Vaata ka värsket kataloogi

SIBULLILLEDE POSTIMÜÜK 2015

Sulev Savisaar


Tutvustan teile mõningaid oma aia sibullilli, mida on võimalik posti teel tellida. Kõik pakutavad taimed on läbi teinud paljuaastase katsetuse avamaal ning ühtegi neist pole ma kunagi talveks katnud. Pakutavate taimede kogused pole suured. Minu senised tellijad, kes on taimi tellinud kasvõi korra kahe viimase aasta jooksul, on ajaliselt väikeses eelisolukorras, sest saavad kohese meiliteate uue kataloogi ilmumisest. Mõnede taimede puhul on see oluline, sest istutusmaterjali hulk on mul piiratud ning mõnda menutaime ei pruugi hilistele tellijatele enam jätkuda. Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Tellimusi võtan vastu augusti lõpuni (erandina ka hiljem, kuid septembri algul tahaksin osa järelejäänud sibulatest, eelkõige sügislilled: Colchicum) juba mulda tagasi istutada). Taimed üritan saata tellijatele postiga teele augusti lõpus (kui ma selle tähtajaga suure töömahu tõttu toime ei tule, siis võib osade pakkide väljasaatmine jääda ka septembri alguspoolde). Septembrikuu jooksul tahan tegelda pojengide kaevamise, jagamise ja saatmisega. Sibullillede kataloog ja pojengide kataloog on erinevad kataloogid ja ka taimede saatmisajad on kummalgi erinevad.

Postikulud - pakend pluss saatekulud – 5 EUR tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse.

Tellimused saata meiliaadressil , kontakttelefon on 56234524. Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175, Sulev Savisaar.

Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.

Erandkorras on võimalik posti teel saadetavate taimede tellimusse lisada ka vaid koha peal pakutavaid taimi. Liigselt ei tasuks selle võimaluse peale siiski loota, sest osa taimi on sügisel posti teel saatmiseks liiga ebamugavad (suured ja lopsakalt lehistunud), aga enamasti kipuvad soovitud taimed (eriti odavamad) vahepeal koha peal müügis olles otsa lõppema. Aga huvi korral tasub alati õnne proovida!

 

Lisan siia ka mõne raamatuviite, kust huvilised saaksid sibullilledest põhjalikumalt lugeda:

1) Sulev Savisaar. EESTI SIBULLILLEENTSÜKLOPEEDIA. Eesti aedades kasvatatavad sibullilled (980 liiki ja 4000 sorti 81 perekonnast koos kirjelduste ja kasvunõuetega). Varrak. 2004. 432 lk.

2) Sulev Savisaar. 100 SIBULLILLE. Ajakirjade Kirjastus. 2007. 131 lk.

3) Sulev Savisaar. Svogūninės gėlės / [red.: Lina Lankauskaitė, Sulev Savisaar, Anu Jõesaar]. - Vilnius : Ekspress leidyba, 2008. - 96 p. - (Mano namai). Lietuvos žemės ūkio biblioteka.

 

Postimüügiga pakutavad taimed:

  1. Adonis amurensis seedlings mix, amuuri adoonis, seemikute segu. Tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluva 10–20 cm kõrguse taime suhteliselt suured, kuni 5 cm läbimõõduga kollased õied puhkevad ülivara – juba märtsis-aprillis üheaegselt lumikellukestega. Lisatud fotol näetegi taime õitsemas lumelaikude keskel. Amuuri adoonis on varakevadel koos ušaki krookuse sordiga 'Uschak Orange' esimene kollane lill aias. Tihe lehestikupadjand kuivab erinevalt teistest adooniseliikidest juunis või juulis. Pikaealine ning väga külmakindel Kaug-Ida taim kasvab aias parasniiskel mullal päikese käes isegi paremini kui lehtpuude varjus või poolvarjus. Erinevalt lubjalembesest kevadadoonisest (mis õitseb kuu aega hiljem, alles mais) eelistab amuuri adoonis happelist mulda. Annab aias isekülvi. Olen selle liigi taimi saanud umbes 30 aastat tagasi erinevatest looduslikest leiukohtadest Sahhalini saarelt ja Primorje kraist. Pakungi neist tekkinud aedseemikute erineva välimusega segu. 7 EUR

  2. Adonis amurensis from Korsakov (spont. Sakhalin, Korsakov; collector Natalia Hudyakova 1985), amuuri adoonis Korsakovist. Taimed korjas minu jaoks 1985. aastal Sahhalini saarelt Korsakovi linna lähiümbrusest Natalia Hudjakova. Taime kollastel õitel on pruunikat varjundit. 9 EUR

  3. Adonis amurensis from Olga (spont. Primorskiy krai, Olga; collector Lyudmila Kursheva 1984), amuuri adoonis Olgast. Taimed korjas minu jaoks 1984. aastal loodudest Primorje krais Olga lahe ääres elav Ljudmila Kurševa. Õite selg on pakutavatest variantidest kõige kollasem. 9 EUR

  4. Adonis amurensis from Tomari (spont. Sakhalin, Tomari; collector Yuri Uspenskiy 1984), amuuri adoonis Tomarist. Need taimed korjas 1984. aastal Sahhalini saare lõunaosast Tomari linna lähiümbrusest sealne lillekasvataja Juri Uspenski. 9 EUR

  5. Adonis amurensis VS 93-75 from Gorin (spont. Habarovskiy kray, Komsomolskiy raion, near Gorin river), amuuri adoonis VS 93-75 Gorinist. Taimed on korjatud eestlase Mart Veeruse ja lätlase Arnis Seisumsi poolt 1993. aastal Balti ekspeditsiooni (Baltic Expedition 1993) ajal habarovski kraist Komsomolski rajoonist Gorini jõe äärest. Kõrgus 20 cm. Kollases õies on pruunikat varjundit. Taime sain Mart Veeruselt 2001. aastal. 12 EUR.

  6. Allium aflatunense from Chatcal (spont. Kirghizia, Chatcal mnt.), aflatuni lauk Tšatkalist. Erinevalt kaubandusest (kes pakub selle liigi pähe tegelikult hoopis hollandi lauku, A. hollandicum) pakun ehtsat liiki. Tian Shani mäestikus Kirgiisias ja Usbekistanis kasvava laugu 120-130 cm kõrgusel tugeval lehtedeta varrel puhkeb juuni algul tähtjate õitega 6-10 cm läbimõõduga ülitihe (hollandi laugul on see palju hõredam) lillakaspurpurne keraõisik. Omanäolised kaunid ja võimsad aeda varakult ilmestavad sinkjashallid laiad lehed, mis kahjuks õitseajaks alustavad juba tipust kuivamist. Pakun lätlaste poolt Kirgiisiast Tšatkali ahelikust korjatud taimi. 1 EUR

  7. Allium aflatunense from Fergana (spont. Kirghizia, mount. Fergana), aflatuni lauk Fargonast. Tian-Shani mäestikust Kirgiisiast Fargona (Fergana) mäeahelikust korjatud lauk ei erine välimuselt Tšatkalist korjatust. Kaubanduses aflatuni laugu pähe pakutav hollandi lauk on nigela ja hiljem puhkeva lehestikuga ning palju hõredama (ehkki suurema) õisikuga. Hindan ehtsat aflatuni lauku eelkõige just tema väga vara puhkeva võimsa ja lopsaka sinihalli lehestiku pärast. Igast sibulast tekib kevadel varakult 6-8 lehte, mille pikkus on 40 cm ja laius 10 cm. 2015. aastal saavutas taim kõrguseks 145 cm! 1 EUR

  8. Allium altissimum 'Goliath' (Antoine Hoog; registrant Hoog & Dix Export 2004), kõrge lauk ’Goliath’. Ladinakeelne liigiepiteet altissimum tähendab „kõrgeim“. Kreemikat sibulat katab valge kest. 160 cm kõrgusel varval puhkeb juunis 8 cm läbimõõduga tihe kerajas violetne õisik. Lehed on puhasrohelised ning sarnaste liikidega võrreldes kauem püsivad, mis on õitseajal eriti tähtis. Looduslikult kasvab kõrge lauk Kesk-Aasias, Afganistanis ja Iraanis. Ühe kõige kõrgemakasvulisema laugu sort on nimetatud Hollandis Antoine Hoogi poolt, kuid täpne nimetamisaasta pole teada. Tagantjärgi registreeriti ta Hollandis 2004. aastal. On avaldatud arvamust, et sordi algmaterjal on tõenäoliselt saadetud Göteborgi Botaanikaaiale Alma-Ata Botaanikaaiast 1965. aastal, hiljem aga Rootsist Hollandisse sattunud. Ehtne liik on kultuuris tundmatu, sest selle nime all pakuvad puukoolid ja botaanikaaiad valesid liike. Nii väidab Saksamaal Leibnizis asuva uurimisinstituudi lauguteadlane Fritsch, et kõik sealses instituudis seemnetena Euroopa erinevatest botaanikaaedadest saadud ja üles kasvatatud A. altissimum taimed osutusid varreka laugu (A. stipitatum) siledalehisteks vormideks. Minu sibulad pärinevad Leedu sibullillekoguja ja –aretaja Leonid Bondarenko käest. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 4 EUR

  9. Allium amplectens, läänelauk. Oregoni, Washingtoni ja California osariigi mägedest pärineva vähenõudliku taime 30-40 cm kõrgusel varval paiknevad 4 cm läbimõõduga peaaegu kerajad õisikud koosnevad juunis-juulis 10-50 valgest tähtjast õiest.1 EUR

  10. Allium backhousianum, Backhousi lauk. Juuni esimesel poolel puhkeb 130-135 cm pikkusel varrel 8 cm läbimõõduga väga tihe valkjas keraõisik. 2 suurt ja võimast maadjat rohelist lehte on mõõdus 10 × 50 cm. Maailma aianduses peaaegu tundmatu haruldane ja veidi niiskustundlik Kesk-Aasia liik. Pakutavate aedseemikute emataimed on korjatud Kirgiisiast Fargona (Fergana) ahelikust Jalal-Abadi (Džalalabadi) lähedalt ning Tadžikistanist 40 km Dušanbest põhja poolt, 2500 m kõrguselt Varzobi jõe ülemjooksult Hodža-obi-Garmist. Kohapealne seemnepaljundus on muutnud taimed vähem niiskusõrnaks. 5 EUR

  11. Allium cupanii subsp. hirtovaginatum JW 5866 (spont. Turkey), mungalaugu karvasetupene alamliik. 35 cm kõrgune tagasihoidliku välimusega taim on huvitav õitseaja tõttu septembris. Türgis kasvav alamliik erineb tüüpalamliigist karvaste lehetuppede ning alusel lõhestunud sibulakesta poolest. On meie oludes vastupidav ning suurepärane paljuneja. Pakutavad taimed on korjatud J. Watsoni poolt 1958. aastal Türgist. 3 EUR

  12. Allium decipiens subsp. decipiens (from Stavropol BG), petliku laugu tüüpalamliik. Juunis puhkevad 80 cm kõrgusel varval tihedas 8 cm läbimõõduga poolkerajas kuni kerajas õisikus ühepikkustel õieraagudel asuvad tähtjad kahvatud roosakasvioletsed õied. Lehes on kitsad (lineaalsed kuni süstjad). Petliku laugu tüüpalamliiki kuuluvad stepitaimed, mis levivad Aasovi merest põhja poole jäävates steppides (Dnepri ja Doni jõgikond) ja Stavropoli kõrgendikel (Kislovodsk, Nevinnomõssk jm.). Minu taimed pärinevad Tallinna Botaanikaaiast, kes sai teadmata loodusliku leiukohaga petliku laugu 1983. aastal Stavropoli Botaanikaaiast. Suure tõenäosusega ongi Stavropoli Botaanikaaed need stepilaugud korjanud kohalikust Stavropoli loodusest. 3 EUR

  13. Allium decipiens subsp. quercetorum (syn. Allium auctum, spont. Crimea, mt. Aju-Dag, collector Tallinn BG 1980), petliku laugu tammiku alamliik (paislauk). 80 cm kõrgusel varval juunist juulini õitsev aias 8 cm (looduses 5 cm) läbimõõduga tihe poolkerajas kuni kerajas õisik koosneb tähtjatest 1 cm läbimõõduga kahvatulilladest õitest. 1962. aastal kirjeldatud Krimmi liik paislauk (A. auctum) on maailma aianduses praktiliselt tundmatu. Sibulad pärinevad Tallinna Botaanikaaialt, kes korjas need 1980. aastal Krimmist Ayu-Dagi mäelt. Botaanilise kirjanduse andmeil on samalt mäelt korduvalt korjatud petliku laugu tammiku-alamliigi taimi. Paislauk kui endeemne liik kirjeldati 1962. aastal ukraina botaaniku Omelczuki poolt, kes ühendas selle alla kõik Krimmis kasvavad laugusektsiooni Melanocrommyum taimed. Aastal 2007 kirjeldas vene botaanik Aleksei Serjogin petliku laugu uue alamliigi: tammiku alamliigi (Allium decipiens subsp. quercetorum) ning ainult Krimmist kirjeldatud paislauk pisiliigina on vaid selle üks koostisosa. Tammiku alamliiki esindavad taimed kasvavad looduslikult vaid Krimmi ja Krasnodari krai (Novorossiiski ümbrus) mägede lehtpuumetsades. Tammiku alamliik erineb tüüpalamliigist roosa õisiku kandelehe, maa-aluste lehetuppede, suuremate lehtede (19–30 cm pikad ja 0,5–1,3 cm laiad), väiksema, kuid tihedama õisiku, pikemate õielehtede ja varjulise kasvukoha poolest. Minu aias on ta tüüpalamliigist ka veidi hilisem õidepuhkeja. Alamliikide levilad omavahel ei kattu. Koos Leonid Bondarenkoga Leedust (kes on sibulad vahetusega saanud minult) oleme selle alamliigi sibulate ainsad pakkujad maailmas. 8 EUR

  14. Allium 'Globus' (Joshtova, Vaclavik 1985), lauk 'Globus'. 45-50 cm kõrgune juuni algul puhkev hübriidne ilulauk (karatau lauk x varrekas lauk; A. karataviense × A. stipitatum) on 9-13 cm läbimõõduga kahvatu helelilla õisikukeraga. 1 EUR

  15. Allium grande (spont. Dagestan, Mahatshkala, collector Boris Vasilyev 1981), mahhatškala lauk. 80-100 cm kõrgusel varrel puhkeb juuni esimesel poolel 9 cm läbimõõduga tihe roosakasvalge keraõisik. Helerohelised lehed on 6 cm laiused ja 50 cm pikkused. See hävimisohus ("Punase raamatu") üliharuldane lauguliik kasvab kogu maailmas vaid Dagestani pealinna Mahhatškala ümbruse hõredates tamme-valgepöögimetsades ja põõsastikes huumusrikastel karbonaatmuldadel, kus linna- ja külaelanikud teda innukalt rüüstavad. Siiski on liiki leitud ka teisel pool Dagestani piiri Põhja- ja Kirde-Iraanis. Aias kasvab hästi nii päikese käes kui ka varjus. 1981. aastal Mahhatškala lillekasvatajalt Boriss Vassiljevilt saadud kohalikke loodusliku laugu sibulaid olen andnud ka Läti kuulsale lauguteadlasele Arnis Seisumsile, kes oma määranguga kinnitas liigi ehtsust. 12 EUR

  16. Allium sp. SLIZE 137 (Iran, road from Posegani to Chelgerd), lauk SLIZE 137. Pakutavate hallikate lehtedega aias 30-35 cm kõrguste taimede suur 15 cm (ühel taimel koguni 30 cm!) kohev õisikukera juunis on väga omapärase luitunud (peaaegu värvitu, pruunika varjundiga) värvusega. Pakutavad sibulad korjas 1998. aastal Iraanist Posegani-Chelgerdi maantee äärest Rootsi-Läti-Iraani Zagrose ekspeditsioon, milles osalesid botaanikud Assadi, Mozaffarian, Popp, Seisums ja Lidén. SLIZE = Swedish-Latvian-Iranian Zagros Expedition 1998. Taimed sain Janis Rukšansilt „Allium haemanthoides SLIZE-137“ nime all ning ise sai ta taimed nende korjajalt Arnis Sewisumsilt. Kui Janis 2015. aastal minu aias neid taimi õitsemas nägi, siis ei pidanud ta neid enam verilill-lauguks (A. haemanthoides), vaid Allium bodeanum’ile (turkmeenia laugule) lähedaseks variandiks. Leedu ja muugi maailma aedades ringleb SLIZE 137 endiselt A. haemanthoides (verilill-laugu) nime all. See Iraani loodusest korjatud vorm on osutunud sedavõrd omapäraseks, et ei sobi hästi kokku ühegi seni Iraanist kirjeldatud lauguliigiga. Ka külastajad on neist vaimustunud ja hüüatavad õitsevaid taimi vaadates: „Oi kui ilus! Aga kas ta õitseb ka või?“, mille peale pean seletama, et ta ju just praegu õitsebki! 12 EUR

  17. Allium heldreichii (from Mt. Olimbos in Greece), Heldreichi lauk. Juunis kannab 60 cm kõrgune vars roosadest kellukjatest õitest koosnevat väga tihedat püstist 4,5 cm läbimõõduga poolkerajat õisikut. Lehed on ruljad ja õõnsad. Heldreichi lauk kasvab Kreeka põhjaosa kaljustel mäenõlvadel 700-2000 m kõrgusel. Pakutavad roosakaspunaste õitega taimed on korjatud Kreekast Olümpose mäelt. 5 EUR

  18. Allium hymenorrhizum (spont. S Kazakhstan, Aksu-Zhabagly nature reserve, Kshi-Kaindy, 1900 m, coll. Moscow BG 1946), peenejuureline lauk. Sibulad kinnituvad kimbuna risoomile. Aias üle 100 cm (kuni 150 cm) kõrgune peenike jäik vars kannab juulis väikest, 3,5 cm läbimõõduga tihedat püstist kerajat purpurroosat õisikut. Kitsad lamedad sinkja varjundiga lehed on sügiseni ilusad ja värsked. Maailma aianduses tundmatu liik sobib lehtede poolest ka lehtilutaimeks. Peenejuureline lauk kasvab Altai, Kasahstani, Kirgiisia, Tadžikistani, Afganistani, Iraani, Mongoolia ja Loode-Hiina Xinjiangi provintsi niisketel niitudel. Aias on taimed väga vastupidavad. Sain taimed Tallinna Botaanikaaialt, kes sai selle huvitava liigi 1961. aastal Moskvast. Moskva taimed omakorda on korjatud 1946. aastal nii sibulate kui seemnetena Lõuna-Kasahstanis asuvast Aksu-Jabagly (Aksu-Zhabagly) looduskaitsealalt Kshi-Kaindy’st 1900 m kõrguselt. Raske on panna hinda taimele, mida maailmas müügiks ei pakuta. Väärt oleks ta kordades enamat. 9 EUR

  19. Allium lycaonicum (spont. Central Turkey, N of Anhorz at 1700 m), lükaoonia lauk. Lükaoonia on ajalooline maa-ala Väike-Aasia (Türgi) keskosas. Suhteliselt tagasihoidlik, kuid haruldane 40 cm kõrgune juunis puhkevate tumedate läikivate purpursete õitega taim. Õisiku läbimõõt on 6 cm. Tšehh Eduard Hanslik korjas siin pakutavad taimed Türgi keskosast Anhorzist põhja poolt 1700 m kõrguselt. 8 EUR

  20. Allium macleanii (syn. A. elatum; spont. Tadjikistan, Baljuvon), kõrguv lauk. 95-100 cm kõrgusel varrel juuni algul puhkev tähtjatest õitest koosnev 10-12 cm läbimõõduga tihe lillakasroosa õisikukera õitseb kaua – 3 nädalat. Ilusad suured ja laiad (10-13 cm) puhasrohelised lehed on läikivad. Taim on oma kauni lehestiku pärandanud ka paljudele temast aretatud liikidevahelistele hübriidsortidele. Ilus lehestik, tihe õisik ja pikk õitseaeg teeb taimest hinnatava peenra- ja lõikelille. Pakun Tadžikistanist Baljuvonist korjatud sibulaid. 2 EUR

  21. Allium nigrum with green ovary, must lauk rohelise sigimikuga. Tartumaa lillekasvatajalt Teresa Lepikovilt 2008. aastal saadud lauku polnud ma varem näinud ja ma ei osanud seda ka määrata. Kõige sarnasem oli ta musta lauguga, kuid tolle sigimik oleks pidanud mustjas olema, Teresa taimel oli see aga roheline. Ka lehed olid veidi teistsugused, meenutades veidi tulbi omi. Ehtne must lauk polnud seni minu aias külmaõrnuse tõttu talvitunud, Teresa taimed on aga täiesti külmakindlad. Kuna taimed õitsevad igal aastal rikkalikult, kuid seemet pole minu aias andnud, siis võib tegu olla ka mingi isetekkese musta laugu aedhübriidiga. See võib seletada, miks ta ühegi senituntud lauguga ei sarnane. Musta laugu silmapaistvaks tunnuseks on valges õies asuv rohekasmust sigimik, mis on liigile ka nime andnud. Siiski kasvab Türgis ka rohelise sigimikuga taimi. Taim tärkab hilja. 60-70 cm kõrgusel varrel on juunis-juulis 7-9 cm läbimõõduga suhteliselt lame paljuõieline valge õisik. Must lauk kasvab Vahemeremaades põldudel ja lubjakivikaljudel. 1 EUR

  22. Allium oschaninii ARJA 98-40 (spont. Uzbekistan, mountains S of Fargona valley: Shurab, S Sarimar, SW Ghisar, Uzbekistan), Ošanini lauk. Tegemist on pigem huvitava harulduse kui ilutaimega, mida paljud botaanikud peavad hariliku sibula looduslikuks eellaseks. 2,5-4 cm läbimõõduga punakaspruuni kestaga sibulad kasvavad risoomil. 110 cm kõrgune õõnes vars on keskpaigast allpool suure, järsu naljaka ja kena paksendusega („põiega”), mis ongi taime peamiseks vaatamisväärsuseks. Tihedas paljuõielises 6 cm läbimõõduga keraõisikus paiknevad tähtjad valged õied puhkevad suhteliselt hilja – alles juulis. 4-5 õõnsat püstist lehte ümbritsevad oma tuppedega kolmandikku varrest. Liik kasvab looduslikult Kesk-Aasias, Afganistanis ja Iraanis. Ošanini lauk on meil avamaal täiesti külmakindel ja vastupidav, sobides nii ilutaimeks kui ka köögiviljataimeks. Tegu peaks olema suurepärase toidutaimega, sest ka kulinaarselt tuntud prantsuse pesasibul (prantsuse šalottsibul) kuulub selle liigi alla: Allium oschaninii French Shallot-rühm. Siin pakutavad taimed on korjanud lätlased Arnis Seisums ja Janis Rukšans Usbekistanist Hisori mäestiku edelaosast Shurabist. 5 EUR

  23. Allium paradoxum var. normale 'Talish' (Janis Rukšans 1995; RSZ 87-13, spont. S Azerbaijan, Talysh mountains, near Lerik, 1700 m), erislauk 'Talish'. Erislaugu tüüpteisend A. paradoxum var. paradoxum ei paku aianduslikku huvi õisikus esinevate sigisibulate tõttu. Seevastu erislaugu sigisibulateta teisend A. paradoxum var. normale ei moodusta õisikus kunagi sigisibulaid. 30 cm kõrguse teravalt kolmekandilise õisikuvarre tipus rippuvat 10-15 valget laiade õielehtedega suhteliselt suurt 1 cm pikkust ja laiust kellukjat õit meenutavad lumikellukest või märtsikellukest või maikellukest. Selle minu aia kõige varajasema lauguliigi õied puhkevad aastast olenevalt kas mai algul või juba aprilli lõpus. Õielehed ei pudene pärast õitsemist, vaid jäävad ka kuivanult valgeteks, jättes petliku mulje, et taim aina õitseb edasi! Nad eelistavad aias poolvarju, kuid taluvad hästi ka päikest, kasvades edukalt niiskel savimullal. Maailmas väga hinnatud ilutaimena on erislauk saanud rahvusvahelisi suuri auhindu. Ta sobib peenrasse, kiviktaimlasse, potti ja lõikeks. 2013. aastal pakkusin teile Mart Veeruse ja Arnis Seisumsi poolt 1994. aastal Kasahstanist korjatud sibulaid. Sel aastal pakun sorti ’Talish’, mille sibulad korjasid lätlased Janis Rukšans, Arnis Seisums ja Aina Zobova 1987. aastal Aserbaidžaani lõunaosas asuvatest Talõsi mäestikust Leriki küla lähedalt 1700 m kõrguselt. Märgatavat vahet Kasahstani ja Aserbaidžaani taimede välimuses ja õitseajas pole. 2 EUR

  24. Allium platycaule (spont. Oregon), lapik lauk. Vaid 10 (15) cm kõrgusel lapikul varrel mai lõpus või juuni algul puhkev paljuõieline 4 cm läbimõõduga lame poolkera koosneb laiuva tipuga kitsaskellukjatest lilladest õitest. Lapikud ja sirpjad lehed on mõnikord lausa rulli keerdunud. Sibulad on korjatud (Berry 84) USA-st Kesk-Oregoni idaosa mägedest. Ladinakeelsele nimele vastavalt on õisikuvars tõepoolest lapik nagu kaheteraline nuga.3 EUR

  25. Allium pseudosarawschanicum (spont. Turkmenistan, Kopet Dag mnts., Arvaz valley, collector Janis Rukšans 1979), sündi lauk. 65 cm kõrgusel varrel puhkeb juuni keskel lilladest tähtjatest õitest koosnev 7 cm läbimõõduga keraõisik. Turkmeenia mäestike varjuliste kasvukohtade endeemi sibulad on korjatud 1979. aastal lätlase Janis Rukšansi poolt Kopetdagi mäestikust Arvazi orust Asiarist. Meie oludes on taimed vastupidavad. 2 EUR

  26. Allium pskemense RKMP 82-07 (spont. S Uzbekistan, Zarafshon ridge, Akbulak valley), pskemi lauk RKMP 82-07. Tugeva ja võimsa taimena pälvib pskemi lauk ka temale viitamata alati aiakülastajate tähelepanu. 115 cm kõrgusel õõnsal, keskpaigast allpool puhetunud varrel puhkeb juuli teisel poolel valgetest tähtjatest õitest koosnev väga tihe 8 cm läbimõõduga kerajas õisik. Õisikust veelgi huvitavamad on kevadised pakse sõrmi meenutavad ruljad õõnsad 2-3 cm läbimõõduga lehed, mida võib kasutada salatiks. Sibulad partiist RKMP 82-07 korjas 1982. aastal Lõuna-Usbekistanist Zarafšoni mäestikus asuvast Akbulaki orust ekspeditsioon koosseisus Janis Rukšans, Aris Kruminš, Mari Kits ja Aino Paivel (viimased 2 olid Tallinna Botaanikaaia aednikud). Enne nende retke seda liiki aianduses ei tuntud. 4 EUR

  27. Allium rosenorum, rosenori lauk. 90 cm pikkune tihedalt ribiline vars kannab mai keskpaigast juuni alguseni roosakaslillat suhteliselt tihedat 9 cm läbimõõduga õisikukera, mis sobib ka lõikeks ja kuivatamiseks. Kitsaid (lineaalsüstjaid) renjaid lehti on palju. Kasvab ta ainult Tadžikistanis Zarafšoni ja Hisori mäestikes. Liik kirjeldati 1994. aastal botaanik Fritschi poolt, kuid selle liigi sorte 'Akbulak', 'Michael H. Hoog', 'Pendjikent', 'Purple King' ja 'Shing' pakkus Janis Rukšans müügiks juba aastatel 1981-1997 jazdi laugu (A. jesdianum) sortidena. Liigiepiteet rosenorum tuleneb kahest ladinakeelsest sõnaosast: rosen(bachianum) + (auct)orum ja tähendab seega lahtiseletatult autorite Rosenbachi lauku. Väga haruldase Rosenbachi laugu pähe teda varasematel aegadel ekslikult ka pakuti. Jazdi laugu levila on märksa laiem, ulatudes Kamenetsky ja Fritschi järgi Kesk-Iraanist läbi Afganistanis ja Pakistanis asuva Hindukuši mäestiku Pamiiri-Alaisse (Tadžikistani). Eestikeelse nime rosenori lauk sai liik endale alles 28. jaanuaril 2015. 0.50 EUR

  28. Allium sativum var. ophioscorodon.jpg Allium sativum subsp. ophioscorodon, silmus-küüslauk. Toidu-, mitte ilutaim. Sellel küüslaugu variandil on varre ülaosa enne õitsemist rõngasse ehk silmusesse keerdunud. Muidu on ta kasvatamise ja tarvitamise poolest igati nagu tavaline küüslauk. Kõrgus 110 cm. 1 EUR

  29. Allium scabriflorum HN 0102/2, karedaõieline lauk HN-0102/2. Kesk- ja Lõuna-Türgi endeemi kuni 30 cm (aias 50 cm) kõrgune vars kannab tihedat sinist 1,5 cm läbimõõduga keraõisikut. Lehed on niitjad. Nime on lauk saanud välimiste õiekattelehtede näsalise või kareda pinna järgi. Sibulad on Türgist korjanud tšehh Eduard Hanslik. 15 EUR

  30. Allium 'Stipineva' (Allium ×stipineva: A. stipitatum × A. nevskianum; Eugenijus Dambrauskas), lauk 'Stipineva'. Leedu lillekasvataja ja sordiaretaja Eugenijus Dambrauskas valis sordi 'Stipineva' välja oma aias varreka laugu (A. stipitatum) vabatolmlemisest tekkinud seemikute hulgast. Aretaja arvates on tegemist varreka laugu ja Nevski laugu vahelise hübriidiga (A. stipitatum × A. nevskianum). Mõlemad lauguliigid kasvasid seemnete kogumise ajal 1992. aastal samal peenral. Aretaja valis sadade seemikute hulgast välja 6 hübriidset taime. Hübriidide õitsemisel 1997. ja 1998. aastal selgus, et õied on neil kõigil ühesugused, vaid lehtedes esines väikesi erinevusi. Taimed on hea paljunemisega. Sort on peaaegu viljatu, kuid mõnest tekkinud seemnest on Augis (nii kutsuvad aretajat tema sõbrad) üles kasvatanud juba teise põlvkonna seemikuid, mis on andnud veelgi põnevama välimusega taimi. 55 cm kõrgusel taimel on kaunis lehestik ja kena metalse varjundiga 9 cm läbimõõduga helelilla õisik. Sort on saadud otse aretajalt. Saksa lauguteadlane R. Fritsch leidis, et sordi ’Stipineva’ tekkel oli Nevski laugu kõrval teiseks ristlusvanemaks A. sarawschanicum, mitte A. stipitatum. 10 EUR

  31. Allium stipitatum from Karatag (spont. Karatag river valley, Hisor (Gissar, Hissar) mnt. range, Tajikistan, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1992), varrekas lauk Karatagist. See lauk on varajane. 130-155 cm kõrgusel ribilisel varrel puhkevad mai lõpus või juuni esimesel dekaadil lillad tihedad 13 cm läbimõõduga keraõisikud. 4-6 rihmjat, laia (kuni 12 cm), alt karvast püstist lehte hakkavad õitseajaks tipust juba kuivama. Liik kasvab Kesk-Aasias (Pamiiri ja Tian Shani mägedes), Afganistanis ja Pakistanis 2500 m kõrgusel. Mart Veerus ja Arnis Seisums korjasid 1992. aastal liigi sibulaid Tadžikistanist Hisori mäeahelikust Karatagi orust. Neid sibulaid teile pakungi. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 2 EUR

  32. Allium stipitatum 'Titan' (Leonid Bondarenko; coll. by Leonid Bondarenko in Tadjikistan), varrekas lauk ’Titan’. Sibul on halli kesta alt kollane. 140-145 cm kõrgusel varval puhkeb juunis mõõduka tihedusega 12-13 cm läbimõõduga lilla kera. Leedu aretaja ja lillekasvataja Leonid Bondarenko korjas taimed Tadžikistanist ning peab neid varreka laugu suurimaks vormiks. 6 EUR

  33. Allium suworowii hybrid ARJA 98-28 (spont. Sino (Sina) valley in Chulbair mountains in SW corner of Ghisar ridge in SE Uzbekistan), Suvorovi laugu looduslik ristand. Arnis Seisums ja Janis Rukšans korjasid need taimed 1998. aastal Kagu-Usbekistanist Tšulbairi mägedes asuvast Sino orust. Mai lõpus ja juuni algul õitsev 90-115 cm kõrgune roosakaslillade tihedate 8 cm läbimõõduga kera- kuni poolkeraõisikutega taim hübriidsuse tõttu seemneid ei anna. Mis liigiga ristumine looduses toimunud on, see pole kahjuks seni veel teada. Lehed on kitsad. Päike. 3 EUR

  34. Allium tauricola ARJJ 5259 (spont. Turkey, Erciyas Dagi, above Kayseri, 2000-3000 m), tauruse lauk ARJJ 5259. Vaid 3-5 cm kõrguse taime juuni lõpus-juulis õitsevad kellukjad purpurroosad valge servaga õied on koondunud lamedasse 2 cm läbimõõduga õisikusse. Sibul annab 2-3 niitjat lehte. See on minu kollektsiooni kõige madalam lauk. Pakutavad sibulad partiist ARJJ 5259 on korjanud Jim ja Jenny Archibald Türgist Erciyas Dagist, Kayseri lähedalt 2000-3000 m kõrguselt. 5 EUR

  35. Allium tenuissimum (spont. South Altai, Respublika Altay, river Maashei, near village Aktashi, collector Jaak Palumets 1996), niitlauk. Sibulad istuvad 2-kaupa risoomil. 25 cm kõrgusel varrel on juunis püstine kohev poolkerajas väike kahvaturoosa ühepikkuste sarikakiirtega 4 cm läbimõõduga õisik. 2-3 niitjat 1 mm läbimõõduga jäika lehte on vastu varsi surutud ja peaaegu varva pikkused. Liik kasvab Kasahstanis, Ida-Siberis, Mongoolias ja Hiinas. Neid taimi, mida vist maailmas keegi aias varem kasvatanud pole, korjas ja määras 1996. aastal Lõuna-Altaist Maašei jõe äärest Aktaši küla juurest Tartu Ülikooli botaanikaaia botaanik Jaak Palumets. 9 EUR

  36. Allium unifolium NWS 03-61 from Santa Cruz (Santa Cruz Mtns., Santa Cruz Co., California, 775’), oregoni lauk Santa Cruzist. 20-50 cm kõrgusel varval juuli algul puhkev roosa kuni lillakasroosa õisik koosneb laiade õielehtedega õitest. Vaatamata ladinakeelsele nimele pole see lauk sugugi ühelehine, vaid hoopis 2-3 lehega. Liik kasvab USA-s Rannikuahelikes Californiast Oregonini 170-1700 m kõrgusel niiskel savimullal ja ojakallastel, kus on vähemalt pool päeva otsest päikesevalgust. Esmakordselt olen saanud oma aeda selle liigi taimed, mis hästi kasvavad, õitsevad ja paljunevad (varem kasvatatud variandid, sealhulgas ka poest ostetud, on mul aias vaid virelenud ja tasapisi hääbunud). Pakutavad taimed pärinevad Californiast Santa Cruzi maakonnast Santa Cruzi mäestikust. Nende kõrgus ulatub kuni 60 cm-ni ning poolkeraõisiku läbimõõt on kuni 9 cm. 1 EUR

  37. Allium woronowii, Voronovi lauk. 50 cm kõrgusel varrel puhkeb mai lõpus või juuni I poolel ligi 2 nädalat õitsev 5 cm läbimõõduga väga tihe püstine lillakasroosa lame poolkerajas õisik. Kitsapoolsed jäigad sinihallikad lehed on renjad. 4 EUR

  38. Anemone lipsiensis (syn. A. x intermedia; A. x seemannii) (A. nemorosa x A. ranunculoides), värdülane. 20 cm kõrgune võsaülase ja kollase ülase hübriid õitseb aprillis-mais kreemide (kahvatu- kuni helekollaste) õitega. Poolvari. 2 EUR

  39. Anemone nemorosa my double seedling, võsaülase täidisõieline seemik. Minu aias 2005. aastal tekkinud (esmakordselt õitsenud) seemik on aprillis õitsemise algusest lõpuni valge õiega, kuid täidisõieline. Varem kasvasid siin lähedal Taavi Tuulikult saadud võsaülase sordid ja sort ’Blue Eyes’ ning tõenäoliselt ongi seeme ühest neist tolmlemise läbi tekkinud. 2 EUR

  40. Anemone nemorosa 'Green Crown', võsaülane ’Green Crown’. Roheka varjundiga valge õie südames on lopsakas roheline tutt. Õitsemise käigus tõmbub õis nii seest kui ka väljast helelillaks (roosaks). Harvem kasvab õie südamest välja uus lühike (mõne cm pikkune) õievars, mis kannab teist, väiksemat õit. Vähetuntud omapärane 15 cm kõrgune sort. 5 EUR

  41. Anemone nemorosa 'Green Dream', võsaülane 'Green Dream’. Valge õis aprillis on huvitava väikese tumerohelise tiheda õiesüdamikuga, mis hiljem välja arenedes osutuvad rohelisteks lehtedeks! Algul imeilus, hiljem huvitav ja imelik, sest lehetutt kasvab välja otse õie südamest! Kõrgus 15 cm. Lähedasest sordist 'Green Fingers’ erineb palju väiksema rohelise südamiku poolest. 3 EUR

  42. Anemone nemorosa 'Ice and Fire', võsaülane 'Ice and Fire'. Õied on aprillis puhkedes tavalised valged, kuid õitsemise lõpuks mais tõmbuvad täiesti lillaks. See 15 cm kõrgune sort pärineb Inglismaalt RHS Wisley aia kiviktaimla osakonna kunagiselt juhatajalt Allan Robinsonilt. Ühel Austria külastusel (see võis olla 1980-ndatel või 1990-ndatel aastatel) kinkis ta sordi Sarastro puukoolile, kes on seda aktiivselt levitanud. 4 EUR

  43. Anemone nemorosa 'Mart's Blue' (Janis Rukšans, Mart Veerus 1997), võsaülane 'Mart's Blue'. Lätis Eesti lillekasvataja Mart Veeruse (kellelt Janis Rukšans sordi sai) auks nimetatud sordi 20 cm kõrgused taimed on hiliste tumesiniste õitega. Lehestik säilib suhteliselt kaua. Janise lisatud legend, et Mart olevat taime leidnud Eesti loodusest, ei vasta minu andmetel tõele, sest identsed taimed olid paaris Eesti aias juba varem liikvel vale nime Anemone caucasica all. Rootsi väliseestlase Bernhard Kajupanga hinnangul on sort välimuselt raskesti eristatav 'Royal Bluest’. Tänaseks on sort aianduses üleilmselt levinud ja tuntud ning tema algupärasust pole keegi kahtluse alla seadnud. 4 EUR

  44. Anemone nemorosa 'Monstrosa', võsaülane 'Monstrosa'. Võsaülase rohelise-valgekirjus monstrumõies on rohelised varrelehed ja valged tupplehed lähistumise tõttu segunenud nii, et pole aru saada, kus lõpeb õis ja kus algavad lehed. 15-20 cm. 2.50 EUR

  45. Anemone nemorosa 'Udu' (Taavi Tuulik 2005, spont. Kassari, variegata), võsaülane ’Udu’. Selle hele- ja tumerohelise-kirju lehestikuga võsaülase leidis Taavi Tuulik Hiiumaalt Kassarist. Kõrgus 20 cm. Õis on tavaline valge, suhteliselt varajane. Kirjusus on aastati varieeruv, väljendudes lehtedel kas kollakate ähmaste vöötidena või on lehed kreemide kuni heleroheliste servadega või on lehed üleni või suures osas kollakad kuni kahvaturohelised. 9 EUR

  46. Anemone nemorosa 'Villamaa Monster' (Juta Ülemaantee 2009; spont. Hiiumaa, Kõrgessaare vald, Villamaa küla, collector Juta Ülemaantee 2009), võsaülane 'Villamaa Monster'. Õis meenutab võsaülase sorti ’Monstrosa’. Selle leidis Juta Ülemaantee 2009. aastal Hiiumaalt Kõrgessaare vallast Villamaa külast. Kõrgus 15 cm. Seda sorti pakutakse esmakordselt maailmas! 9 EUR

  47. Anemone nemorosa 'Villamaa Seelik' (Juta Ülemaantee 2009; spont. Hiiumaa, Kõrgessaare vald, Villamaa küla, collector Juta Ülemaantee 2009), võsaülane 'Villamaa Seelik'. Valge pooltäidisõis, õiesse võib olla kaasatud ka kõrglehti. Kõrgus 20 cm. Taimed on leidnud Juta Ülemaantee 2009. aastal Hiiumaalt Kõrgessaare vallast Villamaa külast. Kõrgus 20 cm. Seda sorti pakutakse esmakordselt maailmas! 9 EUR

  48. Anemone ranunculoides subsp. wockeana (originally selected by Michael Hoog from plants which originated from Como province, Italy), kollase ülase Wocke alamliik. Lühikeste risoomidega 15-20 cm kõrgune kitsaste teravahambuliste lehtedega taim esineb „Flora Europaea“ andmeil looduslikult Tšehhias, Slovakkias, Saksamaal ja Poolas. Vegetatiivselt paljuneb ta tüüpalamliigist aeglasemalt. Näib, et tegelikult on alamliigi levila laiem, sest siin pakutavad taimed pärinevad Itaaliast Como provintsist. 2 EUR

  49. Arisaema amurense 'Bockii', amuuri tulivõhk ’Bockii’. Moskva Peabotaanikaaed on alates umbes aastast 1993 maailmas seemnevahetuse teel levitanud eksitava Arisaema bockii nime all seemneid, mis tegelikult pole ehtne Hiinas Sitšuanis kasvav (Arisaema yunnanense varieeruvuse piiresse kuuluv) liik, vaid hoopis amuuri tulivõhk. Selle amuuri tulivõha erilise vormi tähistamiseks olen ta ristinud sordiks ’Bockii’. Minu aias on ta amuuri tulivõha variantidest kõige ilusam. Tema tumepurpurne õisiku kandeleht on roheliste vöötidega. Kuna õisikuvars on lühem leherootsudest (ehtsal A. bockii’l vastupidi!), siis kipuvad kaunid õisiku kandelehed mais ja juunis jääma lehtede varju. Lehestiku kõrgus aias ulatub juulikuu keskel 70 cm, vilikond vaid 40 cm kõrguseni. Tulivõhad eelistavad aias niisket, kuid vett hästi läbilaskvat huumusrikast neutraalset kuni happelist mulda ning poolvarjulist kasvukohta. 6 EUR

  50. Arisaema amurense 'Olga' (Sulev Savisaar 2009; spont. Primorskiy krai, Olga, collector Lyudmila Kursheva 1985), amuuri tulivõhk 'Olga'. Primorje kraist Olgast saadud variandi kandelehe tipuosa on seest üleni tumepurpurne. Lehestik on aias juulikuu keskel 60 cm kõrgune, vilikond ulatub sellal vaid 35 cm kõrguseni. Et õisiku kandelehed paremini näha oleksid, ei tohi taimekogumeid liiga tihedaks lasta, vaid tihedamalt jagama. 5 EUR

  51. Arisaema ciliatum var. liubaense CT 369, võsund-tulivõha pikatipmeline teisend CT 369. 60 cm kõrgune taim tärkab alles juunis, andes "pulgametsa". Pikkade, kuni poolemeetriste tumedate, kaunilt maomustriga kirjatud teravatipuliste pulkade (tõusmete) tipust tekib alles hiljem lehetutike ning ilmub ka „õis“. Purpurse valgete pikutiste sebravöötidega õisiku kandelehe („õie”) ettekäänduva „kapuutsi” tipp aheneb juunis 10-15 cm pikkuseks rippuvaks niidiks. Tõlviku kandeleht matkib rohusööjate peletamiseks ründevalmis kobra pead. Taime ainus leht on kiirjalt jagunenud rohkem kui 20 lehekeseks. Hilissügisel valmivad erkpunased viljatõlvikud. Hiina keskosast Sichuani provintsist Liuba küla lähedalt 3600 m kõrguselt 1981. aastal esmakordselt korjatud taimed (CT 369) said endile botaanikutelt ladinakeelse nime alles 1999. aastal. Meil täiesti külmakindel, ilma katteta talvituv eksootiline "kalla" paljuneb nii võsundite kui seemnetega. Kasvab hästi nii päikeses kui kerges varjus. 5 EUR

  52. Arisaema flavum subsp. abbreviatum, kollane tulivõhk. Nn. külmakindel “kalla”. Taimed tärkavad mugulast alles jaanipäeva paiku ning õitsevad juunis-juulis. Tõlviku ettekäändunud tipuga kollane kandeleht ("õis") on oma perekonna kõige pisem – enamasti vaid 2 cm pikkune. Sügisel valmivad kaunid oranžid vilikonnad (tõlvikud) on peaaegu kerajad. Janis Rukšans sai noorusaastatel botaanikaaias töötades seemenevahetusega kusagilt (kahjuks on saamisandmed kaduma läinud) erakordselt jõulise kasvu (40 cm), lopsaka lehestiku, rikkaliku õitsemise, hea vegetatiivse ja seemnelise paljunemise ning täieliku külmakindlusega variandi, mida pakun nüüd ka teile. See tetraploidne alamliik kasvab looduslikult Kesk- ja Lääne-Himaalajas (Nepalist kuni Afganistanini). Seni kasvatati aedades kidurakasvulist ja väheõitsevat Hollandi kääbusvarianti, mis vaid hingitses meie kliimas, mitte ei kasvanud. Taimed taluvad aias hästi ka täispäikest. Kasvuajal eelistavad taimed niisket, lehtede kuivamise järel kuiva mulda. 4 EUR

  53. Arum elongatum from Bahtshisarai (spont. Crimea, Bahtshisarai, collector Anna Gontsharova 1987), piklik aarum Bahtšisaraist. Aarumite puhul on tegu Eesti aednike jaoks haruldase pooltundmatu ilusa taimega. Musta mere ümbruse niisketes hõredates lehtmetsades kasvav mugulaga 30 cm kõrgune külmakindel "kalla" hakkab õitsema juuni algul 15-30 cm pikkuse ja kuni 10 cm laiuse tume-purpurpunase sametise tõlviku kandelehega (”õiega”). Õisiku lõhn on ebameeldiv. Mugulad on püstised. Mugulapesade liigsel tihenemisel võivad "õied" jääda odajate lehtede varju. Augustis peale lehtede kuivamist ehib taim aeda säravpunastest marjadest tõlvikutega. Poolvari, parasniiske viljakas aluseline muld. Märga maad ei taha! Pakun Krimmist Bahtšisarai linna lähedalt loodusest saadud mugulaid. Looduses eelistavad leht- ja segametsades kasvavad aarumiliigid viljakaid ja aluselisi, vett hästi läbilaskvaid huumusrikkaid muldi. Poolvari, parasniiskus (märga mulda ei taha!). 5 EUR

  54. Arum elongatum from Enem (spont. Krasnodarskiy kray, Oktjabrskiy raion, vill. Enem, collector Viktor Koroljov 1985), piklik aarum Enemist. Venemaalt Krasnodari kraist Enemi küla juurest korjatud mugulaid sain 1985. aastal Viktor Koroljovilt. Hästi pikk tume-purpurpunane õisiku kandeleht on valge aluslaiguga. 5 EUR

  55. Arum gratum (spont. Abant Bolu, introduced in cultivation by Norman Stevens), meeldiv aarum. Taim on meil nii uudne, et tal puudub seni veel isegi ametlik eestikeelne nimi. Ladinakeelne liigiepiteet gratum tähendab meeldivat, mis võib viidata nii taime välimusele kui ka meeldivale lõhnale. Magus meeldiv lõhn pole aarumi perekonnas sugugi tavaline, vaid pigem erandlik omadus. Liik kasvab Süürias, Liibanonis ja Türgi lääneosas ning viidi maailmas esmakordselt kultuuri alles 1980-ndatel aastatel Norman Stevensi poolt Türgi loodeosast korjatud taimede näol. Oma lähimast sugulasest ida-aarumist (A. orientale) erineb ta madalama kasvu (lehestik ulatub kuni 40 cm kõrguseni, vilikonnad 25-30 cm kõrguseni), lühema ja laiema (10-15 x 5-7 cm) peaaegu varretu kahvatuma (kahvatupurpurse, harvem purpurse) õisiku kandelehe (meil õitseb juunis), lühema nuiataolise liseme ning lõhna poolest. Minu arust on ta ka veidi varajasem. Kuna õisik ja õisiku kandeleht on peidetud tiheda kauni tuhmi läikega tumerohelise lehestiku alla, soovitan taimekogumit tihedamalt jagada, et õisikud paremini välja paistaksid. Õitseb mai lõpus ja juuni algul. See metsataim on osutunud Eesti oludes külmakindlaks ja hästi jagunevaks. Kahjuks mul pilti pole, seda peate otsima mujalt internetist. 9 EUR

  56. Arum italicum subsp. italicum 'Tiny', itaalia aarum ’Tiny’. Itaalia aarum (Arum italicum) on horisontaalse, risoomja mugulaga. Odajad lehed tärkavad aastast olenevalt enamasti aprilli lõpus, vastu sügist kaovad ning tärkavad uuesti oktoobri teisel poolel. Sort ’Tini’ taimed on kääbuskasvulised ja teistest kirjulehistest sortidest väiksema lehega, mis on kreemi marmorja mustriga (laikude ja viirudega). 12 kasvatusaasta jooksul pole ta kordagi õitsenud, kuid ta ongi lehtilutaim. Talvekatet pole ma kasutanud. Miss Elizabeth Strangmani andmeil on sort tõenäoliselt aretatud E. A. Bowles’i aias Myddelton House’s. 4 EUR

  57. Arum italicum subsp. albispathum RP 83-33 (coll. in 1983 near Alagir (650 m), North Osethia, slopes of North Caucasus), itaalia aarumi valge alamliik RP 83-33. Alamliik kasvab Krimmis ja sellest ida pool Kaukaasias Musta mere ranniku piirkonnas. Teiste itaalia aarumi alamliikide levila nii kaugele itta ei ulatu. Tüüpalamliigiga võrreldes on lehed väiksemad, ühtlaselt sügavrohelised (ilma laigustuseta), nende hõlmad on vaid mõõdukalt harali, tõlviku kandelehed on suured ja kahvatud (peaaegu valged) ning nuijas tõlviku lise on kahvatukollane. Siin pakutav valge alamliik on meie kliimas palju külmakindlam kui itaalia aarumi tüüpalamliik (A. italicum subsp. italicum). Siin pakutavad taimed korjasid Janis Rukšans ja Konstantin Popov 1983. aastal Kaukaasiast Põhja-Osseetiast Alagiri lähedalt 650 m kõrguselt varjulisest pöögimetsast. Mugul on horisontaalne, risoomjas. Juuli algul puhkev väga suur roheka varjundiga valge tõlviku kandeleht (rahvasuus „õis”) on kuni 30 cm pikkune ja 10 cm laiune. Lehestik ulatub kuni 60 cm kõrguseni, kuid ometi on „õied“ alati hästi nähtavad. 20 cm kõrgustel vartel paiknevad 10 cm pikkused imeilusad punased viljatõlvikud on aarumitest kõige hilisemad, saavutades tippilu septembri lõpuks ja oktoobri alguseks. Itaalia aarumi tüüpalamliik Kahjuks hilinesin pildistamisega, mistõttu õnnestus tabada veel vaid viimne, juba veidi riknenud õis. 4 EUR

  58. Arum maculatum from Kobuletti (spont. mnt-s Kobuletti near Batumi, Georgia; collector Arnold Hannust), tähniline aarum Kobulettist. 15-40 cm kõrguse külmakindla “kalla” 5-25 cm pikkune ja kuni 10 cm laiune tõlviku kandeleht („õis”) on mais-juunis purpurset värvi. Hilissuvel säravad oranžikaspunased tõlvikud (vilikonnad). Liik kasvab Euroopa ja Kaukaasia lehtmetsades ja metsaservades. Poolvari, parasniiske muld. Pakun Arnold Hannusti poolt Musta mere rannikult Batumi lähistelt Kobuletti mägedest korjatud punaka õisiku kandelehega taimi. Õitseaeg võiks pikem olla. 2 EUR

  59. Arum maculatum ‘Purple Heart’ (Leonid Bondarenko 2002; selected from plants collected near Sochi at N coast of Black Sea), tähniline aarum ‘Purple Heart’. Tõlviku kandelehe alumine pool on purpurne. Selle variandi on Musta mere äärest Sotši lähedalt korjatud taimedest välja valinud ja nimetanud Vilniuse selektsionäär Leonid Bondarenko. 3 EUR

  60. Arum orientale from Bahtshisarai (spont. Crimea, Bahtshisarai, collector Anna Gontsharova 1987), ida-aarum Bahtšisaraist. Ida-aarumi levila Musta mere ümbruse maade lehtmetsades ja võsastikes kattub suures osas pikliku aarumi (Arum elongatum) omaga. Olen saanud piklikku aarumit paarist looduslikust leiukohast, kuid mõlema nende üleskaevamisel avastanud, et lisaks mullas püstiselt paiknevatele mugulatele on nende seas olnud ka teistsuguseid, rõhtsalt (horisontaalselt) paiknevaid mugulaid. Viimased olen eelmisel aastal välja eraldanud ja eraldi istutanud, sest nad kuuluvad eraldi liiki (ida-aarum). Vabandan, et seni olen tellijatele pikliku aarumi asemel teadmatusest pakkunud pikliku aarumi segu ida-aarumiga. Ida-aarumi ketasjad mugulad on rõhtsad. 20-45 cm kõrguse lehestiku sees puhkevad mai lõpus 15-30 cm pikkused ja umbes 5 cm laiused purpursed tõlviku kandelehed. Tõlviku nuiataoline lise on peenike. Siin pakun Krimmist Bahtšisaraist korjatud rõhtsaid mugulaid. 5 EUR

  61. Arum orientale from Enem (spont. Krasnodarskiy kray, Oktyabrskiy raion, vill. Enem, collector Viktor Koroljov 1985), ida-aarum Enemist. Väga pikk lilla õisiku kandeleht mai lõpus ja juuni algul on valge aluslaiguga. Lõhn on ebameeldiv. Mugulad on korjatud 1985. aastal Krasnodari kraist Enemi külast. Eelmisel aastal korjasin Enemi püstiste mugulate (A. elongatum) seast horisontaalsed mugulad ( A. orientale) välja ja nüüd saan teile liikide segu asemel pakkuda ehtsat liiki. 5 EUR

  62. Arum orientale from Oreanda (spont. Crimea, near Oreanda, on moist soil under large trees), ida-aarum Oreandast. Mai lõpul ja juuni algul õitseva taime lilla õisiku kandeleht on valge alusega. Ketasjad rõhtsad mugulad on korjatud Krimmist Oreanda lähedalt. Minu aias kasvavad nad edukalt parasniiskes mullas. 5 EUR

  63. Arum rupicola var. virescens RSZ 87-04 (spont. South Azerbaijan, Talysh mnts., Lerik), kaljuaarumi rohekas teisend. 60 cm pikkusel õisikuvarrel kõrgub juunis lehestiku kohal kuni 40 cm pikkune nõrga roheka varjundiga peaaegu puhasvalge tõlviku kandeleht („õis”). Valget kandelehte elustab 25 cm pikkune massiivne hallikaslilla tõlviku viljatu lise. Õitseaeg võiks pikem olla! On hämmastav, et selline peaaegu kolmveerandmeetrine ja rohkem kui vaksapikkuse „õiega” eksootiline „kalla” on meil avamaal täiesti talvekindel ning talvitub minu aias juba ligi kolmkümmend aastat talvekatteta. Päike, tavaline aiamuld. Lopsakas lehestik tärkab ülivara – märtsis-aprillis, kuid pole varakevadistes tugevates öökülmades kunagi kannatada saanud. Lisaks viljub taim meil ilusti ja kannab hilissuvel kauneid ja võimsaid punaseid viljatõlvikuid. Pakun lätlaste poolt Aserbaidžaanist Talõši mägedest Lerikist kuivalt kiviselt päikseliselt mäenõlvalt korjatud varianti RSZ 87-04. Lätis selle kogujakoodiga taimi enam säilinud pole! 9 EUR

  64. Chionodoxa forbesii 'Blue Mound' (Eugenijus Dambrauskas 2003), Forbesi kirgaslill ‘Blue Mound’. Õitsemise lõpuks 20 cm kõrguse püstise kobarõisiku kuni 10 suurt sinist kuni lillakassinist õit aprillis on valge südamikuga. Vanal õiel on lillakat varjundit vähe säilinud. Õieleht on suhteliselt lai. Numbriga tähistatuna kasvatas Eugenijus seda sorti juba ammu, nimega ristis selle aga alles 2003. aastal enne minule andmist. Päike, parasniiske muld. 1 EUR

  65. Chionodoxa luciliae Gigantea Group 'Kloostrimetsa' (Sulev Savisaar 2009; syn. 'Tiia', Sulev Savisaar 2005), hiid-kirgaslill 'Kloostrimetsa'. Sibulad sain 1997. aastal Tallinna Botaanikaaiast 'Grandiflora' nime all, mida Aino Paiveli raamat "Madalakasvulised sibullilled" (1974) iseloomustab kui eresinise õiega sorti. Tegelikkuses osutus saadud 'Grandiflora' hoopis omapäraseks lilla- (purpurja-)õieliseks, täpsemalt ehk lillakassinise-õieliseks. Erinevust kirjanduses toodud värvusest saaks seletada vahepealsel ajal koha peal (Tallinnas Kloostrimetsas) algmaterjalist (’Grandiflora’) tekkinud seemikuga. Õitseb aprillis. 1 EUR

  66. Chionodoxa luciliae Gigantea Group 'Lilac Mist' (Eugenijus Dambrauskas 2003), hiid-kirgaslill 'Lilac Mist'. Õitsemise lõpus kuni 15 cm kõrguse Leedu sordi 3-5 suurt tähekujulist hele-lillakassinist lamedavõitu õisikus asuvat õit on lilla värvivarjundiga ning puhkevad selle liigi teistest variantidest varem. Eugenijuse poolt juba ammu numbri all kasvatatava seemiku ristis ta sordinimega alles enne mulle andmist 2003. aastal. Lillakas varjund on nimele vaatamata nõrk, pigem aimatav, õis on rohkem helesinine. Seevastu sordil 'Kloostrimetsa' on lilla varjund väga selgelt näha. 1 EUR

  67. Colchicum 'Autumn Queen' (syn. C. ‘Prinses Astrid’; Zocher & Co, enne 1926), sügislill ‘Autumn Queen’. Sort on saadud hiid-sügislille (mis on vaid kauni sügislille üks liigisisene variant) ja ruudulise sügislille ristamisest (C. giganteum × C. bivonae). Tumepurpursed maleruudulised õied septembris on valge põhjalaiguga. Ta on suureõielistest hübriidsortidest üks varasemaid õitsejaid. 3 EUR

  68. Colchicum autumnale 'Album', harilik sügislill 'Album' (leiukohata). Septembris-oktoobris õitsev 10-15 cm kõrgune valgete õitega aedsort. Peaaegu kõik rahvale tuntud sügislilled tahavad kasvada täispäikese käes viljakas, vett hästi läbilaskvas parasniiskes mullas, mis poleks kunagi liiga kuiv. 2.50 EUR

  69. Colchicum autumnale f. albiflorum (spont. wet meadow in Eastern Carpathians, W Ucraine; collector Janis Rukšans 1978), hariliku sügislille valgeõieline vorm Ida-Karpaatidest (Lääne-Ukrainast). Pakun septembris-oktoobris õitsevat sihvakat 20 cm kõrguste valgete õitega vormi, mille mugulsibulad korjas Janis Rukšans 1978. aastal Ida-Karpaatidest väga niiskelt niidult. Need taimed on korjaja arvates jõulisemad ja õierikkamad kui Hollandis pakutav valgeõieline aedvorm. 3 EUR

  70. Colchicum 'Gothic Style' (Leonid Bondarenko), sügislill 'Gothic Style'. Septembris-oktoobris õitseva Leedu sordi aretajaks on Leonid Bondarenko. Sihvakad 20-25 cm kõrgused lillad suured õied on pikkade kurruliste õielehtedega ning valkja südamega. Pakun sorti ligi kolmekordse SOODUSHINNAGA. 3 EUR

  71. Colchicum laetum hort., aednike ere sügislill. 1-3 10-15 cm kõrgust roosakat või purpurset ilma valge põhjalaiguta õit puhkevad varakult septembri algul. Õielehed on kuni 4 cm pikkused. Liik on lähedane looduslikult vaid Euroopas kasvavale harilikule sügislillele (C. autumnale), kuid kasvab Volga- ja Donimaa, Dagestani ja Põhja-Kaukaasia steppides. Siin nii eelmistel kui ka sellel aastal pakutav variant on Hollandist pärinev aedkloon, mis on looduslikust eredast sügislillest pikemate õielehtedega (suureõielisem). Leonid Bondarenko on välja tulnud julge oletusega, et C. laetum hort. võib olla hoopis kiliikia sügislille pikkade õielehtedega kena vorm. 2 EUR

  72. Colchicum 'Larisa' (syn. 'Larisa Dolina'; raiser Leonid Bondarenko pre-2006, registrant Leonid Bondarenko 2010), sügislill 'Larisa'. Leedu sordiaretaja Leonid Bondarenko aretatud sort kandis algselt nime ’Larisa Dolina’, kuid 2010. aastast sordi registreerimisel Hollandis sai temast ’Larisa’. Aretaja iseloomustab sorti kui kõige heleroosamat (mahedaim heleroosa) aed-sügislille. Sügislillehübriidide seas polevat aretaja sõnul ühtki teist sama värvitooniga sorti. Septembris õitsev heleda värvusega (heledam roosakaslilla või heleroosa) kuni 25 cm kõrgune õis on valkja südamega. Õieleht pole lai. Pakun sorti ligi kolmekordse SOODUSHINNAGA. 3 EUR

  73. Colchicum munzurense KPPZ 90-208 (from Tunceli ili (province), Munzur valley, 1000 m, E Turkey; coll. 11.04.1990), munzuri sügislill KPPZ 90-208. Varakevadel märtsis-aprillis peaaegu vastu maad asuvate väga väikeste tähtjate selgesooneliste valgete kuni helevioletsete (roosade) õite ja mustjaspurpursete tolmukapeadega liik leiti 1990. aastal Türgi idaosast Munzuri jõe orust hõredast tammemetsast ning kirjeldati alles 1999. aastal. Siin pakutavate taimede korjajaks olid M. Kammerlander, E. Pasche, J. Persson ja H. Zetterlund (1990). Mõõtmetelt on ta kordades väiksem taim kui armeenia sügislill (C. szovitsianum). Enamik siin pakutavaid taimi on märtsis-aprillis kahvaturoosade või lillakasvalgete või roosakasvalgete või valkjate tähtjate õitega. Päike, parasniiske muld. Meil vastupidav ja võsundiliste mugulsibulate tõttu suhteliselt hea paljunemisega liik. 9 EUR

  74. Colchicum speciosum ‘Dombai’ (Janis Rukšans 1995; registrant C.P.J. Breed 1999; collected in 1964 by Aino Paivel (Tallinn BG) in Dombai, Karachayevo Cherkesiya, N Caucasus) kaunis sügislill ‘Dombai’. Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli poolt 1964. aastal Dombai lähedalt Kaukaasiast korjatud ning Janis Rukšansi poolt sordiks nimetatud roosakasvioletset suureõielist 20 cm kõrgust, suure valge põhjalaiguga varianti peab Janis ise paremaks kui Türgi sorti ‘Ordu’. ‘Dombai’ on tollest veidi hilisem, tumedama neeluga, suurem, õielehtede naastud on mõõdus 8 × 2 cm. Eestlasele ja lätlasele kuuluva au võttis endale hollandlane Breed, kes sordi ametlikult registreeris ja ’Dombai’ on nüüd hoopis tema sort. 2 EUR

  75. Colchicum szovitsii ‘Tivi' (syn. C. armenum ‘Tivi'; Arnis Seisums 1997, SKS 88-09), armeenia sügislill ‘Tivi'. Sõnakombinatsioon "kevadel õitsev sügislill" kõlab küllalt veidralt. Selle kauneima kevadise sügislille taimed (SKS 88-09) korjati 1988. aastal lätlaste Nahhitševani ekspeditsioonilt Zangezuri mäestikust Tivi küla lähedalt. Erinevalt liigi tüüptaimede kellukjatest, kausjatest või peekerjatest õitest avanevad ‘Tivi' puhasvalged suured õied aprillis päikese käes tähekujuliselt pärani. Meil isekülvi andev mõõduka paljunemisega ülivarajane (lumikellukese konkurent!) ilutaim, mis mõnedel aastatel esinevatele osalistele kadudele vaatamata on siiski minu aias juba 20 aastat vastu pidanud. Usun, et põlvkondade jooksul selekteeruvad seemikutest välja üha paremini meie olusid taluvad taimed. Vajavad päikeselist kasvukohta hästi dreenitud aiamullas. 12 EUR

  76. Colchicum 'Valgetipp' (Sulev Savisaar 2013), sügislill ’Valgetipp’. 2010. aastal puhkes minu aias õide aed-sügislille isetekkene seemik, mille välimiste õielehtede tipud olid laialt valged. Tõenäoliselt on ’Valgetipu’ tekkes osalenud lähedase välimusega sort ’Jarka’. Sort on väga varajane, puhkedes mõnel aastal juba augusti lõpus, enamasti siiski septembri algul. Päike, parasniiske muld. 5 EUR

  77. Corydalis 'Badulay' (Eugenijus Dambrauskas 2011), lõokannus 'Badulay'. Tugevakasvuline taim õitseb aprillis tumepurpursete õitega. Leedu aretaja valis klooni välja Kuznetsovi lõokannuse (C. kusnetzovii) vabatolmlemisest saadud seemikute seast ning andis sellele nime 2011. aastal. Tolmuandjaks on olnud harilik lõokannus (C. solida). Augis (nii kutsuvad sordiaretajat tema sõbrad) peab seda klooni taolise kombinatsiooni kõige tumedamaks hübriidiks. Sel aastal valisin ka mina oma aias samade vanemate ristluskombinatsioonist välja sordikandidaadi nimega ’Öö’, kuid esimese õitseaasta alusel on veel vara otsustada, kas ja kui palju ta on Leedu sordist tumedam. Põhiosa siin kataloogis pakutavatest lõokannustest tahavad kerget varju ning neutraalset kuni nõrgalt happelist parasniisket mulda, kui pole teisiti märgitud. 4 EUR

  78. Corydalis cava subsp. marshalliana (syn. C. marschalliana; spont. Caucasus, Kabardino-Balkaria), õõnsa lõokannuse kollane alamliik. Tugevakasvulised (kõrgus 3 cm) tetraploidsed kollaseõielised taimed õitsevad aprillis. Pakun Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast pärinevaid mugulaid. Poolvari. 5 EUR

  79. Corydalis fumariifolia subsp. fumariifolia, punandilehine lõokannus (tüüpalamliik). 10-20 cm kõrguse punandilehise lõokannuse taime õied on aprillis-mais helesinised kuni sinakaspurpursed. Liigi lehed on väga varieeruvad, eriti areaali lõunapoolses osas, erinedes lõhestumise ulatuselt, lehekeste või lehehõlmade laiuselt ja karvasuselt. Need metsataimed eelistavad aias kasvada jahedas poolvarjulises kohas turbataimede aias. Tüüpalamliigi taimi olen saanud loodusest 1988. aastal Primorje kraist Olga asulast Ljudmila Kursheva käest ning Primorje kraist Arsenjevi linna lähedalt Jefrosinja Atrošenko käest 1990. aastal. Taimed on välimuselt tõesti väga varieeruvad. 10 EUR

  80. Corydalis gracilis VS 93-144/145 (syn. C. bracteata var. gracilis; spont. Krasnoyarsk, raion Yemelyanovo, nature reserve Stolby, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1993), nõtke lõokannus VS 93-144/145. 15 cm kõrgune taim on välimuselt küllalt sarnane kattelehise lõokannusega (C. bracteata), kuid tema vars ei kasva mugulast otse üles, vaid küljele, moodustades maa all väikese lisamugula ning alles sellest lisamugulast kasvab üles püstine vars. Ka on nõtke lõokannuse taim väiksem ning õisikus vähem õisi, kuid see-eest on helekollased õied mais laiema huulega. Krasnojarski ja Irkutski oblastis ning Sajaanides kasvava liigi levila jääb kattelehise lõokannuse omast ida poole ning levilatel kattuvaid alasid pole. Liik viidi maailmas esmakordselt kultuuri 1993. aastal, mil 2 meest: Mart Veerus ja Arnis Seisums (Balti ekspeditsioon) korjasid taimi (VS 93-144 ja VS 93-145) liigi klassikalisest leiukohast Siberist Krasnojarski kraist Stolbõ looduskaitsealalt. Kõik maailma aianduses seni kasvatatavad nõtked lõokannused pärinevadki nende korjatud mugulatest. 6 EUR

  81. Corydalis integra (spont. Greece, Mt. Cholomon, Southern Chalcidice, Macedonia), musi-lõokannus. Varieeruva välimusega Kreekas ja Loode-Anatoolias kasvav liik on maailma aianduses harva pakutav. Ametliku eestikeelse nime sai ta endale alles sel (2015.) aastal. Poolpüstised tugevad varred on looduses 10-20 cm (aias kuni 35 cm) kõrgused. Kahvaturoosad kuni peaaegu valged õied on kontrastsete tumepurpursete sisemiste õielehtede tippudega („ninaga“). Õisik on pikk. 20 cm kõrgune taim õitseb meil aprillist mai alguseni. Kahetikolmetised lehed on sinakasrohelised. 6 EUR

  82. Corydalis kusnetzovii (syn. C. teberdensis; spont. N Caucasus, Karachayevo Cherkesiya, Teberda; collector Angelia Gubanova 1981), Kuznetsovi lõokannus. Valged või kreemikad õied, mis võivad tihti olla määrdunudpurpurse varjundiga on aprillis 10 (15) cm kõrgustel vartel väikestes õisikutes. Alles 1964. aastal botaanikute poolt kirjeldatud liik kasvab Kaukaasia lääneosas. Tagasihoidliku välimusega isekülvi andev vähenõudlik metsaliik on aiataimena suur haruldus. 1981. aastal saatis Põhja-Kaukaasias Venemaa Karatšai-Tšerkessi Vabariigis asuva Teberda lillekasvataja Angelia Gubanova mulle loodusest mitukümmend selle liigi mugulat. Minu aeda koos Jan Penningsiga külastanud Janis Rukšans viis minult mugulaid Lätisse ning andis ka Göteborgi Botaanikaaeda oma sõbrale Henrik Zetterlundile (maailmakuulsale lõokannusemonograafia koostajale), kes liigi ära määras. Kuznetsovi lõokannus annab vabatolmlemisel kergesti hübriide hariliku lõokannusega (C. solida), millest on Leedus Bondarenko ja Dambrauskase poolt valitud ja nimetatud terve rühm viljatuid sorte, mis on maailma aianduses kiiresti levimas. Maailmas tuntuim ja levinuim taoline hübriidsort on siiski Tartus Enno Zuppingu aias tekkinud ’Enno’. 6 EUR.

  83. Corydalis pumila (bicoloured violet-white form; coll. 21.04.1994 by VV, Czech Republik, South Moravia, Breclav district, Bozhi Les, at 180 m), madal lõokannus. 5-15 cm kõrgusel varrel on aprillis-mais väikesed tihedad õisikud valgetest kuni kahvatupurpursetest õitest, millel on kontrastsed tumepurpursed sisemiste kroonlehtede tiivakesed. Liik kasvab põhjast lõunasse ulatuva vööna Skandinaaviast Kreeka ja Itaaliani. See metsataim on aias vähenõudlik ja väga vastupidav, eelistades neutraalseid ja aluselisi muldi ning taludes kuivust ja päikest veelgi paremini kui harilik lõokannus (C. solida). Pakun ilusat kõrgekasvulist kahevärviliste õitega (violetne/valge) varianti, mis on korjatud 1994. aastal Tšehhiast Moraavia lõunaosast Breclavi maakonnast 180 m kõrguselt metsast. 3 EUR

  84. Corydalis schanginii subsp. schanginii (spont. Kyrgyzstan near Bishkek (then Frunze) at 1800-2000 m on gritty slope, coll. Janis Rukšans in 1975), oivaline lõokannus. Sinihallide lehtedega ja pikkade õisikutega taime kuni 40 cm pikkused tõusvad kuni poolpüstised varred kannavad aprillis-mais arvukaid väga suuri ja pikki (kuni 5 cm!) lillakasroosasid õisi, mille sisemised kroonlehed on tumedatipulised. Pakutavad taimed korjas lätlane Janis Rukšans 1975. aastal oma esimeselt Kesk-Aasia ekspeditsioonilt Kirgiisia pealinna Biškeki (endise Frunze) lähedalt mägede rusunõlvadelt 1800-2000 m kõrguselt. Erinevalt muudest siin pakutavatest lõokannustest tahab see liik päikeselist kasvukohta ja puhkeajal (lehtedeta olekus) kuivust. Päikesepaisteliste kasvukohtade lõokannustest (rohtla-lõokannustest) on ta seni meie niiskes kliimas ainus aias hästi vastu pidav liik. 8 EUR

  85. Corydalis schanginii subsp. ainae 'Berkara' (Janis Rukšans 2000; spont. Kasahstan, Kara-Tau mnt. range, Ber-kara (Black Stream) gorge, at 1700-2000 m), Paiveli lõokannus ’Berkara’ ehk oivalise lõokannuse Paiveli alamliik 'Berkara'. Janis Rukšans nimetas alamliiki ladinakeelse nimega ainae Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli auks. 1991. aastal kirjeldaski rootsi botaanik Lidén alamliigi selle nime all ametlikult, andes talle kehtiva ladinakeelse kirjelduse. Paiveli lõokannus on 1995. aastal saanud (Inglise) Kuningliku Aiandusseltsi auhinna Preliminary Commendation (P. C.). Erkkollase hiigelõie pikk kannus on roosakas (klaasi all kasvades valge). Pikad poollamavad varred kannavad umbes 20-õielist pikka ja hõredat õisikut. Teada on vaid 2 leiukohta Kasahstanis Karatau mäestikus. Pakun Janis Rukšansi poolt Berkara mäekuru lähedalt 1700-2000 m kõrguselt mägedest puude varjust niisketelt nõlvadelt, kus muld ei kuiva aasta vältel kunagi läbi, korjatud mugulaid. Ka liigniiskust nad ei taha. Kuna Paiveli alamliik ei vaja suvel kuiva puhkeaega, siis sobib ta meie aedadesse paremini kui suvekuivust armastav oivalise lõokannuse tüüpalamliik C. s. subsp. schanginii. 9 EUR

  86. Corydalis solida 'Blue Dream’ (Janis Rukšans 1995), harilik lõokannus 'Blue Dream’. Violetjassinine (suitsulilla) tihe madalakasvuline sort on Lätis välja valitud Venemaalt Penzast saadud looduslike taimede seast. 4 EUR

  87. Corydalis solida 'Elrond' (97-35, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Elrond'. Kõrge taime õied aprillis-mais on üleni roosakaslillat tooni. Mulle tundub õietoon veidi suitsune lilla. 5 EUR

  88. Corydalis solida 'Evening Shade’ (Janis Rukšans 1998), harilik lõokannus 'Evening Shade’. Kahvatusiniste (peaaegu valgete) õitega kõrgekasvulise ja suurte õisikutega variandi valis Läti aretaja välja Venemaalt Penzast saadud taimede seast. Õitsemise lõpetab valgena. 4 EUR

  89. Corydalis solida 'Eventide' (98-09, Janis Rukšans 2007), harilik lõokannus 'Eventide'. Kõrge (25 cm) taim õitseb aprillis sinililla (tume-sinililla, tume-lillakassinise) värvusega õisikutega. Õie kannused on vertikaalsed. 5 EUR

  90. Corydalis solida 'Frodo’ (Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Frodo’. Kontrastsete kahevärviliste õitega sort. Puhasvalgete õite huuled on laia purpurse (lilla) servaga. 8 EUR

  91. Corydalis solida 'Gandalf' (97-05, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Gandalf'. Suhteliselt hiline ja kõrgekasvuline valgeõieline sort. 8 EUR

  92. Corydalis solida Gothenburg Group (syn. C. s. 'Gothenburg Strain’), hariliku lõokannuse Gothenburg-rühm. Tugevakasvulise roosakaspunaste tihedate pikkade õisikutega rikkalikult õitseva Göteborgis 1987. aastal aretatud või välja valitud sordirühma mugula sain 1998. aastal Göteborgi Botaanikaaias käies Henrik Zetterlundilt. 7 EUR

  93. Corydalis solida 'Opal Like' (97-37, Janis Rukšans 2007), harilik lõokannus 'Opal Like'. Kõrge (20 cm) taim on aprilli viimasel dekaadil valge suhteliselt tiheda õisikuga, mille raod on punakad. Hiline. 6 EUR

  94. Corydalis solida 'Red Banner' (Arnis Seisums 2002), harilik lõokannus 'Red Banner'. Kui tavaliselt on punased sordid hilised, siis see Penza seemikutest valitud suurte lillakaspunaste (pigem lillade kui punaste) õitega ja suhteliselt vähelõhestunud lehtedega kloon on varaõitsev. 8 EUR

  95. Corydalis solida ‘Rivendell‘ (98-16, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus ‘Rivendell‘. Suhteliselt varajased kergelt suitsused küllalt tumedad punased õied. 10 EUR

  96. Corydalis solida 'Silmarill’ (Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Silmarill’. Karmiinpunased õied on kerge roosaka varjundiga. Aretaja sõnul paistab sordi särav õievärvus kaugelt silma. Taim on kõrge ja õisik pikk, kuid mitte tihe. 8 EUR

  97. Corydalis solida f. transsylvanica 'Sixtus’ (syn. C. s. 'Transsylvanica Sixtus’), hariliku lõokannuse transilvaania vorm 'Sixtus’ (harilik lõokannus 'Transsylvanica Sixtus’). Rumeeniast pärineva suurekasvulise sordi erksad heleroosad õied on violetse varjundiga. 4 EUR

  98. Corydalis solida 'Touch of Pink' (98-06, Janis Rukšans 2007) ), harilik lõokannus 'Touch of Pink'. Valkja ülahuule seljal on roosakas „puudutus“ (ebamäärase värvi ja kujuga roosakas laiguke). Kõrgus 20 cm. Õitseb aprilli teisel poolel. Lehehõlmad on kitsad, õie kandelehed laiad. 8 EUR

  99. Corydalis solida 'Twilight' (98-08, Janis Rukšans 2007), harilik lõokannus 'Twilight'. Valkjad õied on väga heleda lilla varjundiga, eriti huultel, vähem kannusel. Kõrgus kuni 15 cm. 5 EUR

  100. Corydalis solida ‘Zarja Povolzhja‘ (Vassili Filjakin, enne 1997), harilik lõokannus ‘Zarja Povolžja'. Vene keelest tõlgituna tähendab sordinimi ‘Volgamaa Koitu'. Teatavasti aga sordinimesid ühest keelest teise ei tõlgita. Väga omapäraste puhast tooni kenade roosade õitega kloon on valitud Venemaal Penza oblastis Kuznetski linnas. 15 EUR

  101. Corydalis turczaninowii, hiline lõokannus. 15-20 cm kõrgusel püstisel varrel on mais puhassinised või purpursinised õied. See liik on aias lõokannustest kõige viimane õitseja gagra lõokannuse (C. vittae) ees. Lehed on muutliku kujuga. Liik kasvab Mandžuurias, Dauurias, Amuuri- ja Ussuurimaal. Pakun leiukohata, aias tekkinud siniseid kuni sinilillasid seemikuid. 5 EUR

  102. Corydalis vittae (spont. Caucasus, near Bakuriani), gagra lõokannus. 10-15 cm kõrgune taim on mais suhteliselt suurte valgete õitega, mis õiepungana on rohekad. Õisik pole suur, kuid on tihe. Koos Aleksejenko lõokannusega (C. alexeenkoana) on ta lõokannustest üks kõige hilisema õitseajaga kaua õitsev liik. Vaid hilise lõokannuse (C. turtschaninovii) sordid õitsevad temast hiljem. Väga kitsa levilaga gagra lõokannus kasvab Lääne-Kaukaasias. 8 EUR

  103. Corydalis wendelboi subsp. wendelboi 72-47D (spont. Ambarkaya (Ambarkavak), Mugla il (province), SW Turkey, at 1200 m), Wendelbo lõokannus 72-47D. Türgi edela- ja lõunaosas kasvava alamliigi poolpüstisel 10-15 cm kõrgusel varrel aprillis paiknev õisik pole kuigi tihe. Õied on kitsaste huultega. Õitseb vara. Pakun Türgi edelaosast Ambarkovakist 1200 m kõrguselt korjatud mugulaid (kogujakood 72-47D), millest kasvavad roosakasvalgete õite ja sinkja lehestikuga taimed. Nõuetelt on liik metsa- ja rohtlarühma vahepealne ning kasvab avamaal normaalselt. 4 EUR

  104. Crocus herbertii (Crocus gargaricus subsp. herbertii) MP-81/3a (spont. Ulu-Dag mnt. range in NW Turkey), Herberti krookus (gargari krookuse võsunditega alamliik) MP-81/3a. 5 cm kõrgune aprillis puhkev kõige oranžima õiega krookus. Oranž värvitoon on ilmastikust olenevalt igal kevadel veidi erinev. Kasvab Türgi mägedes niisketel karjamaadel ja hõredates männimetsades, kus muld kunagi läbi ei kuiva. Antud sibulad on korjatud Türgi loodeosast Uludagi mäestikust ning sama varianti olen pakkunud ka eelnevatel aastatel. Meil vajab päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat niisket kuni parasniisket mulda.Sibulad on looduslikult väga väikesed. Võsundite tõttu moodustab aastatega suuri laike. Gargari krookus (Crocus gargaricus subsp. gargaricus) võsundeid ei moodusta, kuid õievärvus ja õitseaeg on tal sama, ehkki õied on suuremad. 2.50 EUR

  105. Crocus malyi CE&H-519 (spont. Croatia, Velebit mountains, near Karlobag, 520 m), horvaatia krookus CE&H-519. Aprillis puhkevad valged kuni 4 cm pikkused õied on kollase neelu ja pika kauni oranži kuni punase 3-harulise emakakaelaga. Pakutavad taimed korjasid 1982. aastal Horvaatiast Velebiti mäestikust Karlobagi lähedalt 520 m kõrguselt Paul Christian, Dave Elliott ja Antoine Hoog. Päike. 2 EUR

  106. Crocus ochroleucus, liibanoni krookus. 1-3 kreemikasvalget õit oktoobrist või novembrist lumeni. Õielehed on 2,5-4 cm pikkused. Neel on tumekollane, tolmukapead valged, 3-haruline emakakael tumekollane. Meie oludes tekivad kitsad lehed alles kevadel. Liik kasvab Süüria edelaosas, Liibanonis ja Iisraeli põhjaosas 300-1500 m kõrgusel lubjakivisel või basalt-aluspõhjal. Puuduseks on liiga hiline õitseaeg, mistõttu avamaal vastupidavusele vaatamata soovitatakse neid just õitsemise pärast kasvatada potis. Sarnaselt Danfordi võrkiirisele kipub emasibul liiga peenikesteks tütarmugulsibulateks jagunema, mistõttu parema õitsemise saavutamiseks tuleks neid tavalisemast sügavamale istutada. Taim talvitub mul aias talvekatteta juba üle 10 aasta, kuid õitseb harva, viimati 2011. aasta novembris. Päike, soe kasvukoht, parasniiske muld. 1 EUR

  107. Crocus uschakensis ‘Uschak Orange‘ (syn. C. chrysanthus ’Uschak Orange’; intr. by M. H. Hoog; spont. Turkey, Uşak il (province)), ušaki krookus ‘Uschak Orange‘. Liik Crocus uschakensis kirjeldati alles 2014. aastal, varem arvati sort ’Uschak Orange’ kuldõielise krookuse (C. chrysanthus) alla. Türgi lääneosas Uşaki provintsis kasvava loodusliku variandi tõi aedadesse ja andis talle nime hollandlane M. H. Hoog. See ülivarane sort kuulub koos tähtja lumekupu (Eranthis stellata), kolmeemakalise merenderaga (Merendera trigyna) ja amuuri adoonisega (Adonis amurensis) minu aia 4 kõige varajasema õitseja hulka. Sordinimele vaatamata on õied pigem tumekollased kui oranžid. Väikesed ümardunud õielehetippudega õied on seljal ilma ühegi märgita. 2 EUR

  108. Crocus vernus subsp. albiflorus HZ 85-4 (spont. Bosnia: Crna Gora, Katun Maglik, 1650 m), kevadise krookuse valgeõieline alamliik HZ 85-4. Valgeõieline alamliik on tüüpalamliigist (C. vernus subsp. vernus) väiksemate õitega ja tema tolmukapead ulatuvad emakakaela harudest kõrgemale. Tema looduslik levila on tüüpalamliigiga võrreldes nihutatud rohkem lõunasse ja läände. Kasvab Euroopa alpiniitudel sulava lume lähedal. Viimasel ajal eelistatakse alamliiki käsitleda iseseisva liigina – C. albiflorus. Õitseb meil aprillis. Varem olen pakkunud Kagu-Saksamaalt Baieri Alpidest pärinevaid seemnest üles kasvatatud mugulsibulaid. Seekord pakun rootslase Henrik Zetterlundi poolt 1985. aastal Bosnia-Hertsegoviina lõunaosast Montenegro piiri lähedalt Dinaari mäestikust Magliki mäelt karjuste suveonnide (kohalikus keeles „katun“) juurest 1650 m kõrguselt korjatud valgeõielisi taimi (mugulsibulaid). See mägi asub Montenegro piiri lähedal. 2 EUR

  109. Crocus versicolor JMH 82-15 (spont. S France, dept. Var, Maritime Alps), erivärviline krookus JMH 82-15. Aprillis mugulsibulast puhkevad 1-2 valget, lillat või purpurset õit on tavaliselt välisküljelt tugeva purpurse triibustusega, harvem seljalt kollakad. Aias kergelt kasvatatav, vastupidav ning vegetatiivselt ja ka seemnetega hästi paljunev liik. Pakun Lõuna-Prantsusmaalt Ranniku-Alpidest Vari provintsist 800-900 m kõrguselt segametsast Jeannine ja Michael Hoogi poolt 1982. aastal korjatud väga jõulisest ja väga varieeruvast asurkonnast pärinevaid mugulsibulaid (JMH 82-15). Õite värvused on tõepoolest väga erinevad, varieerudes valgest tumelillani, iga taim on eri värvi, nagu liiginimigi ütleb. Seetõttu ei pruugi saadud mugulsibul anda sellist õit nagu pildil. 2 EUR

  110. Dicentra cucullaria 'Pink Punk' (collected by H. Zetterlund on Saddle mountains in Oregon, named by Henrik Zetterlund from Gothenburg), mugul-murtudsüda 'Pink Punk'. Mugulad on roosad või valged. Sulgjalt lõhestunud, kitsaste hõlmadega sinihallid lehed kuivavad suvel. Tavataimede kuni 40 cm kõrgustel varbadel paiknev kobarõisik koosneb aprilli lõpus-mai algul roosakasvalgetest kollase tipuga südajatest rippuvatest 1,5 cm pikkustest õitest. Liik kasvab Kanada ja USA idaosas. Rootslase Henrik Zetterlundi poolt Oregonist Saddle mägedest korjatud 'Pink Punk' erineb liigi valgeõielistest tüüptaimedest roosade õite poolest. Poolvari, huumusrikas savikas parasniiske kergelt happeline kuni neutraalne muld. 6 EUR

  111. Eranthis hyemalis 'Flore Pleno', täidisõieline talvine lumekupp. Rohekaskollased täidisõied aprillis. Õied on pigem pooltäidetud, sest annavad ka veidi seemneid, millest kõigist kasvavad sordiehtsad taimed. Kõrgus 20 cm. Aias eelistab ta poolvarju ja parasniisket aluselist mulda. 10 EUR

  112. Eranthis hyemalis (Tubergenii Group) ‘Guinea Gold' (van Tubergen; E. cilicica x E. hyemalis), aed-lumekupp ‘Guinea Gold'. 25 cm kõrguste taimede laialt avanevad kollased raotud õied puhkevad varakevadel aprillis kohe pärast lume sulamist enam-vähem üheaegselt lumikellukestega. Suletud õied meenutavad kullerkupu õisi. Johannes M. C. Hoogi poolt talvise lumekupu ja kurdistani lumekupu ristamisest (E. cilicica x E. hyemalis) saadud sordil esineb pronksjas varjund nii lehestikul kui ka eriti suurtel (4-cm-se läbimõõduga), talvisest lumekupust veidi hilisematel tumekollastel (kuldsetel) õitel. Seemneid ei anna, seetõttu erinevalt talvisest lumekupust ei muutu aias umbrohuks. Eelistab poolvarju ja parasniisket aluselist mulda. 6 EUR

  113. Erythronium dens-canis 'Rose Queen', harilik koerahammas 'Rose Queen'. 10 cm kõrgusel varrel aprillis puhkevad allavaatavad, järsult tagasikäändunud roosade õielehtedega õis on 2-3 cm pikkune. Taimed paljunevad vegetatiivselt kiiresti, mistõttu nende sibulapesasid tuleb tihedamini jagada. Poolvari. Liivane lehekõduga rikastatud parasniiske muld on tema jaoks parim. Ülesvõetud sibulad kuivavad ja hävivad kuivalt seistes kiiresti. 2 EUR

  114. Erythronium dens-canis var. niveum (from Romania, Bibor mountains), hariliku koerahamba valge teisend Rumeeniast. See suurte (õielehtede pikkus 4-5 cm) valgete varajaste õitega ja kollaselaiguliste lehtedega 5-10 cm kõrgune teisend on leitud Rumeenia edelaosast Bibori mäestikust. Aias tahab ta võimalikult jahedat kasvukohta. 3 EUR

  115. Erythronium sibiricum subsp. sibiricum, siberi koerahammas (tüüpalamliik). Aprillis-mais kahe punakaspruunide laikudega lehe kohal 20-25 cm pikkusel varrel puhkev kollaste tolmukatega roosakaslilla suur õis pikkusega kuni 5,5 cm meenutab poti-alpikanni õit, kuna õie avanemisel käänduvad õielehed järsult tagasi. Lehed on kaunite punakaspruunide laikudega. Liik kasvab Siberis (Altai ja Sajaani mägedes), Kasahstanis, Loode-Hiinas ja Mongoolias. Aias võiks neid väga külmakindlad metsataimi kasvatada võimalikus jahedas kohas parasniiskel mullal, näiteks kiviktaimla põhjanõlval. Imelikul kombel seda perekonna kauneimat ja vastupidavaimat liiki Lääne aianduses peaaegu ei tuntagi, tema võrratutest sortidest rääkimata. 9 EUR

  116. Erythronium sibiricum subsp. sibiricum 'Shahtyorsk', siberi koerahammas 'Shahtyorsk'. 1994. aastal Janis Rukšansilt saadud 10-15 cm kõrgused taimed on väga hilised tärkajad ja õitsejad, puhkedes alles mais. Tumelillad õielehed on suhteliselt kitsad. Janise märkmetes ja etiketil seisis, et taimed on 1987. aastal saadud Šahtjorski asulast, kuid puudus oblast. Šahtjorski asula asub minu andmeil nii Sahhalini kui ka Irkutski oblastis. Antud liigi levila piirdub Lõuna-Siberis vaid Jenissei jõest läände jäävate aladega: Altai ja Krasnojarski kraiga, Novosibirski, Tomski ja Kemerovo oblastitega ning Tuva ja Hakassiaga. Sahhalini oblasti puhul ei saa tegu olla loodusest korjatud taimega. Ida poole Irkutski oblastisse enamike autoriteetsete allikate (v.a. mõned erandid) alusel liigi levila küll ei ulatu, kuigi oblast jääb küllalt levila piiri lähedale. Seega jääb lisavõimalus, et taim polegi pärit Šahtjorski loodusest, vaid tegu võib olla ka sealt saadetud aiataimega. 10 EUR

  117. Erythronium sulevii (Ruksans) Stepanov comb. nov. 2011 (syn. Erythronium sibiricum subsp. sulevii Rukšans, subsp. nov. 2007), Sulevi koerahammas (siberi koerahamba Sulevi alamliik). 1987. aastal sain Altaiski asulast Antanas Makunaselt looduslikke sibulaid, mille taimed osutusid iseäralikeks. Kui tüüpilise siberi koerahamba tolmukapead on kollased (määrajates on see liigi määramistunnuseks), siis Altaiskist saadud taimedel olid nad lillad kuni mustjad. Taimed on õitseajalt varieeruvad, kuid osa neist puhkeb palju varem siberi koerahamba tüüpalamliigi taimedest. Andsin taimi ka Läti maailmakuulsale lillekasvatajale Janis Rukšansile, kes nende alusel kirjeldas 2007. aastal ametlikult uue alamliigi (koos ladinakeelse kirjeldusega). Neid taimi pakun müügiks ainukesena maailmas. 2011. aastal tõstis vene botaanik N. V. Stepanov senise alamliigi liigi seisusse: Erythronium sulevii (Ruksans) Stepanov comb. nov. 20 EUR

  118. Fritillaria camschatcensis 'Tomari’ (Janis Rukšans 1997, spont. S Sakhalin, Tomari, collector Juri Uspenskiy), kamtšatka püvilill 'Tomari’. Purpurmustjad õied asuvad 50 cm kõrguse varre tipus kimbuna. Mul olemasolevatest selle liigi sortidest on 'Tomari’ kõige kõrgekasvulisem. Võsundilised sibulad korjas sealne lillekasvataja Juri Uspenski Sahhalini saare lõunaosast Tomari linna lähedalt. 5 EUR

  119. Fritillaria camschatcensis 'Dwarf’ (Janis Rukšans 2002), kamtšatka püvilill 'Dwarf’. Lätlane Janis Rukšans sai sibula Pottertoni & Martini firmast 'Green form’ (rohelise vormi) nime all, kuid rohekat esineb õies vaid kohatise mustrina. Saadud omapärane kuni 40 cm kõrgune variant on väga õierikas, varrel võib olla isegi üle 8 õie. Kui enamasti on kamtšatka püvilille, mida kohalikud elanikud nimetavad “mustaks liiliaks”, õied peaaegu mustad, siis sellel sordil on nad veidi heledamad, tumepruunid ja rohelisekirjud. Janise aias on need taimed palju madalamad (vaid 10-15 cm) kui muud tema poolt kasvatatavad sama liigi variandid, mistõttu ta selle sordi kääbuseks nimetaski. Minu aias on temalt saadud taimed miskipärast umbes poole kõrgemad. 10 EUR

  120. Fritillaria crassifolia subsp. kurdica garden seedlings, kurdi püvilille aedseemikud. 10-30 cm kõrguse varre tipus ripub maikuus 2-3 rohekat kuni purpurset õit. Kurdi püvilille olen saanud mitmetest looduslikest leiukohtadest. Siin pakun nende varieeruva välimusega aedseemikuid. 1 EUR

  121. Fritillaria hermonis subsp. amana II, liibanoni püvilille amanuse alamliik (amanuse püvilill), variant 2. Selle kõrgekasvulise taime sibulad sain 1989. aastal Moskva oblasti lillekasvatajalt Jevgeni Klimovilt, kes omakorda oli taimed saanud Moskva Peabotaanikaaiast laialehise püvilille (F. latifolia) nime all. Kuna taim on õitsemise ajal mais kõrgekasvuline (45-50 cm), siis laialehiseks püvililleks ta ei sobi. Kõige sarnasem on ta välimuselt liibanoni püvilille amanuse alamliigiga (F. hermonis subsp. amana). Küllap on tegu selle liigi muutlikkuse piires esineva ühe variandiga. Taavi Tuulikule meenutas taim Aserbaidžaanis Talõšis kasvavat endeemset liiki F. grandiflora (F. kotschyana subsp. grandiflora), mida ma samuti kasvatan. Sibula all on arvukalt pisikesi tütarsibulaid. 1.50 EUR

  122. Fritillaria kotschyana, Kotschy püvilill. Iraani põhja- ja keskosa endeem. Kuni 30 cm kõrgusel varrel on maikuus 1, harvem 2 laikellukjat õit. Rohelised õied on pruunikaslilla malemustriga. Õielehed on kuni 4 cm pikkused. Varrel vahelduvalt paiknevad lehed on munajassüstjad (pikkus on laiusest 2-4 korda suurem). Sibul moodustab palju tütarsibulaid. Päike, parasniiske kuni kuiv muld. 4 EUR

  123. Fritillaria meleagris 'Silvi Kihiline' (Silvi Õnne, Sulev Savisaar 2005), kirju püvilill 'Silvi Kihiline'. Sordi on aretanud Silvi Õnne Pärnumaal, mina olin vaid selle nimetajaks. 2011. aastal ilmus maailmas esmakordselt müügile täidisõieline kirju püvilill ehkki väga piiratud sibulate arvuga (vaid mõni!) hinnaga 100 eurot tükk. Eks see näitab sündmuse sensatsioonilisust! ’Silvi Kihilise’ 50 cm kõrgusel varrel maikuus puhkevad täielikult täidetud (full double) õie sisemus on maleruuduline lilla, kuid välimised kihid on rohekad. Sort on minu silmis pigem uunikum ja monster kui mingi iludus, sest õie tiheduse tõttu esineb tal vähemalt minu aias tihti avanemishäireid. Praegu on rootslase Henrik Zetterlundi aretatud suhteliselt vähetäidetud kirju püvilille sort ’Plena’ müügihinnaks 50 EUR. ’Silvi Kihiline’ on tollest märksa täidisõielisem. 25 EUR

  124. Fritillaria thunbergii, Thunbergi püvilill. Kuni 80 cm kõrgusel varrel ripub mais ülemiste lehtede kaenaldes ühekaupa 2-6 kellukjat, valget, väljast rohelise soonestusega ja seest nõrga pruunika (kahvatulilla) ruudustusega õit. Õielehtede pikkus on umbes 3 cm. Kõige ülemised lehed on köitraagudega, millega taim kinnitub looduses pikemate kõrte külge. Peenras pole taimed tuge vajanud. Liik kasvab Kesk-Hiinas varjulises ja niiskes bambusemetsas, kuid ravimtaimena köha vastu on teda hakatud kasvatama nii Hiinas kui Jaapanis vagudes sarnaselt kartuliga. Jaapanis on ta kultuurist loodusse metsistunud. See vähenõudlik taim on meie niiskes kliimas hea paljuneja ja rikkalik õitseja. Tihti on see liik aednike seas levinud vale nime männas-püvilill ( F. verticillata) all. Phillips ja Rix (1989) soovitavad Thunbergi püvilille kasvatada päikeselises kasvukohas niiskes turbamullas, seda ka suvisel puhkeajal. Kuivades mägioludes kasvav männas-püvilill seevastu kardab suvel niiskust. 3 EUR

  125. Fritillaria whittallii JP 87-86, Whittalli püvilill JP 87-86. Nimi on liigile antud esmakoguja Edward Whittalli auks. 25 cm kõrgusel varrel ripub mais 1-2 kellukjat rohelist õit, mis on pruuni ruudustusega nii seest kui väljast. Õielehed on 2,5-3,5 cm pikkused. Türgi edelaosa endeem Isparta ja Antalya provintsist. Päike, parasniiske kuni kuiv muld. Siin pakun Jimmy Perssoni (Göteborgi Botaanikaaed Rootsis) poolt 1987. aastal korjatud peaaegu ilma ruudustuseta roheliseõielist variandi JP 87-86. 4 EUR

  126. Galanthus 'Dionysus' (H. A. Greatorex pre-1954; G. plicatus x G. nivalis 'Flore Pleno'; another of the Greatorex Doubles, raised and named by H. A. Graetorex, of Norwich), lumikelluke ’Dionysus’. Sort kuulub kurrulisest lumikellukesest (G. plicatus) aretatud Greatorex Doubles-sordirühma, mille täidisõielised sordid on omavahel küllalt sarnased. Heyrick Anthony Greatorex (1884 – 1954) aretas selle sordirühma Inglismaal Norwichi linnas 1940-ndatel aastatel. Taimed on suured ja laia lehega. Täidisõielise hariliku lumikellukese ja kurrulise lumikellukese hübriidi (G. nivalis ’Flore Pleno’ x G. plicatus) õied on suhteliselt laialt avatud. Suures täidisõie südames moodustavad umbes 10 rohelisetipulist sisemist õielehte roseti. ‘Dionysus’ on oma sordirühma üks varasemaid sorte. See on minu aia kõige kõrgekasvulisem lumikelluke: kõrgus 35 cm. 3 EUR

  127. Galanthus 'Greatorex double' (H. A. Greatorex), lumikelluke 'Greatorex double'. Greatorex Doubles on teatavasti sordirühm, millesse kuuluvad kümned nimelised sordid. Kas on eraldi olemas ka konkreetne sort nimega ’Graetorex double’, seda ma ei tea. Näib, et on, sest just sellise sordi saatis mulle Inglise lumikellukestekollektsiooni hoidja Chris Sanham, kelle kogus on 800 nimelist ja 200 nimetut sorti. Pikal varrel asuv laialt avatud täidisõis on sisemistel õielehtedel olevate roheliste märkidega. On üks hilisemaid lumikellukesi aprillis. 2 EUR

  128. Galanthus ‘Jacqunetta' (syn. G. ‘Jaquenetta'; H. A. Greatorex, enne 1956), lumikelluke ‘Jacqunetta'. Kurrulisest lumikellukesest (G. plicatus) aretatud täidisõielise sordi õis on kuni 30 sisemisest õielehest koosneva ümardunud ja tiheda rosetiga. Iga sisemise õielehe tipus on suur hobuserauakujuline roheline laik. Päike, parasniiske huumusmuld. 4 EUR

  129. Galanthus lagodechianus (syn. G. cabardenis, G. kemulariae, G. ketzkhovelii), lagodehhi lumikelluke. Kuni 20 cm kõrguse aprillis õitseva taime läikivrohelised 0,5-1 cm laiused lehed on tärgates lamedad ning allküljel kiiluga. Sisemiste õielehtede tipmise sisselõike (sälgu) juures on roheline laik. Lääne aedades oli see väga külmakindel kaukaasia liik kuni 1970. aastani praktiliselt tundmatu, kuid nüüd on tema võidukäik alanud. Pakutavad sibulad pärinevad Tbilisi Botaanikaaiast. 7 EUR

  130. Galanthus nivalis, harilik lumikelluke. Traditsiooniline esimene õitseja varakevadises aias lume sulamise ajal. 10-15 cm. Päike, parasniiske huumusmuld. Sobib ka lehtpuude ja põõsaste alla, sest jõuab nende lehtimise ajaks ära õitseda. Need vähenõudlikud taimed võivad isekülvi tõttu kergesti metsistuda nii aias kui pargis. 0.50 EUR

  131. Galanthus 'S. Arnott' (syn. G. 'Samuel Arnott'), lumikelluke ’S. Arnott’. Šotimaal asuva Dumfriesi linna praost Samuel Arnott saatis selle lumikelluke Henry J. Elwesile, kelle juures Edela-Inglismaal Gloucestershire krahvkonnas Colesbornes taimed hästi kasvasid ja paljunesid ning kes andis neid ka teistele aednikele kui Arnotti seemikut. Taimi näidati Kuninglikus Aiandusseltsis (RHS) 1951. aastal ’S. Arnott’ nime all, kus sort sai auhinna Award of Merit (AM). 1991. aastal sai ta RHS auhinna FCC (First Class Certificate). Taime kõrgus 20 cm. Õied suured. 2 EUR

  132. Geranium linearilobum subsp. transversale RKSi 77 (syn. G. transversale, spont Usbekistan, Chimgan), rõht-kurereha (kitsahõlmise kurereha rõhtne alamliik) Tšimganist RKSi 77. Haralisest, jämedate „sarvedega” mugulast välja kasvavatel kuni 40 cm kõrgustel vartel puhkevad juunis violetjaspurpursed õied. Lääne-Siberis ja Kesk-Aasias kasvav alamliik on hilisem ning kasvult ja õielt väiksem kui teine mugulaga liik suurekaelane kurereha (G. macrostylum). Mugulad on korjatud Janis Rukšansi, Aris Kruminši ja Ludvigs Sidrevicsi poolt 1977. aastal (RKSi 77) Usbekistanist Tšimgani mäelt. Taim vajab aias täispäikest ning vett hästi läbi laskvat liiva- või liivsavimaad. Pealsed kuivavad suvel. 1 EUR

  133. Gladiolus imbricatus, niidu-kuremõõk. Eesti looduslik, täiesti külmakindel kuni 120 cm kõrgune gladiool aias talvekatet ei vaja. 3 cm pikkused lillakaspunased kaarduvad õied juulis asuvad ühekülgses tihedas 7-10 cm pikkuses ja kuni 12-õielises õisikus. Eesti Punase Raamatu 4. kategooria ehk tähelepanu vajav (ohust pääsenud) liik on meil looduskaitse all. Maailma kõige külmakindlam gladiooliliik eelistab kasvada täispäikeses parasniiskel kuni niiskel mullal. Kui vilju ei eemalda, siis muutub ta aias isekülvi tõttu umbrohuks. Mugul istutatakse avamaale sügisel. 2 EUR

  134. Iridodictyum 'Bold'n Beautiful' ('91-DR-2'; Alan McMurtrie; Iris reticulata var. caucasica (’Armenian Caucasica’) x I. histrioides 'Atilla'), võrkiiris 'Bold'n Beautiful'. Jõulise kõrge (20 cm) taime suured tume-purpurlillad (sügavlillad, tumelillad, punakaslillad) õied aprillis on naastul kollase harjaga. Kanada aretaja Alan McMurtrie hübriid on saadud Armeeniast Sevani järve äärest korjatud hariliku võrkiirise ristamisest lüükia võrkiirise (I. histrioides) sordiga ‘Atilla’. 3 EUR

  135. Iridodictyum McMurtrie hybrids mix, hübriidsete võrkiiriste segu (McMurtrie hübriidid). Läänes pole võrkiirise ladinakeelset perekonnanime Iridodictyum enamasti omaks võetud ning kasutatakse selle asemel laiamahulist Iris nime. Kanada iirisearetajal Alan McMurtriel õnnestus 1989. aastal teha rida õnnestunud ristamisi eri liiki võrkiiriste vahel. Üheks ristlusvanemaks oli lüükia võrkiirise teisend Iris histrioides var. sophenensis, teiseks aga Danfordi võrkiiris. Saadud hübriidid (Iris sophenensis x danfordiae) alustasid 5 aastat hiljem (1994) õitsemist. Hübriidide sisemised (püstised) 2-2,5 cm pikkused õielehed olid väga kitsad: vaid 0,3 kuni 3 mm. Selle tunnuse olid nad pärinud Danfordi võrkiiriselt, millel on vaid lühikesed harjasetaolised sisemised õielehed. Võrdluseks: hariliku võrkiirise (Iris reticulata) sisemised õielehed on 7-10 mm laiused. Hiljem tegi Alan võrkiiristega veel tuhandeid ristamisi, saades palju huvitava õievärvusega ja õiekujuga vorme. Olen neid arvukaid sorte Lätist tellinud, kuid nagu kiuste on just minu ühtedeks lemmikuteks olevate võrkiiriste puhul sealt saadud ligi pooled sordid valedeks osutunud, olles samas siiski McMurtrie aretised. Neid pakungi teile seguna. 1 EUR

  136. Iridodictyum reticulatum 'Strike a Pose' (87-DD-1; Alan McMurtrie; ?? 'Pauline' x histrioides 'Major'), harilik võrkiiris 'Strike a Pose'. Purpurlilla õis aprillis on suure valge naastulaiguga ja kollase harjavöödiga. Kanada aretaja McMurtrie sort. 3 EUR

  137. Iridodictyum reticulatum ‘Velvet Smile' [87-CQ-3; Alan McMurtrie; Armenian Caucasus Retic x (’Van Eeden Blue’ x 'J.S. Dijt')], harilik võrkiiris ‘Velvet Smile'. Kanada iirisearetaja Alan McMurtrie ristas Armeeniast Sevani järve äärest pärinevat purpurse õiega harilikku võrkiirist William van Eedeni registreerimata siniseõielise hübriidiga (viimase vanemateks omakorda olid 'Van Eeden Blue' × 'J. S. Dijt'). Tulemuseks oli sügavpurpursete (tumelillade) välimiste õielehtedega ja sinkjaspurpursete sisemiste õielehtedega taim. Õienaastul on valge laik ja kollane harjavööt. Aprill. 3 EUR

  138. Iridodictyum 'Sea Green' (97-CQ-1; 89-F-4 x 89-F-3; Alan McMurtrie; Iris histrioides var. sophenensis x I. danfordiae), võrkiiris 'Sea Green'. Väga omapärase värvusega sinkja ja kollaka varjundiga roheline õis märtsis-aprillis on kollase tumedatäpilise naastulaiguga ja kollase harjaga. Kanada aretaja McMurtrie liikidevaheline hübriid. 9 EUR

  139. Iridodictyum winogradowii 'Alba' (from Czech Republic, some hybrid), Vinogradovi võrkiiris ’Alba’. Peaaegu valge õis aprillis on kahvatusinise mustriga naastulaigu piirkonnas. Janis Rukšans kirjutab oma raamatus ’Buried Treasures’, et valge vorm on välja valitud Tšehhia aednike poolt, kuid ta ei tea, kas see on loodusliku või aiapäritoluga. Peaaegu valged õied on tema sõnul kerge sinkja varjundiga ja tõenäoliselt on taim hübriidse päritoluga, sest need taimed ei anna aias kunagi seemneid. Oma kataloogis mainib Janis, et sai sibulad Tšehhi Vabariigist ning need olevat korjatud loodusest Gruusia keskosast Bordžomi lähedalt. Omalt poolt mainin, et ka Vinogradovi võrkiirise tuntuim leiukoht Lomismta mägi asub Bordžomi lähedal. Võrkiiriste suurima asjatundja ja aretaja McMurtrie arvates on tõenäoliselt tegu Vinogradovi võrkiirise (I. winogradowii) ja kaspia võrkiirise (I. hyrcanum) sordi 'Talish' hübriidiga. Hübriidi looduslik päritolu on küsimärgiga, sest pole andmeid, et teist oletatavat ristlusvanemat kaspia võrkiirist oleks leitud Gruusiast, tema levila piirdub naaberriigi Aserbaidžaani ning Iraaniga. Rikkalikult õitsev hea vegetatiivse paljunemisega taim. 3 EUR

  140. Iris babadagica, babadagi iiris. 1956. aastal leiti ja 1965. aastal kirjeldati Aserbaidžaani kirdeosast Babadagi mägede keskvööndist Talõši küla lähedalt uus iiriseliik. Looduses 10-15 cm, aias 20 cm kõrguse taime õisikuvars kannab mai teisel poolel 2 purpurvioletset (tumesinist) õit. Liigi seemneid on levitanud Taani Iiriseselts. 4 EUR

  141. Iris babadagica aff. 'Alba', valge babadagi iiris. Heleoranž stooloniteta juurikas. Maikuus tekivad kuni 20 cm kõrgusele varrele valged õied. Ka need taimed pärinevad Taani Iiriseseltsist. 5 EUR

  142. Iris stolonifera ARJA 98-04 (coll. in Sino (Sina) valley, S Uzbekistan), võsund-iiris ARJA 98-04. Regelia alamsektsiooni kuuluva liigi juurikad koosnevad üheaastastest lühikestest jämenenud paksendustest ning peenematest ja kordades pikematest maa-alustest võsunditest. 40-50 cm kõrgusel varrel on mai lõpus - juuni algul 2-3 õit läbimõõduga 5-7 cm. Sinkja või pruuni habemega pruunid kuni violetsed õied on alati laiade erk-pruunide servadega (soonevõrgustikuga). Üldmulje õiest jääb pruun lilla laiguga õielehtede keskel. Kitsad lehed kuivavad pärast õitsemist. Pakun teile Lõuna-Usbekistanist Hisori aheliku edelaossa jäävatest Tšulbairi mägedest Sino (Sina) küla lähedalt 2000-3000 m kõrgusel asuvast Sino (Sina) orust 1998. aastal Janis Rukšansi ja Arnis Seisumsi poolt korjatud risoome. Sealne asurkond on õievärvuselt maksimaalselt varieeruv. Aiandusteoreetikute seisukohtadele vaaatamata (liik olevat väga soojanõudlik ja niiskusõrn) on sealsed selle liigi taimed osutunud meie kliimas üllatavalt vastupidavateks, õitsedes avamaal küllalt sageli ja andes koguni seemneid. Täispäike, soe kasvukoht, kuiv kuni parasniiske muld, vältida liigniiskust. 5 EUR

  143. Juno bucharica 'Swan Wings' (Janis Rukšans 2008; seedling raised by Ruksans from Alan McMurtries selection ’LWW’), buhhaara juuno 'Swan Wings'. Janis Rukšans valis selle sordi välja Alan McMurtrie sordi ’LWW’ külvist saadud seemikute seast. Õitseb harvem aprilli lõpus, enamasti aga maikuus 40 cm kõrgusel varrel. Valge õis on kollase naastu ja harjaga. Kuid kõige iseloomulikumad on talle hoopis erakordselt pikad ja lainelised puhasvalged emakakaela hõlmad (kergesti võib eksida, pidades neid õielehtedeks). 4 EUR

  144. Juno 'Evening Shade' (Eugenijus Dambrauskas 1997), juuno 'Evening Shade'. 55 cm kõrgustel vartel on maikuus arvukalt kollase laiguga ja violetse varjundiga helesiniseid õisi. Rikkalikult õitsev vastupidav jõuline sort. Leedukas Eugenijus Dambrauskas sai kusagilt Lääne-Euroopa botaanikaaiast (kahjuks on tal saamiskoht kaduma läinud) Willmotti juuno (J. willmottiana) seemneid, millest kasvanud seemikud olid hübriidsed. Nendest valis ta välja sordid 'Morning Sky', 'Midday Blue' ja 'Evening Shade', mis on omavahel välimuselt küllalt lähedased. ’Evening Shade’ on kolmikust kõige heledam sinine. Tuntud Kanada sibuliirisespets ja sordiaretaja Alan McMurtrie peab neid sorte hoopis valgeservalise juuno (J. albomarginata) ja oivalise juuno (J. magnifica) hübriidideks. Tema mõlemad vanemliigid on meil avamaal vatupidavad. Janis Rukšansi arvates on tolmuandjaks liigiks olnud J. magnifica. Kogu see sortide kogum on meie oludes aias niiskuskindel, vastupidav, rikkalikult õitsev ja perspektiivne. 6 EUR

  145. Juno magnifica 'Agalik' (Janis Rukšans 1995; RKSi 77-; spont. Agalyk valley near Samarkand, Seravschan mnt. range, Uzbekistan, 1800 m), oivaline juuno 'Agalik'. Nii sibulate kui säilitusjuurtega varustatud taime 60-75 cm kõrgusel varrel on maikuus 7 või enamgi sinkjasvalget 5-7 cm läbimõõduga õit. Välimiste õielehtede heledat harja ümbritseb kollane laik. Liik kasvab Usbekistanis Samarkandi ümbruse mägedes. Teile pakutava variandi korjasid 1977. aastal Usbekistanist Agalõki orust Janis Rukšans, Aris Kruminš ja Ludvig Sidrevics. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR

  146. Juno magnifica 'Blue Dream' (Janis Rukšans 2005; selected from Ruksans seedlings of Iris magnifica), oivaline juuno 'Blue Dream'. Jämedad säilitusjuured. Janis Rukšans valis selle sordi välja Agalõkist korjatud oivalise juuno seemikute seast. Maikuus puhkevad 75 cm kõrgusel varrel kahvatusinised (pigem valkjad selge sinaka varjundiga) õied. Janise arvates sarnanaeb sort Inglismaal Kew’s valitud sordile ‘Margaret Mathew’, kuid peab toda siiski lillamaks. 5 EUR

  147. Juno magnifica 'Virginity' (Janis Rukšans 2007, syn. 'Alba', Janis Rukšans 1995; RKSi 77-, spont. Agalik valley near Samarkand, Seravschan mnt. range, Uzbekistan), oivaline juuno 'Virginity'. Puhasvalgete õitega vorm on korjatud 1977. aastal Janis Rukšansi, Aris Kruminši ja Ludvig Sidrevicsi poolt Agalikist. Kõrgus 60 cm. 1995. aastal pakkus Janis taimi sordinime 'Alba' all, kuid 2007 muutis nime 'Virginity'ks. 4 EUR

  148. Juno 'Midday Blue' (Eugenijus Dambrauskas 1997), juuno 'Midday Blue'. 60 cm kõrgustel vartel on maikuus arvukalt kollase laiguga ja violetse varjundiga siniseid õisi. Rikkalikult õitsev vastupidav jõuline sort. Leedukas Eugenijus Dambrauskas sai kusagilt Lääne-Euroopa botaanikaaiast (kahjuks on tal saamiskoht kaduma läinud) Willmotti juuno (J. willmottiana) seemneid, millest kasvanud seemikud olid hübriidsed. Nendest valis ta välja sordid 'Morning Sky', 'Midday Blue' ja 'Evening Shade', mis on omavahel välimuselt küllalt lähedased. Tuntud Kanada sibuliirisespets ja sordiaretaja Alan McMurtrie peab neid sorte hoopis valgeservalise juuno (J. albomarginata) ja oivalise juuno (J. magnifica) hübriidideks. Tema mõlemad vanemliigid on meil avamaal vatupidavaks osutunud. Janis Rukšansi arvates on tolmuandjaks liigiks olnud J. magnifica. Kogu see sortide kogum on aias niiskuskindel, vastupidav, rikkalikult õitsev ja perspektiivne. 6 EUR

  149. Juno 'Morning Sky' (syn. 'Skyline'; Eugenijus Dambrauskas 1997/2001), juuno ‘Morning Sky‘. Leedu kõrgekasvuline (55 cm) vastupidav juunosort, millele aretaja andis 1997. aastal nime ’Twin’, 2001. a. aga praeguse nime. Puhkeb mai algul rikkalikult õide heledapoolsete siniste õitega. Tema õis on veidi tumedam kui ’Evening Shadel’ kuid aimatavalt heledam ’Morning Skyst’. 6 EUR

  150. Juno 'New Argument' (Leonid Bondarenko 2002), juuno ‘New Argument’. Leedu sorti peetakse buhhaara juuno ja värvika juuno hübriidiks (J. bucharica × J. warleyensis), nagu ka sorte ‘Oriental Ornament’ ja ‘Twin’. Välimuselt näevad 45 cm kõrgused taimed välja nagu buhhaara juunod, kuid erinevad õie värvuselt. Sinkjasvalge õie tumekollane naastulaik on ümbritsetud tumeda pruunikaslilla randiga. Sort on aias vastupidav, kuna seda on üks ristlusvanematest. 4 EUR

  151. Juno 'Oriental Ornament' (Leonid Bondarenko 2001), juunoOriental Ornament'. Välimuselt näeb 45 cm kõrgune taim välja nagu buhhaara juuno, kuid erineb õie värvuselt – valge õie väga suur erekollane naastulaik maikuus on ääristatud violettpurpurse triibustusega. Seda Leedu sorti peetakse buhhaara juuno ja värvika juuno hübriidiks (J. bucharica × J. warleyensis). Sort on osutunud meil aias vastupidavaks, kuna seda on ka üks tema vanematest (buhhaara juuno). 3.50 EUR

  152. Juno 'Shocking Blue' (Leonid Bondarenko), juuno 'Shocking Blue'. Leedu sordiaretaja Leonid Bondarenko aretatud 55 cm kõrguse hübriidse juuno üheks vanemaks on Willmotti juuno (J. willmottiana), teine vanem pole teada. Hea vegetatiivne paljuneja. Seemet ei anna. Õied maikuus on keskmiselt sinised. 5 EUR

  153. Leucojum vernum (spont. Crimea, city Staryi Krym, collector Nadezhda Polyakova 1985), kevadine märtsikelluke Starõi Krõmist. Üldtuntud kauni varakevadise lille 10-30 cm kõrgusel varrel ripub aprilli algul lumivalge õis, mille iga 2 cm pikkuse õielehe tipus on kollane laik. Lumikellukesest on kevadine märtsikelluke kaunim. Euroopa looduses kasvab ta sega-lehtmetsades pool- või täisvarjus, tihti aga märgades kohtades ojakeste ääres. Ka aias tuleks märtsikelluke istutada lehtpuude ja -põõsaste alla küllalt niiskele kasvukohale. 1985. aastal Starõi Krõmist saadud looduslik variant talub minu aia kuivi tingimusi teistest variantidest märksa paremini, kuid on meil levinud variantidest hilisem tärkaja ja õitseja. 1 EUR

  154. Lilium martagon 'Gey Lights' (raiser J. de Graaff; period hybridisation 1954; II), kirju liilia 'Gey Lights'. 125-150 cm. Omapärane kollakasroosa õievärvus. Poolvari. Parasniiske muld. 5 EUR

  155. Lilium pensylvanicum VS 93-87 (syn. L. dauricum; spont. Russia, Far East, Habarovskiy kray, 70 km E from Komsomolsk na Amure, Gorin, Vtoroi Byk, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1993), dauuria liilia Gorinist. Liigi levila ulatub Altai idaosast kuni Kaug-Idani, Mongoolia põhjaossa, Koreasse, Jaapanisse ja Hiina kirdeossa. Kuni 120 cm kõrgusel varrel puhkevad juunis-juulis püstised karikakujulised oranžkollased, oranžid või punased õied. Söödavate sibulate ja õitega lubjalembene liik eelistab päikeselist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka poolvarjus ning isegi varjus. Pakun Mart Veeruse ja Arnis Seisumsi poolt 1993. aasta mais Habarovski kraist Amuuri lisajõe Gorini äärest Vtoroi Bõkist (VS 93-87) korjatud taimi. Algselt olid taimed Lätis ebaõigesti etiketitud nimega „Lilium maximowiczii (collected in Gorin)“. Mart ja Arnis on Vtoroi Bõkist korjanud Lilium pensylvanicum VS 93-87, mitte aga Lilium pseudotigrinum (syn. L. maximowiczii) taimi. L. maximowiczii kasvab Primorje krais, mitte Habarovski krais. 5 EUR

  156. Merendera sobolifera (syn. Colchicum soboliferum), võsundmerendera. Taimel on pulgakujulised rõhtsate juurevõsunditega mugulsibulad. Roosakasvalged 5 cm kõrgused õied puhkevad aprillis. Liik kasvab Balkanil, Türgis, Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Iraanis. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR

  157. Muscari armeniacum ‘Album' (very late), armeenia kobarhüatsint ‘Album' (väga hiline). Sibullilleregistri järgi on sordi ‘Album‘ valged õied keskmise õitseajaga. Urmas Laansoolt saadud Göteborgist pärinev pika ja terava tipuga valgeõieline ‘Albumi' variant aga on ülimalt hilise õitseajaga – lausa ebaloomulikult hiline. Õitseb juunis. Erinevalt tavalisest (keskmise õitseajaga) valgest kobarhüatsindist, mis on ohtrate pisikeste tütarsibulate tõttu ülihea paljuneja, ei moodusta hiline valge kobarhüatsint väikesi tütarsibulaid üldse või tekib neid minimaalselt, mistõttu on ta aeglane paljuneja. 1 EUR

  158. Muscari armeniacum BATM 465 (coll. between Akseki and Beyshekir, 1425 m), armeenia kobarhüatsint BATM 465. Mais suure sügavsinise (tumesinise) hilise õisikuga sigisibulateta 20-25 cm kõrgused taimed on korjatud 2004. aastal Türgist Akseki ja Beyshekiri vahelise maantee äärest aasalt 25 km enne Teke mäekuru 1425 m kõrguselt. Korjajateks oli meeskond koosseisus Henrik Zetterlund (Rootsi, Göteborg), Arnis Seisums (Läti, Salaspils) ja Janis Rukšans (Läti, Cesis), kes nimetasid oma ekspeditsiooni nimega Põhja ekspeditsioon Batmanisse (lühendatult BATM) ehk Rootsi-Läti Türgi ekspeditsioon 2004, ingliskeelse nimega Nordic Expedition to Batman (Swedish-Latvian Turkey Expedition 2004). Päike, parasniiske muld. Taimed sain korjajalt Janis Rukšansilt. 1 EUR

  159. Muscari armeniacum LST 186 (on Sakaltutan mnt. pass in Turkey, Erzincan province, 1840 m), armeenia kobarhüatsint LST 186. Looduses pälvis taim korjajate tähelepanu erksa tumesinise õievärvusega ja kõrge kasvuga. Minu aias on taimed 20 cm kõrgused, õitsevad mai lõpus lilla varjundiga tumesiniste õitega. Taimed on korjanud Türgist Erzincani provintsi Sakaltutani mäekurust 1840 m kõrguselt Läti-Rootsi Türgi ekspeditsiooni (inglise keeles Latvian-Swedish Turkey Expedition) poolt 2005. aastal. Korjajate meeskonda kuulusid Janis Rukšans, Arnis Seisums, Henrik Zetterlund ja Gerben Tjerdsma. Taimed sain korjajalt Janis Rukšansilt. 1 EUR

  160. Muscari armeniacum ‘Tallinn' (Sulev Savisaar 2004), armeenia kobarhüatsint ‘Tallinn'. Teadmata päritoluga ja ilma nimeta taksoni sibulad sain 1997. aastal määramiseks Tallinna Botaanikaaia aednikult Tiia Jaanuselt. Kuna taimed ei sarnane ühegi senituntud sordi ega liigiga, on tegemist seemikuga. Taimel on väga tihedad piklikkoonilised helesinised õisikud. 2005. 1 EUR

  161. Muscari azureum KPPZ 241 (spont. Turkey, Sivas province, Kizildag pass), taevassinine kobarhüatsint KPPZ 241. Türgist, Sivasi provintsist Kizildagi mäekurust (mis asub 2190 m üle merepinna) korjatud sibulad õitsevad minu aias aprillis erk-taevassiniste tihedate 3 cm pikkuste õisikutega. Helesinised õied muutuvad enne äraõitsemist tumesiniseks. Õied ei kitsene tipust nagu kobarhüatsindil, vaid on kellukjad, mistõttu liiki on botaanikute poolt paigutatud ka pisihüatsindi (Hyacinthella) perekonda. Taim annab hästi isekülvi, mistõttu ta sobib ka metsistumiseks pargis või aianurgas. Puhkedes on õisikuvars alla 10 cm kõrgune, õitsemise lõpuks pikenenud 30 cm-ni, viljumise ajaks koguni 40 cm-ni. Taimede loodusest korjajateks olid 1990. aastal M. Kammerlander, E. Pasche, J. Persson ja H. Zetterlund. 1 EUR

  162. Muscari azureum 'Amphibolis' (syn. Hyacinthella azurea 'Amphibolis’), taevassinine kobarhüatsint 'Amphibolis’. Sort pärineb Max Leichtlinilt Baden-Badenist. Ladinakeelne sõna amphibolis tähendab tõlgituna „ebaselge, kahetähenduslik või kahemõtteline”. Sort on liigi tüüpilisest taimest suurem (kõrgus 10-15 cm, õitsemise lõpul 20-25 cm), varajasem, kahvatumate siniste õitega aprilli lõpus-mai algul ja hambulisemate õietipmetega. Maailma lillekaubandusest on ta kadunud ning viimastel aastatel pole ma näinud enam kedagi maailmas teda pakkumas. Sort on muutunud haruldaseks. 5 EUR

  163. Muscari botryoides 'Carneum', harilik kobarhüatsint ‘Carneum’. Ebatavalist kahvaturoosat värvi õitega 25 cm kõrgust sorti kasvatatakse maailmas umbes 1594. aastast. Interneti spetsiaalsel kobarhüatsindileheküljel Muscaripage on öeldud: "This Muscari is probably no longer in cultivation. If there is anybody out there who knows more about it I would be very pleased to hear from you." (vaba tõlge: "Seda kobarhüatsinti tõenäoliselt enam kultuuris ei esine. Kui on keegi, kes temast midagi teab, andke teada!"). Vaimustav, et just Eestil on õnnestunud see väljasurnuks peetud sort maailma jaoks ära päästa, sest just ühest Türi aiast sort üles leitigi (keegi naine tõi selle Arnold Hannustile ja Arnold omakorda andis seda tundmatut taime ka mulle) ning mul oli au tema nimi kindlaks teha. Olen sorti juba 8 aastat tagasi müügiks välja pakkunud, kuid hinda 15 krooni (praeguses vääringus 1 EUR) sibulast peeti kobarhüatsindi jaoks kalliks ning loiult läks ta ka 2003. aastal Aiasõbra kataloogi kaudu pakutuna. Uute asjaolude ilmnemise ja sibulate väikese arvu tõttu on uus hind tegelikkusega rohkem kooskõlas. Enne sibulate Janis Rukšansile saatmist olin selle sordi sibulate ainus pakkuja maailmas. Nüüd tekib levitajaid järjest juurde ja see vast polegi paha. 7 EUR

  164. Muscari coeleste KPPZ 90-318 (Kop Da pass, Gümüsane il, E Anatolia, Turkey), lasuur-kobarhüatsint KPPZ 90-318. 5-10 cm kõrguse aprillis-mais õitseva taime munajas kuni lairuljas, 1-3 cm kõrgune ja 1-2 cm läbimõõduga hõredapoolne õisik koosneb kellukjatest (tipust laienevatest) 0,5 cm pikkustest ja tipust peaaegu sama laiadest taevassinistest õitest. Helesinised õied muutuvad enne äraõitsemist lillaks kuni tumesiniseks. Õitsemise lõpul on õisikuvars pikenenud 30 cm-ni ning vilikond on kuni 10 cm pikkune. Liik kasvab Armeenia ja Türgi idaosa mägedes. Lähisugulasest taevassinisest kobarhüatsindist (M. azureum) erineb ta vaid hõredama ja väheseõielisema (ainult 6-25 õit tolle 20-60 vastu) õisiku ning allakäändunud õieraagude (tollel tõusvad või laiuvad) poolest. Siin pakun Janis Rukšansilt saadud Kirde-Türgist Gümüsane provintsist Kop Dagi mäekurust korjatud sibulaid. Eesti aednikele on lasuur-kobarhüatsint seni tundmatu olnud, kuna teda pole seni sisse toodud ja kasvatatud ning ka välismaal on tema sibulad suhteliselt kallid ja harva saadaval. 4 EUR

  165. Muscari comosum (syn. Leopoldia comosa; collected between Baypurt and Erzurum in Turkey), tutt-kobarhüatsint. Leopoldia perekonda või liigirühma kuuluv liik on teistest kobarhüatsintidest oluliselt erineva välimusega. 20 cm pikkusel varval on juunikuus õied pikas ja hõredas õisikus. Ilmetud helepruunid kuni pruunikasrohekad või hallikad viljalised õied asuvad lühikestel õieraagudel. Tõusvatel pikkadel erevioletsetel õieraagudel asetsevad ülemised viljatud erevioletsed õied moodustavad ilusa tipmise tuti, olles õisiku ainukeseks ehteks. Vajab õitsemiseks sooja kasvukohta, sest meie kliimas jääb neil õitsemiseks soojusest puudu. Sibulakestad on roosad. Siin pakutavad sibulad on korjatud tšehhi aedniku poolt Türgist Baypurti ja Erzurumi vahelt. 1 EUR

  166. Narcissus radiiflorus (syn. N. angustifolius, N. poeticus subsp. angustifolius), kitsalehine nartsiss. Aias juunis 35 cm kõrgusel varval puhkevad lõhnavad puhasvalged 5-6 cm läbimõõduga õied on pisikese kausja (toruja), ainult veerand (0,25) cm pikkuse ja kuni 1 cm laiuse kollase või rohekaskollase lisakrooniga, millel on punane servake. Kitsaid pinnukesi meenutavad õielehe alaosad üksteist servadega ei kata või katavad vaid napilt. See väga hiljaõitsev liik pretendeerib koos poeedinartsissiga kõige viimasena õitseva nartsissi tiitlile. 3-4 sinkjat lehte on kitsad (mitte üle 1 cm). Taimed kasvavad Euroopa kesk- ja lõunaosas, ulatudes Šveitsist läbi Balkani Kreekasse, kuid kasvades ka Karpaatides. Tema levilas on poeedinartsissiga osaliselt kattuvaid alasid. Väliselt on kitsalehine nartsiss väga poeedinartsissi (N. poeticus) moodi, kuid botaanikud teevad neil vahet põhiliselt tolmukate, õielehtede ja lisakrooni järgi. Taimed näivad eelistavat niiskeid kasvukohti. See väga külmakindel ja vähenõudlik liik talub aias isegi kehvi, kuivi ja saviseid muldi. Minu taimed on üles kasvatatud Šveitsist Jura kantonist Porrentruyst saadud seemnetest. Maailmas seda liiki praktiliselt müügiks ei pakuta. 3 EUR

  167. Nectaroscordum tripedale (syn. Allium tripedale, spont. Armenia), pärsia mesilauk. 135-140 cm kõrgusel varval puhkevad juunis arvukad suured (2 cm pikkused) hele-säravroosad õied. 5-6 cm läbimõõduga õisikud on varasemad, palju tihedamad ja ilusamad kui sitsiilia mesilaugul. Tegemist on punase raamatu liigiga ehk maailmas hävimisohus oleva liigiga. Pakun Armeenia päritoluga taimi. 9 EUR

  168. Ornithogalum arcuatum from Stavropol (spont. Caucasus borealis, near Stavropol, , collector Aino Paivel 1965), kaar-linnupiim Stavropolist. Nime on liik saanud kaarjalt ülespoole käänduvatest viljaraagudest. 110 cm kõrguse taime tihedas 40 cm pikkuses ja kuni 8 cm laiuses kobarõisikus on juunis-juulis kuni 40 valget 3 cm läbimõõduga õit. Kitsas roheline triip õielehe seljal esineb ainult tipupoolel või puudub hoopis. Minu aias puhkeb ta juuni keskel kõrgetest linnupiimadest kõige esimesena õide. Siin pakutavad taimed korjas Tallinna Botaanikaaia aednik Aino Paivel (tollal Aino Kartus) 1965. aastal Põhja-Kaukaasiast Stavropoli lähedalt. 2015. aastal puhkesid nad õide palju varem kui Krasnodari kraist pärinevad taimed. Täispäike, parasniiske muld, kuid lepivad ka kuivapoolse mullaga. 3 EUR

  169. Ornithogalum balansae from Dombai (spont. Caucasus borealis, Karachayevo Cherkesiya, Dombai, collector Aino Paivel 1964), Balansa linnupiim Dombaist. 15 cm kõrgusel varval puhkevad aprilli lõpus ja mais lõhnatud lumivalged, laia rohelise seljavöödiga õied. Puhkedes väga tihe ja madal õisik tõuseb hiljem kõrgemale. Õielehe pikkus on 1,5 (2) cm. Ilma valge kesksooneta erkrohelised lehed on kuni 2 cm laiused. Liik kasvab Balkanil, Kaukaasias ja Türgis alpi- ja lähisalpivööndis. Pakutavad taimed pärinevad Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli (tollal veel Aino Kartus) 1964. aastal Põhja-Kaukaasiast Dombaist korjatud sibulatest. Päike, parasniiske muld, talub ka kuivemat mulda. 1 EUR

  170. Ornithogalum exscapum, rikkalik linnupiim. Ladina sõna “exscapum” tähendab “ilma varvata”, ehkki tegelikult on tal lühike õisikuvars olemas. Taim on tõepoolest madalakasvuline, 5-15 cm kõrgune, lameda õisikuga (kännasega) juunis. Õie läbimõõt on alla 3 cm. Iga valge õielehe seljal on roheline vööt. Renjad siledad lehed on pealispinnal valge keskjoonega. Kasvab looduslikult Vahemeremaade karjamaadel (k.a. Itaalias). Taimed olen üles kasvatanud Itaaliast Liguuria pealinnast Genovast saadud seemnetest 1990-ndatel aastatel. Aianduses peaaegu tundmatu liigi sibulaid pakub maailmas vaid mõni firma. Õitseb väga rikkalikult tiheda madala valge õievaibana. Sellele viitab ka eestikeelne liigiepiteet „rikkalik“. 4 EUR

  171. Ornithogalum fimbriatum 'Ai-Petri’ (Janis Rukšans 1997; R 83-07), ripsmeline linnupiim 'Ai-Petri’. Varakevadel aprillis-mais päikeselise ilmaga laialt avatud rohked valged õied on laias tihedas lamedas õisikus peaaegu vastu maapinda. Kääbuse kitsad ripsmelise servaga lehed ulatuvad õitest palju kõrgemale, kuid ei varja õisi. Pakutavad sibulad (R 83-07) korjas Janis Rukšans 1983. aastal Krimmist Ai-Petrist kõrgelt mäginiidult. 3 EUR

  172. Ornithogalum fimbriatum 'Oreanda’ (Janis Rukšans 1997; R 83-11), ripsmeline linnupiim 'Oreanda’. Krimmi lausmaalt – peaaegu merepinna kõrguselt Oreandast korjas laialehise variandi (R 83-11) sibulad 1983. aastal Janis Rukšans. Õitseb mais. 3 EUR

  173. Ornithogalum fimbriatum with broad leaf, ripsmeline linnupiim (laia lehega). Taimed olen saanud 1997. aastal Janis Rukšansilt laialehise narmalise linnupiimana. Ilma valge kesksooneta ja ripsmelise servaga leht on sama lai nagu sordil 'Oreanda'. Ka muus osas ei leia ma erinevust tollest sordist. Siiski ei julge ma teda lõplikult ’Oreandaga’ samastada. Õitseaeg aprilli lõpus-mais. 2 EUR

  174. Ornithogalum lanceolatum (spont. Altinyaila in Turkey, Sivas province), süstlehine linnupiim. Madala taime rohkem kui 20 valget õit puhkevad aprillis-mais peaaegu maapinnal (5 cm kõrgusel) kuni 20 cm pikkuste ja kuni 2 cm laiuste laiuvate, süstjate, läikivate lehtede vahel. Kasvab Türgi, Liibanonis ja Süüria mägedes. Pakutavad taimed on korjatud Türgist Sivase provintsist Altinyaila lähedalt maantee äärest. 3 EUR

  175. Ornithogalum montanum, mägi-linnupiim. 25 cm kõrgune varb kannab juunis 15-õielist lamedat õisikut (kännast), mille pikkadel õieraagudel asuvate laialt avatud valgete õite 1-2,5 cm pikkused õielehed on laia rohelise seljatriibuga. Enamasti on õite läbimõõt 3 cm. Valge kesksooneta 1-2 cm laiust läikivrohelist lehte ilmuvad juba sügisel, kuid külma ei karda. Liik kasvab Itaalias (k.a. Sitsiilia), Balkanil, Süürias, Palestiinas ning Türgi lääne- ja lõunaosas. Sarnasest süstlehisest linnupiimast (O. lanceolatum) erineb ta kõrgema õisikuvarre, pikemate ja kitsamate lehtede ja hilisema õitseaja poolest. 4 EUR

  176. Ornithogalum oreoides from Enem (spont. N. Caucasus, Krasnodar distr., Oktrjabskiy raion, near village Enem, collector Viktor Koroljov 1984), mäestik-linnupiim Enemist. 25 cm kõrguse taime tihedad õisikud õitsevad juunis. Valged 1,5-2 cm pikkused õielehed on rohelise seljavöödiga. Kitsad (alla 1 cm) läbipaistva servakesega sinihallid lehed on ilma valge kesksooneta. Liik kasvab Bulgaarias, Rumeenias, Ukraina edelaosas ja Põhja-Kaukaasias. Pakutavad sibulad korjas 1984. aastal Põhja-Kaukaasiast Krasnodari kraist Enemi külast kohalik lillekasvataja Viktor Koroljov. Erinevalt meie aedades levinud sarik-linnupiimast siin pakutav liik peenikesi sibulaid ei moodusta. 3 EUR

  177. Ornithogalum orthophyllum subsp. kochii from Saharna (syn. O. kochii, O. tenuifolium var. kochii; from village Saharna (Sakharna), raionul Rezina, Moldavia (Bessarabia), coll. by Aino Paivel 1964, 1965 or 1968), Kochi linnupiim ehk püstlehise linnupiima Kochi alamliik Saharnast. Rikkalikult õitsevate 15 cm kõrguste taimede mai lõpus või juuni algul puhkevates valgetes lamedates õisikutes võib olla üle 20 õie. Välimistel 1-2 cm pikkustel õielehtedel on rohelised seljatriibud. Kitsad lehed on valge kesksoonega. Liik kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Türgis, Kaukaasias, Iraanis ning Marokos. Kochi linnupiim sobib aias asendama sarnase välimusega sarik-linnupiima (O. umbellatum), sest erinevalt sarik-linnupiimast ei muutu ta aias umbrohuks. Pakun Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli poolt 1960-ndatel aastatel Moldaaviast Rezina rajoonist Saharna küla juurest korjatud taimi. 3 EUR

  178. Ornithogalum orthophyllum subsp. kochii (syn. O. kochii, O. tenuifolium var. kochii), Kochi linnupiim (püstlehise linnupiima Kochi alamliik). Nagu eelmine, kuid teadmata loodusliku leiukohaga taimed. Nende seas on ka üks teistest tunduvalt hiljem õitsev variant. 2 EUR

  179. Ornithogalum ponticum, pontose linnupiim. 80-100 cm kõrguse taime juulis puhkev õisik võib olla 40 cm pikkune. 1-1,5 cm pikkused õielehed on kitsa rohelise seljatriibuga. Õieraod liibuvad õitsemise lõpul õisikutelje ligi. Liik kasvab Krimmis ja Kaukaasias. Pontose linnupiim on ilus liik juulikuises õievaeses sibullilleaias, mil õitsevad põhiliselt vaid liiliad. See vähenõudlik liik kasvab meie oludes väga hästi. Siin pakutavad taimed pärinevad Tallinna Botaanikaaiast, kes omakorda sai need Stavropoli Botaanikaaiast 1981. aastal. Taimed viljuvad siin hästi. 3 EUR

  180. Ornithogalum pyramidale, püramiid-linnupiim. 65-90 cm kõrguse taime laialt avatud õied juulis on koonilises pikas kobarõisikus. 1-1,5 cm pikkused valged õielehed on rohelise seljatriibuga. „Flora Europaea“ määraja järgi peaksid õitsemise lõpus õieraod vastu õisiku telge liibuma, ehkki liigikirjelduse juurest me sellist fakti ei leia. Minu aia erinevatel variantidel raod ei liibu, vaid on kaarjalt tõusvad, ühel variandil koguni rõhtsalt harali. Ka internetist botaaniliste artiklite ja jooniste fotosid uurides me püramiid-linnupiimal raagude vastu vart liibumist ei näe, enamasti on nad vaid kaarjalt tõusvad. Kõik muud tunnused (peale raagude liibumise) liigi puhul klapivad ning ka määraja järgi ta millekski muuks ei sobi. Lisaks taime üldilmele eristab neid muudest linnupiimadest ka teistest hilisem õitseaeg. Liik kasvab looduslikult Saksamaal, Tšehhias, Slovakkias, Austrias, Jugoslaavias ja Rumeenias. 3 EUR

  181. Ornithogalum pyrenaicum (syn. O. flavescens), pürenee linnupiim. Jah, see on tõsi, et meie kliimas avamaale sobivate linnupiimade seas leidub üks liik, mille õied pole valged! 80-110 cm kõrguse taime väikesed rohelised kuni kollakasrohelised õied on juunis-juuli algul hõredates püstistes pikkades õisikutes. Liik kasvab Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Marokos, Krimmis, Kaukaasias ja Türgis. 4 EUR

  182. Ornithogalum pyrenaicum Flavescens Group from Brissago insels (spont. Isole di Brissago (Brissago-Inseln), distretto di Locarno of canton Ticino, Swiss), pürenee linnupiim Brissago saartelt. Pakutavad juunis õitsevad roheliste õitega 80 cm kõrgused taimed pärinevad Šveitsist Ticino kantonist Locarno ringkonnas Brissago saartelt. Need saared asuvad Lago Maggiore järves. 4 EUR

  183. Ornithogalum refractum from Enem (near vil. Enem, Oktrjabski raj., Krasnodar distr., N Caucasus in a pasture, collector Viktor Koroljov), käänd-linnupiim Enemist. Liigi nimi tuleneb järsult allapoole käänduvatest viljaraagudest. Kuni 10 cm kõrguse taime sibulat ümbritsevad arvukad sigisibulad, mis jäävad puhkeseisundisse vähemalt üheks aastaks (sarik-linnupiimal O. umbellatum seevastu kasvatavad nad kohe ka lehed). Kännasõisik asub aprillis-mais maapinnast vaid mõne cm kõrgusel. Rohelise seljavöödiga laiad valged õielehed on 1,5-2 cm pikkused. Kitsad valge keskjoonega renjad lehed ulatuvad õisikust tunduvalt kõrgemale. Sügisel enne talve kasvatab uued pikad lehed, millega talvitub. See ilus, varakevadel õitsev liik kasvab Ungaris, Itaalias, Balkanil, Krimmis, Türgis ja Kaukaasias. Meil on ta aias vastupidav. Pakutavad taimed pärinevad Põhja-Kaukaasiast, Krasnodari kraist Enemi külast. 2 EUR

  184. Ornithogalum refractum from Moldova (spont. Moldova, raionul Causeni, Chitcani), käänd-linnupiim Moldovast. Välimuselt ei erine oluliselt eelmisest. Pakutavad taimed on Tallinna Botaanikaaia aednik Aino Paivel (tollal Aino Kartus) korjanud 1964. aastal tollasest Moldaaviast, Tighina maakonnast, Causeni rajoonist Chitcani (Kitskany) küla lähedalt. 2 EUR

  185. Ornithogalum schmalhauseni (spont. Armenia, Zangezur, mount. Hustup), zangezuri linnupiim. Valged lamedad õisikud aprillis asuvad pikkade lehtede vahel lausa maapinnal, kuid on siiski hästi nähtavad. Sibulad (AS 89) on korjatud Armeeniast Zangezuri mäestikust Hustupi mäelt. Maailmas harva pakutav liik. 2 EUR

  186. Ornithogalum sintenisii RSZ 87-01 (spont. S Aserbaidzhan, Talysh, on a stony slope between Lerik and Gosmeljan, 1500 m), Sintenisi linnupiim Talõšist. Taim on vaid 5-10 cm kõrgune. 15 cm pikkuste kitsaste kõverdunud lehtede keskel istub üllatavalt vara – juba aprillis peaaegu “koorikuna” vastu maad asuvas lamedas pikaraolises kobarõisikus 15-25 kaunist lumivalget tähtjat õit. Sügisel tekkivad uued lehed talvituvad väga hästi. Liik kasvab Kaukaasias ja Iraanis Kaspia mere äärses piirkonnas. Pakutavad taimed on korjatud 1987. aastal Läti ekpeditsiooni poolt Aserbaidžaanist Talõši mäestikust Iraani piiri lähedalt kiviselt nõlvalt 1500 m kõrguselt Leriki linna ja Gosmelyani küla vahelt. Korjajateks olid Janis Rukšans, Arnis Seisums ja Aina Zobova. 2 EUR

  187. Ornithogalum sphaerocarpum, ümaraviljaline linnupiim. Euroopa lõunaosas, Türgis ning Süürias kasvav 135 cm kõrgune taim on pikkades hõredates õisikutes asuvate väikeste rohelise seljatriibuga valgete õitega. Taim on kujult väga lähedane pürenee linnupiimale (O. pyrenaicum), kuid valge õievärvusega. Maailma aianduses on see liik haruldane. 4 EUR

  188. Ornithogalum tenuifolium from Spitak (spont. Spitak distr., Armenia, collector Arnis Seisums 1989), ahtalehine linnupiim Spitakist. Pakutavad sibulad korjas lätlane Arnis Seisums 1989. aastal Armeeniast Spitaki maakonnast. Mai lõpus ja juuni algul õitsev 25 cm kõrgune taim on väga suurte õitega ning moodustab vaid suuri sibulaid. Seetõttu ei muutu ta aias iialgi umbrohuks (nagu seda teeb meil levinud sarik-linnupiim) ning teda saab kergelt ümber istutada nii, et mingit jääki maha ei jää. Nii suuri õisi (läbimõõt 4-4,5 cm) pole ma ühelgi teisel linnupiimal näinud. 2 EUR

  189. Ornithogalum woronowii, Voronovi linnupiim (leiukohata). 15 cm kõrguse taime kohev kännasõisik mais-juunis koosneb 4-8 (15) tähtjast õiest. 1,5 cm pikkused õielehed (õie läbimõõt 3 cm) on laia rohelise seljavöödiga. Alumised väga pikad (8-10 cm) õieraod ulatuvad ülemistest õitest kõrgemale, õitsemise lõpul aga käänduvad alla – vastu maad. Kitsad renjad lehed on valge keskjoonega. Liik kasvab Krimmis ja Kaukaasias. Pakutavate taimede korjekoht loodusest pole teada. 4 EUR

  190. Ornithogalum woronowii from Stavropol (spont. Caucasus borealis, near Stavropol, collector Aino Paivel 1964), Voronovi linnupiim Stavropolist. Erinevalt eelmisest on nende sibulate looduslik leiukoht teada. Tallinna Botaanikaaia aednik Aino Paivel (tollal Aino Kartus) korjas sibulad 1964. aastal Põhja-Kaukaasiast Stavropoli linna lähedalt. 20 cm kõrgune taim kannab mais-juunis 3,5 cm läbimõõduga õisi. 5 EUR

  191. Oxalis adenophylla 'Purple Heart' (Janis Rukšans 2005), näärmekas jänesekapsas 'Purple Heart'. Ülimadal ja tihe 5-7 cm kõrgune lehestikumättake kattub juunis-juulis üleni suurte, 2,5 cm läbimõõduga pärani avatud erksate roosakaslillade õitega. Kuid sort on huvitava lehestiku tõttu ilus ka õiteta. Iga lehe keskel on lilla tähtjas “süda”, mis on tingitud lehekeste alaosa servakeste värvumisest tumelillaks. See mugulatega lubjapõlgaja liik kasvab Tšiili ja Argentiina mägedes (Andides) ning talub kuivust, kuid eelistab aias päikeselist kasvukohta ning kasvu ajal parasniiskust. Suve teisel poolel pärast lehtede kuivamist tahab ta kuiva puhkeaega. 10 EUR

  192. Polygonatum glaberrimum (spont. Armenia, mnt. Aragats), sile kuutõverohi. Harva pakutav maikuus õitsev 40 cm kõrgune valgete õitega ja läikivate roheliste lehtedega Armeeniast Aragatsi mäelt korjatud taim. Poolvari, parasniiske muld. 3 EUR

  193. Ranunculus ficaria 'Abant' (syn. Ficaria verna 'Abant'; Jonas Bengtsson before 2006), kanakoole 'Abant'. Meie kodumaine 5-30 cm kõrgune väikeste juuremugulatega taim on aprillis-mais vartel üksikult asuvate läikivate kuldkollaste 2-3 cm läbimõõdus õitega. Lehed on südajad. Suve teisel poolel lehestik kuivab. Liigi levila on Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Edela-Aasias. Meie looduses kasvab ta lehtmetsades, võsastikes ja puisniitudel. Kanakoole kasvab avamaal poolvarjus, kuid talub hästi ka päikest. Ta tahab rammusat, aastaringselt niisket mulda. Muld ei tohiks suvel päris tuhkkuivaks muutuda. Siin pakutavad 25 cm kõrgused taimed olen saanud 2006. aastal Rootsist Jonas Bengtssonilt Djupedalsi puukoolist (Djupedals Plantskola) sordina, kuid kusagil mujal ega internetis pole ma taolist sordinime kohanud. Tõenäoliselt ongi see Jonase nimetatud sort, taimed aga on tõenäoliselt korjatud Türgist Abanti järve äärest. ’Abant’ erineb järsult kõigist mulle seni tuntud kanakoolme sortidest. Kõigepealt rõõmustab ta aias silma oma erakordselt varajase suure lopsaka värskerohelise lehestikuga. Kollased läikivad õied aprillis-mais on palju suuremad teiste kanakoolme sortide omadest. Lugesin internetist, et Abanti Looduspargis (Abant Nature Park) kasvab looduslikult R. ficaria subsp. calthifolius (syn. Ficaria nudicaulis). 2 EUR

  194. Ranunculus ficaria 'Alba Plena', kanakoole 'Alba Plena'. Valged täidisõied mais. Õitseb kauem kui lihtõieline taim. Taime kõrgus on 15 cm. Suvel lehestik kuivab. Kanakoolmed eelistavad poolvarju ja niisket mulda. 3 EUR

  195. Ranunculus ficaria 'Aurantiacus' (syn. R. f. var. aurantiacus, Ficaria verna Aurantiaca Group; Miss Alethea Robson found it near Windsor in 1932), kanakoole ’Aurantiacus’. 20 cm kõrguse taime õied aprillis-mais on mitte kollased, vaid oranžid. Alethea Robson leidis taime Inglismaalt Windsorist 1932. aastal. Tema käest sattus taim edasi Kew botaanikaaeda ja sealt E. A. Bowles’i kätte, keda tihti peetakse sordi aretajaks. 2 EUR

  196. Ranunculus ficaria ‘Brazen Hussy' (discovered by Christopher Lloyd in his wood, Great Dixter, East Sussex, S England), kanakoole ‘Brazen Hussy'. Maikuus puhkevate kollaste lihtõite taustaks olev tumepruun läikiv lehestik, mis on puhkemise järel peaaegu must, loob oivalise kontrasti! Lehestik püsib tumedana küllalt kaua, kuid heleneb hiljem siiski pronksjaks. Taime kõrgus on 20 cm. Tuleks vältida seemikute teket, sest need ei pruugi olla nii tumeda lehestikuga. Sordi leidis aednik Christopher Lloyd (1921 - 2006) oma kodukohast Lõuna-Inglismaalt Ida-Sussexi krahvkonnast Great Dixteri aia kõrvalt metsast. 1 EUR

  197. Ranunculus ficaria ‘Collarette’ (syn. R. f. ‘E. A. Bowles’, R. f. ‘Anemoneflora’, R. f. ‘Beamish’s Double’), kanakoole ‘Collarette’. 20 cm kõrguse taime viljatud täidisõied maikuus on anemoonõielised – kroonlehetaolisteks petaloidideks muundunud oranžikad tolmukad moodustavad õie südames kollaste läikivate kroonlehtede keskel tiheda tuti. 1.50 EUR

  198. Ranunculus ficaria 'Damerham' (discovered in Damerham, Hampshire in 1989 by Mrs Mary Noble), kanakoole ’Damerham’. Mrs Mary Noble avastas selle 15-20 cm kõrguse täidisõielise taime 1989. aastal Inglismaal Hampshire krahvkonnas Damerhami külas. Õitseb mais. 3 EUR

  199. Ranunculus ficaria 'Double Bronze' (E. A. Bowles; syn. R. f. 'Wisley Double Yellow’, R. f. 'Chrysanthemum’), kanakoole 'Double Bronze’. 15-20 cm kõrguse täidisõielise sordi rohkete kollaste kroonlehtede seljad on punakaspruunid (pronksjad) ning õies esinevad ka mõned normaalselt arenenud tolmukad. Sarnasel sordil 'Flore Pleno’ tolmukad puuduvad ning kroonlehtede selg on rohekas. Õitseb aprilli lõpus-mais. 3 EUR

  200. Ranunculus ficaria 'Green Petal’ (W. E. Th. Ingwersen, before 1960), kanakoole 'Green Petal’. Täidisõielised rohelised õied. 15-20 cm kõrgusel hilisel täidisõielisel sordil kroonlehed puuduvad ning nende ülesannet täidavad rohked rohelised ja kollakad laineliseservalised kõlutolmukatest ehk staminoodidest tekkinud petaloidid. Õitseb mais. Taime on kultuuri viinud Walter Edward Theodore Ingwersen (1883-1960). 3 EUR

  201. Ranunculus ficaria 'Randall's White' (found by Allan Robinson), kanakoole 'Randall's White'. Suurte valgete õitega 15 cm kõrguse taime leidis Allan Robinson, kes oli Wisley aias kiviktaimla ülemjärelvaataja. Õitseb mais. Sordi nimetas ta oma kassi nime järgi. 1 EUR

  202. Ranunculus ficaria ‘Sulli' (Maret Vähejaus 2005), kanakoole ‘Sulli'. Hiiumaalt Kassarist leitud pooltäidisõielised taimed on jõulise kasvuga, meenutades mulle veidi kitsekakart (Doronicum). Kõrgus 25 cm. Avastasin taime lehekaenaldes sigipungad. 3 EUR

  203. Sanguinaria canadensis, kevadmagun. Kanada ja USA idaosa hõredates mägimetsades kasvava "mooni" 20 cm kõrgused varred kannavad mais 4-6 cm läbimõõduga puhasvalgeid 8 kroonlehega õisi. Peale õitsemist saavutab taime lehestik kõrguse 40 cm (viljavarred jäävad endiselt 20 cm pikkuseks). See veripunase piimmahlaga vereurmarohu sugulane kasvab aias nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka päikesepaistet. 3 EUR

  204. Sanguinaria canadensis 'Multiplex’ (found in Dayton, Ohio by Guido von Webern 1917), kevadmagun 'Multiplex’. Imeilusate täielikult täidisõiliste õite kõik emaka viljalehed ja tolmukad on muutunud kroonlehetaolisteks petaloidideks. Üks aia "naeltest" õitsemise ajal maikuus! ! Aias kasvab see meeldiv ja omapärane „moon” nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka päikesepaistet. Taim leiti 1917. aastal USA-st Ohio osariigist Daytonist Guido von Weberni maadelt. Nime (var. multiplex) sai ta endale 1923. aastal. 5 EUR

  205. Sanguinaria canadensis 'Late Snow' (Janis Rukšans 2008), kevadmagun ’Late Snow’. Janis Rukšansi poolt loodusest introdutseeritud hilisema õitseajaga vormil tundub minu arvates ka õie osas olevat väikesi iseärasusi. 4 EUR

  206. Sanguinaria canadensis 'Star', kevadmagun ’Star’. Tähtjad väga kitsaste arvukate kroonlehtedega õied aprilli lõpus on tõstetud lehestiku kohale. 6 EUR

  207. Scilla ingridae 'Vaclav' (Janis Rukšans 1998; syn. S. siberica var. taurica, S. ingridae var. taurica, collected in Taurus mnt. range, S Turkey), Ingridi silla ’Vaclav’. Janis Rukšans, kes sordi nimetas, sai selle sibulad Scilla ingridae nime all oma tšehhi sõbralt Václav Joštilt, sellest ka sordi nimi. Mõnikord on sarnase välimusega taimi pakutud ka nime all Scilla siberica var. taurica. See on Scilla siberica rühma kõige õierikkam esindaja. Sibulast võib tekkida mõnikord koguni 5-7 pikka õisikut, millest igaüks võib kanda kuni 20 sügavsinist õit. Algselt andis Janis sellele vormile nimeks Scilla siberica 'Vaclav'. Kõrgus õitseajal aprillis-mais 25 cm, viljumise ajal 35 cm. 4 EUR

  208. Scilla puschkinioides ARJA 97-08 (coll. at Kugart, Kyrgyzstan), buhhaara silla Kugartist. Sibulast tekib 1-3 10-15 cm kõrgust õisikuvart. Aprillis-mais on õisikus 2-5 peaaegu valget, mõnikord kahvatusinist õit, mis meenutavad väga puškiinia õisi ning sellest sarnasusest tuleneb ka taime ladinakeelne liigiepiteet. Erinevalt puškiiniast puudub õies tolmukatest tekkinud lisakroon. 3-5 kitsast lehte ahenevad aluse poole. Liik kasvab Kesk-Aasia mägedes. Siin pakutavad taimed on korjanud 1997. aastal Arnis Seisums ja Janis Rukšans Kirgiisiast Kugartist. 3 EUR

  209. Scilla rosenii from Georgia (spont. Chra-Ckaro mnt. pass, Georgia, S Caucasus), suureõieline silla Gruusiast. 20 cm kõrgusel varrel aprillis puhkev suur sinine õis on südames peaaegu valge. Sinise keskjoonega 3 cm pikkused õielehed käänduvad sarnaselt koerahamba õiega järsult tagasi. Kasvab Kaukaasias (Gruusias ja Armeenias) ning Türgi mägedes. Siin pakutavad Lõuna-Kaukaasiast Gruusiast Chra-Ckaro mäekurust korjatud taimed on erksiniste valgesüdameliste õitega. Tahab poolvarju ning jaheniisket huumusmulda. Piisava mullaniiskuse korral sobib ta ka päikesepaistelisse kasvukohta. 6 EUR

  210. Scilla rosenii (light blue), suureõieline silla (helesinine). Siin pakun teadmata loodusliku leiukohaga aprillis õitsevate heledapoolsete siniste õitega kuni 20 cm kõrgusega aiataimi, mis olen saanud 1990. aastal Sverdlovskist aiataimena. Janis Rukšans on Gruusia taimede seast välja valinud helesiniste õitega taime ja andnud sellele nimeks ’Cloudy Sky’, kuid ma pole kindel, kas minu heledad taimed tolle sordi omadega ühesugused on. 4 EUR

  211. Scilla siberica subsp. armena BATM 168 (coll. 2004 in Turkey near road from Kars to Ardahan where it grows on peaty clay, between stones at 2175 m), armeenia silla (hariliku silla armeenia alamliik) BATM 168. Õisikuvars on tüüpalamliigist (S. s. subsp. siberica) madalam – kõrgus 10 cm (vaid harva kuni 15 cm) ning taimed on looduses vaid ühe (harva kahe) sügavsinise õiega varrel (tüüpalamliigil 1-3, tavaliselt 2 õit). Sibul annab 1-3 vart. Õitseb aias aprillis. Alamliik kasvab Taga-Kaukaasia lõunaosas (Gruusias ja Armeenias) ning Türgis. Pakutavad taimed on korjatud 2004. aastal Türgi kirdeosast Karsi ja Ardahani vahelise maantee lähedalt 2175 m kõrguselt. Korjajateks oli meeskond koosseisus Henrik Zetterlund (Rootsi, Göteborg), Arnis Seisums (Läti, Salaspils) ja Janis Rukšans (Läti, Cesis), kes nimetasid oma ekspeditsiooni nimega Põhja ekspeditsioon Batmanisse (lühendatult BATM) ehk Rootsi-Läti Türgi ekspeditsioon 2004, ingliskeelse nimega Nordic Expedition to Batman (Swedish-Latvian Turkey Expedition 2004). Päike ja poolvari, parasniiske muld. Õisikuvarte arvukuse ja õievärvi tumeduse (sügavuse) järgi otsustades on armeenia silla alamliikidest kauneim. 6 EUR

  212. Scilla siberica subsp. caucasica 'Talish' (Janis Rukšans 2004; RSZ 87-15; coll. near Lerik in Talysh, S Aserbaijan) ), kaukaasia silla (hariliku silla kaukaasia alamliik) ’Talish’. Kõrgetel 20-30 cm pikkustel paljuõielistel õisikuvartel on looduses kuni 6 (tavaliselt 3-5) sirgete õieraagudega tume-violetjassinist suurt kuni 2 cm läbimõõduga õit. Ühest sibulast kasvab 1 kuni mitu õisikuvart. Karabahhiast kirjeldatud alamliik kasvab Taga-Kaukaasia idaosas Talõši mäestikus (Aserbaidžaanis ja Iraanis). Iluaedniku jaoks on kaukaasia alamliik alamliikidest kõige ilusam, armeenia oma aga kõige tagasihoidlikuma välimusega. Meil kasvab kaukaasia alamliik aias hästi. Siin pakutavad taimed on korjatud 1987. aastal Aserbaidžaanist Talõši mäestikust Leriku linna lähedalt Janis Rukšansi, Arnis Seisumsi ja Aina Zobova poolt. Õitseb aprillis. 3 EUR

  213. Scilla siberica subsp. siberica ‘Penza' (Janis Rukšans 1998), harilik silla ‘Penza'. Venemaalt Penza oblastist korjatud sibulate seast välja valitud klooni sügavsinised õied aprillis on mustade tolmukapeadega. Sibul annab tavaliselt mitu õisikuvart. 1.50 EUR

  214. Scilla ’Sibrose’ (Scilla siberica x Scilla rosenii), silla ’Sibrose’. Aias lähestikku kasvades võivad harilik silla ja suureõieline silla omavahel mõnikord hübriide ((Scilla siberica x Scilla rosenii) anda. Hübriidid on viljakad ja võivad omakorda isekülvi anda. Taimede kõrgus on 20 cm ja nad õitsevad aprillis ja/või mai algul. Hübriidtaime õielehed ei käändu või käänduvad vaid veidi küljele. Taimed näivad õitseajalt olevat vanematest veidi hilisemad. 5 EUR

  215. Scopolia physaloides 'Mulgi Valge' (syn. Physochlaina physaloides 'Alba'; Sulev Savisaar, Evi Oja 2008), kobarskopoolia 'Mulgi Valge' (kobarjas vullrohi 'Mulgi Valge'). Mugulja roomava risoomiga 10-15 cm kõrguse kartuli sugulase tihedasse kobarõisikusse koondunud väikesed valged kellukjad õied puhkevad juba aprillis. Lehed kuivavad suvel. Viljandi maakonnas (Mulgimaal) asuvas Evi Oja aias toimus mutatsioon (iseeneslik pärilik muutus), mille tagajärjel on kobarskopoolia taimel tekkinud lilla asemel valge õis (on kaotanud pigmendi tootmise võime). Internetist pole leidnud ühtegi viidet valgeõielise kobarskopoolia olemasolule maailmas! Küllap on taoline taim maailmas esmakordselt kultuuris. Liik (lilla õiega) kasvab Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas ja Kesk-Aasias. Eelistab kasvada poolvarjus niiskel neutraalsel kuni nõrgalt aluselisel huumusmullal. Tulevaseks laiutamiseks tuleb talle peenral varuga ruumi jätta. 10 EUR

  216. Trillium cernuum, longus kolmiklill. 30 cm kõrgused varred kannavad mais purpurse sigimikuga valgeid raolisi õisi. 2-3 cm pikkused kroonlehed on järsult tagasi käändunud ning ripuvad lehtede all. Levinud Kanada ja USA idaosas. Poolvari, parasniiske muld. Siin pakun vaid liigiehtsate emataimede jagamisest saadud taimi. 7 EUR

  217. Trillium chloropetalum var. giganteum white, suure kolmiklille hiigelteisend (valge). 40 cm kõrguse taime raotud 5-10 cm pikkused õied on valged. Laimunajad lehed on kirjud. Liik kasvab USA lääneosas Californias. Suur kolmiklill kasvab looduses neutraalsel kuni aluselisel mullal. 6 EUR

  218. Trillium erectum var. album (syn. T. e. ‘Album'), püstise kolmiklille valge teisend. Teisendile on iseloomulik mustjaspunase sigimikuga valge õis. 30 cm kõrgune Põhja-Ameerika idaosa metsade taim õitseb mai lõpus-juuni algul. Kuni 5 cm pikkusi kroonlehti on 3. Umbes 5 cm pikkused õieraod kaarduvad allapoole -- seetõttu vaatavad ka laialt avatud õied poolalla-poolküljele. Varrel on 3 rohelist lehte, mis kuivavad suve teisel poolel. Poolvari, viljakas, happeline kuni neutraalne jahe ja niiske savikas huumusmuld. 4 EUR

  219. Trillium kurabayashii, rait-kolmiklill. 45 cm kõrgusel varrel mais puhkev raotu õis on püstiste 6-10 cm pikkuste ja 2-3,5 cm laiuste tumepunaste või -purpursete kroonlehtedega. Hele- ja tumerohelisekirjud (lisandub ka lillat) lehed. Liik kasvab Põhja-California ja Oregoni niisketes lehtmetsades. Aianduses on liik tihti liikvel vale nime Trillium sessile 'Rubrum’ all. Vari ja poolvari, parasniiske muld. 12 EUR

  220. Tulipa bakeri 'Lilac Wonder' (Tulipa saxatilis Bakeri rühm 'Lilac Wonder'; P. Visser Czn. 1971), Bakeri tulp 'Lilac Wonder'. Diploidne Bakeri tulp on Kreeta saare endeem, mis kasvab lubjakivikaljude huumusrikastes lõhedes. Botaanikud ühendavad Bakeri tulbi miskipärast enamasti kaljutulbiga (T. saxatilis), mis on triploidne (kolmekordse pärilikkusaine komplektiga) liik ning mille õied on suuremad ja heledamad ning õiepung enne puhkemist longus. Erinevalt kaljutulbist moodustab Bakeri tulp seemneid, ent ka maa-aluseid võsundeid (stooloneid). 35 cm kõrguse mai lõpus õitseva valitud klooni (’Lilac Wonder’) õied on kahvatulillad või heleroosad ja suure helekollase põhjalaiguga. Tolmukapead on kollased. Sort on ohtralt auhindu saanud, kuid meie kliimasse ei sobi. Külm ja niiskus pole teda aastatega hävitanud, vaid ta on isegi paljunenud, kuid minu aias on ta harva õitsenud (ehkki lillepoodide reklaami põhjal on ta rikkalikult õitsev). Viimastel aastatel olen tema õisi õnneks sagedamini nägema hakanud. Näib, et sort on soojalembene ja ei saa meie kliimas õitsemiseks vajalikku soojushulka kätte (sama probleem on ka hüatsintidega, tutt-kobarhüatsindiga ja veel mõnede sibullilledega). Kindlamaks õitsemasaamiseks siiski võimalusi on: 1) soe kasvukoht aias, 2) kile all või külmkasvuhoones kasvatamine, 3) lehestiku kolletumise ajal üleskaevamine ja toas hoidmine ning sügisel hilja peenrasse tagasi istutamine. Täispäike, parasniiske kuni kuiv muld. 0.50 EUR

  221. Tulipa grengiolensis, grengioli tulp. 45 cm kõrgusel varrel on 3-4 sinihallikat lehte ning mai lõpus või juunis kausjas õis. Looduses esineb liigil 3 erinevat värvivarianti: punane, kahvatukollane ning punaseservaline kahvatukollane. Kultuuris on levinud just viimane vorm (nr. 622123), mis on korjatud M. Ruffier-Lanche poolt 1962. aastal Lõuna-Šveitsist Wallise kantonist Rhone jõe ülemjooksult. See Šveitsi endeemne hiljaõitsev uustulp kasvabki vaid Valais‘ (Wallise) kantonis Grengioli küla juures. Esmakordselt maailmas näidati seda liiki näitusel alles 1975. aastal. 2.50 EUR

  222. Tulipa tarda, hilistulp. 5-20 cm kõrgusel taimel on 3-7 kitsapoolset tumerohelist lehte. Mitmeõielise liigi valged õied aprilli lõpus-mais on väga suure kollase põhjalaiguga – üle kolmveerandi õiest on kollane, vaid õielehtede tipud on valged. Sisemistest (3,5 × 1 cm) tunduvalt kitsamad välimised õielehed on seljalt rohekaslillakad. Tolmukad on üleni kollased. Päikese käes avaneb õis tähtjalt, pilves ilmaga aga on suletud. Alles 100 aastat tagasi kultuuri viidud tetraploidne Põhja-Tian Shani endeemne liik esineb looduses väga harva, ent aedades (ka Eesti omades) sageli. Hilistulp on suurte aiandusauhindadega lausa üle külvatud ja on seda ka väärt. Meil vastupidav suurepärane kiviktaimlataim paljuneb nii vegetatiivselt kui seemnetega. Õitsvad taimed saadakse 4 aastat peale külvi. Taimi kaua ühel kohal kasvatades moodustub ilus kogumik. 0.20 EUR

  223. Veratrum viride, roheline upsujuur. Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas (kuid mitte keskosas) looduslikult kasvav kuni 2 m kõrgune püsik kaunite kausjate lehtedega ja suurtesse harunevatesse õisikutesse koondunud arvukate kollakasroheliste õitega. Mul on vedanud, et mulle on sattunud kausjate lehtedega variant, mis on liigile tüüpilisest lamedast lehest palju põnevam. Taolisi kausslehelisi variante on leitud näiteks Alaska loodusest. Kasvab looduses märjas mullas rohumaadel, päikeselistel ojakallastel ja hõredates metsades. Niiskust armastab ka aias. See aiakujundustaim püüab vaatajate tähelepanu imelise magnetina. 9 EUR

  224. Xiphium latifolium 'Dark Waves' (syn. Iris latifolia ’Dark Waves’, Iris anglica hort. ’Dark Waves’; Janis Rukšans 2008; raised from seeds coll. by Michael Hoog in Spain), inglise mõõkiiris 'Dark Waves'. Suvel õitsev sibuliiris. Liik kasvab metsikult Pürenee mägede niisketel alpiniitudel. Sordi 60 cm pikkusel varrel on juuni lõpus ja juuli algul 2-3 suurt (5-7 cm läbimõõduga) tumesinist õit. Lätlane Janis Rukšans aretas sordi seemnetest, mis Michael Hoog oli korjanud Hispaaniast ning kinkinud Janisele tolle esimesel Hollandi-reisil 1988. aasta augustis. Neist Hispaania seemnetest aretas Janis 3 eri õievärvusega nimelist sorti. Päike, niiske kuni parasniiske muld. Inglise mõõkiirised on hollandi mõõkiiristest (Xiphium ×hollandicum hort.) talvekindlamad. 3 EUR




POJENGIDE postimüük 2015


Tellimusi pojengiistikutele võtan vastu kuni 10. septembrini (erandkorras ka hiljem). Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Viimastele ei pruugi mõningaid menusorte enam jätkuda. Minult 2 viimase aasta jooksul taimi tellinud inimesed on väikeses eelisolukorras, sest neile saadan uue kataloogi ilmumisest meiliga koheselt teate. See võimaldab neil kiiremini reageerida ja järjekorras parema koha saada. Taimed saadan tellijatele postiga teele septembrikuu jooksul. Pakutav sortiment on küll suur, kuid kuna enamikust sortidest on mul valmis suurusega istikud juba eelnevalt olemas, siis loodan tellimuste täitmisega tähtajaks hakkama saada.

Postikulud - pakend pluss saatekulud – 5 EUR tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse. Tellimused saata meiliaadressil . Minu kontakttelefon on 5623 4524. Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175, Sulev Savisaar.

Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.


Põhjalikumalt saate pojengide kohta lugeda minu pojengiraamatust:
Sulev Savisaar. Pojeng. AS Ajakirjade Kirjastus. 2009. 224 lk.


1980-ndate lõpus ja 90-ndate aastate algul kasvatasin 500 pojengisorti. Suure osa neist olen 1990-ndatel aastatel üle andnud Tartu Ülikooli botaanikaaiale ja Tallinna Botaanikaaiale, kus inimestel on neid mugavam vaatamas käia kui minu juures maal. Praeguseks olen oma aias alles jätnud veidi alla 100 sordi, mida pean pojengide paremikku kuuluvaks või millegi muu poolest huvitavaks või iseäralikuks. Siin postimüügiga pakutavad taimed pärinevadki sellest paremikust:

  1. Paeonia'Angelo Cobb Freeborn' (Freeborn 1943). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga ( P. officinalis ‘Rubra Plena’ x P. lactiflora ‘Mme. Jules Dessert’). Helepunane (korallpunane) kuni erk tumeroosa, keskmise suurusega (läbimõõt 13 cm), väga tihe, tolmukateta, algul poolkera-, hiljem kera-tüüpi täidisõis. Erineb muudest sortidest kerakujulise õie poolest. Taolise täiskeraja õietüübiga on minu aia pojengidest veel vaid ‘Howard R. Watkins’, ‘Peach Rose’ ja ‘Red Grace’. Varajane. Puhmik on minu paljuaastaste mõõtmiste alusel keskmise kõrgusega (85 cm), kuid registri järgi peaks olema kõrge (mõnel aaastal ongi). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1984. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  2. Paeonia anomala from Altaiskoye (spont. Altaiskiy kray, raion. Altaiskoye, vill. Altaiskoye (earlier: Altaiskiy), collector Antanas Makunas 1986), anomaalne pojeng Altaiskojest. 9 cm läbimõõduga tumeroosad kuni lillakaspunased õied asuvad varre tipus ühekaupa. Õied ei avane pärani, vaid jäävad lailehterjaks. Nii tolmukaniidid kui -pead on kollased. Võimsakasvuline (1 m), lopsaka lehestikuga ülivarajane liik puhkeb aias õide juba maikuus! Lehtedel olen näinud kollakat või punakat sügisvärvust. See Siberi taim on ülimalt külmakindel. Lääne-Siberis on ta toidutaim: juurikaid, mis võivad saavutada hiigelmõõtmed, koguti, kuivatati ja keedeti koos lihaga. Ravimtaimena on ta tuntud maarjajuure nime all. Taim on saadud 1986. aastal Altai kraist Altaiskoje (tollal Altaiski) asulast sealselt lillekasvatajalt Antanas Makunaselt, kes kaevas selle välja kohalikust loodusest. Teadaoleva kogumiskohaga anomaalset pojengi pole seni Eestis keegi peale minu pakkunud. 12 EUR

  3. Paeonia anomala, anomaalne pojeng (leiukohata). Ukraina lillekasvatajalt Galina Petrovna Potapovalt 1989. aastal saadud taime looduslik leiukoht pole teada. Liigi tüüpilise esindaja umbes 9 cm läbimõõduga õis on lehterjas, kuid sellel variandil on õis märksa laiemalt avatud, mistõttu ta tundub mulle tüüpilisest variandist ilusam. Selle ülivarajase pojengi õied puhkevad juba maikuus, mitu nädalat kuni kuu aega tavapojengidest varem. 2004. aastal olen tema õisi pildistanud isegi juba 16. mail! Selle liigi hankimisega pikendate pojengide õitseaega aias oluliselt. 10 EUR

  4. Paeonia 'Blaze' (Fay 1973). Selle hübriidpojengi aretamisel on kasutatud sorti ‘Bravura’. Erepunane (õitemass lausa “põleb”, eriti õhtupäikeses), väga suur (Ø 18 cm), 2-3 rea laiade kroonlehtedega korrapärase lihtõie südames on kontrastne kollane tolmukakimp. Tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased. Emakasuue punane. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm), püstiste ja sirgete vartega. Seisab ilma toeta, seetõttu on ka hea pargisort. 8 EUR

  5. Paeonia 'Bravura' (Saunders 1943). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisest hõlmise pojengiga (P. peregrina). Erepunane, hiljem roosakaspunaseks muutuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm) lihtõis, millel on tavaliselt 3 rida kroonlehti. Tolmukaniidid helekollased, tolmukapead tumekollased. Emakasuudmed punased. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85-90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  6. Paeonia 'Buckeye Belle' (Mains 1956). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P.lactiflora). Keskmise suurusega pooltäidisõie mõni ring kroonlehti on suured ja väga tumepunased. Õie südames on kribu-krabulised pisikesed petaloidid segamini arvukate kollaste tolmukatega. Emakasuudmed ja tolmukaniidid on punased, tolmukapead kollased. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. 8 EUR

  7. Paeonia 'Carina' (Saunders 1944). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi ristamisest hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Väga erepunane (vananedes muutub roosakaspunaseks), suur (Ø 17 cm), kollase tolmukakimbuga pooltäidis- kuni lihtõis on tavaliselt 1–3 rea kroonlehtedega. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seisab ilma toeta. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  8. Paeonia 'Coralie' (Saunders 1940). See hübriidpojeng on saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) ristamisest valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Väga erk tumeroosa (korallroosa), keskmise suurusega (Ø 14–15 cm) lihtõis ilusa kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on roosakasvalged, tolmukaniidid ja -pead kollased. Sellist hõõguvroosat õievärvi pojengidel enne hübriidpojengide aretust ei tuntud. Aias paistab kaugele silma. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR

  9. Paeonia 'Diana Parks' (Bockstoce 1942). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ( P. officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Erk helepunane, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega, poolkera tüüpi täidisõis. Särav õievärvus! Varajane. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80-85 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1986. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  10. Paeonia 'Early Scout' (Auten 1952). See Ameerika hübriid on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi 'Richard Carvel' ristamisest ahtalehise pojengiga (P. tenuifolia). Väga tumepunane väike (Ø 11 cm) õis ei avane pärani, vaid on kausi- või tassikujuline. Emakasuudmed ja tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased. Väga varajane. Puhmik madal (60 cm), veidi võsundiline. Varajasuse on hübriid pärinud ahtalehiselt pojengilt, samuti ka madala kasvu ja väga kitsaste lehehõlmadega lehestiku. Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 2001. aastal. Sort on omapärane eelkõige oma miniatuursuse (kääbuskasvu) tõttu. 8 EUR

  11. Paeonia 'Edgar Jessep' (Bockstoce 1958). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. officinalis × P. lactiflora). Erkpunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Avanemisel meenutab oma roosiõielaadsete avanevate õienuppudega sorti 'Carol', kuid õied on suuremad. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 20 EUR

  12. Paeonia 'Ellen Cowley' (Saunders 1940). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisest hõlmise pojengiga (P. peregrina). Omapärase värvusega, erepunane oranžikasroosa varjundiga, hiljem roosaks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm), südamikus kena kollase tolmukakimbuga pooltäidisõis, harvem lihtõis. Minu aias on kroonleheringe enamasti 3–5. Emakasuudmed punased. Tolmukaniidid ja -pead kollased. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastatel 1975–1977 ja võitja pooltäidisõieliste hübriidide rühmas 1986–1989. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  13. Paeonia 'Helen Matthews' (Saunders-Krekler 1953). Selle hübriidpojengi valis ja nimetas Krekler Saundersilt ostetud seemikute seast. Erepunane, hiljem roosakaspunane, suur kuni väga suur (Ø 17-18 cm), kollase tolmukakimbuga, kausjas, laiade kroonlehtedega õis. Registri järgi pooltäidisõieline, kuid minu aias on ta alati olnud lihtõieline, enamasti 3 rea kroonlehtedega. Kroonlehtede välisküljel on valge vööt. Emakasuudmed on punased, tolmukaniidid kreemid (kahvatukollased), tolmukapead kollased (mõnel lilla kesktriibuga). Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  14. Paeonia 'Henry Bockstoce' (Bockstoce 1955). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Erkpunane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1987, 1988, 1990 ja 1992, sama näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. Sordi tõelist väärtust peegeldab UÜ Aavikuemanda müügihind 32 EUR istiku eest. 18 EUR

  15. Paeonia 'Heritage' (Saunders 1950), pojeng 'Heritage'. See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi ristamisest hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Erkpunane suur (läbimõõt 17 cm) hõre kuni keskmise tihedusega tolmukatega roos-tüüpi täidisõis. Puhmik annab minu aias nii pooltäidisõisi kui ka täidisõisi, mis mõlemad on huvitavad ja kaunid. Väga varajane kuni varajane. 2015. aastal külma kevade ja suve alguse tingimustes oli eriliselt varajane. Puhmik kõrge (100-105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. 20 EUR

  16. Paeonia 'Illini Belle' (Glasscock 1941), pojeng 'Illini Belle'. See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P.lactiflora). Puhkedes peaaegu mustjaspunane, hiljem tumepunane, keskmise suurusega (Ø 15 cm) laialt avatud pooltäidisõis (registri järgi 3-5 rida kroonlehti, minul enamasti 3) kollase kontrastse tolmukakimbuga südames. Tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased, emakasuudmed heleroosad. Väga varajane. Puhmik madal (75 cm). 20 EUR

  17. Paeonia lactiflora, valgeõieline pojeng. See looduslik liik on enamiku rohtsete pojengisortide metsik esiema. Tema ristamisest teiste liikidega on saadud lisaks ka enamik hübriidpojengi sortidest. Korrapärane roosakasvalge või puhasvalge kollase tolmukakimbuga tugevalt ja meeldivalt lõhnav väike (Ø 10 cm) lihtõis juunis. Ilma toeta seisval õisikuvarrel on mitu õit, mis pikendab tunduvalt õitseaega. Keskmise kõrgusega (95 cm) puhmik on enamasti väga varajase õitseajaga. Pakun oma aia seemikuid, mis on tekkinud erineva päritoluga looduslike taimede ristumisest. 8 EUR

  18. Paeonia lactiflora from Dalneretshensk (spont. Primorskiy kray, Dalnerechensk), valgeõieline pojeng Dalneretšenskist. 1987. aastal sain Altai krai lillekasvatajalt Valentina Krohmaljovalt Primorje kraist Dalneretšenskist pärineva keskmise kõrgusega (90 cm) loodusliku taime, mis tundus mulle teistest valgeõielistest pojengidest veidi erinevana. Täiskasvanud taime lehestik jättis mulle algaastatel mulje pügatud hekitaimest, mille pinda katavad varajased väikesed (läbimõõt vaid 8 cm) puhkedes roosakasvalged, hiljem kiiresti valgeks muutuvad kausjad (ei avane pärani) õied. Hiljem ma sellist lehestiku tihedust ja ühtlast kõrgust enam ei täheldanud. Hilisematel aastatel torkas silma hoopis taime õierikkus: lisaks peaõiele, mis puhkeb esimesena, annab vars kuni 6 hiljem puhkevat kõrvalõit, mis ulatuvad peaõiest kõrgemale. 2005. aastal andsin kloonile töönimeks ‘Dalneretšensk’, kuid pole seni ikka lõpliku veendumuseni jõudnud, kas see kloon vajaks sordinimega eristamist või mitte. 15 EUR

  19. Paeonia lactiflora pink single cultivar, valgeõielise pojengi roosa lihtõieline sort. Roosa väga suur (Ø 19 cm) lihtõis. Emakasuudmed punased. Hiline. Puhmik väga kõrge (120 cm). Sordi nime ma ei tea, sest see on kaubandusest ostetud ja õitsema puhkedes osutus valeks (ei vastanud sordinimele ‘Paula Fay’). 4 EUR

  20. Paeonia lactiflora 'Akron' (Krekler 1962), valgeõieline pojeng ‘Akron’. -- Tihti inimesed küsivad, miks on roosa- või punaseõielistel P. lactiflora sortidel juures nimi valgeõieline pojeng, arvates, et tegu on eksituse või kirjaveaga, sest antud sortide õied pole ju valged! Tegelikult mingit viga pole, sest need sordid kuuluvad liigi P. lactiflora alla, mille eestikeelne vaste (liiginimi) on valgeõieline pojeng. See, et liik on looduses valdavalt valgete õitega ja sellest ka endale nime saanud ei tähenda, et tal ei võiks olla roosa-või punaseõielisi sorte. -- Jaapani õietüübiga sort. Kroonlehed tumepunased, südamepoolkera staminoodid (kõlutolmukad) tumepunased kontrastse kollase servaga. Õis keskmise suurusega (Ø 15 cm). Hiline kuni väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Välimuselt on enam-vähem nagu 'West Elkton', kuid kroonlehed on punasemad, 'West Elktonil' lillamad. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 20 EUR

  21. Paeonia lactiflora 'Alley Cat' (Roy G. Klehm 1995), valgeõieline pojeng 'Alley Cat'. Valge põhitooniga väike (Ø 13 cm) lihtõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on punased, tolmukad kollased. Kuulsas Klehmi firmas aretatud uudse sordi õis on korrapäratu, taotluslikult pöörase sasitud välimusega, kus valgele lisandub rohekat ja kreemi varjundit ning arvukalt ebakorrapäraseid lillasid vöödikesi ja tipukesi. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 12 EUR

  22. Paeonia lactiflora 'Ama- no-sode' (ex Japan pre-1928), valgeõieline pojeng 'Ama- no-sode'. Aretaja on teadmata. Esmakordselt mainib sorti James Boydi toimetatud Ameerika Pojengiseltsi käsiraamat “Peonies” 1928. aastal. Jaapani tüüpi suures kuni väga suures (läbimõõt 17-18 cm) õies on 1-2 rida lillakasroosasid suuri välimisi kroonlehti, südames aga kena helekollane kuppel (poolkera) väiksematest kitsastest kroonlehetaolistest kõlutolmukatest ehk staminoodidest. Lähemal vaatlemisel on staminoodid kahvaturoosad kollase servaga, kuid eemalt vaadates jätavad kreemi (helekollase) mulje. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik madal (80 cm). 20 EUR

  23. Paeonia lactiflora 'Bessie' (Krekler 1958). Roosa kuni heleroosa, pleekuva servaga, suur (Ø 17 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, lame, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Rikkalik õitsemine! Puhmik kõrge (100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR

  24. Paeonia lactiflora 'Break o’Day' (Murawska 1947). Jaapani õietüübiga (või anemoonõieline) pojeng, millel on kuni 3 rida lillakaspunaseid välimisi kroonlehti ja veidi tumedam samavärvilistest staminoodidest lame poolkera südames. Lillakaspunaste staminoodide kollased servad annavad õiesüdamele huvitava ebamäärase värvikombinatsiooni ja kontrasti. Keskmise suurusega (Ø 15 cm) ja tihedusega õis. Õitseaeg keskmine kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). Omapärane, teist talle lähedase välimusega sorti pole. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR

  25. Paeonia lactiflora 'Coral Pink'. Registris seda sorti pole, küll aga on ta ära märgitud Ameerikas Smirnowi 1979. aasta kataloogis: „Heleroosa koralse varjundiga, vaimustab kõiki.” Samuti esineb sort venekeelsetes raamatutes ja kataloogides. Tumeroosa, keskmise suuruse (Ø 13–14 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Sordi omapära seisneb noore õie südamepoolkera säravas korallroosas varjundis, mis kahjuks hiljem muutub küllalt kiiresti tavaliseks tumeroosaks. Sellist õiesüdamiku värvitooni pole näinud ühelgi teisel pojengisordil. Väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Just ‘Coral Pinkist’ olen aretanud esimese Eesti pojengisordi ‘Virmalised’, millel on enneolematu õiesüdamiku värvus (ehkki hoopis teistsugune kui emal). 12 EUR

  26. Paeonia lactiflora 'Coral Queen' (Sass 1937). Puhkedes meeldiv õrn-heleroosa, hiljem valgeks pleekuv õis, mille südamik jääb roosakaks. Keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskhiline kuni hiline. Puhmik madal (80 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis.12 EUR

  27. Paeonia lactiflora 'Dresden Pink' (Wild 1957). Keskmine roosa (ei tume ega hele), keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe, tolmukateta, kerajas kuni silinderjas roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm), tugevate vartega. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  28. Paeonia lactiflora 'Elsa Sass' (Sass 1930). Valge, roosa varjundiga (mõnel aastal võib puhkeda ka valgena või ilusa heleroosana), hiljem valgeks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Harva võib mõnel petaloidil esineda ka lillasid emakasuudmemärke. Hiline. Puhmik kõrge (105 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1943. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR

  29. Paeonia lactiflora 'Ensign Moriarty' (Lins 1949). Puhkemisel tumeroosa, hiljem keskmiselt roosa, pleekuva servaga, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, südamenupu ümber ja südames enamasti varjatud tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Pleekuvad petaloidiservad muudavad õie eriti kauniks. Keskhiline. Puhmik madal (75–80 cm) ja jämedate vartega. Mitmete näituste, kuid mitte suurimate, võitja. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  30. Paeonia lactiflora 'Fairy'. Aretaja pole teada, esmakordselt mainitakse sorti Wassenbergi kataloogis 1955. aastal. Keskmise suurusega (Ø 15 cm) jaapani tüüpi õis on omapärase ja harmoonilise pastelsete (heledate) värvuste kombinatsiooniga. Kroonlehed on heleroosad. Õie südames asuv kohev roosakaskreem poolkera koosneb kitsastest heleroosadest staminoodidest, millel on kollane serv ja tipp. Emakasuue on punane. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik kõrge (100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  31. Paeonia lactiflora 'Felix Supreme' (Kriek 1955). Punane, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, korrapärane roos-tüüpi täidisõis võib vastpuhkenult olla ka poolkera tüübi tunnustega. Hiljem muutub õis kõrgeks silindriks. Keskhiline, kuid aastati on olnud kõikumisi keskvarajasest kuni hiliseni. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastal 1979. Kolmel aastal järjest (1987–89) oli koos sordiga ‘Kansas’ Moskva pojenginäituse võitja punaste sortide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. Selle hea sordi SOODUSHINNA põhjuseks on tema ületootmine minu aias. 8 EUR

  32. Paeonia lactiflora 'Florence Ellis' (Nicholls 1948). Sort on saadud 'Marie Crousse' ja 'Lady Alexandra Duff' ristamisest. Heleroosa (ilus "beebiroosa"), õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Mõnel aastal võib mõnel petaloidil (ebakroonlehel) südamenupu ümber olla tumelillasid laike (emakasuudme jäänuseid), mis miskipärast ei häiri, vaid harmoneeruvad heleroosaga. Keskmine õitseaeg. Puhmik väga kõrge (110 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  33. Paeonia lactiflora 'Flower Girl' (Auten 1935), valgeõieline pojeng 'Flower Girl'. Heleroosa, südamiku poole valgeks helenev, õitsemise lõpuks valgeks muutuv, keskmise suurusega (läbimõõt 14 cm), hõredapoolne, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Puhmik madal (75-80 cm). 20 EUR

  34. Paeonia lactiflora 'Frances Mains' (Mains 1955). Sort on saadud 'General Gorgas' ja 'Alice Harding' ristamisest. Õis on suurepärase õrnroosa (heleroosa) värvusega, mis pleekub õitsemise lõpuks peaaegu valgeks. Kauem säilib roosa toon südamikus. Keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Mõnel aastal on mõnel petaloidil tugevad lillad emakasuudmemärgid. Keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja 1961. aastal. Sorti on autasustatud ka medaliga Home Achievment Medal, Chicago 1955. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR

  35. Paeonia lactiflora 'Gladys Hodson' (Krekler 1961), valgeõieline pojeng 'Gladys Hodson'. Valge, suur (Ø 16 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Vaatamata väga tihedatele täidisõitele avanevad nad kergesti ning kõik õied on head ja esinduslikud (ka nõrgematel vartel olevad). Keskhiline kuni hiline. Rikkalik õitsemine! Puhmik kõrge (100-105 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1986. aastal valgete sortide rühmas. 20 EUR

  36. Paeonia lactiflora 'Joseph Christie’ (Rosefield 1939). Valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, lamedapoolne, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Lausa kõik õied näivad olevat head. Mõnes õies võib petaloidi tipuservades punase niidina esineda nõrku emakasuudmemärgikesi. Väga hiline. Puhmik madal (80 cm). Saanud auhinna Honorable Mention at Des Moines. 20 EUR

  37. Paeonia lactiflora 'Jubileinyi' [‘Jubileinõi’] (Krasnova (USSR) 1959). Vene sort. Heleroosa, õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, suur (Ø 18 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskhiline. Puhmik kõrge (105 cm). Moskva pojenginäituse võitja kodumaiste roosade sortide rühmas aastal 1986, sama näituse võitja kodumaiste heleroosade sortide rühmas aastatel 1987 (koos sordiga 'Pamjati Gagarina') ja 1989. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR

  38. Paeonia lactiflora 'Judge Snook' (Good & Reese 1930). Õrn kahvaturoosa, harvem (mõnedel aastatel) valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Keskvarajane (registri järgi keskhiline). Rikkalik õitseja! Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  39. Paeonia lactiflora 'Leonie' ('Mme Calot') (Barr; Miellez). Sordi aretajate osas pole üksmeelt. Aretajaks peetakse Barri, aga seda au omistatakse ka Miellezile. Heleroosa, õitsemise kestel valgeks või peaaegu valgeks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera tüüpi täidisõis. Kui õitsemise lõpuks kroonlehed end allapoole (vastu vart) keeravad, hakkab õis juba roos-tüüpi meenutama. Mõnikord harva võib petaloididel esineda lillasid emakasuudmemärke, kuid need ei häiri. Sort jätab mulle õitsemise ajal rõõmsa üldmulje. Varajane. 'Leonie' on minu aias valgeõielistest pojengidest (P. lactiflora) sordi 'Vesennii' järel varajasuselt 2. kohal. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). 8 EUR

  40. Paeonia lactiflora 'Marilla Beauty' (Kelsey 1940). Valge heleroosa südamega, harvem heleroosa keskmiselt roosa südamega, hiljem peaaegu valgeks pleekuv, väga suur (Ø 18-19 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega, korrapärane näitusekvaliteediga täidisõis. Moodustab mitu suurt kõrvalõit. Väga hiline. Puhmik kõrge (105 cm). Moskva pojenginäituse võitja roosakasvalgete sortide rühmas aastatel 1987-1989 (neist 2 aastal koos võrratu sordiga 'Corinne Wersan'). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 18 EUR

  41. Paeonia lactiflora 'Minuet' (Franklin 1931). Heleroosa, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, lamedapoolne roos-tüüpi täidisõis. Rikkalik õitseja. Keskhiline kuni hiline. Puhmik väga kõrge (110-115 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR

  42. Paeonia lactiflora 'Nauvoo' (Auten 1937). Puhkedes roosa varjundiga valge (harvem heleroosa), hiljem valgeks pleekuv, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskmise õitseajaga kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100-105 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  43. Paeonia lactiflora 'Pamjati Akademika Tsitsina' (Krasnova seemik 310/59; Krasnova1959). Vene pojengiregister (1990) annab sordi aretajaks NSVL TA Peabotaanikaaia ja aretusaastaks 1969. Akadeemik N. V. Tsitsini nime leiab ühest Moskva Peabotaanikaaia püsilillekollektsioone tutvustavast raamatust (1960), kus ta on vastutav toimetaja. Puhkedes heleroosa või valge roosa varjundiga, hiljem valge, väga suur (Ø 18 cm) nagu taldrik, keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Mulle meenutab ta kuulsat sorti 'Dolorodell'. Keskmine õitseaeg. Puhmik väga kõrge (110-115 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1987-1989. aastatel kodumaiste valgete sortide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR

  44. Paeonia lactiflora 'Paul M. Wild' (Wild 1964). Küllalt erkpunane, mittepleekuv, suur (Ø 17 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskhiline. Puhmik kõrge (105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja punaste täidisõieliste sortide rühmas aastal 1990. Sel aastal pakun sorti ületootmise tõttu SOODUSHINNAGA: 2,5 korda odavamalt kui eelmisel aastal. 4 EUR

  45. Paeonia lactiflora 'Pink Lemonade' ( Klehm 1951). Aretaja arvates selle sordi (tõlkes ‘Roosa Limonaad’) pastelsetes virsikuvärvides õite vaatamine kuumal päeval justkui kustutaks janu. See esindussort on Ameerika 1976. aasta pojengiregistri kaanepildiks. Heleroosade kroonlehtede keskel on tihe kollane kõrge kera kuni poolkera, mille petaloidide tipud muutuvad roosaks, mis annab kollase-roosa-kirju tulemuse. Teist taolist huvitavat pastelsete toonide kombinatsiooni pole. Suurt (Ø 16 cm), tolmukateta täidisõit on liigitatud nii poolkera tüübi kui ka jaapani õietüübi (anemoonõieliste) alla, kuid kindlasti tuleks eelistada esimest varianti. Hiline kuni väga hiline. Puhmik kõrge (100 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja poolkeraõieliste sortide rühmas 1990. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 19 EUR

  46. Paeonia lactiflora 'Raspberry Sundae' (Klehm 1968). Sort saadi 'Charley's White' ristamisest aretaja ühe enda seemikuga. Suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, poolkera tüüpi või kroon-tüüpi täidisõis. Heleroosade kroonlehtede keskel oleva kreemi poolkera tsentrile lähemal asuvad petaloidid laienevad ja pikenevad ning nende tipud muutuvad roosadeks. See annab ebatavalise roosa-kreemi-kirju värvuse. Aretaja arvates meenutab õis jäätist, mis on pealt kaetud vaarikamoosi laigukestega. Keskvarajane. Puhmik väga kõrge (110 cm). 11 EUR

  47. Paeonia lactiflora 'Red Comet' (Auten 1956). Sügav-tumepunane, suurepärane värvus nagu sordil 'Ruth Clay', keskmise suurusega (Ø 14 cm), hõre, tolmukateta, poolkera tüüpi täidisõis. Kena värvuse on ta pärinud tema esivanemaks olnud sordilt 'Radiant Red'. Emakasuudmed on valged. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. SOODUSHIND. 8 EUR

  48. Paeonia lactiflora 'Ruth Clay' (Kelsey 1935). Väga meeldiv ja eriline sügav-tumepunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), hõre kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, kõrge ehitusega poolkera tüüpi täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90-95 cm). 15 EUR

  49. Paeonia lactiflora seedling 19c-15, valgeõielise pojengi seemik 19c-15. Sordi 'Akron' isekülvist tekkinud seemiku avastasin aias 2004. aastal. Punane lihtõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. 4 EUR

  50. Paeonia lactiflora 'Sweet Sixteen' (Klehm1968). Heleroosa, keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, poolkera tüüpi korrapärane täidisõis. Nõrgemad õied on kroon-tüüpi. Nõrk noor taim annab vaid jaapani tüüpi õisi, millel on kreem südamepoolkera. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (95-100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  51. Paeonia lactiflora 'Thura Hires' (Nicholls 1938). Valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Keskvarajane (registri järgi keskhiline). Keskmise kõrgusega (95 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  52. Paeonia lactiflora 'Velma Atkinson' (Wild 1964). Jaapani tüüpi või anemoonõielise suure (Ø 16 cm) õie lillad kroonlehed ümbritsevad kollastest staminoodidest koosnevat tihedat madalat südamepoolkera, mis mängleb huvitavates kollastes ja lillades värvivarjundites, kuna osa kreeme staminoode kasvatab endale lillad tipukesed. Kollased staminoodid on lilla servaga. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR

  53. Paeonia lactiflora 'Westerner' (Bigger 1942). Jaapani õiekujuga suur (Ø 16 cm) õis on ühe rea keskmiselt roosade, hiljem heleroosade suurte välimiste kroonlehtede ning südames kollase (hiljem helekollase kuni kreemi) staminoodpoolkeraga. Üks külastaja nimetas seda pojengi tema õie välimuse pärast „võitoosiks”. Õis on küllalt pastelsete (heledate) toonidega. Emakasuudmed on punased. Keskhiline kuni hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1982. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR

  54. Paeonia 'Laddie' (Glasscock 1941). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest ahtalehise pojengi (P.tenuifolia) sordiga ‘Otto Froebel’. Erepunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm) lihtõis kollase tolmukakimbuga südames. Õis ei avane laialt, vaid hoiab end karikjalt. Tolmukaniidid on punased, tolmukapead kollased. Valgekarvasel emakal on punased suudmed. Teistest pojengisortidest oluliselt erinev taim on väga kitsad lehehõlmad („tillilehed“), säravpunase õievärvuse, väga varajase õitsemise ja madala kasvu (70 cm) pärinud ahtalehiselt pojengilt. 20 EUR

  55. Paeonia 'Laura Magnuson' (Saunders 1941). See hübriidpojeng on saadud hõlmise pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. peregrina x P. lactiflora). Puhkedes puhas erk-roosakaspunane, hiljem erk puhasroosa kuni heleroosa (lõheroosa, korallroosa), suur (Ø 17 cm), tasjas, laiade kroonlehtedega, korrapärane lihtõis (või pooltäidisõis, kuni 4 rida kroonlehti) on ilusa kollase tolmukakimbuga südames. Varajane kuni keskmise õitseajaga. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 20 EUR

  56. Paeonia 'Ludovica' (Saunders 1941). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Puhta- ja eredavärviline, õitsemise algul keskmine roosa, hiljem heleroosaks muutuv, suur (Ø 17 cm, 1998. aastal isegi 21 cm!), laiade kroonlehtedega pooltäidisõis (2–4 rida kroonlehti) on kauni kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on tumeroosad kuni punased, tolmukaniidid helekollased (kreemid), tolmukapead kollased, meeketas tumeroosa. Kroonlehed ei pudene, vaid muutuvad taime küljes valgeks ja kuivavad – seetõttu ma algul imestasin, kuidas saab see sort üle kuu aja õitseda. See oli aga silmapete! Õitsemise tõelise lõpu saab määrata tolmukate vananemise järgi. Varajane. Puhmik madal (65 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1999. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 20 EUR

  57. Paeonia 'Mai Fleuri' (Lemoine 1905: P.lactiflora x P. wittmanniana var. nudicarpa). Kahvatu kollakasroosa (või valge ebamäärase kreemikasroosa varjundiga) umbes 9 kortsulise kroonlehega lihtõis on kirjanduse järgi heades oludes suuteline andma ka pooltäidisõisi (mina pole kahjuks taolisi veel näinud). Roosa ja kollase ühendust võib nimetada ka aprikoosivärviliseks, kuid õies on minu arvates aimata ka pruunikat varjundit. Seda omapärast ja huvitavat õievärvust on nimetatud ka aprikoosbeežiks. Hiljem pleekub õis valkjaks. Õis on mõõtmisel väike (Ø 11 cm), kuna ei ava end pärani. Valkjad emakad on tumepunaste emakasuudmetega. Tolmukaniidid on allosas lillad ja ülaosas valged, tolmukapead tumekollased. Ülimalt varajane, õitseb mais. Puhmik madal (75-80 cm). Sordi sain eksitava nimega ‘Fan Tan’ (selle vale nime all on ta maailmas laialdaselt liikvel). Wittmanni pojengi ja valgeõielise pojengi vahelise hübriidina see sort seemneid ei moodusta. Sordi haruldust peegeldab hästi OU Aavikuemanda müügihind 84 EUR istiku eest. 20 EUR

  58. Paeonia obovata from Sakhalin (spont. S Sakhalin, Semiretshye, coll. Peeter Hõrak 1987), äraspidimunajas pojeng Sahhalinilt. 70 cm kõrgune vars kannab maikuus roosakaspurpurset (lillat), hiljem roosaks muutuvat õit läbimõõduga kuni 8 cm. Kõrgel lehestiku kohal asuvad õied ei avane laialt, vaid jäävad kupjaks või kerajaks. Konkureerib koos Wittmanni pojengiga kõige varajasema pojengi tiitlile. Kahjuks on õitseaeg lühike. Vastu sügist kukkurviljade avanedes tulevad nähtavale säravpunased peibutusseemned, mistõttu avanenud viljad mõjuvad veel põnevamalt kui õied. Pojengi kaevas 1987. aastal Lõuna-Sahhalinilt Semiretšje loodusest välja tartlane Peeter Hõrak. 15 EUR

  59. Paeonia officinalis 'Rubra Plena', varajane pojeng 'Rubra Plena'. Sellel varajase pojengi tuntuimal sordil on erkpunane, vähepleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (70 cm). USA-s tuntakse sorti ka nime all 'The Red Memorial Day Peony'. Sorti on Euroopa aedades kasvatatud keskajast alates, dateeritud andmed pärinevad 17. sajandist. See „antiikne” sort on ka meie vanaemade aedade lill. 'Rubra Plena' on Eesti aedades 'Edulis Superba' järel levikult (sageduselt) teisel kohal, ehkki rahvas sordi nime ei tea, kutsudes seda lihtsalt „varajaseks täidisõieliseks punaseks”. 3 EUR

  60. Paeonia peregrina (syn. P. lobata), hõlmine pojeng. Ladina sõna peregrina tahendab „võõramaine”, sünonüümne nimi lobata aga “hõlmine”. Punane pustine õis (Ø 7–11 cm) avaneb vaid pooleldi (kausjalt). 2n = 20. Kasvab looduslikult Moldovas, Rumeenias, Bulgaarias, Kreekas, Albaanias, Itaalias ja Türgis. Liiki viljeldakse 15. sajandist alates. Teda on särava sügavpunase õievärvuse tõttu palju kasutatud sordiaretuses. Tema pärilikkust ja välimust on paljudes hübriidpojengides. Väga varajane. Puhmik on keskmise kõrgusega (kuni 90 cm). 8 EUR

  61. Paeonia 'Prairie Moon' (Fay 1959). See hübriidpojeng on saadud sortide 'Laura Magnuson’ ja 'Archangel’ ristamisest. Valge kollaka varjundiga, suur (Ø 16 cm) pooltäidisõis 3-5 rea kroonlehtede ja kollase tolmukakimbuga südames. Õis ei avane laialt, vaid on enamasti karikjas. Erinevatel aastatel avaldub kollane varjund õies erineval määral, olles enamasti siiski küllalt nõrk. Emakasuudmed on valged kuni helekollased, tolmukaniidid helekollased, tolmukapead tumekollased, meeketas valge. Keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Moskva pojenginäituse võitja pooltäidisõieliste hübriidide rühmas 1988 (koos sordiga 'Ellen Cowley’) ja 1989 (koos sordiga 'Sable’. 25 EUR

  62. Paeonia 'Red Grace' (Glasscock-Klehm 1980). See teadmata vanematega hübriidpojeng Glasscocki tehtud liikidevahelisest ristamisest õitses esmakordselt 1955. aastal, kuid registreeriti alles veerand sajandit hiljem Klehmi poolt. Punane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, kera-tüüpi korrapärane täidisõis. Suudab peaaegu igal aastal raskusteta moodustada tõeliselt ümmarguse kera (mitte poolkera). Sellele aitab kaasa kroonlehtede tagasikäändumine vastu vart. Omapärane õiekuju! Taolise kerakujulise õietüübiga on minu aia pojengidest vaid ‘Angelo Cobb Freeborn’, ‘Howard R. Watkins’ ja ‘Peach Rose’. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm) ja tugeva varrega. Moskva pojenginäituse üldvõitja 1991. aastal ning võitja täidisõieliste hübriidide rühmas aastatel 1987 (koos sordiga 'Carol') ning 1988 (koos sordiga 'Red Charm'). Šedööver (meistriteos)! 18 EUR

  63. Paeonia 'Red Red Rose' (Saunders 1942). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi ‘Adolphe Rousseau’ ristamisest hõlmise pojengiga (P. peregrina). Tulipunane (erepunane), suur (Ø 17 cm) pooltäidisõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Enamasti annab taim minu aias siiski vaid 1–3 rea kroonlehtedega lihtõisi. Emakasuudmed ja tolmukaniidid on punased või roosad, tolmukapead kollased, meeketas roosa. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse võitja pooltäidisõieliste hübriidpojengide rühmas aastal 1989 (koos sordiga ‘Ellen Cowley’). Sordi väärtust peegeldab hästi UÜ Aavikuemanda müügihind 68 EUR istikust. 15 EUR

  64. Paeonia 'Seraphim' (Saunders, 1929). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisest suurelehise pojengiga (P. wittmanniana subsp. macrophylla). Seega vanemate poolest on tegu sordile ‘Mai Fleuri’ väga lähedase ristluskombinatsiooniga. Valge (puhkedes võib mõnel üksikul aastal erandina olla roosa varjundiga), väga suur (Ø 21–22 cm) lihtõis on kauni suure koheva tolmukakimbuga. Emakasuudmed on tumepunased (lillad), tolmukaniidid roosad, tolmukapead pikad ja kollased. Väga varajane. Kõige varajasem valgeõieline hübriid. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm), kuid nii sellele asjaolule kui ka lihtõiele vaatamata vajab siiski toestamist ning varte kõverdumise vältimiseks tuleks seda teha juba küllalt varakult. Varred (punased tõusmed) kasvavad kevadel erakordselt kiiresti pikaks. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 18 EUR

  65. Paeonia 'Walter Mains' (Mains 1957). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Tumepunane, keskmise suurusega (läbimõõt 15 cm) jaapani tüüpi õis. Tumepunased kõlutolmukad (staminoodid) on kollase servaga. Staminoodid on pahupidi: erkpunane külg allpool, tuhm lilla külg aga pealpool. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedali võitja aastal 1974 ning sama seltsi näituse võitja 1988. aastal jaapani hübriidide rühmas. Moskva pojenginäituse võitja 1987 – 1989. aastal jaapani hübriidide rühmas. 25 EUR

  66. Paeonia wittmanniana, Wittmanni pojeng. See tetraploidne (2n = 20) liik kasvab looduslikult Stavropoli krais, Krasnodari krais, Armeenias; Gruusias, Turgis ja Iraanis 800–3000 m kõrgusel ning on nimetatud Kaukaasia loodusest taimi kogunud aedniku C. Wittmanni auks. Taimede värvus varieerub looduses peaaegu valgest kuni kollaseni. Minu umbes 1 meetri kõrgused taimed on kreemikasvalged. Õie läbimõõt on 10–13 cm. Taimed on omapärased nii lehestiku, õitseaja kui ka kaunite viljade poolest. Lehehõlmad on suured (mõõtudega kuni 18x 12 cm) ja lõhestumata. Igal aastal on Wittmanni pojeng minu pojengikollektsiooni kõige varajasem (maikuu keskpaigas) õidepuhkeja. Suve teisel poolel, augustis, viljade avanedes on mustade seemnete seas näha ka arvukalt kauneid korallpunaseid peibutusseemneid. 20 EUR




2015. aastal ainult koha peal istikukottides kevadest sügiseni pakutavad taimed


Tutvustan teile siin, milliseid püsililli on võimalik osta minu aiast koha pealt. Aed asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Elvast, asudes kuulsa lillekasvataja ja paljude lilleraamatute autori Aarne Kähri aiast umbes 4 km kaugusel. Lähedusse jääb ka teise kuulsa lillekasvataja Elle Ahse Eesti üks kaunemaid iluaedu, mis on tõsistele iluaednikele kujunenud tõeliseks tõmbemagnetiks ja unistuste sihtkohaks, omamoodi „Mekaks“, kuhu üha uuesti ja uuesti tahetakse minna.

Minu aia külastamiseks on vajalik eelnev kokkulepe telefonil 56234524 või meiliaadressil

Istikukottides pakutavate taimede sortiment on pidevas muutumises: midagi lõpeb, kuid samas lisandub pidevalt ka uusi nimetusi. Mõningaid taimi pakun paralleelselt nii koha peal kui ka postimüügikataloogis.

Läbikriipsutatud tekstiga taimed on sel hooajal müügil olnud kuid kahjuks juba otsa lõppenud (läbi müüdud).

EDASPIDI (2015 suvel või sügisel) LISANDUVAD KOHA PEAL JÄRGMISED TAIMED:

 

Lugupidamisega Sulev Savisaar