 'Merlin’ (Janis Rukšans 2003), harilik lõokannus 'Merlin’. Valge õis on tipus piiratud kontrastse tumepurpurse randiga. Aretaja sõnul püsivad tihedates õisikutes paiknevad õied kaua. 7 EUR
Corydalis solida ‘Pink Smile’, harilik lõokannus ‘Pink Smile’. Rootsis Göteborgis valitud sordi pikkade ja tihedate õisikute erksad roosakaspunased õied on valkja suudmega. 6 EUR
Corydalis solida 'Quiet Elegance' (97-07, Janis Rukšans 2007), harilik lõokannus 'Quiet Elegance'. Väga tihedas õisikus paiknevad õied on pika valge kannuseg, huuled aga helepurpursed (helelillad). 8 EUR
Crocus heuffelianus, Heuffeli krookus. Pakun erinevatest looduslikest leiukohtadest (Ida-Karpaatidest ja Hmelnitski oblastist) pärinevate taimede varieeruva värvusega aiaseemikuid. 10-12 cm kõrgused väga suured ja varajased, juba aprilli algul puhkevad helelillad kuni purpursed õied on tumepurpurse tipuga (tumeda linnukesekujulise laiguga). 1.50 EUR
Crocus chrysanthus CH 865 (spont. Northern Greece, Pindus range, near Katara pass), kuldõieline krookus CH 865. Mugulsibula kilejas või nahkne kest eraldub alusel rõngastena. Taime kõrgus on 5-8 cm, lehti on 3-7. See väga muutliku välimusega liik kasvab Serbias, Makedoonias, Albaanias, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias ja Türgis 0-2200 m kõrgusel. Pakutava variandi mugulsibulad kogujakoodiga CH 865 korjasid 1987. aastal Paul Christian ja Antoine Hoog Põhja-Kreekast Epiruse maakonnast Pinduse mäestikust Katara mäekuru lähedalt 1450 m kõrguselt . Tema arvukad õied aprilli esimesel poolel on oranžikaskollased ning emakakaelad ja tolmukapead oranžid. Õielehed on kuni 4 cm pikkused. 2 EUR
Crocus korolkowii 'Dark Throat' (Janis Rukšans 1997; registrant C.P.J. Breed 2009; syn. 'Black Throat', Janis Rukšans 1982), Korolkovi krookus 'Dark Throat'. Ümardunud kollased õied on seest tumepruuni (mustjaspruuni) neelulaiguga. 15 aastat, juba nimetamisest saadik Janis Rukšansi poolt 1982. aastal oli sort liikvel nime all ‘Black Throat’. Kuna neelulaik pole mitte must, vaid pigem väga tumepruun (mustjaspruun), siis 1997. aastast on sordinimi tegelikkusega kooskõlla viidud. 1 EUR
Crocus korolkowii 'Mountain's Glory' (Janis Rukšans 1983; registrant Janis Ruksans 2008; spont. Uzbekistan, Seravschan mnts., Agalyk valley), Korolkovi krookus 'Lucky Number'. Korolkovi krookus on Kesk-Aasia mägedest pärinev väga varajane märtsis-aprillis õitsev kollaseõieline taim. Korolkovi krookuse sordid on Janis Rukšansi poolt Usbekistanist Zarafšoni mäestikust Samarkandi lähedal asuvast Agalõki orust (Agalõki jõe ülemjooksult) korjatud ja selekteeritud parimad kloonid. Selle Läti sordi kollase õie seljal on üle poole õielehe pikkune lai pruun triip. Aluselt on seljavööt tihe, tipust hõre. 1 EUR
Crocus pulchellus, ilus krookus. Kuni 4 cm pikkuste õielehtedega pika peenikese putkega sinised õied tekivad septembris-novembris, lehed kevadel. See sügiskrookuse liik kasvab Kagu-Euroopas ja Türgi loodeosas. Ilus krookus erineb kaunist krookusest tumekollase neelu ja valgete tolmukapeade poolest. Päike ja parasniiske muld. Edeneb aias suurepäraselt, suutes kasvada isegi poolvarjus ning murus. Annab isekülvi. Kui olete korragi näinud õitsevat sügiskrookust, siis te teda enam temast palju sagedamini esineva sügislillega (Colchicum) segamini ei aja! Kahjuks pole enamik aednikke sügisel õitsevat krookust elus kunagi näinudki, mistõttu peavad sügiskrookuseks ekslikult sügislille. 0.50 EUR
Crocus pulchellus 'Albus' (Janis Rukšans 1998), ilus krookus ’Albus’. Puhasvalgete 15 cm kõrguste õitega, oranžide emakasuudmetega ja valgete tolmukapeadega ning helekollase või vesikollase neelulaiguga sort on välja valitud Lätis sordi ‘Zephyr’ seemikute hulgas. Õitseb septembri teisel poolel ja oktoobris. Ilusa krookuse valgeid variante on seemikutest välja valinud ka teised aretajad. Janise arvates on tema aretatud sordil õielehed laiemad ja rohkem ümardunud kui ’Anthoine’s Whitel’. 1.50 EUR
Crocus pulchellus ‘Anthoine‘s White’ (selection made in Holland by Michael Hoog 1987), ilus krookus ‘Anthoine‘s White’. Hollandis Michael Hoogi poolt välja valitud valgeõieline sort on erekollase (peaaegu oranzikaskollase) neelulaiguga. Õis on suhteliselt väike, kuid sihvakas. Kõrgus õitsemise ajal on 15 cm. Aastast olenevalt puhkeb ta õide kas septembri lõpus või oktoobri keskel. 2 EUR
Crocus vernus subsp. albiflorus HZ 85-4 (spont. Bosnia: Crna Gora, Katun Maglik, 1650 m), kevadise krookuse valgeõieline alamliik HZ 85-4. Valgeõieline alamliik on tüüpalamliigist (C. vernus subsp. vernus) väiksemate õitega ja tema tolmukapead ulatuvad emakakaela harudest kõrgemale. Tema looduslik levila on tüüpalamliigiga võrreldes nihutatud rohkem lõunasse ja läände. Kasvab Euroopa alpiniitudel sulava lume lähedal. Viimasel ajal eelistatakse alamliiki käsitleda iseseisva liigina – C. albiflorus. Õitseb meil aprillis. Varem olen pakkunud Kagu-Saksamaalt Baieri Alpidest pärinevaid seemnest üles kasvatatud mugulsibulaid. Seekord pakun rootslase Henrik Zetterlundi poolt 1985. aastal Bosnia-Hertsegoviina lõunaosast Montenegro piiri lähedalt Dinaari mäestikust Magliki mäelt karjuste suveonnide (kohalikus keeles „katun“) juurest 1650 m kõrguselt korjatud valgeõielisi taimi (mugulsibulaid). See mägi asub Montenegro piiri lähedal. 2 EUR
Dicentra cucullaria, mugul-murtudsüda. Mugulad on roosad või valged. Sulgjalt lõhestunud, kitsaste hõlmadega sinihallid lehed kuivavad suvel. Kuni 40 cm kõrgustel varbadel paiknev kobarõisik koosneb mais ja juuni alguses roosakasvalgetest kollase tipuga südajatest rippuvatest 1,5 cm pikkustest õitest. Liik kasvab Kanada ja USA idaosas. Poolvari. Parasniiske muld. 3 EUR
Dictamnus albus, valge moosesepõõsas. 100 cm. Suured lillakaspunased õied juunis-juulis. Kogu taim lõhnab tugevasti, eritades eeterlikke õlisid sedavõrd, et tuulevaikse päikeselise ilmaga võib need süüdata. Päike. Kuiv muld. Lubjalembene. 2 EUR
Eremurus fuscus, ruuge rohtlaliilia. Rohtlaliiliad on suursugused taimed, mille tugeval varval paiknev pikk ja tihe, harunemata õisik on nagu pikk püstine värvikas rebasesaba („küünal“). Nende juurikad on kaheksajala kujuga ja võivad saavutada väga suured mõõtmed. Kehvade kuivade kasvukohtade taimedena ei sobi rohtlaliiliad meie kliimasse niiskustundlikkuse tõttu. See Tian Shani mägedes kasvav liik on erand, keda ei näi aias miski häirivat. Annab ka ohtrat isekülvi. Kõrgus 160 cm, sellest õisiku pikkus 85 cm. Juunis pikka kitsasse ruljasse õisikusse koondunud suhteliselt tagasihoidlikke rohekaskollaseid, pruuni servaga õisi ilmestavad pruunikasoranžid tolmukad. Päike, kuivem kasvukoht. 8 EUR
Eremurus × isabellinus (syn. E. × shelfordii hort.; E. olgae × E. stenophyllus var. stenophyllus) dark yellow and orange seedlings, aed-rohtlaliilia tumekollased ja oranžid seemikud. Kuni 1,4 m kõrgused rikkaliku värvivalikuga pikkade kitsaste tihedate õisikutega juuni lõpus-juulis õitsevad aedhübriidid (nimetatud ka Shelford-hübriidideks) on saadud liikidevahelisest ristamisest: Olga rohtlaliilia x kitsalehine rohtlaliilia (E. olgae × E. stenophyllus var. stenophyllus). Aed-rohtlaliiliad on küll külmakindlad, kuid ruugest ja tugevast rohtlaliiliast niiskusõrnemad. Juurikad tuleb istutada kõrgele kuivale kohale või nõlvale hea drenaažiga kergesse mulda ning istutamise ajal ümbritseda liivaga. Suvist väljakaevamist ei soovita, kuid sügisestel vihmaperioodidel võiks neid katta vihma eest mingi kattega. Taim on niiskusõrn vaid pärast lehestiku kuivamist, kasvuajal vajab ta vett nagu muudki taimed. Pakun tumekollaste ja oranžide õitega oma aias kasvatatud seemikuid (lootuses, et seemikud on meie niiskete oludega emataimedest veidi paremini kohanenud), mille 100 cm kõrgused taimed kannavad 5-6 cm läbimõõduga tihedaid 30-40 cm pikkusi õisikuid. 2 EUR
Eremurus robustus, tugev rohtlaliilia. Ligi 3-meetrise õisikuvarrega Kesk-Aasia ja Afganistani taim on minu aia kõige kõrgem sibullill. Üle 100 cm pikkuses ja kuni 10 cm läbimõõduga väga tihedas ruljas õisikus on juunis-juulis sadu kahvaturoosasid (peaaegu valgeid) tähtjaid õisi läbimõõduga 3-4 cm. Taimed külma ei karda, kuid niiskusõrnuse poolest on ruuge rohtlaliilia ja aed-rohtlaliilia vahepealsed: sügiseste ja talviste vihmade tõttu on mõnel aastal mõned taimed siiski hävinud. Pakun kas Raplamaa mehe Erich Pranno poolt Buhhaara turult toodud juurikatest kasvanud taimede seemikuid või Tartu Ülikooli botaanikaaias kasvava veidi madalama ja niiskuskindlama variandi seemikuid. 8 EUR
Erythronium dens-canis mix, harilik koerahammas (segu). Hispaaniast Lääne-Ukrainani kasvava liigi 10-15 cm kõrgused parasniiskust armastavad poolvarjutaimed on kahe vastaku purpurlaigulise lehega ja aprillis puhkeva üksiku rippuva roosakaslilla õiega, mille kroonlehed on tugevasti tagasi käändunud. Väljakaevatud sibul kardab kuivamist! Pakun valgete, heleroosade ja/või lillade õitega taimi. 1.50 EUR
Fritillaria camschatcensis 'Dwarf’ (Janis Rukšans 2002), kamtšatka püvilill 'Dwarf’. Lätlane Janis Rukšans sai sibula Pottertoni & Martini firmast 'Green form’ (rohelise vormi) nime all, kuid rohekat esineb õies vaid kohatise mustrina. Saadud omapärane kuni 40 cm kõrgune variant on väga õierikas, varrel võib olla isegi üle 8 õie. Kui enamasti on kamtšatka püvilille, mida kohalikud elanikud nimetavad “mustaks liiliaks”, õied peaaegu mustad, siis sellel sordil on nad veidi heledamad, tumepruunid ja rohelisekirjud. Janise aias on need taimed palju madalamad (vaid 10-15 cm) kui muud tema poolt kasvatatavad sama liigi variandid, mistõttu ta selle sordi kääbuseks nimetaski. Minu aias on temalt saadud taimed miskipärast umbes poole kõrgemad. 10 EUR
Fritillaria hermonis subsp. amana I, liibanoni püvilille amanuse alamliik (amanuse püvilill), variant 1. Looduses 10-35 cm, aias kuni 50 cm kõrgusel varrel puhkeb mais 1-2 rippuvat pikka laikellukjat punakaspruuni maleruudulist õit, mille iga õielehe seljal on täies pikkuses tugev ja lai roheline vööt. Seest on õis ühtlaselt kollakasroheline. Õieleht on kuni 3,5 cm pikkune. Sibula all on arvukalt pisikesi tütarsibulaid. Alamliik kasvab Türgis Amanuse mägedes ning Liibanoni ja Antiliibanoni mägedes. Sellel alamliigi Liibanonis kasvaval variandil on välimiste õielehtede seljad üleni rohelised, sisemistel selgadel aga on pruunikaspunane serv. Aias kasvab alamliik hästi, vaatamata sellele, et sibul tahab suvel kuivust. Siin pakutavad traditsioonilise variandi sibulad olen saanud Lätist ja nad pärinevad Hollandist de Goedelt. 1.50 EUR
Fritillaria hermonis subsp. amana II, liibanoni püvilille amanuse alamliik (amanuse püvilill), variant 2. Selle kõrgekasvulise taime sibulad sain 1989. aastal Moskva oblasti lillekasvatajalt Jevgeni Klimovilt, kes omakorda oli taimed saanud Moskva Peabotaanikaaiast laialehise püvilille (F. latifolia) nime all. Kuna taim on õitsemise ajal mais kõrgekasvuline (45-50 cm), siis laialehiseks püvililleks ta ei sobi. Kõige sarnasem on ta välimuselt liibanoni püvilille amanuse alamliigiga (F. hermonis subsp. amana). Küllap on tegu selle liigi muutlikkuse piires esineva ühe variandiga. Taavi Tuulikule meenutas taim Aserbaidžaanis Talõšis kasvavat endeemset liiki F. grandiflora (F. kotschyana subsp. grandiflora), mida ma samuti kasvatan. Sibula all on arvukalt pisikesi tütarsibulaid. 1.50 EUR
Fritillaria kotschyana, Kotschy püvilill. Iraani põhja- ja keskosa endeem. Kuni 30 cm kõrgusel varrel on maikuus 1, harvem 2 laikellukjat õit. Rohelised õied on pruunikaslilla malemustriga. Õielehed on kuni 4 cm pikkused. Varrel vahelduvalt paiknevad lehed on munajassüstjad (pikkus on laiusest 2-4 korda suurem). Sibul moodustab palju tütarsibulaid. Päike, parasniiske kuni kuiv muld. 4 EUR
Fritillaria meleagris 'Võrumaa' (Sulev Savisaar 2008), kirju püvilill ’Võrumaa’. 2008. aastal sain Võrus elavalt lillekasvatajalt Adi Luukaselt kohalikke kirju püvilille sibulaid. Nimetasin selle variandi (sordi) tinglikult 'Võrumaaks', kuna Adi sõnul esineb selliseid taimi paljudes Võrumaa aedades. See ei ole Adi aretis vaid rahvaselektsioon. Valge õielehe keskkohal maikuus on veidi lillakaspruuni ruutu, mis moodustab suhteliselt nõrga ja kitsa vöödi ehk seljatriibu. Pikad välimised õielehed käänduvad järsult taha, sisemised mitte. 2 EUR
Fritillaria michailovskyi, Mihhailovski püvilill. Liik leiti Türgist alles 1904. aastal ja on seal looduses haruldane, kuid tänu mikropaljundusele on nüüd aianduses laialt levinud. Mais 10-25 cm kõrgusel varrel rippuvat 1-4 laikellukjat ilma maleruudustuseta tumepurpurset õit on väga laia (1/3 õielehe pikkusest) kontrastse ja selgepiirilise kollase tipuga. Seest on õis kollane. Õieleht on kuni 3 cm pikkune. Ida-Türgi Armeeniaga piirneva ala endeem kasvab kivistel mäenõlvadel. Aias kasvab ta normaalselt, eelistades killustikulist savist mulda, mis suvise puhkuse ajal peaks olema kuiv. Vegetatiivne paljunemine on väga aeglane. 1 EUR
Fritillaria pallidiflora, kahkjas püvilill. Kuni 60 (80) cm kõrgusel varrel ripub mais ja juuni algul 2-5 suurt 3-5 cm pikkust laikellukjat helekollast õit. Liik kasvab Kasahstanis ja Loode-Hiinas lähisalpiniitude nõlvadel (mägistepis). Aias eelistab kerget varju ning turbast või tavalist jahedat aiamulda, mis suvel läbi ei kuiva. 2 EUR
Fritillaria pontica (syn. F. olympica), olümpose püvilill. 40 cm kõrgusel varrel puhkeb mais 1-2 suurt laikellukjat pruuni tipuga rohelist õit. Seest on õis roheline. Õielehed on 2,5-4 cm pikkused. Liik kasvab Bulgaaria, Albaania, Jugoslaavia, Kreeka ja Türgi metsades ja põõsastikes. Õiel maleruudustus puudub. Viljakuprad on tiivulised. Aias kasvab liik hästi, eelistades kerget varju ning ka suvel mõõdukalt niisket mulda. Pakun siin Kesk-Bulgaariast korjatud sibulaid. 1 EUR
Galanthus 'Greatorex double' (H. A. Greatorex), lumikelluke 'Greatorex double'. Greatorex Doubles on teatavasti sordirühm, millesse kuuluvad kümned nimelised sordid. Kas on eraldi olemas ka konkreetne sort nimega ’Graetorex double’, seda ma ei tea. Näib, et on, sest just sellise sordi saatis mulle Inglise lumikellukestekollektsiooni hoidja Chris Sanham, kelle kogus on 800 nimelist ja 200 nimetut sorti. Pikal varrel asuv laialt avatud täidisõis on sisemistel õielehtedel olevate roheliste märkidega. On üks hilisemaid lumikellukesi aprillis. 2 EUR
Galanthus plicatus with green inner perianth segments, kurruline lumikelluke roheliste sisemiste õielehtedega. Selle huvitava vormi olen saanud 2005. aastal Hiiumaalt Taavi Tuulikult, kes tegeleb ülaste aretuse kõrval ka lumikellukeste aretusega. Õis on suur ja ka taim ise on tugev ja pika (kuni 30 cm) kurrulise lehega. 3 EUR
Galanthus 'S. Arnott' (syn. G. 'Samuel Arnott'), lumikelluke ’S. Arnott’. Šotimaal asuva Dumfriesi linna praost Samuel Arnott saatis selle lumikelluke Henry J. Elwesile, kelle juures Edela-Inglismaal Gloucestershire krahvkonnas Colesbornes taimed hästi kasvasid ja paljunesid ning kes andis neid ka teistele aednikele kui Arnotti seemikut. Taimi näidati Kuninglikus Aiandusseltsis (RHS) 1951. aastal ’S. Arnott’ nime all, kus sort sai auhinna Award of Merit (AM). 1991. aastal sai ta RHS auhinna FCC (First Class Certificate). Taime kõrgus 20 cm. Õied suured. 2.50 EUR
Hyacinthoides non-scripta (syn. Endymion non-scriptus, E. nutans, Scilla festalis, S. non-scripta, S. nutans), longus ebahüatsint (longus siniliilia, longus endüümion). 25-30 cm kõrguse taime erinevused sarnasest hispaania ebahüatsindist: õisikud mais-juunis on longus tipuga, ühekülgsed, torujas-kellukjad 1,5-2 cm pikkused violettsinised lõhnavad õied on kitsamad, väljakäändunud tipmetega ja rohkem longus, tolmukapead kreemid ning lehed kitsamad. Kasvab looduslikult Lääne-Euroopas. Inglismaal on liik aedadest sedavõrd loodusse metsistunud, et teda peetakse seal juba ammu looduslikuks metsataimeks. 0.40 EUR
Ixiolirion tataricum, tatari keelikliilia. Mugulsibulast kasvaval umbes poolemeetrisel alaosas lehistunud varrel on mai lõpus ja juunis 2-8 sinist kuni lillat 4,5 cm pikkust kellukjat õit läbimõõduga umbes 5 cm. Õielehed on peaaegu aluseni vabad. Liik kasvab Aasia steppides kuivadel liivastel aladel. Viljakas, vett hästi läbilaskev liivalisandiga muld päikeselises kasvukohas. Muld peaks õitsemise järel suvel olema soe ja võimalikult kuiv. Sobivad ka lõikeks. 0.20 EUR
Lilium 'Georgette' (raiser Van der Salm Bulbfarm Inc., registrant J. A. van der Salm 2003; OT; VIII(a-b/b)), liilia 'Georgette'. ‘Georgette’ VIII(a-b/b). Seest kollane õis muutub õielehtede tipu suunas kahvatukollaseks (valkjaks). Tolmukapead on pruunid. Õitseb juulis ja augustis. Sort on saadud orientaalhübriidi ja aasia hübriidi ristamisest (OA-hübriid). Davesgarden seevastu peab sorti OT-rühma kuuluvaks. 2 EUR
Lilium pensylvanicum from Olga (syn. L. dauricum, spont. Primorskiy krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1988), dauuria liilia Olgast. Liigi levila ulatub Altaist Kuriilideni. Kuni 120 cm kõrgusel varrel puhkevad juunis-juulis püstised karikakujulised oranžkollased kuni punased õied. Teile pakutavad sibulad on korjanud Ljudmila Kurševa Primorje kraist Olga asula juurest 1988. aastal. Söödavate sibulate ja õitega lubjalembene liik eelistab päikeselist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka poolvarjus ning isegi varjus. 5 EUR
Lilium 'Turandot' (raiser Vletter en Den Haan Beheer B.V., registrant Vletter en Den Haan Beheer B.V. 2000; LA, VIII(a/b), A longiflorum/Asiatic (LA) hybrid), liilia 'Turandot'. 110 cm kõrgune vars kannab juulikuus 3-6 suurt purpurroosat lehterjat õit. 2 EUR
Lilium 'Vostotsnaja Skazka' [I (a): Kirejeva, 1984], liilia 'Vostotsnaja Skazka’. Tumepunased püstised musta täpistusega arvukad õied on tihedas pikas õisikus. Nimi tähendab tõlgituna “Idamaa Muinasjuttu”. 3 EUR
Muscari tenuiflorum (unknown origin), pärsia kobarhüatsint. Kuni 60 cm kõrgusel varval on mais-juunis hõre ja väga pikk, kuni 30 cm pikkune ruljas õisik, mis looduses kasvavatel taimedel koosneb 30-150 õiest. 0,5-1 cm pikkused torujad (pikkus on laiusest 3-4 korda suurem) kahvatud hallikaspruunid viljalised õied on pruunikasmustade tipmetega. Õisiku ehteks on selle ülaossa koondunud tihe kimp ere-sinivioletsetel pikkadel raagudel asuvaid samavärvilisi viljatuid õisi. Liik kasvab Kesk- ja Kagu-Euroopas, Ukrainas, Lõuna-Venemaal, Türgis, Taga-Kaukaasias, Süürias, Iraagis ja Iraanis. 4 EUR
Nectaroscordum siculum (syn. Allium siculum), sitsiilia mesilauk. 100 cm kõrguse tugeva varva tipus ripub juunikuus hõredas koonilises õisikus kuni 7 cm pikkustel kaarjatel raagudel umbes 30 nõrga roosaka varjundiga rohekasvalget (pigem valkjasrohekat) laikellukjat 2 cm läbimõõduga tugevakoelist (nahkjat) õit. Liik kasvab Lõuna-Prantsusmaalt kuni Türgini niisketes varjulistes metsades. Mul kasvab ta hästi ka lagedal kohal kuivapoolsel savikal mullal. Kuivatatud kreemid vilikonnad on hinnatud lilleseades. Pakutavad taimed on kasvatatud botaanikaaedadest saadud seemnetest ja on teistsuguse välimusega (rohelisema õiega) kui kaubanduses pakutavad. 0.50 EUR
Paeonia ‘Hi Fi’ (Auten-Wild 1971). Liikidevahelisi ristamisi teinud aretajalt Autenilt saadud seemikutest valis selle hübriidpojengi sordi välja Wild. Karmiinpunane, keskmise suurusega kuni suur (Ø 15-16 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis, mille süda on täidetud tolmukaid meenutavate kitsaste staminoodidega. Karmiinpunased staminoodid on kollase servaga. Minu kollektsioonis teist taolise õie ehitusega sorti pole. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Maailmas väga harva pakutav sort. 20 EUR
Paeonia lactiflora ‘Break o’Day’ (Murawska 1947). Jaapani õietüübiga (või anemoonõieline) pojeng, millel on kuni 3 rida lillakaspunaseid välimisi kroonlehti ja veidi tumedam samavärvilistest staminoodidest lame poolkera südames. Lillakaspunaste staminoodide kollased servad annavad õiesüdamele huvitava ebamäärase värvikombinatsiooni ja kontrasti. Keskmise suurusega (Ø 15 cm) ja tihedusega õis. Õitseaeg keskmine kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). Omapärane, teist talle lähedast sorti pole. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Gladys Hodson' (Krekler 1961), valgeõieline pojeng 'Gladys Hodson'. Valge, suur (Ø 16 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Vaatamata väga tihedatele täidisõitele avanevad nad kergesti ning kõik õied on head ja esinduslikud (ka nõrgematel vartel olevad). Keskhiline kuni hiline. Rikkalik õitsemine! Puhmik kõrge (100-105 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1986. aastal valgete sortide rühmas. 20 EUR
Paeonia ’Lollipop’ (Roger F. Anderson 1999). Itohi rühma pojengid on saadud puispojengide ristamisest rohtsete pojengidega. ’Lollipopi’ pooltäidisõis on kollane, kuid üleni kaetud punase triibustusega. Puhmik on madal (70 cm). Sordi aretas Roger F. Anderson USA-st, Wisconsini osariigist, Fort Atkinsonist. 25 EUR
Paeonia mascula subsp. mascula (P. cavachensis), korallpojeng (korallpojengi tüüpalamliik). Kuni 90 cm kõrgune vars kannab 9-14 cm läbimõõduga püstist punast õit. Laiu purpurpunaseid kroonlehti on 6-8. Tolmukaniidid on punased, tolmukapead kollased. Lehed on alt sinihallid. Taimed on tetraploidsed (2n = 20). Kasvab looduses päikeselistel küllalt avatud kuivapoolsetel kasvukohtadel. Minu 80 cm kõrgused taimed on väga varajaste väikeste (Ø 11 cm), roosakaspunaste kuni väga tumeroosade (lillama vöödiga kroonlehtede keskel) õitega ja tuhmroheliste lehtedega. Seisab ilma toeta. Taim on saadud nime all P. cavachensis. 10 EUR
Paeonia lactiflora 'Nippon Beauty' (Auten 1927). Jaapani õietüübiga keskmise suurusega (Ø 14 cm) õis tumepunaste kroonlehtedega, südamepadi koosneb tumepunastest kollaseservalistest ja –tipulistest staminoodidest (kõlutolmukatest), mis on sissepoole käändunud. Keskhiline kuni hiline. Puhmik on keskmise kõrgusega (85 cm). 15 EUR
Paeonia officinalis 'Alba Plena’, varajane pojeng 'Alba Plena’. Sort sarnaneb kõigilt näitajatelt oma üldtuntud ja ka Eestis laialt levinud sõsarale 'Rubra Plena’ (varajane punane täidisõieline pojeng). Ainsaks erinevuseks on valge õievärvus. Puhkedes on õitel selge roosa varjund, kuid see kaob ruttu. Õis poolkerajat tüüpi, tolmukateta, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega. Väga varajane. Madal (60–65 cm), kuid vajab toestamist. 10 EUR
Paeonia officinalis ‘Mutabilis Plena’ (syn. ‘Alba Mutabilis’), varajane pojeng ‘Mutabilis Plena’. Mina samastan sordinimesid ‘Mutabilis Plena’ ja ‘Alba Mutabilis, kuid pojengiregister näib neid eristavat. Puhkedes keskmine roosa (korallroosa), hiljem heleroosaks kuni valgeks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (70 cm), kuid vajab toestamist. See varajase pojengi (P. officinalis) sort sarnaneb enam-vähem kõigilt näitajatelt, välja arvatud värvus, varajasele punasele täidisõielisele sordile ‘Rubra Plena’. Kroonlehed ja petaloidid pleekuvad ja kuivavad pärast õitsemist valgeks, kuid ei pudene (‘Rubra Plenal’ pudenevad). 10 EUR
Paeonia officinalis 'Rosea Plena’, varajane pojeng 'Rosea Plena’. Sort on kõigilt näitajatelt samane oma sõsara 'Rubra Plenaga’, välja arvatud särav tumeroosa värvus. Puhkedes helepunane kuni tumeroosa, õitsemise lõpuks peaaegu heleroosaks pleekuv, keskmise suuruse (läbimõõt 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (65–70 cm), kuid toestamist vajav. 'Rosea Plena’ esineb laialdaselt Euroopa vanades kloostriaedades, kus seda kasvatati sajandeid ravimtaimena. Andmed temast ulatuvad tagasi 17. sajandisse. 5 EUR
Polygonatum verticillatum, männas-kuutõverohi. Üle 1 meetri kõrgune (mul kuni 140 cm) looduslikult Euroopast Aasiani levinud kuutõverohu liik on iseäralikult kitsaste, männastena paiknevate lehtedega, mis annab talle kuutõverohu jaoks harjumatu välimuse. 1 cm pikkused väikesed valged õied asuvad juunis-juulis tavaliselt 2-3-kaupa kimbus. Punaseid marju tekib septembriks rikkalikult. Eelistab varju ja niisket mulda, siis on ilusam ja võimsam. 2 EUR
Scilla bifolia, kahelehine silla (kahelehine siniliilia). Aprilli keskel puhkevad kuni 25 cm kõrguse taime tihedas püramiidjas, veidi ühekülgses kobaras arvukad väikesed (läbimõõt 1,5 cm) sügavsinised laialt avatud lõhnavad õied. Liik kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Türgis, Kaukaasias ja Süürias. See suurepärane ja vastupidav varakevadel õitsev aiataim sobib oma vähenõudlikkusega ka looduslikuma ilmega alale, näiteks parki metsistumiseks. Ta kasvab hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus. 0.40 EUR
Scilla litardierei (syn. S. pratensis), aas-silla. Suvel juunikuus õitseva silla 25 cm kõrgusel varval asub tihedas koonilises kobarõisikus 15-35 (70) lillakassinist väikest tähtjat õit. Liik kasvab endises Jugoslaavias. Päike, parasniiske muld. 0.40 EUR
Scilla mischtschenkoana (syn. S. tubergeniana), Tubergeni silla. Sibul võib anda mitu 10 cm kõrgust varba. Varrel puhkeb aprillis üllatavalt vara 2-4 kahvatusinist kuni peaaegu valget laikellukjat õit. 1-1,5 cm pikkuste õielehtede seljal on sinine soon. Liik kasvab Kaukaasias Zangezuri mäestikus ning Iraanis. Samavärvilise õiega harilik puškiinia (Puschkinia scilloides) erineb Tubergeni sillast tolmukatest tekkinud väikese lisakrooni poolest. Tubergeni silla on meil aias vastupidav. Tubergeni silla sort ‘Zwanenburg’ (C. J. H. Hoog 1945) on välja valitud Zwanenburgi puukoolis. Nii õied kui ka kesktriip on tumedamad sinised kui klooni ‘Tubergeniana’ puhul. Ka õisi on 4-6 ‘Tubergeniana’ 3-4 asemel. Sort õitseb liigist kuni 10 päeva hiljem ning ka tema lehed on kitsamad kui ‘Tubergenianal’. Sort on meil levinum kui liik ning enamasti on nad puukoolides segamini läinud. Seetõttu on ka sordi ’Zwanenburg’ kirjeldus sageli vastuoluline. Ka mina ei riski määratleda, kas siin pakutavad eri allikatest saadud partiide kaupa veidi varieeruvad taimed kuuluvad ’Zwanenburgi’ või ’Tubergeniana’ klooni alla. Päike kuni poolvari, parasniiske muld. 0.40 EUR
Trillium erectum red (spont. Canada), püstine kolmiklill (punane, Kanadast). 30 cm kõrgune taim õitseb maikuus. Mõne erandliku vormi püstisele õieraole viitav liigiepiteet erectum – tõlkes „püstine” on küllalt eksitav, kuna enamikul taimedel kaarduvad umbes 5 cm pikkused õieraod allapoole, nii et õied asuvad varrelehtedest (kandelehtedest) allpool ja vaatavad poolalla-poolküljele. Laialt avatud õite kroon- ja tupplehed on ühes tasapinnas. Kuni 5 cm pikkused tahapoole käändunud tippudega kroonlehed on purpursed. Sigimikud on tumepurpursed. Raotud lairombjad lehed on laikudeta (ühevärvilised). Liik kasvab Põhja-Ameerika idaosas (Kanadas ja USA-s). Taimed eelistavad viljakat, happelist kuni neutraalset jahedat ja niisket mulda. Pakutavad taimed on tekkinud minu aias seemikutena. 4 EUR
Trillium sessile, raotu kolmiklill. Mugulja risoomiga 10-25 cm kõrguse taime 3 purpurpruunilaigulise munaja rootsutu lehe keskel „istub” maikuus raotu punane 3 püstise kroonlehega õis. Kroonlehed on 2-4 cm pikkused ja 1-2 cm laiused. Liik kasvab laialdasel alal Põhja-Ameerika idaosa metsades väheviljakatel aluselistel muldadel. Sarnased California ehk lääneosa liigid on lausa hiiglased idaosa madalakasvulise T. sessile kõrval. 1998. aastal tõin Göteborgi botaanikaaiast Trillium sessile huvitava pruunika õiega variandi. Määramisel osutus see ehtsaks liigiks. Sellist pruunikaspunase õievärviga varianti on pakutud ka Saksamaa puukoolides. Leht on vähekirju. 5 EUR
Triteleia hyacinthina, hüatsint-suvitähik. 60 cm kõrguse taime tihedad, kuni 10 cm läbimõõduga kuppeljad õisikud juulis koosnevad laialt avatud valgetest 2 cm läbimõõduga õitest. Selle lauguliste sugukonna taime mugulsibulad näevad välja nagu krookuse omad. Liik kasvab Põhja-Ameerika rohtlas, mis on kevadel märg ja suvel väga kuiv. Aias eelistavad suvitähikud päikeselist kasvukohta ning liivlisandiga huumusmulda. Hea ka lõikeks. Ta tundub olevat veidi võsundiline. 0.20 EUR
Tulipa 'Eric Hofsjö’ (van Tubergen Ltd. 1957), tulp 'Eric Hofsjö’. Selle kuni 70 cm kõrguse jämeda õievarrega darvinhübriidi suur karmiinpunane õis on kreemikasvalge servaga.0.70 EUR
Tulipa karabachensis, karabahhi tulp. 40 cm kõrgusel varrel aprillis-mais puhkev 4-6 cm kõrgune kellukjas helekollane õis on ilma põhjalaiguta. Tolmukaniidid ja -pead on samuti kollased. 3-4 lamedat püstist lehte on lühikesed ja laiad. Liik kasvab Armeenia, Aserbaidžaani, Mägi-Karabahhi ja Iraani mägedes. Pakutavad taimed on lätlane Arnis Seisumsi korjanud 1989. a. Armeeniast Zangezuri mäestikust Hustupi mäelt. 6 EUR
Tulipa kaufmanniana 'Dubia', Kaufmanni tulp ’Dubia’. Janis Rukšans on Hollandi kaubanduses „T. dubia“ nime all müüdavat madalat varianti tähistanud nimega Tulipa „dubia" ’Dutch’, sest sellel suhteliselt harva pakutaval kaubanduslikul vormil pole midagi pistmist ehtsa kõheltulbiga (T. dubia). Tegemist on Kaufmanni tulbi hübriidiga, mis on valgete ümardunud õielehtedega ja suure kollase südamelaiguga. Õielehtede lilla selg on kollase servaga. Kahtlasele nimele vaatamata näeb õis kena välja. 0.50 EUR
Lugupidamisega Sulev Savisaar