Tutvustan teile mõningaid oma aia sibullilli, mida on võimalik posti teel tellida. Kõik pakutavad taimed on läbi teinud paljuaastase katsetuse avamaal ning ühtegi neist pole ma kunagi talveks katnud. Pakutavate taimede kogused pole suured. Minu senised tellijad, kes on taimi tellinud kasvõi korra kahe viimase aasta jooksul, on ajaliselt väikeses eelisolukorras, sest saavad kohese meiliteate uue kataloogi ilmumisest. Mõnede taimede puhul on see oluline, sest istutusmaterjali hulk on mul piiratud ning mõnda menutaime ei pruugi hilistele tellijatele enam jätkuda. Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Tellimusi võtan vastu augusti lõpuni (erandina ka hiljem, kuid septembri algul tahaksin osa järelejäänud sibulatest, eelkõige sügislilled: Colchicum) juba mulda tagasi istutada). Taimed üritan saata tellijatele postiga teele augusti lõpus (kui ma selle tähtajaga suure töömahu tõttu toime ei tule, siis võib osade pakkide väljasaatmine jääda ka septembri alguspoolde). Septembrikuu jooksul tahan tegelda pojengide kaevamise, jagamise ja saatmisega. Sibullillede kataloog ja pojengide kataloog on erinevad kataloogid ja ka taimede saatmisajad on kummalgi erinevad.
Postikulud - pakend pluss saatekulud – 5 EUR tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse.
Tellimused saata meiliaadressil , kontakttelefon on 56234524. Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175, Sulev Savisaar.
Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.
Erandkorras on võimalik posti teel saadetavate taimede tellimusse lisada ka vaid koha peal pakutavaid taimi. Liigselt ei tasuks selle võimaluse peale siiski loota, sest osa taimi on sügisel posti teel saatmiseks liiga ebamugavad (suured ja lopsakalt lehistunud), aga enamasti kipuvad soovitud taimed (eriti odavamad) vahepeal koha peal müügis olles otsa lõppema. Aga huvi korral tasub alati õnne proovida!
Lisan siia ka mõne raamatuviite, kust huvilised saaksid sibullilledest põhjalikumalt lugeda:
1) Sulev Savisaar. EESTI SIBULLILLEENTSÜKLOPEEDIA. Eesti aedades kasvatatavad sibullilled (980 liiki ja 4000 sorti 81 perekonnast koos kirjelduste ja kasvunõuetega). Varrak. 2004. 432 lk.
2) Sulev Savisaar. 100 SIBULLILLE. Ajakirjade Kirjastus. 2007. 131 lk.
3) Sulev Savisaar. Svogūninės gėlės / [red.: Lina Lankauskaitė, Sulev Savisaar, Anu Jõesaar]. - Vilnius : Ekspress leidyba, 2008. - 96 p. - (Mano namai). Lietuvos žemės ūkio biblioteka.
Postimüügiga pakutavad taimed:
Adonis amurensis seedlings mix, amuuri adoonis, seemikute segu. Tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluva 10–20 cm kõrguse taime suhteliselt suured, kuni 5 cm läbimõõduga kollased õied puhkevad ülivara – juba märtsis-aprillis üheaegselt lumikellukestega. Lisatud fotol näetegi taime õitsemas lumelaikude keskel. Amuuri adoonis on varakevadel koos ušaki krookuse sordiga 'Uschak Orange' esimene kollane lill aias. Tihe lehestikupadjand kuivab erinevalt teistest adooniseliikidest juunis või juulis. Pikaealine ning väga külmakindel Kaug-Ida taim kasvab aias parasniiskel mullal päikese käes isegi paremini kui lehtpuude varjus või poolvarjus. Erinevalt lubjalembesest kevadadoonisest (mis õitseb kuu aega hiljem, alles mais) eelistab amuuri adoonis happelist mulda. Annab aias isekülvi. Olen selle liigi taimi saanud umbes 30 aastat tagasi erinevatest looduslikest leiukohtadest Sahhalini saarelt ja Primorje kraist. Pakungi neist tekkinud aedseemikute erineva välimusega segu. 7 EUR
Adonis amurensis from Korsakov (spont. Sakhalin, Korsakov; collector Natalia Hudyakova 1985), amuuri adoonis Korsakovist. Taimed korjas minu jaoks 1985. aastal Sahhalini saarelt Korsakovi linna lähiümbrusest Natalia Hudjakova. Taime kollastel õitel on pruunikat varjundit. 9 EUR
Adonis amurensis from Olga (spont. Primorskiy krai, Olga; collector Lyudmila Kursheva 1984), amuuri adoonis Olgast. Taimed korjas minu jaoks 1984. aastal loodudest Primorje krais Olga lahe ääres elav Ljudmila Kurševa. Õite selg on pakutavatest variantidest kõige kollasem. 9 EUR
Adonis amurensis from Tomari (spont. Sakhalin, Tomari; collector Yuri Uspenskiy 1984), amuuri adoonis Tomarist. Need taimed korjas 1984. aastal Sahhalini saare lõunaosast Tomari linna lähiümbrusest sealne lillekasvataja Juri Uspenski. 9 EUR
Adonis amurensis VS 93-75 from Gorin (spont. Habarovskiy kray, Komsomolskiy raion, near Gorin river), amuuri adoonis VS 93-75 Gorinist. Taimed on korjatud eestlase Mart Veeruse ja lätlase Arnis Seisumsi poolt 1993. aastal Balti ekspeditsiooni (Baltic Expedition 1993) ajal habarovski kraist Komsomolski rajoonist Gorini jõe äärest. Kõrgus 20 cm. Kollases õies on pruunikat varjundit. Taime sain Mart Veeruselt 2001. aastal. 12 EUR.
Allium aflatunense from Chatcal (spont. Kirghizia, Chatcal mnt.), aflatuni lauk Tšatkalist. Erinevalt kaubandusest (kes pakub selle liigi pähe tegelikult hoopis hollandi lauku, A. hollandicum) pakun ehtsat liiki. Tian Shani mäestikus Kirgiisias ja Usbekistanis kasvava laugu 120-130 cm kõrgusel tugeval lehtedeta varrel puhkeb juuni algul tähtjate õitega 6-10 cm läbimõõduga ülitihe (hollandi laugul on see palju hõredam) lillakaspurpurne keraõisik. Omanäolised kaunid ja võimsad aeda varakult ilmestavad sinkjashallid laiad lehed, mis kahjuks õitseajaks alustavad juba tipust kuivamist. Pakun lätlaste poolt Kirgiisiast Tšatkali ahelikust korjatud taimi. 1 EUR
Allium aflatunense from Fergana (spont. Kirghizia, mount. Fergana), aflatuni lauk Fargonast. Tian-Shani mäestikust Kirgiisiast Fargona (Fergana) mäeahelikust korjatud lauk ei erine välimuselt Tšatkalist korjatust. Kaubanduses aflatuni laugu pähe pakutav hollandi lauk on nigela ja hiljem puhkeva lehestikuga ning palju hõredama (ehkki suurema) õisikuga. Hindan ehtsat aflatuni lauku eelkõige just tema väga vara puhkeva võimsa ja lopsaka sinihalli lehestiku pärast. Igast sibulast tekib kevadel varakult 6-8 lehte, mille pikkus on 40 cm ja laius 10 cm. 2015. aastal saavutas taim kõrguseks 145 cm! 1 EUR
Allium altissimum 'Goliath' (Antoine Hoog; registrant Hoog & Dix Export 2004), kõrge lauk ’Goliath’. Ladinakeelne liigiepiteet altissimum tähendab „kõrgeim“. Kreemikat sibulat katab valge kest. 160 cm kõrgusel varval puhkeb juunis 8 cm läbimõõduga tihe kerajas violetne õisik. Lehed on puhasrohelised ning sarnaste liikidega võrreldes kauem püsivad, mis on õitseajal eriti tähtis. Looduslikult kasvab kõrge lauk Kesk-Aasias, Afganistanis ja Iraanis. Ühe kõige kõrgemakasvulisema laugu sort on nimetatud Hollandis Antoine Hoogi poolt, kuid täpne nimetamisaasta pole teada. Tagantjärgi registreeriti ta Hollandis 2004. aastal. On avaldatud arvamust, et sordi algmaterjal on tõenäoliselt saadetud Göteborgi Botaanikaaiale Alma-Ata Botaanikaaiast 1965. aastal, hiljem aga Rootsist Hollandisse sattunud. Ehtne liik on kultuuris tundmatu, sest selle nime all pakuvad puukoolid ja botaanikaaiad valesid liike. Nii väidab Saksamaal Leibnizis asuva uurimisinstituudi lauguteadlane Fritsch, et kõik sealses instituudis seemnetena Euroopa erinevatest botaanikaaedadest saadud ja üles kasvatatud A. altissimum taimed osutusid varreka laugu (A. stipitatum) siledalehisteks vormideks. Minu sibulad pärinevad Leedu sibullillekoguja ja –aretaja Leonid Bondarenko käest. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 4 EUR
Allium amplectens, läänelauk. Oregoni, Washingtoni ja California osariigi mägedest pärineva vähenõudliku taime 30-40 cm kõrgusel varval paiknevad 4 cm läbimõõduga peaaegu kerajad õisikud koosnevad juunis-juulis 10-50 valgest tähtjast õiest.1 EUR
Allium backhousianum, Backhousi lauk. Juuni esimesel poolel puhkeb 130-135 cm pikkusel varrel 8 cm läbimõõduga väga tihe valkjas keraõisik. 2 suurt ja võimast maadjat rohelist lehte on mõõdus 10 × 50 cm. Maailma aianduses peaaegu tundmatu haruldane ja veidi niiskustundlik Kesk-Aasia liik. Pakutavate aedseemikute emataimed on korjatud Kirgiisiast Fargona (Fergana) ahelikust Jalal-Abadi (Džalalabadi) lähedalt ning Tadžikistanist 40 km Dušanbest põhja poolt, 2500 m kõrguselt Varzobi jõe ülemjooksult Hodža-obi-Garmist. Kohapealne seemnepaljundus on muutnud taimed vähem niiskusõrnaks. 5 EUR
Allium cupanii subsp. hirtovaginatum JW 5866 (spont. Turkey), mungalaugu karvasetupene alamliik. 35 cm kõrgune tagasihoidliku välimusega taim on huvitav õitseaja tõttu septembris. Türgis kasvav alamliik erineb tüüpalamliigist karvaste lehetuppede ning alusel lõhestunud sibulakesta poolest. On meie oludes vastupidav ning suurepärane paljuneja. Pakutavad taimed on korjatud J. Watsoni poolt 1958. aastal Türgist. 3 EUR
Allium decipiens subsp. decipiens (from Stavropol BG), petliku laugu tüüpalamliik. Juunis puhkevad 80 cm kõrgusel varval tihedas 8 cm läbimõõduga poolkerajas kuni kerajas õisikus ühepikkustel õieraagudel asuvad tähtjad kahvatud roosakasvioletsed õied. Lehes on kitsad (lineaalsed kuni süstjad). Petliku laugu tüüpalamliiki kuuluvad stepitaimed, mis levivad Aasovi merest põhja poole jäävates steppides (Dnepri ja Doni jõgikond) ja Stavropoli kõrgendikel (Kislovodsk, Nevinnomõssk jm.). Minu taimed pärinevad Tallinna Botaanikaaiast, kes sai teadmata loodusliku leiukohaga petliku laugu 1983. aastal Stavropoli Botaanikaaiast. Suure tõenäosusega ongi Stavropoli Botaanikaaed need stepilaugud korjanud kohalikust Stavropoli loodusest. 3 EUR
Allium decipiens subsp. quercetorum (syn. Allium auctum, spont. Crimea, mt. Aju-Dag, collector Tallinn BG 1980), petliku laugu tammiku alamliik (paislauk). 80 cm kõrgusel varval juunist juulini õitsev aias 8 cm (looduses 5 cm) läbimõõduga tihe poolkerajas kuni kerajas õisik koosneb tähtjatest 1 cm läbimõõduga kahvatulilladest õitest. 1962. aastal kirjeldatud Krimmi liik paislauk (A. auctum) on maailma aianduses praktiliselt tundmatu. Sibulad pärinevad Tallinna Botaanikaaialt, kes korjas need 1980. aastal Krimmist Ayu-Dagi mäelt. Botaanilise kirjanduse andmeil on samalt mäelt korduvalt korjatud petliku laugu tammiku-alamliigi taimi. Paislauk kui endeemne liik kirjeldati 1962. aastal ukraina botaaniku Omelczuki poolt, kes ühendas selle alla kõik Krimmis kasvavad laugusektsiooni Melanocrommyum taimed. Aastal 2007 kirjeldas vene botaanik Aleksei Serjogin petliku laugu uue alamliigi: tammiku alamliigi (Allium decipiens subsp. quercetorum) ning ainult Krimmist kirjeldatud paislauk pisiliigina on vaid selle üks koostisosa. Tammiku alamliiki esindavad taimed kasvavad looduslikult vaid Krimmi ja Krasnodari krai (Novorossiiski ümbrus) mägede lehtpuumetsades. Tammiku alamliik erineb tüüpalamliigist roosa õisiku kandelehe, maa-aluste lehetuppede, suuremate lehtede (19–30 cm pikad ja 0,5–1,3 cm laiad), väiksema, kuid tihedama õisiku, pikemate õielehtede ja varjulise kasvukoha poolest. Minu aias on ta tüüpalamliigist ka veidi hilisem õidepuhkeja. Alamliikide levilad omavahel ei kattu. Koos Leonid Bondarenkoga Leedust (kes on sibulad vahetusega saanud minult) oleme selle alamliigi sibulate ainsad pakkujad maailmas. 8 EUR
Allium 'Globus' (Joshtova, Vaclavik 1985), lauk 'Globus'. 45-50 cm kõrgune juuni algul puhkev hübriidne ilulauk (karatau lauk x varrekas lauk; A. karataviense × A. stipitatum) on 9-13 cm läbimõõduga kahvatu helelilla õisikukeraga. 1 EUR
Allium grande (spont. Dagestan, Mahatshkala, collector Boris Vasilyev 1981), mahhatškala lauk. 80-100 cm kõrgusel varrel puhkeb juuni esimesel poolel 9 cm läbimõõduga tihe roosakasvalge keraõisik. Helerohelised lehed on 6 cm laiused ja 50 cm pikkused. See hävimisohus ("Punase raamatu") üliharuldane lauguliik kasvab kogu maailmas vaid Dagestani pealinna Mahhatškala ümbruse hõredates tamme-valgepöögimetsades ja põõsastikes huumusrikastel karbonaatmuldadel, kus linna- ja külaelanikud teda innukalt rüüstavad. Siiski on liiki leitud ka teisel pool Dagestani piiri Põhja- ja Kirde-Iraanis. Aias kasvab hästi nii päikese käes kui ka varjus. 1981. aastal Mahhatškala lillekasvatajalt Boriss Vassiljevilt saadud kohalikke loodusliku laugu sibulaid olen andnud ka Läti kuulsale lauguteadlasele Arnis Seisumsile, kes oma määranguga kinnitas liigi ehtsust. 12 EUR
Allium sp. SLIZE 137 (Iran, road from Posegani to Chelgerd), lauk SLIZE 137. Pakutavate hallikate lehtedega aias 30-35 cm kõrguste taimede suur 15 cm (ühel taimel koguni 30 cm!) kohev õisikukera juunis on väga omapärase luitunud (peaaegu värvitu, pruunika varjundiga) värvusega. Pakutavad sibulad korjas 1998. aastal Iraanist Posegani-Chelgerdi maantee äärest Rootsi-Läti-Iraani Zagrose ekspeditsioon, milles osalesid botaanikud Assadi, Mozaffarian, Popp, Seisums ja Lidén. SLIZE = Swedish-Latvian-Iranian Zagros Expedition 1998. Taimed sain Janis Rukšansilt „Allium haemanthoides SLIZE-137“ nime all ning ise sai ta taimed nende korjajalt Arnis Sewisumsilt. Kui Janis 2015. aastal minu aias neid taimi õitsemas nägi, siis ei pidanud ta neid enam verilill-lauguks (A. haemanthoides), vaid Allium bodeanum’ile (turkmeenia laugule) lähedaseks variandiks. Leedu ja muugi maailma aedades ringleb SLIZE 137 endiselt A. haemanthoides (verilill-laugu) nime all. See Iraani loodusest korjatud vorm on osutunud sedavõrd omapäraseks, et ei sobi hästi kokku ühegi seni Iraanist kirjeldatud lauguliigiga. Ka külastajad on neist vaimustunud ja hüüatavad õitsevaid taimi vaadates: „Oi kui ilus! Aga kas ta õitseb ka või?“, mille peale pean seletama, et ta ju just praegu õitsebki! 12 EUR
Allium heldreichii (from Mt. Olimbos in Greece), Heldreichi lauk. Juunis kannab 60 cm kõrgune vars roosadest kellukjatest õitest koosnevat väga tihedat püstist 4,5 cm läbimõõduga poolkerajat õisikut. Lehed on ruljad ja õõnsad. Heldreichi lauk kasvab Kreeka põhjaosa kaljustel mäenõlvadel 700-2000 m kõrgusel. Pakutavad roosakaspunaste õitega taimed on korjatud Kreekast Olümpose mäelt. 5 EUR
Allium hymenorrhizum (spont. S Kazakhstan, Aksu-Zhabagly nature reserve, Kshi-Kaindy, 1900 m, coll. Moscow BG 1946), peenejuureline lauk. Sibulad kinnituvad kimbuna risoomile. Aias üle 100 cm (kuni 150 cm) kõrgune peenike jäik vars kannab juulis väikest, 3,5 cm läbimõõduga tihedat püstist kerajat purpurroosat õisikut. Kitsad lamedad sinkja varjundiga lehed on sügiseni ilusad ja värsked. Maailma aianduses tundmatu liik sobib lehtede poolest ka lehtilutaimeks. Peenejuureline lauk kasvab Altai, Kasahstani, Kirgiisia, Tadžikistani, Afganistani, Iraani, Mongoolia ja Loode-Hiina Xinjiangi provintsi niisketel niitudel. Aias on taimed väga vastupidavad. Sain taimed Tallinna Botaanikaaialt, kes sai selle huvitava liigi 1961. aastal Moskvast. Moskva taimed omakorda on korjatud 1946. aastal nii sibulate kui seemnetena Lõuna-Kasahstanis asuvast Aksu-Jabagly (Aksu-Zhabagly) looduskaitsealalt Kshi-Kaindy’st 1900 m kõrguselt. Raske on panna hinda taimele, mida maailmas müügiks ei pakuta. Väärt oleks ta kordades enamat. 9 EUR
Allium lycaonicum (spont. Central Turkey, N of Anhorz at 1700 m), lükaoonia lauk. Lükaoonia on ajalooline maa-ala Väike-Aasia (Türgi) keskosas. Suhteliselt tagasihoidlik, kuid haruldane 40 cm kõrgune juunis puhkevate tumedate läikivate purpursete õitega taim. Õisiku läbimõõt on 6 cm. Tšehh Eduard Hanslik korjas siin pakutavad taimed Türgi keskosast Anhorzist põhja poolt 1700 m kõrguselt. 8 EUR
Allium macleanii (syn. A. elatum; spont. Tadjikistan, Baljuvon), kõrguv lauk. 95-100 cm kõrgusel varrel juuni algul puhkev tähtjatest õitest koosnev 10-12 cm läbimõõduga tihe lillakasroosa õisikukera õitseb kaua – 3 nädalat. Ilusad suured ja laiad (10-13 cm) puhasrohelised lehed on läikivad. Taim on oma kauni lehestiku pärandanud ka paljudele temast aretatud liikidevahelistele hübriidsortidele. Ilus lehestik, tihe õisik ja pikk õitseaeg teeb taimest hinnatava peenra- ja lõikelille. Pakun Tadžikistanist Baljuvonist korjatud sibulaid. 2 EUR
Allium nigrum with green ovary, must lauk rohelise sigimikuga. Tartumaa lillekasvatajalt Teresa Lepikovilt 2008. aastal saadud lauku polnud ma varem näinud ja ma ei osanud seda ka määrata. Kõige sarnasem oli ta musta lauguga, kuid tolle sigimik oleks pidanud mustjas olema, Teresa taimel oli see aga roheline. Ka lehed olid veidi teistsugused, meenutades veidi tulbi omi. Ehtne must lauk polnud seni minu aias külmaõrnuse tõttu talvitunud, Teresa taimed on aga täiesti külmakindlad. Kuna taimed õitsevad igal aastal rikkalikult, kuid seemet pole minu aias andnud, siis võib tegu olla ka mingi isetekkese musta laugu aedhübriidiga. See võib seletada, miks ta ühegi senituntud lauguga ei sarnane. Musta laugu silmapaistvaks tunnuseks on valges õies asuv rohekasmust sigimik, mis on liigile ka nime andnud. Siiski kasvab Türgis ka rohelise sigimikuga taimi. Taim tärkab hilja. 60-70 cm kõrgusel varrel on juunis-juulis 7-9 cm läbimõõduga suhteliselt lame paljuõieline valge õisik. Must lauk kasvab Vahemeremaades põldudel ja lubjakivikaljudel. 1 EUR
Allium oschaninii ARJA 98-40 (spont. Uzbekistan, mountains S of Fargona valley: Shurab, S Sarimar, SW Ghisar, Uzbekistan), Ošanini lauk. Tegemist on pigem huvitava harulduse kui ilutaimega, mida paljud botaanikud peavad hariliku sibula looduslikuks eellaseks. 2,5-4 cm läbimõõduga punakaspruuni kestaga sibulad kasvavad risoomil. 110 cm kõrgune õõnes vars on keskpaigast allpool suure, järsu naljaka ja kena paksendusega („põiega”), mis ongi taime peamiseks vaatamisväärsuseks. Tihedas paljuõielises 6 cm läbimõõduga keraõisikus paiknevad tähtjad valged õied puhkevad suhteliselt hilja – alles juulis. 4-5 õõnsat püstist lehte ümbritsevad oma tuppedega kolmandikku varrest. Liik kasvab looduslikult Kesk-Aasias, Afganistanis ja Iraanis. Ošanini lauk on meil avamaal täiesti külmakindel ja vastupidav, sobides nii ilutaimeks kui ka köögiviljataimeks. Tegu peaks olema suurepärase toidutaimega, sest ka kulinaarselt tuntud prantsuse pesasibul (prantsuse šalottsibul) kuulub selle liigi alla: Allium oschaninii French Shallot-rühm. Siin pakutavad taimed on korjanud lätlased Arnis Seisums ja Janis Rukšans Usbekistanist Hisori mäestiku edelaosast Shurabist. 5 EUR
Allium paradoxum var. normale 'Talish' (Janis Rukšans 1995; RSZ 87-13, spont. S Azerbaijan, Talysh mountains, near Lerik, 1700 m), erislauk 'Talish'. Erislaugu tüüpteisend A. paradoxum var. paradoxum ei paku aianduslikku huvi õisikus esinevate sigisibulate tõttu. Seevastu erislaugu sigisibulateta teisend A. paradoxum var. normale ei moodusta õisikus kunagi sigisibulaid. 30 cm kõrguse teravalt kolmekandilise õisikuvarre tipus rippuvat 10-15 valget laiade õielehtedega suhteliselt suurt 1 cm pikkust ja laiust kellukjat õit meenutavad lumikellukest või märtsikellukest või maikellukest. Selle minu aia kõige varajasema lauguliigi õied puhkevad aastast olenevalt kas mai algul või juba aprilli lõpus. Õielehed ei pudene pärast õitsemist, vaid jäävad ka kuivanult valgeteks, jättes petliku mulje, et taim aina õitseb edasi! Nad eelistavad aias poolvarju, kuid taluvad hästi ka päikest, kasvades edukalt niiskel savimullal. Maailmas väga hinnatud ilutaimena on erislauk saanud rahvusvahelisi suuri auhindu. Ta sobib peenrasse, kiviktaimlasse, potti ja lõikeks. 2013. aastal pakkusin teile Mart Veeruse ja Arnis Seisumsi poolt 1994. aastal Kasahstanist korjatud sibulaid. Sel aastal pakun sorti ’Talish’, mille sibulad korjasid lätlased Janis Rukšans, Arnis Seisums ja Aina Zobova 1987. aastal Aserbaidžaani lõunaosas asuvatest Talõsi mäestikust Leriki küla lähedalt 1700 m kõrguselt. Märgatavat vahet Kasahstani ja Aserbaidžaani taimede välimuses ja õitseajas pole. 2 EUR
Allium platycaule (spont. Oregon), lapik lauk. Vaid 10 (15) cm kõrgusel lapikul varrel mai lõpus või juuni algul puhkev paljuõieline 4 cm läbimõõduga lame poolkera koosneb laiuva tipuga kitsaskellukjatest lilladest õitest. Lapikud ja sirpjad lehed on mõnikord lausa rulli keerdunud. Sibulad on korjatud (Berry 84) USA-st Kesk-Oregoni idaosa mägedest. Ladinakeelsele nimele vastavalt on õisikuvars tõepoolest lapik nagu kaheteraline nuga.3 EUR
Allium pseudosarawschanicum (spont. Turkmenistan, Kopet Dag mnts., Arvaz valley, collector Janis Rukšans 1979), sündi lauk. 65 cm kõrgusel varrel puhkeb juuni keskel lilladest tähtjatest õitest koosnev 7 cm läbimõõduga keraõisik. Turkmeenia mäestike varjuliste kasvukohtade endeemi sibulad on korjatud 1979. aastal lätlase Janis Rukšansi poolt Kopetdagi mäestikust Arvazi orust Asiarist. Meie oludes on taimed vastupidavad. 2 EUR
Allium pskemense RKMP 82-07 (spont. S Uzbekistan, Zarafshon ridge, Akbulak valley), pskemi lauk RKMP 82-07. Tugeva ja võimsa taimena pälvib pskemi lauk ka temale viitamata alati aiakülastajate tähelepanu. 115 cm kõrgusel õõnsal, keskpaigast allpool puhetunud varrel puhkeb juuli teisel poolel valgetest tähtjatest õitest koosnev väga tihe 8 cm läbimõõduga kerajas õisik. Õisikust veelgi huvitavamad on kevadised pakse sõrmi meenutavad ruljad õõnsad 2-3 cm läbimõõduga lehed, mida võib kasutada salatiks. Sibulad partiist RKMP 82-07 korjas 1982. aastal Lõuna-Usbekistanist Zarafšoni mäestikus asuvast Akbulaki orust ekspeditsioon koosseisus Janis Rukšans, Aris Kruminš, Mari Kits ja Aino Paivel (viimased 2 olid Tallinna Botaanikaaia aednikud). Enne nende retke seda liiki aianduses ei tuntud. 4 EUR
Allium rosenorum, rosenori lauk. 90 cm pikkune tihedalt ribiline vars kannab mai keskpaigast juuni alguseni roosakaslillat suhteliselt tihedat 9 cm läbimõõduga õisikukera, mis sobib ka lõikeks ja kuivatamiseks. Kitsaid (lineaalsüstjaid) renjaid lehti on palju. Kasvab ta ainult Tadžikistanis Zarafšoni ja Hisori mäestikes. Liik kirjeldati 1994. aastal botaanik Fritschi poolt, kuid selle liigi sorte 'Akbulak', 'Michael H. Hoog', 'Pendjikent', 'Purple King' ja 'Shing' pakkus Janis Rukšans müügiks juba aastatel 1981-1997 jazdi laugu (A. jesdianum) sortidena. Liigiepiteet rosenorum tuleneb kahest ladinakeelsest sõnaosast: rosen(bachianum) + (auct)orum ja tähendab seega lahtiseletatult autorite Rosenbachi lauku. Väga haruldase Rosenbachi laugu pähe teda varasematel aegadel ekslikult ka pakuti. Jazdi laugu levila on märksa laiem, ulatudes Kamenetsky ja Fritschi järgi Kesk-Iraanist läbi Afganistanis ja Pakistanis asuva Hindukuši mäestiku Pamiiri-Alaisse (Tadžikistani). Eestikeelse nime rosenori lauk sai liik endale alles 28. jaanuaril 2015. 0.50 EUR
Allium sativum var. ophioscorodon.jpg Allium sativum subsp. ophioscorodon, silmus-küüslauk. Toidu-, mitte ilutaim. Sellel küüslaugu variandil on varre ülaosa enne õitsemist rõngasse ehk silmusesse keerdunud. Muidu on ta kasvatamise ja tarvitamise poolest igati nagu tavaline küüslauk. Kõrgus 110 cm. 1 EUR
Allium scabriflorum HN 0102/2, karedaõieline lauk HN-0102/2. Kesk- ja Lõuna-Türgi endeemi kuni 30 cm (aias 50 cm) kõrgune vars kannab tihedat sinist 1,5 cm läbimõõduga keraõisikut. Lehed on niitjad. Nime on lauk saanud välimiste õiekattelehtede näsalise või kareda pinna järgi. Sibulad on Türgist korjanud tšehh Eduard Hanslik. 15 EUR
Allium 'Stipineva' (Allium ×stipineva: A. stipitatum × A. nevskianum; Eugenijus Dambrauskas), lauk 'Stipineva'. Leedu lillekasvataja ja sordiaretaja Eugenijus Dambrauskas valis sordi 'Stipineva' välja oma aias varreka laugu (A. stipitatum) vabatolmlemisest tekkinud seemikute hulgast. Aretaja arvates on tegemist varreka laugu ja Nevski laugu vahelise hübriidiga (A. stipitatum × A. nevskianum). Mõlemad lauguliigid kasvasid seemnete kogumise ajal 1992. aastal samal peenral. Aretaja valis sadade seemikute hulgast välja 6 hübriidset taime. Hübriidide õitsemisel 1997. ja 1998. aastal selgus, et õied on neil kõigil ühesugused, vaid lehtedes esines väikesi erinevusi. Taimed on hea paljunemisega. Sort on peaaegu viljatu, kuid mõnest tekkinud seemnest on Augis (nii kutsuvad aretajat tema sõbrad) üles kasvatanud juba teise põlvkonna seemikuid, mis on andnud veelgi põnevama välimusega taimi. 55 cm kõrgusel taimel on kaunis lehestik ja kena metalse varjundiga 9 cm läbimõõduga helelilla õisik. Sort on saadud otse aretajalt. Saksa lauguteadlane R. Fritsch leidis, et sordi ’Stipineva’ tekkel oli Nevski laugu kõrval teiseks ristlusvanemaks A. sarawschanicum, mitte A. stipitatum. 10 EUR
Allium stipitatum from Karatag (spont. Karatag river valley, Hisor (Gissar, Hissar) mnt. range, Tajikistan, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1992), varrekas lauk Karatagist. See lauk on varajane. 130-155 cm kõrgusel ribilisel varrel puhkevad mai lõpus või juuni esimesel dekaadil lillad tihedad 13 cm läbimõõduga keraõisikud. 4-6 rihmjat, laia (kuni 12 cm), alt karvast püstist lehte hakkavad õitseajaks tipust juba kuivama. Liik kasvab Kesk-Aasias (Pamiiri ja Tian Shani mägedes), Afganistanis ja Pakistanis 2500 m kõrgusel. Mart Veerus ja Arnis Seisums korjasid 1992. aastal liigi sibulaid Tadžikistanist Hisori mäeahelikust Karatagi orust. Neid sibulaid teile pakungi. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 2 EUR
Allium stipitatum 'Titan' (Leonid Bondarenko; coll. by Leonid Bondarenko in Tadjikistan), varrekas lauk ’Titan’. Sibul on halli kesta alt kollane. 140-145 cm kõrgusel varval puhkeb juunis mõõduka tihedusega 12-13 cm läbimõõduga lilla kera. Leedu aretaja ja lillekasvataja Leonid Bondarenko korjas taimed Tadžikistanist ning peab neid varreka laugu suurimaks vormiks. 6 EUR
Allium suworowii hybrid ARJA 98-28 (spont. Sino (Sina) valley in Chulbair mountains in SW corner of Ghisar ridge in SE Uzbekistan), Suvorovi laugu looduslik ristand. Arnis Seisums ja Janis Rukšans korjasid need taimed 1998. aastal Kagu-Usbekistanist Tšulbairi mägedes asuvast Sino orust. Mai lõpus ja juuni algul õitsev 90-115 cm kõrgune roosakaslillade tihedate 8 cm läbimõõduga kera- kuni poolkeraõisikutega taim hübriidsuse tõttu seemneid ei anna. Mis liigiga ristumine looduses toimunud on, see pole kahjuks seni veel teada. Lehed on kitsad. Päike. 3 EUR
Allium tauricola ARJJ 5259 (spont. Turkey, Erciyas Dagi, above Kayseri, 2000-3000 m), tauruse lauk ARJJ 5259. Vaid 3-5 cm kõrguse taime juuni lõpus-juulis õitsevad kellukjad purpurroosad valge servaga õied on koondunud lamedasse 2 cm läbimõõduga õisikusse. Sibul annab 2-3 niitjat lehte. See on minu kollektsiooni kõige madalam lauk. Pakutavad sibulad partiist ARJJ 5259 on korjanud Jim ja Jenny Archibald Türgist Erciyas Dagist, Kayseri lähedalt 2000-3000 m kõrguselt. 5 EUR
Allium tenuissimum (spont. South Altai, Respublika Altay, river Maashei, near village Aktashi, collector Jaak Palumets 1996), niitlauk. Sibulad istuvad 2-kaupa risoomil. 25 cm kõrgusel varrel on juunis püstine kohev poolkerajas väike kahvaturoosa ühepikkuste sarikakiirtega 4 cm läbimõõduga õisik. 2-3 niitjat 1 mm läbimõõduga jäika lehte on vastu varsi surutud ja peaaegu varva pikkused. Liik kasvab Kasahstanis, Ida-Siberis, Mongoolias ja Hiinas. Neid taimi, mida vist maailmas keegi aias varem kasvatanud pole, korjas ja määras 1996. aastal Lõuna-Altaist Maašei jõe äärest Aktaši küla juurest Tartu Ülikooli botaanikaaia botaanik Jaak Palumets. 9 EUR
Allium unifolium NWS 03-61 from Santa Cruz (Santa Cruz Mtns., Santa Cruz Co., California, 775’), oregoni lauk Santa Cruzist. 20-50 cm kõrgusel varval juuli algul puhkev roosa kuni lillakasroosa õisik koosneb laiade õielehtedega õitest. Vaatamata ladinakeelsele nimele pole see lauk sugugi ühelehine, vaid hoopis 2-3 lehega. Liik kasvab USA-s Rannikuahelikes Californiast Oregonini 170-1700 m kõrgusel niiskel savimullal ja ojakallastel, kus on vähemalt pool päeva otsest päikesevalgust. Esmakordselt olen saanud oma aeda selle liigi taimed, mis hästi kasvavad, õitsevad ja paljunevad (varem kasvatatud variandid, sealhulgas ka poest ostetud, on mul aias vaid virelenud ja tasapisi hääbunud). Pakutavad taimed pärinevad Californiast Santa Cruzi maakonnast Santa Cruzi mäestikust. Nende kõrgus ulatub kuni 60 cm-ni ning poolkeraõisiku läbimõõt on kuni 9 cm. 1 EUR
Allium woronowii, Voronovi lauk. 50 cm kõrgusel varrel puhkeb mai lõpus või juuni I poolel ligi 2 nädalat õitsev 5 cm läbimõõduga väga tihe püstine lillakasroosa lame poolkerajas õisik. Kitsapoolsed jäigad sinihallikad lehed on renjad. 4 EUR
Anemone lipsiensis (syn. A. x intermedia; A. x seemannii) (A. nemorosa x A. ranunculoides), värdülane. 20 cm kõrgune võsaülase ja kollase ülase hübriid õitseb aprillis-mais kreemide (kahvatu- kuni helekollaste) õitega. Poolvari. 2 EUR
Anemone nemorosa my double seedling, võsaülase täidisõieline seemik. Minu aias 2005. aastal tekkinud (esmakordselt õitsenud) seemik on aprillis õitsemise algusest lõpuni valge õiega, kuid täidisõieline. Varem kasvasid siin lähedal Taavi Tuulikult saadud võsaülase sordid ja sort ’Blue Eyes’ ning tõenäoliselt ongi seeme ühest neist tolmlemise läbi tekkinud. 2 EUR
Anemone nemorosa 'Green Crown', võsaülane ’Green Crown’. Roheka varjundiga valge õie südames on lopsakas roheline tutt. Õitsemise käigus tõmbub õis nii seest kui ka väljast helelillaks (roosaks). Harvem kasvab õie südamest välja uus lühike (mõne cm pikkune) õievars, mis kannab teist, väiksemat õit. Vähetuntud omapärane 15 cm kõrgune sort. 5 EUR
Anemone nemorosa 'Green Dream', võsaülane 'Green Dream’. Valge õis aprillis on huvitava väikese tumerohelise tiheda õiesüdamikuga, mis hiljem välja arenedes osutuvad rohelisteks lehtedeks! Algul imeilus, hiljem huvitav ja imelik, sest lehetutt kasvab välja otse õie südamest! Kõrgus 15 cm. Lähedasest sordist 'Green Fingers’ erineb palju väiksema rohelise südamiku poolest. 3 EUR
Anemone nemorosa 'Ice and Fire', võsaülane 'Ice and Fire'. Õied on aprillis puhkedes tavalised valged, kuid õitsemise lõpuks mais tõmbuvad täiesti lillaks. See 15 cm kõrgune sort pärineb Inglismaalt RHS Wisley aia kiviktaimla osakonna kunagiselt juhatajalt Allan Robinsonilt. Ühel Austria külastusel (see võis olla 1980-ndatel või 1990-ndatel aastatel) kinkis ta sordi Sarastro puukoolile, kes on seda aktiivselt levitanud. 4 EUR
Anemone nemorosa 'Mart's Blue' (Janis Rukšans, Mart Veerus 1997), võsaülane 'Mart's Blue'. Lätis Eesti lillekasvataja Mart Veeruse (kellelt Janis Rukšans sordi sai) auks nimetatud sordi 20 cm kõrgused taimed on hiliste tumesiniste õitega. Lehestik säilib suhteliselt kaua. Janise lisatud legend, et Mart olevat taime leidnud Eesti loodusest, ei vasta minu andmetel tõele, sest identsed taimed olid paaris Eesti aias juba varem liikvel vale nime Anemone caucasica all. Rootsi väliseestlase Bernhard Kajupanga hinnangul on sort välimuselt raskesti eristatav 'Royal Bluest’. Tänaseks on sort aianduses üleilmselt levinud ja tuntud ning tema algupärasust pole keegi kahtluse alla seadnud. 4 EUR
Anemone nemorosa 'Monstrosa', võsaülane 'Monstrosa'. Võsaülase rohelise-valgekirjus monstrumõies on rohelised varrelehed ja valged tupplehed lähistumise tõttu segunenud nii, et pole aru saada, kus lõpeb õis ja kus algavad lehed. 15-20 cm. 2.50 EUR
Anemone nemorosa 'Udu' (Taavi Tuulik 2005, spont. Kassari, variegata), võsaülane ’Udu’. Selle hele- ja tumerohelise-kirju lehestikuga võsaülase leidis Taavi Tuulik Hiiumaalt Kassarist. Kõrgus 20 cm. Õis on tavaline valge, suhteliselt varajane. Kirjusus on aastati varieeruv, väljendudes lehtedel kas kollakate ähmaste vöötidena või on lehed kreemide kuni heleroheliste servadega või on lehed üleni või suures osas kollakad kuni kahvaturohelised. 9 EUR
Anemone nemorosa 'Villamaa Monster' (Juta Ülemaantee 2009; spont. Hiiumaa, Kõrgessaare vald, Villamaa küla, collector Juta Ülemaantee 2009), võsaülane 'Villamaa Monster'. Õis meenutab võsaülase sorti ’Monstrosa’. Selle leidis Juta Ülemaantee 2009. aastal Hiiumaalt Kõrgessaare vallast Villamaa külast. Kõrgus 15 cm. Seda sorti pakutakse esmakordselt maailmas! 9 EUR
Anemone nemorosa 'Villamaa Seelik' (Juta Ülemaantee 2009; spont. Hiiumaa, Kõrgessaare vald, Villamaa küla, collector Juta Ülemaantee 2009), võsaülane 'Villamaa Seelik'. Valge pooltäidisõis, õiesse võib olla kaasatud ka kõrglehti. Kõrgus 20 cm. Taimed on leidnud Juta Ülemaantee 2009. aastal Hiiumaalt Kõrgessaare vallast Villamaa külast. Kõrgus 20 cm. Seda sorti pakutakse esmakordselt maailmas! 9 EUR
Anemone ranunculoides subsp. wockeana (originally selected by Michael Hoog from plants which originated from Como province, Italy), kollase ülase Wocke alamliik. Lühikeste risoomidega 15-20 cm kõrgune kitsaste teravahambuliste lehtedega taim esineb „Flora Europaea“ andmeil looduslikult Tšehhias, Slovakkias, Saksamaal ja Poolas. Vegetatiivselt paljuneb ta tüüpalamliigist aeglasemalt. Näib, et tegelikult on alamliigi levila laiem, sest siin pakutavad taimed pärinevad Itaaliast Como provintsist. 2 EUR
Arisaema amurense 'Bockii', amuuri tulivõhk ’Bockii’. Moskva Peabotaanikaaed on alates umbes aastast 1993 maailmas seemnevahetuse teel levitanud eksitava Arisaema bockii nime all seemneid, mis tegelikult pole ehtne Hiinas Sitšuanis kasvav (Arisaema yunnanense varieeruvuse piiresse kuuluv) liik, vaid hoopis amuuri tulivõhk. Selle amuuri tulivõha erilise vormi tähistamiseks olen ta ristinud sordiks ’Bockii’. Minu aias on ta amuuri tulivõha variantidest kõige ilusam. Tema tumepurpurne õisiku kandeleht on roheliste vöötidega. Kuna õisikuvars on lühem leherootsudest (ehtsal A. bockii’l vastupidi!), siis kipuvad kaunid õisiku kandelehed mais ja juunis jääma lehtede varju. Lehestiku kõrgus aias ulatub juulikuu keskel 70 cm, vilikond vaid 40 cm kõrguseni. Tulivõhad eelistavad aias niisket, kuid vett hästi läbilaskvat huumusrikast neutraalset kuni happelist mulda ning poolvarjulist kasvukohta. 6 EUR
Arisaema amurense 'Olga' (Sulev Savisaar 2009; spont. Primorskiy krai, Olga, collector Lyudmila Kursheva 1985), amuuri tulivõhk 'Olga'. Primorje kraist Olgast saadud variandi kandelehe tipuosa on seest üleni tumepurpurne. Lehestik on aias juulikuu keskel 60 cm kõrgune, vilikond ulatub sellal vaid 35 cm kõrguseni. Et õisiku kandelehed paremini näha oleksid, ei tohi taimekogumeid liiga tihedaks lasta, vaid tihedamalt jagama. 5 EUR
Arisaema ciliatum var. liubaense CT 369, võsund-tulivõha pikatipmeline teisend CT 369. 60 cm kõrgune taim tärkab alles juunis, andes "pulgametsa". Pikkade, kuni poolemeetriste tumedate, kaunilt maomustriga kirjatud teravatipuliste pulkade (tõusmete) tipust tekib alles hiljem lehetutike ning ilmub ka „õis“. Purpurse valgete pikutiste sebravöötidega õisiku kandelehe („õie”) ettekäänduva „kapuutsi” tipp aheneb juunis 10-15 cm pikkuseks rippuvaks niidiks. Tõlviku kandeleht matkib rohusööjate peletamiseks ründevalmis kobra pead. Taime ainus leht on kiirjalt jagunenud rohkem kui 20 lehekeseks. Hilissügisel valmivad erkpunased viljatõlvikud. Hiina keskosast Sichuani provintsist Liuba küla lähedalt 3600 m kõrguselt 1981. aastal esmakordselt korjatud taimed (CT 369) said endile botaanikutelt ladinakeelse nime alles 1999. aastal. Meil täiesti külmakindel, ilma katteta talvituv eksootiline "kalla" paljuneb nii võsundite kui seemnetega. Kasvab hästi nii päikeses kui kerges varjus. 5 EUR
Arisaema flavum subsp. abbreviatum, kollane tulivõhk. Nn. külmakindel “kalla”. Taimed tärkavad mugulast alles jaanipäeva paiku ning õitsevad juunis-juulis. Tõlviku ettekäändunud tipuga kollane kandeleht ("õis") on oma perekonna kõige pisem – enamasti vaid 2 cm pikkune. Sügisel valmivad kaunid oranžid vilikonnad (tõlvikud) on peaaegu kerajad. Janis Rukšans sai noorusaastatel botaanikaaias töötades seemenevahetusega kusagilt (kahjuks on saamisandmed kaduma läinud) erakordselt jõulise kasvu (40 cm), lopsaka lehestiku, rikkaliku õitsemise, hea vegetatiivse ja seemnelise paljunemise ning täieliku külmakindlusega variandi, mida pakun nüüd ka teile. See tetraploidne alamliik kasvab looduslikult Kesk- ja Lääne-Himaalajas (Nepalist kuni Afganistanini). Seni kasvatati aedades kidurakasvulist ja väheõitsevat Hollandi kääbusvarianti, mis vaid hingitses meie kliimas, mitte ei kasvanud. Taimed taluvad aias hästi ka täispäikest. Kasvuajal eelistavad taimed niisket, lehtede kuivamise järel kuiva mulda. 4 EUR
Arum elongatum from Bahtshisarai (spont. Crimea, Bahtshisarai, collector Anna Gontsharova 1987), piklik aarum Bahtšisaraist. Aarumite puhul on tegu Eesti aednike jaoks haruldase pooltundmatu ilusa taimega. Musta mere ümbruse niisketes hõredates lehtmetsades kasvav mugulaga 30 cm kõrgune külmakindel "kalla" hakkab õitsema juuni algul 15-30 cm pikkuse ja kuni 10 cm laiuse tume-purpurpunase sametise tõlviku kandelehega (”õiega”). Õisiku lõhn on ebameeldiv. Mugulad on püstised. Mugulapesade liigsel tihenemisel võivad "õied" jääda odajate lehtede varju. Augustis peale lehtede kuivamist ehib taim aeda säravpunastest marjadest tõlvikutega. Poolvari, parasniiske viljakas aluseline muld. Märga maad ei taha! Pakun Krimmist Bahtšisarai linna lähedalt loodusest saadud mugulaid. Looduses eelistavad leht- ja segametsades kasvavad aarumiliigid viljakaid ja aluselisi, vett hästi läbilaskvaid huumusrikkaid muldi. Poolvari, parasniiskus (märga mulda ei taha!). 5 EUR
Arum elongatum from Enem (spont. Krasnodarskiy kray, Oktjabrskiy raion, vill. Enem, collector Viktor Koroljov 1985), piklik aarum Enemist. Venemaalt Krasnodari kraist Enemi küla juurest korjatud mugulaid sain 1985. aastal Viktor Koroljovilt. Hästi pikk tume-purpurpunane õisiku kandeleht on valge aluslaiguga. 5 EUR
Arum gratum (spont. Abant Bolu, introduced in cultivation by Norman Stevens), meeldiv aarum. Taim on meil nii uudne, et tal puudub seni veel isegi ametlik eestikeelne nimi. Ladinakeelne liigiepiteet gratum tähendab meeldivat, mis võib viidata nii taime välimusele kui ka meeldivale lõhnale. Magus meeldiv lõhn pole aarumi perekonnas sugugi tavaline, vaid pigem erandlik omadus. Liik kasvab Süürias, Liibanonis ja Türgi lääneosas ning viidi maailmas esmakordselt kultuuri alles 1980-ndatel aastatel Norman Stevensi poolt Türgi loodeosast korjatud taimede näol. Oma lähimast sugulasest ida-aarumist (A. orientale) erineb ta madalama kasvu (lehestik ulatub kuni 40 cm kõrguseni, vilikonnad 25-30 cm kõrguseni), lühema ja laiema (10-15 x 5-7 cm) peaaegu varretu kahvatuma (kahvatupurpurse, harvem purpurse) õisiku kandelehe (meil õitseb juunis), lühema nuiataolise liseme ning lõhna poolest. Minu arust on ta ka veidi varajasem. Kuna õisik ja õisiku kandeleht on peidetud tiheda kauni tuhmi läikega tumerohelise lehestiku alla, soovitan taimekogumit tihedamalt jagada, et õisikud paremini välja paistaksid. Õitseb mai lõpus ja juuni algul. See metsataim on osutunud Eesti oludes külmakindlaks ja hästi jagunevaks. Kahjuks mul pilti pole, seda peate otsima mujalt internetist. 9 EUR
Arum italicum subsp. italicum 'Tiny', itaalia aarum ’Tiny’. Itaalia aarum (Arum italicum) on horisontaalse, risoomja mugulaga. Odajad lehed tärkavad aastast olenevalt enamasti aprilli lõpus, vastu sügist kaovad ning tärkavad uuesti oktoobri teisel poolel. Sort ’Tini’ taimed on kääbuskasvulised ja teistest kirjulehistest sortidest väiksema lehega, mis on kreemi marmorja mustriga (laikude ja viirudega). 12 kasvatusaasta jooksul pole ta kordagi õitsenud, kuid ta ongi lehtilutaim. Talvekatet pole ma kasutanud. Miss Elizabeth Strangmani andmeil on sort tõenäoliselt aretatud E. A. Bowles’i aias Myddelton House’s. 4 EUR
Arum italicum subsp. albispathum RP 83-33 (coll. in 1983 near Alagir (650 m), North Osethia, slopes of North Caucasus), itaalia aarumi valge alamliik RP 83-33. Alamliik kasvab Krimmis ja sellest ida pool Kaukaasias Musta mere ranniku piirkonnas. Teiste itaalia aarumi alamliikide levila nii kaugele itta ei ulatu. Tüüpalamliigiga võrreldes on lehed väiksemad, ühtlaselt sügavrohelised (ilma laigustuseta), nende hõlmad on vaid mõõdukalt harali, tõlviku kandelehed on suured ja kahvatud (peaaegu valged) ning nuijas tõlviku lise on kahvatukollane. Siin pakutav valge alamliik on meie kliimas palju külmakindlam kui itaalia aarumi tüüpalamliik (A. italicum subsp. italicum). Siin pakutavad taimed korjasid Janis Rukšans ja Konstantin Popov 1983. aastal Kaukaasiast Põhja-Osseetiast Alagiri lähedalt 650 m kõrguselt varjulisest pöögimetsast. Mugul on horisontaalne, risoomjas. Juuli algul puhkev väga suur roheka varjundiga valge tõlviku kandeleht (rahvasuus „õis”) on kuni 30 cm pikkune ja 10 cm laiune. Lehestik ulatub kuni 60 cm kõrguseni, kuid ometi on „õied“ alati hästi nähtavad. 20 cm kõrgustel vartel paiknevad 10 cm pikkused imeilusad punased viljatõlvikud on aarumitest kõige hilisemad, saavutades tippilu septembri lõpuks ja oktoobri alguseks. Itaalia aarumi tüüpalamliik Kahjuks hilinesin pildistamisega, mistõttu õnnestus tabada veel vaid viimne, juba veidi riknenud õis. 4 EUR
Arum maculatum from Kobuletti (spont. mnt-s Kobuletti near Batumi, Georgia; collector Arnold Hannust), tähniline aarum Kobulettist. 15-40 cm kõrguse külmakindla “kalla” 5-25 cm pikkune ja kuni 10 cm laiune tõlviku kandeleht („õis”) on mais-juunis purpurset värvi. Hilissuvel säravad oranžikaspunased tõlvikud (vilikonnad). Liik kasvab Euroopa ja Kaukaasia lehtmetsades ja metsaservades. Poolvari, parasniiske muld. Pakun Arnold Hannusti poolt Musta mere rannikult Batumi lähistelt Kobuletti mägedest korjatud punaka õisiku kandelehega taimi. Õitseaeg võiks pikem olla. 2 EUR
Arum maculatum ‘Purple Heart’ (Leonid Bondarenko 2002; selected from plants collected near Sochi at N coast of Black Sea), tähniline aarum ‘Purple Heart’. Tõlviku kandelehe alumine pool on purpurne. Selle variandi on Musta mere äärest Sotši lähedalt korjatud taimedest välja valinud ja nimetanud Vilniuse selektsionäär Leonid Bondarenko. 3 EUR
Arum orientale from Bahtshisarai (spont. Crimea, Bahtshisarai, collector Anna Gontsharova 1987), ida-aarum Bahtšisaraist. Ida-aarumi levila Musta mere ümbruse maade lehtmetsades ja võsastikes kattub suures osas pikliku aarumi (Arum elongatum) omaga. Olen saanud piklikku aarumit paarist looduslikust leiukohast, kuid mõlema nende üleskaevamisel avastanud, et lisaks mullas püstiselt paiknevatele mugulatele on nende seas olnud ka teistsuguseid, rõhtsalt (horisontaalselt) paiknevaid mugulaid. Viimased olen eelmisel aastal välja eraldanud ja eraldi istutanud, sest nad kuuluvad eraldi liiki (ida-aarum). Vabandan, et seni olen tellijatele pikliku aarumi asemel teadmatusest pakkunud pikliku aarumi segu ida-aarumiga. Ida-aarumi ketasjad mugulad on rõhtsad. 20-45 cm kõrguse lehestiku sees puhkevad mai lõpus 15-30 cm pikkused ja umbes 5 cm laiused purpursed tõlviku kandelehed. Tõlviku nuiataoline lise on peenike. Siin pakun Krimmist Bahtšisaraist korjatud rõhtsaid mugulaid. 5 EUR
Arum orientale from Enem (spont. Krasnodarskiy kray, Oktyabrskiy raion, vill. Enem, collector Viktor Koroljov 1985), ida-aarum Enemist. Väga pikk lilla õisiku kandeleht mai lõpus ja juuni algul on valge aluslaiguga. Lõhn on ebameeldiv. Mugulad on korjatud 1985. aastal Krasnodari kraist Enemi külast. Eelmisel aastal korjasin Enemi püstiste mugulate (A. elongatum) seast horisontaalsed mugulad ( A. orientale) välja ja nüüd saan teile liikide segu asemel pakkuda ehtsat liiki. 5 EUR
Arum orientale from Oreanda (spont. Crimea, near Oreanda, on moist soil under large trees), ida-aarum Oreandast. Mai lõpul ja juuni algul õitseva taime lilla õisiku kandeleht on valge alusega. Ketasjad rõhtsad mugulad on korjatud Krimmist Oreanda lähedalt. Minu aias kasvavad nad edukalt parasniiskes mullas. 5 EUR
Arum rupicola var. virescens RSZ 87-04 (spont. South Azerbaijan, Talysh mnts., Lerik), kaljuaarumi rohekas teisend. 60 cm pikkusel õisikuvarrel kõrgub juunis lehestiku kohal kuni 40 cm pikkune nõrga roheka varjundiga peaaegu puhasvalge tõlviku kandeleht („õis”). Valget kandelehte elustab 25 cm pikkune massiivne hallikaslilla tõlviku viljatu lise. Õitseaeg võiks pikem olla! On hämmastav, et selline peaaegu kolmveerandmeetrine ja rohkem kui vaksapikkuse „õiega” eksootiline „kalla” on meil avamaal täiesti talvekindel ning talvitub minu aias juba ligi kolmkümmend aastat talvekatteta. Päike, tavaline aiamuld. Lopsakas lehestik tärkab ülivara – märtsis-aprillis, kuid pole varakevadistes tugevates öökülmades kunagi kannatada saanud. Lisaks viljub taim meil ilusti ja kannab hilissuvel kauneid ja võimsaid punaseid viljatõlvikuid. Pakun lätlaste poolt Aserbaidžaanist Talõši mägedest Lerikist kuivalt kiviselt päikseliselt mäenõlvalt korjatud varianti RSZ 87-04. Lätis selle kogujakoodiga taimi enam säilinud pole! 9 EUR
Chionodoxa forbesii 'Blue Mound' (Eugenijus Dambrauskas 2003), Forbesi kirgaslill ‘Blue Mound’. Õitsemise lõpuks 20 cm kõrguse püstise kobarõisiku kuni 10 suurt sinist kuni lillakassinist õit aprillis on valge südamikuga. Vanal õiel on lillakat varjundit vähe säilinud. Õieleht on suhteliselt lai. Numbriga tähistatuna kasvatas Eugenijus seda sorti juba ammu, nimega ristis selle aga alles 2003. aastal enne minule andmist. Päike, parasniiske muld. 1 EUR
Chionodoxa luciliae Gigantea Group 'Kloostrimetsa' (Sulev Savisaar 2009; syn. 'Tiia', Sulev Savisaar 2005), hiid-kirgaslill 'Kloostrimetsa'. Sibulad sain 1997. aastal Tallinna Botaanikaaiast 'Grandiflora' nime all, mida Aino Paiveli raamat "Madalakasvulised sibullilled" (1974) iseloomustab kui eresinise õiega sorti. Tegelikkuses osutus saadud 'Grandiflora' hoopis omapäraseks lilla- (purpurja-)õieliseks, täpsemalt ehk lillakassinise-õieliseks. Erinevust kirjanduses toodud värvusest saaks seletada vahepealsel ajal koha peal (Tallinnas Kloostrimetsas) algmaterjalist (’Grandiflora’) tekkinud seemikuga. Õitseb aprillis. 1 EUR
Chionodoxa luciliae Gigantea Group 'Lilac Mist' (Eugenijus Dambrauskas 2003), hiid-kirgaslill 'Lilac Mist'. Õitsemise lõpus kuni 15 cm kõrguse Leedu sordi 3-5 suurt tähekujulist hele-lillakassinist lamedavõitu õisikus asuvat õit on lilla värvivarjundiga ning puhkevad selle liigi teistest variantidest varem. Eugenijuse poolt juba ammu numbri all kasvatatava seemiku ristis ta sordinimega alles enne mulle andmist 2003. aastal. Lillakas varjund on nimele vaatamata nõrk, pigem aimatav, õis on rohkem helesinine. Seevastu sordil 'Kloostrimetsa' on lilla varjund väga selgelt näha. 1 EUR
Colchicum 'Autumn Queen' (syn. C. ‘Prinses Astrid’; Zocher & Co, enne 1926), sügislill ‘Autumn Queen’. Sort on saadud hiid-sügislille (mis on vaid kauni sügislille üks liigisisene variant) ja ruudulise sügislille ristamisest (C. giganteum × C. bivonae). Tumepurpursed maleruudulised õied septembris on valge põhjalaiguga. Ta on suureõielistest hübriidsortidest üks varasemaid õitsejaid. 3 EUR
Colchicum autumnale 'Album', harilik sügislill 'Album' (leiukohata). Septembris-oktoobris õitsev 10-15 cm kõrgune valgete õitega aedsort. Peaaegu kõik rahvale tuntud sügislilled tahavad kasvada täispäikese käes viljakas, vett hästi läbilaskvas parasniiskes mullas, mis poleks kunagi liiga kuiv. 2.50 EUR
Colchicum autumnale f. albiflorum (spont. wet meadow in Eastern Carpathians, W Ucraine; collector Janis Rukšans 1978), hariliku sügislille valgeõieline vorm Ida-Karpaatidest (Lääne-Ukrainast). Pakun septembris-oktoobris õitsevat sihvakat 20 cm kõrguste valgete õitega vormi, mille mugulsibulad korjas Janis Rukšans 1978. aastal Ida-Karpaatidest väga niiskelt niidult. Need taimed on korjaja arvates jõulisemad ja õierikkamad kui Hollandis pakutav valgeõieline aedvorm. 3 EUR
Colchicum 'Gothic Style' (Leonid Bondarenko), sügislill 'Gothic Style'. Septembris-oktoobris õitseva Leedu sordi aretajaks on Leonid Bondarenko. Sihvakad 20-25 cm kõrgused lillad suured õied on pikkade kurruliste õielehtedega ning valkja südamega. Pakun sorti ligi kolmekordse SOODUSHINNAGA. 3 EUR
Colchicum laetum hort., aednike ere sügislill. 1-3 10-15 cm kõrgust roosakat või purpurset ilma valge põhjalaiguta õit puhkevad varakult septembri algul. Õielehed on kuni 4 cm pikkused. Liik on lähedane looduslikult vaid Euroopas kasvavale harilikule sügislillele (C. autumnale), kuid kasvab Volga- ja Donimaa, Dagestani ja Põhja-Kaukaasia steppides. Siin nii eelmistel kui ka sellel aastal pakutav variant on Hollandist pärinev aedkloon, mis on looduslikust eredast sügislillest pikemate õielehtedega (suureõielisem). Leonid Bondarenko on välja tulnud julge oletusega, et C. laetum hort. võib olla hoopis kiliikia sügislille pikkade õielehtedega kena vorm. 2 EUR
Colchicum 'Larisa' (syn. 'Larisa Dolina'; raiser Leonid Bondarenko pre-2006, registrant Leonid Bondarenko 2010), sügislill 'Larisa'. Leedu sordiaretaja Leonid Bondarenko aretatud sort kandis algselt nime ’Larisa Dolina’, kuid 2010. aastast sordi registreerimisel Hollandis sai temast ’Larisa’. Aretaja iseloomustab sorti kui kõige heleroosamat (mahedaim heleroosa) aed-sügislille. Sügislillehübriidide seas polevat aretaja sõnul ühtki teist sama värvitooniga sorti. Septembris õitsev heleda värvusega (heledam roosakaslilla või heleroosa) kuni 25 cm kõrgune õis on valkja südamega. Õieleht pole lai. Pakun sorti ligi kolmekordse SOODUSHINNAGA. 3 EUR
Colchicum munzurense KPPZ 90-208 (from Tunceli ili (province), Munzur valley, 1000 m, E Turkey; coll. 11.04.1990), munzuri sügislill KPPZ 90-208. Varakevadel märtsis-aprillis peaaegu vastu maad asuvate väga väikeste tähtjate selgesooneliste valgete kuni helevioletsete (roosade) õite ja mustjaspurpursete tolmukapeadega liik leiti 1990. aastal Türgi idaosast Munzuri jõe orust hõredast tammemetsast ning kirjeldati alles 1999. aastal. Siin pakutavate taimede korjajaks olid M. Kammerlander, E. Pasche, J. Persson ja H. Zetterlund (1990). Mõõtmetelt on ta kordades väiksem taim kui armeenia sügislill (C. szovitsianum). Enamik siin pakutavaid taimi on märtsis-aprillis kahvaturoosade või lillakasvalgete või roosakasvalgete või valkjate tähtjate õitega. Päike, parasniiske muld. Meil vastupidav ja võsundiliste mugulsibulate tõttu suhteliselt hea paljunemisega liik. 9 EUR
Colchicum speciosum ‘Dombai’ (Janis Rukšans 1995; registrant C.P.J. Breed 1999; collected in 1964 by Aino Paivel (Tallinn BG) in Dombai, Karachayevo Cherkesiya, N Caucasus) kaunis sügislill ‘Dombai’. Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli poolt 1964. aastal Dombai lähedalt Kaukaasiast korjatud ning Janis Rukšansi poolt sordiks nimetatud roosakasvioletset suureõielist 20 cm kõrgust, suure valge põhjalaiguga varianti peab Janis ise paremaks kui Türgi sorti ‘Ordu’. ‘Dombai’ on tollest veidi hilisem, tumedama neeluga, suurem, õielehtede naastud on mõõdus 8 × 2 cm. Eestlasele ja lätlasele kuuluva au võttis endale hollandlane Breed, kes sordi ametlikult registreeris ja ’Dombai’ on nüüd hoopis tema sort. 2 EUR
Colchicum szovitsii ‘Tivi' (syn. C. armenum ‘Tivi'; Arnis Seisums 1997, SKS 88-09), armeenia sügislill ‘Tivi'. Sõnakombinatsioon "kevadel õitsev sügislill" kõlab küllalt veidralt. Selle kauneima kevadise sügislille taimed (SKS 88-09) korjati 1988. aastal lätlaste Nahhitševani ekspeditsioonilt Zangezuri mäestikust Tivi küla lähedalt. Erinevalt liigi tüüptaimede kellukjatest, kausjatest või peekerjatest õitest avanevad ‘Tivi' puhasvalged suured õied aprillis päikese käes tähekujuliselt pärani. Meil isekülvi andev mõõduka paljunemisega ülivarajane (lumikellukese konkurent!) ilutaim, mis mõnedel aastatel esinevatele osalistele kadudele vaatamata on siiski minu aias juba 20 aastat vastu pidanud. Usun, et põlvkondade jooksul selekteeruvad seemikutest välja üha paremini meie olusid taluvad taimed. Vajavad päikeselist kasvukohta hästi dreenitud aiamullas. 12 EUR
Colchicum 'Valgetipp' (Sulev Savisaar 2013), sügislill ’Valgetipp’. 2010. aastal puhkes minu aias õide aed-sügislille isetekkene seemik, mille välimiste õielehtede tipud olid laialt valged. Tõenäoliselt on ’Valgetipu’ tekkes osalenud lähedase välimusega sort ’Jarka’. Sort on väga varajane, puhkedes mõnel aastal juba augusti lõpus, enamasti siiski septembri algul. Päike, parasniiske muld. 5 EUR
Corydalis 'Badulay' (Eugenijus Dambrauskas 2011), lõokannus 'Badulay'. Tugevakasvuline taim õitseb aprillis tumepurpursete õitega. Leedu aretaja valis klooni välja Kuznetsovi lõokannuse (C. kusnetzovii) vabatolmlemisest saadud seemikute seast ning andis sellele nime 2011. aastal. Tolmuandjaks on olnud harilik lõokannus (C. solida). Augis (nii kutsuvad sordiaretajat tema sõbrad) peab seda klooni taolise kombinatsiooni kõige tumedamaks hübriidiks. Sel aastal valisin ka mina oma aias samade vanemate ristluskombinatsioonist välja sordikandidaadi nimega ’Öö’, kuid esimese õitseaasta alusel on veel vara otsustada, kas ja kui palju ta on Leedu sordist tumedam. Põhiosa siin kataloogis pakutavatest lõokannustest tahavad kerget varju ning neutraalset kuni nõrgalt happelist parasniisket mulda, kui pole teisiti märgitud. 4 EUR
Corydalis cava subsp. marshalliana (syn. C. marschalliana; spont. Caucasus, Kabardino-Balkaria), õõnsa lõokannuse kollane alamliik. Tugevakasvulised (kõrgus 3 cm) tetraploidsed kollaseõielised taimed õitsevad aprillis. Pakun Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast pärinevaid mugulaid. Poolvari. 5 EUR
Corydalis fumariifolia subsp. fumariifolia, punandilehine lõokannus (tüüpalamliik). 10-20 cm kõrguse punandilehise lõokannuse taime õied on aprillis-mais helesinised kuni sinakaspurpursed. Liigi lehed on väga varieeruvad, eriti areaali lõunapoolses osas, erinedes lõhestumise ulatuselt, lehekeste või lehehõlmade laiuselt ja karvasuselt. Need metsataimed eelistavad aias kasvada jahedas poolvarjulises kohas turbataimede aias. Tüüpalamliigi taimi olen saanud loodusest 1988. aastal Primorje kraist Olga asulast Ljudmila Kursheva käest ning Primorje kraist Arsenjevi linna lähedalt Jefrosinja Atrošenko käest 1990. aastal. Taimed on välimuselt tõesti väga varieeruvad. 10 EUR
Corydalis gracilis VS 93-144/145 (syn. C. bracteata var. gracilis; spont. Krasnoyarsk, raion Yemelyanovo, nature reserve Stolby, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1993), nõtke lõokannus VS 93-144/145. 15 cm kõrgune taim on välimuselt küllalt sarnane kattelehise lõokannusega (C. bracteata), kuid tema vars ei kasva mugulast otse üles, vaid küljele, moodustades maa all väikese lisamugula ning alles sellest lisamugulast kasvab üles püstine vars. Ka on nõtke lõokannuse taim väiksem ning õisikus vähem õisi, kuid see-eest on helekollased õied mais laiema huulega. Krasnojarski ja Irkutski oblastis ning Sajaanides kasvava liigi levila jääb kattelehise lõokannuse omast ida poole ning levilatel kattuvaid alasid pole. Liik viidi maailmas esmakordselt kultuuri 1993. aastal, mil 2 meest: Mart Veerus ja Arnis Seisums (Balti ekspeditsioon) korjasid taimi (VS 93-144 ja VS 93-145) liigi klassikalisest leiukohast Siberist Krasnojarski kraist Stolbõ looduskaitsealalt. Kõik maailma aianduses seni kasvatatavad nõtked lõokannused pärinevadki nende korjatud mugulatest. 6 EUR
Corydalis integra (spont. Greece, Mt. Cholomon, Southern Chalcidice, Macedonia), musi-lõokannus. Varieeruva välimusega Kreekas ja Loode-Anatoolias kasvav liik on maailma aianduses harva pakutav. Ametliku eestikeelse nime sai ta endale alles sel (2015.) aastal. Poolpüstised tugevad varred on looduses 10-20 cm (aias kuni 35 cm) kõrgused. Kahvaturoosad kuni peaaegu valged õied on kontrastsete tumepurpursete sisemiste õielehtede tippudega („ninaga“). Õisik on pikk. 20 cm kõrgune taim õitseb meil aprillist mai alguseni. Kahetikolmetised lehed on sinakasrohelised. 6 EUR
Corydalis kusnetzovii (syn. C. teberdensis; spont. N Caucasus, Karachayevo Cherkesiya, Teberda; collector Angelia Gubanova 1981), Kuznetsovi lõokannus. Valged või kreemikad õied, mis võivad tihti olla määrdunudpurpurse varjundiga on aprillis 10 (15) cm kõrgustel vartel väikestes õisikutes. Alles 1964. aastal botaanikute poolt kirjeldatud liik kasvab Kaukaasia lääneosas. Tagasihoidliku välimusega isekülvi andev vähenõudlik metsaliik on aiataimena suur haruldus. 1981. aastal saatis Põhja-Kaukaasias Venemaa Karatšai-Tšerkessi Vabariigis asuva Teberda lillekasvataja Angelia Gubanova mulle loodusest mitukümmend selle liigi mugulat. Minu aeda koos Jan Penningsiga külastanud Janis Rukšans viis minult mugulaid Lätisse ning andis ka Göteborgi Botaanikaaeda oma sõbrale Henrik Zetterlundile (maailmakuulsale lõokannusemonograafia koostajale), kes liigi ära määras. Kuznetsovi lõokannus annab vabatolmlemisel kergesti hübriide hariliku lõokannusega (C. solida), millest on Leedus Bondarenko ja Dambrauskase poolt valitud ja nimetatud terve rühm viljatuid sorte, mis on maailma aianduses kiiresti levimas. Maailmas tuntuim ja levinuim taoline hübriidsort on siiski Tartus Enno Zuppingu aias tekkinud ’Enno’. 6 EUR.
Corydalis pumila (bicoloured violet-white form; coll. 21.04.1994 by VV, Czech Republik, South Moravia, Breclav district, Bozhi Les, at 180 m), madal lõokannus. 5-15 cm kõrgusel varrel on aprillis-mais väikesed tihedad õisikud valgetest kuni kahvatupurpursetest õitest, millel on kontrastsed tumepurpursed sisemiste kroonlehtede tiivakesed. Liik kasvab põhjast lõunasse ulatuva vööna Skandinaaviast Kreeka ja Itaaliani. See metsataim on aias vähenõudlik ja väga vastupidav, eelistades neutraalseid ja aluselisi muldi ning taludes kuivust ja päikest veelgi paremini kui harilik lõokannus (C. solida). Pakun ilusat kõrgekasvulist kahevärviliste õitega (violetne/valge) varianti, mis on korjatud 1994. aastal Tšehhiast Moraavia lõunaosast Breclavi maakonnast 180 m kõrguselt metsast. 3 EUR
Corydalis schanginii subsp. schanginii (spont. Kyrgyzstan near Bishkek (then Frunze) at 1800-2000 m on gritty slope, coll. Janis Rukšans in 1975), oivaline lõokannus. Sinihallide lehtedega ja pikkade õisikutega taime kuni 40 cm pikkused tõusvad kuni poolpüstised varred kannavad aprillis-mais arvukaid väga suuri ja pikki (kuni 5 cm!) lillakasroosasid õisi, mille sisemised kroonlehed on tumedatipulised. Pakutavad taimed korjas lätlane Janis Rukšans 1975. aastal oma esimeselt Kesk-Aasia ekspeditsioonilt Kirgiisia pealinna Biškeki (endise Frunze) lähedalt mägede rusunõlvadelt 1800-2000 m kõrguselt. Erinevalt muudest siin pakutavatest lõokannustest tahab see liik päikeselist kasvukohta ja puhkeajal (lehtedeta olekus) kuivust. Päikesepaisteliste kasvukohtade lõokannustest (rohtla-lõokannustest) on ta seni meie niiskes kliimas ainus aias hästi vastu pidav liik. 8 EUR
Corydalis schanginii subsp. ainae 'Berkara' (Janis Rukšans 2000; spont. Kasahstan, Kara-Tau mnt. range, Ber-kara (Black Stream) gorge, at 1700-2000 m), Paiveli lõokannus ’Berkara’ ehk oivalise lõokannuse Paiveli alamliik 'Berkara'. Janis Rukšans nimetas alamliiki ladinakeelse nimega ainae Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli auks. 1991. aastal kirjeldaski rootsi botaanik Lidén alamliigi selle nime all ametlikult, andes talle kehtiva ladinakeelse kirjelduse. Paiveli lõokannus on 1995. aastal saanud (Inglise) Kuningliku Aiandusseltsi auhinna Preliminary Commendation (P. C.). Erkkollase hiigelõie pikk kannus on roosakas (klaasi all kasvades valge). Pikad poollamavad varred kannavad umbes 20-õielist pikka ja hõredat õisikut. Teada on vaid 2 leiukohta Kasahstanis Karatau mäestikus. Pakun Janis Rukšansi poolt Berkara mäekuru lähedalt 1700-2000 m kõrguselt mägedest puude varjust niisketelt nõlvadelt, kus muld ei kuiva aasta vältel kunagi läbi, korjatud mugulaid. Ka liigniiskust nad ei taha. Kuna Paiveli alamliik ei vaja suvel kuiva puhkeaega, siis sobib ta meie aedadesse paremini kui suvekuivust armastav oivalise lõokannuse tüüpalamliik C. s. subsp. schanginii. 9 EUR
Corydalis solida 'Blue Dream’ (Janis Rukšans 1995), harilik lõokannus 'Blue Dream’. Violetjassinine (suitsulilla) tihe madalakasvuline sort on Lätis välja valitud Venemaalt Penzast saadud looduslike taimede seast. 4 EUR
Corydalis solida 'Elrond' (97-35, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Elrond'. Kõrge taime õied aprillis-mais on üleni roosakaslillat tooni. Mulle tundub õietoon veidi suitsune lilla. 5 EUR
Corydalis solida 'Evening Shade’ (Janis Rukšans 1998), harilik lõokannus 'Evening Shade’. Kahvatusiniste (peaaegu valgete) õitega kõrgekasvulise ja suurte õisikutega variandi valis Läti aretaja välja Venemaalt Penzast saadud taimede seast. Õitsemise lõpetab valgena. 4 EUR
Corydalis solida 'Eventide' (98-09, Janis Rukšans 2007), harilik lõokannus 'Eventide'. Kõrge (25 cm) taim õitseb aprillis sinililla (tume-sinililla, tume-lillakassinise) värvusega õisikutega. Õie kannused on vertikaalsed. 5 EUR
Corydalis solida 'Frodo’ (Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Frodo’. Kontrastsete kahevärviliste õitega sort. Puhasvalgete õite huuled on laia purpurse (lilla) servaga. 8 EUR
Corydalis solida 'Gandalf' (97-05, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Gandalf'. Suhteliselt hiline ja kõrgekasvuline valgeõieline sort. 8 EUR
Corydalis solida Gothenburg Group (syn. C. s. 'Gothenburg Strain’), hariliku lõokannuse Gothenburg-rühm. Tugevakasvulise roosakaspunaste tihedate pikkade õisikutega rikkalikult õitseva Göteborgis 1987. aastal aretatud või välja valitud sordirühma mugula sain 1998. aastal Göteborgi Botaanikaaias käies Henrik Zetterlundilt. 7 EUR
Corydalis solida 'Opal Like' (97-37, Janis Rukšans 2007), harilik lõokannus 'Opal Like'. Kõrge (20 cm) taim on aprilli viimasel dekaadil valge suhteliselt tiheda õisikuga, mille raod on punakad. Hiline. 6 EUR
Corydalis solida 'Red Banner' (Arnis Seisums 2002), harilik lõokannus 'Red Banner'. Kui tavaliselt on punased sordid hilised, siis see Penza seemikutest valitud suurte lillakaspunaste (pigem lillade kui punaste) õitega ja suhteliselt vähelõhestunud lehtedega kloon on varaõitsev. 8 EUR
Corydalis solida ‘Rivendell‘ (98-16, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus ‘Rivendell‘. Suhteliselt varajased kergelt suitsused küllalt tumedad punased õied. 10 EUR
Corydalis solida 'Silmarill’ (Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Silmarill’. Karmiinpunased õied on kerge roosaka varjundiga. Aretaja sõnul paistab sordi särav õievärvus kaugelt silma. Taim on kõrge ja õisik pikk, kuid mitte tihe. 8 EUR
Corydalis solida f. transsylvanica 'Sixtus’ (syn. C. s. 'Transsylvanica Sixtus’), hariliku lõokannuse transilvaania vorm 'Sixtus’ (harilik lõokannus 'Transsylvanica Sixtus’). Rumeeniast pärineva suurekasvulise sordi erksad heleroosad õied on violetse varjundiga. 4 EUR
Corydalis solida 'Touch of Pink' (98-06, Janis Rukšans 2007) ), harilik lõokannus 'Touch of Pink'. Valkja ülahuule seljal on roosakas „puudutus“ (ebamäärase värvi ja kujuga roosakas laiguke). Kõrgus 20 cm. Õitseb aprilli teisel poolel. Lehehõlmad on kitsad, õie kandelehed laiad. 8 EUR
Corydalis solida 'Twilight' (98-08, Janis Rukšans 2007), harilik lõokannus 'Twilight'. Valkjad õied on väga heleda lilla varjundiga, eriti huultel, vähem kannusel. Kõrgus kuni 15 cm. 5 EUR
Corydalis solida ‘Zarja Povolzhja‘ (Vassili Filjakin, enne 1997), harilik lõokannus ‘Zarja Povolžja'. Vene keelest tõlgituna tähendab sordinimi ‘Volgamaa Koitu'. Teatavasti aga sordinimesid ühest keelest teise ei tõlgita. Väga omapäraste puhast tooni kenade roosade õitega kloon on valitud Venemaal Penza oblastis Kuznetski linnas. 15 EUR
Corydalis turczaninowii, hiline lõokannus. 15-20 cm kõrgusel püstisel varrel on mais puhassinised või purpursinised õied. See liik on aias lõokannustest kõige viimane õitseja gagra lõokannuse (C. vittae) ees. Lehed on muutliku kujuga. Liik kasvab Mandžuurias, Dauurias, Amuuri- ja Ussuurimaal. Pakun leiukohata, aias tekkinud siniseid kuni sinilillasid seemikuid. 5 EUR
Corydalis vittae (spont. Caucasus, near Bakuriani), gagra lõokannus. 10-15 cm kõrgune taim on mais suhteliselt suurte valgete õitega, mis õiepungana on rohekad. Õisik pole suur, kuid on tihe. Koos Aleksejenko lõokannusega (C. alexeenkoana) on ta lõokannustest üks kõige hilisema õitseajaga kaua õitsev liik. Vaid hilise lõokannuse (C. turtschaninovii) sordid õitsevad temast hiljem. Väga kitsa levilaga gagra lõokannus kasvab Lääne-Kaukaasias. 8 EUR
Corydalis wendelboi subsp. wendelboi 72-47D (spont. Ambarkaya (Ambarkavak), Mugla il (province), SW Turkey, at 1200 m), Wendelbo lõokannus 72-47D. Türgi edela- ja lõunaosas kasvava alamliigi poolpüstisel 10-15 cm kõrgusel varrel aprillis paiknev õisik pole kuigi tihe. Õied on kitsaste huultega. Õitseb vara. Pakun Türgi edelaosast Ambarkovakist 1200 m kõrguselt korjatud mugulaid (kogujakood 72-47D), millest kasvavad roosakasvalgete õite ja sinkja lehestikuga taimed. Nõuetelt on liik metsa- ja rohtlarühma vahepealne ning kasvab avamaal normaalselt. 4 EUR
Crocus herbertii (Crocus gargaricus subsp. herbertii) MP-81/3a (spont. Ulu-Dag mnt. range in NW Turkey), Herberti krookus (gargari krookuse võsunditega alamliik) MP-81/3a. 5 cm kõrgune aprillis puhkev kõige oranžima õiega krookus. Oranž värvitoon on ilmastikust olenevalt igal kevadel veidi erinev. Kasvab Türgi mägedes niisketel karjamaadel ja hõredates männimetsades, kus muld kunagi läbi ei kuiva. Antud sibulad on korjatud Türgi loodeosast Uludagi mäestikust ning sama varianti olen pakkunud ka eelnevatel aastatel. Meil vajab päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat niisket kuni parasniisket mulda.Sibulad on looduslikult väga väikesed. Võsundite tõttu moodustab aastatega suuri laike. Gargari krookus (Crocus gargaricus subsp. gargaricus) võsundeid ei moodusta, kuid õievärvus ja õitseaeg on tal sama, ehkki õied on suuremad. 2.50 EUR
Crocus malyi CE&H-519 (spont. Croatia, Velebit mountains, near Karlobag, 520 m), horvaatia krookus CE&H-519. Aprillis puhkevad valged kuni 4 cm pikkused õied on kollase neelu ja pika kauni oranži kuni punase 3-harulise emakakaelaga. Pakutavad taimed korjasid 1982. aastal Horvaatiast Velebiti mäestikust Karlobagi lähedalt 520 m kõrguselt Paul Christian, Dave Elliott ja Antoine Hoog. Päike. 2 EUR
Crocus ochroleucus, liibanoni krookus. 1-3 kreemikasvalget õit oktoobrist või novembrist lumeni. Õielehed on 2,5-4 cm pikkused. Neel on tumekollane, tolmukapead valged, 3-haruline emakakael tumekollane. Meie oludes tekivad kitsad lehed alles kevadel. Liik kasvab Süüria edelaosas, Liibanonis ja Iisraeli põhjaosas 300-1500 m kõrgusel lubjakivisel või basalt-aluspõhjal. Puuduseks on liiga hiline õitseaeg, mistõttu avamaal vastupidavusele vaatamata soovitatakse neid just õitsemise pärast kasvatada potis. Sarnaselt Danfordi võrkiirisele kipub emasibul liiga peenikesteks tütarmugulsibulateks jagunema, mistõttu parema õitsemise saavutamiseks tuleks neid tavalisemast sügavamale istutada. Taim talvitub mul aias talvekatteta juba üle 10 aasta, kuid õitseb harva, viimati 2011. aasta novembris. Päike, soe kasvukoht, parasniiske muld. 1 EUR
Crocus uschakensis ‘Uschak Orange‘ (syn. C. chrysanthus ’Uschak Orange’; intr. by M. H. Hoog; spont. Turkey, Uşak il (province)), ušaki krookus ‘Uschak Orange‘. Liik Crocus uschakensis kirjeldati alles 2014. aastal, varem arvati sort ’Uschak Orange’ kuldõielise krookuse (C. chrysanthus) alla. Türgi lääneosas Uşaki provintsis kasvava loodusliku variandi tõi aedadesse ja andis talle nime hollandlane M. H. Hoog. See ülivarane sort kuulub koos tähtja lumekupu (Eranthis stellata), kolmeemakalise merenderaga (Merendera trigyna) ja amuuri adoonisega (Adonis amurensis) minu aia 4 kõige varajasema õitseja hulka. Sordinimele vaatamata on õied pigem tumekollased kui oranžid. Väikesed ümardunud õielehetippudega õied on seljal ilma ühegi märgita. 2 EUR
Crocus vernus subsp. albiflorus HZ 85-4 (spont. Bosnia: Crna Gora, Katun Maglik, 1650 m), kevadise krookuse valgeõieline alamliik HZ 85-4. Valgeõieline alamliik on tüüpalamliigist (C. vernus subsp. vernus) väiksemate õitega ja tema tolmukapead ulatuvad emakakaela harudest kõrgemale. Tema looduslik levila on tüüpalamliigiga võrreldes nihutatud rohkem lõunasse ja läände. Kasvab Euroopa alpiniitudel sulava lume lähedal. Viimasel ajal eelistatakse alamliiki käsitleda iseseisva liigina – C. albiflorus. Õitseb meil aprillis. Varem olen pakkunud Kagu-Saksamaalt Baieri Alpidest pärinevaid seemnest üles kasvatatud mugulsibulaid. Seekord pakun rootslase Henrik Zetterlundi poolt 1985. aastal Bosnia-Hertsegoviina lõunaosast Montenegro piiri lähedalt Dinaari mäestikust Magliki mäelt karjuste suveonnide (kohalikus keeles „katun“) juurest 1650 m kõrguselt korjatud valgeõielisi taimi (mugulsibulaid). See mägi asub Montenegro piiri lähedal. 2 EUR
Crocus versicolor JMH 82-15 (spont. S France, dept. Var, Maritime Alps), erivärviline krookus JMH 82-15. Aprillis mugulsibulast puhkevad 1-2 valget, lillat või purpurset õit on tavaliselt välisküljelt tugeva purpurse triibustusega, harvem seljalt kollakad. Aias kergelt kasvatatav, vastupidav ning vegetatiivselt ja ka seemnetega hästi paljunev liik. Pakun Lõuna-Prantsusmaalt Ranniku-Alpidest Vari provintsist 800-900 m kõrguselt segametsast Jeannine ja Michael Hoogi poolt 1982. aastal korjatud väga jõulisest ja väga varieeruvast asurkonnast pärinevaid mugulsibulaid (JMH 82-15). Õite värvused on tõepoolest väga erinevad, varieerudes valgest tumelillani, iga taim on eri värvi, nagu liiginimigi ütleb. Seetõttu ei pruugi saadud mugulsibul anda sellist õit nagu pildil. 2 EUR
Dicentra cucullaria 'Pink Punk' (collected by H. Zetterlund on Saddle mountains in Oregon, named by Henrik Zetterlund from Gothenburg), mugul-murtudsüda 'Pink Punk'. Mugulad on roosad või valged. Sulgjalt lõhestunud, kitsaste hõlmadega sinihallid lehed kuivavad suvel. Tavataimede kuni 40 cm kõrgustel varbadel paiknev kobarõisik koosneb aprilli lõpus-mai algul roosakasvalgetest kollase tipuga südajatest rippuvatest 1,5 cm pikkustest õitest. Liik kasvab Kanada ja USA idaosas. Rootslase Henrik Zetterlundi poolt Oregonist Saddle mägedest korjatud 'Pink Punk' erineb liigi valgeõielistest tüüptaimedest roosade õite poolest. Poolvari, huumusrikas savikas parasniiske kergelt happeline kuni neutraalne muld. 6 EUR
Eranthis hyemalis 'Flore Pleno', täidisõieline talvine lumekupp. Rohekaskollased täidisõied aprillis. Õied on pigem pooltäidetud, sest annavad ka veidi seemneid, millest kõigist kasvavad sordiehtsad taimed. Kõrgus 20 cm. Aias eelistab ta poolvarju ja parasniisket aluselist mulda. 10 EUR
Eranthis hyemalis (Tubergenii Group) ‘Guinea Gold' (van Tubergen; E. cilicica x E. hyemalis), aed-lumekupp ‘Guinea Gold'. 25 cm kõrguste taimede laialt avanevad kollased raotud õied puhkevad varakevadel aprillis kohe pärast lume sulamist enam-vähem üheaegselt lumikellukestega. Suletud õied meenutavad kullerkupu õisi. Johannes M. C. Hoogi poolt talvise lumekupu ja kurdistani lumekupu ristamisest (E. cilicica x E. hyemalis) saadud sordil esineb pronksjas varjund nii lehestikul kui ka eriti suurtel (4-cm-se läbimõõduga), talvisest lumekupust veidi hilisematel tumekollastel (kuldsetel) õitel. Seemneid ei anna, seetõttu erinevalt talvisest lumekupust ei muutu aias umbrohuks. Eelistab poolvarju ja parasniisket aluselist mulda. 6 EUR
Erythronium dens-canis 'Rose Queen', harilik koerahammas 'Rose Queen'. 10 cm kõrgusel varrel aprillis puhkevad allavaatavad, järsult tagasikäändunud roosade õielehtedega õis on 2-3 cm pikkune. Taimed paljunevad vegetatiivselt kiiresti, mistõttu nende sibulapesasid tuleb tihedamini jagada. Poolvari. Liivane lehekõduga rikastatud parasniiske muld on tema jaoks parim. Ülesvõetud sibulad kuivavad ja hävivad kuivalt seistes kiiresti. 2 EUR
Erythronium dens-canis var. niveum (from Romania, Bibor mountains), hariliku koerahamba valge teisend Rumeeniast. See suurte (õielehtede pikkus 4-5 cm) valgete varajaste õitega ja kollaselaiguliste lehtedega 5-10 cm kõrgune teisend on leitud Rumeenia edelaosast Bibori mäestikust. Aias tahab ta võimalikult jahedat kasvukohta. 3 EUR
Erythronium sibiricum subsp. sibiricum, siberi koerahammas (tüüpalamliik). Aprillis-mais kahe punakaspruunide laikudega lehe kohal 20-25 cm pikkusel varrel puhkev kollaste tolmukatega roosakaslilla suur õis pikkusega kuni 5,5 cm meenutab poti-alpikanni õit, kuna õie avanemisel käänduvad õielehed järsult tagasi. Lehed on kaunite punakaspruunide laikudega. Liik kasvab Siberis (Altai ja Sajaani mägedes), Kasahstanis, Loode-Hiinas ja Mongoolias. Aias võiks neid väga külmakindlad metsataimi kasvatada võimalikus jahedas kohas parasniiskel mullal, näiteks kiviktaimla põhjanõlval. Imelikul kombel seda perekonna kauneimat ja vastupidavaimat liiki Lääne aianduses peaaegu ei tuntagi, tema võrratutest sortidest rääkimata. 9 EUR
Erythronium sibiricum subsp. sibiricum 'Shahtyorsk', siberi koerahammas 'Shahtyorsk'. 1994. aastal Janis Rukšansilt saadud 10-15 cm kõrgused taimed on väga hilised tärkajad ja õitsejad, puhkedes alles mais. Tumelillad õielehed on suhteliselt kitsad. Janise märkmetes ja etiketil seisis, et taimed on 1987. aastal saadud Šahtjorski asulast, kuid puudus oblast. Šahtjorski asula asub minu andmeil nii Sahhalini kui ka Irkutski oblastis. Antud liigi levila piirdub Lõuna-Siberis vaid Jenissei jõest läände jäävate aladega: Altai ja Krasnojarski kraiga, Novosibirski, Tomski ja Kemerovo oblastitega ning Tuva ja Hakassiaga. Sahhalini oblasti puhul ei saa tegu olla loodusest korjatud taimega. Ida poole Irkutski oblastisse enamike autoriteetsete allikate (v.a. mõned erandid) alusel liigi levila küll ei ulatu, kuigi oblast jääb küllalt levila piiri lähedale. Seega jääb lisavõimalus, et taim polegi pärit Šahtjorski loodusest, vaid tegu võib olla ka sealt saadetud aiataimega. 10 EUR
Erythronium sulevii (Ruksans) Stepanov comb. nov. 2011 (syn. Erythronium sibiricum subsp. sulevii Rukšans, subsp. nov. 2007), Sulevi koerahammas (siberi koerahamba Sulevi alamliik). 1987. aastal sain Altaiski asulast Antanas Makunaselt looduslikke sibulaid, mille taimed osutusid iseäralikeks. Kui tüüpilise siberi koerahamba tolmukapead on kollased (määrajates on see liigi määramistunnuseks), siis Altaiskist saadud taimedel olid nad lillad kuni mustjad. Taimed on õitseajalt varieeruvad, kuid osa neist puhkeb palju varem siberi koerahamba tüüpalamliigi taimedest. Andsin taimi ka Läti maailmakuulsale lillekasvatajale Janis Rukšansile, kes nende alusel kirjeldas 2007. aastal ametlikult uue alamliigi (koos ladinakeelse kirjeldusega). Neid taimi pakun müügiks ainukesena maailmas. 2011. aastal tõstis vene botaanik N. V. Stepanov senise alamliigi liigi seisusse: Erythronium sulevii (Ruksans) Stepanov comb. nov. 20 EUR
Fritillaria camschatcensis 'Tomari’ (Janis Rukšans 1997, spont. S Sakhalin, Tomari, collector Juri Uspenskiy), kamtšatka püvilill 'Tomari’. Purpurmustjad õied asuvad 50 cm kõrguse varre tipus kimbuna. Mul olemasolevatest selle liigi sortidest on 'Tomari’ kõige kõrgekasvulisem. Võsundilised sibulad korjas sealne lillekasvataja Juri Uspenski Sahhalini saare lõunaosast Tomari linna lähedalt. 5 EUR
Fritillaria camschatcensis 'Dwarf’ (Janis Rukšans 2002), kamtšatka püvilill 'Dwarf’. Lätlane Janis Rukšans sai sibula Pottertoni & Martini firmast 'Green form’ (rohelise vormi) nime all, kuid rohekat esineb õies vaid kohatise mustrina. Saadud omapärane kuni 40 cm kõrgune variant on väga õierikas, varrel võib olla isegi üle 8 õie. Kui enamasti on kamtšatka püvilille, mida kohalikud elanikud nimetavad “mustaks liiliaks”, õied peaaegu mustad, siis sellel sordil on nad veidi heledamad, tumepruunid ja rohelisekirjud. Janise aias on need taimed palju madalamad (vaid 10-15 cm) kui muud tema poolt kasvatatavad sama liigi variandid, mistõttu ta selle sordi kääbuseks nimetaski. Minu aias on temalt saadud taimed miskipärast umbes poole kõrgemad. 10 EUR
Fritillaria crassifolia subsp. kurdica garden seedlings, kurdi püvilille aedseemikud. 10-30 cm kõrguse varre tipus ripub maikuus 2-3 rohekat kuni purpurset õit. Kurdi püvilille olen saanud mitmetest looduslikest leiukohtadest. Siin pakun nende varieeruva välimusega aedseemikuid. 1 EUR
Fritillaria hermonis subsp. amana II, liibanoni püvilille amanuse alamliik (amanuse püvilill), variant 2. Selle kõrgekasvulise taime sibulad sain 1989. aastal Moskva oblasti lillekasvatajalt Jevgeni Klimovilt, kes omakorda oli taimed saanud Moskva Peabotaanikaaiast laialehise püvilille (F. latifolia) nime all. Kuna taim on õitsemise ajal mais kõrgekasvuline (45-50 cm), siis laialehiseks püvililleks ta ei sobi. Kõige sarnasem on ta välimuselt liibanoni püvilille amanuse alamliigiga (F. hermonis subsp. amana). Küllap on tegu selle liigi muutlikkuse piires esineva ühe variandiga. Taavi Tuulikule meenutas taim Aserbaidžaanis Talõšis kasvavat endeemset liiki F. grandiflora (F. kotschyana subsp. grandiflora), mida ma samuti kasvatan. Sibula all on arvukalt pisikesi tütarsibulaid. 1.50 EUR
Fritillaria kotschyana, Kotschy püvilill. Iraani põhja- ja keskosa endeem. Kuni 30 cm kõrgusel varrel on maikuus 1, harvem 2 laikellukjat õit. Rohelised õied on pruunikaslilla malemustriga. Õielehed on kuni 4 cm pikkused. Varrel vahelduvalt paiknevad lehed on munajassüstjad (pikkus on laiusest 2-4 korda suurem). Sibul moodustab palju tütarsibulaid. Päike, parasniiske kuni kuiv muld. 4 EUR
Fritillaria meleagris 'Silvi Kihiline' (Silvi Õnne, Sulev Savisaar 2005), kirju püvilill 'Silvi Kihiline'. Sordi on aretanud Silvi Õnne Pärnumaal, mina olin vaid selle nimetajaks. 2011. aastal ilmus maailmas esmakordselt müügile täidisõieline kirju püvilill ehkki väga piiratud sibulate arvuga (vaid mõni!) hinnaga 100 eurot tükk. Eks see näitab sündmuse sensatsioonilisust! ’Silvi Kihilise’ 50 cm kõrgusel varrel maikuus puhkevad täielikult täidetud (full double) õie sisemus on maleruuduline lilla, kuid välimised kihid on rohekad. Sort on minu silmis pigem uunikum ja monster kui mingi iludus, sest õie tiheduse tõttu esineb tal vähemalt minu aias tihti avanemishäireid. Praegu on rootslase Henrik Zetterlundi aretatud suhteliselt vähetäidetud kirju püvilille sort ’Plena’ müügihinnaks 50 EUR. ’Silvi Kihiline’ on tollest märksa täidisõielisem. 25 EUR
Fritillaria thunbergii, Thunbergi püvilill. Kuni 80 cm kõrgusel varrel ripub mais ülemiste lehtede kaenaldes ühekaupa 2-6 kellukjat, valget, väljast rohelise soonestusega ja seest nõrga pruunika (kahvatulilla) ruudustusega õit. Õielehtede pikkus on umbes 3 cm. Kõige ülemised lehed on köitraagudega, millega taim kinnitub looduses pikemate kõrte külge. Peenras pole taimed tuge vajanud. Liik kasvab Kesk-Hiinas varjulises ja niiskes bambusemetsas, kuid ravimtaimena köha vastu on teda hakatud kasvatama nii Hiinas kui Jaapanis vagudes sarnaselt kartuliga. Jaapanis on ta kultuurist loodusse metsistunud. See vähenõudlik taim on meie niiskes kliimas hea paljuneja ja rikkalik õitseja. Tihti on see liik aednike seas levinud vale nime männas-püvilill ( F. verticillata) all. Phillips ja Rix (1989) soovitavad Thunbergi püvilille kasvatada päikeselises kasvukohas niiskes turbamullas, seda ka suvisel puhkeajal. Kuivades mägioludes kasvav männas-püvilill seevastu kardab suvel niiskust. 3 EUR
Fritillaria whittallii JP 87-86, Whittalli püvilill JP 87-86. Nimi on liigile antud esmakoguja Edward Whittalli auks. 25 cm kõrgusel varrel ripub mais 1-2 kellukjat rohelist õit, mis on pruuni ruudustusega nii seest kui väljast. Õielehed on 2,5-3,5 cm pikkused. Türgi edelaosa endeem Isparta ja Antalya provintsist. Päike, parasniiske kuni kuiv muld. Siin pakun Jimmy Perssoni (Göteborgi Botaanikaaed Rootsis) poolt 1987. aastal korjatud peaaegu ilma ruudustuseta roheliseõielist variandi JP 87-86. 4 EUR
Galanthus 'Dionysus' (H. A. Greatorex pre-1954; G. plicatus x G. nivalis 'Flore Pleno'; another of the Greatorex Doubles, raised and named by H. A. Graetorex, of Norwich), lumikelluke ’Dionysus’. Sort kuulub kurrulisest lumikellukesest (G. plicatus) aretatud Greatorex Doubles-sordirühma, mille täidisõielised sordid on omavahel küllalt sarnased. Heyrick Anthony Greatorex (1884 – 1954) aretas selle sordirühma Inglismaal Norwichi linnas 1940-ndatel aastatel. Taimed on suured ja laia lehega. Täidisõielise hariliku lumikellukese ja kurrulise lumikellukese hübriidi (G. nivalis ’Flore Pleno’ x G. plicatus) õied on suhteliselt laialt avatud. Suures täidisõie südames moodustavad umbes 10 rohelisetipulist sisemist õielehte roseti. ‘Dionysus’ on oma sordirühma üks varasemaid sorte. See on minu aia kõige kõrgekasvulisem lumikelluke: kõrgus 35 cm. 3 EUR
Galanthus 'Greatorex double' (H. A. Greatorex), lumikelluke 'Greatorex double'. Greatorex Doubles on teatavasti sordirühm, millesse kuuluvad kümned nimelised sordid. Kas on eraldi olemas ka konkreetne sort nimega ’Graetorex double’, seda ma ei tea. Näib, et on, sest just sellise sordi saatis mulle Inglise lumikellukestekollektsiooni hoidja Chris Sanham, kelle kogus on 800 nimelist ja 200 nimetut sorti. Pikal varrel asuv laialt avatud täidisõis on sisemistel õielehtedel olevate roheliste märkidega. On üks hilisemaid lumikellukesi aprillis. 2 EUR
Galanthus ‘Jacqunetta' (syn. G. ‘Jaquenetta'; H. A. Greatorex, enne 1956), lumikelluke ‘Jacqunetta'. Kurrulisest lumikellukesest (G. plicatus) aretatud täidisõielise sordi õis on kuni 30 sisemisest õielehest koosneva ümardunud ja tiheda rosetiga. Iga sisemise õielehe tipus on suur hobuserauakujuline roheline laik. Päike, parasniiske huumusmuld. 4 EUR
Galanthus lagodechianus (syn. G. cabardenis, G. kemulariae, G. ketzkhovelii), lagodehhi lumikelluke. Kuni 20 cm kõrguse aprillis õitseva taime läikivrohelised 0,5-1 cm laiused lehed on tärgates lamedad ning allküljel kiiluga. Sisemiste õielehtede tipmise sisselõike (sälgu) juures on roheline laik. Lääne aedades oli see väga külmakindel kaukaasia liik kuni 1970. aastani praktiliselt tundmatu, kuid nüüd on tema võidukäik alanud. Pakutavad sibulad pärinevad Tbilisi Botaanikaaiast. 7 EUR
Galanthus nivalis, harilik lumikelluke. Traditsiooniline esimene õitseja varakevadises aias lume sulamise ajal. 10-15 cm. Päike, parasniiske huumusmuld. Sobib ka lehtpuude ja põõsaste alla, sest jõuab nende lehtimise ajaks ära õitseda. Need vähenõudlikud taimed võivad isekülvi tõttu kergesti metsistuda nii aias kui pargis. 0.50 EUR
Galanthus 'S. Arnott' (syn. G. 'Samuel Arnott'), lumikelluke ’S. Arnott’. Šotimaal asuva Dumfriesi linna praost Samuel Arnott saatis selle lumikelluke Henry J. Elwesile, kelle juures Edela-Inglismaal Gloucestershire krahvkonnas Colesbornes taimed hästi kasvasid ja paljunesid ning kes andis neid ka teistele aednikele kui Arnotti seemikut. Taimi näidati Kuninglikus Aiandusseltsis (RHS) 1951. aastal ’S. Arnott’ nime all, kus sort sai auhinna Award of Merit (AM). 1991. aastal sai ta RHS auhinna FCC (First Class Certificate). Taime kõrgus 20 cm. Õied suured. 2 EUR
Geranium linearilobum subsp. transversale RKSi 77 (syn. G. transversale, spont Usbekistan, Chimgan), rõht-kurereha (kitsahõlmise kurereha rõhtne alamliik) Tšimganist RKSi 77. Haralisest, jämedate „sarvedega” mugulast välja kasvavatel kuni 40 cm kõrgustel vartel puhkevad juunis violetjaspurpursed õied. Lääne-Siberis ja Kesk-Aasias kasvav alamliik on hilisem ning kasvult ja õielt väiksem kui teine mugulaga liik suurekaelane kurereha (G. macrostylum). Mugulad on korjatud Janis Rukšansi, Aris Kruminši ja Ludvigs Sidrevicsi poolt 1977. aastal (RKSi 77) Usbekistanist Tšimgani mäelt. Taim vajab aias täispäikest ning vett hästi läbi laskvat liiva- või liivsavimaad. Pealsed kuivavad suvel. 1 EUR
Gladiolus imbricatus, niidu-kuremõõk. Eesti looduslik, täiesti külmakindel kuni 120 cm kõrgune gladiool aias talvekatet ei vaja. 3 cm pikkused lillakaspunased kaarduvad õied juulis asuvad ühekülgses tihedas 7-10 cm pikkuses ja kuni 12-õielises õisikus. Eesti Punase Raamatu 4. kategooria ehk tähelepanu vajav (ohust pääsenud) liik on meil looduskaitse all. Maailma kõige külmakindlam gladiooliliik eelistab kasvada täispäikeses parasniiskel kuni niiskel mullal. Kui vilju ei eemalda, siis muutub ta aias isekülvi tõttu umbrohuks. Mugul istutatakse avamaale sügisel. 2 EUR
Iridodictyum 'Bold'n Beautiful' ('91-DR-2'; Alan McMurtrie; Iris reticulata var. caucasica (’Armenian Caucasica’) x I. histrioides 'Atilla'), võrkiiris 'Bold'n Beautiful'. Jõulise kõrge (20 cm) taime suured tume-purpurlillad (sügavlillad, tumelillad, punakaslillad) õied aprillis on naastul kollase harjaga. Kanada aretaja Alan McMurtrie hübriid on saadud Armeeniast Sevani järve äärest korjatud hariliku võrkiirise ristamisest lüükia võrkiirise (I. histrioides) sordiga ‘Atilla’. 3 EUR
Iridodictyum McMurtrie hybrids mix, hübriidsete võrkiiriste segu (McMurtrie hübriidid). Läänes pole võrkiirise ladinakeelset perekonnanime Iridodictyum enamasti omaks võetud ning kasutatakse selle asemel laiamahulist Iris nime. Kanada iirisearetajal Alan McMurtriel õnnestus 1989. aastal teha rida õnnestunud ristamisi eri liiki võrkiiriste vahel. Üheks ristlusvanemaks oli lüükia võrkiirise teisend Iris histrioides var. sophenensis, teiseks aga Danfordi võrkiiris. Saadud hübriidid (Iris sophenensis x danfordiae) alustasid 5 aastat hiljem (1994) õitsemist. Hübriidide sisemised (püstised) 2-2,5 cm pikkused õielehed olid väga kitsad: vaid 0,3 kuni 3 mm. Selle tunnuse olid nad pärinud Danfordi võrkiiriselt, millel on vaid lühikesed harjasetaolised sisemised õielehed. Võrdluseks: hariliku võrkiirise (Iris reticulata) sisemised õielehed on 7-10 mm laiused. Hiljem tegi Alan võrkiiristega veel tuhandeid ristamisi, saades palju huvitava õievärvusega ja õiekujuga vorme. Olen neid arvukaid sorte Lätist tellinud, kuid nagu kiuste on just minu ühtedeks lemmikuteks olevate võrkiiriste puhul sealt saadud ligi pooled sordid valedeks osutunud, olles samas siiski McMurtrie aretised. Neid pakungi teile seguna. 1 EUR
Iridodictyum reticulatum 'Strike a Pose' (87-DD-1; Alan McMurtrie; ?? 'Pauline' x histrioides 'Major'), harilik võrkiiris 'Strike a Pose'. Purpurlilla õis aprillis on suure valge naastulaiguga ja kollase harjavöödiga. Kanada aretaja McMurtrie sort. 3 EUR
Iridodictyum reticulatum ‘Velvet Smile' [87-CQ-3; Alan McMurtrie; Armenian Caucasus Retic x (’Van Eeden Blue’ x 'J.S. Dijt')], harilik võrkiiris ‘Velvet Smile'. Kanada iirisearetaja Alan McMurtrie ristas Armeeniast Sevani järve äärest pärinevat purpurse õiega harilikku võrkiirist William van Eedeni registreerimata siniseõielise hübriidiga (viimase vanemateks omakorda olid 'Van Eeden Blue' × 'J. S. Dijt'). Tulemuseks oli sügavpurpursete (tumelillade) välimiste õielehtedega ja sinkjaspurpursete sisemiste õielehtedega taim. Õienaastul on valge laik ja kollane harjavööt. Aprill. 3 EUR
Iridodictyum 'Sea Green' (97-CQ-1; 89-F-4 x 89-F-3; Alan McMurtrie; Iris histrioides var. sophenensis x I. danfordiae), võrkiiris 'Sea Green'. Väga omapärase värvusega sinkja ja kollaka varjundiga roheline õis märtsis-aprillis on kollase tumedatäpilise naastulaiguga ja kollase harjaga. Kanada aretaja McMurtrie liikidevaheline hübriid. 9 EUR
Iridodictyum winogradowii 'Alba' (from Czech Republic, some hybrid), Vinogradovi võrkiiris ’Alba’. Peaaegu valge õis aprillis on kahvatusinise mustriga naastulaigu piirkonnas. Janis Rukšans kirjutab oma raamatus ’Buried Treasures’, et valge vorm on välja valitud Tšehhia aednike poolt, kuid ta ei tea, kas see on loodusliku või aiapäritoluga. Peaaegu valged õied on tema sõnul kerge sinkja varjundiga ja tõenäoliselt on taim hübriidse päritoluga, sest need taimed ei anna aias kunagi seemneid. Oma kataloogis mainib Janis, et sai sibulad Tšehhi Vabariigist ning need olevat korjatud loodusest Gruusia keskosast Bordžomi lähedalt. Omalt poolt mainin, et ka Vinogradovi võrkiirise tuntuim leiukoht Lomismta mägi asub Bordžomi lähedal. Võrkiiriste suurima asjatundja ja aretaja McMurtrie arvates on tõenäoliselt tegu Vinogradovi võrkiirise (I. winogradowii) ja kaspia võrkiirise (I. hyrcanum) sordi 'Talish' hübriidiga. Hübriidi looduslik päritolu on küsimärgiga, sest pole andmeid, et teist oletatavat ristlusvanemat kaspia võrkiirist oleks leitud Gruusiast, tema levila piirdub naaberriigi Aserbaidžaani ning Iraaniga. Rikkalikult õitsev hea vegetatiivse paljunemisega taim. 3 EUR
Iris babadagica, babadagi iiris. 1956. aastal leiti ja 1965. aastal kirjeldati Aserbaidžaani kirdeosast Babadagi mägede keskvööndist Talõši küla lähedalt uus iiriseliik. Looduses 10-15 cm, aias 20 cm kõrguse taime õisikuvars kannab mai teisel poolel 2 purpurvioletset (tumesinist) õit. Liigi seemneid on levitanud Taani Iiriseselts. 4 EUR
Iris babadagica aff. 'Alba', valge babadagi iiris. Heleoranž stooloniteta juurikas. Maikuus tekivad kuni 20 cm kõrgusele varrele valged õied. Ka need taimed pärinevad Taani Iiriseseltsist. 5 EUR
Iris stolonifera ARJA 98-04 (coll. in Sino (Sina) valley, S Uzbekistan), võsund-iiris ARJA 98-04. Regelia alamsektsiooni kuuluva liigi juurikad koosnevad üheaastastest lühikestest jämenenud paksendustest ning peenematest ja kordades pikematest maa-alustest võsunditest. 40-50 cm kõrgusel varrel on mai lõpus - juuni algul 2-3 õit läbimõõduga 5-7 cm. Sinkja või pruuni habemega pruunid kuni violetsed õied on alati laiade erk-pruunide servadega (soonevõrgustikuga). Üldmulje õiest jääb pruun lilla laiguga õielehtede keskel. Kitsad lehed kuivavad pärast õitsemist. Pakun teile Lõuna-Usbekistanist Hisori aheliku edelaossa jäävatest Tšulbairi mägedest Sino (Sina) küla lähedalt 2000-3000 m kõrgusel asuvast Sino (Sina) orust 1998. aastal Janis Rukšansi ja Arnis Seisumsi poolt korjatud risoome. Sealne asurkond on õievärvuselt maksimaalselt varieeruv. Aiandusteoreetikute seisukohtadele vaaatamata (liik olevat väga soojanõudlik ja niiskusõrn) on sealsed selle liigi taimed osutunud meie kliimas üllatavalt vastupidavateks, õitsedes avamaal küllalt sageli ja andes koguni seemneid. Täispäike, soe kasvukoht, kuiv kuni parasniiske muld, vältida liigniiskust. 5 EUR
Juno bucharica 'Swan Wings' (Janis Rukšans 2008; seedling raised by Ruksans from Alan McMurtries selection ’LWW’), buhhaara juuno 'Swan Wings'. Janis Rukšans valis selle sordi välja Alan McMurtrie sordi ’LWW’ külvist saadud seemikute seast. Õitseb harvem aprilli lõpus, enamasti aga maikuus 40 cm kõrgusel varrel. Valge õis on kollase naastu ja harjaga. Kuid kõige iseloomulikumad on talle hoopis erakordselt pikad ja lainelised puhasvalged emakakaela hõlmad (kergesti võib eksida, pidades neid õielehtedeks). 4 EUR
Juno 'Evening Shade' (Eugenijus Dambrauskas 1997), juuno 'Evening Shade'. 55 cm kõrgustel vartel on maikuus arvukalt kollase laiguga ja violetse varjundiga helesiniseid õisi. Rikkalikult õitsev vastupidav jõuline sort. Leedukas Eugenijus Dambrauskas sai kusagilt Lääne-Euroopa botaanikaaiast (kahjuks on tal saamiskoht kaduma läinud) Willmotti juuno (J. willmottiana) seemneid, millest kasvanud seemikud olid hübriidsed. Nendest valis ta välja sordid 'Morning Sky', 'Midday Blue' ja 'Evening Shade', mis on omavahel välimuselt küllalt lähedased. ’Evening Shade’ on kolmikust kõige heledam sinine. Tuntud Kanada sibuliirisespets ja sordiaretaja Alan McMurtrie peab neid sorte hoopis valgeservalise juuno (J. albomarginata) ja oivalise juuno (J. magnifica) hübriidideks. Tema mõlemad vanemliigid on meil avamaal vatupidavad. Janis Rukšansi arvates on tolmuandjaks liigiks olnud J. magnifica. Kogu see sortide kogum on meie oludes aias niiskuskindel, vastupidav, rikkalikult õitsev ja perspektiivne. 6 EUR
Juno magnifica 'Agalik' (Janis Rukšans 1995; RKSi 77-; spont. Agalyk valley near Samarkand, Seravschan mnt. range, Uzbekistan, 1800 m), oivaline juuno 'Agalik'. Nii sibulate kui säilitusjuurtega varustatud taime 60-75 cm kõrgusel varrel on maikuus 7 või enamgi sinkjasvalget 5-7 cm läbimõõduga õit. Välimiste õielehtede heledat harja ümbritseb kollane laik. Liik kasvab Usbekistanis Samarkandi ümbruse mägedes. Teile pakutava variandi korjasid 1977. aastal Usbekistanist Agalõki orust Janis Rukšans, Aris Kruminš ja Ludvig Sidrevics. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR
Juno magnifica 'Blue Dream' (Janis Rukšans 2005; selected from Ruksans seedlings of Iris magnifica), oivaline juuno 'Blue Dream'. Jämedad säilitusjuured. Janis Rukšans valis selle sordi välja Agalõkist korjatud oivalise juuno seemikute seast. Maikuus puhkevad 75 cm kõrgusel varrel kahvatusinised (pigem valkjad selge sinaka varjundiga) õied. Janise arvates sarnanaeb sort Inglismaal Kew’s valitud sordile ‘Margaret Mathew’, kuid peab toda siiski lillamaks. 5 EUR
Juno magnifica 'Virginity' (Janis Rukšans 2007, syn. 'Alba', Janis Rukšans 1995; RKSi 77-, spont. Agalik valley near Samarkand, Seravschan mnt. range, Uzbekistan), oivaline juuno 'Virginity'. Puhasvalgete õitega vorm on korjatud 1977. aastal Janis Rukšansi, Aris Kruminši ja Ludvig Sidrevicsi poolt Agalikist. Kõrgus 60 cm. 1995. aastal pakkus Janis taimi sordinime 'Alba' all, kuid 2007 muutis nime 'Virginity'ks. 4 EUR
Juno 'Midday Blue' (Eugenijus Dambrauskas 1997), juuno 'Midday Blue'. 60 cm kõrgustel vartel on maikuus arvukalt kollase laiguga ja violetse varjundiga siniseid õisi. Rikkalikult õitsev vastupidav jõuline sort. Leedukas Eugenijus Dambrauskas sai kusagilt Lääne-Euroopa botaanikaaiast (kahjuks on tal saamiskoht kaduma läinud) Willmotti juuno (J. willmottiana) seemneid, millest kasvanud seemikud olid hübriidsed. Nendest valis ta välja sordid 'Morning Sky', 'Midday Blue' ja 'Evening Shade', mis on omavahel välimuselt küllalt lähedased. Tuntud Kanada sibuliirisespets ja sordiaretaja Alan McMurtrie peab neid sorte hoopis valgeservalise juuno (J. albomarginata) ja oivalise juuno (J. magnifica) hübriidideks. Tema mõlemad vanemliigid on meil avamaal vatupidavaks osutunud. Janis Rukšansi arvates on tolmuandjaks liigiks olnud J. magnifica. Kogu see sortide kogum on aias niiskuskindel, vastupidav, rikkalikult õitsev ja perspektiivne. 6 EUR
Juno 'Morning Sky' (syn. 'Skyline'; Eugenijus Dambrauskas 1997/2001), juuno ‘Morning Sky‘. Leedu kõrgekasvuline (55 cm) vastupidav juunosort, millele aretaja andis 1997. aastal nime ’Twin’, 2001. a. aga praeguse nime. Puhkeb mai algul rikkalikult õide heledapoolsete siniste õitega. Tema õis on veidi tumedam kui ’Evening Shadel’ kuid aimatavalt heledam ’Morning Skyst’. 6 EUR
Juno 'New Argument' (Leonid Bondarenko 2002), juuno ‘New Argument’. Leedu sorti peetakse buhhaara juuno ja värvika juuno hübriidiks (J. bucharica × J. warleyensis), nagu ka sorte ‘Oriental Ornament’ ja ‘Twin’. Välimuselt näevad 45 cm kõrgused taimed välja nagu buhhaara juunod, kuid erinevad õie värvuselt. Sinkjasvalge õie tumekollane naastulaik on ümbritsetud tumeda pruunikaslilla randiga. Sort on aias vastupidav, kuna seda on üks ristlusvanematest. 4 EUR
Juno 'Oriental Ornament' (Leonid Bondarenko 2001), juuno ‘Oriental Ornament'. Välimuselt näeb 45 cm kõrgune taim välja nagu buhhaara juuno, kuid erineb õie värvuselt – valge õie väga suur erekollane naastulaik maikuus on ääristatud violettpurpurse triibustusega. Seda Leedu sorti peetakse buhhaara juuno ja värvika juuno hübriidiks (J. bucharica × J. warleyensis). Sort on osutunud meil aias vastupidavaks, kuna seda on ka üks tema vanematest (buhhaara juuno). 3.50 EUR
Juno 'Shocking Blue' (Leonid Bondarenko), juuno 'Shocking Blue'. Leedu sordiaretaja Leonid Bondarenko aretatud 55 cm kõrguse hübriidse juuno üheks vanemaks on Willmotti juuno (J. willmottiana), teine vanem pole teada. Hea vegetatiivne paljuneja. Seemet ei anna. Õied maikuus on keskmiselt sinised. 5 EUR
Leucojum vernum (spont. Crimea, city Staryi Krym, collector Nadezhda Polyakova 1985), kevadine märtsikelluke Starõi Krõmist. Üldtuntud kauni varakevadise lille 10-30 cm kõrgusel varrel ripub aprilli algul lumivalge õis, mille iga 2 cm pikkuse õielehe tipus on kollane laik. Lumikellukesest on kevadine märtsikelluke kaunim. Euroopa looduses kasvab ta sega-lehtmetsades pool- või täisvarjus, tihti aga märgades kohtades ojakeste ääres. Ka aias tuleks märtsikelluke istutada lehtpuude ja -põõsaste alla küllalt niiskele kasvukohale. 1985. aastal Starõi Krõmist saadud looduslik variant talub minu aia kuivi tingimusi teistest variantidest märksa paremini, kuid on meil levinud variantidest hilisem tärkaja ja õitseja. 1 EUR
Lilium martagon 'Gey Lights' (raiser J. de Graaff; period hybridisation 1954; II), kirju liilia 'Gey Lights'. 125-150 cm. Omapärane kollakasroosa õievärvus. Poolvari. Parasniiske muld. 5 EUR
Lilium pensylvanicum VS 93-87 (syn. L. dauricum; spont. Russia, Far East, Habarovskiy kray, 70 km E from Komsomolsk na Amure, Gorin, Vtoroi Byk, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1993), dauuria liilia Gorinist. Liigi levila ulatub Altai idaosast kuni Kaug-Idani, Mongoolia põhjaossa, Koreasse, Jaapanisse ja Hiina kirdeossa. Kuni 120 cm kõrgusel varrel puhkevad juunis-juulis püstised karikakujulised oranžkollased, oranžid või punased õied. Söödavate sibulate ja õitega lubjalembene liik eelistab päikeselist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka poolvarjus ning isegi varjus. Pakun Mart Veeruse ja Arnis Seisumsi poolt 1993. aasta mais Habarovski kraist Amuuri lisajõe Gorini äärest Vtoroi Bõkist (VS 93-87) korjatud taimi. Algselt olid taimed Lätis ebaõigesti etiketitud nimega „Lilium maximowiczii (collected in Gorin)“. Mart ja Arnis on Vtoroi Bõkist korjanud Lilium pensylvanicum VS 93-87, mitte aga Lilium pseudotigrinum (syn. L. maximowiczii) taimi. L. maximowiczii kasvab Primorje krais, mitte Habarovski krais. 5 EUR
Merendera sobolifera (syn. Colchicum soboliferum), võsundmerendera. Taimel on pulgakujulised rõhtsate juurevõsunditega mugulsibulad. Roosakasvalged 5 cm kõrgused õied puhkevad aprillis. Liik kasvab Balkanil, Türgis, Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Iraanis. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR
Muscari armeniacum ‘Album' (very late), armeenia kobarhüatsint ‘Album' (väga hiline). Sibullilleregistri järgi on sordi ‘Album‘ valged õied keskmise õitseajaga. Urmas Laansoolt saadud Göteborgist pärinev pika ja terava tipuga valgeõieline ‘Albumi' variant aga on ülimalt hilise õitseajaga – lausa ebaloomulikult hiline. Õitseb juunis. Erinevalt tavalisest (keskmise õitseajaga) valgest kobarhüatsindist, mis on ohtrate pisikeste tütarsibulate tõttu ülihea paljuneja, ei moodusta hiline valge kobarhüatsint väikesi tütarsibulaid üldse või tekib neid minimaalselt, mistõttu on ta aeglane paljuneja. 1 EUR
Muscari armeniacum BATM 465 (coll. between Akseki and Beyshekir, 1425 m), armeenia kobarhüatsint BATM 465. Mais suure sügavsinise (tumesinise) hilise õisikuga sigisibulateta 20-25 cm kõrgused taimed on korjatud 2004. aastal Türgist Akseki ja Beyshekiri vahelise maantee äärest aasalt 25 km enne Teke mäekuru 1425 m kõrguselt. Korjajateks oli meeskond koosseisus Henrik Zetterlund (Rootsi, Göteborg), Arnis Seisums (Läti, Salaspils) ja Janis Rukšans (Läti, Cesis), kes nimetasid oma ekspeditsiooni nimega Põhja ekspeditsioon Batmanisse (lühendatult BATM) ehk Rootsi-Läti Türgi ekspeditsioon 2004, ingliskeelse nimega Nordic Expedition to Batman (Swedish-Latvian Turkey Expedition 2004). Päike, parasniiske muld. Taimed sain korjajalt Janis Rukšansilt. 1 EUR
Muscari armeniacum LST 186 (on Sakaltutan mnt. pass in Turkey, Erzincan province, 1840 m), armeenia kobarhüatsint LST 186. Looduses pälvis taim korjajate tähelepanu erksa tumesinise õievärvusega ja kõrge kasvuga. Minu aias on taimed 20 cm kõrgused, õitsevad mai lõpus lilla varjundiga tumesiniste õitega. Taimed on korjanud Türgist Erzincani provintsi Sakaltutani mäekurust 1840 m kõrguselt Läti-Rootsi Türgi ekspeditsiooni (inglise keeles Latvian-Swedish Turkey Expedition) poolt 2005. aastal. Korjajate meeskonda kuulusid Janis Rukšans, Arnis Seisums, Henrik Zetterlund ja Gerben Tjerdsma. Taimed sain korjajalt Janis Rukšansilt. 1 EUR
Muscari armeniacum ‘Tallinn' (Sulev Savisaar 2004), armeenia kobarhüatsint ‘Tallinn'. Teadmata päritoluga ja ilma nimeta taksoni sibulad sain 1997. aastal määramiseks Tallinna Botaanikaaia aednikult Tiia Jaanuselt. Kuna taimed ei sarnane ühegi senituntud sordi ega liigiga, on tegemist seemikuga. Taimel on väga tihedad piklikkoonilised helesinised õisikud. 2005. 1 EUR
Muscari azureum KPPZ 241 (spont. Turkey, Sivas province, Kizildag pass), taevassinine kobarhüatsint KPPZ 241. Türgist, Sivasi provintsist Kizildagi mäekurust (mis asub 2190 m üle merepinna) korjatud sibulad õitsevad minu aias aprillis erk-taevassiniste tihedate 3 cm pikkuste õisikutega. Helesinised õied muutuvad enne äraõitsemist tumesiniseks. Õied ei kitsene tipust nagu kobarhüatsindil, vaid on kellukjad, mistõttu liiki on botaanikute poolt paigutatud ka pisihüatsindi (Hyacinthella) perekonda. Taim annab hästi isekülvi, mistõttu ta sobib ka metsistumiseks pargis või aianurgas. Puhkedes on õisikuvars alla 10 cm kõrgune, õitsemise lõpuks pikenenud 30 cm-ni, viljumise ajaks koguni 40 cm-ni. Taimede loodusest korjajateks olid 1990. aastal M. Kammerlander, E. Pasche, J. Persson ja H. Zetterlund. 1 EUR
Muscari azureum 'Amphibolis' (syn. Hyacinthella azurea 'Amphibolis’), taevassinine kobarhüatsint 'Amphibolis’. Sort pärineb Max Leichtlinilt Baden-Badenist. Ladinakeelne sõna amphibolis tähendab tõlgituna „ebaselge, kahetähenduslik või kahemõtteline”. Sort on liigi tüüpilisest taimest suurem (kõrgus 10-15 cm, õitsemise lõpul 20-25 cm), varajasem, kahvatumate siniste õitega aprilli lõpus-mai algul ja hambulisemate õietipmetega. Maailma lillekaubandusest on ta kadunud ning viimastel aastatel pole ma näinud enam kedagi maailmas teda pakkumas. Sort on muutunud haruldaseks. 5 EUR
Muscari botryoides 'Carneum', harilik kobarhüatsint ‘Carneum’. Ebatavalist kahvaturoosat värvi õitega 25 cm kõrgust sorti kasvatatakse maailmas umbes 1594. aastast. Interneti spetsiaalsel kobarhüatsindileheküljel Muscaripage on öeldud: "This Muscari is probably no longer in cultivation. If there is anybody out there who knows more about it I would be very pleased to hear from you." (vaba tõlge: "Seda kobarhüatsinti tõenäoliselt enam kultuuris ei esine. Kui on keegi, kes temast midagi teab, andke teada!"). Vaimustav, et just Eestil on õnnestunud see väljasurnuks peetud sort maailma jaoks ära päästa, sest just ühest Türi aiast sort üles leitigi (keegi naine tõi selle Arnold Hannustile ja Arnold omakorda andis seda tundmatut taime ka mulle) ning mul oli au tema nimi kindlaks teha. Olen sorti juba 8 aastat tagasi müügiks välja pakkunud, kuid hinda 15 krooni (praeguses vääringus 1 EUR) sibulast peeti kobarhüatsindi jaoks kalliks ning loiult läks ta ka 2003. aastal Aiasõbra kataloogi kaudu pakutuna. Uute asjaolude ilmnemise ja sibulate väikese arvu tõttu on uus hind tegelikkusega rohkem kooskõlas. Enne sibulate Janis Rukšansile saatmist olin selle sordi sibulate ainus pakkuja maailmas. Nüüd tekib levitajaid järjest juurde ja see vast polegi paha. 7 EUR
Muscari coeleste KPPZ 90-318 (Kop Da pass, Gümüsane il, E Anatolia, Turkey), lasuur-kobarhüatsint KPPZ 90-318. 5-10 cm kõrguse aprillis-mais õitseva taime munajas kuni lairuljas, 1-3 cm kõrgune ja 1-2 cm läbimõõduga hõredapoolne õisik koosneb kellukjatest (tipust laienevatest) 0,5 cm pikkustest ja tipust peaaegu sama laiadest taevassinistest õitest. Helesinised õied muutuvad enne äraõitsemist lillaks kuni tumesiniseks. Õitsemise lõpul on õisikuvars pikenenud 30 cm-ni ning vilikond on kuni 10 cm pikkune. Liik kasvab Armeenia ja Türgi idaosa mägedes. Lähisugulasest taevassinisest kobarhüatsindist (M. azureum) erineb ta vaid hõredama ja väheseõielisema (ainult 6-25 õit tolle 20-60 vastu) õisiku ning allakäändunud õieraagude (tollel tõusvad või laiuvad) poolest. Siin pakun Janis Rukšansilt saadud Kirde-Türgist Gümüsane provintsist Kop Dagi mäekurust korjatud sibulaid. Eesti aednikele on lasuur-kobarhüatsint seni tundmatu olnud, kuna teda pole seni sisse toodud ja kasvatatud ning ka välismaal on tema sibulad suhteliselt kallid ja harva saadaval. 4 EUR
Muscari comosum (syn. Leopoldia comosa; collected between Baypurt and Erzurum in Turkey), tutt-kobarhüatsint. Leopoldia perekonda või liigirühma kuuluv liik on teistest kobarhüatsintidest oluliselt erineva välimusega. 20 cm pikkusel varval on juunikuus õied pikas ja hõredas õisikus. Ilmetud helepruunid kuni pruunikasrohekad või hallikad viljalised õied asuvad lühikestel õieraagudel. Tõusvatel pikkadel erevioletsetel õieraagudel asetsevad ülemised viljatud erevioletsed õied moodustavad ilusa tipmise tuti, olles õisiku ainukeseks ehteks. Vajab õitsemiseks sooja kasvukohta, sest meie kliimas jääb neil õitsemiseks soojusest puudu. Sibulakestad on roosad. Siin pakutavad sibulad on korjatud tšehhi aedniku poolt Türgist Baypurti ja Erzurumi vahelt. 1 EUR
Narcissus radiiflorus (syn. N. angustifolius, N. poeticus subsp. angustifolius), kitsalehine nartsiss. Aias juunis 35 cm kõrgusel varval puhkevad lõhnavad puhasvalged 5-6 cm läbimõõduga õied on pisikese kausja (toruja), ainult veerand (0,25) cm pikkuse ja kuni 1 cm laiuse kollase või rohekaskollase lisakrooniga, millel on punane servake. Kitsaid pinnukesi meenutavad õielehe alaosad üksteist servadega ei kata või katavad vaid napilt. See väga hiljaõitsev liik pretendeerib koos poeedinartsissiga kõige viimasena õitseva nartsissi tiitlile. 3-4 sinkjat lehte on kitsad (mitte üle 1 cm). Taimed kasvavad Euroopa kesk- ja lõunaosas, ulatudes Šveitsist läbi Balkani Kreekasse, kuid kasvades ka Karpaatides. Tema levilas on poeedinartsissiga osaliselt kattuvaid alasid. Väliselt on kitsalehine nartsiss väga poeedinartsissi (N. poeticus) moodi, kuid botaanikud teevad neil vahet põhiliselt tolmukate, õielehtede ja lisakrooni järgi. Taimed näivad eelistavat niiskeid kasvukohti. See väga külmakindel ja vähenõudlik liik talub aias isegi kehvi, kuivi ja saviseid muldi. Minu taimed on üles kasvatatud Šveitsist Jura kantonist Porrentruyst saadud seemnetest. Maailmas seda liiki praktiliselt müügiks ei pakuta. 3 EUR
Nectaroscordum tripedale (syn. Allium tripedale, spont. Armenia), pärsia mesilauk. 135-140 cm kõrgusel varval puhkevad juunis arvukad suured (2 cm pikkused) hele-säravroosad õied. 5-6 cm läbimõõduga õisikud on varasemad, palju tihedamad ja ilusamad kui sitsiilia mesilaugul. Tegemist on punase raamatu liigiga ehk maailmas hävimisohus oleva liigiga. Pakun Armeenia päritoluga taimi. 9 EUR
Ornithogalum arcuatum from Stavropol (spont. Caucasus borealis, near Stavropol, , collector Aino Paivel 1965), kaar-linnupiim Stavropolist. Nime on liik saanud kaarjalt ülespoole käänduvatest viljaraagudest. 110 cm kõrguse taime tihedas 40 cm pikkuses ja kuni 8 cm laiuses kobarõisikus on juunis-juulis kuni 40 valget 3 cm läbimõõduga õit. Kitsas roheline triip õielehe seljal esineb ainult tipupoolel või puudub hoopis. Minu aias puhkeb ta juuni keskel kõrgetest linnupiimadest kõige esimesena õide. Siin pakutavad taimed korjas Tallinna Botaanikaaia aednik Aino Paivel (tollal Aino Kartus) 1965. aastal Põhja-Kaukaasiast Stavropoli lähedalt. 2015. aastal puhkesid nad õide palju varem kui Krasnodari kraist pärinevad taimed. Täispäike, parasniiske muld, kuid lepivad ka kuivapoolse mullaga. 3 EUR
Ornithogalum balansae from Dombai (spont. Caucasus borealis, Karachayevo Cherkesiya, Dombai, collector Aino Paivel 1964), Balansa linnupiim Dombaist. 15 cm kõrgusel varval puhkevad aprilli lõpus ja mais lõhnatud lumivalged, laia rohelise seljavöödiga õied. Puhkedes väga tihe ja madal õisik tõuseb hiljem kõrgemale. Õielehe pikkus on 1,5 (2) cm. Ilma valge kesksooneta erkrohelised lehed on kuni 2 cm laiused. Liik kasvab Balkanil, Kaukaasias ja Türgis alpi- ja lähisalpivööndis. Pakutavad taimed pärinevad Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli (tollal veel Aino Kartus) 1964. aastal Põhja-Kaukaasiast Dombaist korjatud sibulatest. Päike, parasniiske muld, talub ka kuivemat mulda. 1 EUR
Ornithogalum exscapum, rikkalik linnupiim. Ladina sõna “exscapum” tähendab “ilma varvata”, ehkki tegelikult on tal lühike õisikuvars olemas. Taim on tõepoolest madalakasvuline, 5-15 cm kõrgune, lameda õisikuga (kännasega) juunis. Õie läbimõõt on alla 3 cm. Iga valge õielehe seljal on roheline vööt. Renjad siledad lehed on pealispinnal valge keskjoonega. Kasvab looduslikult Vahemeremaade karjamaadel (k.a. Itaalias). Taimed olen üles kasvatanud Itaaliast Liguuria pealinnast Genovast saadud seemnetest 1990-ndatel aastatel. Aianduses peaaegu tundmatu liigi sibulaid pakub maailmas vaid mõni firma. Õitseb väga rikkalikult tiheda madala valge õievaibana. Sellele viitab ka eestikeelne liigiepiteet „rikkalik“. 4 EUR
Ornithogalum fimbriatum 'Ai-Petri’ (Janis Rukšans 1997; R 83-07), ripsmeline linnupiim 'Ai-Petri’. Varakevadel aprillis-mais päikeselise ilmaga laialt avatud rohked valged õied on laias tihedas lamedas õisikus peaaegu vastu maapinda. Kääbuse kitsad ripsmelise servaga lehed ulatuvad õitest palju kõrgemale, kuid ei varja õisi. Pakutavad sibulad (R 83-07) korjas Janis Rukšans 1983. aastal Krimmist Ai-Petrist kõrgelt mäginiidult. 3 EUR
Ornithogalum fimbriatum 'Oreanda’ (Janis Rukšans 1997; R 83-11), ripsmeline linnupiim 'Oreanda’. Krimmi lausmaalt – peaaegu merepinna kõrguselt Oreandast korjas laialehise variandi (R 83-11) sibulad 1983. aastal Janis Rukšans. Õitseb mais. 3 EUR
Ornithogalum fimbriatum with broad leaf, ripsmeline linnupiim (laia lehega). Taimed olen saanud 1997. aastal Janis Rukšansilt laialehise narmalise linnupiimana. Ilma valge kesksooneta ja ripsmelise servaga leht on sama lai nagu sordil 'Oreanda'. Ka muus osas ei leia ma erinevust tollest sordist. Siiski ei julge ma teda lõplikult ’Oreandaga’ samastada. Õitseaeg aprilli lõpus-mais. 2 EUR
Ornithogalum lanceolatum (spont. Altinyaila in Turkey, Sivas province), süstlehine linnupiim. Madala taime rohkem kui 20 valget õit puhkevad aprillis-mais peaaegu maapinnal (5 cm kõrgusel) kuni 20 cm pikkuste ja kuni 2 cm laiuste laiuvate, süstjate, läikivate lehtede vahel. Kasvab Türgi, Liibanonis ja Süüria mägedes. Pakutavad taimed on korjatud Türgist Sivase provintsist Altinyaila lähedalt maantee äärest. 3 EUR
Ornithogalum montanum, mägi-linnupiim. 25 cm kõrgune varb kannab juunis 15-õielist lamedat õisikut (kännast), mille pikkadel õieraagudel asuvate laialt avatud valgete õite 1-2,5 cm pikkused õielehed on laia rohelise seljatriibuga. Enamasti on õite läbimõõt 3 cm. Valge kesksooneta 1-2 cm laiust läikivrohelist lehte ilmuvad juba sügisel, kuid külma ei karda. Liik kasvab Itaalias (k.a. Sitsiilia), Balkanil, Süürias, Palestiinas ning Türgi lääne- ja lõunaosas. Sarnasest süstlehisest linnupiimast (O. lanceolatum) erineb ta kõrgema õisikuvarre, pikemate ja kitsamate lehtede ja hilisema õitseaja poolest. 4 EUR
Ornithogalum oreoides from Enem (spont. N. Caucasus, Krasnodar distr., Oktrjabskiy raion, near village Enem, collector Viktor Koroljov 1984), mäestik-linnupiim Enemist. 25 cm kõrguse taime tihedad õisikud õitsevad juunis. Valged 1,5-2 cm pikkused õielehed on rohelise seljavöödiga. Kitsad (alla 1 cm) läbipaistva servakesega sinihallid lehed on ilma valge kesksooneta. Liik kasvab Bulgaarias, Rumeenias, Ukraina edelaosas ja Põhja-Kaukaasias. Pakutavad sibulad korjas 1984. aastal Põhja-Kaukaasiast Krasnodari kraist Enemi külast kohalik lillekasvataja Viktor Koroljov. Erinevalt meie aedades levinud sarik-linnupiimast siin pakutav liik peenikesi sibulaid ei moodusta. 3 EUR
Ornithogalum orthophyllum subsp. kochii from Saharna (syn. O. kochii, O. tenuifolium var. kochii; from village Saharna (Sakharna), raionul Rezina, Moldavia (Bessarabia), coll. by Aino Paivel 1964, 1965 or 1968), Kochi linnupiim ehk püstlehise linnupiima Kochi alamliik Saharnast. Rikkalikult õitsevate 15 cm kõrguste taimede mai lõpus või juuni algul puhkevates valgetes lamedates õisikutes võib olla üle 20 õie. Välimistel 1-2 cm pikkustel õielehtedel on rohelised seljatriibud. Kitsad lehed on valge kesksoonega. Liik kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Türgis, Kaukaasias, Iraanis ning Marokos. Kochi linnupiim sobib aias asendama sarnase välimusega sarik-linnupiima (O. umbellatum), sest erinevalt sarik-linnupiimast ei muutu ta aias umbrohuks. Pakun Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli poolt 1960-ndatel aastatel Moldaaviast Rezina rajoonist Saharna küla juurest korjatud taimi. 3 EUR
Ornithogalum orthophyllum subsp. kochii (syn. O. kochii, O. tenuifolium var. kochii), Kochi linnupiim (püstlehise linnupiima Kochi alamliik). Nagu eelmine, kuid teadmata loodusliku leiukohaga taimed. Nende seas on ka üks teistest tunduvalt hiljem õitsev variant. 2 EUR
Ornithogalum ponticum, pontose linnupiim. 80-100 cm kõrguse taime juulis puhkev õisik võib olla 40 cm pikkune. 1-1,5 cm pikkused õielehed on kitsa rohelise seljatriibuga. Õieraod liibuvad õitsemise lõpul õisikutelje ligi. Liik kasvab Krimmis ja Kaukaasias. Pontose linnupiim on ilus liik juulikuises õievaeses sibullilleaias, mil õitsevad põhiliselt vaid liiliad. See vähenõudlik liik kasvab meie oludes väga hästi. Siin pakutavad taimed pärinevad Tallinna Botaanikaaiast, kes omakorda sai need Stavropoli Botaanikaaiast 1981. aastal. Taimed viljuvad siin hästi. 3 EUR
Ornithogalum pyramidale, püramiid-linnupiim. 65-90 cm kõrguse taime laialt avatud õied juulis on koonilises pikas kobarõisikus. 1-1,5 cm pikkused valged õielehed on rohelise seljatriibuga. „Flora Europaea“ määraja järgi peaksid õitsemise lõpus õieraod vastu õisiku telge liibuma, ehkki liigikirjelduse juurest me sellist fakti ei leia. Minu aia erinevatel variantidel raod ei liibu, vaid on kaarjalt tõusvad, ühel variandil koguni rõhtsalt harali. Ka internetist botaaniliste artiklite ja jooniste fotosid uurides me püramiid-linnupiimal raagude vastu vart liibumist ei näe, enamasti on nad vaid kaarjalt tõusvad. Kõik muud tunnused (peale raagude liibumise) liigi puhul klapivad ning ka määraja järgi ta millekski muuks ei sobi. Lisaks taime üldilmele eristab neid muudest linnupiimadest ka teistest hilisem õitseaeg. Liik kasvab looduslikult Saksamaal, Tšehhias, Slovakkias, Austrias, Jugoslaavias ja Rumeenias. 3 EUR
Ornithogalum pyrenaicum (syn. O. flavescens), pürenee linnupiim. Jah, see on tõsi, et meie kliimas avamaale sobivate linnupiimade seas leidub üks liik, mille õied pole valged! 80-110 cm kõrguse taime väikesed rohelised kuni kollakasrohelised õied on juunis-juuli algul hõredates püstistes pikkades õisikutes. Liik kasvab Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Marokos, Krimmis, Kaukaasias ja Türgis. 4 EUR
Ornithogalum pyrenaicum Flavescens Group from Brissago insels (spont. Isole di Brissago (Brissago-Inseln), distretto di Locarno of canton Ticino, Swiss), pürenee linnupiim Brissago saartelt. Pakutavad juunis õitsevad roheliste õitega 80 cm kõrgused taimed pärinevad Šveitsist Ticino kantonist Locarno ringkonnas Brissago saartelt. Need saared asuvad Lago Maggiore järves. 4 EUR
Ornithogalum refractum from Enem (near vil. Enem, Oktrjabski raj., Krasnodar distr., N Caucasus in a pasture, collector Viktor Koroljov), käänd-linnupiim Enemist. Liigi nimi tuleneb järsult allapoole käänduvatest viljaraagudest. Kuni 10 cm kõrguse taime sibulat ümbritsevad arvukad sigisibulad, mis jäävad puhkeseisundisse vähemalt üheks aastaks (sarik-linnupiimal O. umbellatum seevastu kasvatavad nad kohe ka lehed). Kännasõisik asub aprillis-mais maapinnast vaid mõne cm kõrgusel. Rohelise seljavöödiga laiad valged õielehed on 1,5-2 cm pikkused. Kitsad valge keskjoonega renjad lehed ulatuvad õisikust tunduvalt kõrgemale. Sügisel enne talve kasvatab uued pikad lehed, millega talvitub. See ilus, varakevadel õitsev liik kasvab Ungaris, Itaalias, Balkanil, Krimmis, Türgis ja Kaukaasias. Meil on ta aias vastupidav. Pakutavad taimed pärinevad Põhja-Kaukaasiast, Krasnodari kraist Enemi külast. 2 EUR
Ornithogalum refractum from Moldova (spont. Moldova, raionul Causeni, Chitcani), käänd-linnupiim Moldovast. Välimuselt ei erine oluliselt eelmisest. Pakutavad taimed on Tallinna Botaanikaaia aednik Aino Paivel (tollal Aino Kartus) korjanud 1964. aastal tollasest Moldaaviast, Tighina maakonnast, Causeni rajoonist Chitcani (Kitskany) küla lähedalt. 2 EUR
Ornithogalum schmalhauseni (spont. Armenia, Zangezur, mount. Hustup), zangezuri linnupiim. Valged lamedad õisikud aprillis asuvad pikkade lehtede vahel lausa maapinnal, kuid on siiski hästi nähtavad. Sibulad (AS 89) on korjatud Armeeniast Zangezuri mäestikust Hustupi mäelt. Maailmas harva pakutav liik. 2 EUR
Ornithogalum sintenisii RSZ 87-01 (spont. S Aserbaidzhan, Talysh, on a stony slope between Lerik and Gosmeljan, 1500 m), Sintenisi linnupiim Talõšist. Taim on vaid 5-10 cm kõrgune. 15 cm pikkuste kitsaste kõverdunud lehtede keskel istub üllatavalt vara – juba aprillis peaaegu “koorikuna” vastu maad asuvas lamedas pikaraolises kobarõisikus 15-25 kaunist lumivalget tähtjat õit. Sügisel tekkivad uued lehed talvituvad väga hästi. Liik kasvab Kaukaasias ja Iraanis Kaspia mere äärses piirkonnas. Pakutavad taimed on korjatud 1987. aastal Läti ekpeditsiooni poolt Aserbaidžaanist Talõši mäestikust Iraani piiri lähedalt kiviselt nõlvalt 1500 m kõrguselt Leriki linna ja Gosmelyani küla vahelt. Korjajateks olid Janis Rukšans, Arnis Seisums ja Aina Zobova. 2 EUR
Ornithogalum sphaerocarpum, ümaraviljaline linnupiim. Euroopa lõunaosas, Türgis ning Süürias kasvav 135 cm kõrgune taim on pikkades hõredates õisikutes asuvate väikeste rohelise seljatriibuga valgete õitega. Taim on kujult väga lähedane pürenee linnupiimale (O. pyrenaicum), kuid valge õievärvusega. Maailma aianduses on see liik haruldane. 4 EUR
Ornithogalum tenuifolium from Spitak (spont. Spitak distr., Armenia, collector Arnis Seisums 1989), ahtalehine linnupiim Spitakist. Pakutavad sibulad korjas lätlane Arnis Seisums 1989. aastal Armeeniast Spitaki maakonnast. Mai lõpus ja juuni algul õitsev 25 cm kõrgune taim on väga suurte õitega ning moodustab vaid suuri sibulaid. Seetõttu ei muutu ta aias iialgi umbrohuks (nagu seda teeb meil levinud sarik-linnupiim) ning teda saab kergelt ümber istutada nii, et mingit jääki maha ei jää. Nii suuri õisi (läbimõõt 4-4,5 cm) pole ma ühelgi teisel linnupiimal näinud. 2 EUR
Ornithogalum woronowii, Voronovi linnupiim (leiukohata). 15 cm kõrguse taime kohev kännasõisik mais-juunis koosneb 4-8 (15) tähtjast õiest. 1,5 cm pikkused õielehed (õie läbimõõt 3 cm) on laia rohelise seljavöödiga. Alumised väga pikad (8-10 cm) õieraod ulatuvad ülemistest õitest kõrgemale, õitsemise lõpul aga käänduvad alla – vastu maad. Kitsad renjad lehed on valge keskjoonega. Liik kasvab Krimmis ja Kaukaasias. Pakutavate taimede korjekoht loodusest pole teada. 4 EUR
Ornithogalum woronowii from Stavropol (spont. Caucasus borealis, near Stavropol, collector Aino Paivel 1964), Voronovi linnupiim Stavropolist. Erinevalt eelmisest on nende sibulate looduslik leiukoht teada. Tallinna Botaanikaaia aednik Aino Paivel (tollal Aino Kartus) korjas sibulad 1964. aastal Põhja-Kaukaasiast Stavropoli linna lähedalt. 20 cm kõrgune taim kannab mais-juunis 3,5 cm läbimõõduga õisi. 5 EUR
Oxalis adenophylla 'Purple Heart' (Janis Rukšans 2005), näärmekas jänesekapsas 'Purple Heart'. Ülimadal ja tihe 5-7 cm kõrgune lehestikumättake kattub juunis-juulis üleni suurte, 2,5 cm läbimõõduga pärani avatud erksate roosakaslillade õitega. Kuid sort on huvitava lehestiku tõttu ilus ka õiteta. Iga lehe keskel on lilla tähtjas “süda”, mis on tingitud lehekeste alaosa servakeste värvumisest tumelillaks. See mugulatega lubjapõlgaja liik kasvab Tšiili ja Argentiina mägedes (Andides) ning talub kuivust, kuid eelistab aias päikeselist kasvukohta ning kasvu ajal parasniiskust. Suve teisel poolel pärast lehtede kuivamist tahab ta kuiva puhkeaega. 10 EUR
Polygonatum glaberrimum (spont. Armenia, mnt. Aragats), sile kuutõverohi. Harva pakutav maikuus õitsev 40 cm kõrgune valgete õitega ja läikivate roheliste lehtedega Armeeniast Aragatsi mäelt korjatud taim. Poolvari, parasniiske muld. 3 EUR
Ranunculus ficaria 'Abant' (syn. Ficaria verna 'Abant'; Jonas Bengtsson before 2006), kanakoole 'Abant'. Meie kodumaine 5-30 cm kõrgune väikeste juuremugulatega taim on aprillis-mais vartel üksikult asuvate läikivate kuldkollaste 2-3 cm läbimõõdus õitega. Lehed on südajad. Suve teisel poolel lehestik kuivab. Liigi levila on Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Edela-Aasias. Meie looduses kasvab ta lehtmetsades, võsastikes ja puisniitudel. Kanakoole kasvab avamaal poolvarjus, kuid talub hästi ka päikest. Ta tahab rammusat, aastaringselt niisket mulda. Muld ei tohiks suvel päris tuhkkuivaks muutuda. Siin pakutavad 25 cm kõrgused taimed olen saanud 2006. aastal Rootsist Jonas Bengtssonilt Djupedalsi puukoolist (Djupedals Plantskola) sordina, kuid kusagil mujal ega internetis pole ma taolist sordinime kohanud. Tõenäoliselt ongi see Jonase nimetatud sort, taimed aga on tõenäoliselt korjatud Türgist Abanti järve äärest. ’Abant’ erineb järsult kõigist mulle seni tuntud kanakoolme sortidest. Kõigepealt rõõmustab ta aias silma oma erakordselt varajase suure lopsaka värskerohelise lehestikuga. Kollased läikivad õied aprillis-mais on palju suuremad teiste kanakoolme sortide omadest. Lugesin internetist, et Abanti Looduspargis (Abant Nature Park) kasvab looduslikult R. ficaria subsp. calthifolius (syn. Ficaria nudicaulis). 2 EUR
Ranunculus ficaria 'Alba Plena', kanakoole 'Alba Plena'. Valged täidisõied mais. Õitseb kauem kui lihtõieline taim. Taime kõrgus on 15 cm. Suvel lehestik kuivab. Kanakoolmed eelistavad poolvarju ja niisket mulda. 3 EUR
Ranunculus ficaria 'Aurantiacus' (syn. R. f. var. aurantiacus, Ficaria verna Aurantiaca Group; Miss Alethea Robson found it near Windsor in 1932), kanakoole ’Aurantiacus’. 20 cm kõrguse taime õied aprillis-mais on mitte kollased, vaid oranžid. Alethea Robson leidis taime Inglismaalt Windsorist 1932. aastal. Tema käest sattus taim edasi Kew botaanikaaeda ja sealt E. A. Bowles’i kätte, keda tihti peetakse sordi aretajaks. 2 EUR
Ranunculus ficaria ‘Brazen Hussy' (discovered by Christopher Lloyd in his wood, Great Dixter, East Sussex, S England), kanakoole ‘Brazen Hussy'. Maikuus puhkevate kollaste lihtõite taustaks olev tumepruun läikiv lehestik, mis on puhkemise järel peaaegu must, loob oivalise kontrasti! Lehestik püsib tumedana küllalt kaua, kuid heleneb hiljem siiski pronksjaks. Taime kõrgus on 20 cm. Tuleks vältida seemikute teket, sest need ei pruugi olla nii tumeda lehestikuga. Sordi leidis aednik Christopher Lloyd (1921 - 2006) oma kodukohast Lõuna-Inglismaalt Ida-Sussexi krahvkonnast Great Dixteri aia kõrvalt metsast. 1 EUR
Ranunculus ficaria ‘Collarette’ (syn. R. f. ‘E. A. Bowles’, R. f. ‘Anemoneflora’, R. f. ‘Beamish’s Double’), kanakoole ‘Collarette’. 20 cm kõrguse taime viljatud täidisõied maikuus on anemoonõielised – kroonlehetaolisteks petaloidideks muundunud oranžikad tolmukad moodustavad õie südames kollaste läikivate kroonlehtede keskel tiheda tuti. 1.50 EUR
Ranunculus ficaria 'Damerham' (discovered in Damerham, Hampshire in 1989 by Mrs Mary Noble), kanakoole ’Damerham’. Mrs Mary Noble avastas selle 15-20 cm kõrguse täidisõielise taime 1989. aastal Inglismaal Hampshire krahvkonnas Damerhami külas. Õitseb mais. 3 EUR
Ranunculus ficaria 'Double Bronze' (E. A. Bowles; syn. R. f. 'Wisley Double Yellow’, R. f. 'Chrysanthemum’), kanakoole 'Double Bronze’. 15-20 cm kõrguse täidisõielise sordi rohkete kollaste kroonlehtede seljad on punakaspruunid (pronksjad) ning õies esinevad ka mõned normaalselt arenenud tolmukad. Sarnasel sordil 'Flore Pleno’ tolmukad puuduvad ning kroonlehtede selg on rohekas. Õitseb aprilli lõpus-mais. 3 EUR
Ranunculus ficaria 'Green Petal’ (W. E. Th. Ingwersen, before 1960), kanakoole 'Green Petal’. Täidisõielised rohelised õied. 15-20 cm kõrgusel hilisel täidisõielisel sordil kroonlehed puuduvad ning nende ülesannet täidavad rohked rohelised ja kollakad laineliseservalised kõlutolmukatest ehk staminoodidest tekkinud petaloidid. Õitseb mais. Taime on kultuuri viinud Walter Edward Theodore Ingwersen (1883-1960). 3 EUR
Ranunculus ficaria 'Randall's White' (found by Allan Robinson), kanakoole 'Randall's White'. Suurte valgete õitega 15 cm kõrguse taime leidis Allan Robinson, kes oli Wisley aias kiviktaimla ülemjärelvaataja. Õitseb mais. Sordi nimetas ta oma kassi nime järgi. 1 EUR
Ranunculus ficaria ‘Sulli' (Maret Vähejaus 2005), kanakoole ‘Sulli'. Hiiumaalt Kassarist leitud pooltäidisõielised taimed on jõulise kasvuga, meenutades mulle veidi kitsekakart (Doronicum). Kõrgus 25 cm. Avastasin taime lehekaenaldes sigipungad. 3 EUR
Sanguinaria canadensis, kevadmagun. Kanada ja USA idaosa hõredates mägimetsades kasvava "mooni" 20 cm kõrgused varred kannavad mais 4-6 cm läbimõõduga puhasvalgeid 8 kroonlehega õisi. Peale õitsemist saavutab taime lehestik kõrguse 40 cm (viljavarred jäävad endiselt 20 cm pikkuseks). See veripunase piimmahlaga vereurmarohu sugulane kasvab aias nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka päikesepaistet. 3 EUR
Sanguinaria canadensis 'Multiplex’ (found in Dayton, Ohio by Guido von Webern 1917), kevadmagun 'Multiplex’. Imeilusate täielikult täidisõiliste õite kõik emaka viljalehed ja tolmukad on muutunud kroonlehetaolisteks petaloidideks. Üks aia "naeltest" õitsemise ajal maikuus! ! Aias kasvab see meeldiv ja omapärane „moon” nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka päikesepaistet. Taim leiti 1917. aastal USA-st Ohio osariigist Daytonist Guido von Weberni maadelt. Nime (var. multiplex) sai ta endale 1923. aastal. 5 EUR
Sanguinaria canadensis 'Late Snow' (Janis Rukšans 2008), kevadmagun ’Late Snow’. Janis Rukšansi poolt loodusest introdutseeritud hilisema õitseajaga vormil tundub minu arvates ka õie osas olevat väikesi iseärasusi. 4 EUR
Sanguinaria canadensis 'Star', kevadmagun ’Star’. Tähtjad väga kitsaste arvukate kroonlehtedega õied aprilli lõpus on tõstetud lehestiku kohale. 6 EUR
Scilla ingridae 'Vaclav' (Janis Rukšans 1998; syn. S. siberica var. taurica, S. ingridae var. taurica, collected in Taurus mnt. range, S Turkey), Ingridi silla ’Vaclav’. Janis Rukšans, kes sordi nimetas, sai selle sibulad Scilla ingridae nime all oma tšehhi sõbralt Václav Joštilt, sellest ka sordi nimi. Mõnikord on sarnase välimusega taimi pakutud ka nime all Scilla siberica var. taurica. See on Scilla siberica rühma kõige õierikkam esindaja. Sibulast võib tekkida mõnikord koguni 5-7 pikka õisikut, millest igaüks võib kanda kuni 20 sügavsinist õit. Algselt andis Janis sellele vormile nimeks Scilla siberica 'Vaclav'. Kõrgus õitseajal aprillis-mais 25 cm, viljumise ajal 35 cm. 4 EUR
Scilla puschkinioides ARJA 97-08 (coll. at Kugart, Kyrgyzstan), buhhaara silla Kugartist. Sibulast tekib 1-3 10-15 cm kõrgust õisikuvart. Aprillis-mais on õisikus 2-5 peaaegu valget, mõnikord kahvatusinist õit, mis meenutavad väga puškiinia õisi ning sellest sarnasusest tuleneb ka taime ladinakeelne liigiepiteet. Erinevalt puškiiniast puudub õies tolmukatest tekkinud lisakroon. 3-5 kitsast lehte ahenevad aluse poole. Liik kasvab Kesk-Aasia mägedes. Siin pakutavad taimed on korjanud 1997. aastal Arnis Seisums ja Janis Rukšans Kirgiisiast Kugartist. 3 EUR
Scilla rosenii from Georgia (spont. Chra-Ckaro mnt. pass, Georgia, S Caucasus), suureõieline silla Gruusiast. 20 cm kõrgusel varrel aprillis puhkev suur sinine õis on südames peaaegu valge. Sinise keskjoonega 3 cm pikkused õielehed käänduvad sarnaselt koerahamba õiega järsult tagasi. Kasvab Kaukaasias (Gruusias ja Armeenias) ning Türgi mägedes. Siin pakutavad Lõuna-Kaukaasiast Gruusiast Chra-Ckaro mäekurust korjatud taimed on erksiniste valgesüdameliste õitega. Tahab poolvarju ning jaheniisket huumusmulda. Piisava mullaniiskuse korral sobib ta ka päikesepaistelisse kasvukohta. 6 EUR
Scilla rosenii (light blue), suureõieline silla (helesinine). Siin pakun teadmata loodusliku leiukohaga aprillis õitsevate heledapoolsete siniste õitega kuni 20 cm kõrgusega aiataimi, mis olen saanud 1990. aastal Sverdlovskist aiataimena. Janis Rukšans on Gruusia taimede seast välja valinud helesiniste õitega taime ja andnud sellele nimeks ’Cloudy Sky’, kuid ma pole kindel, kas minu heledad taimed tolle sordi omadega ühesugused on. 4 EUR
Scilla siberica subsp. armena BATM 168 (coll. 2004 in Turkey near road from Kars to Ardahan where it grows on peaty clay, between stones at 2175 m), armeenia silla (hariliku silla armeenia alamliik) BATM 168. Õisikuvars on tüüpalamliigist (S. s. subsp. siberica) madalam – kõrgus 10 cm (vaid harva kuni 15 cm) ning taimed on looduses vaid ühe (harva kahe) sügavsinise õiega varrel (tüüpalamliigil 1-3, tavaliselt 2 õit). Sibul annab 1-3 vart. Õitseb aias aprillis. Alamliik kasvab Taga-Kaukaasia lõunaosas (Gruusias ja Armeenias) ning Türgis. Pakutavad taimed on korjatud 2004. aastal Türgi kirdeosast Karsi ja Ardahani vahelise maantee lähedalt 2175 m kõrguselt. Korjajateks oli meeskond koosseisus Henrik Zetterlund (Rootsi, Göteborg), Arnis Seisums (Läti, Salaspils) ja Janis Rukšans (Läti, Cesis), kes nimetasid oma ekspeditsiooni nimega Põhja ekspeditsioon Batmanisse (lühendatult BATM) ehk Rootsi-Läti Türgi ekspeditsioon 2004, ingliskeelse nimega Nordic Expedition to Batman (Swedish-Latvian Turkey Expedition 2004). Päike ja poolvari, parasniiske muld. Õisikuvarte arvukuse ja õievärvi tumeduse (sügavuse) järgi otsustades on armeenia silla alamliikidest kauneim. 6 EUR
Scilla siberica subsp. caucasica 'Talish' (Janis Rukšans 2004; RSZ 87-15; coll. near Lerik in Talysh, S Aserbaijan) ), kaukaasia silla (hariliku silla kaukaasia alamliik) ’Talish’. Kõrgetel 20-30 cm pikkustel paljuõielistel õisikuvartel on looduses kuni 6 (tavaliselt 3-5) sirgete õieraagudega tume-violetjassinist suurt kuni 2 cm läbimõõduga õit. Ühest sibulast kasvab 1 kuni mitu õisikuvart. Karabahhiast kirjeldatud alamliik kasvab Taga-Kaukaasia idaosas Talõši mäestikus (Aserbaidžaanis ja Iraanis). Iluaedniku jaoks on kaukaasia alamliik alamliikidest kõige ilusam, armeenia oma aga kõige tagasihoidlikuma välimusega. Meil kasvab kaukaasia alamliik aias hästi. Siin pakutavad taimed on korjatud 1987. aastal Aserbaidžaanist Talõši mäestikust Leriku linna lähedalt Janis Rukšansi, Arnis Seisumsi ja Aina Zobova poolt. Õitseb aprillis. 3 EUR
Scilla siberica subsp. siberica ‘Penza' (Janis Rukšans 1998), harilik silla ‘Penza'. Venemaalt Penza oblastist korjatud sibulate seast välja valitud klooni sügavsinised õied aprillis on mustade tolmukapeadega. Sibul annab tavaliselt mitu õisikuvart. 1.50 EUR
Scilla ’Sibrose’ (Scilla siberica x Scilla rosenii), silla ’Sibrose’. Aias lähestikku kasvades võivad harilik silla ja suureõieline silla omavahel mõnikord hübriide ((Scilla siberica x Scilla rosenii) anda. Hübriidid on viljakad ja võivad omakorda isekülvi anda. Taimede kõrgus on 20 cm ja nad õitsevad aprillis ja/või mai algul. Hübriidtaime õielehed ei käändu või käänduvad vaid veidi küljele. Taimed näivad õitseajalt olevat vanematest veidi hilisemad. 5 EUR
Scopolia physaloides 'Mulgi Valge' (syn. Physochlaina physaloides 'Alba'; Sulev Savisaar, Evi Oja 2008), kobarskopoolia 'Mulgi Valge' (kobarjas vullrohi 'Mulgi Valge'). Mugulja roomava risoomiga 10-15 cm kõrguse kartuli sugulase tihedasse kobarõisikusse koondunud väikesed valged kellukjad õied puhkevad juba aprillis. Lehed kuivavad suvel. Viljandi maakonnas (Mulgimaal) asuvas Evi Oja aias toimus mutatsioon (iseeneslik pärilik muutus), mille tagajärjel on kobarskopoolia taimel tekkinud lilla asemel valge õis (on kaotanud pigmendi tootmise võime). Internetist pole leidnud ühtegi viidet valgeõielise kobarskopoolia olemasolule maailmas! Küllap on taoline taim maailmas esmakordselt kultuuris. Liik (lilla õiega) kasvab Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas ja Kesk-Aasias. Eelistab kasvada poolvarjus niiskel neutraalsel kuni nõrgalt aluselisel huumusmullal. Tulevaseks laiutamiseks tuleb talle peenral varuga ruumi jätta. 10 EUR
Trillium cernuum, longus kolmiklill. 30 cm kõrgused varred kannavad mais purpurse sigimikuga valgeid raolisi õisi. 2-3 cm pikkused kroonlehed on järsult tagasi käändunud ning ripuvad lehtede all. Levinud Kanada ja USA idaosas. Poolvari, parasniiske muld. Siin pakun vaid liigiehtsate emataimede jagamisest saadud taimi. 7 EUR
Trillium chloropetalum var. giganteum white, suure kolmiklille hiigelteisend (valge). 40 cm kõrguse taime raotud 5-10 cm pikkused õied on valged. Laimunajad lehed on kirjud. Liik kasvab USA lääneosas Californias. Suur kolmiklill kasvab looduses neutraalsel kuni aluselisel mullal. 6 EUR
Trillium erectum var. album (syn. T. e. ‘Album'), püstise kolmiklille valge teisend. Teisendile on iseloomulik mustjaspunase sigimikuga valge õis. 30 cm kõrgune Põhja-Ameerika idaosa metsade taim õitseb mai lõpus-juuni algul. Kuni 5 cm pikkusi kroonlehti on 3. Umbes 5 cm pikkused õieraod kaarduvad allapoole -- seetõttu vaatavad ka laialt avatud õied poolalla-poolküljele. Varrel on 3 rohelist lehte, mis kuivavad suve teisel poolel. Poolvari, viljakas, happeline kuni neutraalne jahe ja niiske savikas huumusmuld. 4 EUR
Trillium kurabayashii, rait-kolmiklill. 45 cm kõrgusel varrel mais puhkev raotu õis on püstiste 6-10 cm pikkuste ja 2-3,5 cm laiuste tumepunaste või -purpursete kroonlehtedega. Hele- ja tumerohelisekirjud (lisandub ka lillat) lehed. Liik kasvab Põhja-California ja Oregoni niisketes lehtmetsades. Aianduses on liik tihti liikvel vale nime Trillium sessile 'Rubrum’ all. Vari ja poolvari, parasniiske muld. 12 EUR
Tulipa bakeri 'Lilac Wonder' (Tulipa saxatilis Bakeri rühm 'Lilac Wonder'; P. Visser Czn. 1971), Bakeri tulp 'Lilac Wonder'. Diploidne Bakeri tulp on Kreeta saare endeem, mis kasvab lubjakivikaljude huumusrikastes lõhedes. Botaanikud ühendavad Bakeri tulbi miskipärast enamasti kaljutulbiga (T. saxatilis), mis on triploidne (kolmekordse pärilikkusaine komplektiga) liik ning mille õied on suuremad ja heledamad ning õiepung enne puhkemist longus. Erinevalt kaljutulbist moodustab Bakeri tulp seemneid, ent ka maa-aluseid võsundeid (stooloneid). 35 cm kõrguse mai lõpus õitseva valitud klooni (’Lilac Wonder’) õied on kahvatulillad või heleroosad ja suure helekollase põhjalaiguga. Tolmukapead on kollased. Sort on ohtralt auhindu saanud, kuid meie kliimasse ei sobi. Külm ja niiskus pole teda aastatega hävitanud, vaid ta on isegi paljunenud, kuid minu aias on ta harva õitsenud (ehkki lillepoodide reklaami põhjal on ta rikkalikult õitsev). Viimastel aastatel olen tema õisi õnneks sagedamini nägema hakanud. Näib, et sort on soojalembene ja ei saa meie kliimas õitsemiseks vajalikku soojushulka kätte (sama probleem on ka hüatsintidega, tutt-kobarhüatsindiga ja veel mõnede sibullilledega). Kindlamaks õitsemasaamiseks siiski võimalusi on: 1) soe kasvukoht aias, 2) kile all või külmkasvuhoones kasvatamine, 3) lehestiku kolletumise ajal üleskaevamine ja toas hoidmine ning sügisel hilja peenrasse tagasi istutamine. Täispäike, parasniiske kuni kuiv muld. 0.50 EUR
Tulipa grengiolensis, grengioli tulp. 45 cm kõrgusel varrel on 3-4 sinihallikat lehte ning mai lõpus või juunis kausjas õis. Looduses esineb liigil 3 erinevat värvivarianti: punane, kahvatukollane ning punaseservaline kahvatukollane. Kultuuris on levinud just viimane vorm (nr. 622123), mis on korjatud M. Ruffier-Lanche poolt 1962. aastal Lõuna-Šveitsist Wallise kantonist Rhone jõe ülemjooksult. See Šveitsi endeemne hiljaõitsev uustulp kasvabki vaid Valais‘ (Wallise) kantonis Grengioli küla juures. Esmakordselt maailmas näidati seda liiki näitusel alles 1975. aastal. 2.50 EUR
Tulipa tarda, hilistulp. 5-20 cm kõrgusel taimel on 3-7 kitsapoolset tumerohelist lehte. Mitmeõielise liigi valged õied aprilli lõpus-mais on väga suure kollase põhjalaiguga – üle kolmveerandi õiest on kollane, vaid õielehtede tipud on valged. Sisemistest (3,5 × 1 cm) tunduvalt kitsamad välimised õielehed on seljalt rohekaslillakad. Tolmukad on üleni kollased. Päikese käes avaneb õis tähtjalt, pilves ilmaga aga on suletud. Alles 100 aastat tagasi kultuuri viidud tetraploidne Põhja-Tian Shani endeemne liik esineb looduses väga harva, ent aedades (ka Eesti omades) sageli. Hilistulp on suurte aiandusauhindadega lausa üle külvatud ja on seda ka väärt. Meil vastupidav suurepärane kiviktaimlataim paljuneb nii vegetatiivselt kui seemnetega. Õitsvad taimed saadakse 4 aastat peale külvi. Taimi kaua ühel kohal kasvatades moodustub ilus kogumik. 0.20 EUR
Veratrum viride, roheline upsujuur. Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas (kuid mitte keskosas) looduslikult kasvav kuni 2 m kõrgune püsik kaunite kausjate lehtedega ja suurtesse harunevatesse õisikutesse koondunud arvukate kollakasroheliste õitega. Mul on vedanud, et mulle on sattunud kausjate lehtedega variant, mis on liigile tüüpilisest lamedast lehest palju põnevam. Taolisi kausslehelisi variante on leitud näiteks Alaska loodusest. Kasvab looduses märjas mullas rohumaadel, päikeselistel ojakallastel ja hõredates metsades. Niiskust armastab ka aias. See aiakujundustaim püüab vaatajate tähelepanu imelise magnetina. 9 EUR
Xiphium latifolium 'Dark Waves' (syn. Iris latifolia ’Dark Waves’, Iris anglica hort. ’Dark Waves’; Janis Rukšans 2008; raised from seeds coll. by Michael Hoog in Spain), inglise mõõkiiris 'Dark Waves'. Suvel õitsev sibuliiris. Liik kasvab metsikult Pürenee mägede niisketel alpiniitudel. Sordi 60 cm pikkusel varrel on juuni lõpus ja juuli algul 2-3 suurt (5-7 cm läbimõõduga) tumesinist õit. Lätlane Janis Rukšans aretas sordi seemnetest, mis Michael Hoog oli korjanud Hispaaniast ning kinkinud Janisele tolle esimesel Hollandi-reisil 1988. aasta augustis. Neist Hispaania seemnetest aretas Janis 3 eri õievärvusega nimelist sorti. Päike, niiske kuni parasniiske muld. Inglise mõõkiirised on hollandi mõõkiiristest (Xiphium ×hollandicum hort.) talvekindlamad. 3 EUR
Tellimusi pojengiistikutele võtan vastu kuni 10. septembrini (erandkorras ka hiljem). Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Viimastele ei pruugi mõningaid menusorte enam jätkuda. Minult 2 viimase aasta jooksul taimi tellinud inimesed on väikeses eelisolukorras, sest neile saadan uue kataloogi ilmumisest meiliga koheselt teate. See võimaldab neil kiiremini reageerida ja järjekorras parema koha saada. Taimed saadan tellijatele postiga teele septembrikuu jooksul. Pakutav sortiment on küll suur, kuid kuna enamikust sortidest on mul valmis suurusega istikud juba eelnevalt olemas, siis loodan tellimuste täitmisega tähtajaks hakkama saada.
Postikulud - pakend pluss saatekulud – 5 EUR tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse. Tellimused saata meiliaadressil . Minu kontakttelefon on 5623 4524. Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175, Sulev Savisaar.
Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.
Põhjalikumalt saate pojengide kohta lugeda minu pojengiraamatust:
Sulev Savisaar. Pojeng. AS Ajakirjade Kirjastus. 2009. 224 lk.
1980-ndate lõpus ja 90-ndate aastate algul kasvatasin 500 pojengisorti. Suure osa neist olen 1990-ndatel aastatel üle andnud Tartu Ülikooli botaanikaaiale ja Tallinna Botaanikaaiale, kus inimestel on neid mugavam vaatamas käia kui minu juures maal. Praeguseks olen oma aias alles jätnud veidi alla 100 sordi, mida pean pojengide paremikku kuuluvaks või millegi muu poolest huvitavaks või iseäralikuks. Siin postimüügiga pakutavad taimed pärinevadki sellest paremikust:
Paeonia'Angelo Cobb Freeborn' (Freeborn 1943). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga ( P. officinalis ‘Rubra Plena’ x P. lactiflora ‘Mme. Jules Dessert’). Helepunane (korallpunane) kuni erk tumeroosa, keskmise suurusega (läbimõõt 13 cm), väga tihe, tolmukateta, algul poolkera-, hiljem kera-tüüpi täidisõis. Erineb muudest sortidest kerakujulise õie poolest. Taolise täiskeraja õietüübiga on minu aia pojengidest veel vaid ‘Howard R. Watkins’, ‘Peach Rose’ ja ‘Red Grace’. Varajane. Puhmik on minu paljuaastaste mõõtmiste alusel keskmise kõrgusega (85 cm), kuid registri järgi peaks olema kõrge (mõnel aaastal ongi). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1984. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia anomala from Altaiskoye (spont. Altaiskiy kray, raion. Altaiskoye, vill. Altaiskoye (earlier: Altaiskiy), collector Antanas Makunas 1986), anomaalne pojeng Altaiskojest. 9 cm läbimõõduga tumeroosad kuni lillakaspunased õied asuvad varre tipus ühekaupa. Õied ei avane pärani, vaid jäävad lailehterjaks. Nii tolmukaniidid kui -pead on kollased. Võimsakasvuline (1 m), lopsaka lehestikuga ülivarajane liik puhkeb aias õide juba maikuus! Lehtedel olen näinud kollakat või punakat sügisvärvust. See Siberi taim on ülimalt külmakindel. Lääne-Siberis on ta toidutaim: juurikaid, mis võivad saavutada hiigelmõõtmed, koguti, kuivatati ja keedeti koos lihaga. Ravimtaimena on ta tuntud maarjajuure nime all. Taim on saadud 1986. aastal Altai kraist Altaiskoje (tollal Altaiski) asulast sealselt lillekasvatajalt Antanas Makunaselt, kes kaevas selle välja kohalikust loodusest. Teadaoleva kogumiskohaga anomaalset pojengi pole seni Eestis keegi peale minu pakkunud. 12 EUR
Paeonia anomala, anomaalne pojeng (leiukohata). Ukraina lillekasvatajalt Galina Petrovna Potapovalt 1989. aastal saadud taime looduslik leiukoht pole teada. Liigi tüüpilise esindaja umbes 9 cm läbimõõduga õis on lehterjas, kuid sellel variandil on õis märksa laiemalt avatud, mistõttu ta tundub mulle tüüpilisest variandist ilusam. Selle ülivarajase pojengi õied puhkevad juba maikuus, mitu nädalat kuni kuu aega tavapojengidest varem. 2004. aastal olen tema õisi pildistanud isegi juba 16. mail! Selle liigi hankimisega pikendate pojengide õitseaega aias oluliselt. 10 EUR
Paeonia 'Blaze' (Fay 1973). Selle hübriidpojengi aretamisel on kasutatud sorti ‘Bravura’. Erepunane (õitemass lausa “põleb”, eriti õhtupäikeses), väga suur (Ø 18 cm), 2-3 rea laiade kroonlehtedega korrapärase lihtõie südames on kontrastne kollane tolmukakimp. Tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased. Emakasuue punane. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm), püstiste ja sirgete vartega. Seisab ilma toeta, seetõttu on ka hea pargisort. 8 EUR
Paeonia 'Bravura' (Saunders 1943). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisest hõlmise pojengiga (P. peregrina). Erepunane, hiljem roosakaspunaseks muutuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm) lihtõis, millel on tavaliselt 3 rida kroonlehti. Tolmukaniidid helekollased, tolmukapead tumekollased. Emakasuudmed punased. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85-90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Buckeye Belle' (Mains 1956). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P.lactiflora). Keskmise suurusega pooltäidisõie mõni ring kroonlehti on suured ja väga tumepunased. Õie südames on kribu-krabulised pisikesed petaloidid segamini arvukate kollaste tolmukatega. Emakasuudmed ja tolmukaniidid on punased, tolmukapead kollased. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. 8 EUR
Paeonia 'Carina' (Saunders 1944). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi ristamisest hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Väga erepunane (vananedes muutub roosakaspunaseks), suur (Ø 17 cm), kollase tolmukakimbuga pooltäidis- kuni lihtõis on tavaliselt 1–3 rea kroonlehtedega. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seisab ilma toeta. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Coralie' (Saunders 1940). See hübriidpojeng on saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) ristamisest valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Väga erk tumeroosa (korallroosa), keskmise suurusega (Ø 14–15 cm) lihtõis ilusa kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on roosakasvalged, tolmukaniidid ja -pead kollased. Sellist hõõguvroosat õievärvi pojengidel enne hübriidpojengide aretust ei tuntud. Aias paistab kaugele silma. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia 'Diana Parks' (Bockstoce 1942). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ( P. officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Erk helepunane, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega, poolkera tüüpi täidisõis. Särav õievärvus! Varajane. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80-85 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1986. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Early Scout' (Auten 1952). See Ameerika hübriid on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi 'Richard Carvel' ristamisest ahtalehise pojengiga (P. tenuifolia). Väga tumepunane väike (Ø 11 cm) õis ei avane pärani, vaid on kausi- või tassikujuline. Emakasuudmed ja tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased. Väga varajane. Puhmik madal (60 cm), veidi võsundiline. Varajasuse on hübriid pärinud ahtalehiselt pojengilt, samuti ka madala kasvu ja väga kitsaste lehehõlmadega lehestiku. Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 2001. aastal. Sort on omapärane eelkõige oma miniatuursuse (kääbuskasvu) tõttu. 8 EUR
Paeonia 'Edgar Jessep' (Bockstoce 1958). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. officinalis × P. lactiflora). Erkpunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Avanemisel meenutab oma roosiõielaadsete avanevate õienuppudega sorti 'Carol', kuid õied on suuremad. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 20 EUR
Paeonia 'Ellen Cowley' (Saunders 1940). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisest hõlmise pojengiga (P. peregrina). Omapärase värvusega, erepunane oranžikasroosa varjundiga, hiljem roosaks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm), südamikus kena kollase tolmukakimbuga pooltäidisõis, harvem lihtõis. Minu aias on kroonleheringe enamasti 3–5. Emakasuudmed punased. Tolmukaniidid ja -pead kollased. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastatel 1975–1977 ja võitja pooltäidisõieliste hübriidide rühmas 1986–1989. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Helen Matthews' (Saunders-Krekler 1953). Selle hübriidpojengi valis ja nimetas Krekler Saundersilt ostetud seemikute seast. Erepunane, hiljem roosakaspunane, suur kuni väga suur (Ø 17-18 cm), kollase tolmukakimbuga, kausjas, laiade kroonlehtedega õis. Registri järgi pooltäidisõieline, kuid minu aias on ta alati olnud lihtõieline, enamasti 3 rea kroonlehtedega. Kroonlehtede välisküljel on valge vööt. Emakasuudmed on punased, tolmukaniidid kreemid (kahvatukollased), tolmukapead kollased (mõnel lilla kesktriibuga). Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Henry Bockstoce' (Bockstoce 1955). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Erkpunane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1987, 1988, 1990 ja 1992, sama näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. Sordi tõelist väärtust peegeldab UÜ Aavikuemanda müügihind 32 EUR istiku eest. 18 EUR
Paeonia 'Heritage' (Saunders 1950), pojeng 'Heritage'. See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi ristamisest hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Erkpunane suur (läbimõõt 17 cm) hõre kuni keskmise tihedusega tolmukatega roos-tüüpi täidisõis. Puhmik annab minu aias nii pooltäidisõisi kui ka täidisõisi, mis mõlemad on huvitavad ja kaunid. Väga varajane kuni varajane. 2015. aastal külma kevade ja suve alguse tingimustes oli eriliselt varajane. Puhmik kõrge (100-105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. 20 EUR
Paeonia 'Illini Belle' (Glasscock 1941), pojeng 'Illini Belle'. See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P.lactiflora). Puhkedes peaaegu mustjaspunane, hiljem tumepunane, keskmise suurusega (Ø 15 cm) laialt avatud pooltäidisõis (registri järgi 3-5 rida kroonlehti, minul enamasti 3) kollase kontrastse tolmukakimbuga südames. Tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased, emakasuudmed heleroosad. Väga varajane. Puhmik madal (75 cm). 20 EUR
Paeonia lactiflora, valgeõieline pojeng. See looduslik liik on enamiku rohtsete pojengisortide metsik esiema. Tema ristamisest teiste liikidega on saadud lisaks ka enamik hübriidpojengi sortidest. Korrapärane roosakasvalge või puhasvalge kollase tolmukakimbuga tugevalt ja meeldivalt lõhnav väike (Ø 10 cm) lihtõis juunis. Ilma toeta seisval õisikuvarrel on mitu õit, mis pikendab tunduvalt õitseaega. Keskmise kõrgusega (95 cm) puhmik on enamasti väga varajase õitseajaga. Pakun oma aia seemikuid, mis on tekkinud erineva päritoluga looduslike taimede ristumisest. 8 EUR
Paeonia lactiflora from Dalneretshensk (spont. Primorskiy kray, Dalnerechensk), valgeõieline pojeng Dalneretšenskist. 1987. aastal sain Altai krai lillekasvatajalt Valentina Krohmaljovalt Primorje kraist Dalneretšenskist pärineva keskmise kõrgusega (90 cm) loodusliku taime, mis tundus mulle teistest valgeõielistest pojengidest veidi erinevana. Täiskasvanud taime lehestik jättis mulle algaastatel mulje pügatud hekitaimest, mille pinda katavad varajased väikesed (läbimõõt vaid 8 cm) puhkedes roosakasvalged, hiljem kiiresti valgeks muutuvad kausjad (ei avane pärani) õied. Hiljem ma sellist lehestiku tihedust ja ühtlast kõrgust enam ei täheldanud. Hilisematel aastatel torkas silma hoopis taime õierikkus: lisaks peaõiele, mis puhkeb esimesena, annab vars kuni 6 hiljem puhkevat kõrvalõit, mis ulatuvad peaõiest kõrgemale. 2005. aastal andsin kloonile töönimeks ‘Dalneretšensk’, kuid pole seni ikka lõpliku veendumuseni jõudnud, kas see kloon vajaks sordinimega eristamist või mitte. 15 EUR
Paeonia lactiflora pink single cultivar, valgeõielise pojengi roosa lihtõieline sort. Roosa väga suur (Ø 19 cm) lihtõis. Emakasuudmed punased. Hiline. Puhmik väga kõrge (120 cm). Sordi nime ma ei tea, sest see on kaubandusest ostetud ja õitsema puhkedes osutus valeks (ei vastanud sordinimele ‘Paula Fay’). 4 EUR
Paeonia lactiflora 'Akron' (Krekler 1962), valgeõieline pojeng ‘Akron’. -- Tihti inimesed küsivad, miks on roosa- või punaseõielistel P. lactiflora sortidel juures nimi valgeõieline pojeng, arvates, et tegu on eksituse või kirjaveaga, sest antud sortide õied pole ju valged! Tegelikult mingit viga pole, sest need sordid kuuluvad liigi P. lactiflora alla, mille eestikeelne vaste (liiginimi) on valgeõieline pojeng. See, et liik on looduses valdavalt valgete õitega ja sellest ka endale nime saanud ei tähenda, et tal ei võiks olla roosa-või punaseõielisi sorte. -- Jaapani õietüübiga sort. Kroonlehed tumepunased, südamepoolkera staminoodid (kõlutolmukad) tumepunased kontrastse kollase servaga. Õis keskmise suurusega (Ø 15 cm). Hiline kuni väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Välimuselt on enam-vähem nagu 'West Elkton', kuid kroonlehed on punasemad, 'West Elktonil' lillamad. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 20 EUR
Paeonia lactiflora 'Alley Cat' (Roy G. Klehm 1995), valgeõieline pojeng 'Alley Cat'. Valge põhitooniga väike (Ø 13 cm) lihtõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on punased, tolmukad kollased. Kuulsas Klehmi firmas aretatud uudse sordi õis on korrapäratu, taotluslikult pöörase sasitud välimusega, kus valgele lisandub rohekat ja kreemi varjundit ning arvukalt ebakorrapäraseid lillasid vöödikesi ja tipukesi. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Ama- no-sode' (ex Japan pre-1928), valgeõieline pojeng 'Ama- no-sode'. Aretaja on teadmata. Esmakordselt mainib sorti James Boydi toimetatud Ameerika Pojengiseltsi käsiraamat “Peonies” 1928. aastal. Jaapani tüüpi suures kuni väga suures (läbimõõt 17-18 cm) õies on 1-2 rida lillakasroosasid suuri välimisi kroonlehti, südames aga kena helekollane kuppel (poolkera) väiksematest kitsastest kroonlehetaolistest kõlutolmukatest ehk staminoodidest. Lähemal vaatlemisel on staminoodid kahvaturoosad kollase servaga, kuid eemalt vaadates jätavad kreemi (helekollase) mulje. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik madal (80 cm). 20 EUR
Paeonia lactiflora 'Bessie' (Krekler 1958). Roosa kuni heleroosa, pleekuva servaga, suur (Ø 17 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, lame, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Rikkalik õitsemine! Puhmik kõrge (100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Break o’Day' (Murawska 1947). Jaapani õietüübiga (või anemoonõieline) pojeng, millel on kuni 3 rida lillakaspunaseid välimisi kroonlehti ja veidi tumedam samavärvilistest staminoodidest lame poolkera südames. Lillakaspunaste staminoodide kollased servad annavad õiesüdamele huvitava ebamäärase värvikombinatsiooni ja kontrasti. Keskmise suurusega (Ø 15 cm) ja tihedusega õis. Õitseaeg keskmine kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). Omapärane, teist talle lähedase välimusega sorti pole. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Coral Pink'. Registris seda sorti pole, küll aga on ta ära märgitud Ameerikas Smirnowi 1979. aasta kataloogis: „Heleroosa koralse varjundiga, vaimustab kõiki.” Samuti esineb sort venekeelsetes raamatutes ja kataloogides. Tumeroosa, keskmise suuruse (Ø 13–14 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Sordi omapära seisneb noore õie südamepoolkera säravas korallroosas varjundis, mis kahjuks hiljem muutub küllalt kiiresti tavaliseks tumeroosaks. Sellist õiesüdamiku värvitooni pole näinud ühelgi teisel pojengisordil. Väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Just ‘Coral Pinkist’ olen aretanud esimese Eesti pojengisordi ‘Virmalised’, millel on enneolematu õiesüdamiku värvus (ehkki hoopis teistsugune kui emal). 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Coral Queen' (Sass 1937). Puhkedes meeldiv õrn-heleroosa, hiljem valgeks pleekuv õis, mille südamik jääb roosakaks. Keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskhiline kuni hiline. Puhmik madal (80 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis.12 EUR
Paeonia lactiflora 'Dresden Pink' (Wild 1957). Keskmine roosa (ei tume ega hele), keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe, tolmukateta, kerajas kuni silinderjas roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm), tugevate vartega. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Elsa Sass' (Sass 1930). Valge, roosa varjundiga (mõnel aastal võib puhkeda ka valgena või ilusa heleroosana), hiljem valgeks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Harva võib mõnel petaloidil esineda ka lillasid emakasuudmemärke. Hiline. Puhmik kõrge (105 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1943. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Ensign Moriarty' (Lins 1949). Puhkemisel tumeroosa, hiljem keskmiselt roosa, pleekuva servaga, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, südamenupu ümber ja südames enamasti varjatud tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Pleekuvad petaloidiservad muudavad õie eriti kauniks. Keskhiline. Puhmik madal (75–80 cm) ja jämedate vartega. Mitmete näituste, kuid mitte suurimate, võitja. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Fairy'. Aretaja pole teada, esmakordselt mainitakse sorti Wassenbergi kataloogis 1955. aastal. Keskmise suurusega (Ø 15 cm) jaapani tüüpi õis on omapärase ja harmoonilise pastelsete (heledate) värvuste kombinatsiooniga. Kroonlehed on heleroosad. Õie südames asuv kohev roosakaskreem poolkera koosneb kitsastest heleroosadest staminoodidest, millel on kollane serv ja tipp. Emakasuue on punane. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik kõrge (100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Felix Supreme' (Kriek 1955). Punane, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, korrapärane roos-tüüpi täidisõis võib vastpuhkenult olla ka poolkera tüübi tunnustega. Hiljem muutub õis kõrgeks silindriks. Keskhiline, kuid aastati on olnud kõikumisi keskvarajasest kuni hiliseni. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastal 1979. Kolmel aastal järjest (1987–89) oli koos sordiga ‘Kansas’ Moskva pojenginäituse võitja punaste sortide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. Selle hea sordi SOODUSHINNA põhjuseks on tema ületootmine minu aias. 8 EUR
Paeonia lactiflora 'Florence Ellis' (Nicholls 1948). Sort on saadud 'Marie Crousse' ja 'Lady Alexandra Duff' ristamisest. Heleroosa (ilus "beebiroosa"), õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Mõnel aastal võib mõnel petaloidil (ebakroonlehel) südamenupu ümber olla tumelillasid laike (emakasuudme jäänuseid), mis miskipärast ei häiri, vaid harmoneeruvad heleroosaga. Keskmine õitseaeg. Puhmik väga kõrge (110 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Flower Girl' (Auten 1935), valgeõieline pojeng 'Flower Girl'. Heleroosa, südamiku poole valgeks helenev, õitsemise lõpuks valgeks muutuv, keskmise suurusega (läbimõõt 14 cm), hõredapoolne, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Puhmik madal (75-80 cm). 20 EUR
Paeonia lactiflora 'Frances Mains' (Mains 1955). Sort on saadud 'General Gorgas' ja 'Alice Harding' ristamisest. Õis on suurepärase õrnroosa (heleroosa) värvusega, mis pleekub õitsemise lõpuks peaaegu valgeks. Kauem säilib roosa toon südamikus. Keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Mõnel aastal on mõnel petaloidil tugevad lillad emakasuudmemärgid. Keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja 1961. aastal. Sorti on autasustatud ka medaliga Home Achievment Medal, Chicago 1955. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Gladys Hodson' (Krekler 1961), valgeõieline pojeng 'Gladys Hodson'. Valge, suur (Ø 16 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Vaatamata väga tihedatele täidisõitele avanevad nad kergesti ning kõik õied on head ja esinduslikud (ka nõrgematel vartel olevad). Keskhiline kuni hiline. Rikkalik õitsemine! Puhmik kõrge (100-105 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1986. aastal valgete sortide rühmas. 20 EUR
Paeonia lactiflora 'Joseph Christie’ (Rosefield 1939). Valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, lamedapoolne, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Lausa kõik õied näivad olevat head. Mõnes õies võib petaloidi tipuservades punase niidina esineda nõrku emakasuudmemärgikesi. Väga hiline. Puhmik madal (80 cm). Saanud auhinna Honorable Mention at Des Moines. 20 EUR
Paeonia lactiflora 'Jubileinyi' [‘Jubileinõi’] (Krasnova (USSR) 1959). Vene sort. Heleroosa, õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, suur (Ø 18 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskhiline. Puhmik kõrge (105 cm). Moskva pojenginäituse võitja kodumaiste roosade sortide rühmas aastal 1986, sama näituse võitja kodumaiste heleroosade sortide rühmas aastatel 1987 (koos sordiga 'Pamjati Gagarina') ja 1989. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Judge Snook' (Good & Reese 1930). Õrn kahvaturoosa, harvem (mõnedel aastatel) valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Keskvarajane (registri järgi keskhiline). Rikkalik õitseja! Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Leonie' ('Mme Calot') (Barr; Miellez). Sordi aretajate osas pole üksmeelt. Aretajaks peetakse Barri, aga seda au omistatakse ka Miellezile. Heleroosa, õitsemise kestel valgeks või peaaegu valgeks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera tüüpi täidisõis. Kui õitsemise lõpuks kroonlehed end allapoole (vastu vart) keeravad, hakkab õis juba roos-tüüpi meenutama. Mõnikord harva võib petaloididel esineda lillasid emakasuudmemärke, kuid need ei häiri. Sort jätab mulle õitsemise ajal rõõmsa üldmulje. Varajane. 'Leonie' on minu aias valgeõielistest pojengidest (P. lactiflora) sordi 'Vesennii' järel varajasuselt 2. kohal. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). 8 EUR
Paeonia lactiflora 'Marilla Beauty' (Kelsey 1940). Valge heleroosa südamega, harvem heleroosa keskmiselt roosa südamega, hiljem peaaegu valgeks pleekuv, väga suur (Ø 18-19 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega, korrapärane näitusekvaliteediga täidisõis. Moodustab mitu suurt kõrvalõit. Väga hiline. Puhmik kõrge (105 cm). Moskva pojenginäituse võitja roosakasvalgete sortide rühmas aastatel 1987-1989 (neist 2 aastal koos võrratu sordiga 'Corinne Wersan'). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 18 EUR
Paeonia lactiflora 'Minuet' (Franklin 1931). Heleroosa, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, lamedapoolne roos-tüüpi täidisõis. Rikkalik õitseja. Keskhiline kuni hiline. Puhmik väga kõrge (110-115 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Nauvoo' (Auten 1937). Puhkedes roosa varjundiga valge (harvem heleroosa), hiljem valgeks pleekuv, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskmise õitseajaga kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100-105 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Pamjati Akademika Tsitsina' (Krasnova seemik 310/59; Krasnova1959). Vene pojengiregister (1990) annab sordi aretajaks NSVL TA Peabotaanikaaia ja aretusaastaks 1969. Akadeemik N. V. Tsitsini nime leiab ühest Moskva Peabotaanikaaia püsilillekollektsioone tutvustavast raamatust (1960), kus ta on vastutav toimetaja. Puhkedes heleroosa või valge roosa varjundiga, hiljem valge, väga suur (Ø 18 cm) nagu taldrik, keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Mulle meenutab ta kuulsat sorti 'Dolorodell'. Keskmine õitseaeg. Puhmik väga kõrge (110-115 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1987-1989. aastatel kodumaiste valgete sortide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Paul M. Wild' (Wild 1964). Küllalt erkpunane, mittepleekuv, suur (Ø 17 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskhiline. Puhmik kõrge (105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja punaste täidisõieliste sortide rühmas aastal 1990. Sel aastal pakun sorti ületootmise tõttu SOODUSHINNAGA: 2,5 korda odavamalt kui eelmisel aastal. 4 EUR
Paeonia lactiflora 'Pink Lemonade' ( Klehm 1951). Aretaja arvates selle sordi (tõlkes ‘Roosa Limonaad’) pastelsetes virsikuvärvides õite vaatamine kuumal päeval justkui kustutaks janu. See esindussort on Ameerika 1976. aasta pojengiregistri kaanepildiks. Heleroosade kroonlehtede keskel on tihe kollane kõrge kera kuni poolkera, mille petaloidide tipud muutuvad roosaks, mis annab kollase-roosa-kirju tulemuse. Teist taolist huvitavat pastelsete toonide kombinatsiooni pole. Suurt (Ø 16 cm), tolmukateta täidisõit on liigitatud nii poolkera tüübi kui ka jaapani õietüübi (anemoonõieliste) alla, kuid kindlasti tuleks eelistada esimest varianti. Hiline kuni väga hiline. Puhmik kõrge (100 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja poolkeraõieliste sortide rühmas 1990. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 19 EUR
Paeonia lactiflora 'Raspberry Sundae' (Klehm 1968). Sort saadi 'Charley's White' ristamisest aretaja ühe enda seemikuga. Suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, poolkera tüüpi või kroon-tüüpi täidisõis. Heleroosade kroonlehtede keskel oleva kreemi poolkera tsentrile lähemal asuvad petaloidid laienevad ja pikenevad ning nende tipud muutuvad roosadeks. See annab ebatavalise roosa-kreemi-kirju värvuse. Aretaja arvates meenutab õis jäätist, mis on pealt kaetud vaarikamoosi laigukestega. Keskvarajane. Puhmik väga kõrge (110 cm). 11 EUR
Paeonia lactiflora 'Red Comet' (Auten 1956). Sügav-tumepunane, suurepärane värvus nagu sordil 'Ruth Clay', keskmise suurusega (Ø 14 cm), hõre, tolmukateta, poolkera tüüpi täidisõis. Kena värvuse on ta pärinud tema esivanemaks olnud sordilt 'Radiant Red'. Emakasuudmed on valged. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. SOODUSHIND. 8 EUR
Paeonia lactiflora 'Ruth Clay' (Kelsey 1935). Väga meeldiv ja eriline sügav-tumepunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), hõre kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, kõrge ehitusega poolkera tüüpi täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90-95 cm). 15 EUR
Paeonia lactiflora seedling 19c-15, valgeõielise pojengi seemik 19c-15. Sordi 'Akron' isekülvist tekkinud seemiku avastasin aias 2004. aastal. Punane lihtõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. 4 EUR
Paeonia lactiflora 'Sweet Sixteen' (Klehm1968). Heleroosa, keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, poolkera tüüpi korrapärane täidisõis. Nõrgemad õied on kroon-tüüpi. Nõrk noor taim annab vaid jaapani tüüpi õisi, millel on kreem südamepoolkera. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (95-100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Thura Hires' (Nicholls 1938). Valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Keskvarajane (registri järgi keskhiline). Keskmise kõrgusega (95 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Velma Atkinson' (Wild 1964). Jaapani tüüpi või anemoonõielise suure (Ø 16 cm) õie lillad kroonlehed ümbritsevad kollastest staminoodidest koosnevat tihedat madalat südamepoolkera, mis mängleb huvitavates kollastes ja lillades värvivarjundites, kuna osa kreeme staminoode kasvatab endale lillad tipukesed. Kollased staminoodid on lilla servaga. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Westerner' (Bigger 1942). Jaapani õiekujuga suur (Ø 16 cm) õis on ühe rea keskmiselt roosade, hiljem heleroosade suurte välimiste kroonlehtede ning südames kollase (hiljem helekollase kuni kreemi) staminoodpoolkeraga. Üks külastaja nimetas seda pojengi tema õie välimuse pärast „võitoosiks”. Õis on küllalt pastelsete (heledate) toonidega. Emakasuudmed on punased. Keskhiline kuni hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1982. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Laddie' (Glasscock 1941). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest ahtalehise pojengi (P.tenuifolia) sordiga ‘Otto Froebel’. Erepunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm) lihtõis kollase tolmukakimbuga südames. Õis ei avane laialt, vaid hoiab end karikjalt. Tolmukaniidid on punased, tolmukapead kollased. Valgekarvasel emakal on punased suudmed. Teistest pojengisortidest oluliselt erinev taim on väga kitsad lehehõlmad („tillilehed“), säravpunase õievärvuse, väga varajase õitsemise ja madala kasvu (70 cm) pärinud ahtalehiselt pojengilt. 20 EUR
Paeonia 'Laura Magnuson' (Saunders 1941). See hübriidpojeng on saadud hõlmise pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. peregrina x P. lactiflora). Puhkedes puhas erk-roosakaspunane, hiljem erk puhasroosa kuni heleroosa (lõheroosa, korallroosa), suur (Ø 17 cm), tasjas, laiade kroonlehtedega, korrapärane lihtõis (või pooltäidisõis, kuni 4 rida kroonlehti) on ilusa kollase tolmukakimbuga südames. Varajane kuni keskmise õitseajaga. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 20 EUR
Paeonia 'Ludovica' (Saunders 1941). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Puhta- ja eredavärviline, õitsemise algul keskmine roosa, hiljem heleroosaks muutuv, suur (Ø 17 cm, 1998. aastal isegi 21 cm!), laiade kroonlehtedega pooltäidisõis (2–4 rida kroonlehti) on kauni kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on tumeroosad kuni punased, tolmukaniidid helekollased (kreemid), tolmukapead kollased, meeketas tumeroosa. Kroonlehed ei pudene, vaid muutuvad taime küljes valgeks ja kuivavad – seetõttu ma algul imestasin, kuidas saab see sort üle kuu aja õitseda. See oli aga silmapete! Õitsemise tõelise lõpu saab määrata tolmukate vananemise järgi. Varajane. Puhmik madal (65 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1999. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 20 EUR
Paeonia 'Mai Fleuri' (Lemoine 1905: P.lactiflora x P. wittmanniana var. nudicarpa). Kahvatu kollakasroosa (või valge ebamäärase kreemikasroosa varjundiga) umbes 9 kortsulise kroonlehega lihtõis on kirjanduse järgi heades oludes suuteline andma ka pooltäidisõisi (mina pole kahjuks taolisi veel näinud). Roosa ja kollase ühendust võib nimetada ka aprikoosivärviliseks, kuid õies on minu arvates aimata ka pruunikat varjundit. Seda omapärast ja huvitavat õievärvust on nimetatud ka aprikoosbeežiks. Hiljem pleekub õis valkjaks. Õis on mõõtmisel väike (Ø 11 cm), kuna ei ava end pärani. Valkjad emakad on tumepunaste emakasuudmetega. Tolmukaniidid on allosas lillad ja ülaosas valged, tolmukapead tumekollased. Ülimalt varajane, õitseb mais. Puhmik madal (75-80 cm). Sordi sain eksitava nimega ‘Fan Tan’ (selle vale nime all on ta maailmas laialdaselt liikvel). Wittmanni pojengi ja valgeõielise pojengi vahelise hübriidina see sort seemneid ei moodusta. Sordi haruldust peegeldab hästi OU Aavikuemanda müügihind 84 EUR istiku eest. 20 EUR
Paeonia obovata from Sakhalin (spont. S Sakhalin, Semiretshye, coll. Peeter Hõrak 1987), äraspidimunajas pojeng Sahhalinilt. 70 cm kõrgune vars kannab maikuus roosakaspurpurset (lillat), hiljem roosaks muutuvat õit läbimõõduga kuni 8 cm. Kõrgel lehestiku kohal asuvad õied ei avane laialt, vaid jäävad kupjaks või kerajaks. Konkureerib koos Wittmanni pojengiga kõige varajasema pojengi tiitlile. Kahjuks on õitseaeg lühike. Vastu sügist kukkurviljade avanedes tulevad nähtavale säravpunased peibutusseemned, mistõttu avanenud viljad mõjuvad veel põnevamalt kui õied. Pojengi kaevas 1987. aastal Lõuna-Sahhalinilt Semiretšje loodusest välja tartlane Peeter Hõrak. 15 EUR
Paeonia officinalis 'Rubra Plena', varajane pojeng 'Rubra Plena'. Sellel varajase pojengi tuntuimal sordil on erkpunane, vähepleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (70 cm). USA-s tuntakse sorti ka nime all 'The Red Memorial Day Peony'. Sorti on Euroopa aedades kasvatatud keskajast alates, dateeritud andmed pärinevad 17. sajandist. See „antiikne” sort on ka meie vanaemade aedade lill. 'Rubra Plena' on Eesti aedades 'Edulis Superba' järel levikult (sageduselt) teisel kohal, ehkki rahvas sordi nime ei tea, kutsudes seda lihtsalt „varajaseks täidisõieliseks punaseks”. 3 EUR
Paeonia peregrina (syn. P. lobata), hõlmine pojeng. Ladina sõna peregrina tahendab „võõramaine”, sünonüümne nimi lobata aga “hõlmine”. Punane pustine õis (Ø 7–11 cm) avaneb vaid pooleldi (kausjalt). 2n = 20. Kasvab looduslikult Moldovas, Rumeenias, Bulgaarias, Kreekas, Albaanias, Itaalias ja Türgis. Liiki viljeldakse 15. sajandist alates. Teda on särava sügavpunase õievärvuse tõttu palju kasutatud sordiaretuses. Tema pärilikkust ja välimust on paljudes hübriidpojengides. Väga varajane. Puhmik on keskmise kõrgusega (kuni 90 cm). 8 EUR
Paeonia 'Prairie Moon' (Fay 1959). See hübriidpojeng on saadud sortide 'Laura Magnuson’ ja 'Archangel’ ristamisest. Valge kollaka varjundiga, suur (Ø 16 cm) pooltäidisõis 3-5 rea kroonlehtede ja kollase tolmukakimbuga südames. Õis ei avane laialt, vaid on enamasti karikjas. Erinevatel aastatel avaldub kollane varjund õies erineval määral, olles enamasti siiski küllalt nõrk. Emakasuudmed on valged kuni helekollased, tolmukaniidid helekollased, tolmukapead tumekollased, meeketas valge. Keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Moskva pojenginäituse võitja pooltäidisõieliste hübriidide rühmas 1988 (koos sordiga 'Ellen Cowley’) ja 1989 (koos sordiga 'Sable’. 25 EUR
Paeonia 'Red Grace' (Glasscock-Klehm 1980). See teadmata vanematega hübriidpojeng Glasscocki tehtud liikidevahelisest ristamisest õitses esmakordselt 1955. aastal, kuid registreeriti alles veerand sajandit hiljem Klehmi poolt. Punane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, kera-tüüpi korrapärane täidisõis. Suudab peaaegu igal aastal raskusteta moodustada tõeliselt ümmarguse kera (mitte poolkera). Sellele aitab kaasa kroonlehtede tagasikäändumine vastu vart. Omapärane õiekuju! Taolise kerakujulise õietüübiga on minu aia pojengidest vaid ‘Angelo Cobb Freeborn’, ‘Howard R. Watkins’ ja ‘Peach Rose’. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm) ja tugeva varrega. Moskva pojenginäituse üldvõitja 1991. aastal ning võitja täidisõieliste hübriidide rühmas aastatel 1987 (koos sordiga 'Carol') ning 1988 (koos sordiga 'Red Charm'). Šedööver (meistriteos)! 18 EUR
Paeonia 'Red Red Rose' (Saunders 1942). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi ‘Adolphe Rousseau’ ristamisest hõlmise pojengiga (P. peregrina). Tulipunane (erepunane), suur (Ø 17 cm) pooltäidisõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Enamasti annab taim minu aias siiski vaid 1–3 rea kroonlehtedega lihtõisi. Emakasuudmed ja tolmukaniidid on punased või roosad, tolmukapead kollased, meeketas roosa. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse võitja pooltäidisõieliste hübriidpojengide rühmas aastal 1989 (koos sordiga ‘Ellen Cowley’). Sordi väärtust peegeldab hästi UÜ Aavikuemanda müügihind 68 EUR istikust. 15 EUR
Paeonia 'Seraphim' (Saunders, 1929). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisest suurelehise pojengiga (P. wittmanniana subsp. macrophylla). Seega vanemate poolest on tegu sordile ‘Mai Fleuri’ väga lähedase ristluskombinatsiooniga. Valge (puhkedes võib mõnel üksikul aastal erandina olla roosa varjundiga), väga suur (Ø 21–22 cm) lihtõis on kauni suure koheva tolmukakimbuga. Emakasuudmed on tumepunased (lillad), tolmukaniidid roosad, tolmukapead pikad ja kollased. Väga varajane. Kõige varajasem valgeõieline hübriid. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm), kuid nii sellele asjaolule kui ka lihtõiele vaatamata vajab siiski toestamist ning varte kõverdumise vältimiseks tuleks seda teha juba küllalt varakult. Varred (punased tõusmed) kasvavad kevadel erakordselt kiiresti pikaks. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 18 EUR
Paeonia 'Walter Mains' (Mains 1957). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Tumepunane, keskmise suurusega (läbimõõt 15 cm) jaapani tüüpi õis. Tumepunased kõlutolmukad (staminoodid) on kollase servaga. Staminoodid on pahupidi: erkpunane külg allpool, tuhm lilla külg aga pealpool. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedali võitja aastal 1974 ning sama seltsi näituse võitja 1988. aastal jaapani hübriidide rühmas. Moskva pojenginäituse võitja 1987 – 1989. aastal jaapani hübriidide rühmas. 25 EUR
Paeonia wittmanniana, Wittmanni pojeng. See tetraploidne (2n = 20) liik kasvab looduslikult Stavropoli krais, Krasnodari krais, Armeenias; Gruusias, Turgis ja Iraanis 800–3000 m kõrgusel ning on nimetatud Kaukaasia loodusest taimi kogunud aedniku C. Wittmanni auks. Taimede värvus varieerub looduses peaaegu valgest kuni kollaseni. Minu umbes 1 meetri kõrgused taimed on kreemikasvalged. Õie läbimõõt on 10–13 cm. Taimed on omapärased nii lehestiku, õitseaja kui ka kaunite viljade poolest. Lehehõlmad on suured (mõõtudega kuni 18x 12 cm) ja lõhestumata. Igal aastal on Wittmanni pojeng minu pojengikollektsiooni kõige varajasem (maikuu keskpaigas) õidepuhkeja. Suve teisel poolel, augustis, viljade avanedes on mustade seemnete seas näha ka arvukalt kauneid korallpunaseid peibutusseemneid. 20 EUR
Tutvustan teile siin, milliseid püsililli on võimalik osta minu aiast koha pealt. Aed asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Elvast, asudes kuulsa lillekasvataja ja paljude lilleraamatute autori Aarne Kähri aiast umbes 4 km kaugusel. Lähedusse jääb ka teise kuulsa lillekasvataja Elle Ahse Eesti üks kaunemaid iluaedu, mis on tõsistele iluaednikele kujunenud tõeliseks tõmbemagnetiks ja unistuste sihtkohaks, omamoodi „Mekaks“, kuhu üha uuesti ja uuesti tahetakse minna.
Minu aia külastamiseks on vajalik eelnev kokkulepe telefonil 56234524 või meiliaadressil
Istikukottides pakutavate taimede sortiment on pidevas muutumises: midagi lõpeb, kuid samas lisandub pidevalt ka uusi nimetusi. Mõningaid taimi pakun paralleelselt nii koha peal kui ka postimüügikataloogis.
Läbikriipsutatud tekstiga taimed on sel hooajal müügil olnud kuid kahjuks juba otsa lõppenud (läbi müüdud).
Abies concolor, hall nulg.
Kuni 25 m. Päike kuni poolvari. Parasniiske kuni kuiv muld. 6 EUR
Adonis amurensis seedlings mix,
amuuri adoonis seemikute segu. Tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda
kuuluva 20 cm kõrguse taime suhteliselt suured, kuni 5 cm läbimõõduga kollased
õied hakkavad õitsema ülivara – juba aprillis (mõnikord koguni märtsis, ühel
erandlikul aastal koguni veebruaris läbi lume), varajaste kloonide puhul veel
enne lumikellukest ja lumekuppu. Amuuri adoonis on varakevadel koos ušaki
krookuse sordiga 'Uschak Orange' esimene kollane lill aias. Erinevalt teistest
adooniseliikidest kuivab tema lehestik juunis või juulis. Parasniiske muld,
päike või poolvari. Suurepäraselt kasvab ka täispäikeses. Erinevalt
lubjalembesest kevadadoonisest (mis õitseb alles mais) eelistab amuuri adoonis
happelist mulda. Mai lõpus või juunis valmivatest seemnetest annab ta aias
isekülvi. Olen selle liigi taimi saanud veerand sajandit tagasi erinevatest
looduslikest leiukohtadest Sahhalini saarelt ja Primorje kraist. Pakun neist
tekkinud erineva välimusega aedseemikute segu. 5 EUR
Adonis sibirica, siberi adoonis.
55 cm kõrgune Siberist ja Mongooliast pärinev liik on adoonistest kõige kõrgem
ja kõige kauem õitsev. Kollased õied aprilli lõpust juuni lõpuni. Päike ja
poolvari, kuiv kuni parasniiske muld. Lubjalembene. 15 EUR
Adonis vernalis, kevadadoonis.
Kesk- ja Lõuna-Euroopast pärinev pikaealine stepitaim, perekonna kauneim liik
läikivate kuldkollaste, ainult päikese käes täielikult avanevate 8 cm
läbimõõduga õitega mais. Õitseajal madal, hiljem puhmiku kõrgus 35 cm.
Täispäike, kuivapoolne muld, lubjalembene. 10 EUR
Allium cernuum (red), kaldlauk
(lillakaspunane). 50 cm. Põhja-Ameerika liik. Arnold Hannusti käest
saadud kaldlaugu lillakaspunaste õitega värvivariant. Õitseb juulis. Osa
botaanikuid peab kaldlaugu Ameerika idaosast pärinevat tumedaõielist varianti
eraldi liigiks äligeini lauguks Allium allegheniense. Päike. Parasniiske
kuni niiske muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest
sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 1 EUR
Allium hymenorrhizum (spont. S Kazakhstan, Aksu-Zhabagly nature reserve, Kshi-Kaindy, 1900, coll. Moscow BG 1946), peenejuureline lauk. Sibulad kinnituvad kimbuna risoomile. Aias üle 100 cm kõrgune peenike jäik vars kannab juulis väikest, kuni 3,5 cm läbimõõduga tihedat püstist kerajat purpurroosat õisikut. Kitsad lamedad sinkja varjundiga lehed on sügiseni ilusad ja värsked. Maailma aianduses praktiliselt tundmatu liik sobib lehtede poolest ka lehtilutaimeks. Peenejuureline lauk kasvab Altai, Kasahstani, Kirgiisia, Tadžikistani, Afganistani, Iraani, Mongoolia ja Loode-Hiina Xinjiangi provintsi niisketel niitudel. Aias on taimed väga vastupidavad. Sain taimed Tallinna Botaanikaaialt, kes sai selle huvitava liigi 1961. aastal Moskvast. Moskva taimed omakorda on korjatud 1946. aastal nii sibulate kui seemnetena Lõuna-Kasahstanis asuvast Aksu-Jabagly (Aksu-Zhabagly) looduskaitsealalt Kshi-Kaindy’st 1900 m kõrguselt. Raske on panna hinda taimele, mida maailmas müügiks ei pakuta. Väärt oleks ta kordades enamat. 9 EUR
Allium microdictyon (spont. Russia,
Kemerovo distr., near Leninsk-Kuznetsk), tüll-lauk. Kemerovo oblastist
Leninsk-Kuznetski lähedalt korjatud taimede kuni 70 cm kõrgune vars kannab
juunis kollakasvalgeid keraõisikuid. Siberi niisketes metsades ja
lähisalpiniitudel kasvav ning poolvarju ja niiskust armastav liik erineb oma
lähisugulasest võidulaugust (A. victorialis) kitsamate ja tavaliselt
paaris lehtede, enamasti violetjate lehetuppede ja kollakate õite poolest..
Jõuline, vastupidav ja hästi paljunev aiataim. Piklikud sibulad on pikikiuliste
kestadega kaetud. 1 EUR
Allium ochotense
(spont. Kunashir, collector Urmas Kaja), ohhoota lauk Kunaširist.
50 cm kõrgune vars kannab juunis laikellukjatest kollakasvalgetest õitest
koosnevaid poolkerajaid või kerajaid kuni 4 cm läbimõõduga tagasihoidlikke
õisikuid. 12-22 cm pikkuseid ja 3-9 cm laiuseid lehti on 2-3. See võidulaugu (A.
victorialis) lähedane sugulasliik kasvab Kaug-Ida, Jaapani, Põhja-Korea ja
Põhja-Hiina metsades ja niisketel niitudel. Kohalikud elanikud söövad taime
toorelt ja soolavad teda talveks sisse. Need piibelehte meenutavate lehtedega
varjutaimed on haljad kevadest sügiseni. Mul on 2 varianti ohhoota lauku. Üks
neist on Urmas Kaja poolt Kuriilidelt Kunaširi saarelt korjatud hallikama
lehega variant. 5 EUR
Allium ochotense
(spont. Insulae Kurilenses, Etorofu, collector Aleksei Paivel from
Tallinn BG 1961), ohhoota lauk Etorofult. Tallinna Botaanikaaed tõi
sibulad Kuriili saarelt Etorofult 1961. aastal. See on eelmisest suurema ja helerohelisema
lehega variant. 5 EUR
Allium pskemense RKMP 82-07 (spont.
S Uzbekistan, Zarafshon ridge, Akbulak valley), pskemi lauk. Tugeva ja
võimsa taimena pälvib pskemi lauk ka temale viitamata alati aiakülastajate
tähelepanu. 80 cm kõrgusel õõnsal, keskpaigast allpool puhetunud varrel puhkeb
augustis valgetest tähtjatest õitest koosnev väga tihe kerajas õisik. Õisikust
veelgi huvitavamad on kevadised pakse sõrmi meenutavad ruljad õõnsad 2-3 cm
läbimõõduga lehed, mida võib kasutada salatiks. Sibulad partiist RKMP 82-07 korjas
1982. aastal Lõuna-Usbekistanist Zarafšoni mäestikus asuvast Akbulaki orust
ekspeditsioon koosseisus Janis Rukšans, Aris Kruminš, Mari Kits ja Aino Paivel
(viimased 2 olid Tallinna Botaanikaaia aednikud). Enne nende retke seda liiki
aianduses ei tuntud. 5 EUR
Allium senescens subsp. montanum
var. glaucum, euroopa laugu (rauklaugu) sinihall teisend.
20 cm kõrgusel nurgelisel varrel juulis-augustis puhkevad kausjad lillad õied
on koondunud kuni 5 cm läbimõõduga poolkerajaks tihedaks püstiseks õisikuks. Teisendi
kõrreliselaadsed kitsad lehed on sinihalli värvusega, spiraalseks väändunud,
haljad kevadest sügiseni, söödavad. Pakutav taim pärineb Inglismaalt Beth
Chatto aiaärist. Parasniiske kuni kuiv muld. 2 EUR
Allium ursinum (spont.
Estonia, Läänemaa, Puhtu peninsula, collector Tallinn BG 1962), karulauk
(Puhtu). 25 cm. Poolvari. Parasniiske kuni niiske muld. Minu jaoks on see kõige
maitsvama lehega söödav lauk. 1 EUR
Arabis blepharophylla,
ripsjalehine hanerohi. 20 cm kõrgune mägitaim Californiast. Lillad
õied aprillis ja mai algul. Päike. Parasniiske muld. 2 EUR
Arum elongatum, piklik
aarum (leiukohata). Musta mere ümbruse niisketes hõredates lehtmetsades
kasvav mugulaga 30 cm kõrgune külmakindel "kalla" hakkab õitsema
juunis 15-30 cm pikkuse ja kuni 10 cm laiuse tume-purpurpunase sametise tõlviku
kandelehega (”õiega”). Õisiku lõhn on ebameeldiv. Hilissuvel peale lehtede
kuivamist ehib taim aeda säravpunastest marjadest tõlvikutega. Poolvari, vett
hästi läbilaskev parasniiske viljakas aluseline muld. Märga maad ei taha! 4 EUR
Asphodeline taurica, krimmi parukliilia. Kõrgus 60 cm. Õitseb mais ja juunis tihedates püstistes õisikutes asuvate valgete õitega. Annab isekülvi. Täispäike ja kuiv muld, millele võib lisada ka liiva. Taimed olen saanud 1989. aastal Ukrainast ja nad tunnevad end meie kliimas suurepäraselt. 4 EUR
Aster amellus (spont. Dorlisheim
commune, NE France, Alsace, Bas-Rhin department), amellaster (Dorlisheim).
Juuli lõpust oktoobri alguseni õitseva 50 cm kõrguse taime arvukad õied on
sinakaslillad kollase südamikuga. Ma ei paku sorte, vaid Kirde-Prantsusmaalt
Alsace piirkonnast Dorlisheimi vallast (kommuunist) loodusest korjatud
seemnetest kasvatatud taimi. Päike. Kuiv muld. Lubjalembene. 1 EUR
Cimicifuga simplex Atropurpurea
rühm 'Brunette' (Haubert Christensen), liht-lursslill ’Brunette’.
Sort on valitud ja nimetatud Taanis Haubert Christenseni poolt. Kõrgus 150-180
cm. Suured astilbelaadsed lehed on purpurmustjad. Lehestiku kohal kõrguvad
septembri lõpus ja oktoobri algul pikad ja kitsad roosaka varjundiga valged erakordselt
tugevasti ja meeldivalt lõhnavad õisikud. Sobib ka lõikeks. Poolvari. Niiske
muld. 6 EUR
Clematis terniflora var. mandshurica
(Clematis mandshurica), mandžuuria elulõng. 1,5-2,5
m pikkuse varrega rohtne ronitaim. Valged väikesed (läbimõõt 2-4 cm) lõhnavad
õied suurtes kobarates augustis (juulis-septembris) sama aasta vartelt, mis
talveks kuivavad. Haigus- ja talvekindel, katmist ei vaja. Ei roni. Varred
kasvu algul püstised, hiljem vajavad tuge. Annab isekülvi. 5 EUR
Cypripedium guttatum (spont.
Amur. obl., Zavitinsk, collector Vladimir Grintsov 1988), laiguline
kuldking Zavitinskist. 20 cm kõrgune külmakindla avamaaorhidee olen saanud Amuuri
oblastist Zavitinski linna lähedalt loodusest. Mai lõpus ja juuni algul õitseb
väikeste kingakujuliste õitega. Valge õis on lillade laikudega. Zavitinski
taimed on erksamate lillade laikudega kui varasematel aastatel Primorje kraist
Olgast pakutud taimedel. Poolvari. Parasniiske happeline kuni neutraalne muld. 35 EUR
Cypripedium reginae, meelis-kuldking.
Looduslikult Kanada idaosas ja USA-s kasvav liik eristub teistest liikidest oma
jõulise kasvu ja hilise õitseaja poolest. Kõrgus kuni 50 cm esineb ka 90 cm
kõrgusi taimi!). 3-5 cm pikkune valge king juuni keskel kuni juuli algul on
tugeva roosa kuni lillakaspunase varjundiga, kusjuures kinga nina on
lillakaspunane ja kand peaaegu valge. Poolvari, kuid talub ka täispäikest.
Niiske neutraalne muld. 25 EUR
Cypripedium ventricosum from Olga
(spont. Primorskiy krai, Olga, collector Lyudmila Kursheva 1987), puhev
kuldking Olgast. Siin pakutavad mai lõpus ja juuni algul õitsevad
helelillade õitega 35-40 cm kõrgused taimed olen saanud Kaug-Idast Primorje
kraist Olga asula lähedalt loodusest. Puheva kuldkinga puhul on tegu loodusliku
hübriidiga kauni kuldkinga ja suureõielise kuldkinga vahel (C. calceolus
× C. macranthos), mille õievärvus võib varieeruda laiades piirides
lillakaspunasest kuni valge või kreemini. Levila ulatub Ukrainast kuni
Kaug-Idani ja Hiinani. 45 EUREUR
Dictamnus albus, valge
moosesepõõsas. 100 cm. Suured lillakaspunased õied juunis-juulis.
Kogu taim lõhnab tugevasti, eritades eeterlikke õlisid sedavõrd, et tuulevaikse
päikeselise ilmaga võib need süüdata. Päike. Kuiv muld. Lubjalembene. 2 EUR
Gentiana acaulis, varretu emajuur.
Nahkjate läikivate igihaljaste lehtedega madalad padjandid annavad mai teisel
poolel suuri püstiseid ere-sügavsiniseid kellukjaid õisi väga lühikestel
vartel, nii et taime kõrgus on õitsemise ajal vaid 10 cm. Päike ja poolvari,
parasniiske huumusrikas savikas muld. Taim on lubjapõlgur. 5 EUR
Gentiana gracilipes, sale emajuur. Kuni 25 cm pikkustel tõusvatel vartel puhkevad juuli lõpus lillakassinised õisikud (ebasarikad) nii tipmiselt kui lehekaenaldes. Õied on lehterjad. Kasvab Hiinas, Mongoolias ja Venemaal Ida-Siberis. „Flora of China“ peab liiki vaid dauuria emajuure tüüpteisendiks (G. dahurica var. dahurica). Päike kuni poolvari. Parasniiske muld. 2 EUR
Helianthus salicifolius, hiid-päevalill. 250 cm kõrgune taim USA keskosast. Harunemata varsi katavad aluysest kuni tipuni tihedalt paiknevad pajulehti meenutavad kitsassüstjad lehed. Meie kliimas ei suuda taimed sügisel õide puhkeda, kuid on ka nendeta aia üks silmapaistvamaid kujundustaimi. On võsundiline. Päike. Kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR
Heliopsis helianthoides var. scabra,
kare päikesesilm. Taim on tavalisest karedast päikesesilmast veidi
erinev ja kenam, sest olen taime üles kasvatanud sordirühma 'Neue Hybriden'
seemnest. 100-120 cm kõrgune puhmik õitseb väga pikalt juulis ja augustis. Suurepärane
ja kaua säiluv nõgese lehega vaasilill. Ka täiesti lootusetult lontis lõikelill
ajab end vaasis kiiresti sirgu. Päike. Parasniiske muld. 1 EUR
Helleborus niger 'Praecox', must
lumeroos 'Praecox'. 25 cm. Õitseb sügisel oktoobris või novembris,
kevadel ei õitse või õitseb vähe. Igihaljas lehestik. Vari ja poolvari,
parasniiske muld. 3 EUR
Hemerocallis 'Canadian Border Patrol'
(J. Salter 1995), päevaliilia 'Canadian Border Patrol'. Juulis-augustis
70 cm pikkustel vartel purpurse südamikuga kreemikad õied. Päike. Parasniiske
muld. 4 EUR.
Hemerocallis 'Lita' (Andris
Kruminš 2005), päevaliilia 'Lita'. Läti sort. 90 cm. Kreemikad lõhnavad
õied on purpurse kontrastse rõngaga ümber roheka neelulaigu. Tetraploidne. 5 EUR
Hemerocallis 'Roswitha'
(Trimmer 1992), päevaliilia 'Roswitha'. Roosakaskreem täidisõis purpurse
rõngaga ümber roheka neelulaigu. Minu aias pole ta veel suutnud täidisõit
moodustada. Keskvarajane. Diploid. 1 EUR
Hepatica nobilis f. alba
'Tamsa' (Sulev Savisaar 1990; spont. Estonia, Tartumaa, vil. Tamsa,
collector Sulev Savisaar 1990), harilik sinilill 'Tamsa'. Tartumaalt
Tamsa küla metsast korjatud valgeõieline taim. 10-20 cm. Aprill. Vari kuni
poolvari. Parasniiske muld. 4 EUR
Hepatica nobilis ’Rosea’,
roosaõieline harilik sinilill. Tartu turult vene ajal ostetud taimed. Õitseb
aprillis ja mai algul. Vari kuni poolvari. Parasniiske muld. 4 EUR
Hepatica transsilvanica 'Alba'
(since 1897), transilvaania sinilill 'Alba'. Rumeenias ungarlastega
asustatud Transilvaanias kasvav transilvaania sinilill erineb meie kodumaisest
sinilillest suuremate ja varajasemate õite ning 5-hõlmise lehe poolest.
Pakutavad taimed on valgeõielised. Kõrgus 15 cm. Aprill. Varju- ja poolvarjutaim
parasniiske mulla jaoks. 4 EUR
Hepatica transsilvanica 'Blue
Jewel' (raiser J. Huisman & Zn., registrant J. Huisman 2000), transilvaania
sinilill 'Blue Jewel'. Sinised suured õied aprillis ja mais. Sordi
hinnaliseks omaduseks on kõrge ja kuppelja, nagu pügatud lehemätta
moodustamine. Lehestik püsib poolvarjus rohelisena sügiseni. 4 EUR
Hosta 'Fujibotan' (syn. Hosta rectifolia 'Fujibotan', H. ‘Fuji Botan Ōba’; fl. pl.; Gotemba Nursery, Kenji Watanabe), täidisõieline hosta 'Fujibotan'. Registreerimata hostasort on leitud Jaapanist Honshu saarelt Fuji mäe kagunõlvalt, millele viitab ka sordinime esimene pool. Sordinime teine pool: "botan" on põõsaspojengi ( Paeonia suffruticosa) jaapanikeelne nimi. 'Fujibotani' avastas Kenji Watanabe Jaapanist Gotemba puukoolist Shizuoka prefektuurist Gotemba linna lähedalt. Tegu on tõenäoliselt püstlehise hosta (H. rectifolia) ja lidrihosta (H. sieboldii) hübriidiga. Seni on see ainus teadaolev lavendlivärvi (kahvatulilla) täidisõieline hosta maailmas. Õitseb juulis-augustis. Esmaviite või esmaesitluse sordile leidsin aastast 1986. 8 EUR
Hosta 'Härra Ahse' (Aarne
Kähr, Tiiu Tõnson 1989), hosta 'Härra Ahse'. Tartu Ülikooli botaanikaaia
aedniku Tiiu Tõnsoni seemikutest valis ja nimetas selle klooni Aarne Kähr. Suur
lehestikumätas. Suhteliselt suured soonilised rohelised lehed. Juulis kahvatulillad
õied. Jõuline taim. 2 EUR
Hosta 'Liberty' (Machen
2000), hosta 'Liberty'. Sordi 'Sagae' koekultuuris tekkinud pungamutant.
Suur lehestikumätas. Tumeroheline leht on ümbritsetud kollase laia servaga, mis
aja jooksul muutub kreemiks. 100 cm kõrgusel õisikuvarrel on juulis-augustis
kahvatulillad õied. 6 EUR
Hosta plantaginea, teelehine hosta. Hiinast pärinev taim on südaja alusega läikivate suurte heleroheliste lehtedega. Septembris ja oktoobris kannab 60-75 cm kõrgustel vartel suuri valgeid lõhnavaid trompetõisi, mille pikkus on üle 10 cm ja laius 5 cm ning mis paiknevad umbes 15-kaupa õisikus. Teda peetakse hostade seas parimaks lõikelilleks. Minu kasvatatav nõukogude ajal Venemaalt saadud vorm on väga hiline tärkaja 8alles mai lõpus). Päike, aga ka poolvari. Parasniiske muld. 6 EUR
Hosta 'Tokudama Flavocircinalis'
(Maekawa 1940, AHS 1987) (Hosta tokudama f. flavocircinalis), hosta
'Tokudama Flavocircinalis'. Keskmise suurusega lehestikumätas. See on sordi
’Tokudama’ pungamutant. Sinaka varjundiga kortsuline leht on kollaste
servadega. 45 cm kõrgusel õisikuvarrel on juulis valkjad õied. 1 EUR
Hosta undulata var. undulata
(’Argentea Variegata’, ’Cream Delight’,’Mediovariegata’, ’Variegata’), lainjas
hosta (tüüpteisend). Jaapani aedadest pärinev sort või teisend, mida
botaanikud on kirjeldanud juba aastast 1833. Keskmise suurusega lehestikumätas.
Valge leht rohelise ebakorrapärase servaga. 60 cm kõrgune õisikuvars kannab juulis
kahvatulillasid õisi. Kõige valgema lehega tavahosta. Kasulik haljastajatele,
sest minu ühest istikukotist saab jagamise teel palju taimi. 0.50 EUR
Iris 'Aupaiste' (Margus
Maripuu 2008), iiris ’Aupaiste’. Kuldkollaste õitega vahelmine aediiris
kõrgusega 45 cm. 1 EUR
Iris babadagica, babadagi iiris. 1956. aastal leiti ja 1965. aastal kirjeldati Aserbaidžaani kirdeosast Babadagi mägede keskvööndist Talõši küla lähedalt uus iiriseliik. Looduses 10-15 cm, aias 20-25 cm kõrguse taime õisikuvars kannab mai teisel poolel 2 purpurvioletset (tumesinist) õit. Liigi seemneid on levitanud Taani Iiriseselts. Päike, parasniiske kuni kuiv muld. 4 EUR
Iris 'Back to Hooks'
(Ladislav Muska, 2003; seedling CHHB-02), iiris 'Back to Hooks'. Kõrge
aediiris (90 cm) juunis (sordi õitseaega loetakse keskmiseks kuni hiliseks) puhkevate
õite sisemised (püstised) õielehed on helesinised kuni hele-lillakassinised,
välimised õielehed aga keskmiselt sinilillad. Oranžikas habe on omapärase
sinililla ülespoole suunatud sarvega. Sordi ristlusvanemad: ((('Conjuration' x
'Mys Horn') x 'Blue Hooks') X 'Rock Star'). Päike, parasniiske kuni kuiv muld. 3 EUR
Iris 'Edith Wolford' (Ben
Hager 1984), iiris 'Edith Wolford'. Kõrge aediiris (100 cm). Huvitav
värvikombinatsioon: sisemised õielehed kollased, välimised violettsinised. Õitseb
juunis. Sort oli 2012. aastal Ameerika Iiriseseltsi edetabelis 20. kohal. Tähtsamad
võidetud auhinnad: President's Cup 1986; Honorable Mention 1988; Award of Merit
1990; American Dykes Medal 1993. 1 EUR
Iris 'Fresno Calypso' (J.
Weiler 1977), iiris 'Fresno Calypso'. Kõrge aediiris (90 cm). Üleni oranž
õis juunis. 1 EUR
Iris 'Iirisekomm' (Margus
Maripuu 2008), iiris 'Iirisekomm'. Vahelmine aediiris (65 cm). Sisemised
õielehed juunis pruunikaskollased, sisemised pruunikaskollased pruuni soonestikuga. 3 EUR
Iris 'Imeline' (Margus
Maripuu 2008), iiris 'Imeline'. Kääbus-aediiris (20 cm). Sisemised
õielehed mais on kahvatukollased, välimised valged aga suure rohekaskollase
aluslaiguga. Väga varajane. 2 EUR
Iris 'Janeriin' (Epp Lepik 2011; syn. Epp Lepiku seemik nr. 1; TB, Or-Y plicata), iiris 'Janeriin'. Epp Lepiku aretatud kõrge aediirise sort. Nimi on antud aretaja kõige noorema pojatütre järgi. Heleoranž plicata juunis. Sisemised õielehed on heleoranžid, välimised valkjad heleoranži randiga. Aretajal õitses sort esmakordselt 2003. aastal. 3 EUR
Iris 'Jitterbug' (Keith
Keppel 1987), iiris 'Jitterbug'. Kõrge aediiris (90 cm). Sisemised
õielehed juunis on kollased, välimised aga lillakaspruunid kollakate vöötidega. 4 EUR
Iris 'Joyce Terry' (T.
Muhlestein 1974), iiris 'Joyce Terry'. Kõrge aediiris (95 cm). Sisemised
õielehed juunis on kollased, välimised valged kollase randiga. 3 EUR
Iris 'Let's Boogie'
(Schreiner 1997), iiris 'Let's Boogie'. 90-95 cm kõrgune keskvarajane
kahevärviline kõrge aediiris. Sisemised õielehed on roosakaskreemid, välimised
õielehed lillakaspurpursed, habe oranž. Esivanemad: 'Sweeter Than Wine' x V
248-A: ('Latin Lady' x (Craig #41, unknown, x 'Breaking Dawn')). Sort on
võitnud auhinnad Honorable Mention 2000 ja Award of Merit 2004. 3 EUR
Iris 'Orange Harvest'
(Bennett Jones 1986; seedling 74-34-5), iiris 'Orange Harvest'. Kõrgete
aediiriste rühma kuuluva iirise 80 cm kõrgustel vartel juunis puhkevad
keskmiselt oranžid õied on punase habemega. Sordi ristlusvanemad: ’Orange
Chiffon’ x 69-24-5: (((’Spanish Gift’ x ’Marilyn C’) x Shoop 63-18) x ((’Spanish
Affair’ x ’Marilyn C’) x Hamblen H5-35)). Võrreldes teise kataloogis pakutava
oranži sordi 'Fresno Calypsoga' on ’OH’ lühemate välimiste õielehtedega,
tumedam ja rohkem gofreeritud. 4 EUR
Iris 'Sisekaemus' (Margus
Maripuu 2008), iiris 'Sisekaemus'. Madal aediiris (21 cm). Sisemised
õielehed mais on suitsulillad (pruunikassinised), sisemised lillakaspruunid. Väga
varajane. 1 EUR
Iris 'Stepping Out'
(Schreiner's 1964), iiris 'Stepping Out'. Kõrge aediiris (95 cm). Valge
õis juunis on kontrastse tume-sinivioletse servaga. Vanusele vaatamata kuulub
see ajalooline sort järjekindlalt maailma parimate sortide edetabelisse. 2012.
aastal oli ta Ameerika Iiriseseltsi edetabelis 28. kohal. Tähtsamad võidetud
auhinnad: Honorable Mention 1965; F. Cook 1966; Judges Choice 1965, 1966; Award
of Merit 1967; Nelson Award 1968; American Dykes Medal 1968. 1 EUR
Iris 'Suvitaja' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Suvitaja'. Kõrge aediiris (70 cm). Kollane kuni tumekollane õis juunis. Välimistel õielehtedel on veidi pruune jooni. 2 EUR
Iris 'Sügisene Kärjemesi' (Margus Maripuu 2007), iiris 'Sügisene Kärjemesi'. Madal aediiris (25 cm). Sisemised õielehed mais on pruunikaskollased, välimised kollakaspruunid triibulised. Välimised õielehed ei ripu, vaid on rõhtsalt. Väga varajane. 3 EUR
Iris 'Toonik' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Toonik'. Kääbus-aediiris (20 cm). Sisemised õielehed mais on kreemikad, välimised pruunika varjundiga kreemikad. Väga varajane. 2 EUR
Iris 'Ussisoo' (Margus
Maripuu 2009; seemik nr. 151), iiris 'Ussisoo'. Madal aediiris. Kõrgus umbes 30
cm. Seeme külvas aretaja Margus Maripuu 2006. aastal ning esmakordselt õitses
valitud taim 2009. aastal. Sisemised õielehed helekollased, välimised –
helekollased tumepruunika laiguga. Välimuselt on ta lähedane sordile ’Öine Jahedus’.
Varajane. 1 EUR
Iris 'Vaikuse Kutse' (Margus Maripuu 2008), iiris
'Vaikuse Kutse'. Kääbus-aediiris (15 cm). Sisemised õielehed mais on rohekasvalged, välimised rohekasvalged helekollase laiguga. Väga varajane. 1 EUR
Iris 'Õbluke' (Margus Maripuu
2008), iiris 'Õbluke'. Kääbus-aediiris (20 cm). Sisemised õielehed mais
on rohekasvalged, välimised rohekasvalged kollaka aluslaiguga. Väga varajane. 1 EUR
Isopyrum thalictroides
(Anemonella thalictroides), euroopa võrdviljak. Pisiülasele (Anemonella)
väga sarnane ja lähedane perekond. Püsikutest tulikaliste 25 cm kõrgused ülalt
harunevad lehistunud varred kannavad aprillis-mais ülemistest lehekaenaldest
väljuvatel pikkadel raagudel paiknevaid pisikesi (Ø 2 cm) tähtjaid õisi.
Kroonlehtede ülesannet täidavad valged tupplehed, mida on õies 5-6. Pisikesed
kahelikolmetised lehed meenutavad ängelheina omi. Kesk- ja atlantilise Euroopa,
Vahemeremaade, Balkani ja Türgi taimed kasvavad metsades ja metsalagendikel.
Suve lõpuks selle pinnakattetaime lehed kuivavad. Poolvari. Parasniiske muld. 3 EUR
Jeffersonia dubia (Plagiorhegma
dubium), kaheldav džefersoonia. Eemalt vaadates peavad
inimesed seda 15-30 cm kõrgust aprillis-mais õitsevat Kaug-Ida taime
sinililleks, kuid lähemal vaatlusel on erinevus suur. Ta kuulub hoopis
kukerpuuliste (Berberidaceae) sugukonda. Peaaegu ümmargused lehed on on
noorelt punased. Poolvari kuni vari. Parasniiske muld. Hapulembene. 6 EUR
Lewisia pygmaea Arizona form,
kääbusleviisia arisoona vorm. Lihakad kitsad lehed moodustavad madalaid
kodarikke, mille kohal puhkeb mais ja juunis arvukaid umbes 1 cm läbimõõduga
lillasid õisi. Kõrgus 5 cm. Arisoona vormi õis on selge valge südamikuga.
Poolvari ja päike. Kuiv muld. Sammasjuur säilitab veevarusid. Suvel tahab taim
olla küllalt kuivalt, seepärast peaks sellal kastmisega olema tagasihoidlik. 2 EUR
Lilium 'Airi' (Epp Lepik 2004), liilia 'Airi'. Aegviidus aretatud sort on 'Vetšernjaja Zarja' tütar (seemik). Kõrgekasvuline sort on väga õierikka püramiidikujulise tiheda lillakaspunase õisikuga. 3 EUR
Lilium 'Ema Süda' (Agnes ja Enno Merivee 1991), liilia 'Ema Süda'. Selle 1,2 m kõrguse juulis õitseva poolenisti alla vaatavate punaste õitega Meriveede sordi päästis tädi Miili Otepäält, kes omal ajal selle saamisel oli sordinime ilusti üles kirjutanud ja säilitanud. Sort ilmus minu Eesti sortide küsitluse peale täiesti ootamatult välja 2006. aastal. Õis pole tegelikult nii punane, sest vastu päikest pildistamine on talle liigset sära juurde andnud. 3 EUR
Lilium 'Koit' (Agnes ja Enno Merivee 1991; Iab), liilia ’Koit’. Sigisibulatega juulis tumepunaste (tume-pruunikaspunaste) õitega õitseva sordi aretajateks on tartlased Agnes ja Enno Merivee. 3 EUR
Lilium 'Liisa' (Epp Lepik
2004), liilia 'Liisa'. Kollased õied on tumedatäpilised. Sordi aretaja
Epp Lepiku sõnul on ’Liisa’ ja 'Liivika' õed: tekkinud samast ristamisest.
Õitsenud esmakordselt 2004 ja samal aastal ka nimetatud. 3 EUR
Lilium ’Maris’ (Agnes ja Enno
Merivee; I(a)), liilia ’Maris’. Hele-lõheroosad (erinevatel aastatel
olen õievärvi kirjeldanud erinevalt: ka kui aprikoosiroosa, aprikoosivärvi,
kreemikasoranž ja roosakasoranž) õied juulis. 3 EUR
Lilium 'Marlene' (Messr.
Petrus Mattheus Maria Hoff 1994, in Steenbergen, NL, Hoffgaarde B. V.), liilia
'Marlene'. Hollandis Steenbergeni linnas 1989. aastal tehtud kontrollitud
ristamisest valiti 1991. aastal firma Hoffgaarde B. V. poolt välja ja nimetati
ning 1994. aastal registreeriti aasia hübriid, mille õrn-heleroosad õied juulis
on valge südamega. Taim on korduvalt andnud laiu lapikuid (lintjaid) varsi,
justkui oleksid mitu vart kokku kasvanud, mis on erakordselt õierikkad. 3 EUR
Lilium 'Silva' (Epp Lepik 2004), liilia 'Silva'. Mul olemas olevatest Aegviidu lillekasvataja Epp Lepiku sortidest on ’Silva’ kõige varajasem aasia hübriid. Tema oranžid (tellisevärvi) tumedatäpilised õied puhkevad juba juuni viimasel dekaadil ning jätkavad õitsemist juuli algul. 2 EUR
Lilium 'Täpi' (Mati Rang
1999; Ia), liilia 'Täpi'. Kollane õis on nõrga heleoranži laiguga ja
tumedate täppidega. 3 EUR
Myosotis alpestris (M. rupicola),
aed-lõosilm. Vene ajal asus Jõgeva alevikus imekaunis ja rikkaliku
püsilillesortimendiga legendaarne Riita ja Jaan Sarve iluaed, kuhu voorisid
pidevalt lillehuvilised külastajad (samas kõrval asusid ka Aleksander Adojaani
liigirikas sibullilleaed ja Rudolf Tamme kuulus iluaed). 1975. aasta külaskäigu
ajal sain Riitalt Myosotis rupicola nime all selle kääbuskasvulise (10
cm) ja õierikka lõosilma variandi, mis jääbki madalaks ka õitsemise lõpuni. Õitseb
mai lõpus ja juunis. Taim on lühiealine kuid uueneb juba 40 aastat isekülvist
ilma oma omadusi muutmata. Päike, parasniiske muld. 1 EUR
Paeonia anomala from Altaiskoye (spont. Altaiskiy kray, raion Altaiskoye, vill. Altaiskoye (earlier: Altaiskiy), collector Antanas Makunas 1986), anomaalne pojeng Altaiskojest. 7–9 cm läbimõõduga lillakaspunased õied asuvad varre tipus ühekaupa. Õied ei avane pärani, vaid jäävad lailehterjaks. Nii tolmukaniidid kui -pead on kollased. Võimsakasvuline (1 m), lopsakas ja väga varajane, puhkedes aias õide maikuus esimeste pojengide seas. Lehtedel olen näinud kollakat või punakat sügisvärvust. Seemned valmivad augusti algul. Ülimalt külmakindel Siberi taim. Lääne-Siberis toidutaim, juurikaid, mis võivad saavutada hiigelmõõtmed, koguti, kuivatati ja keedeti koos lihaga. Ravimtaimena tuntud maarjajuure nime all. Taim on saadud 1986. aastal Altai kraist Altaiskoje (tollal Altaiski) asulast sealselt lillekasvatajalt Antanas Makunaselt. Teadaoleva loodusliku leiukohaga anomaalset pojengi pole seni Eestis keegi peale minu pakkunud. 10 EUR
Paeonia lactiflora 'Moonglow'
(Rosefield, 1939), pojeng 'Moonglow'. Puhkedes roosa varjundiga valge,
hiljem kiiresti puhasvalgeks muutuv, suur (Ø 16 cm), keskmise
tihedusega kuni tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis.
Keskhiline õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (85–90 cm). Moskva
pojenginäituse üldvõitja 1978 ja 1985, aastatel 1987–1989 võitja valgete
täidisõieliste pojengide rühmas. 12 EUR
Phlox paniculata 'Gzhel'
(’Gzel’; Konstantinova 2003), aedfloks ’Gzhel’ (’Gzel’). Keskmise
õitseajaga tihe puhmik kannab juuni lõpus -- juulis 100 cm kõrgusel varrel
ümarkoonilist tihedat õisikut. 4 cm läbimõõduga valged õied on tugeva sinise ebaühtlase
varjundiga ja lillakassinise neelurõngakesega. Õis jätab helesinise üldmulje. 4 EUR
Phlox paniculata 'Helmi Puur' (Rudolf Tamm 1960), aedfloks ’Helmi Puur’. Rudolf Tamme Jõgeval aretatud floksisort on väga suurte roosakaspunaste õitega. Rudolf Tamm (1898-1987) tegeles ornitoloogiliste- ja fenoloogiliste vaatlustega, aretas köögivilja- ja lillesorte. Sort on nimetatud kuulsa baleriini Helmi Puuri (sündinud 1933; aastast 1968 Helmi Kiik, sest abiellus kirjanik Heino Kiigega) auks. Sordi nimetamisaasta oli 1960, mil Helmi puur isiklikult Rudolf Tamme aeda külastas. Eestis olen näinud 6 erineva välimusega varianti, mida omanikud ’Helmi Puuriks’ peavad, kuid kahjuks on nende õiged algtaimed aastakümnete jooksul juba seemikutega asendunud nii et õiget sorti on Eestist juba raske leida. Pakun sordiehtsaid taimi. 3 EUR
Phlox paniculata ’Prince of
Orange’ (Albert Schöllhammer 1950; syn. ’Orange’, ’Orange Perfection’),
aedfloks ’Prince of Orange’. Puhmiku kõrgus 70 cm. Hiline augustis
õitsev sort oranžika varjundiga punaste õitega. Särav õievärvus. Aretatud
Saksamaal Albert Schöllhammeri (1875-1960) poolt. Inglise Kuninglik
Aiandusselts on sordile omistanud kõrgeima auhinna: RHS Award of Garden Merit. 2 EUR
Polygonatum glaberrimum (Armenia, mnt. Aragats), sile kuutõverohi Aragatsilt. Maailmas harva pakutav maikuus õitsev 40 cm kõrgune valgete õitega ja läikivate roheliste lehtedega Armeeniast Aragatsi mäelt korjatud taim. Poolvari, parasniiske muld. 3 EUR
Pulmonaria obscura 'Alba'
(syn. P. o. var. alba), tume kopsurohi ’Alba’. Maailma
aianduses seni peaaegu kasutamata liik, lisaks veel valgeõieline teisend. Kõrge
(40 cm), jõuline, vara (aprillist mai alguseni) ja rikkalikult õitsev
valgeõieline taim. Erineb harilikust kopsurohust heledate laikude puudumise
poolest lehtedel. Paljuneb hästi nii vegetatiivselt kui ka isekülviga. Poolvari
ja vari, kuid talub hästi ka päikest. Parasniiske kuni märg muld, kuid on talunud
ka kuivust. 3 EUR
Pulsatilla albana, pärsia
karukell. 20 cm kõrgune mais ja juuni algul kahvatukollaste, algul
poolpüstiste, hiljem rippuvate kellukakujuliste õitega taim. Looduslikult
kasvab see liik Iraani, Aserbaidžaani ja Dagestani mäestikes. Päike, kuiv kuni
parasniiske muld. 4 EUR
Pulsatilla vulgaris (syn. Anemone pulsatilla),
harilik karukell. Euroopas looduslikult kasvav 20 cm kõrgune taim on erinevalt meie sõrmjate lehtedega palu-karukellast (P. patens) sulgjaguste lehtedega. Purpursed püstised kellukjad õied ilmuvad aprillis koos lehtedega ning avanevad hiljem laialt. Päike, kuiv muld. On lubjalembene. 2 EUR
Ranunculus aconitifolius 'Flore
Pleno', täidisõieline käoking-tulikas. Kesk-Euroopas kasvava
liigi 40-50 cm kõrgustel harunevatel vartel on mai lõpus-juunis 2 cm
läbimõõduga valged õied. Pakutav sort on tihedate poolkerajate täidisõitega.
Päike ja poolvari, parasniiske kuni märg tavaline aiamuld. 5 EUR
Rodgersia henrici hybrid, Henri
rodgersia hübriid. Kõrgus üle 1 meetri. Lehed sulgjad. Õitseb juuni
teise poolel ja juuli algul. Poolvarjus värvuvad õied kreemikasroosaks, sügavas
varjus kipuvad nad aga valkjaks jääma. Vari ja poolvari. Parasniiske kuni märg
muld. 2 EUR
Rodgersia sambucifolia,
leedrilehine rodgersia. Kõrgus üle 1 meetri. Juuni teisel poolel ja
juuli algul roosad kuni helepunased õied. Sügavas varjus kipuvad õied valkjaks
jääma. Erinevalt muudest liikidest on lehed selgelt sulgjad. Vari ja poolvari.
Parasniiske kuni märg muld. Hiina. 2 EUR
Rudbeckia fulgida var. sullivantii
'Goldsturm', Sullivanti päevakübar 'Goldsturm'. Suurepärane
terve ja kauasäiluva lehestikuga ning augustist oktoobrini rikkalikult õitsev kuni
60 cm kõrgune kujundustaim. Kuldkollased mustja südamikuga korvikud. Päike,
parasniiske huumusrikas muld. 2 EUR
Sagina subulata, nõeljas kesakann. Lääne- ja Kesk-Euroopast pärinev tihe roheline murujas kuni 4 cm kõrgune pinnakattetaim õitseb juunis-juulis väikeste valgete õitega. Lepib toitainetevaese parasniiske mullaga. Päike kuni poolvari. 1 EUR
Sanguinaria canadensis,
kevadmagun. Kanada ja USA idaosa hõredates mägimetsades kasvava
"mooni" kuni 25 cm kõrgune vars kannab mais üksikut 4-6 cm läbimõõduga
puhasvalget 8 kroonlehega õit. See veripunase piimmahlaga vereurmarohu sugulane
kasvab aias nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus,
taludes niiskemal mullal ka täispäikest. 2 EUR
Sanguinaria canadensis 'Late Snow' (Janis Rukšans 2008), kevadmagun ’Late Snow’. Janis Rukšansi poolt loodusest introdutseeritud hilisema õitseajaga vormi suur õis on laia kroonlehega (eriti keskkohast). 4 EUR
Sanguinaria canadensis
'Multiplex’ (found in Dayton, Ohio by Guido von Webern 1917), kevadmagun
'Multiplex’. Imeilusate täielikult täidisõiliste õite kõik emaka viljalehed
ja tolmukad on muutunud kroonlehetaolisteks petaloidideks. Üks aia
"naeltest" õitsemise ajal maikuus! Aias kasvab see meeldiv ja
omapärane „moon” nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus,
taludes niiskemal mullal ka päikesepaistet. 5 EUR
Scopolia physaloides ‘Mulgi
Valge' (syn. Physochlaina physaloides ‘Alba'; Sulev
Savisaar, Evi Oja 2008), kobarskopoolia ‘Mulgi Valge' (kobarjas vullrohi
‘Mulgi Valge'). Mugulja roomava risoomiga 20-25 cm kõrguse kartuli sugulase
tihedasse kobarõisikusse koondunud väikesed valged kellukjad õied puhkevad juba
aprillis. Lehed kuivavad suvel. Viljandi maakonnas (Mulgimaal) asuvas Evi Oja
aias toimus mutatsioon (iseeneslik pärilik muutus), mille tagajärjel on
kobarskopoolia taimel tekkinud lilla asemel valge õis (on kaotanud pigmendi
tootmise võime). Internetist pole leidnud ühtegi viidet valgeõielise
kobarskopoolia olemasolule maailmas! Küllap on taoline taim maailmas esmakordselt
kultuuris. Liik (lilla õiega) kasvab Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas ja
Kesk-Aasias. Eelistab kasvada poolvarjus niiskel neutraalsel kuni nõrgalt
aluselisel huumusmullal. Tulevaseks laiutamiseks tuleb talle peenral varuga
ruumi jätta. 10 EUR
Silphium perfoliatum, kaelus-vaigulill.
250 cm kõrgune võimas ilma toeta seisev aiataim Põhja-Ameerika idaosast.
Juulist septembrini kannavad tugevad neljakandilised varred rikkalikult
kollaseid korvõisikuid. Lehealused ümbritsevad vart kaelusena. Päike, parasniiske
muld. Lubjalembene. 2 EUR
Sisyrinchium sp., sininoka
määramata liik. 20 cm kõrgune Põhja-Ameeria püsilill meenutab lehestiku
poolest kõrrelisi, kuid juunis kattub väikeste lillakassiniste tähtjate õitega.
Päike, parasniiske muld. 1 EUR
Stipa lessingiana, ida-stepirohi.
Euroopas ja Aasia parasvöötmes kasvavad madalakasvulised taimed moodustavad
tiheda madala lehestikumätta, mille kohale kerkivad juunis-juulis 30-50 cm
kõrgustel vartel kaunilt loogelised sulgkarvaste 15-25 cm pikkuste ohetega
õisikud. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR
Tricyrtis latifolia
(syn. Tricyrtis puberula), laialehine kõreliilia. 40-80 cm.
Õitseb väga kirjude õitega juulist septembrini. Poolvari ja vari. Parasniiske
kuni kuiv muld. On osutunud vastupidavaks, annab isekülvi. 1 EUR
Trillium cernuum, longus kolmiklill. 15-50 cm kõrgused varred kannavad mais purpurse sigimikuga valgeid raolisi õisi. 2-3 cm pikkused kroonlehed on järsult tagasi käändunud ning ripuvad lehtede all. Levinud Kanada ja USA idaosas. Poolvari, parasniiske muld. Pakutavatele taimedele on lisatud ka isekülvist tekkinud vabatolmlemise seemikuid, mis võivad olla hübriidsed (liik ristub kergesti püstise kolmiklillega T. erectum). 7 EUR
Trillium chloropetalum var. giganteum
white, suure kolmiklille hiigelteisend (valge). 40 cm kõrguse taime
raotud 5-10 cm pikkused õied maist kuni juuni alguseni on valged. Kroonlehed on
süstjad (kitsamad kui valkjal kolmiklillel). Sigimikud on purpursed,
tolmukapead avanevad sissepoole. Laimunajad lehed on kirjud. Liik kasvab USA
lääneosas Californias. Suur kolmiklill kasvab looduses neutraalsel kuni
aluselisel mullal. 6 EUR
Trillium kurabayashii,
rait-kolmiklill. 45 cm kõrgusel varrel mais puhkev raotu õis on
püstiste 6-10 cm pikkuste ja 2-3,5 cm laiuste tumepunaste või -purpursete
kroonlehtedega. Hele- ja tumerohelisekirjud (lisandub ka lillat) lehed. Liik
kasvab Põhja-California ja Oregoni niisketes lehtmetsades. Aianduses on liik
tihti liikvel vale nime Trillium sessile 'Rubrum' all. Vari ja poolvari,
parasniiske muld. 10 EUR
Trollius 'Prichard's Giant'
(Prichard), kullerkupp 'Prichard's Giant'. 90 cm kõrgune kullerkupp
õitseb hilja, alles juunis suurte laialt avatud kollaste õitega. Aretatud on
sort tõenäoliselt 1930-ndatel aastatel Uus-Meremaal Christchurchis Maurice Pritchardi
puukoolis. 4 EUR
Veratrum viride, roheline upsujuur. Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas (kuid mitte keskosas) looduslikult kasvav kuni 2 m kõrgune püsik kaunite kausjate lehtedega ja suurtesse harunevatesse õisikutesse koondunud arvukate kollakasroheliste õitega. Mul on vedanud, et mulle on sattunud kausjate lehtedega variant, mis on liigile tüüpilisest lamedast lehest palju põnevam. Taolisi kausslehelisi variante on leitud näiteks Alaska loodusest. Kasvab looduses märjas mullas rohumaadel, päikeselistel ojakallastel ja hõredates metsades. Niiskust armastab ka aias. See aiakujundustaim püüab vaatajate tähelepanu imelise magnetina. 8 EUR
Viola cornuta, sarvkannike.
10-20 cm kõrgune suve läbi (juunist septembrini) rikkalikult õitsev taim.
Violettsinised õied on kuni 3 cm läbimõõdus. Päike kuni poolvari, parasniiske
muld. 2 EUR
Koostatavad põõsastoed pikkusega 100 cm. 1 EUR
Allium aflatunense, aflatuni lauk (leiukohata). Erinevalt kaubandusest pakun ehtsat liiki. Tian Shani mäestikus Kirgiisias ja Usbekistanis kasvava laugu 100-120 cm kõrgusel tugeval lehtedeta varrel puhkeb juuni algul tähtjate õitega 6-10 cm läbimõõduga ülitihe lillakaspurpurne keraõisik. Kaunid ja omanäolised sinkjashallid laiad lehed on õitseajaks tipust juba kuivanud. Siin pakutavad taimed on saadud madala kuid jämedavarrelise sordi ’Ülo’ seemnepaljundusest, kuid nad pole vanema omadusi pärinud. Pigem vastupidi, ta tundub kõigist minu aflatuni laukudest kõige kõrgekasvulisem (2015. aastal 145 cm!) ja jämedavarrelisem. 1 EUR
Allium ampeloprasum var. babingtonii, Babingtoni lauk. Külmakindel 100 cm kõrgune lopsakas taim kuulub porrulauguga samasse liiki (ülilähedane sugulane). Kahjuks ei tea ma tema kulinaarse kasutamise võimalusi. Teisend kasvab Atlandi rannikul Lääne-Iirimaal, Edela-Inglismaal Cornwallis ning Kanalisaartel arvatavasti jäänukina kunagisest kloostrites kasvatamisest. Küllalt huvitavates ning toeta püsti seisvates õisikutes on palju suuri sigisibulaid, mis ei pudene enne täielikku valmimist, mis võimaldab teisendit aias kasvatada, kartmata sigisibulatega levimist. Sigisibulate vahelt välja kasvavatel pikkadel õieraagudel paiknevad juulis-augustis lillad õied. Kuivatatud õisikuid kasutatakse kuivseadetes. 4 EUR
Allium atropurpureum, purpurpunane lauk. 80 cm kõrgune vars kannab juunis-juulis kuni 7 cm läbimõõduga tihedat mustjaspunast lame-poolkerajat õisikut. Õite sigimikud ja tolmukaniidid on mustad. See Balkani liik annab ohtralt tütarsibulaid ning on kergesti kasvatatav peenra- ja lõikelill. Teda on võimatu nii umber istutada, et vanasse kohta midagi maha ei jääks. 0.50 EUR
Allium cristophii (syn. A. albopilosum), turkmeenia lauk. Turkmeeniast pärinev 40 cm kõrgune (2015. aastal saavutas üks taim kõrguseks koguni 65 cm!) lauk kitsas-rihmjate veidi sinakashallide lehtedega ja suurte (2-3 cm) purpurviletsete metalliläikeliste tähtjate õitega juulis, mis on koondunud väga suurde (15-23 cm) kohevasse kerajasse õisikusse. Päike, kuiv muld. 0.60 EUR
Allium 'Forelock' (raiser Peter Warmenhoven; registrant M. M. Duin 2008), lauk ’Forelock’. Aretajaks on hollandlane Peter Warmenhoven. 85 cm kõrgune juulis õitsev mustjaspurpurse (tume-pruunikaspurpurse) õisikuga lauk on lisaks ebatavaliselt hilisele õitseajale ka välimuselt ja värvuselt ebatavaline. Tipuõied on pikaraolised ja muudavad muidu keraja 5 cm läbimõõduga õisiku koonusjaks. Aretuskäik pole avalikkusele teada, kuid hollandlased oletavad, et selle hübriidi puhul võib tegu olla viinamäelaugu (A. ampeloprasum) tüüpi taimega, mis võib olla seotud alamliigiga Allium ampeloprasum var. babingtonii. Mulle meenutab sort küll rohkem koonuslauku (A. sphaerocephalon) kui viinamäelauku. Tegelikult on ta väga omanäoline. Päike, parasniiske kuni kuiv muld. 3 EUR
Allium ‘Globemaster’ (A. macleanii × A. cristophii; J. Bijl van Duyvenbode 1971), lauk ‘Globemaster’. 95 cm kõrgune liikidevaheline hübriid on turkmeenia laugult (A. cristophii) pärinud hiigelõisiku ja suured õied ning kõrguvalt laugult (A. macleanii) õisiku tiheduse ning kauni lopsaka läikivrohelise lehestiku. Puhkemisel juunis veel tavalise suurusega metalliläikeline violettpurpurne tihe õisikukera saavutab lõpuks hiigelmõõtmed – peaaegu lapse pea suuruse, 18 cm läbimõõdu. Üha uued puhkevad õied varjavad vanu ja nii õisik aja jooksul aina suureneb ning näeb kogu pika õitsemise vältel värske välja. Päike. Kuiv kuni parasniiske muld. 5 EUR
Allium 'Guna' (Janis Rukšans 2004; A. macleanii x A. hollandicum), lauk ’Guna’. Lätis Janis Rukšansi puukoolis aretatud lauguhübriid on saadud kõrguva laugu (A. macleanii) vabatolmlemise seemikust, millel on Janise arvates märgata ka mõningaid hollandi laugu (A. hollandicum) tunnuseid. 110 cm kõrgusel varrel õitseb mai lõpus-juuni esimesel poolel küllalt tihe 11 cm läbimõõduga lilla keraõisik. Seemneid ei anna. Heleroheline leht läigib. 3 EUR
Allium karataviense, karatau lauk. Omapärane Kesk-Aasias lubjakiviklibul kasvav madalakasvuline 15-20 cm kõrgune lauk. Peaaegu maapinnal asetseva 2-3 laia, sinakasrohelise lehe keskel, otsekui ilma varreta, “istub" mais-juunis suur ja tihe valkjas õisikukera läbimõõduga 10 cm või enam. Ka kogu viljumise aja on taim veel ilus. Liigi tüüpiline taim paljuneb vaid seemnetega. Vegetatiivselt paljunevaid kloone ma veel ei paku. 0.60 EUR
Allium karataviense pinkish form, karatau laugu kahvaturoosa vorm. -- 1991. aastal Lääne-Virumaalt Voldemar Nagelilt saadud roosama õievärvusega variant on mul aias küll veidi väiksema (õisiku läbimõõt 9 cm) ja hõredama õisikuga kui valgeõieline variant. Siin pakutavad emataime seemikud on 25-30 cm kõrgused ja emast veelgi kahvatuma (kahvaturoosad kuni valged kahvatulilla varjundiga) 13 cm läbimõõduga õisikuga. 0.60 EUR
Allium moly, kuldlauk. Hispaaniast ja Prantsusmaalt pärinev 25 cm kõrgune ilulauk on 2 sinakashalli süstja lehega ja juulis tasapinnalises või poolkerajas 4-7 cm läbimõõduga õisikus asuvate kuldkollaste tähtjate õitega. Eelistab niiskemat lubjast mulda ja kerget varju. Sobib ka lõikeks. Kuulub maailma enimtoodetud, supermarketites ja suuremates ehituspoodides massiliselt pakutavate ilulauguliikide hulka. 0.10 EUR
Allium oreophilum 'Kusavli Curl' seedling, mäestiklauk 'Kusavli Curl' seemik. Seemik on saadud Lätis sordi 'Kusavli Curl' seemnete külvist. Too väga madalakasvuline ebatavaliselt käändunud lehtedega (tipud peaaegu rullis) sort ('Kusavli Curl') on korjatud lätlaste poolt Tadžikistanist Kusavli-sai („sai” tähendab jõge) ülemjooksult 3200 meetri kõrguselt. Seemikul ei näi emataimega peale tumeda õievärvuse midagi ühist olevat: ta on kõrgekasvuline, tihedaõisikuline, peaaegu sirgete lehtedega, mis on noorelt punakad. Erinevalt emasordist on seemik hästi paljunev. Ehkki mulle see seemik meeldib, pole ma talle sordinime andnud. 0.50 EUR
Allium oreophilum 'Samur’ (Janis Rukšans 2002), mäestiklauk 'Samur’. Suurepäraselt paljunev madalakasvuline variant pärineb Kaukaasiast Dagestanist Samuri jõe ülemjooksult 2500 m kõrguselt. 10 cm kõrgusel varrel on juuni teisel poolel õisikust pikemate lehtede vahel suur (6 cm läbimõõguga) ja tihe purpurpunane õisik. 1 EUR
Allium pseudosarawschanicum hybrid, sündi laugu hübriid. Kasvatasin aias Turkmeeniast Kopetdagi mäestikust Asiarist pärinevate sündi laugu emataimi. Hübriidne seemik tekkis nendelt 1997. aastal korjatud seemnete külvist. Hübriid on emataimedest palju jämedavarrelisem ning seemet ei anna. Õitseb juunis pisikesest sibulast. 2 EUR
Allium rosenorum 'Michael Hoog’ (syn. Allium jesdianum 'Michael Hoog’; Janis Rukšans 1985), rosenori lauk 'Michael Hoog’. 120 cm kõrgusel ribilisel varval alustab mais õitsemist suur 11 cm läbimõõduga keskmise tihedusega roosakaspurpurne õisik. Lehed on kitsad ja ribilised. Sort on välja valitud Pamiirist, Tadžikistanist, Dušanbe lähedalt 2500 m kõrguselt Varzobi jõe ülemjooksult Hodža-obi-Garmist 1982. aastal Janis Rukšansi ja Mari Kitse poolt korjatud sibulapartiist RM 82-68. Janise poolt nimetatud jazdi laugu sortidest on varane 'Michael Hoog’ kõige ilusam, võimsam, kõrgekasvulisem, suurima õisikuga (läbimõõt enamasti 11, aga maksimaalselt 13 cm) ning veidi heledama õievärvusega. Botaanik Fritsch paigutab selle sordi 1994. aastal tema enda poolt Tadžikistanist kirjeldatud uue liigi Allium rosenorum alla. 1 EUR.
Allium stipitatum 'Album', varrekas lauk ‘Album’. 1-1,2 m kõrguse sordi puhasvalged õied on suures tihedas keraõisikus. Aias kasvab ta hästi, kuid paljuneb suhteliselt aeglaselt. 2 EUR
Anemone blanda 'Violet Star' (J. Bijl van Duyvenbode 1956), õrn ülane ‘Violet Star’. Sinakaslillade (sirelilillade) õitega 10-15 cm kõrgune mugulaga ülane õitseb aprilli lõpus. Suvel lehestik kuivab. Ta kasvab aias poolvarjus või päikesepaistes parasniiskes viljakas mullas, taludes hästi nii kuivust kui ka niiskust. 0.50 EUR
Aquilegia flabellata var. pumila 'Hiigelõis' (named by Arnold Hannust 1994; spont. mountains Sakhalin, Tomari, collector Yuri Uspenski 1984), jaapani kurekell 'Hiigelõis'. 25 cm. Poolvari. Parasniiske muld. Antud variant on korjatud Sahhalini mägedest, kuid Arnold Hannusti poolt sordiks nimetatud. 2 EUR
Arisaema robustum (A. amurense var. robustum), tugev tulivõhk. Liik näeb välja nagu suurekasvuline (30-50 cm kõrgune) amuuri tulivõhk (A. amurense). Uus Gusmani tulivõha-monograafia peab tugevat tulivõhka vaid amuuri tulivõha sünonüümiks. Pakun teadmata leiukohaga aiataimi, mis ma olen saanud Venemaalt Penza oblasti lillekasvatajalt Vassili Filjakinilt. Roheline tõlviku kandeleht on mais-juunis seest valgete pikitriipudega. Poolvari ja parasniiske muld. 5 EUR
Arisaema triphyllum, kolmetine tulivõhk. 20-60 cm kõrguse mais-juunis õitseva taime 1-2 lehte koosnevad 3 lehekesest. Lehtede alla peituva tõlviku kandelehe värvus on roheline (A. triphyllum f. viride). Pakutava variandi tõlviku viljatu lise on roheline. Liik kasvab Põhja-Ameerika idaosas. Meil väga külmakindel (4. tsoon) kolmetine tulivõhk eelistab aias poolvarju või varju ning niisket mulda. 3 EUR
Bellevalia romana, rooma bellevaalia. Maikuus õitsemise algul 25 cm, õitsemise lõpuks 35 cm kõrguse Vahemere maade niitudel ja haritaval maal kasvava taime ruljas õisikus asuvad valged kellukjad õied muutuvad äraõitsenult määrdunudpruuniks. 0.30 EUR
Brimeura amethystina 'Alba' (G. A. Arnott 1887), sinine jaanihüatsint 'Alba'. 20-30 cm kõrgusel varval on juunis kohevas ühekülgses õisikus kuni 25 veidi üle 1 cm pikkust valget kitsaskellukjat õit. See vähenõudlik hea paljunemisega liik kasvab Püreneede (Hispaania ja Prantsusmaa) ning Jugoslaavia loodeosa mägiaasade veidi aluselises ning ka suvel parasniiskeks jäävas huumusrikkas mullas. 0.20 EUR
Camassia leichtlinii subsp. leichtlinii, Leichtlini preeriaküünla tüüpalamliik. Leichtlini preeriaküünal on perekonna kauneim liik. Kreemikasvalgete õitega tüüpalamliik esineb vaid Oregoni osariigis. Juunis õitseva 70-100 cm kõrguse silla (siniliilia) sugulase pikas õisikus asuvad 5 cm läbimõõduga korrapärased valged õied on kollaka varjundiga (kreemikasvalged). Sinaka varjundiga valgeõielised aedvormid ('Alba') selle alamliigi alla ei kuulu. Päike, niiske rammus muld. 1 EUR
Camassia quamash 'Blue Melody’, harilik preeriaküünal 'Blue Melody’. Kirjulehise (kreemiservalise) kuni 45 cm kõrguse juunis õitseva sordi õied on violettsinised. Päike, niiske rammus muld. 1 EUR
Colchicum cilicicum, kiliikia sügislill. 10 cm kõrgused lehterjad kuni kellukjad lillakaspurpursed nõrga maleruuduga õied on avatud septembri teisel poolel ja oktoobris. Bütsantsi sügislille (C. byzantinum) üheks esivanemaks olev Türgis, Süürias ja Liibanonis looduslikult kasvav liik erineb tollest aedliigist tumedamavärviliste õite, kitsamate õielehtede ja hilisema õitseaja poolest. 2 EUR
Corydalis cava (syn. C. bulbosa; spont. Smolensk distr., Roslavl), õõnes lõokannus. 30 cm kõrgusel tugeval püstisel varrel on aprillis pikas õisikus purpursed või lillakad õied. Harilikust lõokannusest (C. solida) on taim tunduvalt kõrgekasvulisem ja tugevama lehestikuga. Liigi looduslik levila ulatub põhjas Lõuna-Rootsini ja Lätini. Väga vähenõudlike metsataimedena eelistavad nad jahedat ja parasniisket huumusmulda. Paljundamiseks tuleb suur ja seest õõnes rusikasuurune (või suuremgi) mugul paljudeks tükikesteks murda, mis mulda tagasi istutatult imelise kergusega kasvama lähevad ja igast tükist uue taime taastavad. Pakun Smolenski oblastist Roslavlist pärinevaid looduslikke taimi. 1.50 EUR.
Corydalis cava ‘Albiflora‘ (syn. 'Alba'; spont. Carpates Orientales, Ukraine, Zakarpatska oblast, near village Podpolzye (Podpolozje), collector Janis Rukšans 1978), õõnes lõokannus ‘Albiflora’. Pakutavad valgeõielised taimed korjas lätlane Janis Rukšans 1978. aastal Ukrainast Taga-Karpaadi oblastist Podpolozje küla lähedalt. Taimed pole nii võimsad kui Lvovi oblastist Nikolajevi linnast Mihail Jurikult saadud valgeõielised. 2 EUR
Corydalis solida 'Blue Giant’ (Janis Rukšans 1997), harilik lõokannus 'Blue Giant’. Tugeva ehitusega kõrgekasvuline, püstiste jämedate vartega lillakassiniste õitega variant on välja valitud Lätis Penza taimede seast. Ka mugulad on tavalisest suuremad. 4 EUR
Corydalis solida 'Crispy Love' (P-30; Janis Rukšans 2011), harilik lõokannus 'Crispy Love’. Madal (10 cm) aprillis õitsev sinkjasvalge püstine õisik. Lopsakas laide lehehõlmadega lehestik. Pikad koonilised kollakad mugulad. 5 EUR
Corydalis solida f. transsylvanica ‘George Baker’ (C. transsylvanica ‘G. P. Baker’; named 1977), hariliku lõokannuse transilvaania vorm ‘George Baker’ (transilvaania lõokannus ‘George Baker’). 10-15 cm kõrguse sordi taim on tüüpilisest punaseõielisest transilvaania lõokannuse vormist tumedama õiega ja palju hilisem, alustades õitsemist alles siis, kui tüüpiline transilvaania lõokannus on lõpetamas. Õitseb aprillis. Temast erepunasem on vaid sort ‘Zwanenburg’. Selle sordi ajalooga on seotud palju segadust. Hollandi sibullilleregistris on sordi registreerijaks van Tubergen 1925, kellele olid mugulad saadetud Rumeeniast ja kes tollal ise kasutas nende kohta nime C. solida transsylvanica rubra. Sordinime mainiti esmakordselt alles 1977. aastal Alpine Garden Society ajakirjas, kus märgiti, et reeglitele mittevastav nimi C. solida ‘transsylvanica’ tuleb ümber nimetada sordiks ‘George Baker’. Seega kasutati sordinime 'George Baker' algselt hoopis sordirühma tähenduses 'transsylvanica' asendajana. 1984. aastal hakati nimega 'George Baker' tähistama ainult Corydalis trannsylvanica punast vormi. Varem võisid siia kuuluda ka roosad Transilvaania päritoluga taimed. 1988. aastal sai 'George Baker' Inglise Kuningliku Aiandusseltsi kõrge auhinna F. C. C. (First Class Certificate). Siit alates on sordi olemasolu kindel. Tänapäevane ’George Baker’ pärineb suure tõenäosusega hoopis uuest, 1972. a. introduktsioonist, mida võis levitada Will Ingversen. 1 EUR
Corydalis solida 'Margaret' (Janis Rukšans 1999), harilik lõokannus 'Margaret'. Lätis Penza-liini taimede seast välja valitud klooni heleroosad õied on lillade kroonlehetippudega. Üldmulje õisikust on roosakas-kahvatulilla. 5 EUR.
Corydalis solida ‘Pink Smile’, harilik lõokannus ‘Pink Smile’. Rootsis Göteborgis valitud sordi pikkade ja tihedate õisikute erksad roosakaspunased õied on valkja suudmega. 6 EUR
Crocus heuffelianus, Heuffeli krookus. Pakun erinevatest looduslikest leiukohtadest (Ida-Karpaatidest ja Hmelnitski oblastist) pärinevate taimede varieeruva värvusega aiaseemikuid. 10-12 cm kõrgused väga suured ja varajased, juba aprilli algul puhkevad helelillad kuni purpursed õied on tumepurpurse tipuga (tumeda linnukesekujulise laiguga). 1.50 EUR
Crocus heuffelianus ‘Dark Eyes’ (Janis Rukšans 1998), Heuffeli krookus ‘Dark Eyes’. Läti aretaja Janis Rukšans valis sordi välja Ida-Karpaatidest Uklini mäekurust korjatud mugulsibulate hulgast. Erkpurpursete õielehtede tipus on suur mustjaspurpurne kontrastne laik. Aprill. 3 EUR
Crocus korolkowii 'Agalik' (Janis Rukšans 1984; registrant Janis Ruksans 2008; spont. Uzbekistan, Seravschan mnts., Agalik valley near Samarkand), Korolkovi krookus 'Agalik'. Korolkovi krookus on Kesk-Aasia mägedest pärinev väga varajane märtsis-aprillis õitsev kollaseõieline taim. Nii see kui ka järgnevad Korolkovi krookuse sordid on Janis Rukšansi poolt Usbekistanist Zarafšoni mäestikust Samarkandi lähedal asuvast Agalõki orust (Agalõki jõe ülemjooksult) korjatud ja selekteeritud parimad kloonid. ’Agaliki’ kollane õis on kergelt pruunitriibulise seljaga. Korolkovi krookus on avamaal palju vastupidavam kui alatau krookus (C. alatavicus, viimane on liiga niiskusõrn), kuid avamaal kehv paljuneja. Lätis kile all kasvab ja paljuneb ta hästi. 1 EUR
Crocus korolkowii 'Dark Throat' (Janis Rukšans 1997; registrant C.P.J. Breed 2009; syn. 'Black Throat', Janis Rukšans 1982), Korolkovi krookus 'Dark Throat'. Ümardunud kollased õied on seest tumepruuni (mustjaspruuni) neelulaiguga. 15 aastat, juba nimetamisest saadik Janis Rukšansi poolt 1982. aastal oli sort liikvel nime all ‘Black Throat’. Kuna neelulaik pole mitte must, vaid pigem väga tumepruun (mustjaspruun), siis 1997. aastast on sordinimi tegelikkusega kooskõlla viidud. 1 EUR
Crocus korolkowii 'Golden Nugget' (Vaclav Jošt 1995; spont. Uzbekistan, Seravschan mnts., Agalyk valley), Korolkovi krookus 'Golden Nugget'. Klooni valis Tšehhi Vabariigis välja Vaclav Jošt Janis Rukšansi Usbekistanist Agalõki orust korjatud mugulsibulate seast. Kollane õis on seljalt tugeva pronkspruuni seljamustriga. Ka õieputk on pronksivärvi. 1 EUR
Crocus korolkowii 'Kiss of Spring' (Janis Rukšans 1984; registrant Janis Ruksans 2008; spont. Uzbekistan, Seravschan mnts., Agalyk valley), Korolkovi krookus 'Kiss of Spring'. Lätlaste poolt Usbekistanist Samarkandi mägedest korjatud materjalist välja valitud variandi suur keraja kujuga õis on välimiste õielehtede selja alusel vaid mõne lühikese purpurse sulgja triibuga. Taime kõrgus on 6-9 cm. 1 EUR
Crocus korolkowii 'Mountain's Glory' (Janis Rukšans 1983; registrant Janis Ruksans 2008; spont. Uzbekistan, Seravschan mnts., Agalyk valley), Korolkovi krookus 'Lucky Number'. Selle Läti sordi kollase õie seljal on üle poole õielehe pikkune lai pruun triip. Aluselt on seljavööt tihe, tipust hõre. 1 EUR
Crocus pulchellus, ilus krookus. Kuni 4 cm pikkuste õielehtedega pika peenikese putkega sinised õied tekivad septembris-novembris, lehed kevadel. See sügiskrookuse liik kasvab Kagu-Euroopas ja Türgi loodeosas. Ilus krookus erineb kaunist krookusest tumekollase neelu ja valgete tolmukapeade poolest. Päike ja parasniiske muld. Edeneb aias suurepäraselt, suutes kasvada isegi poolvarjus ning murus. Annab isekülvi. Kui olete korragi näinud õitsevat sügiskrookust, siis te teda enam temast palju sagedamini esineva sügislillega (Colchicum) segamini ei aja! Kahjuks pole enamik aednikke sügisel õitsevat krookust elus kunagi näinudki, mistõttu peavad sügiskrookuseks ekslikult sügislille. 0.50 EUR
Crocus pulchellus 'Albus' (Janis Rukšans 1998), ilus krookus ’Albus’. Puhasvalgete 15 cm kõrguste õitega, oranžide emakasuudmetega ja valgete tolmukapeadega ning helekollase või vesikollase neelulaiguga sort on välja valitud Lätis sordi ‘Zephyr’ seemikute hulgas. Õitseb septembri teisel poolel ja oktoobris. Ilusa krookuse valgeid variante on seemikutest välja valinud ka teised aretajad. Janise arvates on tema aretatud sordil õielehed laiemad ja rohkem ümardunud kui ’Anthoine’s Whitel’. 1.50 EUR
Crocus speciosus 'Cassiope’ (van Tubergen), kaunis krookus 'Cassiope’. Puhassinised 20 cm kõrgused hiigelõied (õielehe pikkus on kuni 7 cm) oktoobris on vähemärgatava tumedama soonestusega, kreemikaskollase neeluga ja puhasoranžide pikkade emakasuudmetega. Õitseb kaua. Lehed kasvavad juunikuuks kuni 60 cm pikkuseks! Pean teda kõige võimsamaks (tugevakasvulisemaks) kauni krookuse sordiks. 0.50 EUR
Crocus pulchellus ‘Zephyr’ (Thomas Hoog 1940), ilus krookus ‘Zephyr’. Sort on välja valitud Thomas Hoogi poolt van Tubergeni firmas 1940. aastal. Liigi tavataime õiest suurem 10-20 cm kõrgune valge õis on nõrga sinkja (lillaka) või hõbehallika varjundiga ning kollase neeluga. Janis Rukšansi arvates võib olla tegu ka hübriidiga ilusa krookuse valgeõielise vormi ja kauni krookuse (C. pulchellus albus × C. speciosus) vahel. Õitseb septembri lõpus ja põhiliselt oktoobris. 0.50 EUR
Crocus tommasinianus 'Roseus' (E. A. Bowles' seedling), dalmaatsia krookus ’Roseus’. E. A. Bowlesi seemiku õied on seest roosad ning väljast hõbehallid. Õielehed on liigi tüüptaimest palju pikemad ja kitsamad. Aprill. 0.40 EUR
Dicentra cucullaria, mugul-murtudsüda. Mugulad on roosad või valged. Sulgjalt lõhestunud, kitsaste hõlmadega sinihallid lehed kuivavad suvel. Kuni 40 cm kõrgustel varbadel paiknev kobarõisik koosneb mais ja juuni alguses roosakasvalgetest kollase tipuga südajatest rippuvatest 1,5 cm pikkustest õitest. Liik kasvab Kanada ja USA idaosas. Poolvari. Parasniiske muld. 2 EUR
Dictamnus albus, valge moosesepõõsas. 100 cm. Suured lillakaspunased õied juunis-juulis. Kogu taim lõhnab tugevasti, eritades eeterlikke õlisid sedavõrd, et tuulevaikse päikeselise ilmaga võib need süüdata. Päike. Kuiv muld. Lubjalembene. 2 EUR
Dioscorea nipponica, nipponi dioskoor. Jaapanis, Hiinas ja Kaug-Idas kasvav mugulja risoomiga rohtne mitmeaastane ronitaim on lehtilutaim. Valkjad õied juulis on pisikesed ja peaaegu märkamatud. Väänduval kuni 4 meetri pikkusel varrel asuvad tumerohelised südajad 3-7 hõlmaga lehed. Eelistab varju ja poolvarju, aga talub hästi ka päikest. Liaane meil aedades jätkub, kuid rohtseid ronitaimi on väga vähe (tuntuim on ehk humal). Küllalt haruldane. 6 EUR
Eremurus fuscus, ruuge rohtlaliilia. Rohtlaliiliad on suursugused taimed, mille tugeval varval paiknev pikk ja tihe, harunemata õisik on nagu pikk püstine värvikas rebasesaba („küünal“). Nende juurikad on kaheksajala kujuga ja võivad saavutada väga suured mõõtmed. Kehvade kuivade kasvukohtade taimedena ei sobi rohtlaliiliad meie kliimasse niiskustundlikkuse tõttu. See Tian Shani mägedes kasvav liik on erand, keda ei näi aias miski häirivat. Annab ka ohtrat isekülvi. Kõrgus 160 cm, sellest õisiku pikkus 85 cm. Juunis pikka kitsasse ruljasse õisikusse koondunud suhteliselt tagasihoidlikke rohekaskollaseid, pruuni servaga õisi ilmestavad pruunikasoranžid tolmukad. Päike, kuivem kasvukoht. 8 EUR
Eremurus × isabellinus (syn. E. × shelfordii hort.; E. olgae × E. stenophyllus var. stenophyllus) dark yellow and orange seedlings, aed-rohtlaliilia tumekollased ja oranžid seemikud. Kuni 1,4 m kõrgused rikkaliku värvivalikuga pikkade kitsaste tihedate õisikutega juuni lõpus-juulis õitsevad aedhübriidid (nimetatud ka Shelford-hübriidideks) on saadud liikidevahelisest ristamisest: Olga rohtlaliilia x kitsalehine rohtlaliilia (E. olgae × E. stenophyllus var. stenophyllus). Aed-rohtlaliiliad on küll külmakindlad, kuid ruugest ja tugevast rohtlaliiliast niiskusõrnemad. Juurikad tuleb istutada kõrgele kuivale kohale või nõlvale hea drenaažiga kergesse mulda ning istutamise ajal ümbritseda liivaga. Suvist väljakaevamist ei soovita, kuid sügisestel vihmaperioodidel võiks neid katta vihma eest mingi kattega. Taim on niiskusõrn vaid pärast lehestiku kuivamist, kasvuajal vajab ta vett nagu muudki taimed. Pakun tumekollaste ja oranžide õitega oma aias kasvatatud seemikuid (lootuses, et seemikud on meie niiskete oludega emataimedest veidi paremini kohanenud), mille 100 cm kõrgused taimed kannavad 5-6 cm läbimõõduga tihedaid 30-40 cm pikkusi õisikuid. 2 EUR
Eremurus robustus, tugev rohtlaliilia. Ligi 3-meetrise õisikuvarrega Kesk-Aasia ja Afganistani taim on minu aia kõige kõrgem sibullill. Üle 100 cm pikkuses ja kuni 10 cm läbimõõduga väga tihedas ruljas õisikus on juunis-juulis sadu kahvaturoosasid (peaaegu valgeid) tähtjaid õisi läbimõõduga 3-4 cm. Taimed külma ei karda, kuid niiskusõrnuse poolest on ruuge rohtlaliilia ja aed-rohtlaliilia vahepealsed: sügiseste ja talviste vihmade tõttu on mõnel aastal mõned taimed siiski hävinud. Pakun kas Raplamaa mehe Erich Pranno poolt Buhhaara turult toodud juurikatest kasvanud taimede seemikuid või Tartu Ülikooli botaanikaaias kasvava veidi madalama ja niiskuskindlama variandi seemikuid. 8 EUR
Erythronium dens-canis mix, harilik koerahammas (segu). Hispaaniast Lääne-Ukrainani kasvava liigi 10-15 cm kõrgused parasniiskust armastavad poolvarjutaimed on kahe vastaku purpurlaigulise lehega ja aprillis puhkeva üksiku rippuva roosakaslilla õiega, mille kroonlehed on tugevasti tagasi käändunud. Väljakaevatud sibul kardab kuivamist! Pakun valgete, heleroosade ja/või lillade õitega taimi. 1.50 EUR
Fritillaria aurea, kuldne püvilill. Looduses kuni 15 cm, aias kuni 25 cm kõrgusel varrel puhkeb aprillis-mais kuni 5 cm pikkuste õielehtedega laikellukjas kollane õis, mis on seest kollasel taustal kerge punakaspruuni maleruudulise mustriga. See endeemne liik kasvab Türgi kesk- ja lõunaosa mägedes 1800-3000 m kõrgusel lubjakivide keskel turbasel mullal. Liik on väga lähedane laialehisele püvilillele (F. latifolia) ja kollasele püvilillele (F. collina). Kasvuajal tahab kuldne püvilill niiskust, suvel aga kuivemat mulda. Tema eespool mainitud lähisugulased see-eest armastavad suvist niiskust. Liigist tuntum on sort ‘Golden Flag’ (Messrs de Goede). 2.50 EUR
Fritillaria graeca (from mountains of S Greece), kreeka püvilill. 20-45 cm kõrguse taime 1 (harvem rohkem) laikellukjas roheline nõrga purpurse maleruuduga rippuv 3 cm pikkune õis mais on õielehe keskel laia rohelise pikivöödiga. Õielehtede tipud käänduvad vaid veidi väljapoole. Liik kasvab Kreeka ja Bulgaaria männikute kivisel mullal. Kuna kreeka püvilill tahab suvel niiskust, siis kasvab ta meil aias hästi. Sibul istutatakse 15 cm sügavusele kergesse varju. Annab arvukalt pisikesi tütarsibulaid. 2 EUR
Fritillaria hermonis subsp. amana I, liibanoni püvilille amanuse alamliik (amanuse püvilill), variant 1. Looduses 10-35 cm, aias kuni 50 cm kõrgusel varrel puhkeb mais 1-2 rippuvat pikka laikellukjat punakaspruuni maleruudulist õit, mille iga õielehe seljal on täies pikkuses tugev ja lai roheline vööt. Seest on õis ühtlaselt kollakasroheline. Õieleht on kuni 3,5 cm pikkune. Sibula all on arvukalt pisikesi tütarsibulaid. Alamliik kasvab Türgis Amanuse mägedes ning Liibanoni ja Antiliibanoni mägedes. Sellel alamliigi Liibanonis kasvaval variandil on välimiste õielehtede seljad üleni rohelised, sisemistel selgadel aga on pruunikaspunane serv. Aias kasvab alamliik hästi, vaatamata sellele, et sibul tahab suvel kuivust. Siin pakutavad traditsioonilise variandi sibulad olen saanud Lätist ja nad pärinevad Hollandist de Goedelt. 1.50 EUR
Fritillaria imperialis ‘Aurora’, harilik püvilill ‘Aurora’. Teistest varasema 90 cm kõrguse sordi purpurse soonestusega heleoranžide õite valged meelohud on tumepurpurse servaga. 4 EUR.
Fritillaria imperialis 'Orange Wonder' (Aldonis Verinš 1981), harilik püvilill 'Orange Wonder'. Selle Läti sordi õied on oranžimad kui 'Orange Brilliantil'. 5 EUR
Fritillaria imperialis ‘Rubra’, harilik püvilill ‘Rubra’. Punaste õitega 90 cm kõrguse taime valged meelohud on tumepunase ääristusega. 4 EUR.
Fritillaria imperialis ‘Rubra Maxima’ (enne 1665), harilik püvilill ‘Rubra Maxima’. Eelkõige erineb see 120 cm kõrgune tetraploidne taim diploidsest sordist ‘Rubra’ kõrgema kasvu ning rohkemate ja suuremate nurgeliste punaste õite poolest. Purpurse pikisoonestusega erksad karmiinpurpurse varjundiga oranžid õielehed on 7 cm pikkused ja 4,5 cm laiused. Valged meelohud on purpurse äärisega. Tolmukapead on kreemikasvalged. Enamasti pakutakse selle nime all sorti ‘Rubra’. Siin pakun ehtsat sorti. 4 EUR.
Fritillaria michailovskyi, Mihhailovski püvilill. Liik leiti Türgist alles 1904. aastal ja on seal looduses haruldane, kuid tänu mikropaljundusele on nüüd aianduses laialt levinud. Mais 10-25 cm kõrgusel varrel rippuvat 1-4 laikellukjat ilma maleruudustuseta tumepurpurset õit on väga laia (1/3 õielehe pikkusest) kontrastse ja selgepiirilise kollase tipuga. Seest on õis kollane. Õieleht on kuni 3 cm pikkune. Ida-Türgi Armeeniaga piirneva ala endeem kasvab kivistel mäenõlvadel. Aias kasvab ta normaalselt, eelistades killustikulist savist mulda, mis suvise puhkuse ajal peaks olema kuiv. Vegetatiivne paljunemine on väga aeglane. 1 EUR
Fritillaria montana, mägi-püvilill. Aprillis-mais ripub üle poolemeetrisel varrel 2 munajat (tipust ahenevat) suhteliselt väikest (2-3 cm pikkust), väljast tugeva mustja või purpurpruuni maleruudustikuga kaetud rohekat lõhnavat õit. See Euroopa liik tahab suvise puhkuse ajal jahedat ja kuivemat mulda, kuid kasvab meie niiskes kliimas siiski hästi. Ljublana botaanikaaiast pärinevad taimed kandsid saamisel õrna püvilille ( F. orientalis) eksitavat nime. 3 EUR
Fritillaria pontica (syn. F. olympica), olümpose püvilill. 40 cm kõrgusel varrel puhkeb mais 1-2 suurt laikellukjat pruuni tipuga rohelist õit. Seest on õis roheline. Õielehed on 2,5-4 cm pikkused. Liik kasvab Bulgaaria, Albaania, Jugoslaavia, Kreeka ja Türgi metsades ja põõsastikes. Õiel maleruudustus puudub. Viljakuprad on tiivulised. Aias kasvab liik hästi, eelistades kerget varju ning ka suvel mõõdukalt niisket mulda. Pakun siin Kesk-Bulgaariast korjatud sibulaid. 1 EUR
Fritillaria uva-vulpis, rebas-püvilill. 35 cm kõrgusel varrel ripub aprillis-mais üksik kitsaskellukjas, väljast halli kirmega kaetud purpurne ning seest kollakas õis. Õielehed on 2-3 cm pikkused. Liik kasvab Türgi kaguosa, Iraagi põhjaosa ja Iraani lääneosa mägede niisketel niitudel. Nagu looduses, nii ka aias tahab rebas-püvilill suvisel puhkeajal mõõdukat niiskust, aga mitte liigniiskust. 0.20 EUR
Hyacinthoides hispanica (syn. Endymion campanulatus, E. hispanicus, Scilla campanulata, S. hispanica), hispaania ebahüatsint (hispaania siniliilia ehk endüümion). Silla ehk siniliilia lähisugulase 20-30 cm kõrguses püstises sirges igakülgses õisikus puhkevad mai lõpus või juuni algul sinisetolmukalised längus violettsinised kellukjad õied. Hispaaniast, Portugalist ja Põhja-Aafrikast pärinevad vähenõudlikud, väga külmakindlad ja hästi paljunevad taimed eelistavad sarnaselt silladega aias poolvarju (kuid taluvad hästi ka päikest) ning niisket raskemat huumusrikast mulda. On ka lõikelilled. 0.30 EUR
Hyacinthoides hispanica 'Rose Queen’ (E. H. Krelage 1898), hispaania ebahüatsint 'Rose Queen’. 30 cm kõrguses püstises sirges igakülgses õisikus puhkevad juunis rippuvad, siniste tolmukatega lillakasroosad kellukjad õied. Lehed on läikivad. Aias eelistavad need vähenõudlikud ja hästi paljunevad taimed viljakat, parasniisket raskemat mulda poolvarjulises kasvukohas. On ka lõikelilled. 0.40 EUR
Hyacinthoides hispanica 'White Triumphator’ (J. Valkering, enne 1944), hispaania ebahüatsint 'White Triumphator’. Valged õied mais-juunis on tugevas õisikus. Kõrgus 30 cm. 0.40 EUR
Hyacinthoides non-scripta (syn. Endymion non-scriptus, E. nutans, Scilla festalis, S. non-scripta, S. nutans), longus ebahüatsint (longus siniliilia, longus endüümion). 25-30 cm kõrguse taime erinevused sarnasest hispaania ebahüatsindist: õisikud mais-juunis on longus tipuga, ühekülgsed, torujas-kellukjad 1,5-2 cm pikkused violettsinised lõhnavad õied on kitsamad, väljakäändunud tipmetega ja rohkem longus, tolmukapead kreemid ning lehed kitsamad. Kasvab looduslikult Lääne-Euroopas. Inglismaal on liik aedadest sedavõrd loodusse metsistunud, et teda peetakse seal juba ammu looduslikuks metsataimeks. 0.40 EUR
Iridodictyum 'Frank Elder’ ( = Iris 'Frank Elder’; H. F. D. Elder, enne 1978), võrkiiris 'Frank Elder’. 10 cm kõrguse aprillis õitseva taime suured, ümardunud õied on huvitav kombinatsioon kollasest ja sinisest – sinise soonestusega kollane õis on kahvatusinise tooniga üle valatud. Võrkiirised on madalakasvulised varakevadel õitsevad sibuliirised, mille õied puhkevad aias vaid mõned päevad lumikellukeste omadest hiljem ning õitsevad üheaegselt varajaste krookustega. Sügavasse potti istutatult sobivad võrkiirised ka ajatamiseks uuest aastast kuni kevadeni. Parasniiske muld kerges varjus, ehkki kasvab hästi ka päikese käes. 0.60 EUR
Iridodictyum histrioides, lüükia võrkiiris. Türgi põhjaosa mägede endeemi sinised õied on hariliku võrkiirise (I. reticulatum) omadest suuremad. 10 cm kõrguste aprillis õitsevate taimede õied on heledapoolsed sinised. 4 EUR
Iridodictyum 'Katharine Hodgkin’ (syn. Iris 'Katharine Hodgkin’, I. histrioides var. major × I. winogradowii; E. B. Anderson 1960), võrkiiris 'Katharine Hodgkin’. 10 cm kõrguse aprillis õitseva taime suured, ümardunud õied on huvitav kombinatsioon kollasest ja sinisest – sinise soonestusega kollane õis on kahvatusinise tooniga üle valatud. Parasniiske muld kerges varjus, ehkki kasvab hästi ka päikese käes. Samade vanemate (lüükia võrkiirise suure teisendi ja Vinogradovi võrkiirise) ristamisest on saadud ka sordid 'Frank Elder’ ja 'Sheila Ann Germaney’.0.40 EUR
Iridodictyum reticulatum 'Alida’ (H. Kroon 1997), harilik võrkiiris 'Alida’. Maailma aianduses vähelevinud 10-15 cm kõrgune viljatu sort on 'Harmony’ pungamutant. Põhiehitus on tolle sordiga täpselt sama, kuid õied on heledamad sinised ning meemärk (naastutriip) on kahvatum kollane. 0.30 EUR
Iridodictyum reticulatum 'Edward’ ( = Iris reticulata 'Edward’; C. J. H. Hoog), harilik võrkiiris 'Edward’. Keskmisest hilisema õitseajaga viljakas sort. Kollase harjaga taevassinised välimised õielehed on väiksemad kui tuntud sordil 'Joyce’. Maailmas vähekasvatatav sort registreeriti 1973. aastal William van Eedeni poolt. 0.30 EUR
Iridodictyum reticulatum 'J. S. Dijt’ (J. S. Dijt, enne 1938), harilik võrkiiris 'J. S. Dijt’ (võrkjas iiris 'J. S. Dijt’). Ühe kõige punasema õiega sordi sisemised õielehed on purpursed, välimised aga punakaspurpursed oranžikaskollaste meemärkidega. Sellele keskmise õitseajaga sordile värvuselt väga lähedane sort 'George’on varasem, suureõielisem, tugevakasvulisem, kuid palju niiskusõrnem. 0.30 EUR
Iris 'Auseklis' (Laimonis Zakis 2008, TB), iiris 'Auseklis'. Kõrge aediiris 75 cm kõrguste jäikade püstiste õisikuvartega. Tugevad mittepleekuvad sooja tooni roosad käharaservalised õied on silmatorkava särava punaoranži habemega. Tihedas ja õierikkas kaua õitsevas õisikus on üheaegsaelt avatud vähemalt 3 õit (enamasti aga palju rohkem). Läti uudissort. Meie kliimaoludes aretatud kohalikud sordid on talvekindlad ja väga rikkalikult õitsevad. 3 EUR
Iris 'Beverly Sills' (Ben Hager 1978, TB), iiris 'Beverly Sills'. 70-90 cm kõrgune keskmise õitseajaga käharad korallroosad õied on oranži habemega. Sort on saadud ’Pink Pirouette’ ja ’Vanity’ ristamisest. Sort on aretatud Californias Stocketoni linnas Melrose Gardens’is. 3 EUR
Iris 'Kiwi Cheesecake' (O. David Niswonger, 1998 ), iiris 'Kiwi Cheesecake'. 85-90 cm kõrguse keskmise õitseajaga väga suureõielise aediirise sisemised (püstised) õielehed on valged, välimised õielehed rohekaskollased, habe oranž. Sort on aretatud USA-s Missouri osariigis Cape Girardeau maakonnas Cape Iris puukoolis. Sort on saanud autasusude läbi kõrge tunnustuse: Honorable Mention 2001, Award of Merit 2003. 3 EUR
Iris 'Lasting Romance’ (J. Terry Aitken 1999),
iiris 'Lasting Romance’. See kõrge aediiris on 95 cm kõrgune ja võib seetõttu vajada toestamist. Sisemised (püstised) õielehed on heleroosad (aprikoosivärvi), välimised valged õielehed on väga laia heleroosa servaga, habe aprikoosivärvi. Saadud ristamisest ('Peach Float' x 'Irene Nelson') x 'Romantic Mood'. Sort on aretatud USA-s Washingtoni osariigis Vancouveri linnas Aitken's Salmon Creek nimelises aias (aiandis). 3 EUR
Iris 'Makonu Malina' (Aleksandrs Muhlinkins 2006), iiris 'Makonu Malina'. Lätis aretatud sinkjasvalge õiega 75 cm kõrgune kõrge aediiris on kähara laia kahvatusinise servaga. 3 EUR
Iris 'Piero Bargellini'
(Augusto Bianco 1998, TB), iiris 'Piero Bargellini'. 95cm kõrguse
keskvarajase aediirise sisemised (püstised) õielehed on heledat aprikoosivärvi,
välimised valged õielehed aga ümbritsetud hele-aprikoosiroosa servaga. Habe on
oranž. Ristlusvanemad: ('Spirit Of Memphis' x 'Soap Opera') x 'Sunny and Warm'.
Sort on aretatud Itaalias Gabianos. 2 EUR
Iris seedling, iirise seemik. Minu aias tekkinud ja 2015. aastal esmakordselt õitsenud kõrge aediirise 90 cm kõrgune seemik pole küll gofreeritud õiega, kuid päris omapärase värvikombinatsiooniga: valgel õiel on lai pruunikaskollane südamelaik. 2 EUR
Iris 'Starship Enterprise' (Schreiner 1999), iiris 'Starship Enterprise'. 80-90 cm kõrguse keskmise kuni hilise õitseajaga aediirise hiigelõie sisemised (püstised) õielehed on valged (kollase keskvöödiga), kreemikad välimised õielehed on väga laia fuksiinpunase (punapurpurse, punakaslilla) randiga. Habe on kollane. Sorti on autasustatud kõrgete auhindadega: Honorable Mention 2001; Award of Merit 2003. 3 EUR
Iris 'Zelta Dievinš' (Laimonis Zakis 2009, IB), iiris 'Zelta Dievinš'. Lätis aretatud 55 cm kõrgune vahelmine aediiris on omapärase õiega. Üleni tumekollase õie sisemised õielehed on laialt avatud, mitte püstised ja see hakkab looma õie täidetuse muljet. Aretaja peab seda sorti oma kollektsiooni kõige tumedamaks kollaseks. 3 EUR
Ixiolirion tataricum, tatari keelikliilia. Mugulsibulast kasvaval umbes poolemeetrisel alaosas lehistunud varrel on mai lõpus ja juunis 2-8 sinist kuni lillat 4,5 cm pikkust kellukjat õit läbimõõduga umbes 5 cm. Õielehed on peaaegu aluseni vabad. Liik kasvab Aasia steppides kuivadel liivastel aladel. Viljakas, vett hästi läbilaskev liivalisandiga muld päikeselises kasvukohas. Muld peaks õitsemise järel suvel olema soe ja võimalikult kuiv. Sobivad ka lõikeks. 0.20 EUR
Lilium 'Alexis' x 'Krancis' (Adi Luukas 2013), liilia 'Alexis' x 'Krancis'. Võru aedniku ja sibullillede sordiaretaja Adi Luukase 13 cm läbimõõduga oranžikaskollaste õitega juulis õitsev 80 cm kõrgune aretis on saadud sortide 'Alexis' ja 'Krancis' ristamisest. 3 EUR
Lilium 'Bars' (Vasiliy Mihailovitsh Tshutshin, 1985; Ia), liilia 'Bars'. See vene sort on saadud sortide 'Mystic Gold' ja 'Metelitsa' ristamisest. Õied rohekasvalged, keskosas täpilised. Õite läbimõõt 18 cm. Taime kõrgus 140 cm. Õitseb juulis. 3 EUR
Lilium pensylvanicum from Olga (syn. L. dauricum, spont. Primorskiy krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1988), dauuria liilia Olgast. Liigi levila ulatub Altaist Kuriilideni. Kuni 120 cm kõrgusel varrel puhkevad juunis-juulis püstised karikakujulised oranžkollased kuni punased õied. Teile pakutavad sibulad on korjanud Ljudmila Kurševa Primorje kraist Olga asula juurest 1988. aastal. Söödavate sibulate ja õitega lubjalembene liik eelistab päikeselist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka poolvarjus ning isegi varjus. 5 EUR
Lilium Rang’s seedling 11-21-4 (Mati Rang, before 2007), Mati Rangi liiliaseemik 11-21-4. Suhteliselt kõrgekasvulise juulis õitseva valge seemiku 12 cm läbimõõduga õis on kollaka varjundiga ja vaid mõnede üksikute täppidega. Hea paljuneja. 2 EUR
Lilium 'Touch' (Lybelmex Hillegom B.V. 1987; VIIb/-), liilia 'Touch'. Sordi ristlusvanemad: (white-flowered Oriental lily × ‘Star Gazer’) x ‘Cherry Blossom’. 110 cm kõrgune vars kannab juulis-augustis 2-5 suurt (läbimõõt kuni 2 2 cm) kreemi (kollakasvalget) õit, mille süda ja õielehtede keskosa vööt on purpurpunane. 2 EUR
Muscari comosum (syn. Leopoldia comosa), tutt-kobarhüatsint. Leopoldia perekonda või liigirühma kuuluv liik on teistest kobarhüatsintidest oluliselt erineva välimusega. 25 cm pikkusel varval on juunikuus õied pikas ja hõredas õisikus. Ilmetud helepruunid kuni pruunikasrohekad või hallikad viljalised õied asuvad lühikestel õieraagudel. Tõusvatel pikkadel erevioletsetel õieraagudel asetsevad ülemised viljatud erevioletsed õied moodustavad ilusa tipmise tuti, olles õisiku ehteks. Vajab õitsemiseks sooja kasvukohta. Sibulakestad on roosad. Pakutavate taimede korjekoht pole teada. Taimed olen üles kasvatanud oma aias seemnekülvist, seega peaksid nad olema viirusvabad. 0.40 EUR
Muscari comosum 'Plumosum’ (syn. M. c. 'Monstrosum’; 1611), tutt-kobarhüatsint 'Plumosum’ ('Monstrosum’). 1611. aastast kasvatatav kena ja põnev keskaegne aedkloon on omapärane monstrum. 20 cm kõrguse taime püstine laikooniline harunev tihe õisik juunis koosneb ainult viljatutest violetsetest õitest ja violetsetest õieraagudest. Sarnaselt hüatsindiga vajab see sort õitsemiseks sooja kasvukohta või sibulate iga-aastast üleskaevamist pärast lehestiku kuivamist ja sügisesese tagasiistutuseni soojas hoidmist. Nähtud vaev tasub end väga iseäralike ja võimsate õisikutega! 0.30 EUR
Muscari 'White Beauty' (M. 'White-rose Beauty', Aldonis Verinš 1978), kobarhüatsint 'White Beauty'. Pikavarreliste, kuni 25 cm kõrguste taimede mais puhkevate valgete õisikute alaosas esineb väga nõrk roosakas varjund, mis avaldub paremini külma kevade ja happelise mulla korral. Läti sordiaretaja Aldonis Verinš valis sordi välja Põhja-Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast Naltšiki lähedalt Sovetskoje küla juurest 1969. aastal korjatud sibulatest. 0.30 EUR
Nectaroscordum siculum (syn. Allium siculum), sitsiilia mesilauk. 100 cm kõrguse tugeva varva tipus ripub juunikuus hõredas koonilises õisikus kuni 7 cm pikkustel kaarjatel raagudel umbes 30 nõrga roosaka varjundiga rohekasvalget (pigem valkjasrohekat) laikellukjat 2 cm läbimõõduga tugevakoelist (nahkjat) õit. Liik kasvab Lõuna-Prantsusmaalt kuni Türgini niisketes varjulistes metsades. Mul kasvab ta hästi ka lagedal kohal kuivapoolsel savikal mullal. Kuivatatud kreemid vilikonnad on hinnatud lilleseades. Pakutavad taimed on kasvatatud botaanikaaedadest saadud seemnetest ja on teistsuguse välimusega (rohelisema õiega) kui kaubanduses pakutavad. 0.50 EUR
Ornithogalum kotschyanum, Kotschy linnupiim. Tihedatesse lamedatesse õisikutesse koondunud laiade õielehtedega 3 cm läbimõõduga valged õied õitsevad maikuus peaaegu maapinnal. 15-20 cm pikkuste ja 2 cm laiuste läikivroheliste lehtede kodarikud kipuvad õitsemise ajal maadjat õisikut veidi varjama. Sibulad on väga pikakaelalised. Liik on meil avamaal vastupidav. Taimi küll maailma aedades kasvatatakse (lähtunud on nad Uppsala botaanikaaiast), kuid sellenimelist liiki pole ma siiamaani kusagilt botaanilisest kirjandusest leidnud. Erinevalt meie aedades levinud sarik-linnupiimast siin pakutav liik peenikesi sibulaid ei moodusta. 0.50 EUR
Ornithogalum lanceolatum, süstlehine linnupiim. Madala, vaid 5-10 cm kõrguse taime rohkem kui 20 valget õit puhkevad aprillis-mais peaaegu maapinnal 10 cm pikkuste ja kuni 2 cm laiuste laiuvate, süstjate, läikivate lehtede vahel. Kasvab Türgi, Liibanonis ja Süüria mägedes. Pakutavate taimede korjekoht loodusest pole teada. 2.50 EUR
Ornithogalum magnum, suur linnupiim. 40-150 cm kõrguse taime kitsa rohelise seljatriibuga valged õied on juunis-juulis koondunud pikka ja laia kohevasse õisikusse. Viljaraod kaarduvad laialt ülespoole. Liik kasvab Kaukaasias. Väga sarnase kaar-linnupiima (O. arcuatum) õisik on kitsam ja tihedam. 1 EUR
Ornithogalum schelkownikowii, hajastani linnupiim. Umbes 1 m kõrguse taime arvukad valged õied on juunis-juulis pikas õisikus. Kuni 1 cm pikkused õielehed on kitsa rohelise seljatriibuga. Peale õitsemist käänduvad viljaraod kaarjalt üles. Lehed on kitsad – kuni 1 (1,5) cm laiused. See Kaukaasia alpi- ja lähisalpiniitude endeem on kirjeldatud Armeeniast. Õielehe selge rohelise seljatriibu poolest erineb hajastani linnupiim väga lähedasest kaar-linnupiimast (O. arcuatum). 3 EUR
Oxalis depressa (syn. Oxalis inops), maadjas jänesekapsas. Sibula ja peenikese maa-aluse risoomiga murujas taim. 2 cm läbimõõduga ereroosad kuni roosakaslillad kollase putkeosaga püstised õied asuvad 1-10 cm, enamasti 5 cm kõrgusel varrel üksikult. Õitseb rikkalikult ja väga pikalt, 3 kuud: juuli algusest septembri lõpuni. Väikesed kolmetised hallikasrohelised karvadeta juurmised lehed ulatuvad vaid paari sentimeetri kõrgusele. Liik kasvab Lõuna-Aafrikas (Kapimaal) mere ääres liivastes kohtades. Taim on mul aias juba 10 aastat katmatult talvitunud. Vegetatiivne paljunemine on hea, mistõttu taimele tuleb jätta istutamisel varuga paljunemisruumi. Päike. Taim tärkab väga hilja, alles juuni algul. 1 EUR
Paeonia 'Janice’ (Saunders 1939), pojeng 'Janice’. Hübriid on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ja hõlmise pojengi (P. peregrina, syn. P. lobata) ristamisest. Keskmise suurusega (Ø 14 cm) lihtõis ei avane täielikult, vaid karikataoliselt. Selle tunnuse on ta pärinud hõlmiselt pojengilt. 1–2 rida erksaid lõheroosasid (heleroosasid) kroonlehti ümbritseb emakaid ja tolmukaid. Kroonlehed muutuvad õitsemise käigus järjest heledamaks, lõpetades peaaegu valgetena. Tolmukaniidid on helekollased, tolmukapead tumekollased, emakasuudmed valged (roosa varjundiga), meeketas valge. Varajane. Keskmise kõrgusega (85 cm). 15 EUR
Paeonia mascula subsp. mascula (P. cavachensis), korallpojeng (korallpojengi tüüpalamliik). Kuni 90 cm kõrgune vars kannab 9-14 cm läbimõõduga püstist punast õit. Laiu purpurpunaseid kroonlehti on 6-8. Tolmukaniidid on punased, tolmukapead kollased. Lehed on alt sinihallid. Taimed on tetraploidsed (2n = 20). Kasvab looduses päikeselistel küllalt avatud kuivapoolsetel kasvukohtadel. Minu 80 cm kõrgused taimed on väga varajaste väikeste (Ø 11 cm), roosakaspunaste kuni väga tumeroosade (lillama vöödiga kroonlehtede keskel) õitega ja tuhmroheliste lehtedega. Seisab ilma toeta. Taim on saadud nime all P. cavachensis. 10 EUR
Paeonia lactiflora pseudo-'Akalu' (Dessert), valgeõieline pojeng vale-'Akalu'. Mustjaspunaste keskmise suurusega (Ø 15 cm) lihtõitega sort on kollase tolmukakimbuga. Kuna pojengiregistris on ta jaapani õietüübiga (staminoodide ehk kõlutolmukatega, mitte tolmukatega!), siis on Hollandi lillekaubanduses, kust pärineb ka minu taim, selle nime all liikvel vale sort. Siiski on tegu huvitava kombinatsiooniga, mida näeb pojengidel suhteliselt harva: väga tume õievärvus + lihtõielisus. Keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). 4 EUR
Paeonia lactiflora pseudo-'Muskogee' (Jones 1957), valgeõieline pojeng vale-'Muskogee'. Tumepunaste keskmise suurusega (Ø 15 cm) lihtõitega sort on kollase tolmukakimbuga. Kuna pojengiregistris on ta jaapani õietüübiga (staminoodide ehk kõlutolmukatega, mitte tolmukatega!), siis on Hollandi lillekaubanduses, kust pärineb ka minu taim, selle nime all liikvel vale sort. Siiski on tegu huvitava kombinatsiooniga, mida näeb pojengidel suhteliselt harva: väga tume õievärvus + lihtõielisus. Keskhiline õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 4 EUR
Paeonia lactiflora 'Nadezhda' (Akimov), valgeõieline pojeng 'Nadežda'. Keskmiselt sireliroosa, hiljem hele-sireliroosa, keskmise suurusega (Ø 14 cm), küllalt tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Hilisem õie hele üldmulje tekib sirelivärvi petaloidide servade valkjaks pleekumisest. Südamenupu ümber ja südames on enamasti varjatult kreeme staminoode, kuid nõrgemates õites võib kreem sataminoodvöö mõjuda häirivalt. Õis on tugeva meeldiva lõhnaga. Varajane kuni keskvarajane (vene pojengiregistri (1990) järgi keskhiline, mis näib küll olevat eksitus). Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Hea on sordi juures varajasus, värvus ja lõhn. Rahvamajandussaavutuste näitusel Moskvas 1973. aastal sai sort kõrgeima hinde – 10 palli. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia 'Nadia' (Saunders, 1941), pojeng 'Nadia'. Hübriid on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi ’Marie Jacquin’ ristamisest hõlmise pojengiga (P. peregrina). Viimaselt liigilt on sort pärinud õie vähese avatuse. Roosakaspunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), 1–3 rea kroonlehtede ja kollase tolmukakimbuga karikjas lihtõis (registri järgi pooltäidisõis). Emakasuudmed on heleroosad, tolmukaniidid ja -pead kollased, meeketas valge. Keskvarajane. Puhmik kõrge (100 cm). 12 EUR
Paeonia officinalis 'Alba Plena’, varajane pojeng 'Alba Plena’. Sort sarnaneb kõigilt näitajatelt oma üldtuntud ja ka Eestis laialt levinud sõsarale 'Rubra Plena’ (varajane punane täidisõieline pojeng). Ainsaks erinevuseks on valge õievärvus. Puhkedes on õitel selge roosa varjund, kuid see kaob ruttu. Õis poolkerajat tüüpi, tolmukateta, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega. Väga varajane. Madal (60–65 cm), kuid vajab toestamist. 10 EUR
Paeonia officinalis ‘Mutabilis Plena’ (syn. ‘Alba Mutabilis’), varajane pojeng ‘Mutabilis Plena’. Mina samastan sordinimesid ‘Mutabilis Plena’ ja ‘Alba Mutabilis, kuid pojengiregister näib neid eristavat. Puhkedes keskmine roosa (korallroosa), hiljem heleroosaks kuni valgeks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (70 cm), kuid vajab toestamist. See varajase pojengi (P. officinalis) sort sarnaneb enam-vähem kõigilt näitajatelt, välja arvatud värvus, varajasele punasele täidisõielisele sordile ‘Rubra Plena’. Kroonlehed ja petaloidid pleekuvad ja kuivavad pärast õitsemist valgeks, kuid ei pudene (‘Rubra Plenal’ pudenevad). 10 EUR
Paeonia officinalis 'Rosea Plena’, varajane pojeng 'Rosea Plena’. Sort on kõigilt näitajatelt samane oma sõsara 'Rubra Plenaga’, välja arvatud särav tumeroosa värvus. Puhkedes helepunane kuni tumeroosa, õitsemise lõpuks peaaegu heleroosaks pleekuv, keskmise suuruse (läbimõõt 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (65–70 cm), kuid toestamist vajav. 'Rosea Plena’ esineb laialdaselt Euroopa vanades kloostriaedades, kus seda kasvatati sajandeid ravimtaimena. Andmed temast ulatuvad tagasi 17. sajandisse. 5 EUR
Paeonia 'Red Charm' (Glasscock, 1944), pojeng 'Red Charm'. See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Punane, väga suur (Ø 19 cm, maksimum on olnud 22 cm), väga tihe, tolmukateta, poolkera tüüpi (kitsastest petaloidisest poolkeraga) korrapärane, hea vormiga täidisõis. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Ameerika Pojengiseltsi (APS) kuldmedali võitja 1956. aastal, APS näituse kahekordne üldvõitja aastatel 1951 ja 1965. Moskva pojenginäituse võitja aastatel 1971, 1974, 1989 ja 1991. 10 EUR
Polygonatum verticillatum, männas-kuutõverohi. Üle 1 meetri kõrgune (mul kuni 140 cm) looduslikult Euroopast Aasiani levinud kuutõverohu liik on iseäralikult kitsaste, männastena paiknevate lehtedega, mis annab talle kuutõverohu jaoks harjumatu välimuse. 1 cm pikkused väikesed valged õied asuvad juunis-juulis tavaliselt 2-3-kaupa kimbus. Punaseid marju tekib septembriks rikkalikult. Eelistab varju ja niisket mulda, siis on ilusam ja võimsam. 2 EUR
Puschkinia scilloides 'Zangezur' (Arnis Seisums 2008; spont. E Nakhitschevan, Armenia, Zangezur mnts.), harilik puškiinia 'Zangezur'. Taimed on korjatud Armeeniast Zangezuri mäestikust. 'Zangezuri' iseloomustab Janis Rukšans kui väga suureõielisena, mille õied asuvad suurtes ja tihedates õisikutes. Tegelikkuses näen loodusest korjatud materjali kerget varieeruvust ning erinevused tavataimedest pole sugugi nii järsud. Õisikuvarred on viljumise ajal 15 cm pikkused. 1 EUR
Scilla bifolia, kahelehine silla (kahelehine siniliilia). Aprilli keskel puhkevad kuni 25 cm kõrguse taime tihedas püramiidjas, veidi ühekülgses kobaras arvukad väikesed (läbimõõt 1,5 cm) sügavsinised laialt avatud lõhnavad õied. Liik kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Türgis, Kaukaasias ja Süürias. See suurepärane ja vastupidav varakevadel õitsev aiataim sobib oma vähenõudlikkusega ka looduslikuma ilmega alale, näiteks parki metsistumiseks. Ta kasvab hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus. 0.40 EUR
Scilla bifolia var. taurica, kahelehise silla krimmi teisend. Suurekasvuline (kõrgus looduses on 10-20 cm) ja elujõuline teisend Krimmist on väga suurte tumesiniste õisikutega, andes looduslikes tingimustes üle 20 õie. Lehestik on noorelt pruunikaspurpurse värvinguga. 2 EUR
Scilla litardierei (syn. S. pratensis), aas-silla. Suvel juunikuus õitseva silla 25 cm kõrgusel varval asub tihedas koonilises kobarõisikus 15-35 (70) lillakassinist väikest tähtjat õit. Liik kasvab endises Jugoslaavias. Päike, parasniiske muld. 0.40 EUR
Scilla mischtschenkoana (syn. S. tubergeniana), Tubergeni silla. Sibul võib anda mitu 10 cm kõrgust varba. Varrel puhkeb aprillis üllatavalt vara 2-4 kahvatusinist kuni peaaegu valget laikellukjat õit. 1-1,5 cm pikkuste õielehtede seljal on sinine soon. Liik kasvab Kaukaasias Zangezuri mäestikus ning Iraanis. Samavärvilise õiega harilik puškiinia (Puschkinia scilloides) erineb Tubergeni sillast tolmukatest tekkinud väikese lisakrooni poolest. Tubergeni silla on meil aias vastupidav. Tubergeni silla sort ‘Zwanenburg’ (C. J. H. Hoog 1945) on välja valitud Zwanenburgi puukoolis. Nii õied kui ka kesktriip on tumedamad sinised kui klooni ‘Tubergeniana’ puhul. Ka õisi on 4-6 ‘Tubergeniana’ 3-4 asemel. Sort õitseb liigist kuni 10 päeva hiljem ning ka tema lehed on kitsamad kui ‘Tubergenianal’. Sort on meil levinum kui liik ning enamasti on nad puukoolides segamini läinud. Seetõttu on ka sordi ’Zwanenburg’ kirjeldus sageli vastuoluline. Ka mina ei riski määratleda, kas siin pakutavad eri allikatest saadud partiide kaupa veidi varieeruvad taimed kuuluvad ’Zwanenburgi’ või ’Tubergeniana’ klooni alla. Päike kuni poolvari, parasniiske muld. 0.40 EUR
Trillium sessile, raotu kolmiklill. Mugulja risoomiga 10-25 cm kõrguse taime 3 purpurpruunilaigulise munaja rootsutu lehe keskel „istub” maikuus raotu punane 3 püstise kroonlehega õis. Kroonlehed on 2-4 cm pikkused ja 1-2 cm laiused. Liik kasvab laialdasel alal Põhja-Ameerika idaosa metsades väheviljakatel aluselistel muldadel. Sarnased California ehk lääneosa liigid on lausa hiiglased idaosa madalakasvulise T. sessile kõrval. 1998. aastal tõin Göteborgi botaanikaaiast Trillium sessile huvitava pruunika õiega variandi. Määramisel osutus see ehtsaks liigiks. Sellist pruunikaspunase õievärviga varianti on pakutud ka Saksamaa puukoolides. Leht on vähekirju. 5 EUR
Trillium erectum red (spont. Canada), püstine kolmiklill (punane, Kanadast). 30 cm kõrgune taim õitseb maikuus. Mõne erandliku vormi püstisele õieraole viitav liigiepiteet erectum – tõlkes „püstine” on küllalt eksitav, kuna enamikul taimedel kaarduvad umbes 5 cm pikkused õieraod allapoole, nii et õied asuvad varrelehtedest (kandelehtedest) allpool ja vaatavad poolalla-poolküljele. Laialt avatud õite kroon- ja tupplehed on ühes tasapinnas. Kuni 5 cm pikkused tahapoole käändunud tippudega kroonlehed on purpursed. Sigimikud on tumepurpursed. Raotud lairombjad lehed on laikudeta (ühevärvilised). Liik kasvab Põhja-Ameerika idaosas (Kanadas ja USA-s). Taimed eelistavad viljakat, happelist kuni neutraalset jahedat ja niisket mulda. Pakutavad taimed pärinevad Mart Veeruselt, kes on need saanud enne 1994. aastat Kanada loodusest. 4 EUR
Triteleia hyacinthina, hüatsint-suvitähik. 60 cm kõrguse taime tihedad, kuni 10 cm läbimõõduga kuppeljad õisikud juulis koosnevad laialt avatud valgetest 2 cm läbimõõduga õitest. Selle lauguliste sugukonna taime mugulsibulad näevad välja nagu krookuse omad. Liik kasvab Põhja-Ameerika rohtlas, mis on kevadel märg ja suvel väga kuiv. Aias eelistavad suvitähikud päikeselist kasvukohta ning liivlisandiga huumusmulda. Hea ka lõikeks. Ta tundub olevat veidi võsundiline. 0.20 EUR
Triteleia ixioides 'Starlight' (pre-1992; registrant Gebr. C. & W. de Goede 1993), kuldne suvitähik ‘Starlight’. Hollandi sordi tugevad 20-30 kõrgused varred kannavad juunis suures kauaõitsevas 7 cm läbimõõduga õisikus tumedama kesksoonega kahvatukollaseid (kreeme) lõikeõitena kauapüsivaid õisi. 0.40 EUR
Triteleia laxa, hõre suvitähik. 40 cm kõrgusel varrel asub juulis-augustis hõredas, 10 cm läbimõõduga sarikõisikus 6 sinivioletset lehterjat püstist õit. 4-6 cm pikkustel raagudel asuvad õied on kuni 2,5 cm pikkused ja laiused. Kitsad kõrreliselaadsed lehed hakkavad õitseajal kuivama. Liik kasvab Oregoni edela- ja California põhjaosas tuhkkuivadel metsalagendikel ja rohtlas. Minu aias on liik osutunud täiesti külmakindlaks. 2 EUR
Tulipa aximensis, aimi tulp. Tulp sai kasvukoha järgi tuntuks aimi tulbi nime all (pr. k. de la Tulipe d‘Aime). 40-50 cm pikkusel varrel mais-juunis ühekaupa asetsevate püstiste sügavpunaste suhteliselt suurte hiliste õite roheline põhjalaik on kollase servaga. Ka tolmukad on kollakad. Õielehed on peaaegu ümmargused. Liik kasvab tulbiregistri andmeil Itaalias ja Kagu-Prantsusmaal Savoias. Aimi tulbi olukord pole nii roosiline, nagu arvab tulbiregister, rääkides kasvamisest nii Itaalias kui Prantsusmaal. Liigi seni ainus maailmas teadaolev leiukoht oli Savoias Prantsuse Alpides Tarentaise orus Aime‘i juures, kuid 1974. aastal see hävitati, kuna leiukoha peale ehitati hooned. Aimi tulp on Rahvusvahelise Looduskaitse Ühenduse (IUCN ehk The World Conservation Union) poolt arvatud loodusest väljasurnud liigiks. Siiski pole see liik veel maakeralt lõplikult välja surnud, sest vähesel määral kasvatavad taimekogujad teda veel aedades. Lisaks leiti 1997/1998. aastal 6 selle liigi tunnustega taime Šveitsist Sionist. Päike, parasniiske kuni kuiv muld. 2 EUR
Tulipa bifloriformis (syn. T. turkestanica hort.), paarisõieline tulp (aednike turkestani tulp). Sibulakestad on punased. 30-35 cm kõrgune vars kannab aprillis-mais lühikestel õieraagudel kuni 7 õit. Väikesed valged tähtjad õied läbimõõduga 3-4 cm on oranžikaskollase põhjalaiguga ning seljalt rohekasvioletsed. Tolmukaniidid on kollased, tolmukapead kas violetsed või kollased musta tipuga. Kaubanduses hollandlaste poolt levitatava turkestani tulbi (T. turkestanica hort.) õige nimi on hoopis paarisõieline tulp (T. bifloriformis). Kesk-Aasia endeem. Ei vaja sibulate iga-aastast väljakaevamist. 0.30 EUR
Tulipa 'Burgundy’ (J. J. Grullemans & Sons, Ltd. 1957), tulp 'Burgundy’. 50 cm kõrgune maikuus õitsev tume-purpurvioletne liiliaõieline tulp. 0.70 EUR
Tulipa didieri, savoia tulp. 45 cm kõrgusel varrel maikuus puhkeva tumepunase püstise õie tipud on veidi väljapoole käändunud. Mustjaspurpurne (mustjaslilla) põhjalaik on kreemi randiga. Osa tolmukaniite on kollased, osa mustad, osa kahevärvilised. Tolmukapead on purpurjasmustad (mustjaslillad). Liik kasvas Prantsusmaa kaguosas Savoias 2 leiukohas: Tarantaises Aime‘i juures ning St.-Jean-de-Maurienne’i lähedal Les Clappeys’ külakeses. Esimene leiukoht hävitati 1987. aastal hoonete pealeehitamisega. Teisest leiukohast leiti liik alles 1992. aastal ning ka seal hävitati ta peagi ehitustööde käigus. Liik on Rahvusvahelise Looduskaitse Ühenduse (IUCN) poolt kuulutatud väljasuremisohus olevaks. 1997/1998. aastal leiti Šveitsist Sionist umbes 10 taimest koosnev rühmake, mille tunnused vastavad savoia tulbi omadele. Ka neid taimi kiputakse kevadel loodusest välja kaevama või õisi ära noppima. 20. sajandi algul sai puukooliomanik C. G. van Tubergen parun E. P. Perrier de la Bathie‘ käest 3 savoia tulbi sibulat ning on pärast paljundamist teda maailma aednike seas veidi levitanud. 2 EUR
Tulipa 'Eric Hofsjö’ (van Tubergen Ltd. 1957), tulp 'Eric Hofsjö’. Selle kuni 70 cm kõrguse jämeda õievarrega darvinhübriidi suur karmiinpunane õis on kreemikasvalge servaga.0.70 EUR
Tulipa karabachensis, karabahhi tulp. 40 cm kõrgusel varrel aprillis-mais puhkev 4-6 cm kõrgune kellukjas helekollane õis on ilma põhjalaiguta. Tolmukaniidid ja -pead on samuti kollased. 3-4 lamedat püstist lehte on lühikesed ja laiad. Liik kasvab Armeenia, Aserbaidžaani, Mägi-Karabahhi ja Iraani mägedes. Pakutavad taimed on lätlane Arnis Seisumsi korjanud 1989. a. Armeeniast Zangezuri mäestikust Hustupi mäelt. 6 EUR
Tulipa kaufmanniana 'Dubia', Kaufmanni tulp ’Dubia’. Janis Rukšans on Hollandi kaubanduses „T. dubia“ nime all müüdavat madalat varianti tähistanud nimega Tulipa „dubia" ’Dutch’, sest sellel suhteliselt harva pakutaval kaubanduslikul vormil pole midagi pistmist ehtsa kõheltulbiga (T. dubia). Tegemist on Kaufmanni tulbi hübriidiga, mis on valgete ümardunud õielehtedega ja suure kollase südamelaiguga. Õielehtede lilla selg on kollase servaga. Kahtlasele nimele vaatamata näeb õis kena välja. 0.50 EUR
Tulipa linifolia (coll. in South Tajikistan), linalehine tulp. Lühikesel 20 cm kõrgusel varrel puhkeb mais üksik hiline, kuni 5 cm kõrgune punane õis, mille väikesel ümmargusel mustal põhjalaigul võib valge rant olla või ka mitte olla. Tolmukaniidid on mustad, tolmukapead mustad või kollased. 6-8 väga kitsast ja lainelist lehte on väga lähistunud. Liik kasvab Pamiiris, Iraanis ja Afganistanis. Liik on meil vastupidav. 0.40 EUR
Tulipa 'Montgomery' (E. J. van der Zaal, 1945), tulp ’Montgomery’. Hiline lihtõieline. Valge õis erkpunase laia servaga. Õis muudab õitsemise käigus pidevalt oma värvust. Puhkedes on valge õis vaid kitsa punase servakesega, kuid õitsemise lõpuks muutub õis üleni punaseks. 55 cm. 0.60 EUR
Tulipa neustruevae (syn. T. paradasystemon), Neustrujeva tulp. 10-30 cm kõrgune vars kannab kitsaid läikivrohelisi lehti mõõtudega üle 10 cm × 1 cm ning väga varakult, juba aprillis puhkevat 1-3 tumekollast, päikese käes tähtjalt avanevat õit. Selle välimised õielehed on seljalt rohekaspruunid ning tolmukad tumekollased. Liik kasvab Kesk-Aasias Fargona (Fergana) ja Tšatkali mäestikes. Ta on lähedane karvasetolmukalisele tulbile (T. dasystemon). 0.30 EUR
Tulipa saracenica, saratseeni tulp. Saratseenideks kutsuti beduiine ja araablasi, hiljem ka türklasi. 40 cm kõrgusel varrel mai lõpus puhkeva veripunase ümardunud õielehetippudega õie põhjalaik on rohekas või kollane. Praegu aednike poolt kasvatatava rohelise põhjalaiguga klooni leidis P. Delaigue 1960. aastal Kagu-Prantsusmaalt Savoia maakonnast St. Andrea lähedalt. Nüüdseks on prantslased tollase tulbi leiukoha betooniga katnud. 3 EUR
Tulipa vvedenskyi ARJA 00-38 (coll. Chatkal mnt. range, Uzbekistan), Vvedenski tulp ARJA 00-38. 25 cm kõrgusele varrele kinnitub 4-5 renjat käharat sinihalli lehte. Alt kitsas suur õis mais on tavaliselt oranžikaspunane. Enamasti kollasel (harva mustal, violetsel või violetjaspunasel) põhjalaigul võib serv olla või ka mitte olla. Tolmukaniidid on kollased (harva pruunid), tolmukapead kollased (harva pruunid). See kitsa levilaga endeem kasvab Tian Shani lääneosas Angreni jõe vesistus kivistel mäenõlvadel. Aias suurenevad taimede mõõtmed looduslikega võrreldes oluliselt. Avamaal on see vegetatiivselt hästi paljunev taim vastupidav. Pakutavad sibulad korjasid lätlased Arnis Seisums ja Janis Rukšans 2000. aastal Usbekistanist Tšatkali mäestikust. 1 EUR
Lugupidamisega Sulev Savisaar