Tutvustan teile mõningaid oma aia sibullilli, mida on võimalik posti teel tellida. Kõik pakutavad taimed on läbi teinud paljuaastase katsetuse avamaal ning ühtegi neist pole ma kunagi talveks katnud. Pakutavate taimede kogused pole suured. Minu senised tellijad, kes on taimi tellinud kasvõi korra kahe viimase aasta jooksul, on ajaliselt väikeses eelisolukorras, sest saavad kohese meiliteate uue kataloogi ilmumisest. Mõnede taimede puhul on see oluline, sest istutusmaterjali hulk on mul piiratud ning mõnda menutaime ei pruugi hilistele tellijatele enam jätkuda. Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Tellimusi võtan vastu augusti lõpuni (erandina ka hiljem, kuid septembri algul tahaksin osa järelejäänud sibulatest, eelkõige sügislilled: Colchicum) juba mulda tagasi istutada). Taimed üritan saata tellijatele postiga teele augusti lõpus (kui ma selle tähtajaga suure töömahu tõttu toime ei tule, siis võib osade pakkide väljasaatmine jääda ka septembri alguspoolde). Septembrikuu jooksul tahan tegelda pojengide kaevamise ja saatmisega. Sibullillede kataloog ja pojengide kataloog on erinevad kataloogid ja ka taimede saatmisajad on kummalgi erinevad (pojengidel septembri lõpul).
Postikulud - pakend pluss saatekulud – 3 EUR tasub
tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes
soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu
see ka tellimusse. Tellimused saata meiliaadressil 
. Minu kontakttelefon
on 5623 4524. Lauatelefon 735 1842 enam kasutusel pole.
Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175,
Sulev Savisaar.
Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.
Erandkorras on võimalik posti teel saadetavatele taimedele tellimusse lisada ka mõningaid vaid koha peal pakutavaid taimi. Liigselt ei tasuks selle võimaluse peale siiski loota, sest osa taimi on sel ajal posti teel saatmiseks liiga ebamugavad (suured ja lopsakalt lehistunud) ning aeg nende saatmise jaoks ebasobiv. Ka võivad soovitavad taimed koha peal müügis olles otsa lõppeda. Halvimal juhul ei saa Te vaid koha peal pakutavatest taimedest lisaks midagi. Aga huvi korral tasub alati õnne proovida!
Lisan siia ka mõne raamatuviite, kust huvilised saaksid sibullilledest põhjalikumalt lugeda:
1) Sulev Savisaar. EESTI SIBULLILLEENTSÜKLOPEEDIA. Eesti aedades kasvatatavad sibullilled (980 liiki ja 4000 sorti 81 perekonnast koos kirjelduste ja kasvunõuetega). Varrak. 2004. 432 lk.
2) Sulev Savisaar. 100 SIBULLILLE. Ajakirjade Kirjastus. 2007. 131 lk.
3) Sulev Savisaar. Svogūninės gėlės / [red.: Lina Lankauskaitė, Sulev Savisaar, Anu Jõesaar]. - Vilnius : Ekspress leidyba, 2008. - 96 p. - (Mano namai). Lietuvos žemės ūkio biblioteka.
Postimüügiga pakutavad taimed:
Adonis amurensis seedlings mix, amuuri adoonis seemikute segu. Tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluva 10–20 cm kõrguse taime suhteliselt suured, kuni 5 cm läbimõõduga umbes 15 kroonlehega kollased õied hakkavad õitsema ülivara – juba aprillis (mõnikord koguni märtsis, ühel erandlikul aastal koguni veebruaris läbi lume), varajaste kloonide puhul veel enne lumikellukest ja lumekuppu. Ilmadest olenevalt kestab õitsemine 2-3 nädalat. Amuuri adoonis on varakevadel koos kuldõielise krookuse sordiga 'Uschak Orange' esimene kollane lill aias. Õitsemise ajal esialgu väike lehestik areneb pärast õitsemist tihedaks lehepadjandiks, mis erinevalt teistest adooniseliikidest kuivab juunis või juulis. Risoomide jagamiseks sobiv aeg on vaid sügisel. Pikaealine ning väga külmakindel Kaug-Ida, Jaapani ja Mandžuuria taim kasvab parasniiskel mullal lehtpuude varjus või poolvarjus. Kirjanduse andmeil eelistab amuuri adoonis poolvarju, kuid minul kasvab edukalt täispäikeselisel kuival kasvukohal ning ka teistelt kasvatajatelt saadud tagasiside järgi kasvab ja õitseb ta päikese käes paremini kui poolvarjus. Erinevalt lubjalembesest kevadadoonisest (mis õitseb kuu aega hiljem, alles mais) eelistab amuuri adoonis happelist mulda. Mai lõpus või juunis valmivatest seemnetest annab ta aias isekülvi. Olen selle liigi taimi saanud veerand sajandit tagasi erinevatest looduslikest leiukohtadest Sahhalini saarelt ja Primorje kraist. Taimede välimus varieerub tugevasti nii õievarre värvuse (rohelisest punaseni), õie tupplehtede värvuse (puhaskollasest ja rohekast kuni lillakaspruunini), õitseaja, lehtede kuju ja lehtede arengu kiiruse (lehed on õite puhkemise ajaks vähem või rohkem arenenud) ja muude tunnuste poolest. Pakungi erineva välimusega seemikute segu. 7 EUR
Allium aflatunense, aflatuni lauk. Liik on nime saanud Kirgiisias Tšatkali mäeahelikus asuva Aflatuni mäekuru järgi. Hollandlased levitavad aflatuni laugu nime all massiliselt valet liiki: hollandi lauku (A. hollandicum). Erinevalt kaubandusest pakun ehtsat liiki, mida enamik aednikke seni näinud pole. Tian Shani mäestikus Kirgiisias ja Usbekistanis kasvava laugu 120 cm kõrgusel tugeval lehtedeta varrel puhkeb juuni algul tähtjate õitega 6-10 cm läbimõõduga ülitihe lillakaspurpurne keraõisik. Kaunid ja võimsad omanäolised sinihallid laiad lehed kipuvad kahjuks õitseajaks tipust juba kuivama. Pakun sel aastal põhiliselt sordi 'Haljas' (selle sordi lehed ei kuiva nii vara) külvist saadud seemikuid. Tahaksin loota, et vähemalt mõned seemikud on emalt pärinud kauasema lehestiku säilivuse. 1 EUR
Allium aflatunense 'Haljas' (Sulev Savisaar 2003), aflatuni lauk 'Haljas'. 1999. aastal sain Läti suurimalt sibullillekollektsionäärilt Janis Rukšansilt Kirgiisiast Tšatkali ahelikust korjatud loodusliku variandi sibulaid. Sellele liigile on tüüpiline, et õitsemise alguseks on taime lehestik juba poolkuivanud, kuid õnneliku juhuse läbi leidsin Tšatkali sibulate hulgast ühe teistest eristuva taime, mille lehestik oli õitsemise ajal täiesti värske ja terve ja seda peaaegu õitsemise lõpuni. Lätlased ise polnud seda arvatavalt ainsat eriliselt terve lehestikuga isendit teiste seast avastanud. Sordinime andsin talle 2003. aastal. Peale kauem säilivate ja seetõttu kaunimate lehtede ei erine ta liigi tüüpilistest taimedest millegi poolest. Taimed on paljundatud vegetatiivselt. 2 EUR
Allium amplectens, läänelauk. USA mägedest pärineva vähenõudliku taime 10-40 cm kõrgusel varval paiknevad peaaegu kerajad õisikud koosnevad juunis-juulis 10-50 valgest tähtjast õiest. 1 EUR
Allium barsczewskii 'Scarlet Beauty' (Janis Rukšans 2004; ARJA 98-54, Tahta-Karacha (Aman-Kutan) mountain pass, W Zarafshon (W Serawschan), S Uzbekistan, 1630 m), Barštševski lauk ’Scarlet Beauty’. Võrkja kestaga pikad peened valged sibulad istuvad risoomil. 20-70 cm kõrgusel varrel juuni algul puhkev ja ligi 3 nädalat õitsev poolkerajas 2-5 cm läbimõõduga kimpjas õisik koosneb liigi tüüpilisel taimel roosadest kuni roosakaslilladest kellukjatest ülesvaatavatest õitest. 3-5 kitsast (30 x 0,7 cm) veidi renjat ning õitsemise ajal väga värsket ja tumerohelist lehte ümbritsevad oma tuppedega varre alumist kolmandikku. See looduses väga varieeruva välimusega liik kasvab Kesk-Aasias, Afganistanis ja Pakistanis. Eelkõige pakun sel aastal 1998. aastal Arnis Seisumsi ja Janis Rukšansi poolt Usbekistanist Zarafšoni mäestiku lääneosast Tahta-Karachast (endisest Aman-Kutanist) korjatud tavalisest erksavärvilisemat varianti ARJA 98-54, mida Janis esmakordselt pakkus müügiks nimega ’Scarlet Beauty’. Kasvatan ja vajadusel pakun ka mujalt korjatud teistsuguseid variante. 4 EUR
Allium hymenorrhizum (spont. S Kazakhstan, Aksu-Zhabagly nature reserve, Kshi-Kaindy, 1900, coll. Moscow BG 1946), peenejuureline lauk. Sibulad kinnituvad kimbuna risoomile. Aias üle 100 cm kõrgune peenike jäik vars kannab juulis väikest, kuni 3,5 cm läbimõõduga tihedat püstist kerajat purpurroosat õisikut. Kitsad lamedad sinkja varjundiga lehte on sügiseni ilusad ja värsked. Maailma aianduses praktiliselt tundmatu liik sobib lehtede poolest ka lehtilutaimeks. Peenejuureline lauk kasvab Altai, Kasahstani, Kirgiisia, Tadžikistani, Afganistani, Iraani, Mongoolia ja Loode-Hiina Xinjiangi provintsi niisketel niitudel. Aias on taimed väga vastupidavad. Sain taimed Tallinna Botaanikaaialt, kes sai selle huvitava liigi 1961. aastal Moskvast. Moskva taimed omakorda on korjatud 1946. aastal nii sibulate kui seemnetena Lõuna-Kasahstanis asuvast Aksu-Jabagly (Aksu-Zhabagly) looduskaitsealalt Kshi-Kaindy’st 1900 m kõrguselt. Raske on panna hinda taimele, mida maailmas müügiks ei pakuta. Väärt oleks ta kordades enamat. 10 EUR
Allium oliganthum, kasahhi lauk. Kasahstanist kirjeldatud murulaugu sugulane on õõnsate poolruljate kitsaste lehtedega. 15-35 cm kõrgusel varrel puhkeb mai lõpus kellukjatest roosadest kuni roosakasvioletsetest õitest koosnev kimpjas kuni kerajas paljuõieline püstine õisik. Looduses kasvab liik sooldunud või niisketel niitudel. Maailma aianduses väga haruldane liik on aias kasvunõuetelt lähedane murulaugule. Murulaugust eristub ta kitsama poolrulja lehe, lühema õisikuvarre, väheõielisema õisiku, roosamate varajasemate õite ja väljaulatuva emaakakaela poolest. 1 EUR
Allium oreophilum ‘Kuramin‘s Dwarf’ (Arnis Seisums 1997, SAVV 95-6), mäestiklauk ‘Kuramin‘s Dwarf’. Mäestiklaugu kõige madalakasvulisema variandi kõrgus on vaid 5-8 cm. Õied on väga tumedad purpursed – palju ei puudu, et lausa mustjaspurpursed. Algsordil esineb varieeruvust, mistõttu on pigem tegu sordirühmaga. Selle omapärase ja üliharuldase variandi sibulad korjati Arnis Seisumsi ja Viktor Voronini poolt 1995. aastal Usbekistanist Kurama mäestikust 2800 m kõrguselt kohast nimega 33. kilomeeter. Õitsevad sibulad on väga pisikesed, umbes hernetera suurused. 8 EUR
Allium pskemense RKMP 82-07 (spont. S Uzbekistan, Zarafshon ridge, Akbulak valley), pskemi lauk. Tugeva ja võimsa taimena pälvib pskemi lauk ka temale viitamata alati aiakülastajate tähelepanu. 80 cm kõrgusel õõnsal, keskpaigast allpool puhetunud varrel puhkeb augustis valgetest tähtjatest õitest koosnev väga tihe kerajas õisik. Õisikust veelgi huvitavamad on kevadised pakse sõrmi meenutavad ruljad õõnsad 2-3 cm läbimõõduga lehed, mida võib kasutada salatiks. Sibulad partiist RKMP 82-07 korjas 1982. aastal Lõuna-Usbekistanist Zarafšoni mäestikus asuvast Akbulaki orust ekspeditsioon koosseisus Janis Rukšans, Aris Kruminš, Mari Kits ja Aino Paivel (viimased 2 olid Tallinna Botaanikaaia aednikud). Enne nende retke seda liiki aianduses ei tuntud. 6 EUR
Allium sphaerocephalon 'Peter' (Janis Rukšans 2008, coll. between Akseki and Manavgat in Turkey), koonuslauk ’Peter’. Kuni 80 cm kõrgune vars tipneb juulis-augustis väga tiheda paljuõielise munaja punakaspurpurse õisikuga. Liik kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Külmakindel ning aias hästi kasvav koonuslauk nõuab vett hästi läbilaskvat mulda. Siberis seda taime süüakse. Ta meeldib ka mesilastele. Lisaks kiviktaimlas ja peenardel kasutatamisele sobib koonuslauk ka lõikeks ja ajatamiseks. Siin pakutav kaunis vorm on korjatud Türgist Akseki ja Manavgati vahelt. Janis Rukšans nimetas selle variandi sordiks oma sõbra Peter Nijseni auks, kellelt ta sibulad sai. 2 EUR
Allium wallichii (spont. Bhutan), nepaali lauk. Omapärane on taime hiline õitseaeg. Augustist oktoobrini 60 cm kõrgusel 3-kandilisel varrel paiknev püstine 3-7 cm läbimõõduga lame õisik koosneb arvukatest pikaraolistest tähtjatest tumedatest punakaspurpursetest (punakaslilladest) õitest, mille õielehed käänduvad hiljem taha. Arvukad 2 cm laiused lehed on kiiluga. Taim laieneb veidi maa-aluste võsunditega. Liik kasvab Tiibetis, Hiinas, Nepalis, Sikkimis, Bhutanis, Indias ja Myanmaris (Birmas) 2300-4800 m kõrgusel mägedes. Meil on ta osutunud väga külmakindlaks. Mussoonvihmade piirkonnast pärinev hilise õitseajaga taim sobib suurepäraselt meie oludesse, eriti aia niiskemasse ossa. Päike. Parasniiske kuni niiske muld. Enno Zuppinguga saime Buthani Kuningriigist pärinevad taimed 1994. aastal Arnis Seisumsilt, kes omakorda sai need Edinburghist. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 3 EUR
Anemone quinquefolia, viietine ülane. Risoomid on roomavad. 30 cm kõrgusel varrel on mais-juunis ühekaupa 5 valge tupplehega 1-2,5 cm läbimõõduga väikesed õied. Ülastel kroonlehti ei ole. Kroonlehtede moodi näevad välja valged tupplehed. On lähedane liik võsaülasele (A. nemorosa), kuid juurmised lehed on vähem hõlmised ning varrelehed väiksemad. Juurmised lehed on 3 lehekesega, neist külgmised lehekesed jagunevad omakorda kaheks, millest tulenebki liiginimi viietine ülane. Liik kasvab Põhja-Ameerika idaosas märgades kasvukohtades Washingtonist Põhja-Carolinani. Aias tahab niisket mulda, kuid puhkeajal talub ka põuda. On metsataim nagu võsaülanegi. 4 EUR
Arisaema amurense 'Jaan’ (Sulev Savisaar 2005; spont. Primorskiy kray, Vladivostok, collector Jaan Tänavots from Tartu BG 1984 or 1986), amuuri tulivõhk 'Jaan’. Tartu ülikooli aedniku Jaan Tänavotsa poolt Primorje kraist Vladivostokist leitud jõulise kõrgekasvulise taime väga suur roheline kandeleht mai lõpus on valgete vöötidega. 4 EUR
Arisaema flavum subsp. abbreviatum, kollane tulivõhk. Nn. külmakindel “kalla”. Taimed tärkavad mugulast alles jaanipäeva paiku ning õitsevad juunis-juulis. Tõlviku ettekäändunud tipuga kollane kandeleht ("õis") on oma perekonna kõige pisem – enamasti vaid 2 cm pikkune. Sügisel valmivad kaunid oranžid vilikonnad (tõlvikud) on peaaegu kerajad. Janis Rukšans sai noorusaastatel botaanikaaias töötades seemenevahetusega kusagilt (kahjuks on saamisandmed kaduma läinud) erakordselt jõulise kasvu (40 cm), lopsaka lehestiku, rikkaliku õitsemise, hea vegetatiivse ja seemnelise paljunemise ning täieliku külmakindlusega variandi, mida pakun nüüd ka teile. See tetraploidne alamliik kasvab looduslikult Kesk- ja Lääne-Himaalajas (Nepalist kuni Afganistanini). Seni kasvatati aedades kidurakasvulist ja väheõitsevat Hollandi kääbusvarianti, mis vaid hingitses meie kliimas, mitte ei kasvanud. Taimed taluvad aias hästi ka täispäikest. Kasvuajal eelistavad taimed niisket, lehtede kuivamise järel kuiva mulda. 4 EUR
Arum elongatum (spont. Crimea, Bahtshisarai, collector Anna Gontšarova 1987), piklik aarum Bahtšisaraist. Aarumi ehk aaroni kepi (Arum) perekond erineb lähedasest tulivõhast (Arisaema) kapuutsi puudumise ja lihtlehtede poolest. Musta mere ümbruse niisketes hõredates lehtmetsades kasvav mugulaga 30 cm kõrgune külmakindel "kalla" hakkab õitsema juuni algul 15-30 cm pikkuse ja kuni 10 cm laiuse tume-purpurpunase sametise tõlviku kandelehega (”õiega”). Õisiku lõhn on ebameeldiv. Mugulapesade liigsel tihenemisel võivad "õied" jääda odajate lehtede varju. Augustis peale lehtede kuivamist ehib taim aeda säravpunastest marjadest tõlvikutega. Poolvari, vett hästi läbilaskev parasniiske viljakas aluseline muld. Märga maad ei taha! Pakun Krimmist Bahtšisarai linna lähedalt loodusest saadud mugulaid. 5 EUR
Arum elongatum (spont. Krasnodarskiy kray, Oktrjabski raion, vill. Enem, collector Viktor Koroljov 1985), piklik aarum Enemist. Venemaalt Krasnodari kraist Enemi küla juurest korjatud mugulaid sain 1985. aastal Viktor Koroljovilt. Hästi pikk tume-purpurpunane õisiku kandeleht on valge aluslaiguga. 5 EUR
Chionodoxa forbesii 'Janis' (Sulev Savisaar 2009), Forbesi kirgaslill ‘Janis’. Aprillis puhkev õis on peaaegu üleni valge, vaid õielehtede tipud on kontrastselt sinised. Võib ütelda ka teisiti: sinine õis on väga suure valge südamega. Sordiks tegin ja 'Janiseks' nimetasin ta seetõttu, et Janis Rukšansilt 1997. aastal saadud variant erineb oluliselt kõigist muudest liikvel olevatest ning ka internetist ma taolist ei leidnud. Janis ei mäleta enam, kust ta selle variandi saanud on ning ei välista ka võimalust, et see võib olla ka koha peal tekkinud aedseemik tema lillekasvatuse algusaegadest. 3 EUR
Chionodoxa luciliae Gigantea rühm 'Ingria' (syn. ’Ingeri’, 'Piiter'; Sulev Savisaar 2009), hiid-kirgaslill 'Ingria'. Sorti iseloomustavad laiad sinised õielehed. Algsed 2 sibulat sain Tallinna Botaanikaaiast 1997. aastal, kes omakorda sai selle 'Coerulea' nime all 1959. aastal Leningradist. Algul kavatsesin ta algse saamiskoha järgi nimetada 'Piiteriks'. Kuna see linn on rajatud otse Ingerimaa keskmesse, siis panin sordile nimeks hoopis 'Ingria'. Õitseb aprillis. 2 EUR
Chionodoxa luciliae Gigantea rühm 'Kloostrimetsa' (Sulev Savisaar 2009; syn. 'Tiia', Sulev Savisaar 2005), hiid-kirgaslill 'Kloostrimetsa'. Sibulad sain 1997. aastal Tallinna Botaanikaaiast 'Grandiflora' nime all, mida Aino Paiveli raamat "Madalakasvulised sibullilled" (1974) iseloomustab kui eresinise õiega sorti. Tegelikkuses osutus saadud 'Grandiflora' hoopis omapäraseks lilla- (purpurja-) õieliseks, täpsemalt ehk lillakassinise-õieliseks. Erinevust kirjanduses toodud värvusest saaks seletada koha peal (Tallinnas Kloostrimetsas) algmaterjalist (’Grandiflora’) tekkinud seemikuga. Õitseb aprillis. 2 EUR
Colchicum autumnale 'Album', harilik sügislill 'Album' (leiukohata). Septembris-oktoobris õitsev 10-15 cm kõrgune valgete õitega aedsort. Õied pole nii suured kui hübriidsetel aedsortidel. Peaaegu kõik rahvale tuntud sügislilled tahavad kasvada täispäikese käes viljakas, vett hästi läbilaskvas parasniiskes mullas, mis poleks kunagi liiga kuiv. 3 EUR
Colchicum bivonae (syn. C. bowlesianum; C. sibthorpii), ruuduline sügislill. Mugulsibul annab septembri algul 1-4 (6) väga suurt tugeva maleruudustusega laikellukjat 20 cm kõrgust purpursete tolmukapeadega purpurset õit, millel enamasti valget põhjalaiku pole. Lõuna-Euroopas ja Türgis kasvav liik on mitmete aedhübriidide esiemaks. Liik on varajane ning sügiseses aias esimene silmatorkav õitseja sügislilledest. Algajad aednikud peavad sügislilli sügiskrookusteks, kuid see näitab vaid seda, et nad pole tõelisi sügisel õitsevaid krookusi elu sees näinud. 2 EUR
Colchicum byzantinum (syn. C. autumnale var. major hort.), bütsantsi sügislill. Varajase (septembri esimesel poolel puhkeva) viljatu aedhübriidi üheks esivanemaks on olnud Türgis looduslikult kasvav kiliikia sügislill (C. cilicicum). Üks mugulsibul võib anda kuni 20 heleroosat laialt avatud ilma valge põhjalaiguta 10 cm kõrgust õit. Vähenõudlik ja õierikas aedliik. Vähenõudlik sügislill (Colchicum) on minu jaoks sügisese ja hilissügisese aia kõige meeldivam lill – sügisese aia ehe, millel on eriline võlu, mistõttu minu arvates on nad septembrikuises aias täiesti asendamatud lilled. Paljude erinevate liikide ja sortide olemasolu pikendab ja mitmekesistab nende õitseaega. 2 EUR
Colchicum hybrid from Tallinn Botanic Garden, hübriidne sügislill Tallinna Botaanikaaiast. 1998. aastal sain Tallinna Botaanikaaiast moldaavia sügislille (Colchicum fominii) mugulsibulaid, mille algmaterjali oli Aino Paivel korjanud 1978. aastal Moldaaviast, Chuku-Minžirist (Ciucur-Mingir’ist). Too pisiliik, mida praegu kiputakse paigutama laiemamahulise liigi C. arenarius alla, kasvab vaid Ukraina edelaosas, Moldaavias ja Rumeenia kaguosas. Siiski on mul liigi õigsuse osas kahtlusi tekkinud. Liigi taimed on botaanilise kirjanduse andmeil looduses vaid kuni 1,7 cm laiuste lehtedega, minu aias aga palju laiematega. Lisaks ei ole ta mul aias kunagi viljunud, mis on viinud mõtted sellele, et tegu on mingisuguse hübriidiga. Kas selle hübriidi tekkes on osalenud ka moldaavia sügislill, seda ei oska ma ütelda, ehkki see on võimalik. Üks oletus on selline, et kohal, kus algselt kasvas viljuv moldaavia sügislill, asendus see millalgi viljatu aedseemikuga. On 3 võimalust: 1) liik on õige, lihtsalt loodusliku variatsiooni tõttu laiemate lehtedega ja miskipärast ei vilju meie kliimas, 2) tegu on moldaavia sügislille aedhübriidiga, 3) mingi muu hübriidi seeme on kusagilt kaugemalt sattunud kunagisse moldaavia sügislille kasvukohta ja seal kasvanud algtaimed asendanud. Rohkete küsimärkide tõttu pakun neid mugulsibulaid hästi odavalt, ehkki tegu on septembrist oktoobri alguseni rikkalikult ja kaunilt õitsevate taimedega. 0.50 EUR
Colchicum 'Glory of Heemstede’ (syn. C. 'Conquest’; J. J. Kerbert), sügislill 'Glory of Heemstede’. Suured lehtrikujulised eredad sügav-roosakaslillad maleruudulised 15-20 cm kõrgused valge põhjaga õied õitsevad septembri teisel poolel. Õiekude on jäik ja paks. Õitseb kaua. Olen näinud teda pakutavat ka ruudulise sügislille (C. bivonae) sordina. 3 EUR
Colchicum laetum, ere sügislill. 1-3 10-15 cm kõrgust roosakat või purpurset ilma valge põhjalaiguta õit puhkevad varakult septembri algul. Õielehed on kuni 4 cm pikkused. Liik on lähedane looduslikult vaid Euroopas kasvavale harilikule sügislillele (C. autumnale), kuid kasvab Volga- ja Donimaa, Dagestani ja Põhja-Kaukaasia steppides. Siin nii eelmistel kui ka sellel aastal pakutav variant on Hollandist pärinev aedkloon, mis on looduslikust eredast sügislillest pikemate õielehtedega (suureõielisem). 2 EUR
Colchicum speciosum ‘Dombai’ (Janis Rukšans 1995; registrant C.P.J. Breed 1999; collected in 1964 by Aino Paivel (Tallinn BG) in Dombai, Karachayevo Cherkesiya, N Caucasus) kaunis sügislill ‘Dombai’. Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli poolt 1964. aastal Dombai lähedalt Kaukaasiast korjatud ning Janis Rukšansi poolt sordiks nimetatud roosakasvioletset suureõielist 20 cm kõrgust, suure valge põhjalaiguga varianti peab Janis ise paremaks kui Türgi sorti ‘Ordu’. ‘Dombai’ on tollest veidi hilisem, tumedama neeluga, suurem, õielehtede naastud on mõõdus 8 × 2 cm. Eestlasele ja lätlasele kuuluva au võttis endale hollandlane Breed, kes sordi ametlikult registreeris ja ’Dombai’ on nüüd hoopis tema sort. 2 EUR
Colchicum szovitsii ‘Tivi' (syn. C. armenum ‘Tivi'; Arnis Seisums 1997, SKS 88-09), armeenia sügislill ‘Tivi'. Sõnakombinatsioon "kevadel õitsev sügislill" kõlab küllalt veidralt. Selle kauneima kevadise sügislille taimed (SKS 88-09) korjati 1988. aastal lätlaste Nahhitševani ekspeditsioonilt Zangezuri mäestikust Tivi küla lähedalt. Erinevalt liigi tüüptaimede kellukjatest, kausjatest või peekerjatest õitest avanevad ‘Tivi' puhasvalged suured õied aprillis päikese käes tähekujuliselt pärani. Meil isekülvi andev mõõduka paljunemisega ülivarajane (lumikellukese konkurent!) ilutaim, mis mõnedel aastatel esinevatele osalistele kadudele vaatamata on siiski minu aias juba peaaegu 20 aastat vastu pidanud. Usun, et põlvkondade jooksul selekteeruvad seemikutest välja üha paremini meie olusid taluvad taimed. Vajavad päikeselist kasvukohta hästi dreenitud aiamullas. 15 EUR
Corydalis integra (spont. Greece, Mt. Cholomon, Southern Chalcidice, Macedonia), terve lõokannus. See varieeruva välimusega Kreekas ja Loode-Anatoolias kasvav liik on maailma aianduses harva pakutav ning ka Eestis sedavõrd uudne, et tal puudub seni veel ametlik eestikeelne nimi. Poolpüstised tugevad varred on looduses 10-20 cm (aias kuni 35 cm) kõrgused. Kahetikolmetised lehed on sinakasrohelised. Kahvaturoosad kuni peaaegu valged õied on kontrastsete mustjaspurpursete sisemiste õielehtede tippudega („ninaga“). 20 cm kõrgune taim õitseb meil aprillist mai alguseni. 6 EUR
Corydalis schanginii subsp. ainae 'Berkara' (Janis Rukšans 2000), Paiveli lõokannus ehk oivalise lõokannuse Paiveli alamliik 'Berkara'. Janis Rukšansi ettepanekul on alamliik 1991. a. nimetatud ladinakeelse nimega ainae Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli auks. Paiveli lõokannus on 1995. aastal saanud (Inglise) Kuningliku Aiandusseltsi auhinna Preliminary Commendation (P. C.). Erkkollase hiigelõie pikk kannus on roosakas (klaasi all kasvades valge). Pikad poollamavad varred kannavad umbes 20-õielist pikka ja hõredat õisikut. Teada on vaid 2 leiukohta Kasahstanis Karatau mäestikus. Pakun Janis Rukšansi poolt Berkara mäekuru lähedalt 1700-2000 m kõrguselt mägedest puude varjust niisketelt nõlvadelt, kus muld ei kuiva aasta vältel kunagi läbi, korjatud mugulaid. Ka liigniiskust nad ei taha. Kuna Paiveli alamliik ei vaja suvel kuiva puhkeaega, siis sobib ta meie aedadesse paremini kui suvekuivust armastav oivalise lõokannuse tüüpalamliik C. s. subsp. schanginii. 9 EUR
Corydalis schanginii subsp. schanginii (spont. Kirghizia near Bishkek), oivaline lõokannus. Sinihallide lehtedega ja pikkade õisikutega taime kuni 40 cm pikkused tõusvad kuni poolpüstised varred kannavad aprillis-mais arvukaid väga suuri ja pikki (kuni 5 cm!) lillakasroosasid õisi, mille sisemised kroonlehed on tumedatipulised. Pakutavad taimed on korjatud lätlase Janis Rukšansi poolt 1975. aastal tema esimeselt Kesk-Aasia ekspeditsioonilt Kirgiisia pealinna Biškeki (endise Frunze) lähedalt mägede rusunõlvadelt 1800-2000 m kõrguselt. Erinevalt muudest siin pakutavatest lõokannustest tahab see liik päikeselist kasvukohta ja puhkeajal (lehtedeta olekus) kuivust. Päikesepaisteliste kasvukohtade lõokannustest (rohtla-lõokannustest) on ta seni meie niiskes kliimas ainus aias hästi vastu pidav liik. 8 EUR
Crocus chrysanthus ‘Uschak Orange‘ (intr. by M. H. Hoog; spont. Turkey), kuldõieline krookus ‘Uschak Orange‘. Türgis U_aki provintsis kasvava loodusliku variandi tõi aedadesse ja andis talle nime hollandlane M. H. Hoog. Ülivarane sort õitseb kuldõielistest krookustest esimesena ja kuulub koos tähtja lumekupu (Eranthis stellata) ja kolmeemakalise merenderaga (Merendera trigyna) minu aia 3 kõige varajasema õitseja hulka. Varajasem oleks vaid Michelsoni krookus, kuid too meie kliimas niiskusõrnuse tõttu avamaal vastu ei pea. Nimele vaatamata on õied pigem tumekollased kui oranžid. Väikesed ümardunud õielehetippudega õied on seljal ilma ühegi märgita. 2 EUR
Crocus herbertii (Crocus gargaricus subsp. herbertii) MP-81/3a (spont. Ulu-Dag mnt. range in NW Turkey), Herberti krookus (gargari krookuse võsunditega alamliik) MP-81/3a. 5 cm kõrgune aprillis puhkev kõige oranžima õiega krookus. Oranž värvitoon on ilmastikust olenevalt igal kevadel veidi erinev. Kasvab Türgi mägedes niisketel karjamaadel ja hõredates männimetsades, kus muld kunagi läbi ei kuiva. Antud sibulad on korjatud Türgi loodeosast Uludagi mäestikust ning sama varianti olen pakkunud ka eelnevatel aastatel. Meil vajab päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat niisket kuni parasniisket mulda.Sibulad on looduslikult väga väikesed. Võsundite tõttu moodustab aastatega suuri laike. Gargari krookus (Crocus gargaricus subsp. gargaricus) võsundeid ei moodusta, kuid õievärvus ja õitseaeg on tal sama, ehkki õied on suuremad. 3 EUR
Crocus leonidii 'Munavöödik' (Sulev Savisaar 2008), Leonidi krookus ‘Munavöödik’. 2010. aastal kirjeldas lätlane Janis Rukšans uue aedliigi Crocus ×leonidii. Tegu on pärsia krookuse ja võrkkrookuse vaheliste aedhübriididega (C. angustifolius × C. reticulatus). Sellega jäädvustas Janis Leedu selektsionääri Leonid Bondarenko töö nende kauniste ja jõuliste krookuste aretamisel, paljundamisel ja levitamisel. Rahvusvaheliselt tuntumad Leedu hübriidsordid on ‘Alionka’, ‘Early Gold’, ‘Ego’, ‘Janis Rukšans’, ‘Little Amber’ ja ‘Nida’. Need rikkalikud ja vähenõudlikud aprillis õitsejad ei moodusta seemneid, mistõttu ei teki ka seemikuid ja sordipuhtus on sellega garanteeritud sajanditeks. 2004. aastal märkasin ka enda aias isetekkelist pruunivöödilise seljaga kollast krookust. 2008. aastal sain aru, et tegu on millegi kauni ja erilisega ning andsin talle sordinime. Kuna tal kunagi vilju ei moodustanud, sain aru, et tegu pole kuldõielise krookuse (C. chrysanthus) seemikuga, vaid mingi hübriidiga. Kuna mul olid aias kõik 6 Bondarenko krookusehübriidi olemas ja minu hübriid tundus nendega sarnanevat, hakkasin 2010 ja 2011 oma seemikut nendega võrdlema. Seemiku seljamuster ei langenud kokku ühegi Leonidi sordi omaga. Seemiku pruun seljavöödistus oli vähem kontrastne (kõigist heledam) ja õielehed palju laiemad kui Leonidi sortidel. Seega sain kinnitust, et tegu on iseseisva sordiga. Seda enam, et seemiku läheduses kasvasid võimalike vanemliikidena nii pärsia krookus kui ka mitmed võrkkrookuse variandid. 3 EUR
Crocus leonidii 'Tiia' (Sulev Savisaar 2011), Leonidi krookus ’Tiia’. 2004. aastal sain Tallinna Botaanikaaiast Tiia Jaanuselt 2 isemoodi krookust, millest üks osutus tõesti põnevaks. Algul arvasin, et see suhteliselt suure tumekollase õiega ja väga tumeda jõulise kontrastse violetse vöödilise seljamustriga taim aprillis on Korolkovi krookus. Korolkovi krookusega ei sobinud kokku suhteliselt hea vegetatiivne paljunemine. See seemik osutus kõigist Leonidi krookustest kõige tumedamaks (tumekollane, kõige kuldsem, lausa oranžika varjundiga). 3 EUR
Crocus speciosus 'Cassiope’ (van Tubergen), kaunis krookus 'Cassiope’. Puhassinised 20 cm kõrgused hiigelõied (õielehe pikkus on kuni 7 cm) oktoobris on vähemärgatava tumedama soonestusega, kreemikaskollase neeluga ja kontrastsete kauniste puhasoranžide pikkade emakasuudmetega. Õitseb kaua. Lehed kasvavad juunikuuks kuni 60 cm pikkuseks! Pean teda kõige võimsamaks (tugevakasvulisemaks) kauni krookuse sordiks. 0.30 EUR
Fritillaria crassifolia subsp. kurdica garden seedlings, kurdi püvilille aedseemikud. Umbes 20 cm kõrguse varre tipus ripub maikuus 2-3 rohekat kuni purpurset õit. Kurdi püvilille olen saanud mitmetest looduslikest leiukohtadest. Siin pakun nende aedseemikuid, mis ei pruugi olla emataimede välimusega. 2 EUR
Fritillaria meleagris 'Silvi Kihiline' (Silvi Õnne, Sulev Savisaar 2005), kirju püvilill 'Silvi Kihiline'. Sordi on aretanud Silvi Õnne Pärnumaal, mina olin vaid selle nimetajaks. 2011. aastal ilmus maailmas esmakordselt müügile täidisõieline kirju püvilill ehkki väga piiratud sibulate arvuga (vaid mõni!) hinnaga 100 eurot tükk. Eks see näitab sündmuse sensatsioonilisust! ’Silvi Kihilise’ täielikult täidetud (full double) õie sisemus on maleruuduline lilla, kuid välimised kihid on rohekad. Sort on minu silmis pigem uunikum ja monster kui mingi iludus, sest õie tiheduse tõttu esineb tal vähemalt minu aias pidevalt avanemishäireid. Praegu on rootslase Henrik Zetterlundi aretatud suhteliselt vähetäidetud kirju püvilille sort ’Plena’ müügihinnaks 50 EUR. ’Silvi Kihiline’ on tollest märksa täidisõielisem. 30 EUR
Fritillaria meleagris 'Vibalik' (Sulev Savisaar 2009), kirju püvilill ’Vibalik’. 1987. aastal sain Altai lillekasvatajalt Antanas Makunaselt postiga kirju püvilille sibulaid. Need pidid olema aiapäritoluga taimed, sest kirju püvilille levila Euroopast Aasiasse ei ulatu. Variant oli iseäralik, sest õitsemise ajal mais normaalse kõrgusega taimed venisid viljumise ajaks ligi meetri kõrguseks. Nende seemikutest valisin välja kõige tumedaõielisema metalse varjundiga variandi, mille nimetasin sordiks. Pikim vars pärast õitsemist on olnud 80 cm kõrgune. 3 EUR
Fritillaria meleagris 'Võrumaa' (Sulev Savisaar 2008), kirju püvilill ’Võrumaa’. 2008. aastal sain Võrus elavalt lillekasvatajalt Adi Luukaselt kohalikke kirju püvilille sibulaid. Nimetasin selle variandi (sordi) tinglikult 'Võrumaaks', kuna Adi sõnul esineb selliseid taimi paljudes Võrumaa aedades. See ei ole Adi aretis vaid rahvaselektsioon. Valge õielehe keskkohal maikuus on veidi lillakaspruuni ruutu, mis moodustab suhteliselt nõrga ja kitsa vöödi ehk seljatriibu. Pikad välimised õielehed käänduvad järsult taha, sisemised mitte. 2 EUR
Fritillaria ruthenica, vene püvilill. Kuni 50 cm kõrgusel peenikesel varrel ripub aprillis-mais ülemiste lehtede kaenlas tipmises kobaras 1-3 (5) kellukjat tumepruuni õit, mis on väljast kaetud mustjaspurpurse ebaselge maleruudustikuga, seest aga kollased. Õielehed on 3 cm pikkused ning nende tipud pole väljapoole käändunud. Ülemiste lehtede tipud on muutunud köitraagudeks. Liik kasvab Euraasia looduses põõsastikes, niitudel ja kivistes kohtades. Eelistab poolvarju ja mulda, mis ka suvel läbi ei kuiva. 8 EUR
Fritillaria thunbergii, Thunbergi püvilill. Kuni 80 cm kõrgusel varrel ripub mais ülemiste lehtede kaenaldes ühekaupa 2-6 kellukjat, valget, väljast rohelise soonestusega ja seest nõrga pruunika (kahvatulilla) ruudustusega õit. Õielehtede pikkus on umbes 3 cm. Kõige ülemised lehed on köitraagudega, millega taim kinnitub looduses pikemate kõrte külge. Peenras pole taimed tuge vajanud. Liik kasvab Kesk-Hiinas varjulises ja niiskes bambusemetsas, kuid ravimtaimena köha vastu on teda hakatud kasvatama nii Hiinas kui Jaapanis vagudes sarnaselt kartuliga. Jaapanis on ta kultuurist loodusse metsistunud. See vähenõudlik taim on meie niiskes kliimas hea paljuneja ja rikkalik õitseja. Tihti on see liik aednike seas levinud vale nime männas-püvilill (F. verticillata) all. Phillips ja Rix (1989) soovitavad Thunbergi püvilille kasvatada päikeselises kasvukohas niiskes turbamullas, seda ka suvisel puhkeajal. Kuivades mägioludes kasvav männas-püvilill seevastu kardab suvel niiskust. 3 EUR
Galanthus ‘Atkinsii' (syn. G. imperati; James Allen 1891), lumikelluke ‘Atkinsii'. Kõrge ja varajane taim on väga pikkade välimiste õielehtedega. Inglise aednik James Atkins sai selle lumikellukese 1860-ndate lõpul oma sõbralt. Praeguse nime andis sordile James Allen 1891. aastal. Sordi esivanemateks näivad olevad harilik ja kurruline lumikelluke (G. nivalis × G. plicatus), kuna leheserv on veidi kurruline. 3 EUR
Galanthus platyphyllus (syn. G. latifolius), laialehine lumikelluke. 10-20 cm kõrgusel taimel on suured ja piklikud sibulad nagu nartsissil. Lehepake on rullunud (tärgates ümbritseb üks leht teist poolringina). Selle liigi rohirohelised läikivad lehed on perekonna liikide seas suurimad: laius 4 cm (on leitud isegi 6 cm laiusi), pikkus aga võib ulatuda isegi üle 35 cm. Laiade lehtede tõttu peavad aia külastajad äraõitsenud taime piibeleheks (maikellukeseks). Sisemised õielehed on ilma tipmise sisselõiketa (sälguta) ning nende alusel on heleroheline laik, mis võib mõnikord olla nõrk või hoopis puududa. Sälk puudub ka Krasnovi lumikellukesel (G. krasnovii), mis on veelgi suurem haruldus. Laialehine lumikelluke kui kõige kõrgemal mägedes kasvav liik esineb Kaukasuse keskosas: Gruusias (sealhulgas Abhaasias) ja Venemaale kuuluvas Põhja-Osseetias 1200-2700 m kõrgusel, kus tema õitseajal on muld lumesulamisveest märg. Looduses õitseb liik juunis-juulis ja ka aias õitseb ta lumikellukestest kõige hiljem. Igal kevadel muretsen, et see haruldus on hävinud, kuid ta tärkab alles siis, kui teised lumikellukesed hakkavad õitsemist lõpetama. Kõrgmägede taimena sobib laialehine lumikelluke ka aias külmema ja tuulisema, kuid päikesepaistelise kasvukoha jaoks, mille muld ei tohiks liiga kuiv olla. Janis Rukšansi sõnul kasvas ta Krestovõi mäekurus täispäikeses ja tahab ka aias täispäikest. Kuna Janis pani algul sibulad aias poolvarju, oleksid need tal peaagu hävinud. Õiget liiki oli raske hankida, sest maailmas pakutakse nii firmade kui ka kollektsionääride poolt laialehise lumikellukese nime all peaaegu alati üliodavat Voronovi lumikellukest. Ehtne liik on tõeline haruldus. Lõpuks saint ta aiataimena Eestist. Siin toodud hind on soodushind. 30 EUR
Gladiolus imbricatus, niidu-kuremõõk. Eesti looduslik, täiesti külmakindel kuni 80 cm kõrgune gladiool aias talvekatet ei vaja. 3 cm pikkused lillakaspunased kaarduvad õied juulis asuvad ühekülgses tihedas 7-10 cm pikkuses ja kuni 12-õielises õisikus. Eesti Punase Raamatu 4. kategooria ehk tähelepanu vajav (ohust pääsenud) liik on meil looduskaitse all. Maailma kõige külmakindlam gladiooliliik eelistab kasvada täispäikeses parasniiskel kuni niiskel mullal. Kui vilju ei eemalda, siis muutub ta aias isekülvi tõttu umbrohuks. Mugul istutatakse avamaale sügisel. 2 EUR
Hyacinthoides italica (syn. Scilla italica), itaalia ebahüatsint. Mais-juunis longus ebahüatsindist (H. non-scripta) veidi varem puhkeva 10-20 (40) cm kõrguse taime kooniline tihe õisik koosneb kuni 30 sinakasvioletsest õiest. Siniste tolmukapeadega väikesed 1-1,5 cm läbimõõdus õied pole kellukjad, vaid on laialt avatud. Itaalia ebahüatsindi õielehed on vaid 0,5-0,7 cm pikkused, teistel perekonna liikidel aga 1,5-2 cm pikkused. 2-6 tavaliselt alla 1 cm laiust lehte on perekonna teiste liikide omadest kitsamad (noil 1-3,5 cm). Liik kasvab Itaalia kagu-, Prantsusmaa loode- ja Portugali edelaosas metsas ja kaljudel. Meil on ta külmakindel. 4 EUR
Iridodictyum hybrids mix, hübriidsete võrkiiriste segu (McMurtrie hübriidid). Läänes pole võrkiirise ladinakeelset perekonnanime Iridodictyum enamasti omaks võetud ning kasutatakse selle asemel laiamahulist Iris nime. Kanada iirisearetajal Alan McMurtriel õnnestus 1989. aastal teha rida õnnestunud ristamisi eri liiki võrkiiriste vahel. Üheks ristlusvanemaks oli Iris sophenensis (Iris histrioides var. sophenensis), millel eestikeelne nimi veel puudub, teiseks aga Danfordi võrkiiris. Saadud hübriidid (Iris sophenensis x danfordiae) alustasid 5 aastat hiljem (1994) õitsemist. Hübriidide sisemised (püstised) 2-2,5 cm pikkused õielehed olid väga kitsad: vaid 0,3 kuni 3 mm. Selle tunnuse olid nad pärinud Danfordi võrkiiriselt, millel on vaid lühikesed harjasetaolised sisemised õielehed. Võrdluseks: hariliku võrkiirise (Iris reticulata) sisemised õielehed on 7-10 mm laiused. Hiljem tegi Alan võrkiiristega veel tuhandeid ristamisi, saades palju huvitava õievärvusega ja õiekujuga vorme. Olen neid arvukaid sorte Lätist tellinud, kuid nagu kiuste on just minu ühtedeks lemmikuteks olevate võrkiiriste puhul sealt saadud ligi pooled sordid valedeks osutunud, olles samas siiski McMurtrie aretised. Neid pakungi teile seguna. 1 EUR
Iridodictyum winogradowii (syn. Iris winogradowii), Vinogradovi võrkiiris (Vinogradovi iiris). Kuni 10 cm kõrguse taime suured, 5-7 cm läbimõõduga helekollased õied puhkevad aprillis. See haruldane ja loodusest kaduv liik kasvab Gruusias Lomismta mäe niisketel alpiniitudel ja huumusrikastes kaljupragudes. Dr. Rodionenko sõnul kasvas 1972. aastal looduses veel vaid mõnisada taime. See kaunis sibullill sobib meie niiskesse kliimasse suurepäraselt, sest erinevalt teistest võrkiirise liikidest ei taha Vinogradovi võrkiiris suvist kuiva puhkeperioodi. Eelistab huumusrikast turbalisandiga parasniisket mulda ja kerget varju (kuid talub ka päikeselist kasvukohta). Mulla täielikku läbikuivamist ta ei taha, sest sibulate juurdumine algab varakult. Suurema kuivamisohu tõttu ei meeldi Vinogradovi võrkiirisele potis kasvada. Võrreldes teise kollaseõielise võrkiirisega, Danfordi võrkiirisega, on Winogradovi iiris palju rikkalikumalt õitsev. 7 EUR
Iridodictyum winogradowii 'Alba' (from Czech republic, some hybrid), Vinogradovi võrkiiris ’Alba’. Peaaegu valge õis aprillis on kahvatusinise mustriga naastulaigu piirkonnas. Janis Rukšans kirjutab oma raamatus ’Buried Treasures’, et valge vorm on välja valitud Tšehhi aednike poolt, kuid ta ei tea, kas see on loodusliku või aiapäritoluga. Peaaegu valged õied on tema sõnul kerge sinkja varjundiga ja tõenäoliselt on taim hübriidse päritoluga. Oma kataloogis mainib Janis, et sai sibulad Tšehhi Vabariigist ning need olevat korjatud loodusest Gruusia keskosast Bordžomi lähedalt. Omalt poolt mainin, et ka Vinogradovi võrkiirise tuntuim leiukoht Lomismta mägi asub Bordžomi lähedal. Janise arvates on tegu hübriidiga, sest need taimed ei anna aias kunagi seemneid, Võrkiiriste suurima asjatundja ja aretaja McMurtrie arvates on tõenäoliselt tegu Vinogradovi võrkiirise (I. winogradowii) ja kaspia võrkiirise (I. hyrcanum) sordi 'Talish' hübriidiga. Hübriidi looduslik päritolu on küsimärgiga, sest pole andmeid, et teist oletatavat ristlusvanemat kaspia võrkiirist oleks leitud Gruusiast, tema levila piirdub naaberriigi Aserbaidžaani ning Iraaniga. Rikkalikult õitsev hea vegetatiivse paljunemisega taim. 8 EUR
Iris babadagica, babadagi iiris. 1956. aastal leiti ja 1965. aastal kirjeldati Aserbaidžaani kirdeosast Babadagi mägede keskvööndist Talõši küla lähedalt uus iiriseliik. Looduses 10-15 cm, aias 20-25 cm kõrgune taim on jämedate risoomidega. Õisikuvars kannab mai teisel poolel 2 purpurvioletset (tumesinist) õit. Liigi seemneid on levitanud Taani Iiriseselts. 5 EUR
Iris 'Heimdall' (Harald Mathes, R. 1994; hybridized by H Mathes; year of registration or introduction: 1994) (OGB), rüü-aediiris 'Heimdall'. 80 cm kõrguse rüüiirise ja aediirise hübriidi sinivioletne õis on mustade signaallaikudega. Aias tuleb talle leida kuivem ja päikeselisem kasvukoht. 10 EUR
Iris hoogiana 'Alba' (healthy stock found by Dr. Arnis Seisums in Varsob gorge, Tajikistan, 1990), Hoogi iiris ’Alba’. See on ainus kõrgekasvuline alamsektsiooni Regelia liik, mida saab edukalt kasvatada meie põhjamaises kliimas. Juurikad (risoomid) moodustavad nii lühikesi jämenenud lülisid kui ka pikenenud peenikesi võsusid – stooloneid. Liigi tavataimel on lehitu 60 cm kõrguse õievarre tipus juunis enamasti 2 suurt taevassinist lõhnavat õit kollase habemega õiekattelehtedel. Õitseb mai lõpus varem enamusest aediirise sortidest, olles hea ka lõikeks. Pärit Kesk-Aasiast. Maailma kaubanduses liigub mitmeid valge Hoogi iirise kloone, mis tihti on sinaka varjundiga või viirushaiged. Siin pakutavad puhasvalgete õitega ja kõigil 6 õielehel asuva kollase habemega aias hästi edenevad terved taimed on korjanud Arnis Seisums 1990. aastal Tadžikistanist Varzobi jõe äärsest Harangon orust, kus kasvab väga varieeruv asurkond. 6 EUR
Iris 'White Arts' (L. Danielson 1985) (RB+), rüü-aediiris 'White Arts'. 75 cm kõrgune puhasvalge õiega iirise puhul on aediirist ristatud Hoogi iirisega ning saadud hübriidi uuesti Hoogi iirisega [(Snow Flurry x I. hoogiana) × I. hoogiana]. Õitseb juunis. 6 EUR
Isopyrum thalictroides (Anemonella thalictroides), euroopa võrdviljak. Pisiülasele (Anemonella) väga sarnane ja lähedane perekond. Püsikutest tulikaliste 20-30 cm kõrgused ülalt harunevad lehistunud varred kannavad aprillis-mais ülemistest lehekaenaldest väljuvatel pikkadel raagudel paiknevaid pisikesi (Ø 2 cm) tähtjaid õisi. Kroonlehtede ülesannet täidavad valged tupplehed, mida on õies 5-6. Pisikesed kahelikolmetised lehed meenutavad ängelheina omi. Kesk- ja Atlantilise Euroopa, Vahemeremaade, Balkani ja Türgi taimed kasvavad metsades ja metsalagendikel. Juuli lõpuks selle pinnakattetaime lehed kuivavad. 3 EUR
Juno graeberiana ‘Yellow Fall' ( = Iris graeberiana ‘Yellow Fall'), Graeberi juuno ‘Yellow Fall' (Graeberi iiris ‘Yellow Fall'). 30-50 cm kõrguse viljatu hübriidi lillakassiniste õite välimiste õielehtede naastudel on kollase harja ümber kollane laik. Tuntud Kanada sibuliirisespetsialisti ja sordiaretaja Alan McMurtrie oletuse järgi võib selle sordi puhul olla tegu hoopis liikide Iris albomarginata (valgeservane iiris) x I. bucharica (buhhaara iiris) hübriidiga. 3 EUR
Lilium pensylvanicum from Olga (syn. L. dauricum, spont. Primorski krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1988), dauuria liilia Olgast. Liigi levila ulatub Altaist Kuriilideni. Kuni 120 cm kõrgusel varrel puhkevad juunis-juulis püstised karikakujulised oranžkollased kuni punased õied. Teile pakutavad sibulad on korjanud Ljudmila Kurševa Primorje kraist Olga asula juurest 1988. aastal. Söödavate sibulate ja õitega lubjalembene liik eelistab päikeselist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka poolvarjus ning isegi varjus. 6 EUR
Muscari [mis-identified as Muscari aucheri], kobarhüatsint (vale varane kobarhüatsint). Ehkki siin pakutavad taimed pärinevad Inglismaalt Wisleyst ja on saadud Läti autoriteetse kollektsionääri vahendusel varase kobarhüatsindi (Muscari aucheri) nime all, pole nad kahjuks õiged. Vaid vähesed maailmas M. aucheri nime all viljeldavad taimed vastavad ehtsa liigi kirjeldusele, enamik seevastu on hübriidid või armeenia kobarhüatsindi variandid. Ehtne varane kobarhüatsint on Türgi loodusest hiljuti uuesti kultuuri viidud ning aedades levikut alustanud. Botaanilisele kirjeldusele vastav varane kobarhüatsint (M. aucheri) on vaid 10-12 cm kõrgune, 2-3 lehega mõõtudes 7-9 cm x 0.6 cm. Õisik on tihe ja väga lühike, mitte üle 2 cm pikkune. Õis on armeenia kobarhüatsindi omast poole väiksem ning tolle õiest puhtama ja heledama sinise värvusega. Viljakate ja viljatute õite vahel on väike värvierinevus kuid see varieerub liigi levila piires. Valed Wisley taimed on väga ilusa välimusega. Nad on tüüpilisest armeenia kobarhüatsindist palju varajasemad, puhkedes kuni 20 cm kõrguse varva tipus juba aprillis. Tihedad ruljad kobarad koosnevad eredatest keskmiselt sinistest tünjatest valgete tipmetega õitest. Viljuv õisik jääb tihedaks, sest raovahed ei pikene. 0.20 EUR
Muscari botryoides ‘Carneum’, harilik kobarhüatsint ‘Carneum’. Ebatavalist kahvaturoosat värvi õitega sorti kasvatatakse maailmas umbes 1594. aastast. Interneti spetsiaalsel kobarhüatsindileheküljel Muscaripage on öeldud: "This Muscari is probably no longer in cultivation. If there is anybody out there who knows more about it I would be very pleased to hear from you." (vaba tõlge: "Seda kobarhüatsinti tõenäoliselt enam kultuuris ei esine. Kui on keegi, kes temast midagi teab, andke teada!"). Vaimustav, et just Eestil on õnnestunud see väljasurnuks peetud sort maailma jaoks ära päästa, sest just ühest Türi aiast sort üles leitigi (keegi naine tõi selle Arnold Hannustile ja Arnold omakorda andis seda tundmatut taime ka mulle) ning mul oli au tema nimi kindlaks teha. Olen sorti juba 8 aastat tagasi müügiks välja pakkunud, kuid hinda 15 krooni (praeguses vääringus 1 EUR) sibulast peeti kobarhüatsindi jaoks kalliks ning loiult läks ta ka 2003. aastal Aiasõbra kataloogi kaudu pakutuna. Uute asjaolude ilmnemise ja sibulate väikese arvu tõttu on uus hind tegelikkusega rohkem kooskõlas. Enne sibulate Janis Rukšansile saatmist olin selle sordi sibulate ainus pakkuja maailmas. Nüüd tekib levitajaid järjest juurde ja see vast polegi paha. 8 EUR
Muscari 'Early Rose' (Eugenijus Dambrauskas 1992; early blooming selection from seedlings of 'White-rose Beauty'), kobarhüatsint ’Early Rose’. See roosaõieline sort on ’White-Rose Beauty’ seemik, mille on aretanud ja välja valinud Leedu lillekasvataja ja sordiaretaja Eugenijus Dambrauskas. Sort õitseb ‘White-rose Beautyst’ 2-3 päeva varem. Augis (Eugenijus) on ’White-rose Beauty’ massilistest seemnekülvidest (tuhandetest seemikutest) välja valinud 3 sorti, mille õied on selge roosa varjundiga: lisaks eelmainitule ka ’Pink Sunrise’ ja ’Pink Sunset’. ’Early Rose’ näib neist kõige roosam olevat. Roosa varjund on tugevam külmade ilmade korral. Seemikute emataimeks olnud sordi ’White-rose Beauty’ valis lätlane Aldonis Verinš välja talle Põhja-Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast Naltšiki lähedalt Sovetskoje küla juurest 1969. aastal korjatud ja saadetud sibulatest, mis tõenäoliselt kuuluvad uude, seni veel kirjeldamata liiki. Seetõttu kuuluvad ka seemikud senikirjeldamata liigi alla. Michael Hoog nimetas sordi ’White-rose Beauty’ ümber ’White Beautyks’, sest Hollandis on ilmad soojemad, mistõttu õite roosa varjund oli palju kahvatum või puudus mõnel soojal kevadel hoopis. 15-20 cm kõrgune kahvaturoosade õitega taim õitseb aprilli lõpus ja mai algul. Õie tipp jääb valgeks. 4 EUR
Muscari 'Pink Sunrise' (Eugenijus Dambrauskas 1998, seedling of 'White-rose Beauty'), kobarhüatsint ’Pink Sunrise’. Leedus Eugenijus Dambrauskase poolt ’White-rose Beauty’ seemikutest välja valitud ja 1998. aastal nimetatud sort. Isiklike vaatluste alusel on see sort kahvaturoosade õitega, hiline (õitseb aprilli lõpupäevadel ja mai algul) ja madalkasvuline (10 cm). 1.50 EUR
ESE: Muscari ‘Rosy Sunrise’ (Eugenijus Dambrauskas ca 1992), kobarhüatsint ‘Rosy Sunrise’. Leedus aretatud roosaõieline sort on välja valitud ‘White Beauty’ (syn. ‘White-rose Beauty’) seemikute seast 1992. aasta paiku. [Samade seemikute seast on Dambrauskas välja valinud ka teise roosaõielise sordi ‘Rosy Sunset’ (seni Eestis puudub), mis on sordist ‘Rosy Sunrise’ tugevakasvulisem, kuid nädal aega hilisem õitseja.] 4 EUR
Muscari ‘Tallinn' (Sulev Savisaar 2004), kobarhüatsint ‘Tallinn'. Teadmata päritoluga ja ilma nimeta taksoni sibulad sain 1997. aastal määramiseks Tallinna Botaanikaaia aednikult Tiia Jaanuselt. Kuna taimed ei sarnane ühegi senituntud sordi ega liigiga, on tegemist seemikuga. Taimel on väga tihedad piklikkoonilised helesinised õisikud. 2005. 2 EUR
Muscari tenuiflorum (unknown origin), pärsia kobarhüatsint. Kuni 60 cm kõrgusel varval on mais-juunis hõre ja väga pikk, kuni 30 cm pikkune ruljas õisik, mis looduses kasvavatel taimedel koosneb 30-150 õiest. 0,5-1 cm pikkused torujad (pikkus on laiusest 3-4 korda suurem) kahvatud hallikaspruunid viljalised õied on pruunikasmustade tipmetega. Õisiku ehteks on selle ülaossa koondunud tihe kimp ere-sinivioletsetel pikkadel raagudel asuvaid samavärvilisi viljatuid õisi. Liik kasvab Kesk- ja Kagu-Euroopas, Ukrainas, Lõuna-Venemaal, Türgis, Taga-Kaukaasias, Süürias, Iraagis ja Iraanis. 4 EUR
Muscari 'Winter Amethyst', kobarhüatsint ’Winter Amethyst’. Alla 20 cm kõrguse taime kahvatud purpursinised õied muutuvad õitsemise käigus sinisemaks. Lehestik on hele. Kirjanduse andmeil on selle sordi taimedel Inglismaal erakordne õitseaeg septembrist märtsini. Meie kliimas ei õitse ta ei sügisel ega talvel, vaid hoopis kevadel mais. Tärkab aprilli lõpus. See armeenia kobarhüatsindi (M. armeniacum) 'Christmas Pearl' seemik tekkis Prantsusmaal Põhja departemangus Hantays Delabroye puukoolis. 4 EUR
Narcissus assoanus, loalehine nartsiss. 13Y-Y. Liik kuulub sektsiooni Jonquillae. Vaid 10-15 (30) cm kõrguse varakevadise mais õitseva ilusa pisikese nartsissi 1-3 sarikõisikus asuvat magusalõhnalist küljelevaatavat 2 cm läbimõõduga üleni sügavkollast õit on 1,5 cm pikkustel õieraagudel. Laiuvad ja suhteliselt laiad õielehed on kuni 1 cm pikkused. 1 cm läbimõõduga veidi tumekollasem kausjas lisakroon on väga lühike (0,5 cm). Poolruljad tumerohelised väga kitsad (1-2 mm) lehed on pikad, kuid enamasti siiski varvast lühemad. Liik kasvab Prantsusmaa lõunaosas ning Hispaania lõuna- ja idaosas. Ehkki Läänes soovitatakse teda külmaõrnuse tõttu kasvatada alpimajas, on liik üllatuslikult meie kliimaoludes avamaal katmatult juba 11 aastat edukalt talvitunud. Taim kasvab kuivavõitu aluselisel mullal. Talub hästi põuda. Ta paljuneb hästi ja kiiresti ka seemnetest. 3 EUR
Nectaroscordum tripedale (syn. Allium tripedale, spont. Armenia), pärsia mesilauk. Kuni 130 cm kõrgusel varval puhkevad juunis arvukad suured (2 cm pikkused) hele-säravroosad õied. Õisikud on varasemad, palju tihedamad ja ilusamad kui sitsiilia mesilaugul. Tegemist on punase raamatu liigiga ehk maailmas hävimisohus oleva liigiga. Pakun Armeenia päritoluga taimi. 9 EUR
Ornithogalum ponticum, pontose linnupiim. 80-100 cm kõrguse taime juulis puhkev õisik võib olla 40 cm pikkune. 1-1,5 cm pikkused õielehed on kitsa rohelise seljatriibuga. Õieraod liibuvad õitsemise lõpul õisikutelje ligi. Liik kasvab Krimmis ja Kaukaasias. Pontose linnupiim on ilus liik juulikuises õievaeses sibullilleaias, mil õitsevad põhiliselt vaid liiliad. See vähenõudlik liik kasvab meie oludes väga hästi. Siin pakutavad taimed pärinevad Tallinna Botaanikaaiast, kes omakorda sai need Stavropoli Botaanikaaiast 1981. aastal. Taimed viljuvad siin hästi. 3 EUR
Ornithogalum ponticum ‘Sochi' (raiser Janis Rukšans 1995, registrant René Zijerverld 2007; RE 84-02; spont. Krasnodarskiy kray, near Sochi, collectors Janis Rukšans & Evalds Paupers 1984), pontose linnupiim ‘Sochi'. Kuni 60 cm kõrgune valge õisik juunis-juulis sobib ka lõikeks. Sordi sibulad ((RE 84-02) on korjatud Janis Rukšansi ja Evalds Paupersi poolt 1984. a. Krasnodari kraist Sotši-lähedasest metsast. Pontose linnupiima viljaraod peavad liibuma vastu vart, sordil ’Sochi’ aga on need harali, mistõttu sorti ei saa lugeda selle liigi alla kuuluvaks. Ka on sordi õitseaeg pontose linnupiimast umbes 2 nädalat hilisem. Ainus harali õieraagudega kõrgekasvuline liik, mis Krasnodari krais kasvab, on kaar-linnupiim (O. arcuatum, syn. O. magnum). Kaar-linnupiima alla ei saa sorti arvata, sest too liik õitseb sordist keskmiselt 18 päeva varem. Kaldun arvama, et ’Sochi’ on mingi seni veel kirjeldamata liigi sort. 3 EUR
Oxalis depressa (syn. Oxalis inops), maadjas jänesekapsas. Sibula ja peenikese maa-aluse risoomiga murujas taim õitseb suvel. 2 cm läbimõõduga ereroosad kuni roosakaslillad kollase putkeosaga püstised õied asuvad 1-10 cm, enamasti 5 cm kõrgusel varrel üksikult. Väikesed kolmetised hallikasrohelised karvadeta juurmised lehed ulatuvad vaid paari sentimeetri kõrgusele. Liik kasvab Lõuna-Aafrikas (Kapimaal) mere ääres liivastes kohtades. Taim on mul aias juba 8 aastat katmatult talvitunud. Vegetatiivne paljunemine on hea, mistõttu taimele tuleb jätta istutamisel varuga paljunemisruumi. Õitseb rikkalikult ja väga pikalt, 3 kuud: juuli algusest septembri lõpuni. Päike. Taim tärkab väga hilja, alles juuni algul. 1 EUR
Pinellia ternata, kolmetine pinellia. Selle mugulaga võhaliste (Araceae) perekonna 8 liiki kasvavad looduslikult Hiinas ja 1 liik Jaapanis. Perekond on lähedane tulivõhale (Arisaema). Perekonnale kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tõlviku emasõitega osa täielik kokkukasvamine tõlviku kandelehega. Keraja mugula läbimõõt on veidi üle 1 cm. 2-5 kolmetist (3 lehekesega) lehte on 15-20 cm pikkuse rootsuga, mille alusel olevas tupes ning mõnikord ka lehelaba alusel on sigipungad. Leherootsust pikem õisikuvars on 25-35 cm pikkune. Roheline kitsas (süstjas) tõlviku kandeleht juulis-augustis on kuni 7 cm pikkune ning tipuosas ettepoole kaldunud. Roheline kuni violetne peenike ja püstine tõlviku viljatu lise on kuni 10 cm pikkune. See polüploidne liik kasvab Hiinas, Jaapanis ja Koreas kuni 2500 m kõrgusel. Mürgiseid mugulaid kasutatakse Hiina meditsiinis köha raviks, lima vähendamiseks, oksendamise peatamiseks, välispidiselt aga rinnanäärmepõletiku ja keskkõrvapõletiku raviks. Taim on osutunud avamaal vastupidavaks ja heaks paljunejaks ning juunis-juulis päris rikkalikuks õitsejaks. Taimi kasvatatakse poolvarjus või päikese käes huumusrikkas niiskes mullas. 3 EUR
Polygonatum glaberrimum (Armenia, mnt. Aragats), sile kuutõverohi. Harva pakutav maikuus õitsev 30-60 cm kõrgune valgete õitega ja läikivate roheliste lehtedega Armeeniast Aragatsi mäelt korjatud taim. Poolvari, parasniiske muld. 3 EUR
Puschkinia scilloides 'Tiia' (Sulev Savisaar 2005), harilik puškiinia ’Tiia’. Enamasti on õisik aprillis-mais väga pikk ja algab varrel küllalt madalalt. Mida vanemaks õisik saab, seda sinisemaks ta läheb. Maikuuks on taime kõrgus 25 cm ja õisik on selgelt helesinine. 2004. aastal sain sibulad Tallinna Botaanikaaia vanemaednikult Tiia Jaanuselt ning sordinime andsin taimedele juba järgmisel aastal. Pean seda sorti kõige siniseõielisemaks puškiiniaks ning hindan teda ka pika õisiku tõttu. 6 EUR
Ranunculus ficaria ‘Sulli' (Maret Vähejaus 2005), kanakoole ‘Sulli'. Hiiumaalt Kassarist leitud pooltäidisõielised taimed on jõulise kasvuga, meenutades mulle veidi kitsekakart (Doronicum). Avastasin taime lehekaenaldes sigisibulad, mis pole meie kodumaisele alamliigile (R. f. subsp. ficaria) omased. Need esinevad hoopis kanakoolme suureõielisel alamliigil (R. f. subsp. ficariiformis, syn. Ficaria grandiflora). 4 EUR
Sanguinaria canadensis, kevadmagun. Kanada ja USA idaosa hõredates mägimetsades kasvava "mooni" kuni 25 cm kõrgune vars kannab mais üksikut 4-6 cm läbimõõduga puhasvalget 8 kroonlehega õit. See veripunase piimmahlaga vereurmarohu sugulane kasvab aias nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka päikesepaistet. 2 EUR
Sanguinaria canadensis 'Late Snow' (Janis Rukšans 2008), kevadmagun ’Late Snow’. Janis Rukšansi poolt loodusest introdutseeritud hilisema õitseajaga vormil tundub minu arvates ka õie osas olevat väikesi iseärasusi. 4 EUR foto 525-2558
Sanguinaria canadensis 'Multiplex’ (found in Dayton, Ohio by Guido von Webern 1917), kevadmagun 'Multiplex’. Imeilusate täielikult täidisõiliste õite kõik emaka viljalehed ja tolmukad on muutunud kroonlehetaolisteks petaloidideks. Üks aia "naeltest" õitsemise ajal maikuus! Aias kasvab see meeldiv ja omapärane „moon” nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka päikesepaistet. 5 EUR
Sanguinaria canadensis 'Star', kevadmagun ’Star’. Tähtjad väga kitsaste arvukate kroonlehtedega õied aprilli lõpus on tõstetud lehestiku kohale. 7 EUR
Trillium cernuum, longus kolmiklill. 15-50 cm kõrgused varred kannavad mais purpurse sigimikuga valgeid raolisi õisi. 2-3 cm pikkused kroonlehed on järsult tagasi käändunud ning ripuvad lehtede all. Levinud Kanada ja USA idaosas. Poolvari, parasniiske muld. 7 EUR
Trillium chloropetalum var. giganteum white, suure kolmiklille hiigelteisend (valge). Ladinakeelne perekonnanimi Trillium tuleneb kreekakeelsest sõnast tris, mis tõlgituna tähendab „kolm korda” või „kolmekordne”, viidates kolmekaupa esinevatele lehtedele ja õieosadele. Eesti looduses kasvab kolmiklille lähisugulane ussilakk (Paris). Looduses on kolmiklilled metsataimed ning ka aias tahaksid nad poolvarju ning niisket savikat huumusmulda. Suur kolmiklill kasvab looduses neutraalsel kuni aluselisel mullal. 20-65 cm kõrguse taime raotud 5-10 cm pikkused õied on valged. Laimunajad lehed on kirjud. Liik kasvab USA lääneosas Californias. 6 EUR
Trillium kurabayashii, rait-kolmiklill. 25-55 cm kõrgusel varrel mais puhkev raotu õis on püstiste 6-10 cm pikkuste ja 2-3,5 cm laiuste tumepunaste või -purpursete kroonlehtedega. Hele- ja tumerohelisekirjud (lisandub ka lillat) lehed. Liik kasvab Põhja-California ja Oregoni niisketes lehtmetsades. Aianduses on liik tihti liikvel vale nime Trillium sessile 'Rubrum’ all. California ja Oregoni metsataim. Vari ja poolvari, parasniiske muld. 12 EUR
Trillium sessile, raotu kolmiklill. Mugulja risoomiga 10-25 cm kõrguse taime 3 purpurpruunilaigulise munaja rootsutu lehe keskel „istub” maikuus raotu punane 3 püstise kroonlehega õis. Kroonlehed on 2-4 cm pikkused ja 1-2 cm laiused. Liik kasvab laialdasel alal Põhja-Ameerika idaosa metsades väheviljakatel aluselistel muldadel. Sarnased California ehk lääneosa liigid on lausa hiiglased idaosa madalakasvulise T. sessile kõrval. 1998. aastal tõin Göteborgi botaanikaaiast Trillium sessile huvitava pruunika õiega variandi. Määramisel osutus see ehtsaks liigiks. Sellist pruunikaspunase õievärviga varianti on pakutud ka Saksamaa puukoolides. Leht on vähekirju. 5 EUR
Tulipa celsiana, Celsiuse tulp. Kuni 15 cm kõrguse jämeda varre läbimõõt on ülemise lehe kohalt üle 2 mm. 1-3 lõhnavat, seest puhaskollast, seljalt küllalt tugevalt pruuni (kuni karmiinpunast) õit avanevad juunis päikese käes laialt. Tugevalt sirpjate (peaaegu nagu hobuserauad) lehtede tõttu jäävad lehetipud lehe kinnituskohast madalamale. Liik kasvab Marokos Atlase mägedes, Ibeeria poolsaarel ja Prantsusmaal. Paljud botaanikud püüavad teda iseseisva liigina kaotada, alandades ta metstulbi alamliigiks peetava lõunatulbi (T. sylvestris subsp. australis) sünonüümiks, kuid aednikud pooldavad teda iseseisva liigina. Metstulp (T. sylvestris) on Celsiuse tulbist märksa kõrgem ja kõigis osades suurem, küllalt püstiste lehtedega, väiksema õite arvuga (1-2), lõhnatute ja hoopis heledamate ning 2-3 nädalat varem puhkevate õitega, mille seljad on palju nõrgemalt värvunud. Celsiuse tulp paljuneb hästi. 3 EUR
Veratrum viride, roheline upsujuur. Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas (kuid mitte keskosas) looduslikult kasvav kuni 2 m kõrgune püsik kaunite kausjate lehtedega ja suurtesse harunevatesse õisikutesse koondunud arvukate kollakasroheliste õitega. Mul on vedanud, et mulle on sattunud kausjate lehtedega variant, mis on liigile tüüpilisest lamedast lehest palju põnevam. Taolisi kausslehelisi variante on leitud näiteks Alaska loodusest. Kasvab looduses märjas mullas rohumaadel, päikeselistel ojakallastel ja hõredates metsades. Niiskust armastab ka aias. See aiakujundustaim püüab vaatajate tähelepanu imelise magnetina. 8 EUR
Tellimusi pojengiistikutele võtan vastu kuni 10. septembrini (erandkorras ka hiljem). Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Viimastele ei pruugi mõningaid menusorte enam jätkuda. Minult 2 viimase aasta jooksul taimi tellinud inimesed on väikeses eelisolukorras, sest neile saadan uue kataloogi ilmumisest meiliga koheselt teate. See võimaldab neil kiiremini reageerida ja järjekorras parema koha saada. Taimed saadan tellijatele postiga teele septembrikuu jooksul. Pakutav sortiment on küll väga suur, kuid kuna enamikust sortidest on mul valmis suurusega istikud juba eelnevalt olemas, siis loodan tellimuste täitmisega tähtajaks hakkama saada.
Postikulud - pakend pluss saatekulud – 3 EUR tasub
tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes
soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu
see ka tellimusse. Tellimused saata meiliaadressil . Minu kontakttelefon
on 5623 4524. Lauatelefon 7351842 enam kasutusel pole.
Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175,
Sulev Savisaar.
Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.
Põhjalikumalt saate pojengide kohta lugeda minu pojengiraamatust:
Sulev Savisaar. Pojeng. AS Ajakirjade Kirjastus. 2009. 224 lk.
1980-ndate lõpus ja 90-ndate aastate algul kasvatatud 500 pojengisordist (suurema osa neist olen 1990-ndatel aastatel üle andnud Tartu Ülikooli botaanikaaiale ja Tallinna Botaanikaaiale, kus inimestel on neid mugavam vaatamas käia kui minu juures maal) olen praeguseks alles jätnud üle 100, mida ise pean pojengide paremikku kuuluvateks või millegi muu poolest huvitavateks või iseäralikeks. Siin postimüügiga pakutavad taimed pärinevadki sellest valikust:
Paeonia ‘Angelo Cobb Freeborn’ (Freeborn 1943). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis ‘Rubra Plena’ x P. lactiflora ‘Mme. Jules Dessert’). Helepunane (korallpunane) kuni erk tumeroosa, keskmise suurusega (läbimõõt Ø 13 cm), väga tihe, tolmukateta, algul poolkera-, hiljem kera-tüüpi täidisõis. Erineb muudest sortidest kerakujulise õie poolest. Taolise õietüübiga on minu aia pojengidest veel vaid ‘Howard R. Watkins’, ‘Peach Rose’ ja ‘Red Grace’. Varajane. Puhmik on minu paljuaastaste mõõtmiste alusel keskmise kõrgusega (85 cm), kuid registri järgi peaks olema kõrge (mõnel aaastal ongi). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1984. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia anomala from Altaiskoye (spont. Altaiskiy kray, raion. Altaiskoye, vill. Altaiskoye (earlier: Altaiskiy), collector Antanas Makunas 1986), anomaalne pojeng Altaiskojest. 7–9 cm läbimõõduga tumeroosad kuni lillakaspunased õied asuvad varre tipus ühekaupa. Õied ei avane pärani, vaid jäävad pigem lailehterjaks. Nii tolmukaniidid kui -pead on kollased. Võimsakasvuline (1 m), lopsakas ja väga varajane, puhkedes aias õide maikuus esimeste pojengide seas. Lehtedel olen näinud kollakat või punakat sügisvärvust. Siberi taim on külmaga sedavõrd kohanenud, et ei suvatse talveks oma pungi maa alla peita. Vastupidi, sügisel vastu talve ajab taim oma suured punased pungad maa seest välja maapinnale talvituma. Kromosoomide arv 2n = 10. Liigi levila asub Siberis (Altai ja Krasnojarski krais, Irkutski, Kemerovo, Omski, Tomski ja Tjumeni oblastis, Tuvas, Jakuutias, Hakassias), Kasahstani kirdeosas, Mongoolia põhjaosas, Hiinas (Gansu, Ningxia, Qinghai, Shaanxi, Shanxi, Sichuani, Xinjiangi ja Yunnani provintsis) ning Tiibetis. Siberi levila ulatub Venemaa Euroopa-osa põhjaaladel kiiluna kuni Koola poolsaareni. Anomaalne pojeng on üks hõlmise pojengi (P. peregrina) esivanematest. Lääne-Siberis toidutaim, juurikaid, mis võivad saavutada hiigelmõõtmed, koguti, kuivatati ja keedeti koos lihaga. Ravimtaimena tuntud maarjajuure nime all. Taim on saadud 1986. aastal Altai kraist Altaiskoje (tollal Altaiski) asulast sealselt lillekasvatajalt Antanas Makunaselt. Teadaoleva kogumiskohaga anomaalset pojengi pole seni Eestis keegi peale minu pakkunud. 12 EUR
Paeonia anomala, anomaalne pojeng (leiukohata). Ukraina lillekasvatajalt Galina Petrovna Potapovalt 1989. aastal saadud taime looduslik leiukoht pole teada. Liigi tüüpilise esindaja õis on lehterjas, kuid sellel variandil on õis märksa laiemalt avatud, mistõttu ta tundub mulle teistest ilusam. See ülivarajane pojeng õitseb maikuu viimasel dekaadil ja juuni algul. 2004. aastal olen tema õisi pildistanud isegi juba 16. mail! 12 EUR
Paeonia arietina, sarvjas pojeng. Nime on pojeng saanud kukru (kukkurvilja) sarvja kuju järgi. Punases (või tumeroosas) õies on punased tolmukaniidid ja kollased tolmukapead. Viljalehed karvased, punased emakasuudmed lihtsa väljakasvega. 2n = 20. Kasvab looduslikult Kagu-Euroopas, Türgis ja Iraanis. Teda on ekslikult peetud korallpojengi alamliigiks (P. mascula subsp. arietina), kuid DNA uuringud paigutavad ta hoopis Arietina-Parnassica liigiruhma. Seni olen olnud selle liigi ainus pakkuja Eestis. 8 EUR
Paeonia ‘Blaze’ (Fay 1973). Selle hübriidpojengi aretamisel on kasutatud sorti ‘Bravura’. Erepunane (õitemass lausa “põleb”, eriti õhtupäikeses), väga suur (Ø 18 cm), 2-3 rea laiade kroonlehtedega korrapärase lihtõie südames on kontrastne kollane tolmukakimp. Tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased. Emakasuue punane. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm), püstiste ja sirgete vartega. Seisab ilma toeta, seetõttu on ka hea pargisort. 8 EUR
Paeonia ‘Bravura’ (Saunders 1943). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisest hõlmise pojengiga (P. peregrina). Erepunane, hiljem roosakaspunaseks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm) lihtõis, millel on tavaliselt 3 rida kroonlehti. Tolmukaniidid helekollased, tolmukapead tumekollased. Emakasuudmed punased. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85-90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia ’Buckeye Belle’ (Mains 1956). Hübriidpojeng, mis on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P.lactiflora). Keskmise suurusega pooltäidisõie mõni ring kroonlehti on suured ja väga tumepunased. Õie südames on kribu-krabulised pisikesed petaloidid segamini arvukate kollaste tolmukatega. Emakasuudmed ja tolmukaniidid on punased, tolmukapead kollased. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. 8 EUR
Paeonia ‘Carina’ (Saunders 1944). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi ristamisel hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Väga erepunane (vananedes muutub roosakaspunaseks), suur (Ø 17 cm), kollase tolmukakimbuga pooltäidis- kuni lihtõis on tavaliselt 1–3 rea kroonlehtedega. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seisab ilma toeta. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 14 EUR
Paeonia ‘Chocolate Soldier’ (Auten 1939). Hübriid on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ja valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel. Kroonlehed on mustjaspunased või mustjaspruunid (šokolaadivärvi). Ka südames olev suur staminoodidest poolkera on sama värvi, kuid osa staminoode on kontrastsete kollaste tippude ja servadega. Tugevad õied on poolkeraja õietüübiga, nõrgad jaapani (anemoon-) õietüübiga. Omapärane mustjas, kirju südamega sort. Emakasuue on mustjaspunane. Õis keskmise suurusega (Ø 15 cm). Varajane. Kasv madal (70–75 cm), kuid taim kipub lamanduma. 20 EUR
Paeonia ‘Coralie’ (Saunders 1940). See hübriidpojeng on saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) ristamisel valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Väga erk tumeroosa (korallroosa), keskmise suurusega (Ø 14–15 cm) lihtõis ilusa kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on roosakasvalged, tolmukaniidid ja -pead kollased. Sellist hõõguvroosat õievärvi pojengidel enne hübriidpojengide aretust ei tuntud. Aias paistab kaugele silma. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 18 EUR
Paeonia 'Diana Parks' (Bockstoce 1942). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Erk helepunane, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega, poolkera tüüpi täidisõis. Särav õievärvus! Varajane. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80-85 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1986. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia ‘Early Scout’ (Auten 1952). Ameerika hübriid, mis on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi 'Richard Carvel' ristamisel ahtalehise pojengiga (P. tenuifolia). Väga tumepunane lihtõieline sort on väikeste õitega (Ø 11 cm), mis ei taha laialt avaneda. Emakasuudmed ja tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased. Väga varajane. Puhmik madal (60 cm), veidi võsundiline. Varajasuse on hübriid pärinud ahtalehiselt pojengilt, samuti ka madala kasvu ja väga kitsaste lehehõlmadega lehestiku. Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 2001. aastal. Sort on omapärane eelkõige oma miniatuursuse (kääbuskasvu) tõttu. 9 EUR
Paeonia ‘Ellen Cowley’ (Saunders 1940). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Omapärase värvusega, erepunane oranžikasroosa varjundiga, hiljem roosaks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm), südamikus kena kollase tolmukakimbuga pooltäidisõis, harvem lihtõis. Minu aias on kroonleheringe enamasti 3–5. Emakasuudmed punased. Tolmukaniidid ja -pead kollased. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastatel 1975–1977 ja võitja pooltäidisõieliste hübriidide rühmas 1986–1989. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia 'Helen Matthews' (Saunders-Krekler 1953). Selle hübriidpojengi valis ja nimetas Krekler Saundersilt ostetud seemikute seast. Erepunane, hiljem roosakaspunane, suur kuni väga suur (Ø 17-18 cm), kollase tolmukakimbuga, kausjas, laiade kroonlehtedega õis. Registri järgi pooltäidisõieline, kuid minu aias on ta alati olnud lihtõieline, enamasti 3 rea kroonlehtedega. Kuumade ja kuivade ilmadega võivad õie ülemised kroonlehed veidi lonti vajuda, mis mõnda inimest häirib, teisele aga võib tunduda huvitav. Kroonlehtede välisküljel on valge vööt. Emakasuudmed on punased, tolmukaniidid kreemid (kahvatukollased), tolmukapead kollased (mõnel lilla kesktriibuga). Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia ‘Henry Bockstoce’ (Bockstoce 1955). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Erkpunane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1987, 1988, 1990 ja 1992, sama näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. Sordi tõelist väärtust peegeldab UÜ Aavikuemanda müügihind 32 EUR istiku eest. 20 EUR
Paeonia humilis var. humilis, tavatu pojeng (tüüpteisend). Kuni 60 cm kõrgusel varrel on mai lõpus ja juuni algul punane püstine õis (Ø 8–13 cm). Väga varajane. Lehekesed lõhestunud vähem kui 1/3 pikkuse ulatuses 20–36 elliptiliseks kuni pikliksüstjaks hõlmaks (3,5–8,5x1–3 cm). Lehed on alt rohelised. 2–4 kukkurvilja on siledad või vaid väheste karvadega. Juured on suurte paksendustega. 2n = 20. Looduslikult kasvab Portugalis, Hispaanias ja Prantsusmaal. Traditsiooniliselt käsitletakse tavatut pojengi varajase pojengi alamliigina, kuid DNA-uuringud paigutavad selle taksoni hoopis Arietina-Parnassica liigirühma. Ta on kauges minevikus tekkinud ahtalehise pojengi ristumisest praeguseks väljasurnud liigiga. Varajane pojeng on hoopis tavatu pojengi “laps”! Siin pakutavad tüüpalamliigi taimed olen üles kasvatanud 1994. aastal külvatud Stuttgard- Höhenheimist (Lõuna-Saksamaa) saadud seemnetest. Aias, kus kasvab koos palju erinevaid pojengiliike, võib seemnetest paljundatud liigi taimedel mõnikord esineda mõningast varieeruvust. 8 EUR
Paeonia ‘Janice’ (Saunders 1939). Hübriid on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ja hõlmise pojengi (P. peregrina, syn. P. lobata) ristamisel. Keskmise suurusega (Ø 14 cm) lihtõis ei avane täielikult, vaid karikataoliselt. Selle tunnuse on ta pärinud hõlmiselt pojengilt. 1–2 rida erksaid lõheroosasid (heleroosasid) kroonlehti ümbritseb emakaid ja tolmukaid. Kroonlehed muutuvad õitsemise käigus järjest heledamaks, lõpetades peaaegu valgetena. Tolmukaniidid on helekollased, tolmukapead tumekollased, emakasuudmed valged (roosa varjundiga), meeketas valge. Varajane. Keskmise kõrgusega (85 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora (spont. Primorskiy kray, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1988), valgeõieline pojeng Olgast. See looduslik liik on enamiku rohtsete pojengisortide metsik esiema. Tema ristamisest teiste liikidega on saadud enamik hübriidpojengi sortidest. Ljudmilla Lukinitšna Kurševalt Kaug-Idast Primorje kraist Olga lahe äärsest Olga asulast 1988. aastal saadud taimed on päikese käes heleda lehestikuga, mis minu arvates näitab seda, et nad eelistaksid kasvada rohkem varjus. Korrapärane roosaka varjundiga valge, mõnel aastal puhasvalge kollase tolmukakimbuga tugevalt ja meeldivalt lõhnav väike (Ø 10 cm) lihtõis. Ilma toeta seisval õisikuvarrel on mitu õit, mis pikendab tunduvalt õitseaega. Keskmise kõrgusega (95 cm) puhmik on väga varajase õitseajaga. Minu andmetel olen seni olnud selle loodusliku liigi ainus pakkuja Eestis, lisaks sellele on taimed veel teadaoleva korjekohaga. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Akron’ (Krekler 1962), valgeõieline pojeng ‘Akron’. -- Tihti inimesed küsivad, miks on roosa- või punaseõielistel P. lactiflora sortidel juures nimi valgeõieline pojeng, arvates, et tegu on eksituse või kirjaveaga, sest antud sortide õied pole ju valged! Tegelikult mingit viga pole, sest need sordid kuuluvad liigi P. lactiflora alla, mille eestikeelne vaste (liiginimi) on valgeõieline pojeng. See, et liik on looduses valdavalt valgete õitega ja sellest ka endale nime saanud ei tähenda, et tal ei võiks olla roosa-või punaseõielisi sorte. -- Jaapani õietüübiga sort. Kroonlehed tumepunased, südamepoolkera staminoodid tumepunased kontrastse kollase servaga. Suurepärane värvikombinatsioon! Õis keskmise suurusega (Ø 15 cm). Hiline kuni väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Välimuselt on enam-vähem nagu 'West Elkton', kuid kroonlehed on punasemad, 'West Elktonil' lillamad. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 20 EUR
Paeonia lactiflora ‘Angel Cheeks’ (Carl G. Klehm, enne 1977). Ilusate värviüleminekutega õies on eristatavad 3 erivärvilist vööndit: suured heleroosad välimised kroonlehed, õie keskel tihe roosa kera, mis aluse poole muutub heledamaks ning päris alusel helekollaseks (kreemiks) -- see kollakas staminoodkrae annabki õiele erilise veetluse. Peale helekollase kraerõnga valgeks muutumist pole õis enam nii huvitav nagu värskelt. Heleroosa, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, kroon-tüüpi kuni roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Rikkalik õitsemine! Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 2005. aastal. Moskva pojenginäituse võitja heleroosade sortide rühmas aastal 1989. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Belõi Parus’ (Sosnovets, 1951). Nn ‘Lucrecia’ ja ‘The Bride’ ristamisel saadud vene sort. Õis suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, meeldivalõhnaline. Tugeval õiel kerkib valgete kroonlehtede vahelt omapärane lumepalli meenutav valge tihe kera, mille seest kumab tugevalt kollast tooni. Keskmise tugevusega või nõrk õis on kroonjas (valge õis helekollase kraega) või poolkerajas: valgete suurte kroonlehtede keskel on keskmise tihedusega helekollane poolkera. Keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Moskva pojenginäituse võitja kodumaiste valgete sortide rühmas aastatel 1987 ja 1989. Vajab rammusat mulda ja head agrofooni, sest muidu ei jõua helekollane poolkera kasvatada endale valgeid tippe ega moodustada imekaunist kera. Kuna olen sordi taimi andnud ka Aavikuemandale, siis olemegi seni kahekesi sordi ainukesed pakkujad Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Bessie’ (Krekler 1958). Roosa kuni heleroosa, pleekuva servaga, suur (Ø 17 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, lame, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Südamenupu ümber võib mõnikord esineda kreeme staminoode. Keskvarajane. Rikkalik õitsemine! Puhmik kõrge (100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Betty Groff’ (Krekler 1958). Suur (Ø 17 cm), jaapani tüüpi õis on suurte tumedate sirelivärvi kroonlehtedega ja südames roosakaskreemidest staminoodidest koosneva laia lameda poolkeraga. Hiljem muutuvad staminoodid peaaegu valgeteks. Keskvarajane. Puhmik kõrge (105 cm). Kui tihti kipuvad paljud pojengisordid omavahel liigselt sarnanema, siis tema on küll omanäoline sort (teist taolist pole kohanud). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Break o’Day’ (Murawska 1947). Jaapani õietüübiga (või anemoonõieline) pojeng, millel on kuni 3 rida lillakaspunaseid välimisi kroonlehti ja veidi tumedam samavärvilistest staminoodidest lame poolkera südames. Lillakaspunaste staminoodide kollased servad annavad õiesüdamele huvitava ebamäärase värvikombinatsiooni ja kontrasti. Keskmise suurusega (Ø 15 cm) ja tihedusega õis. Õitseaeg keskmine kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). Omapärane, teist talle lähedast sorti pole. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'China Maid' (Murawska 1943). Heleroosa suure (Ø 16 cm) jaapani tüüpi õie südames on väike kollane staminoodidest poolkera. Emakasuudmed punased. Keskmine õitseaeg. Puhmik on madalapoolne (80 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Coral Pink’. Registris seda sorti pole, küll aga on ta ära märgitud Ameerikas Smirnowi 1979. aasta kataloogis: „Heleroosa koralse varjundiga, vaimustab kõiki.” Samuti esineb sort venekeelsetes raamatutes ja kataloogides. Tumeroosa, keskmise suuruse (Ø 13–14 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Sordi omapära seisneb noore õie südamepoolkera säravas korallroosas varjundis, mis kahjuks hiljem muutub küllalt kiiresti tavaliseks tumeroosaks. Sellist õiesüdamiku värvitooni pole näinud ühelgi teisel pojengisordil. Väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Just ‘Coral Pinkist’ olen aretanud esimese Eesti pojengisordi ‘Virmalised’, millel on enneolematu õiesüdamiku värvus (ehkki hoopis teistsugune kui emal). 14 EUR
Paeonia lactiflora ‘Coral Queen’ (Sass 1937). Puhkedes meeldiv õrn-heleroosa, hiljem valgeks pleekuv õis, mille südamik jääb roosakaks. Keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskhiline kuni hiline. Puhmik madal (80 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 14 EUR
Paeonia lactiflora ‘Cornelia Shaylor’ (Shaylor 1917). Klassikaline sort, mida mainitakse vist igas pojengiraamatus, kuid mis meil Eestis on haruldane. Heleroosa, hiljem kahvaturoosaks, õitsemise lõpuks valgeks pleekuv, südames roosam, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, kõrge, kooniline, roos-tüüpi meeldivalõhnaline täidisõis. Hiline kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm), tumerohelise läikiva lehestikuga. Moskva pojenginäituse võitja 1986 roosade ning 1987 ja 1988 heleroosade sortide rühmas. Kümnelt erinevalt Venemaa kasvatajalt tellitud taimed osutusid kõik viirushaigeteks, alles 11. kohast, Ukrainast Dnepropetrovskist Abaševilt 1991. aastal saadud taim oli viirusvaba! Seda pakungi. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Dresden Pink’ (Wild 1957). Keskmine roosa (ei tume ega hele), keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe, tolmukateta, kerajas kuni silinderjas roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm), tugevate vartega. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Edulis Superba’ (Lemon 1824). Tumeroosa (purpurse varjundiga), keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Poolkera alusel on tavaliselt vähemärgatav võru veidi kahvatumatest kitsastest staminoodidest. Varajane. Puhmik kõrge (105 cm). Ajaproovi läbiteinud vähenõudlik sort, mis on hinnatud oma varajase ja rikkaliku õitsemise tõttu ning hea meeldivalõhnalise lõikelillena. Kõige levinum pojengisort Eestis, ehkki rahvas tema nime ei tea. Seda sorti (varajane täidisõieline roosa) kohtab enamikes Eesti aedades. 8 EUR
Paeonia lactiflora ‘Edwin C. Bills’ (Murawska 1959). Sort on saadud ‘Rosalie’ ja ‘Beth Ann’ ristamisel. Punane kuni lillakaspunane, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Elsa Sass’ (Sass 1930). Valge, roosa varjundiga (mõnel aastal võib puhkeda ka valgena või ilusa heleroosana), hiljem valgeks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Harva võib mõnel petaloidil esineda ka lillasid emakasuudmemärke. Hiline. Puhmik kõrge (105 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1943. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Ensign Moriarty’ (Lins 1949). Puhkemisel tumeroosa, hiljem keskmiselt roosa, pleekuva servaga, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, südamenupu ümber ja südames enamasti varjatud tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Pleekuvad petaloidiservad muudavad õie eriti kauniks. Keskhiline. Puhmik madal (75–80 cm) ja jämedate vartega. Mitmete näituste, kuid mitte suurimate, võitja. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Fairy’. Aretaja pole teada, esmakordselt mainitakse sorti Wassenbergi kataloogis 1955. aastal. Keskmise suurusega (Ø 15 cm) jaapani tüüpi õis on omapärase ja harmoonilise pastelsete (heledate) värvuste kombinatsiooniga. Kroonlehed on heleroosad. Õie südames asuv kohev roosakaskreem poolkera koosneb kitsastest heleroosadest staminoodidest, millel on kollane serv ja tipp. Emakasuue on punane. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik kõrge (100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Felix Supreme’ (Kriek 1955). Punane, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, korrapärane roos-tüüpi täidisõis võib vastpuhkenult olla ka poolkera tüübi tunnustega. Hiljem muutub õis kõrgeks silindriks. Keskhiline, kuid aastati on olnud kõikumisi keskvarajasest kuni hiliseni. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastal 1979. Kolmel aastal järjest (1987–89) oli koos sordiga ‘Kansas’ Moskva pojenginäituse võitja punaste sortide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Florence Ellis’ (Nicholls 1948). Sort on saadud 'Marie Crousse' ja 'Lady Alexandra Duff' ristamisest. Heleroosa (ilus "beebiroosa"), õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Mõnel aastal võib mõnel petaloidil (ebakroonlehel) südamenupu ümber olla tumelillasid laike (emakasuudme jäänuseid), mis miskipärast ei häiri, vaid harmoneeruvad heleroosaga. Keskmine õitseaeg. Puhmik väga kõrge (110 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Florence Macbeth’ (Sass 1924). Kahvaturoosa, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, lame, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Register annab õievärviks kahvatu (pärlmutter-) roosa. Mõnel aastal võivad kroonlehed puhkemisel olla nahkjad ja rohekad. Mõnel petaloidil võib olla lillasid emakasuudmemärke. Väga hiline. Puhmik madal (80 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 19 EUR
Paeonia lactiflora ‘Frances Mains’ (Mains 1955). Sort on saadud 'General Gorgas' ja 'Alice Harding' ristamisest. Õis on suurepärase õrnroosa (heleroosa) värvusega, mis pleekub õitsemise lõpuks peaaegu valgeks. Kauem säilib roosa toon südamikus. Keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Mõnel aastal on mõnel petaloidil tugevad lillad emakasuudmemärgid. Keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja 1961. aastal. Sorti on autasustatud ka medaliga Home Achievment Medal, Chicago 1955. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
[Paeonia lactiflora ‘Jan van Leeuwen’ (van Leeuwen 1928). Keskmise suurusega (Ø 15 cm), tolmukateta, korrapärane jaapani tüüpi õis 2-3 rea puhasvalgete kroonlehtede ja kitsaste kollaste staminoodidega, mis moodustavad õie südames ilusa väikese tiheda kollase poolkera. Õis ei avane pärani, vaid on tasjalt poolavatud. Ilusate tumedate läikivate lehtede hõlmad on üle keskmise laiad. Keskhiline kuni hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Võib seista ilma toeta, seetõttu on ka hea pargisort. 10 EUR
Paeonia lactiflora ‘Jubileinõi’ [‘Jubileinyi’] (Krasnova (USSR) 1959). Vene sort. Heleroosa, õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, suur (Ø 18 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskhiline. Puhmik kõrge (105 cm). Moskva pojenginäituse võitja kodumaiste roosade sortide rühmas aastal 1986, sama näituse võitja kodumaiste heleroosade sortide rühmas aastatel 1987 (koos sordiga 'Pamjati Gagarina') ja 1989. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Judge Snook’ (Good & Reese 1930). Õrn kahvaturoosa, harvem (mõnedel aastatel) valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Keskvarajane (registri järgi keskhiline). Rikkalik õitseja! Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Lady Kate’ (Vories 1924). Puhkedes tumeroosa, hiljem roosa, väga suur (keskmine Ø 18 cm, mõnel aastal 22 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Väga hiline, mõnel aastal (ka aastal 2013) isegi kõige viimane õitsev pojengisort aias. Puhmik väga kõrge (keskmine 120 cm, suurim kõrgus on olnud 130 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 19 EUR
Paeonia lactiflora ‘Leonie’ (‘Mme Calot’) (Barr; Miellez). Sordi aretajate osas pole üksmeelt. Aretajaks peetakse Barri, aga seda au omistatakse ka Miellezile. Heleroosa, õitsemise kestel valgeks või peaaegu valgeks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera tüüpi täidisõis. Kui õitsemise lõpuks kroonlehed end allapoole (vastu vart) keeravad, hakkab õis juba roos-tüüpi meenutama. Mõnikord harva võib petaloididel esineda lillasid emakasuudmemärke, kuid need ei häiri. Varajane. 'Leonie' on minu aias valgeõielistest pojengidest (P. lactiflora) sordi 'Vesennii' järel varajasuselt 2. kohal. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). 10 EUR
Paeonia lactiflora ‘Lora Dexheimer’ (Brand 1913). Karmiinpunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), mõõduka kuni keskmise tihedusega, tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Keskmine õitseaeg. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80–85 cm). Kellele ei meeldi, et kollased tolmukad võivad mõnikord punasest õiest välja paista, see peaks taime istutada rammusamasse mulda. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Marilla Beauty’ (Kelsey 1940). Heleroosa keskmiselt roosa südamega või valge heleroosa südamega, hiljem peaaegu valgeks pleekuv, väga suur (Ø 18-19 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega, korrapärane näitusekvaliteediga täidisõis. Moodustab mitu suurt kõrvalõit. Jämedad helepruunid juured. Väga hiline. Puhmik kõrge (105 cm). Moskva pojenginäituse võitja roosakasvalgete sortide rühmas aastatel 1987-1989 (neist 2 aastal koos võrratu sordiga 'Corinne Wersan'). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 19 EUR
Paeonia lactiflora ‘Mary Eddy Jones’ (Nicholls 1961). Heleroosa, õitsemise lõpuks roosakasvalgeks (südames valgeks) pleekuv, suur (Ø 16 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Mõnedel petaloididel võivad olla tagasihoidlikud lillad emakasuudmemärgid. Keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (95-100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 18 EUR
Paeonia lactiflora ‘Minuet’ (Franklin 1931). Heleroosa, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, lamedapoolne roos-tüüpi täidisõis. Rikkalik õitseja. Keskhiline kuni hiline. Puhmik väga kõrge (110-115 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Moon of Nippon’ (Auten 1936). Keskmise suurusega kuni suur (Ø 15-16 cm) jaapani vormiga õis koosneb 2-3 reast valgetest kroonlehtedest ning nende keskel õie südames paiknevast kollasest staminoodpoolkerast. Helekollane staminood on tumekollase servaga. Emakasuudmed ja meeketas on valged. Keskvarajane (registri järgi keskhiline ja mõnedel aastatel ka on seda minu aias). Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 11 EUR
Paeonia lactiflora ‘Moon River’ (Klehm 1972). Valge, mõnikord puhkedes kreemikasroosa varjundiga, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Õies võib esineda staminoode. Keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (85–90 cm). 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Mothers Choice’ (Glasscock 1950). Valge, mõnikord puhkedes roosa varjundiga (õie keskosa on heledam), keskmise suurusega (Ø 15-16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Kõik õied on ilusad. Keskhiline. Puhmik madal (80 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1993. aastal. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Nadežda’ [‘Nadezhda’] (Akimov). Keskmiselt sireliroosa, hiljem hele-sireliroosa, keskmise suurusega (Ø 14 cm), küllalt tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Hilisem õie hele üldmulje tekib sirelivärvi petaloidide servade valkjaks pleekumisest. Südamenupu ümber ja südames on enamasti varjatult kreeme staminoode, kuid nõrgemates õites võib kreem sataminoodvöö mõjuda häirivalt. Õis on tugeva meeldiva lõhnaga. Varajane kuni keskvarajane (vene pojengiregistri (1990) järgi keskhiline, mis näib küll olevat eksitus). Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Hea on sordi juures varajasus, värvus ja lõhn. Rahvamajandussaavutuste näitusel Moskvas 1973. aastal sai sort kõrgeima hinde – 10 palli. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Nauvoo’ (Auten 1937). Puhkedes roosa varjundiga valge (harvem heleroosa), hiljem valgeks pleekuv, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskmise õitseajaga kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100-105 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Pamjati Akademika Tsitsina’ (Krasnova seemik 310/59) (Krasnova1959). Vene pojengiregister (1990) annab sordi aretajaks NSVL TA Peabotaanikaaia ja aretusaastaks 1969. Akadeemik N. V. Tsitsini nime leiab ühest Moskva Peabotaanikaaia püsilillekollektsioone tutvustavast raamatust (1960), kus ta on vastutav toimetaja. Puhkedes heleroosa või valge roosa varjundiga, hiljem valge, väga suur (Ø 18 cm) nagu taldrik, keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Mulle meenutab ta kuulsat sorti 'Dolorodell'. Keskmine õitseaeg. Puhmik väga kõrge (110-115 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1987-1989. aastatel kodumaiste valgete sortide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Pamjati Paustovskogo’ (Sosnovets 1952). Selline sordinimi seisab vene pojengisortide registris (1990) koos aretusaastaga 1952. Vene pojengiraamatutes (Kapinos & Dubrov 1993) esineb ka nimekuju 'Pamjat o Paustovskom' koos aretusaastaga 1960, mille on üle võtnud ka Burkhardti interneti-andmebaas. Heleroosa, tumedama südamega, suur (Ø 16-17 cm), väga tihe, tolmukateta, lame, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Väga hiline. Konkureerib minu aia kõige hilisema pojengi tiitlile. Enamikel aastatel ongi ta kõige viimane õitseja. Puhmik väga kõrge (115 cm) ja jämedate vartega. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Paul M. Wild’ (Wild 1964). Küllalt erkpunane, mittepleekuv, suur (Ø 17 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskhiline. Puhmik kõrge (105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja punaste täidisõieliste sortide rühmas aastal 1990. 10 EUR
Paeonia lactiflora 'Pink Lemonade' ( Klehm 1951). Aretaja arvates selle sordi (tõlkes ‘Roosa Limonaad’) pastelsetes virsikuvärvides õite vaatamine kuumal päeval justkui kustutaks janu. See esindussort on Ameerika 1976. aasta pojengiregistri kaanepildiks. Heleroosade kroonlehtede keskel on tihe kollane kõrge kera kuni poolkera, mille petaloidide tipud muutuvad roosaks, mis annab kollase-roosa-kirju tulemuse. Teist taolist huvitavat pastelsete toonide kombinatsiooni pole. Suurt (Ø 16 cm), tolmukateta täidisõit on liigitatud nii poolkera tüübi kui ka jaapani õietüübi (anemoonõieliste) alla, kuid kindlasti tuleks eelistada esimest varianti. Hiline kuni väga hiline. Puhmik kõrge (100 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja poolkeraõieliste sortide rühmas 1990. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 20 EUR
Paeonia lactiflora ‘Raspberry Sundae’ (Klehm 1968). Sort saadi 'Charley's White' ristamisest aretaja ühe enda seemikuga. Suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, poolkera tüüpi või kroon-tüüpi täidisõis. Heleroosade kroonlehtede keskel oleva kreemi poolkera tsentrile lähemal asuvad petaloidid laienevad ja pikenevad ning nende tipud muutuvad roosadeks. See annab ebatavalise roosa-kreemi-kirju värvuse. Aretaja arvates meenutab õis jäätist, mis on pealt kaetud vaarikamoosi laigukestega. Keskvarajane. Puhmik väga kõrge (110 cm). 11 EUR
Paeonia lactiflora ‘Red Comet’ (Auten 1956). Sügav-tumepunane, suurepärane värvus nagu sordil 'Ruth Clay', keskmise suurusega (Ø 14 cm), hõre, tolmukateta, poolkera tüüpi täidisõis. Kena värvuse on ta pärinud tema esivanemaks olnud sordilt 'Radiant Red'. Emakasuudmed on valged. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 13 EUR
Paeonia lactiflora ‘Ruth Clay’ (Kelsey 1935). Väga meeldiv ja eriline sügav-tumepunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), pigem hõre kui keskmise tihedusega, tolmukateta, kõrge ehitusega poolkera tüüpi täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90-95 cm). 15 EUR
Paeonia lactiflora seedling 12c-5e, valgeõielise pojengi seemik 12c-5. Seemiku olen saanud sordi 'Red Comet' 2002. aastal tehtud külvist. Tumepunane (tumelilla) kuni punane (lilla) väike lihtõis kontrastse kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on valged. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. 8 EUR
Paeonia lactiflora seedling 18c-56, valgeõielise pojengi seemik 18c-56. Pooltäidis jaapani tüüpi õis. Kausjal õiel on roosakasvalged kroonlehed ja südames kollane staminoodpadi. 8 EUR
Paeonia lactiflora seedling 19c-15, valgeõielise pojengi seemik 19c-15. Sordi 'Akron' isekülvist tekkinud seemiku avastasin aias 2004. aastal. Punane lihtõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. On peenejuureline. 4 EUR
Paeonia lactiflora seedling 21c-10, valgeõielise pojengi seemik 21c-10. Seemiku avastasin aias 2006. aastal. Ta oli tekkinud Kalle Kruusilt 1994. aastal saadud Primorje krai lõunaosast Lazo rajoonist pärineva väikese- ja paljuõielise heleroosa loodusliku pojengi isekülvist. Tumelilla (punane) tolmukatega hõredapoolne kuni keskmise tihedusega täidisõis. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. 4 EUR
Paeonia lactiflora seedling 21c-24; valgeõielise pojengi seemik 21c-24. Roosad täidis-kõrvalõied õitsevad enam-vähem samal ajal peaõitega, mis annab üheaegselt õitseva suure õitemassi. 8 EUR
Paeonia lactiflora ‘Sir John Franklin’ (Franklin 1939). Punane, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Registri järgi on õis ‘Philippe Rivoire’ värvusega, kuid täiuslikuma õiega. Keskmine kuni keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Sweet Sixteen’ (Klehm 1968). Heleroosa, keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, poolkera tüüpi korrapärane täidisõis. Nõrgemad õied on kroon-tüüpi. Nad moodustavad hõredapoolse poolkera, mis on pealt heleroosa, alusel aga kreemidest staminoodjatest petaloididest vööga. Nõrk noor taim annab vaid jaapani tüüpi õisi, millel on kreem südamepoolkera. Kuidas sellest kroon-tüüpi tuletada? Õie tugevnedes kreemi poolkera keskmiste petaloidide tipud pikenevad ja laienevad ning muutuvad heleroosadeks, andes õiele kreemi-roosa-kirju välimuse, kollane vöönd muutumata äärmistest petaloididest-staminoodidest säilub aga võruna («kraena») poolkera alusel. Kõige tugevamatel õitel tekivad roosad tipud mitte ainult tsentraalsetel, vaid kõigil petaloididel ning moodustub korrapärane tihe ilma staminoodvööta heleroosa kera. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (95-100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Thura Hires’ (Nicholls 1938). Valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Keskvarajane (registri järgi keskhiline). Keskmise kõrgusega (95 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Velma Atkinson’ (Wild 1964). Jaapani tüüpi või anemoonõielise suure (Ø 16 cm) õie lillad kroonlehed ümbritsevad kollastest staminoodidest koosnevat tihedat madalat südamepoolkera, mis mängleb huvitavates kollastes ja lillades värvivarjundites, kuna osa kreeme staminoode kasvatab endale lillad tipukesed. Mõnel aastal rikub muljet kreemist südamepadjakese kõluemakatest välja kasvav suurte pikkade lillade petaloidide tutt. Kollased staminoodid on lilla servaga. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 17 EUR
Paeonia lactiflora ‘West Elkton’ (Krekler, 1958). Jaapani tüüpi keskmise suurusega (Ø 15 cm) õie 2-4 rea tumepunaste kroonlehtede keskel on poolkera kitsastest tumepunastest staminoodidest, mille helekollane serv loob oivalise kontrasti. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (85-90 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja 1988. aastal jaapani õietüüpi pojengide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 18 EUR
Paeonia lactiflora ‘Westerner’ (Bigger 1942). Jaapani õiekujuga suur (Ø 16 cm) õis on ühe rea keskmiselt roosade, hiljem heleroosade suurte välimiste kroonlehtede ning südames kollase (hiljem helekollase kuni kreemi) staminoodpoolkeraga. Üks külastaja nimetas seda pojengi tema õie välimuse pärast „võitoosiks”. Õis on küllalt pastelsete (heledate) toonidega. Emakasuudmed on punased. Juured on jämedad. Keskhiline kuni hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1982. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Wrinkles & Crinkles' (Wild, 1971). Tumeroosa ja punase vahepealne, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik madal (80 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Zoluška’ [‘Zolushka’] (Sosnovets 1954). See vene sort on saadud ‘Vicomte de Forceville’ vabatolmlemise seemikuna ja tähendab tõlgituna „Tuhkatriinut”. Sirelroosa (keskmine roosa), hiljem heleroosaks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Varajane. Rikkalik õitseja! Puhmik kõrge (105 cm). Kuna olen sordi taimi andnud ka Aavikuemandale, siis olemegi seni kahekesi sordi ainukesed pakkujad Eestis. 12 EUR
Paeonia 'Laddie' (Glasscock 1941). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest ahtalehise pojengi (P.tenuifolia) sordiga ‘Otto Froebel’. Erepunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm) lihtõis kollase tolmukakimbuga südames. Õis ei avane laialt, vaid hoiab end karikjalt. Tolmukaniidid on punased, tolmukapead kollased. Valgekarvasel emakal on punased suudmed. Teistest pojengisortidest erinev taim on väga kitsaste lehehõlmadega „tillilehed“, säravpunase õievärvuse ja madala kasvu pärinud ahtalehiselt pojengilt. Väga varajane. Puhmik madal (70 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 20 EUR
Paeonia ‘Ludovica’ (Saunders 1941). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Puhta- ja eredavärviline, õitsemise algul keskmine roosa, hiljem heleroosaks muutuv, suur (Ø 17 cm, 1998. aastal isegi 21 cm!), laiade, õitsemise lõpul huvitavalt lontis kroonlehtedega pooltäidisõis (2–4 rida kroonlehti) on kauni kollase tolmukakimbuga õie südames. Fotograaf Valeri Parhomenkole meenutasid nende õite kroonlehed bolonka kõrvu. Niiskete ilmadega õietipud lonti ei vaju. Emakasuudmed on tumeroosad kuni punased, tolmukaniidid helekollased (kreemid), tolmukapead kollased, meeketas tumeroosa. Kroonlehed ei pudene, vaid muutuvad taime küljes valgeks ja kuivavad – seetõttu ma algul imestasin, kuidas saab see sort üle kuu aja õitseda. See oli aga silmapete! Õitsemise tõelise lõpu saab määrata tolmukate vananemise järgi. Varajane. Puhmik madal (65 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1999. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 20 EUR
Paeonia 'Mai Fleuri' (Lemoine 1905: P.lactiflora x P. wittmanniana var. nudicarpa). Kahvatu kollakasroosa (või valge ebamäärase kreemikasroosa varjundiga) umbes 9 kortsulise kroonlehega lihtõis on kirjanduse järgi heades oludes suuteline andma ka pooltäidisõisi (mina pole kahjuks taolisi veel näinud). Roosa ja kollase ühendust võib nimetada ka aprikoosivärviliseks, kuid õies on minu arvates aimata ka pruunikat varjundit. Seda omapärast ja huvitavat õievärvust on nimetatud ka aprikoosbeežiks. Hiljem pleekub õis valkjaks. Õis on mõõtmisel väike (Ø 11 cm), kuna ei ava end pärani. Valkjad emakad on tumepunaste emakasuudmetega. Tolmukaniidid on allosas lillad ja ülaosas valged, tolmukapead tumekollased. Ülimalt varajane, õitseb mais. Puhmik madal (75-80 cm). Sordi sain eksitava nimega ‘Fan Tan’. Wittmanni pojengi ja valgeõielise pojengi vahelise hübriidina see sort seemneid ei moodusta. Sordi haruldust peegeldab hästi OU Aavikuemanda müügihind 84 EUR istiku eest. 20 EUR
Paeonia mascula subsp. mascula (P. cavachensis), korallpojeng (korallpojengi tüüpalamliik). Kuni 90 cm kõrgune vars kannab 9-14 cm läbimõõduga püstist punast õit. Laiu purpurpunaseid kroonlehti on 6-8. Tolmukaniidid on punased, tolmukapead kollased. Lehed on alt sinihallid. Taimed on tetraploidsed (2n = 20). Looduslik levila: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia (k.a. Sitsiilia), endine Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Ukraina (Krimm), Venemaa (Krasnodari krai), Türgi, Küpros, Iraan, Iraak, Süüria; Liibanon Jordaania ja Iisrael. Kasvab päikeselistel küllalt avatud kuivapoolsetel kasvukohtadel. Tüüpalamliik on kultuuris levinud juba vähemalt 500 aastat. Ta on jõuline ja pikaealine taim. Seemnest paljundatuna võib ta õitseikka jõuda juba 4 aastaga. Minu 80 cm kõrgused taimed on väga varajaste väikeste (Ø 11 cm), roosakaspunaste kuni väga tumeroosade (lillama vöödiga kroonlehtede keskel) õitega ja tuhmroheliste lehtedega. Seisab ilma toeta. Taim on saadud nime all P. cavachensis. 10 EUR
Paeonia officinalis ‘Mutabilis Plena’ (syn. ‘Alba Mutabilis’), varajane pojeng ‘Mutabilis Plena’. Mina samastan sordinimesid ‘Mutabilis Plena’ ja ‘Alba Mutabilis, kuid pojengiregister näib neid eristavat. Puhkedes keskmine roosa, hiljem heleroosaks kuni valgeks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (70 cm) ja lamanduv. See varajase pojengi (P. officinalis) sort sarnaneb enam-vähem kõigilt näitajatelt, välja arvatud värvus, varajasele punasele täidisõielisele sordile ‘Rubra Plena’, erinevuseks on veidi väiksemad ja lamedamad õied. Kroonlehed ja petaloidid pleekuvad ja kuivavad pärast õitsemist valgeks, kuid ei pudene (‘Rubra Plenal’ pudenevad). Neljast õest (‘Alba Plena’, ‘Mutabilis Plena’, Rosea Plena’ ja ‘Rubra Plena’, mis on nii õitseajalt kui ka puhmiku ja õite kuju poolest ühesugused, erinedes omavahel vaid õite värvuse poolest) meeldib mulle endale kõige rohkem ‘Mutabilis Plena’. Varajase pojengi sorte peetakse viimasel ajal hübriidseteks (Paeonia officinalis × Paeonia peregrina) ning kõigi nende puhul on kohati püütud kasutada nime Paeonia ×festiva. Kas botaanik Taush kasutas seda nime (Paeonia festiva Tausch 1828) puhta liigi või hübriidliigi taimede kohta, see vajaks alles uurimist, sest autoriteetsemad teaduslikud andmebaasid peavad seda nime vaid varajase pojengi (P. officinalis) sünonüümiks (samatähendusnimeks), mitte hübriidliigi kohta käivaks. 8 EUR
Paeonia officinalis ‘Rosea Plena’, varajane pojeng ‘Rosea Plena’. Sort on kõigilt näitajatelt samane oma sõsara ‘Rubra Plenaga’, välja arvatud särav tumeroosa värvus. Puhkedes helepunane kuni tumeroosa, õitsemise lõpuks peaaegu heleroosaks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (65–70 cm), kergesti lamanduv. ‘Rosea Plena’ esineb laialdaselt Euroopa vanades kloostriaedades, kus seda kasvatati sajandeid ravimtaimena. Andmed temast ulatuvad tagasi 17. sajandisse. 6 EUR
Paeonia peregrina (syn. P. lobata), hõlmine pojeng. Ladina sõna peregrina tahendab „võõramaine”, sünonüümne nimi lobata aga “hõlmine”. Kuni 90 cm kõrgusel varrel on punane pustine õis (Ø 7–11 cm), mis avaneb vaid pooleldi (kausjalt). 2n = 20. Kasvab looduslikult Moldovas, Rumeenias, Bulgaarias, Kreekas, Albaanias, Itaalias ja Türgis. Liiki viljeldakse 15. sajandist alates. Teda on särava sügavpunase õievärvuse tõttu palju kasutatud sordiaretuses. Tema pärilikkust ja välimust on paljudes hübriidpojengides. Väga varajane. 10 EUR
Paeonia ‘Red Grace’ (Glasscock-Klehm 1980). See teadmata vanematega hübriidpojeng Glasscocki tehtud liikidevahelisest ristamisest õitses esmakordselt 1955. aastal, kuid registreeriti alles veerand sajandit hiljem Klehmi poolt. Punane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, kera-tüüpi korrapärane täidisõis. Suudab peaaegu igal aastal raskusteta moodustada tõeliselt ümmarguse kera (mitte poolkera). Sellele aitab kaasa kroonlehtede tagasikäändumine vastu vart. Omapärane õiekuju! Taolise kerakujulise õietüübiga on minu aia pojengidest vaid ‘Angelo Cobb Freeborn’, ‘Howard R. Watkins’ ja ‘Peach Rose’. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm) ja tugeva varrega. Moskva pojenginäituse üldvõitja 1991. aastal ning võitja täidisõieliste hübriidide rühmas aastatel 1987 (koos sordiga 'Carol') ning 1988 (koos sordiga 'Red Charm'). Šedööver (meistriteos)! 18 EUR
Paeonia ‘Red Red Rose’ (Saunders 1942). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi ‘Adolphe Rousseau’ ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Tulipunane (erepunane), suur (Ø 17 cm) pooltäidisõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Enamasti annab taim minu aias siiski vaid 1–3 rea kroonlehtedega lihtõisi. Emakasuudmed ja tolmukaniidid on punased või roosad, tolmukapead kollased, meeketas roosa. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse võitja pooltäidisõieliste hübriidpojengide rühmas aastal 1989 (koos sordiga ‘Ellen Cowley’). Sordi väärtust peegeldab hästi UÜ Aavikuemanda müügihind 68 EUR istikust. 15 EUR
Paeonia ’Seraphim’ (Saunders, 1929). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel suurelehise pojengiga (P. wittmanniana subsp. macrophylla). Seega vanemate poolest on tegu sordile ‘Mai Fleuri’ väga lähedase ristluskombinatsiooniga. Valge (puhkedes võib mõnel üksikul aastal erandina olla roosa varjundiga), väga suur (Ø 21–22 cm) lihtõis on kauni suure koheva tolmukakimbuga. Emakasuudmed on tumepunased (lillad), tolmukaniidid roosad, tolmukapead pikad ja kollased. Väga varajane. Kõige varajasem valgeõieline hübriid. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm), kuid nii sellele asjaolule kui ka lihtõiele vaatamata vajab siiski toestamist ning varte kõverdumise vältimiseks tuleks seda teha juba küllalt varakult. Varred (punased tõusmed) kasvavad kevadel erakordselt kiiresti pikaks. Juured on jämedad ja seest lillad. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 19 EUR
Paeonia tenuifolia subsp. lithophila stoloniferous, madal võsundiline ahtalehine pojeng. Ühest teadmata paritoluga P. lithophila seemnekülvist jõudsid mul 1992. aastal õitseikka hästi madalad (vaid 10–20 cm), võsundilise risoomiga ahtalehise pojengi taimed. Krimmi idaosas kasvav pisiliik P. lithophila (lithophila tähendab tõlkes „kivilembene”) on välimuselt igati nagu tavaline ahtalehine pojeng (P. tenuifolia), kuid sellest kõigis oma osades mõõtmetelt väiksem. Võsundeid selle pisiliigi (P. lithophila Kotov 1956) kirjeldanud botaanik Kotov küll ei maininud. Näib, et taoline võsundiline kääbusvorm on maailma botaanikutele seni veel tundmata. Ahtalehise pojengi tüüpiliste taimede puhul on mõnel juhul võsundiline paljunemine siiski kindlaks tehtud. 19 EUR
Paeonia tenuifolia 'Plena' ('Flore Pleno'), ahtalehine pojeng ‘Plena’. Ahtalehise (“tillilehise”) pojengi täidisõieline sort on erkpunase mittepleekuva, väikese (Ø 10 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, keraja täidisõiega. Väga varajane. See Eestis veel peaaegu tundmatu aretis on kõige varajasem täidisõieline pojeng üldse, olles märksa varajasem kui Eestis laialt tuntud varajase pojengi (P. officinalis) täidisõieline sort 'Rubra Plena'. Puhmik madal (50 cm). 25 EUR
Tutvustan teile siin, milliseid püsililli on võimalik osta minu aiast koha pealt. Aed asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Elvast, asudes kuulsa lillekasvataja ja paljude lilleraamatute autori Aarne Kähri aiast umbes 4 km kaugusel. Lähedusse jääb ka teise kuulsa lillekasvataja Elle Ahse Eesti üks kaunemaid iluaedu, mis on tõsistele iluaednikele kujunenud tõeliseks tõmbemagnetiks ja unistuste sihtkohaks, omamoodi „Mekaks“, kuhu üha uuesti ja uuesti tahetakse minna.
Minu aia külastamiseks on vajalik eelnev
kokkulepe telefonil 56234524 või meiliaadressil
Istikukottides pakutavate taimede sortiment on pidevas muutumises: midagi lõpeb, kuid samas lisandub pidevalt ka uusi nimetusi. Mõningaid taimi pakun paralleelselt nii koha peal kui ka postimüügikataloogis. Koha peal pakun lisaks siintoodule veel 10-15 sorti erinevaid püsililli, mida ma väikese koguse tõttu pole kataloogi pannud.
Läbikriipsutatud tekstiga taimed on sel hooajal müügil olnud kuid kahjuks juba otsa lõppenud (läbi müüdud).
P.S. Sibullillede postimüügikataloog valmib juulis.
Aconitum hemsleyanum, Hemsley käoking. 200 cm kõrgune vääntaim Kesk-Hiinast väga suurte siniste kuni violetsete õitega. Huvitavad kiivriga õied augustist oktoobrini. Minu pakutav variant on tumelillade õitega (’Red Vine’ seemikud). Poolvari ja vari. Parasniiske muld. 5 EUR
Adonis amurensis seedlings mix, amuuri adoonis seemikute segu. Tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluva 20 cm kõrguse taime suhteliselt suured, kuni 5 cm läbimõõduga kollased õied hakkavad õitsema ülivara – juba aprillis (mõnikord koguni märtsis, ühel erandlikul aastal koguni veebruaris läbi lume), varajaste kloonide puhul veel enne lumikellukest ja lumekuppu. Amuuri adoonis on varakevadel koos kuldõielise krookuse sordiga 'Uschak Orange' esimene kollane lill aias. Erinevalt teistest adooniseliikidest kuivab lehestik juunis või juulis. Parasniiske muld lehtpuude varjus või poolvarjus. Suurepäraselt kasvab ka täispäikeses. Erinevalt lubjalembesest kevadadoonisest (mis õitseb alles mais) eelistab amuuri adoonis happelist mulda. Mai lõpus või juunis valmivatest seemnetest annab ta aias isekülvi. Olen selle liigi taimi saanud veerand sajandit tagasi erinevatest looduslikest leiukohtadest Sahhalini saarelt ja Primorje kraist. Pakun erineva välimusega seemikute segu. 5 EUR
Adonis sibirica, siberi adoonis. Kõrgus kuni 50 cm. Siberist ja Mongooliast pärinev liik on adoonistest kõige kõrgem ja kõige kauem õitsev. Kollased õied aprilli lõpust juuni lõpuni. Päike ja poolvari, kuiv kuni parasniiske muld. Lubjalembene. 15 EUR
Adonis vernalis, kevadadoonis. Kesk- ja Lõuna-Euroopast pärinev pikaealine stepitaim, perekonna kauneim liik läikivate kuldkollaste, ainult päikese käes täielikult avanevate 8 cm läbimõõduga õitega mais. Kõrgus 35 cm, Täispäike, kuivapoolne muld, lubjalembene. 10 EUR
Ajuga pyramidalis 'Metallica Crispa', püramiid-akakapsas 'Metallica Crispa'. Metalse läikega purpurpruunikad kortsus lehed ja sinised õied mais-juunis. Päike kuni poolvari. Parasniiske kuni märg muld. Meil kasvatatavad akakapsa sordid kuuluvad kõik roomava akakapsa (Ajuga reptans) liigi alla, see sort siin on ainus muust liigist akakapsas. Mõnikord on teda levitatud Ajuga reptans 'Black Scallop' eksitava nime all (tolle patentsordi taim on peaaegu musta lehega). Erinevalt roomava akakapsa sortidest laieneb see püramiid-akakapsa sort väga aeglaselt. Päikese käes on lehestik tumedam. 0.50 EUR
Allium ampeloprasum var. babingtonii, Babingtoni lauk. Külmakindel 100 cm kõrgune lopsakas taim kuulub porrulauguga samasse liiki (ülilähedane sugulane). Kahjuks ei tea ma tema kulinaarse kasutamise võimalusi. Teisend kasvab Atlandi rannikul Lääne-Iirimaal, Edela-Inglismaal Cornwallis ning Kanalisaartel arvatavasti jäänukina kunagisest kloostrites kasvatamisest. Küllalt huvitavates ning toeta püsti seisvates õisikutes on palju suuri sigisibulaid, mis ei pudene enne täielikku valmimist, mis võimaldab teisendit aias kasvatada, kartmata sigisibulatega levimist. Sigisibulate vahelt välja kasvavatel pikkadel õieraagudel paiknevad juulis-augustis lillad õied. Kuivatatud õisikuid kasutatakse kuivseadetes. 5 EUR
Allium carinatum subsp. pulchellum, ilus lauk. Looduslikult Euroopas ja Türgis kasvava taime kuni 60 cm kõrgusel varrel on juuli lõpus ja augustis umbes 5 cm läbimõõduga hõre punakaslilla õisik, mille välimised pikad sarikakiired kaarduvad nagu ilutulestikul kaunilt allapoole. Väikesed õied on kellukjad. 1 EUR (kuivade sibulatena 0.60 EUR)
Allium cernuum (red), kaldlauk (lillakaspunane). 50 cm. Põhja-Ameerika liik. Arnold Hannusti käest saadud kaldlaugu lillakaspunaste õitega värvivariant. Õitseb juulis. Osa botaanikuid peab kaldlaugu Ameerika idaosast pärinevat tumedaõielist varianti eraldi liigiks äligeini lauguks Allium allegheniense. Päike. Parasniiske kuni niiske muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 2 EUR
Allium cernuum (dark pink), kaldlauk (tumeroosa). Tugev 50 cm kõrgune õisikuvars kannab juulis pisikestest roosadest kuni tumeroosadest kellukjatest õiest koosnevat rippuvat 6 cm laiust õisikut. Kitsad mahlakad lehed on haljad sügiseni ning neid süüakse. See Põhja-Ameerika liik tahab päikeselist mitte liiga kuiva mullaga kasvukohta (parasniiske kuni niiske muld). Teda võib istutada peenra või kiviktaimla kõige külmematesse kohtadesse. Liik on Eesti aianduses peaaegu tundmatu. 1 EUR
Allium cupanii subsp. hirtovaginatum JW 5866 (spont. Turkey), mungalaugu karvasetupene alamliik. See alamliik erineb tüüpalamliigist karvaste lehetuppede ning alusel lõhestunud sibulakesta poolest. Alamliik kasvab Türgis. See kuni 25 cm kõrgune tagasihoidliku välimusega taim on huvitav õitseaja tõttu septembris. On meie oludes vastupidav ning hea paljuneja. Algtaimed on korjatud J. Watsoni poolt 1958. aastal Türgist. Teadlased alles vaidlevad, millised alamliigid kus kasvavad ja millise alamliigi alla kuuluvad Türgi taimed. 2 EUR
Allium lenkoranicum, lenkorani lauk. 40 cm kõrgusel varrel augustis puhkevaid kimpjasse õisikusse koondunud kitsaskellukjaid tuhme pruunikasroosasid või määrdunud lillakasroosasid õisi kannavad pikad niitjad ebavõrdse pikkusega õieraod. Väga pikad (50 cm) hallikad lehed on niitjad. Liik kasvab endeemina Lõuna-Aserbaidžaanis Talõši mäestikus Kaspia mere ääres, botaanik Wendelbo andmeil lisaks ka Turkmeenias ja Iraanis. Kuivast kasvukohast pärineva taimena vajab ta aias vett hästi läbilaskvat mulda. Lenkorani lauk sobib kiviktaimasse ja potti. Kasvatan neid firmast Avon Bulbs pärinevaid taimi aias edukalt 2009. aastast alates. Lehed on rohelised kevadest sügiseni. 3 EUR
Allium macedonicum (in European Red Book), makedoonia lauk. Kreeka kirdeosas Makedoonias Kavala provintsis Pangaioni mägedes liivasel või lubjasel kuival pinnasel kasvavad tagasihoidliku välimusega taimed. 8-25 cm kõrgusel varrel juuli lõpus ja augusti algul 2-4.5 cm läbimõõduga sarikõisik. Heleroosad (kahvatupurpursed) tasjad õied paiknevad ebavõrdse pikkusega õieraagudel. Lehed on pikad ja kitsad (lineaalsed) ning on rohelised kevadest sügiseni. Harulduse tõttu on tegu Euroopa Punase Raamatu liigiga. 5 EUR
Allium microdictyon (spont. Russia, Kemerovo distr., near Leninsk-Kuznetsk, collector Georgi Vjatšeslavovitš Skakunov), tüll-lauk. Kemerovo oblastist Leninsk-Kuznetski lähedalt korjatud taimede kuni 60 cm kõrgune vars kannab juunis kollakasvalgeid keraõisikuid. Siberi niisketes metsades ja lähisalpiniitudel kasvav ning poolvarju (talub ka päikest) ja niiskust armastav liik erineb oma lähisugulasest võidulaugust (A. victorialis) kitsamate ja tavaliselt paaris lehtede, enamasti violetjate lehetuppede ja kollakate õite poolest. Jõuline, vastupidav ja hästi paljunev maailma aianduses peaaegu tundmatu aiataim. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 2 EUR
Allium nutans, longus lauk. Sibulad kinnituvad risoomile. Juulis 40 cm kõrgusel kahenurgelisel varrel asuv 5 cm läbimõõduga lillakasroosa kerajas õisik on enne avanemist longus. Kergelt sirpjad, varvast poole lühemad laiad sinihallid lehed (30 × 1,5 cm) on rohelised kevadest sügiseni, olles mahlakas maitseroheline. Liik kasvab Uurali lõunaosa, Kasahstani, Kesk- ja Lääne-Siberi, Mongoolia ning Loode-Hiina Xinjiangi provintsi steppides ja kivistel nõlvadel. Vähenõudlik. 2 EUR
Allium ochotense (spont. Kunashir, collector Urmas Kaja), ohhoota lauk Kunaširist. 50 cm kõrgune vars kannab juunis laikellukjatest kollakasvalgetest õitest koosnevaid poolkerajaid või kerajaid kuni 4 cm läbimõõduga tagasihoidlikke õisikuid. 12-22 cm pikkuseid ja 3-9 cm laiuseid lehti on 2-3. See võidulaugu (A. victorialis) lähedane sugulasliik kasvab Kaug-Ida, Jaapani, Põhja-Korea ja Põhja-Hiina metsades ja niisketel niitudel. Kohalikud elanikud söövad taime toorelt ja soolavad teda talveks sisse. Need piibelehte meenutavate lehtedega varjutaimed on haljad kevadest sügiseni. Mul on 2 varianti ohhoota lauku. Üks neist on Urmas Kaja poolt Kuriilidelt Kunaširi saarelt korjatud hallikama lehega variant. 3 EUR
Allium ochotense (spont. Insulae Kurilenses, Etorofu, collector Aleksei Paivel from Tallinn BG 1961), ohhoota lauk Etorofult. Tallinna Botaanikaaed tõi sibulad Kuriili saarelt Etorofult 1961. aastal. See on eelmisest suurema ja helerohelisema lehega variant. 3 EUR
Allium oliganthum, kasahhi lauk. Kasahstanist kirjeldatud murulaugu sugulane on samuti õõnsate poolruljate kitsaste lehtedega. 30 cm kõrgusel varrel puhkeb mai lõpus kellukjatest roosadest kuni roosakasvioletsetest õitest koosnev kimpjas kuni kerajas paljuõieline püstine õisik. Looduses kasvab liik sooldunud või niisketel niitudel. Maailma aianduses väga haruldane liik on aias kasvunõuetelt lähedane murulaugule. Päike. Parasniiske kuni niiske muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 1 EUR
Allium paniculatum, pöörislauk. Selle Euroopa loodusliku laugu 40 cm kõrgusel varrel augustis puhkevad väikesed roosakasvalged kellukjad õiekesed on koondunud poolkerajasse 3-7 cm Ø-ga hõredasse õisikusse. Õieraod on ebaühtlase pikkusega (1-7 cm). Lehestik on haljas kevadest sügiseni. Päike. Lepib ka kerge varjuga. Parasniiske kuni kuiv muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 2 EUR
Allium ramosum 'Enno' (Sulev Savisaar 2007), lõhnav lauk 'Enno'. Sordinime andsin tartlaselt Enno Zuppingult 1997. aastal saadud taimedele 2007. aastal. 50 cm. Juuli. Sordi iseärasuseks on osades õites esinevad lisaõielehed (kerge kalduvus täidisõielisusele). Ärge laske end eksitada pildist, millel õisik on suurendatud: tegelikult pole õied üldsegi suured! Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. Taim annab sordiehtsaid taimi ka seemnetega paljundamise puhul. Päike. Parasniiske muld. 3 EUR
Allium senescens subsp. montanum (spont. Trana, Turin province, Italia), euroopa lauk Tranast (rauklaugu euroopa teisend). Kuni 30 cm kõrgusel nurgelisel varrel juulis-augustis puhkevad kausjad lillad õied on koondunud kuni 5 cm läbimõõduga poolkerajaks püstiseks õisikuks. 4-9 lehte mõõtmetega 5-30 cm × 1 cm on kevadest sügiseni erkrohelised. Rauklauk kasvab Kesk-Aasia ja Siberi kuivadel mägistel aladel ning Euroopas. Ta sobib ka lõikelilleks. Jaapanis süüakse teda nagu köögivilja. Rauklauk on kollektiivliik, mille alla on ühendatud mitmed pisiliigid. Pakun Itaaliast Trana loodusest saadud seemnetest üles kasvatatud taimi. Päike. Parasniiske kuni kuiv muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 1 EUR
Allium senescens subsp. montanum var. glaucum, euroopa laugu (rauklaugu) sinihall teisend. 20 cm. Teisendi kõrreliselaadsed kitsad lehed on sinihalli värvusega, spiraalseks väändunud, haljad kevadest sügiseni, söödavad. Väikesed õisikud juulis-augustis on helelillad ja tihedad. Pakutav taim pärineb Inglismaalt Beth Chatto aiaärist. Parasniiske kuni kuiv muld. 2 EUR
Allium sibthorpianum, ribilauk. See Türgi mägedes kasvav liik on pöörislaugu (A. paniculatum) lähisugulane, erinedes ribilise sibulakesta ja kääbuskasvu poolest – taimede kõrgus on vaid 10 cm. Hele-lillakasroosad kuni purpursed kellukjad õied juulis ja augustis. Väga rikkalik õitseja ja hea paljuneja! Päike. Parasniiske kuni kuiv muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 4 EUR
Allium stellatum, tähtlauk. 30-60 cm kõrgusel varval on juulis püstised tähtjad roosad (helelillad) õied koondunud poolkerajasse õisikusse. Kitsad lehed on rohelised kevadest sügiseni ning söödavad. Liik kasvab USA ja Kanada kaljumägedes, preerias ja liivastel nõlvadel. Ta on lähisugulane kaldlauguga (A. cernuum), erinedes tollest püstise õisiku ja tähtjate õite poolest. 1 EUR
Allium tauricola ARJJ 5259 (spont. Turkey, Erciyas Dagi, above Kayseri, 2000-3000 m), tauruse lauk ARJJ 5259. Vaid 5 cm kõrguse taime juulis õitsevad kellukjad purpurroosad valge servaga õied on koondunud lamedasse 1,5-2,5 cm läbimõõduga õisikusse. Sibul annab 2-3 niitjat lehte. See on vist minu kollektsiooni kõige madalam lauk. Pakutavad sibulad partiist ARJJ 5259 on algselt korjatud Jim and Jenny Archibaldi poolt Türgist Erciyas Dagist, Kayserist 2000-3000 m kõrguselt. Päike. Kuivapoolne muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 4 EUR
Allium tauricola (spont. NE Turkey), tauruse lauk Kirde-Türgist. See taim on õite poolest sarnane eelmisega, kui tema kõrgus on 30 cm. Õisik ja kasvunõuded on samad. 2 EUR
Allium tuberosum (very late), mugullauk (kõige hilisem). Võrkja kestaga sibulad kinnituvad risoomile. Liik pärineb Hiinast. 40 cm kõrguse laugu valged tähtjad õied asuvad poolkerajates või lamedates 5 cm läbimõõduga õisikutes. Pakun kõige hilisemat mulle teadaolevat varianti, mille õied puhkevad septembri keskel ja õitsevad seni, kuni külmad need rikuvad. Lehestik jääb roheliseks kevadest sügiseni. Päike, parasniiske muld. Talub ka varju. Euroopas kasvatatakse mugullauku valgete lõhnavate õite pärast ilutaimena, Hiinas ja Jaapanis on ta aga tähtis köögiviljataim hiina laugu ehk kiu tsai nime all (siiski pole see ehtne hiina lauk jiao tou). Salatina on teda seal kasutatud juba sajandeid. 2 EUR
Allium wallichii (spont. Bhutan), nepaali lauk. Omapärane on taime hiline õitseaeg. Augustist oktoobrini 60 cm kõrgusel 3-kandilisel varrel paiknev püstine 3-7 cm läbimõõduga lame õisik koosneb arvukatest pikaraolistest tähtjatest tumedatest punakaspurpursetest (punakaslilladest) õitest, mille õielehed käänduvad hiljem taha. Arvukad 2 cm laiused lehed on kiiluga. Taim laieneb veidi maa-aluste võsunditega. Liik kasvab Tiibetis, Hiinas, Nepalis, Sikkimis, Bhutanis, Indias ja Myanmaris (Birmas) 2300-4800 m kõrgusel mägedes. Meil on ta osutunud väga külmakindlaks. Mussoonvihmade piirkonnast pärinev hilise õitseajaga taim sobib suurepäraselt meie oludesse, eriti aia niiskemasse ossa. Päike. Parasniiske kuni niiske muld. Enno Zuppinguga saime Buthani Kuningriigist pärinevad taimed 1994. aastal Arnis Seisumsilt, kes omakorda sai need Edinburghist. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 3 EUR
Androsace studiosorum (A. primuloides), priimulalaadne nõmmkann. Himaalajast pärinev liik. 10 cm. Hallide lehtede kodarikud moodustavad koheva vaiba. Mais ja juunis õitseb roosade õitega. On priimula sugulane. Päike kuni vari, kuiv kuni parasniiske kruusane huumusmuld. 4 EUR
Arabis blepharophylla, ripsjalehine hanerohi. 20 cm kõrgune mägitaim Californiast. Lillad õied aprillis ja mai algul. Päike. Parasniiske muld. 1.50 EUR
Arisaema amurense, amuuri tulivõhk Tallinna Botaanikaaiast. Tulivõhad kuuluvad võhaliste (Araceae) sugukonda nagu kalladki. Paljudele aednikele on külmakindlate (talvekatet mittevajavate), aias talvituvate „kallade” olemasolu üllatuseks. Kõrgus 30 cm või enam. Liitleht on kämmaljas. Valgete või kahvatulillade pikivöötidega roheline (harvem tumepurpurne) torujas, kallaõiesarnane, kuid ülaosas etteulatuva „kapuutsiga” tõlviku kandeleht (rahvasuus "õis") koos õisikuga puhkeb mais-juunis. Sügisel püüab aias pilke oranžikaspunane marjatõlvik. Kogu taim on mürgine! Liik kasvab Kaug-Ida, Korea ja Hiina leht- ja segametsades. Poolvari, parasniiskus (märga mulda ei taha!). Tallinna Botaanikaaia variant on suhteliselt tugevakasvuline. 3 EUR
Asphodeline taurica, krimmi parukliilia. Kõrgus 60 cm. Õitseb mais ja juunis tihedates püstistes õisikutes asuvate valgete õitega. Annab isekülvi. Täispäike ja kuiv muld, millele võib lisada ka liiva. Taimed olen saanud 1989. aastal Ukrainast ja nad tunnevad end meie kliimas suurepäraselt. 4 EUR
Aster frikartii 'Mönch' (Frikart c 1918), Frikarti aster ’Mönch’. 70 cm kõrgusel varrel asetsevad augustist novembrini kohevates kännastes suured (läbimõõt 6-7 cm) violettsinised korvõisikud. Õitseb 4 kuud! See aedhübriid on saadud Euroopas kasvava amellastri ja Himaalajas kasvava Thomsoni astri ristamisest (Aster amellus × Aster thomsonii). Hübriidid aretanud Šveitsi aednik Frikart andis neile 1918. aasta paiku Alpide mäetippude järgi sordinimed: 'Eiger', 'Jungfrau' ja 'Mönch'. 1924. aastal nimetas ta sordi 'Wunder of Stäfa'. Tänapäeval on enamik maailma puukoole sordid 'Mönch' ja 'Wunder of Stäfa' segi ajanud ning tihti võivad ’Mönch’ nime all müüdavad taimed tegelikult olla hoopis ’Wunder of Stäfa’. 3 EUR
Caulophyllum thalictroides, indiaani kukerrohi. Kuni 90 cm kõrgune rohttaim kukerpuuliste (Berberidaceae) sugukonnast. Õitseb mais, kuid rohekaspruunid kuni rohekaskollased pisikesed õied tähelepanu ei ärata. Ilusad on ängelheina meenutav lehestik ja sinised marjalaadsed viljad septembris ja oktoobris. Vari, niiske muld. 3 EUR
Clematis terniflora var. mandshurica (Clematis mandshurica), mandžuuria elulõng. 1,5-2,5 m pikkuse varrega rohtne ronitaim. Valged väikesed (läbimõõt 2-4 cm) lõhnavad õied suurtes kobarates augustis (juulis-septembris) sama aasta vartelt, mis talveks kuivavad. Haigus- ja talvekindel, katmist ei vaja. Ei roni. Varred kasvu algul püstised, hiljem vajavad tuge. Annab isekülvi. 5 EUR
Corydalis 'Craigton Blue' (Corydalis flexuosa x Corydalis omeiana; bred by Ian Young of Aberdeen, North East Scotland), lõokannus ‘Craigton Blue’. Kuni 45 cm. See juurikaga (mitte mugulaga!) lõokannusesort on saadud 2 Hiina lõokannuseliigi ristamisest ning seetõttu ta seemneid ei moodusta. Lehestik on roheline kevadest kuni külmadeni. Õitseb juunis ning uuesti oktoobris. Poolvari, niiske muld. 3 EUR
Cypripedium guttatum (spont. Primorski krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1987), laiguline kuldking Olgast. 10-20 cm. Õitseb mais. Poolvari. Parasniiske muld. 25 EUR
Dictamnus albus, valge moosesepõõsas. 100 cm. Suured lillakaspunased õied juunis-juulis. Kogu taim lõhnab tugevasti, eritades eeterlikke õlisid sedaavõrd, et tuulevaikse päikeselise ilmaga võib need süüdata. Päike. Kuiv muld. Lubjalembene. 2 EUR
Dodecatheon meadia f. album, hariliku jumalatelille valgeõieline vorm. “12 jumala lill” on talle nimeks saanud seetõttu, et vars kannab juunikuus 12 jumalikult ilusat õit. Loomulikult õite arv kõigub taime kloonist, vanusest ja kasvutingimustest olenevalt sellest numbrist üles- või allapoole. Põhja-Ameerika idaosa. Minu valgeõieline variant on kõrgekasvuline. Poolvari, parasniiske muld. 3 EUR
Echinacea cv. oranž, siilkübara oranžiõieline nimetu sort. Kõrgus u. 60 cm. Liikidevaheline hübriid, mille heleoranži õie kroonlehed on kitsad. Õitseb augusti algul. Päike. Kuiv kuni parasniiske muld. 1 EUR
Echinacea (10 cultivars with names), siilkübara 10 nimelist sorti. Päike. Kuiv kuni parasniiske muld. 2 EUR ja 3 EUR
Enemion biternatum (syn. Isopyrum biternatum), kahelikolmetine iililill (kahelikolmetine võrdviljak). Võrdviljakule (Isopyrum) välimuselt ja kasvunõuetelt küllalt sarnane tulikaliste sugukonda kuuluv liik kasvab looduslikult USA idaosas. Kõrgus on umbes 20 cm. Õitseb mais valgete õitega. Tahab kerget varju ja parasniisket mulda. Suve lõpuks taime lehed kuivavad. 4 EUR
Fritillaria meleagris 'Pomona’, kirju püvilill 'Pomona’. Valgel taustal on violetne maleruudustus, mistõttu õis mais on üldmuljelt palju heledam kirju kui liigi tavataim. 2 EUR
Geranium pratense 'Summer Skies' (introduced by England's Blooms of Bressingham), aas-kurereha 'Summer Skies'. Täidisõieline. Õitseb juuni lõpus. Päike või poolvari. Parasniiske muld. 4 EUR
Helianthus salicifolius, hiid-päevalill. 250 cm kõrgune taim USA keskosast. Harunemata varsi katavad kuni tipuni tihedalt pajulehti meenutavad kitsassüstjad lehed. Meie kliimas ei suuda taimed sügisel õide puhkeda, kuid on ka nendeta aia üks silmapaistvamaid kujundustaimi. On võsundiline. Päike. Kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR
Heliopsis helianthoides var. scabra, kare päikesesilm. Taim on tavalisest karedast päikesesilmast veidi erinev ja kenam, sest olen taime üles kasvatanud sordirühma 'Neue Hybriden' seemnest. 100-120 cm. Juuli-august. Päike. Parasniiske muld. Suurepärane ja kaua säiluv nõgese lehega vaasilill. Ka täiesti lootusetult lontis lõikelill ajab end vaasis kiiresti sirgu. 1 EUR
Helleborus hybridus (H. orientalis hort.) 'Sügispurpur' (Sulev Savisaar 2005; autumnflowered), aed-lumeroos 'Sügispurpur'. 30 cm. Sügisel õitsev lillaõieline seemik, mis aja jooksul on muutunud üha hilisemaks. Kui algaastatel õitses ta septembris, siis nüüd, isegi soojal kohal olles alles novembri teisel poolel või detsembris, mistõttu pole meie kliimas perspektiivne sort. Talihaljas lehestik. Vari ja poolvari. Parasniiske muld. 2.50 EUR
Helleborus niger 'Praecox', must lumeroos 'Praecox'. 25 cm. Õitseb sügisel oktoobris või novembris, kevadel ei õitse või õitseb vähe. Igihaljas lehestik. Vari ja poolvari, parasniiske muld. 3 EUR
Hemerocallis 'Always Afternoon' (Morss 1987), päevaliilia 'Always Afternoon'. Kahvatulilla (lillakasroosa) õis on tuhmkollase servakesega, purpurse rõngaga ümber kollakasroheka neelulaigu. Kõrgus 55 cm. Tetraploid. Varajane. Sort võitis 1997. aastal Stouti hõbemedali (Stout Silver Medal), mis on kõrgeim päevaliiliatele antav auhind maailmas. Muud võidetud auhinnad: Awards: Junior Citation 1988, Honorable Mention 1992; Award of Merit 1995; Don C. Stevens Award 1993. 1 EUR
Hemerocallis ’Bela Lugosi’ (Hanson C.1995), päevaliilia ’Bela Lugosi’. 85 cm. Sügavpurpurne (tumepurpurne) õis kollakasrohelise neelulaiguga. Keskmine õitseaeg. Tetraploid. 2 EUR
Hemerocallis 'Bumble Bee' (Williamson 1964), päevaliilia 'Bumble Bee'. Helekollane õis kahvatupunase rõngaga südame ümber. Madalapoolne sort. Väga varajane. 1 EUR
Hemerocallis 'Calico Jack' (Trimmer 1998), päevaliilia 'Calico Jack'. Kollane õis kontrastse tumelilla laia rõngaga kollakasroheka südamelaigu ümber. 70 cm. Keskvarajane. Tetraploid. Sordi üheks ristlusvanemaks oli ’Fooled Me’. 3 EUR
Hemerocallis 'Daring Deception' (J. Salter 1994), päevaliilia 'Daring Deception'. 60 cm. Kahvatulilla õis tumeda servakesega tumelilla rõngaga ümber roheka neelulaigu. Keskvarajane. Tetraploid. Üheks ristlusvanemaks on olnud sort ’Daring Dilemma’. 2 EUR
Hemerocallis 'David Kirchhoff' (J. Salter 1992), päevaliilia 'David Kirchhoff'. Kahvatulilla kuni lilla õis heleda randikesega ja kollakasroheka neelulaiguga. 65 cm. Keskhiline. Tetraploid. 2 EUR
Hemerocallis 'Destined to See' (Grace 1998), päevaliilia 'Destined to See'. 60 cm. Kreemkollane lõhnav õis on helelilla kuni lilla servakesega ja rõngaga ümber kollakasrohelise neelulaigu. Keskvarajane. Tetraploid. 2 EUR
Hemerocallis 'Edge of Darkness' (Patrick Stamile 1997), päevaliilia 'Edge of Darkness'. 65 cm. Helelilla lõhnav õis on purpurse servakesega ja rõngaga ümber kollase neelulaigu. Keskvarajane. Tetraploid. 2 EUR
Hemerocallis 'Eleonor', päevaliilia 'Eleonor'. Roosa (kahvatulilla) õis. 2 EUR
Hemerocallis 'Eye on America' (Jeff Salter 1996), päevaliilia 'Eye on America'. 65 cm. Kollakaskreem õis on väga laia mustjaslilla rõngaga ümber roheka neelulaigu. Keskvarajane. Tetraploid. 5 EUR
Hemerocallis 'Frosted Vintage Ruffle' (Begnaud 2000), päevaliilia 'Frosted Vintage Ruffle'. 60 cm. Kreemikas väga lõhnav õis on roosade servadega ja kollakasrohelise neelulaiguga. Varajane. Diploid. 3 EUR
Hemerocallis 'Hey There' (Peck 1972), päevaliilia 'Hey There'. 70 cm. Keskmine õitseaeg. Tetraploid. Karmiinpunane õis valge servakesega. On võsundiline. 2 EUR
Hemerocallis 'Lacy Doily' (J. Joiner 1999), päevaliilia 'Lacy Doily'. 50 cm. Roosa täidisõis on kollakasrohelise südamikuga. Minu aias pole taimed veel suutnud täidisõit moodustada. Keskmine õitseaeg. Diploid. 2 EUR
Hemerocallis 'Lita' (Andris Kruminš 2005), päevaliilia 'Lita'. Andris Krumins, 2005). Läti sort. 90 cm. Kreemikad lõhnavad õied on purpurse kontrastse rõngaga ümber roheka neelulaigu. Tetraploidne. 5 EUR
Hemerocallis 'Moonlit Masquerade' (J. Salter 1992), päevaliilia 'Moonlit Masquerade'. 65 cm. Kreem õis kontrastse tumepurpurse rõngaga õmber roheka neelulaigu. Keskvarajane. Tetraploid. Sort võitis 2004. aastal Stouti hõbemedali (Stout Silver Medal), mis on kõrgeim päevaliiliatele antav auhind maailmas. 1 EUR
Hemerocallis 'New Quest' (Enman Joiner 1998), päevaliilia 'New Quest'. 55 cm. Kollakasroosa õis lilla servakese ja rõngaga ümber kollakasroheka neelulaigu. Keskmine õitseaeg. Tetraploid. 3 EUR
Hemerocallis 'Piano Man' (Trimmer 1998), päevaliilia 'Piano Man'. 70 cm. Kreem lõhnav õis tumelilla rõngaga ümber roheka neelulaigu. Keskvarajane. Tetraploid. Sordi aretusel oli üheks ristlusvanemaks ’Moonlit Masquerade’. 2 EUR
Hemerocallis 'Raspberry Candy' (Stamile 1989), päevaliilia 'Raspberry Candy'. 65 cm. Kreem lõhnav õis vaarikapunase rõngaga ümber roheka neelulaigu. Varajane. Tetraploid. 2 EUR
Hemerocallis 'Roses in Snow' (David Hansen 1999), päevaliilia 'Roses in Snow'. 60 cm. Punane õis valkja servaga ja roheka neelulaiguga. Keskvarajane. Tetraploid. 2 EUR
Hemerocallis 'Roswitha' (Trimmer 1992), päevaliilia 'Roswitha'. 40 cm. Roosakaskreem täidisõis purpurse rõngaga ümber roheka neelulaigu. Minu aias pole ta veel suutnud täidisõit moodustada. Keskvarajane. Diploid. 2 EUR
Hemerocallis 'Sink Into Your Eyes' (Lambertson, 2003), päevaliilia ’Sink Into Your Eyes’. Kõrgus 55 cm. varajane. Tetraploid. Roosakaskreem õis tuhmi lillaka rõngaga ümber roheka neelulaigu. 2 EUR
Hemerocallis 'Spacecoast Starburst' (Kinnebrew 1998), päevaliilia 'Spacecoast Starburst'. 65 cm. Aprikoosivärvi (roosakaskollane) õis on kollase servaga ja kollase haloga ümber kollase õieneelu. Keskvarajane. Tetraploid. 2 EUR
Hemerocallis 'Startle' (Belden 1988), päevaliilia 'Startle'. 65 cm. Sügavpunane õis on kreemi servakesega ja roheka neelulaiguga. Keskmine õitseaeg. Tetraploid. 2 EUR
Hemerocallis 'Strawberry Candy' (Stamile 1989), päevaliilia 'Strawberry Candy'. 65 cm. Keskvarajane. Tetraploid. Oranžikasroosa õis punaka rõngaga ümber kollakasrohelise neelulaigu. Sort võitis 1998. aastal Stouti hõbemedali (Stout Silver Medal), mis on kõrgeim päevaliiliatele antav auhind maailmas. 2 EUR
Hemerocallis 'Wineberry Candy' (P. Stamile 1990), päevaliilia 'Wineberry Candy'. 55 cm. Roosakaskreem õis purpurse rõngaga ümber roheka neelulaigu. Keskvarajane. Tetraploid. 2 EUR
Hepatica nobilis f. alba 'Tamsa' (Sulev Savisaar 1990; spont. Estonia, Tartumaa, vil. Tamsa, collector Sulev Savisaar 1990), harilik sinilill 'Tamsa'. Tartumaalt Tamsa küla metsast korjatud valgeõieline taim. 10-20 cm. Aprill. Vari kuni poolvari. Parasniiske muld. 4 EUR
Hepatica nobilis f. rosea ('Rosea', 'Rubra'; spont. Estonia, Tartumaa, vil. Altmäe, collector Sulev Savisaar 1988), hariliku sinilille roosa vorm Altmäelt. Kohalikust kodupaiga loodusest leitud roosa vorm on hea intensiivse värvusega variant. Õitseb aprilli lõpus ja mai algul. Vari kuni poolvari. Parasniiske muld. 4 EUR
Hepatica nobilis 'Rubra Plena' (since 1570), punane täidisõieline sinilill. Õitsemise lõpuks muutub roosaks. Õitseb aprillis ja mai algul. Poolvari kuni vari. Parasniiske muld. 15 EUR
Hepatica transsilvanica, transilvaania sinilill. Rumeenias ungarlastega asustatud Transilvaanias kasvav transilvaania sinilill erineb meie kodumaisest sinilillest suuremate ja varajasemate siniste õite ning 5-hõlmise lehe poolest. Kõrgus 15 cm. Aprill. Varju- ja poolvarjutaim parasniiske mulla jaoks. 2 EUR
Hepatica transsilvanica 'Alba' (since 1897), transilvaania sinilill 'Alba'. Rumeenias ungarlastega asustatud Transilvaanias kasvav transilvaania sinilill erineb meie kodumaisest sinilillest suuremate ja varajasemate õite ning 5-hõlmise lehe poolest. Pakutavad taimed on valgeõielised. Kõrgus 15 cm. Aprill. Varju- ja poolvarjutaim parasniiske mulla jaoks. 4 EUR
Hepatica transsilvanica 'Blue Jewel' (raiser J. Huisman & Zn., registrant J. Huisman 2000), transilvaania sinilill 'Blue Jewel'. Sinised suured õied aprillis ja mais. Sordi hinnaliseks omaduseks on kõrge ja kuppelja, nagu pügatud lehemätta moodustamine. Lehestik püsib poolvarjus rohelisena sügiseni. 4 EUR
Hosta 'Blue Angel' (sieboldiana; P. Aden 1986), hosta ’Blue Angel’. Hiiglaslik lehestikumätas. Lehed on sinihallid kuni sinakasrohelised. 120 cm kõrgune õisikuvars kannab juulis kahvatulillasid, peaaegu valgeid õisi. Talub kuiva mulda suhteliselt hästi. 1 EUR
Hosta 'Blue Mountains' (P. Warmerdam 1976), hosta ’Blue Mountains’. Smithi hosta (Hosta ×tardiana hort. = Hosta tardiflora × Hosta sieboldiana 'Elegans') hübriid on Hollandi aretaja Piet Warmerdami registreerimata sort. Isataimeks oli ristamisel ’Halcyon’ (H. ’Tardiflora’ × H. sieboldiana ’Elegans’) ja emataimeks H. sieboldiana ’Elegans’. Keskmise suurusega kuni suur lehestikumätas. Sinihallikasrohelised südajad lehed. Juulis kahvatulilla varjundiga valged õied. 1 EUR
Hosta 'Bressingham Blue' (A. Bloom 1984), hosta 'Bressingham Blue'. Briti aedniku Alan Bloomi hübriid on saadud Bressinghamis sinihalli hosta (H. sieboldiana) (või selle sordi ’Elegans’) ristamisest krimpshostaga (H. tokudama). Emataimeks oli sinihall hosta. Suur lehestikumätas. Lehed sinihallikasrohelised. 60-75 cm kõrgusel varrel asuvad juulis lillaka varjundiga valged õied. 1 EUR
Hosta 'Earth Angel' (H. Hansen 2002), hosta 'Earth Angel'. Hiiglaslik lehestikumätas. Sordi ’Blue Angel’ pungamutant (sport) on suurte südajate sinakasroheliste lehtedega, millel on algul kollane, hiljem kreemikasvalge serv. 75 cm kõrgusel varrel on juulis lillaka varjundiga valged õied. 3 EUR
Hosta 'Fire and Ice' (Hansen & Shady Oaks 1999), hosta 'Fire and Ice'. Sordi ’Patriot’ pungamutant (sport). Keskmise suurusega lehestikumätas. Valged lehed on laia ja ebakorrapärase tumerohelise servaga. Leheroots on valge. 60 cm kõrgusel valgel õisikuvarrel on juulis-augustis kahvatulillad õied. 4 EUR
Hosta 'Härra Ahse' (Aarne Kähr, Tiiu Tõnson 1989), hosta 'Härra Ahse'. Tartu Ülikooli botaanikaaia aedniku Tiiu Tõnsoni seemikutest valis ja nimetas selle klooni Aarne Kähr. Suur lehestikumätas. Suhteliselt suured soonilised rohelised lehed. juulis kahvatulillad õied. Jõuline taim. 2 EUR
Hosta 'Liberty' (Machen 2000), hosta 'Liberty'. Sordi ’Sagae’ koekultuuris tekkinud pungamutant (sport). Suur lehestikumätas. Tumeroheline leht on ümbritsetud kollase laia servaga, mis aja jooksul muutub kreemiks. 100 cm kõrgusel õisikuvarrel on juulis-augustis kahvatulillad õied. 6 EUR
Hosta 'Love Pat'(Aden 1978), hosta 'Love Pat'. Keskmise suurusega kuni suur lehestikumätas. Sinaka varjundiga leht on tugevasti kortsuline. 55 cm kõrgusel õisikuvarrel on juulis väga tihe lillaka varjundiga valge õisik. 1 EUR
Hosta 'Majesty' (R. Garbe 1999), hosta 'Majesty'. Sordi ’Sagae’ uuem pungamutant (sport), mis erineb ’Sagaest’ madalama kasvu ja 2-3 korda laiemate värvunud leheservade poolest. Suur lehestikumätas. Tumerohelised lehed on kreemikaskollaste leheservadega, mis hiljem muutuvad valgeks. On väga sarnane sordile ’Liberty’. 110 cm kõrgune õisikuvars kannab juulis lillaka varjundiga valgeid õisi. 6 EUR
Hosta montana 'Aureomarginata', mägihosta 'Aureomarginata'. Suur lehestikumätas võib heades tingimustes olla kuni 70 cm kõrgune. See mägihosta (Hosta montana) looduslik pungamutant (sport) leiti Tokio prefektuurist. Sort on auhinna „Alex J. Summers Distinguished Merit Hosta Award“ võitja 1985. aastal. Varakult tärkavad väga suured tumerohelised lehed on kollaste kuni kreemikasvalgete servadega. 95 cm kõrgusel varrel on juulis kahvatulillad, hiljem valgeks muutuvad õied. Hostad eelistavad varju ja poolvarju ning parasniisket mulda. 4 EUR
Hosta 'Praying Hands' (G. Williams 1996), hosta 'Praying Hands'. Keskmise suurusega lehestikumätas. Rohelised lehed on väga kitsa kollase randikesega. Pikad kitsapoolsed lehed on omapärase välimusega, kuna nende servad kaarduvad sissepoole, meenutades palveks kokku pandud käsi. Sellest ka sordi nimi, mis tõlgituna tähendab „Palvetavad käed“. 40 cm kõrgusel õisikuvarrel asuvad juulis helelillad õied. 4 EUR
Hosta 'Tokudama Flavocircinalis' (Maekawa 1940, AHS 1987) (Hosta tokudama f. flavocircinalis), hosta 'Tokudama Flavocircinalis'. Keskmise suurusega lehestikumätas. See on sordi ’Tokudama’ pungamutant (sport). Sinaka varjundiga kortsuline leht on kollaste servadega. 45 cm kõrgusel õisikuvarrel on juulis valkjad õied. 3 EUR
Hosta undulata var. undulata (’Argentea Variegata’, ’Cream Delight’,’Mediovariegata’, ’Variegata’), lainjas hosta (tüüpteisend). Jaapani aedadest pärinev sort või teisend, mida botaanikud on kirjeldanud juba aastast 1833. Keskmise suurusega lehestikumätas. Valge leht rohelise ebakorrapärase servaga. 60 cm kõrgune õisikuvars kannab juulis kahvatulillasid õisi. Kõige valgema lehega tavahosta. Kasulik haljastajatele, sest minu ühest istikukotist saab jagamise teel palju taimi. 0.50 EUR
Iris 'Best Bet' (Schreiner's 1988), iiris 'Best Bet'. Kõrge aediiris (90 cm). Sisemised (püstised) õielehed juunis valkjas-kahvatusinised, välimised (rippuvad) tumesinised. Aediirised tahavad täispäikest, kuiva kuni parasniisket huumusrikast mulda ning risoomi pinnalist istutust. 3 EUR
Iris 'Caliente' (Luihn 1967), iiris 'Caliente'. Kõrge aediiris (95 cm). Sametine veinpunane õis juunis. 2 EUR
Iris 'Edith Wolford' (Ben Hager 1984), iiris 'Edith Wolford'. Kõrge aediiris (100 cm). Sisemised õielehed kollased, välimised violettsinised. Õitseb juunis. Sort oli 2012. aastal Ameerika Iiriseseltsi edetabelis 20. kohal. Tähtsamad võidetud auhinnad: President's Cup 1986; Honorable Mention 1988; Award of Merit 1990; American Dykes Medal 1993. 3 EUR
Iris ensata (I. kaempferi) var. ensata, Kämpferi iiris. 90 cm. Looduslikest iiristest on selle liigi õies kõige rohkem punast tooni. Sellest liigist on aretatud kuulsad jaapani iirised (Iris ensata var. hortensis), mis meie kliimas ei talvitu. Siin pakutav liik (korjatud Vladivostoki lähedalt loodusest) seevastu on täiesti külmakindel. Õitseb juunis-juulis. Poolvari kuni päike. Märg kuni parasniiske muld. 2 EUR
Iris 'Fresno Calypso' (J. Weiler 1977), iiris 'Fresno Calypso'. Kõrge aediiris (90 cm). Üleni oranž õis juunis. 3 EUR
Iris 'Gay Parasol' (Schreiner's 1973), iiris 'Gay Parasol'. Kõrge aediiris (90 cm). Sisemised õielehed juunis lillakasvalged, välimised violetsed. Sort oli 2009. aastal Ameerika Iiriseseltsi edetabelis 82. kohal. Hiljem pole ta enam 100 parema hulka pääsenud. 3 EUR
Iris 'Hingetu'(Margus Maripuu 2009), iiris 'Hingetu'. Madal aediiris (30 cm). Sisemised õielehed mais-juunis helekollased, välimised kollased lilla ebamäärase laiguga. Väga varajane. 3 EUR
Iris 'Iirisekomm' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Iirisekomm'. Vahelmine aediiris (65 cm). Sisemised õielehed juunis pruunikaskollased, sisemised pruunikaskollased pruuni soonestikuga. 3 EUR
Iris 'Imeline' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Imeline'. Kääbus-aediiris (20 cm). Sisemised õielehed mais on kahvatukollased, välimised valged aga suure rohekaskollase aluslaiguga. Väga varajane. 3 EUR
Iris 'Janeriin' (Epp Lepik 2011; syn. Epp Lepiku seemik nr. 1; TB, Or-Y plicata), iiris 'Janeriin'. Epp Lepiku aretatud kõrge aediirise sort. Nimi on antud aretaja kõige noorema pojatütre järgi. Heleoranž plicata juunis. Sisemised õielehed on heleoranžid, välimised valkjad heleoranži randiga. Aretajal õitses sort esmakordselt 2003. aastal. 3 EUR
Iris 'Jitterbug' (Keith Keppel 1987), iiris 'Jitterbug'. Kõrge aediiris (90 cm). Sisemised õielehed juunis on kollased, välimised aga lillakaspruunid kollakate vöötidega. 4 EUR
Iris 'Joyce Terry' (T. Muhlestein 1974), iiris 'Joyce Terry'. Kõrge aediiris (95 cm). Sisemised õielehed juunis on kollased, välimised valged kollase randiga. 3 EUR
Iris 'Kuuhelk' (Margus Maripuu 2007), iiris 'Kuuhelk'. Üks kõige varajasemaid kääbus-aediiriseid. Kõrgus alla 20 cm. Ehkki aretaja on õies näinud sinkjat ja hallikat tooni, on temalt saadud taimede rõhtsed välimised õiekattelehed ebamäärase helepruunika varjundiga kollakad, sisemised õiekattelehed aga valkjad. 3 EUR
Iris 'Pööris' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Pööris'. Kõrge aediiris (90 cm). Sisemised õielehed juunis on lillakassinised, välimised valged laia lillakassinise randiga. 3 EUR
Iris 'Sisekaemus' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Sisekaemus'. Madal aediiris (21 cm). Sisemised õielehed mais on suitsulillad (pruunikassinised), sisemised lillakaspruunid. Väga varajane. 3 EUR
Iris 'Stepping Out' (Schreiner's 1964), iiris 'Stepping Out'. Kõrge aediiris (95 cm). Valge õis juunis on kontrastse tume-sinivioletse servaga. Vanusele vaatamata kuulub see ajalooline sort järjekindlalt maailma parimate sortide edetabelisse. 2012. aastal oli ta Ameerika Iiriseseltsi edetabelis 28. kohal. Tähtsamad võidetud auhinnad: Honorable Mention 1965; F. Cook 1966; Judges Choice 1965, 1966; Award of Merit 1967; Nelson Award 1968; American Dykes Medal 1968. 3 EUR
Iris 'Suvitaja' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Suvitaja'. Kõrge aediiris (70 cm). Kollane kuni tumekollane õis juunis. Välimistel õielehtedel on veidi pruune jooni. 2 EUR
Iris 'Sügisene Kärjemesi' (Margus Maripuu 2007), iiris 'Sügisene Kärjemesi'. Madal aediiris (25 cm). Sisemised õielehed mais on pruunikaskollased, välimised kollakaspruunid triibulised. Välimised õielehed ei ripu, vaid on rõhtsalt. Väga varajane. 3 EUR
Iris 'Sünge Saladus' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Sünge Saladus'. Kääbus-aediiris (20 cm). Sisemised õielehed mais on tumekollased, sisemised tume-pruunikaskollased. Väga varajane. 3 EUR
Iris 'Toonik' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Toonik'. Kääbus-aediiris (20 cm). Sisemised õielehed mais on kreemikad, välimised pruunika varjundiga kreemikad. Väga varajane. 3 EUR
Iris 'Vaikuse Kutse' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Vaikuse Kutse'. Kääbus-aediiris (15 cm). Sisemised õielehed mais on rohekasvalged, välimised rohekasvalged helekollase laiguga. Väga varajane. 3 EUR
Iris 'Õbluke' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Õbluke'. Kääbus-aediiris (20 cm). Sisemised õielehed mais on rohekasvalged, välimised rohekasvalged kollaka aluslaiguga. Väga varajane. 3 EUR
Iris 'Öine Jahedus' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Öine Jahedus'. Kääbus-aediiris (20 cm). Sisemised õielehed mais on kreemikasvalged, välimised pruunika aluslaiguga kreemikasvalged. Väga varajane. 3 EUR
Isopyrum thalictroides (Anemonella thalictroides), euroopa võrdviljak. Pisiülasele (Anemonella) väga sarnane ja lähedane perekond. Püsikutest tulikaliste 25 cm kõrgused ülalt harunevad lehistunud varred kannavad aprillis-mais ülemistest lehekaenaldest väljuvatel pikkadel raagudel paiknevaid pisikesi (Ø 2 cm) tähtjaid õisi. Kroonlehtede ülesannet täidavad valged tupplehed, mida on õies 5-6. Pisikesed kahelikolmetised lehed meenutavad ängelheina omi. Kesk- ja atlantilise Euroopa, Vahemeremaade, Balkani ja Türgi taimed kasvavad metsades ja metsalagendikel. Suve lõpuks selle pinnakattetaime lehed kuivavad. Poolvari. Parasniiske muld. 2 EUR
Jeffersonia dubia (Plagiorhegma dubium), kaheldav džefersoonia. Eemalt vaadates peavad inimesed seda 15-30 cm kõrgust aprillis-mais õitsevat Kaug-Ida taime sinililleks, kuid lähemal vaatlusel on erinevus suur. Ta kuulub hoopis kukerpuuliste (Berberidaceae) sugukonda. Peaaegu ümmargused lehed on on noorelt punased. Poolvari kuni vari. Parasniiske muld. Hapulembene. 5 EUR
Kirengeshoma palmata Koreana rühm (syn. Kirengeshoma koreana), korea vahakübar. 80-150 cm. Õitseb septembris-oktoobris. Poolvari. Parasniiske muld. 2 EUR
Lathyrus vernus ’Alboroseus’ (Orobus vernus 'Alboroseus'), kevadine seahernes ’Alboroseus’ (kevadine kurelääts ’Alboroseus’). Köitraagudeta tugevavarrelisi ja suhteliselt madalakasvulisi seaherneliike nimetatakse kureläätsedeks. Eestis sega- ja lehtmetsades, põõsaste varjus kasvav kevadine kurelääts on meil sage liik. 20-50 cm kõrgune taim õitseb metsas aprillis-mais kobarates asuvate punakaslillade, hiljem siniseks muutuvate õitega. Siin pakutav sort on valkjasroosade (roosakasvalgete) õitega. Väga rikkalikult õitsev tiheda puhmikuna kasvav 30 cm kõrgune taim. 3 EUR
Lewisia cotyledon hybrid, hariliku leviisia hübriid Kuni 15 cm kõrgune California taime aedhübriid, mille lihakad lehed moodustavad madalaid kodarikke, mille kohal puhkeb juunis hulk oranžika varjundiga roosasid õisi. Niiskuskartlik, lihakas sammasjuur ümbritsetakse kruusaga. Hübriidsuse tõttu seemet ei anna. Päike ja poolvari, kuiv muld. Suured taimed, seetõttu on hind kõrgem. 4 EUR
Lewisia ’Little Plum’, leviisia ’Little Plum’ Sort ’Little Plum’ avastati Šotimaal Jack Drake peetavas Insriachi puukoolisjuhusliku aiahübriidina. Seemned, millest hübriid tekkis, olid saadud Jelitto aiaärist. Teda peetakse lõhnava leviisia ja hariliku leviisia hübriidiks (Lewisia longipetala x L. cotyledon). Väga tihti pakutakse teda lõhnava leviisia sordina: Lewisia longipetala 'Little Plum'. Looduses väga haruldasest liigist lõhnavast leviisiast on tema hübriid palju haigus- ja niiskuskindlam. Plussiks on ka see, et hübriid annab seemneid, millest tulevad sordiehtsad taimed. 10-15 cm. Roosakaslillad õied juunis. Päike ja poolvari, kuiv muld. 2 EUR
Lewisia pygmaea Arizona form, kääbusleviisia arisoona vorm. Lihakad kitsad lehed moodustavad madalaid kodarikke, mille kohal puhkeb mais ja juunis arvukaid umbes 1 cm läbimõõduga lillasid õisi. Kõrgus 5 cm. Arisoona vormi õis on selge valge südamikuga. Poolvari ja päike. Kuiv muld. Sammasjuur säilitab veevarusid. Suvel tahab taim olla küllalt kuivalt, seepärast peaks sellal kastmisega olema tagasihoidlik. 2 EUR
Paeonia ‘Angelo Cobb Freeborn’ (Freeborn 1943), pojeng ‘Angelo Cobb Freeborn’. See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis ‘Rubra Plena’ x P. lactiflora ‘Mme. Jules Dessert’). Helepunane (korallpunane) kuni erk tumeroosa, keskmise suurusega (läbimõõt 13 cm), väga tihe, tolmukateta, algul poolkera-, hiljem kera-tüüpi täidisõis. Erineb muudest sortidest kerakujulise õie poolest. Taolise õietüübiga on minu aia pojengidest veel vaid ‘Howard R. Watkins’, ‘Peach Rose’ ja ‘Red Grace’. Varajane. Puhmik on minu paljuaastaste mõõtmiste alusel keskmise kõrgusega (85 cm), kuid registri järgi peaks olema kõrge (mõnel aaastal ongi). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1984. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 10 EUR
Paeonia anomala from Altaiskoye (spont. Altaiskiy kray, raion Altaiskoye, vill. Altaiskoye (earlier: Altaiskiy), collector Antanas Makunas 1986), anomaalne pojeng Altaiskojest. 7–9 cm läbimõõduga tumeroosad kuni lillakaspunased õied asuvad varre tipus ühekaupa. Õied ei avane pärani, vaid jäävad pigem lailehterjaks. Nii tolmukaniidid kui -pead on kollased. Võimsakasvuline (1 m), lopsakas ja väga varajane, puhkedes aias õide maikuus esimeste pojengide seas. Lehtedel olen näinud kollakat või punakat sügisvärvust. Siberi taim on külmaga sedavõrd kohanenud, et ei suvatse talveks oma pungi maa alla peita. Vastupidi, sügisel vastu talve ajab taim oma suured punased pungad maa seest välja maapinnale talvituma. Seemned valmivad augusti algul. Liigi levila asub Siberis, Kasahstani kirdeosas, Mongoolia põhjaosas, Hiinas ning Tiibetis. Siberi levila ulatub Venemaa Euroopa-osa põhjaaladel kiiluna kuni Koola poolsaareni. Lääne-Siberis toidutaim, juurikaid, mis võivad saavutada hiigelmõõtmed, koguti, kuivatati ja keedeti koos lihaga. Ravimtaimena tuntud maarjajuure nime all. Taim on saadud 1986. aastal Altai kraist Altaiskoje (tollal Altaiski) asulast sealselt lillekasvatajalt Antanas Makunaselt. Teadaoleva kogumiskohaga anomaalset pojengi pole seni Eestis keegi peale minu pakkunud. 5 EUR
Paeonia arietina, sarvjas pojeng. Nime on pojeng saanud kukru (kukkurvilja) sarvja kuju järgi. Punases (või tumeroosas) õies on punased tolmukaniidid ja kollased tolmukapead. Viljalehed karvased, punased emakasuudmed lihtsa väljakasvega. 2n = 20. Kasvab looduslikult Kagu-Euroopas, Türgis ja Iraanis. Teda on ekslikult peetud korallpojengi alamliigiks (P. mascula subsp. arietina), kuid DNA uuringud paigutavad ta hoopis Arietina-Parnassica liigiruhma. Seni olen olnud selle liigi ainus pakkuja Eestis. 8 EUR
Paeonia banatica, banaadi pojeng. Nime on liik saanud loodusliku kasvukoha jargi Banaatia piirkonnas Ungari, Serbia ja Rumeenia piiril. Tihti loetakse teda varajase pojengi alamliigiks (P. officinalis subsp. banatica), kuid DNA analüüs naitas, et banaadi pojeng on kauges minevikus tekkinud hoopis Arietina-Parnassica liigiruhma ristumisest Maire’i pojengiga. Teile pakutavad taimed on üles kasvatatud Budapestist saadetud seemne 1987. aasta külvist. Taimed on suhteliselt madalad (60 cm), väga varajaste (mai lõpus ja juuni algul) väikeste (Ø 11 cm) tumeroosade kuni punaste püstiste avatud õitega. 10 EUR
Paeonia ‘Carina’ (Saunders 1944), pojeng ‘Carina’. See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi ristamisel hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Väga erepunane (vananedes muutub roosakaspunaseks), suur (Ø 17 cm), kollase tolmukakimbuga pooltäidis- kuni lihtõis on tavaliselt 1–3 rea kroonlehtedega. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seisab ilma toeta. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia ‘Chocolate Soldier’ (Auten 1939), pojeng ‘Chocolate Soldier’. Hübriid on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ja valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel. Kroonlehed on mustjaspunased või mustjaspruunid (šokolaadivärvi). Ka südames olev suur staminoodidest (kõlutolmukatest) poolkera on sama värvi, kuid osa staminoode on kontrastsete kollaste tippude ja servadega. Tugevad õied on poolkeraja õietüübiga, nõrgad jaapani (anemoon-) õietüübiga. Omapärane mustjas, kirju südamega sort. Emakasuue on mustjaspunane. Õis keskmise suurusega (Ø 15 cm). Varajane. Kasv madal (70–75 cm), kuid taim kipub lamanduma. 20 EUR
Paeonia ‘Coralie’ (Saunders 1940), pojeng ‘Coralie’. See hübriidpojeng on saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) ristamisel valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Väga erk tumeroosa (korallroosa), keskmise suurusega (Ø 14–15 cm) lihtõis ilusa kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on roosakasvalged, tolmukaniidid ja -pead kollased. Sellist hõõguvroosat õievärvi pojengidel enne hübriidpojengide aretust ei tuntud. Aias paistab kaugele silma. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia ‘Ellen Cowley’ (Saunders 1940), pojeng ‘Ellen Cowley’. See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Omapärase värvusega, erepunane oranžikasroosa varjundiga, hiljem roosaks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm), südamikus kena kollase tolmukakimbuga pooltäidisõis, harvem lihtõis. Minu aias on kroonleheringe enamasti 3–5. Emakasuudmed punased. Tolmukaniidid ja -pead kollased. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastatel 1975–1977 ja võitja pooltäidisõieliste hübriidide rühmas 1986–1989. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia 'Helen Matthews' (Saunders-Krekler 1953), pojeng 'Helen Matthews'. Selle hübriidpojengi valis ja nimetas Krekler Saundersilt ostetud seemikute seast. Erepunane, hiljem roosakaspunane, suur kuni väga suur (Ø 17-18 cm), kollase tolmukakimbuga, kausjas, laiade kroonlehtedega õis. Registri järgi pooltäidisõieline, kuid minu aias on ta alati olnud lihtõieline, enamasti 3 rea kroonlehtedega. Kuumade ja kuivade ilmadega võivad õie ülemised kroonlehed veidi lonti vajuda, mis mõnda inimest häirib, teisele aga võib tunduda huvitav. Kroonlehtede välisküljel on valge vööt. Emakasuudmed on punased, tolmukaniidid kreemid (kahvatukollased), tolmukapead kollased (mõnel lilla kesktriibuga). Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia ‘Henry Bockstoce’ (Bockstoce 1955), pojeng ‘Henry Bockstoce’. See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Erkpunane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1987, 1988, 1990 ja 1992, sama näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. Sordi tõelist väärtust peegeldab UÜ Aavikuemanda müügihind 32 EUR istiku eest. 15 EUR
Paeonia humilis var. humilis, tavatu pojeng. Kuni 60 cm kõrgusel varrel on mai lõpus ja juuni algul punane püstine õis (Ø 8–13 cm). Väga varajane. Lehekesed lõhestunud vähem kui 1/3 pikkuse ulatuses 20–36 elliptiliseks kuni pikliksüstjaks hõlmaks (3,5–8,5x1–3 cm). Lehed on alt rohelised. 2–4 kukkurvilja on siledad või vaid väheste karvadega. Juured on suurte paksendustega. Looduslikult kasvab Portugalis, Hispaanias ja Prantsusmaal. Traditsiooniliselt käsitletakse tavatut pojengi varajase pojengi alamliigina, kuid DNA-uuringud paigutavad selle taksoni hoopis Arietina-Parnassica liigirühma. Ta on kauges minevikus tekkinud ahtalehise pojengi ristumisest praeguseks väljasurnud liigiga. Varajane pojeng on hoopis tavatu pojengi “laps”! Siin pakutavad tüüpalamliigi taimed olen üles kasvatanud 1994. aastal külvatud Stuttgard- Höhenheimist (Lõuna-Saksamaa) saadud seemnetest. Aias, kus kasvab koos palju erinevaid pojengiliike, võib seemnetest paljundatud liigi taimedel mõnikord esineda mõningast varieeruvust. 8 EUR
Paeonia ‘Janice’ (Saunders 1939), pojeng ‘Janice’. Hübriid on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ja hõlmise pojengi (P. peregrina, syn. P. lobata) ristamisel. Keskmise suurusega (Ø 14 cm) lihtõis ei avane täielikult, vaid karikataoliselt. Selle tunnuse on ta pärinud hõlmiselt pojengilt. 1–2 rida erksaid lõheroosasid (heleroosasid) kroonlehti ümbritseb emakaid ja tolmukaid. Kroonlehed muutuvad õitsemise käigus järjest heledamaks, lõpetades peaaegu valgetena. Tolmukaniidid on helekollased, tolmukapead tumekollased, emakasuudmed valged (roosa varjundiga), meeketas valge. Varajane. Keskmise kõrgusega (85 cm). Taim on veidi võsundiline. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 13 EUR
Paeonia lactiflora (spont. Primorskiy kray, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1988), valgeõieline pojeng Olgast. See looduslik liik on enamiku rohtsete pojengisortide metsik esiema. Tema ristamisest teiste liikidega on saadud enamik hübriidpojengi sortidest. Ljudmilla Lukinitšna Kurševalt Kaug-Idast Primorje kraist Olga lahe äärsest Olga asulast 1988. aastal saadud taimed on päikese käes heleda lehestikuga, mis minu arvates näitab seda, et nad eelistaksid kasvada rohkem varjus. Korrapärane roosaka varjundiga valge, mõnel aastal puhasvalge kollase tolmukakimbuga tugevalt ja meeldivalt lõhnav väike (Ø 10 cm) lihtõis. Ilma toeta seisval õisikuvarrel on mitu õit, mis pikendab tunduvalt õitseaega. Keskmise kõrgusega (95 cm) puhmik on väga varajase õitseajaga. Minu andmetel olen seni olnud selle loodusliku liigi ainus pakkuja Eestis, lisaks sellele on taimed veel teadaoleva korjekohaga. 10 EUR
Paeonia lactiflora 'Ann Cousins’ (Cousins 1946), valgeõieline pojeng 'Ann Cousins’. Valge, suur kuni väga suur (Ø 16-17 cm), tihe, tolmukateta, lamedapoolne, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Väga hiline. Puhmik kõrge (100-105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja 1954. aastal. Maailmakuulus sordiaretaja Wild loeb seda sorti üheks maailma parimaks valgeks pojengiks. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora 'Barrington Belle' (Klehm 1971), valgeõieline pojeng 'Barrington Belle'. Anemoonõieline või jaapani õietüübiga pojeng tumepunaste kroonlehtedega. Südamepadjakese tumepunased staminoodid on kollase serva ja tipuga. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). 10 EUR
Paeonia lactiflora ‘Belõi Parus’ (Sosnovets, 1951), valgeõieline pojeng ‘Belõi Parus’. Nn ‘Lucrecia’ ja ‘The Bride’ ristamisel saadud vene sort. Õis suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, meeldivalõhnaline. Tugeval õiel kerkib valgete kroonlehtede vahelt omapärane lumepalli meenutav valge tihe kera, mille seest kumab tugevalt kollast tooni. Keskmise tugevusega või nõrk õis on kroonjas (valge õis helekollase kraega) või poolkerajas: valgete suurte kroonlehtede keskel on keskmise tihedusega helekollane poolkera. Keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Moskva pojenginäituse võitja kodumaiste valgete sortide rühmas aastatel 1987 ja 1989. Vajab rammusat mulda ja head agrofooni, sest muidu ei jõua helekollane poolkera kasvatada endale valgeid tippe ega moodustada imekaunist kera. Kuna olen sordi taimi andnud ka Aavikuemandale, siis olemegi seni kahekesi sordi ainukesed pakkujad Eestis. 10 EUR
Paeonia lactiflora 'China Maid' (Murawska 1943), valgeõieline pojeng 'China Maid'. Heleroosa suure (Ø 16 cm) jaapani tüüpi õie südames on väike kollane staminoodidest poolkera. Emakasuudmed punased. Keskmine õitseaeg. Puhmik on madalapoolne (80 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Coral Pink’, valgeõieline pojeng ‘Coral Pink’. Registris seda sorti pole, küll aga on ta ära märgitud Ameerikas Smirnowi 1979. aasta kataloogis: „Heleroosa koralse varjundiga, vaimustab kõiki.” Samuti esineb sort venekeelsetes raamatutes ja kataloogides. Tumeroosa, keskmise suuruse (Ø 13–14 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Sordi omapära seisneb noore õie südamepoolkera säravas korallroosas varjundis, mis kahjuks hiljem muutub küllalt kiiresti tavaliseks tumeroosaks. Sellist õiesüdamiku värvitooni pole näinud ühelgi teisel pojengisordil. Väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Just ‘Coral Pinkist’ olen aretanud esimese Eesti pojengisordi ‘Virmalised’, millel on enneolematu õiesüdamiku värvus (ehkki hoopis teistsugune kui emal). Koos UÜ Aavikuemandaga, kes ostis sordi istikuid minult, oleme seni ’Coral Pinki’ ainukesed pakkujad Eestis. 11 EUR
Paeonia lactiflora ‘Cornelia Shaylor’ (Shaylor 1917), valgeõieline pojeng ‘Cornelia Shaylor’. Klassikaline sort, mida mainitakse vist igas pojengiraamatus, kuid mis meil Eestis on haruldane. Heleroosa, hiljem kahvaturoosaks, õitsemise lõpuks valgeks pleekuv, südames roosam, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, kõrge, kooniline, roos-tüüpi meeldivalõhnaline täidisõis. Hiline kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm), tumerohelise läikiva lehestikuga. Moskva pojenginäituse võitja 1986 roosade ning 1987 ja 1988 heleroosade sortide rühmas. Kümnelt erinevalt Venemaa kasvatajalt tellitud taimed osutusid kõik viirushaigeteks, alles 11. kohast, Ukrainast Dnepropetrovskist Abaševilt 1991. aastal saadud taim oli viirusvaba! Seda pakungi. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Doreen' (Sass 1949), valgeõieline pojeng 'Doreen'. Jaapani tüüpi õis on roosakaspunaste laiade kroonlehtedega. Südamepadjake koosneb kollastest punaka varjundiga staminoodidest. Keskmine õitseaeg kuni keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). 6 EUR
Paeonia lactiflora ‘Edulis Superba’ (Lemon 1824), valgeõieline pojeng ‘Edulis Superba’. Tumeroosa (purpurse varjundiga), keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Poolkera alusel on tavaliselt vähemärgatav võru veidi kahvatumatest kitsastest staminoodidest. Varajane. Puhmik kõrge (105 cm). Ajaproovi läbiteinud vähenõudlik sort, mis on hinnatud oma varajase ja rikkaliku õitsemise tõttu ning hea meeldivalõhnalise lõikelillena. Kõige levinum pojengisort Eestis, ehkki rahvas tema nime ei tea. Seda sorti (varajane täidisõieline roosa) kohtab enamikes Eesti aedades. 3 EUR
Paeonia lactiflora ‘Edwin C. Bills’ (Murawska 1959), valgeõieline pojeng 'Edwin C. Bills'. Sort on saadud ‘Rosalie’ ja ‘Beth Ann’ ristamisel. Punane kuni lillakaspunane, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 10 EUR
Paeonia lactiflora ‘Ensign Moriarty’ (Lins 1949), valgeõieline pojeng ‘Ensign Moriarty’. Puhkemisel tumeroosa, hiljem keskmiselt roosa, pleekuva servaga, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, südamenupu ümber ja südames enamasti varjatud tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Pleekuvad petaloidiservad muudavad õie eriti kauniks. Keskhiline. Puhmik madal (75–80 cm) ja jämedate vartega. Mitmete näituste, kuid mitte suurimate, võitja. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Felix Supreme’ (Kriek 1955), valgeõieline pojeng ‘Felix Supreme’. Punane, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, korrapärane roos-tüüpi täidisõis võib vastpuhkenult olla ka poolkera tüübi tunnustega. Hiljem muutub õis kõrgeks silindriks. Keskhiline, kuid aastati on olnud kõikumisi keskvarajasest kuni hiliseni. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastal 1979. Kolmel aastal järjest (1987–89) oli koos sordiga ‘Kansas’ Moskva pojenginäituse võitja punaste sortide rühmas. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 9 EUR
Paeonia lactiflora ‘Florence Macbeth’ (Sass 1924), valgeõieline pojeng ‘Florence Macbeth’. Kahvaturoosa, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, lame, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Register annab õievärviks kahvatu (pärlmutter-) roosa. Mõnel aastal võivad kroonlehed puhkemisel olla nahkjad ja rohekad. Mõnel petaloidil võib olla lillasid emakasuudmemärke. Väga hiline. Puhmik madal (80 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 13 EUR
Paeonia lactiflora ‘Lora Dexheimer’ (Brand 1913), valgeõieline pojeng 'Lora Dexheimer'. Karmiinpunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), mõõduka kuni keskmise tihedusega, tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Keskmine õitseaeg. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80–85 cm). Kellele ei meeldi, et kollased tolmukad võivad mõnikord punasest õiest välja paista, see peaks taime istutada rammusamasse mulda. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 4 EUR
Paeonia lactiflora 'Lord Kitchener' (Renault, 1916), valgeõieline pojeng 'Lord Kitchener'. Kirsspunane, keskmise suurusega kuni suur (Ø 15–16 cm), hõre, tolmukateta, poolkera-tüüpi (või anemoonõieline) täidisõis, milles kreemide tippudega laiad punased staminoodid moodustavad õie südamikus koheva poolkera. Osa südamestaminoode võivad pikenedes ja laienedes muutuda petaloidideks. Keskmine õitseaeg. Puhmik väga kõrge (110 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Mary Eddy Jones’ (Nicholls 1961), valgeõieline pojeng ‘Mary Eddy Jones’. Heleroosa, õitsemise lõpuks roosakasvalgeks (südames valgeks) pleekuv, suur (Ø 16 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Mõnedel petaloididel võivad olla tagasihoidlikud lillad emakasuudmemärgid. Keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (95-100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 18 EUR
Paeonia lactiflora ‘Moon River’ (Klehm 1972), valgeõieline pojeng ‘Moon River’. Valge, mõnikord puhkedes kreemikasroosa varjundiga, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Õies võib esineda staminoode. Keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (85–90 cm). 12 EUR
Paeonia lactiflora seedling 12c-5e, valgeõielise pojengi seemik 12c-5. Seemiku olen saanud sordi 'Red Comet' 2002. aastal tehtud külvist. Tumepunane (tumelilla) kuni punane (lilla) väike lihtõis kontrastse kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on valged. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. 8 EUR
Paeonia lactiflora seedling 18c-34, valgeõielise pojengi seemik 18c-34. Sordi 'Westerner' 2002. aasta seemnekülvist saadud seemik on roosa kuni heleroosa täidisõieline. Hiline. 4 EUR
Paeonia lactiflora seedling 18c-56, valgeõielise pojengi seemik 18c-56. Sordi 'Westerner' 2002. aasta seemnekülvist saadud seemik on omapärase jaapani õietüübiga. Roosakasvalged kroonlehed moodustavad kausja pooltäidisõie, mille südamepadi koosneb kollastest staminoodidest. 8 EUR
Paeonia lactiflora seedling 19c-15, valgeõielise pojengi seemik 19c-15. Sordi 'Akron' isekülvist tekkinud seemiku avastasin aias 2004. aastal. Punane lihtõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. On peenejuureline. 4 EUR
Paeonia lactiflora seedling 20c-16A, valgeõielise pojengi seemik 20c-16A. Sordi 'Velma Atkinson' 2002. aasta seemnekülvist tekkinud seemik on tumeroosa lihtõiega. Emakasuudmed punased. 4 EUR
Paeonia lactiflora seedling 21c-10, valgeõielise pojengi seemik 21c-10. Seemiku avastasin aias 2006. aastal. Ta oli tekkinud Kalle Kruusilt 1994. aastal saadud Primorje krai lõunaosast Lazo rajoonist pärineva väikese- ja paljuõielise heleroosa loodusliku pojengi isekülvist. Tumelilla (punane) tolmukatega hõredapoolne kuni keskmise tihedusega täidisõis. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. 4 EUR
Paeonia lactiflora seedling 21c-14, valgeõielise pojengi seemik 21c-14. Sordi ’Sweet Sixteen’ seemnete 2002. aasta külvist tekkinud seemik. Heleroosa täidisõis. 4 EUR
Paeonia lactiflora seedling 21c-24; valgeõielise pojengi seemik 21c-24. Roosad täidis-kõrvalõied õitsevad enam-vähem samal ajal peaõitega, mis annab üheaegselt õitseva suure õitemassi. 8 EUR
Paeonia lactiflora 'Shi-pen-ku' (Millet), valgeõieline pojeng 'Shi-pen-ku'. Punane lihtõieline pojeng. Keskmine õitseaeg. Sort esineb Ameerika Pojengiseltsi 1928. aasta registris. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Sir John Franklin’ (Franklin 1939), valgeõieline pojeng ‘Sir John Franklin’. Punane, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Registri järgi on õis ‘Philippe Rivoire’ värvusega, kuid täiuslikuma õiega. Keskmine kuni keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Solange’ (Lemoine, 1907), valgeõieline pojeng 'Solange’. Valge, huvitava kollakasroosa (kreemikasroosa, ihukarva) varjundi ja roosama südamikuga, keskmise suurusega (Ø14 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Vahetult enne puhkemist võivad õied olla rohekad. Mõnel petaloidil on lillad emakasuudmemärgid. Tiheduse tõttu avaneb õis aeglaselt ja vihmane suvi võib õisi rikkuda. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (85–90 cm). 10 EUR
Paeonia lactiflora ‘Sweet Sixteen’ (Klehm1968), valgeõieline pojeng ‘Sweet Sixteen’. Heleroosa, keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, poolkera tüüpi korrapärane täidisõis. Nõrgemad õied on kroon-tüüpi. Nad moodustavad hõredapoolse poolkera, mis on pealt heleroosa, alusel aga kreemidest staminoodjatest petaloididest vööga. Nõrk noor taim annab vaid jaapani tüüpi õisi, millel on kreem südamepoolkera. Tugevamatel õitel tekivad roosad tipud mitte ainult tsentraalsetel, vaid kõigil petaloididel ning moodustub korrapärane tihe ilma staminoodvööta heleroosa kera. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (95-100 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Zoluška’ [‘Zolushka’] (Sosnovets 1954), valgeõieline pojeng ‘Zoluška’. See vene sort on saadud ‘Vicomte de Forceville’ vabatolmlemise seemikuna ja tähendab tõlgituna „Tuhkatriinut”. Sirelroosa (keskmine roosa), hiljem heleroosaks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Varajane. Rikkalik õitseja! Puhmik kõrge (105 cm). Kuna olen sordi taimi andnud ka Aavikuemandale, siis olemegi seni kahekesi sordi ainukesed pakkujad Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora ‘Velma Atkinson’ (Wild 1964), valgeõieline pojeng ‘Velma Atkinson’. Jaapani tüüpi või anemoonõielise suure (Ø 16 cm) õie lillad kroonlehed ümbritsevad kollastest staminoodidest koosnevat tihedat madalat südamepoolkera, mis mängleb huvitavates kollastes ja lillades värvivarjundites, kuna osa kreeme staminoode kasvatab endale lillad tipukesed. Mõnel aastal rikub muljet kreemist südamepadjakese kõluemakatest välja kasvav suurte pikkade lillade petaloidide tutt. Kollased staminoodid on lilla servaga. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 15 EUR
Paeonia lactiflora ‘Westerner’ (Bigger 1942), valgeõieline pojeng ‘Westerner’. Jaapani õiekujuga suur (Ø 16 cm) õis on ühe rea keskmiselt roosade, hiljem heleroosade suurte välimiste kroonlehtede ning südames kollase (hiljem helekollase kuni kreemi) staminoodpoolkeraga. Üks külastaja nimetas seda pojengi tema õie välimuse pärast „võitoosiks”. Õis on küllalt pastelsete (heledate) toonidega. Emakasuudmed on punased. Juured on jämedad. Keskhiline kuni hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1982. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia lactiflora 'Wrinkles & Crinkles' (Wild, 1971), valgeõieline pojeng 'Wrinkles & Crinkles'. Tumeroosa ja punase vahepealne, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik madal (80 cm). Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia ‘Ludovica’ (Saunders 1941), pojeng ‘Ludovica’. See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Puhta- ja eredavärviline, õitsemise algul keskmine roosa, hiljem heleroosaks muutuv, suur (Ø 17 cm, 1998. aastal isegi 21 cm!), laiade, õitsemise lõpul huvitavalt lontis kroonlehtedega pooltäidisõis (2–4 rida kroonlehti) on kauni kollase tolmukakimbuga õie südames. Fotograaf Valeri Parhomenkole meenutasid nende õite kroonlehed bolonka kõrvu. Niiskete ilmadega õietipud lonti ei vaju. Emakasuudmed on tumeroosad kuni punased, tolmukaniidid helekollased (kreemid), tolmukapead kollased, meeketas tumeroosa. Kroonlehed ei pudene, vaid muutuvad taime küljes valgeks ja kuivavad – seetõttu ma algul imestasin, kuidas saab see sort üle kuu aja õitseda. See oli aga silmapete! Õitsemise tõelise lõpu saab määrata tolmukate vananemise järgi. Varajane. Puhmik madal (65 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1999. aastal. Seni olen olnud selle sordi ainus pakkuja Eestis. 12 EUR
Paeonia mascula subsp. mascula (P. cavachensis), korallpojeng (korallpojengi tüüpalamliik). Kuni 90 cm kõrgune vars kannab 9-14 cm läbimõõduga püstist punast õit. Laiu purpurpunaseid kroonlehti on 6-8. Tolmukaniidid on punased, tolmukapead kollased. Lehed on alt sinihallid. Taimed on tetraploidsed (2n = 20). Looduslik levila: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia (k.a. Sitsiilia), endine Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Ukraina (Krimm), Venemaa (Krasnodari krai), Türgi, Küpros, Iraan, Iraak, Süüria; Liibanon Jordaania ja Iisrael. Kasvab päikeselistel küllalt avatud kuivapoolsetel kasvukohtadel. Tüüpalamliik on kultuuris levinud juba vähemalt 500 aastat. Ta on jõuline ja pikaealine taim. Seemnest paljundatuna võib ta õitseikka jõuda juba 4 aastaga. Minu 80 cm kõrgused taimed on väga varajaste väikeste (Ø 11 cm), roosakaspunaste kuni väga tumeroosade (lillama vöödiga kroonlehtede keskel) õitega ja tuhmroheliste lehtedega. Seisab ilma toeta. Taim on saadud nime all P. cavachensis. 10 EUR
Paeonia officinalis ‘Mutabilis Plena’ (syn. ‘Alba Mutabilis’), varajane pojeng ‘Mutabilis Plena’. Mina samastan sordinimesid ‘Mutabilis Plena’ ja ‘Alba Mutabilis, kuid pojengiregister näib neid eristavat. Puhkedes keskmine roosa, hiljem heleroosaks kuni valgeks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (70 cm) ja lamanduv. See varajase pojengi (P. officinalis) sort sarnaneb enam-vähem kõigilt näitajatelt, välja arvatud värvus, varajasele punasele täidisõielisele sordile ‘Rubra Plena’, erinevuseks on veidi väiksemad ja lamedamad õied. Kroonlehed ja petaloidid pleekuvad ja kuivavad pärast õitsemist valgeks, kuid ei pudene (‘Rubra Plenal’ pudenevad). Neljast õest (‘Alba Plena’, ‘Mutabilis Plena’, Rosea Plena’ ja ‘Rubra Plena’, mis on nii õitseajalt kui ka puhmiku ja õite kuju poolest ühesugused, erinedes omavahel vaid õite värvuse poolest) meeldib mulle endale kõige rohkem ‘Mutabilis Plena’. 7 EUR
Paeonia officinalis ‘Rosea Plena’, varajane pojeng ‘Rosea Plena’. Sort on kõigilt näitajatelt samane oma sõsara ‘Rubra Plenaga’, välja arvatud särav tumeroosa värvus. Puhkedes helepunane kuni tumeroosa, õitsemise lõpuks peaaegu heleroosaks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (65–70 cm), kergesti lamanduv. ‘Rosea Plena’ esineb laialdaselt Euroopa vanades kloostriaedades, kus seda kasvatati sajandeid ravimtaimena. Andmed temast ulatuvad tagasi 17. sajandisse. Varajase pojengi sorte peetakse viimasel ajal hübriidseteks (Paeonia officinalis × Paeonia peregrina) ning kõigi nende puhul on kohati püütud kasutada nime Paeonia ×festiva. Kas botaanik Taush kasutas seda nime (Paeonia festiva Tausch 1828) puhta liigi või hübriidliigi taimede kohta, see vajaks alles uurimist, sest autoriteetsemad teaduslikud andmebaasid peavad seda nime vaid varajase pojengi (P. officinalis) sünonüümiks (samatähendusnimeks), mitte hübriidliigi kohta käivaks. 3 EUR
Paeonia peregrina (syn. P. lobata), hõlmine pojeng. Ladina sõna peregrina tähendab „võõramaine”, sünonüümne nimi lobata aga “hõlmine”. Kuni 90 cm kõrgusel varrel on punane pustine õis (Ø 7–11 cm), mis avaneb vaid pooleldi (kausjalt). 2n = 20. Kasvab looduslikult Moldovas, Rumeenias, Bulgaarias, Kreekas, Albaanias, Itaalias ja Türgis. Liiki viljeldakse 15. sajandist alates. Teda on särava sügavpunase õievärvuse tõttu palju kasutatud sordiaretuses. Tema pärilikkust ja välimust on paljudes hübriidpojengides. Väga varajane. 8 EUR
Paeonia 'Red Charm’ (Glasscock, 1944), pojeng 'Red Charm’. See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Punane, väga suur (Ø 19 cm, maksimum on olnud 22 cm), väga tihe, tolmukateta, poolkera-tüüpi (kitsastest petaloidisest poolkeraga) korrapärane, hea vormiga täidisõis. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Ameerika Pojengiseltsi (APS) kuldmedali võitja 1956. aastal, APS näituse kahekordne üldvõitja aastatel 1951 ja 1965. Moskva pojenginäituse võitja aastatel 1971, 1974, 1989 ja 1991. 10 EUR
Paeonia ‘Red Red Rose’ (Saunders 1942), pojeng ‘Red Red Rose’. See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi ‘Adolphe Rousseau’ ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Tulipunane (erepunane), suur (Ø 17 cm) pooltäidisõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Enamasti annab taim minu aias siiski vaid 1–3 rea kroonlehtedega lihtõisi. Emakasuudmed ja tolmukaniidid on punased või roosad, tolmukapead kollased, meeketas roosa. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse võitja pooltäidisõieliste hübriidpojengide rühmas aastal 1989 (koos sordiga ‘Ellen Cowley’). Sordi väärtust peegeldab hästi UÜ Aavikuemanda müügihind 68 EUR istikust. 12 EUR
Paeonia 'Scarlet O'Hara' (Falk-Glasscock 1956), pojeng 'Scarlet O'Hara'. See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. officinalis × P. lactiflora). Suur punapurpurne lihtõis ei avane laialt, vaid on karikja kujuga. Õie südames kollane tolmukakimp. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (registri järgi 90 cm) kuni väga kõrge (kuni 130 cm). 12 EUR
Paeonia tenuifolia subsp. lithophila stoloniferous, madal võsundiline ahtalehine pojeng. Ühest teadmata paritoluga P. lithophila seemnekülvist jõudsid mul 1992. aastal õitseikka hästi madalad (vaid 10–20 cm), võsundilise risoomiga ahtalehise pojengi taimed. Krimmi idaosas kasvav pisiliik P. lithophila (lithophila tähendab tõlkes „kivilembene”) on välimuselt igati nagu tavaline ahtalehine pojeng (P. tenuifolia), kuid sellest kõigis oma osades mõõtmetelt väiksem. Võsundeid selle pisiliigi (P. lithophila Kotov 1956) kirjeldanud botaanik Kotov küll ei maininud. Näib, et taoline võsundiline kääbusvorm on maailma botaanikutele seni veel tundmata. Ahtalehise pojengi tüüpiliste taimede puhul on mõnel juhul võsundiline paljunemine siiski kindlaks tehtud. Väga varajane. 19 EUR
Papaver orientale 'Tõrvik' (Sulev Savisaar 2011), idamagun ’Tõrvik’. Taime valisin välja sordi ’Feuerfackel’ 1976. aasta seemnekülvist. Sügavpunane mustade aluslaikudega õis juunis. Puhmiku kõrgus kuni 100 cm. Päike. Kuiv või parasniiske tavaline aiamuld. 2 EUR
Phlox arendsii 'Miss Mary' (syn. 'Mary', 'Red Riding Hood'; originator: Fimna A. Verschoor & Zoon, 1996; introducer: Jac Th. De Vroomen B.v.; Spring Pearl series), Arendsi floks 'Miss Mary'. Erkpunased õied juulis ja augustis. Puhmiku kõrgus 50 cm. Hollandis DeVroomen kompaniis aretatud uudsesse Spring Pearl seeriasse kuuluvad sordid 'Miss Jill,' 'Miss Karen,' 'Miss Margie', 'Miss Mary' ja ’Miss Wilma’ (kõik nimetatud firma töötajate järgi). Esimene Arendsi floks (P. ×arendsii) on saadud kevadfloksi ristamisest aedfloksiga (P. divaricata × P. paniculata) ning on aretatud ja ilmus müüki Arendsi puukoolis 1912. aastal. ’Miss Mary’ on saadud ühe Arendsi floksi sordi ristamisest ühe aedfloksi roosaõielise sordiga. Seetõttu arvatakse teda mõnikord ka aedfloksi sordiks. Floksid tahavad päikest ja parasniisket mulda. Kuivuse puhul ründab taimi jahukaste. 1 EUR
Phlox maculata 'Snowdon' (Dickson & Co., before 1907), laiguline floks 'Snowdon'. 70 cm kõrgune taim on ilusate läikivate laiade lehtedega ning juulis puhasvalgete õitega. Vana, kuid kaunis sort, mille kohta on esimene viide juba 1907. aastast, mil tema istikuid on USA-s pakkunud Biltmore puukool. Snowdon („lumemägi“) on mägi Suurbritannias, Walesi kõrgeim mägi (1085 m). ’Snowdoni’ peetakse šoti sordiks. Dickson & Co. oli puukool Šotimaal (tegutsenud ka nime all Pilrig Park Nursery) Edinburghis 18. sajandi lõpul ja 19. sajandil, kust sort on lähtunud. 2 EUR
Phlox paniculata 'Graf Zeppelin' (Wilhelm Pfitzer 1918), aedfloks ’Graf Zeppelin’. Puhmiku kõrgus 80 cm. Valged õied juulis ja augustis on kontrastse lillakaspunase neelulaiguga. Sort on aretatud Saksamaal Wilhelm Pfitzeri poolt. See Stuttgartis elav aednik aretas 1844. aastal rajatud puukoolis ajavahemikul 1867-1936 513 floksisorti, mis on floksiaretuses absoluutne rekord siiamaani. 2 EUR
Phlox paniculata 'Helmi Puur' (Rudolf Tamm 1960), aedfloks ’Helmi Puur’. Rudolf Tamme Jõgeval aretatud floksisort on väga suurte roosakaspunaste õitega. Rudolf Tamm (1898-1987) tegeles ornitoloogiliste- ja fenoloogiliste vaatlustega, aretas köögivilja- ja lillesorte. Sort on nimetatud kuulsa baleriini Helmi Puuri (sündinud 1933; aastast 1968 Helmi Kiik, sest abiellus kirjanik Heino Kiigega) auks. Sordi aretusaja kohta andmed puuduvad, kuid kuna sort kannab nime ’Helmi Puur’, mitte ’Helmi Kiik’, siis võiks arvata, et see on aretatud enne 1968. aastat. Õnneks uuris Mati Laane Heino Kiigele helistades välja, et sordi täpne nimetamisaasta oli 1960, mil Helmi Puur isiklikult Rudolf Tamme aeda külastas. Eestis olen näinud 5 kuni 6 küllalt erineva välimusega varianti, mida omanikud ’Helmi Puuriks’ peavad, kuid kahjuks on nende õiged algtaimed aastakümnete jooksul juba seemikutega asendunud nii et õiget sorti on Eestist juba raske leida. Pakun sordiehtsaid taimi. 3 EUR
Phlox paniculata ’Prince of Orange’ (Albert Schöllhammer 1950; syn. ’Orange’, ’Orange Perfection’), aedfloks ’Prince of Orange’. Puhmiku kõrgus 70 cm. Hiline augustis õitsev sort oranžika varjundiga punaste õitega. Särav õievärvus. Aretatud Saksamaal Albert Schöllhammeri (1875-1960) poolt. Inglise Kuninglik Aiandusselts on sordile omistanud kõrgeima auhinna: RHS Award of Garden Merit. 2 EUR
Phlox paniculata 'Wihelm Kesselring' (Bonne Ruys 1923), aedfloks 'Wihelm Kesselring'. 80 cm. Õitseb juulis ja augustis. Lilla õie südames on valge neelulaik. Kuulsa aiakujundaja Mia Ruyi isa, Moerheimi puukooli (asus Dedemsvaartis) rajaja Bonne Ruysi aretatud hollandi sort. 1 EUR
Podophyllum hexandrum 253 KGB 725 (spont. Kunming), himaalaja jalgleht 253 KGB 725 (Kunming). 50 cm. Eestis levinud tavavariandist erineb see Hiinast, Jünnanist Kunmingist korjatud variant väga hilise tärkamise (pistab nina mullast välja alles siis, kui tavavariandi õied juba pudenevad), väga tumeda lehestiku (tumepruun, aja jooksul heleneb siiski lõpuks roheliseks) ja ehk ka veidi roosama õie poolest. Mai lõpp ja juuni. KGB = Kunming-Gothenburg Bot. Expedition to NW Yunnan (1993) ehk Kunmingi ja Göteborgi Botaanikaaia 1993. aasta ekspeditsioon Loode-Yunnanisse. Päike ja poolvari. Parasniiske kuni niiske muld. 3 EUR
Polygonatum glaberrimum (Armenia, mnt. Aragats), sile kuutõverohi Aragatsilt. Maailmas harva pakutav maikuus õitsev 30-60 cm kõrgune valgete õitega ja läikivate roheliste lehtedega Armeeniast Aragatsi mäelt korjatud taim. Poolvari, parasniiske muld. 3 EUR
Polygonatum hookeri (from Himalayan mountains (Sikhim) where it grows at 3000-3300 m height), Hookeri kuutõverohi. Himaalajast Sikkimist (osariik India idaosas Bhutani ja Nepali vahel) 3000-3300 m kõrguselt pärinevad mägitaimed erinevad meile tuntud kuutõverohtudest nagu öö päevast. Vaid 5 cm kõrgused laiu padjandeid moodustavad taimed õitsevad meil mai teisel poolel roosade püstiste laiuvate õitega. See ehtne alpitaim eelistab aluselist (lubjast) mulda ja päikest. 5 EUR
Polygonatum verticillatum, männas-kuutõverohi. Üle 1 meetri kõrgune (mul kuni 140 cm) looduslikult Euroopast Aasiani levinud kuutõverohu liik on iseäralikult kitsaste, männastena paiknevate lehtedega, mis annab talle kuutõverohu jaoks harjumatu välimuse. 1 cm pikkused väikesed valged õied asuvad juunis-juulis tavaliselt 2-3-kaupa kimbus. Punaseid marju tekib septembriks rikkalikult. Eelistab varju ja niisket mulda, siis on ilusam ja võimsam. 2 EUR
Pulmonaria obscura 'Alba' (syn. P. o. var. alba), tume kopsurohi ’Alba’. Maailma aianduses seni peaaegu kasutamata liik, lisaks veel valgeõieline teisend. Kõrge (40 cm), jõuline, vara (aprillist mai alguseni) ja rikkalikult õitsev valgeõieline taim. Erineb harilikust kopsurohust heledate laikude puudumise poolest lehtedel. Paljuneb hästi nii vegetatiivselt kui ka isekülviga. Poolvari ja vari, kuid talub hästi ka päikest. Parasniiske kuni märg muld, kuid on talunud ka kuivust. 2 EUR
Pulsatilla albana, pärsia karukell. 20 cm kõrgune mais ja juuni algul kahvatukollaste, algul poolpüstiste, hiljem rippuvate kellukakujuliste õitega taim. Looduslikult kasvab see liik Iraani, Aserbaidžaani ja Dagestani mäestikes. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 4 EUR
Ranunculus amplexicaulis, kaelustulikas. Kuni 30 cm kõrgune mai teisel poolel ja juuni algul õitsev valgeõieline tulikaline. Lehed on vart ümbritsevad, sellest tuleneb epiteet „kaelus-“. Suve teisel poolel selle püsiku maapealne osa kuivab. Annab isekülvi. Kasvab looduslikult Pürenee aasadel 1000-2500 m kõrgusel. Päike, parasniiske muld. 2 EUR
Ranunculus gouanii (Ranunculus montanus var. dentatus), Gouani tulikas. Mägitulikale sarnanev jõulisema kasvuga sugulane. Kuni 5 cm läbimõõduga kollased õied mais-juunis asuvad õitsemise algul madalatel (10 cm), hiljem üha pikemateks venivatel õisikuvartel (lõpuks kuni 50 cm). Madalamana on huvitavam kui kõrgena. Looduslikult kasvab Püreneedes. Päike, parasniiske muld. 2 EUR
Rodgersia henrici hybrid, Henri rodgersia hübriid. Kõrgus üle 1 meetri. Lehed sulgjad. Õitseb juuni teise poolel ja juuli algul. Poolvarjus värvuvad õied kreemikasroosaks, sügavas varjus kipuvad nad aga valkjaks jääma. Vari ja poolvari. Parasniiske kuni märg muld. 2 EUR
Rodgersia pinnata, sulgjas rodgersia. Kõrgus üle 1 meetri. Lehed on 3-kaupa kahes kihis, jättes pigem sõrmja mulje. Juuni teisel poolel ja juulis valged õisikud. Vari ja poolvari. Parasniiske kuni märg muld. Hiina lääneosa. 1 EUR
Rodgersia podophylla, jaapani rodgersia. 120 cm. Juunis valged õisikud. Sulgjad puhasrohelised hambulise servaga lehed. Jaapan ja Korea. Poolvari. Parasniiske kuni niiske muld. 1 EUR
Rodgersia sambucifolia, leedrilehine rodgersia. Kõrgus üle 1 meetri. Juuni teisel poolel ja juuli algul roosad kuni helepunased õied. Sügavas varjus kipuvad õied valkjaks jääma. Erinevalt muudest liikidest on lehed selgelt sulgjad. Vari ja poolvari. Parasniiske kuni märg muld. Hiina. 2 EUR
Sagina subulata, nõeljas kesakann. Lääne- ja Kesk-Euroopast pärinev tihe roheline murujas kuni 4 cm kõrgune pinnakattetaim õitseb juunis-juulis väikeste valgete õitega. Lepib toitainetevaese parasniiske mullaga. Päike kuni poolvari. 1 EUR
Sanguinaria canadensis, kevadmagun. Kanada ja USA idaosa hõredates mägimetsades kasvava "mooni" kuni 25 cm kõrgune vars kannab mais üksikut 4-6 cm läbimõõduga puhasvalget 8 kroonlehega õit. See veripunase piimmahlaga vereurmarohu sugulane kasvab aias nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka täispäikest. 2 EUR
Scopolia physaloides ‘Mulgi Valge' (syn. Physochlaina physaloides ‘Alba'; Sulev Savisaar, Evi Oja 2008), kobarskopoolia ‘Mulgi Valge' (kobarjas vullrohi ‘Mulgi Valge'). Mugulja roomava risoomiga 20-25 cm kõrguse kartuli sugulase tihedasse kobarõisikusse koondunud väikesed valged kellukjad õied puhkevad juba aprillis. Lehed kuivavad suvel. Viljandi maakonnas (Mulgimaal) asuvas Evi Oja aias toimus mutatsioon (iseeneslik pärilik muutus), mille tagajärjel on kobarskopoolia taimel tekkinud lilla asemel valge õis (on kaotanud pigmendi tootmise võime). Internetist pole leidnud ühtegi viidet valgeõielise kobarskopoolia olemasolule maailmas! Küllap on taoline taim maailmas esmakordselt kultuuris. Liik (lilla õiega) kasvab Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas ja Kesk-Aasias. Eelistab kasvada poolvarjus niiskel neutraalsel kuni nõrgalt aluselisel huumusmullal. Tulevaseks laiutamiseks tuleb talle peenral varuga ruumi jätta. 10 EUR
Silphium perfoliatum, kaelus-vaigulill. Kuni 250 cm kõrgune võimas ilma toeta seisev aiataim Põhja-Ameerika idaosast. Juulist septembrini kannavad tugevad neljakandilised varred rikkalikult kollaseid korvõisikuid. Lehealused ümbritsevad vart kaelusena. Päike, parasniiske muld. Lubjalembene. 2 EUR
Tricyrtis latifolia (syn. Tricyrtis puberula), laialehine kõreliilia. 40-80 cm. Õitseb väga kirjude õitega juulist septembrini. Poolvari ja vari. Parasniiske kuni kuiv muld. On osutunud vastupidavaks, annab isekülvi. 1 EUR
Tradescantia virginiana 'Caerulea Plena', virgiinia tradeskantsia 'Caerulea Plena'. 50 cm. Sinised täisdisõied. Õitseb väga pikka aega alates juunikuust. Päike kuni poolvari. Parasniiske muld. 2 EUR
Trillium albidum, valkjas kolmiklill. Ladinakeelne perekonnanimi Trillium tuleneb kreekakeelsest sõnast tris, mis tõlgituna tähendab „kolm korda” või „kolmekordne”, viidates kolmekaupa esinevatele lehtedele ja õieosadele. Eesti looduses kasvab kolmiklille lähisugulane ussilakk (Paris). Kõrgus kuni 60 cm. Raotu õis maist kuni juuni alguseni on suhteliselt laiade valgete kroonlehtedega, sigimik roheline, tolmukapead küljele avanevad. California ja Oregoni metsad. Looduses on kolmiklilled metsataimed ning ka aias tahaksid nad poolvarju ning niisket savikat huumusmulda. 12 EUR
Trillium chloropetalum var. giganteum white, suure kolmiklille hiigelteisend(valge). Kuni 65 cm kõrguse taime raotud 5-10 cm pikkused õied maist kuni juuni alguseni on valged. Kroonlehed on süstjad (kitsamad kui valkjal kolmiklillel). Sigimikud on purpursed, tolmukapead avanevad sissepoole. Laimunajad lehed on kirjud. Liik kasvab USA lääneosas Californias. Suur kolmiklill kasvab looduses neutraalsel kuni aluselisel mullal. 6 EUR
Trillium erectum f. luteum, püstise kolmiklille kollane vorm. Rohekaskollaste õitega suhteliselt madalakasvuline vorm. Õitseb mais ja juuni algul. Kollane toon on väga nõrk. Õied vaatavad pigem allapoole kui küljele või üles. Lehed on laikudeta (ühevärvilised). Liik kasvab Põhja-Ameerika idaosas (Kanadas ja USA-s). 5 EUR
Trillium kurabayashii, rait-kolmiklill. 25-55 cm kõrgusel varrel mais puhkev raotu õis on püstiste 6-10 cm pikkuste ja 2-3,5 cm laiuste tumepunaste või -purpursete kroonlehtedega. Hele- ja tumerohelisekirjud (lisandub ka lillat) lehed. Liik kasvab Põhja-California ja Oregoni niisketes lehtmetsades. Aianduses on liik tihti liikvel vale nime Trillium sessile 'Rubrum’ all. California ja Oregoni metsataim. Vari ja poolvari, parasniiske muld. 10 EUR
Trillium kurabayashii hybrids, rait-kolmiklille hübriidid. Minu aias on rait-kolmiklill 15 aastat teiste liikidega koos kasvades andnud isekülvist varieeruva välimusega hübriidset järglaskonda. Näib, et eelkõige on ristumine toimunud kõrval kasvava raotu kolmiklille pruunikaspunase vormiga. Nii õitsevadki mul maikuus rait-kolmiklillele lähedase välimusega taimed, mille õievärv varieerub helepruunist pruunikaslilla ja tumepunaseni ning mis määraja järgi enam liigipuhaste tunnustega pole. Ka lehestikud varieeruvad hübriididel heledast tumedani ning on erineva laigustusega. 10 EUR
Trillium sessile, raotu kolmiklill. Mugulja risoomiga 10-25 cm kõrguse taime 3 purpurpruunilaigulise munaja rootsutu lehe keskel „istub” maikuus raotu punane 3 püstise kroonlehega õis. Kroonlehed on 2-4 cm pikkused ja 1-2 cm laiused. Liik kasvab laialdasel alal Põhja-Ameerika idaosa metsades väheviljakatel aluselistel muldadel. Sarnased California ehk lääneosa liigid on lausa hiiglased idaosa madalakasvulise T. sessile kõrval. 1998. aastal tõin Göteborgi botaanikaaiast Trillium sessile huvitava pruunika õiega variandi. Määramisel osutus see ehtsaks liigiks. Sellist pruunikaspunase õievärviga varianti on pakutud ka Saksamaa puukoolides. Leht on vähekirju. 5 EUR
Trollius chinensis, hiina kullerkupp. 70 cm. Avatud kausja õiega kollakasoranž kullerkupp. Väga hiline, puhkedes alles jaanipäeva paiku ning õitsedes ka juulis. Päike ja poolvari. Parasniiske kuni niiske muld. Avatud õiega oranž kullerkupp. Päike ja poolvari. Parasniiske kuni märg muld. 1 EUR
Trollius chinensis 'Golden Queen', hiina kullerkupp ’Golden Queen’. 75 cm. Õied suuremad, oranžid. 1 EUR
Trollius europaeus 'Superbus', harilik kullerkupp 'Superbus'. 60 cm. Sidrunkollane keraõis mais. 1 EUR
Veronica 'Ulster Dwarf Blue' (Veronica spicata 'Ulster Blue Dwarf’), mailane 'Ulster Dwarf Blue'. 30 cm. Tumedad lillakassinised tihedad õisikud juulis ja augustis 2 EUR
Viola cornuta, sarvkannike. 10-20 cm kõrgune suve läbi (juunist septembrini) rikkalikult õitsev taim. Violettsinised õied on kuni 3 cm läbimõõdus. Päike kuni poolvari, parasniiske muld. 2 EUR
Koostatavad põõsastoed pikkusega 100 cm. 1 EUR
Allium atropurpureum, purpurpunane lauk. 80 cm kõrgune vars kannab juunis-juulis kuni 7 cm läbimõõduga tihedat mustjaspunast lame-poolkerajat õisikut. Õite sigimikud ja tolmukaniidid on mustad. See Balkani liik annab ohtralt tütarsibulaid ning on kergesti kasvatatav peenra- ja lõikelill. Teda on võimatu nii umber istutada, et vanasse kohta midagi maha ei jääks. 0.40 EUR
Allium cristophii (syn. A. albopilosum), turkmeenia lauk. Turkmeeniast pärinev 40 cm kõrgune lauk kitsas-rihmjate veidi sinakashallide lehtedega ja suurte (2-3 cm) purpurviletsete metalliläikeliste tähtjate õitega juulis, mis on koondunud väga suurde (15-20 cm) kohevasse kerajasse õisikusse. Päike, kuiv muld. 0.50 EUR
Allium cristophii Arch 130.670 (seedlings from plants originally collected (as A. bodeanum) by Jim Archibald near Mazandaran in Iran at 2000 m altitude), turkmeenia lauk Arch 130.670. Jim Archibaldi poolt Iraanist Mazandarani lähedalt 2000 m kõrguselt korjatud Allium bodeanum’i (mida loetakse enamasti vaid üheks turkmeenia laugu variandiks) sibulate seemikud. Kõrgus 50 cm, õisiku läbimõõt 20 cm. 4 EUR
Allium ‘Globemaster’ (A. macleanii × A. cristophii; J. Bijl van Duyvenbode 1971), lauk ‘Globemaster’. 90 cm kõrgune liikidevaheline hübriid on turkmeenia laugult (A. cristophii) pärinud hiigelõisiku ja suured õied ning kõrguvalt laugult (A. macleanii) õisiku tiheduse ning kauni lopsaka läikivrohelise lehestiku. Puhkemisel juunis veel tavalise suurusega metalliläikeline violettpurpurne tihe õisikukera saavutab lõpuks hiigelmõõtmed – lapse pea suuruse. Üha uued puhkevad õied varjavad vanu ja nii õisik aja jooksul aina suureneb ning näeb kogu pika õitsemise vältel värske välja. Päike. Kuiv kuni parasniiske muld. 5 EUR
Allium karataviense, karatau lauk. Omapärane Kesk-Aasias lubjakiviklibul kasvav madalakasvuline 20 cm kõrgune lauk. Peaaegu maapinnal asetseva 2-3 laia, sinakasrohelise lehe keskel, otsekui ilma varreta, “istub" mais-juunis suur ja tihe valkjas õisikukera läbimõõduga 10 cm või enam. Ka kogu viljumise aja on taim veel ilus. Liigi tüüpiline taim paljuneb vaid seemnetega. Vegetatiivselt paljunevaid kloone ma veel ei paku. 0.50 EUR
Allium rosenorum 'Michael H. Hoog' (Allium jesdianum 'Michael Hoog’; Janis Rukšans 1985; registrant Hoog & Dix Export 2004; RM 82-68, spont. Tajikistan, Hisor (Gissar, Hissar) mnt. range, near Hodji-obi-Garm, upper course of river Varzob, 2500 m), jazdi lauk 'Michael Hoog’. 100-120 cm kõrgusel ribilisel varval alustab mais õitsemist suur keskmise tihedusega roosakaspurpurne õisik. Lehed on kitsad ja ribilised. Sort on välja valitud Pamiirist, Tadžikistanist, Dušanbe lähedalt 2500 m kõrguselt Varzobi jõe ülemjooksult Hodža-obi-Garmist 1982. aastal Janis Rukšansi ja Mari Kitse poolt korjatud sibulapartiist RM 82-68. Janise poolt nimetatud jazdi laugu sortidest on varane 'Michael Hoog’ kõige ilusam, võimsam, kõrgekasvulisem, suurima õisikuga (läbimõõt 13 cm) ning teistest veidi heledama õievärvusega. Botaanik Fritsch paigutab selle sordi 1994. aastal tema enda poolt Tadžikistanist kirjeldatud uue liigi Allium rosenorum alla. 1 EUR
Allium stipitatum ‘Mont Blanc’ (raiser A. Langedijk, registrant N. J. Langedijk 1998), varrekas lauk ‘Mont Blanc’. Kõrgekasvulise (1 m) laugu puhasvalge suur õisikukera läbimõõduga 12-15 cm juunikuus. 3 EUR
Allium stipitatum 'Mount Everest’, varrekas lauk 'Mount Everest’. 110 cm kõrgusel varval puhkeb juuni esimesel poolel 10-12 cm läbimõõduga tihe valge õisik, mis pole nii ümmargune nagu ’Mont Blancil’ (on veidi poolkerajam). 1.50 EUR
Bellevalia romana, rooma bellevaalia. 15-30 cm kõrguse Vahemere maade niitudel ja haritaval maal kasvava maikuus õitseva taime ruljas õisikus asuvad valged kellukjad õied muutuvad äraõitsenult määrdunudpruuniks. 0.30 EUR
Bellevalia pycnantha BATM 100 (from wild coll. seeds, near lake Van, E Turkey) (Muscari paradoxum hort., M. pycnanthum), tihe bellevaalia Vani järve äärest. Kobarhüatsindile nii välimuselt kui ka kasvunõuetelt lähedane liik kasvab Taga-Kaukaasia, Türgi, Iraagi ja Iraani alpivööndi niisketel nõlvadel. Kuni 50 mustjassinist pütitaolist pisikest õit on mais 40 cm kõrgusel varval asuvas lühikeses ja laias tihedas munajas õisikus. Pakun 2004. aastal Türgist Vani järve äärest korjatud seemnetest kasvatatud taimi. Täpsemalt jäi korjekoht Cuh (Czug) mäekurust veidi lõunasse, 2660-2670 m kõrgusele, kus taimed kasvasid märjal aasal oja kaldal, peaaegu vees. Korjajate ekspeditsiooni nimeks oli BATMAN (lühend BATM): Nordic Expedition to Batman (Swedish-Latvian Turkey Expedition 2004) koosseisus Henrik Zetterlund (Göteborg, Rootsi) Arnis Seisums (Salaspils, Läti) ja Janis Rukšans (Cesis, Läti). 1 EUR
Brimeura amethystina 'Alba’ (G. A. Arnott 1887), sinine jaanihüatsint 'Alba’. Kuni 30 cm kõrgusel varval on juunis kohevas ühekülgses õisikus kuni 25 veidi üle 1 cm pikkust valget kitsaskellukjat õit. See vähenõudlik hea paljunemisega liik kasvab Püreneede (Hispaania ja Prantsusmaa) ning Jugoslaavia loodeosa mägiaasade veidi aluselises ning ka suvel parasniiskeks jäävas huumusrikkas mullas. 0.20 EUR
Camassia leichtlinii subsp. suksdorfii, Leichtlini preeriaküünla sinine alamliik. 100 cm. Juunikuus lehestiku kohal kõrguvad pikad õisikud koosnevad suurtest (üle 5 cm läbimõõduga) tugevatest korrapärastest õitest. USA lääneosa taim. Siin pakutavad taimed on sinaka varjundiga valged (ema, millest seemikud kasvatati, oli kahvatulilla õiega). Päike (või poolvari), niiske, kuid vett hästi läbi laskev huumusrikas muld. Preeriaküünlad armastavad niiskust, kuid mitte üleujutust! 0.80 EUR
Colchicum bornmuelleri hort. (Colchicum speciosum var. bornmuelleri hort.), aednike Bornmülleri sügislill. Kollaste tolmukapeadega aednike Bornmülleri sügislillel pole midagi tegemist ehtsa lillade tolmukapeadega Bornmülleri sügislillega (C. bornmuelleri Freyn). Tegemist on vaid kauni sügislille (C. speciosum) suurema ja varaõitsevama variandiga ehk aednike Bornmülleri sügislillega. Ta erineb tüüpilisest kaunist sügislillest üle nädala võrra varasema õitsemisega septembri algul ning rohelise õieputke poolest, mis pole kunagi purpurse varjundiga. Õitseajal 20 cm kõrgusel taimel on suur munajas mugulsibul ning väga suur helelilla kuni heleroosa õis, millel on väga suur valge neelulaik. Tema mugulsibulad alustavad juurdumist muudest sortidest tunduvalt varem. Tegu on konkreetse aed-sügislille klooniga, mis on rahvusvaheliselt laialt tuntud. Minu taimed pärinevad Tallinna Botaanikaaiast, kes tõi need 1962. aastal Peterburist (Leningradist). 1 EUR
Crocus chrysanthus 'Gipsy Girl' (G. H. Hageman 1960), kuldõieline krookus 'Gipsy Girl'. Kõrgus 8 cm. Õis kuldkollane, välimised kroonlehed purpurpruuni vöödistusega. Aprill. 0.20 EUR
Crocus chrysanthus 'Goldmine' (fl. pl.; Janis Rukšans 1996; registrant Janis Ruksans 2009), kuldõieline krookus ’Goldmine’. Lätis kuldõielise krookuse vabatolmlemisest saadud seemiku kuldkollased pooltäidisõied on oranžika varjundiga. Aprill. Väga õierikas. Pooled õied on lisa-õielehtedega, osal õitest aga on õielehti isegi 12 või enam. Algul oli sordinimeks ‘Gold Mine’, alates 2001. aastast aga ‘Goldmine’. Aretaja väitel on see esimene pooltäidisõieline krookusesort maailmas. Nõuab täidetuseks head agrofooni (rammusat ja parasniisket mulda), mistõttu pooltäidisõisi olen oma aias näinud vaid mõnel aastal. 4 EUR
Crocus chrysanthus 'Snow Crystal' (Janis Rukšans 2003), kuldõieline krookus ’Snow Crystal’. Kuldõielise krookuse ja kaheõielise krookuse (C. chrysanthus/C. biflorus) kompleksi hübriid on välja valitud Lätis Janis Rukšansi puukoolis kohalikest seemikutest. Lumivalged õied õitsevad aprillis rikkalikult. Õielehtede selg on sinkjas. Päike. Parasniiske muld. 3 EUR
Crocus etruscus, itaalia krookus. Liik kasvab vaid väikesel alal Loode-Itaalias Toscanas. Aprillis puhkeva 1 (harva 2) kahvatulilla õie välimised õielehed on seljalt hallilt värvunud ning lilla sulgja soonestusega. Õielehed on 3-4 cm pikkused. Aias on itaalia krookus kergesti kasvatatav, kuna mugulsibulad ei vaja suvel sooja ja kuiva puhkeperioodi. 1 EUR
Crocus ×luteus ‘Stellaris’ (syn. C. ×stellaris), erekollane krookus ‘Stellaris’. Seda pärsia krookuse ja kuldkollase krookuse aedhübriidi kasvatatakse maailmas juba 1580. aastast. Suhteliselt hiliste kollaste õite seljal on purpursed sulgjad pikitriibud. Aprill. 0.50 EUR
Crocus pulchellus, ilus krookus. Kuni 4 cm pikkuste õielehtedega pika peenikese putkega sinised õied tekivad septembris-novembris, lehed kevadel. See sügiskrookuse liik kasvab Kagu-Euroopas ja Türgi loodeosas. Ilus krookus erineb kaunist krookusest tumekollase neelu ja valgete tolmukapeade poolest. Päike ja parasniiske muld. Edeneb aias suurepäraselt, suutes kasvada isegi poolvarjus ning murus. Annab isekülvi. Kui olete korragi näinud õitsevat sügiskrookust, siis te teda enam temast palju sagedamini esineva sügislillega (Colchicum) enam segamini ei aja! Kahjuks pole enamik aednikke elu sees sügisel õitsevat krookust näinudki, kõik peavad sügiskrookuseks ekslikult sügislille. 0.30 EUR
Crocus sieberi ‘George’ (Willem van Eeden, registrant C. P. J. Breed 2009; mutation of C. sieberi 'Huber Edelsten'; selected by Willem van Eeden in Holland), Sieberi krookus ‘George’. Sordi ‘Hubert Edelsten’ Hollandis leitud mutatsioon on emasordiga sama kaunis, kuid suuremate ja ümardunumate õitega ning mõni päev hilisem õitseja. Mõlema sordi õie teeb omapäraseks selle tumepurpursel välisküljel paiknev lai ristipidine (rõhtne) valge vööt. Aprill. Päike. Parasniiske muld. 3 EUR
Crocus speciosus 'Artabir’ (C. G. van Tubergen 1896), kaunis krookus 'Artabir’. Kaukaasiast saadud taimedest Hollandis väljavalitud kloon. Helesinised (kahvatulillad) 12-15 cm kõrgused lõhnavad õied oktoobris-novembris on tumesinise soonestusega. Sisemised õielehed on heledamad kui välimised. Valge õieputk on sinkja varjundiga, õieneel kreem, tolmukad tumekollased, emakasuudmed tumeoranžid. 0.30 EUR
Crocus speciosus 'Cassiope’ (van Tubergen), kaunis krookus 'Cassiope’. Puhassinised 20 cm kõrgused hiigelõied (õielehe pikkus on kuni 7 cm) oktoobris on vähemärgatava tumedama soonestusega, kreemikaskollase neeluga ja puhasoranžide pikkade emakasuudmetega. Õitseb kaua. Lehed kasvavad juunikuuks kuni 60 cm pikkuseks! Pean teda kõige võimsamaks (tugevakasvulisemaks) kauni krookuse sordiks. 0.30 EUR
Crocus pulchellus ‘Zephyr’ (Thomas Hoog 1940), ilus krookus ‘Zephyr’. Sort on välja valitud Thomas Hoogi poolt van Tubergeni firmas 1940. aastal. Liigi tavataime õiest suurem 10-20 cm kõrgune valge õis on nõrga sinkja (lillaka) või hõbehallika varjundiga ning kollase neeluga. Janis Rukšansi arvates võib olla tegu ka hübriidiga ilusa krookuse valgeõielise vormi ja kauni krookuse (C. pulchellus albus × C. speciosus) vahel. Õitseb septembri lõpus ja põhiliselt oktoobris. 0.50 EUR
Crocus tommasinianus 'Roseus' (E. A. Bowles' seedling), dalmaatsia krookus ’Roseus’. E. A. Bowlesi seemiku õied on seest roosad ning väljast hõbehallid. Aprill. 0.40 EUR
Crocus vernus ‘Pallas’ (G. H. van Waveren 1905), kevadine krookus ‘Pallas’. Õie valkjal taustal on violetne (purpurvioletne) vöödistus. Aianduses vähe tuntud sort. Aprill. 0.50 EUR
Dicentra cucullaria, mugul-murtudsüda. Mugulad on roosad või valged. Sulgjalt lõhestunud, kitsaste hõlmadega sinihallid lehed kuivavad suvel. Kuni 40 cm kõrgustel varbadel paiknev kobarõisik koosneb mais ja juuni alguses roosakasvalgetest kollase tipuga südajatest rippuvatest 1,5 cm pikkustest õitest. Liik kasvab Kanada ja USA idaosas. Poolvari. Parasniiske muld. 4 EUR
Eremurus fuscus, ruuge rohtlaliilia. Rohtlaliiliad on suursugused taimed, mille tugeval varval paiknev pikk ja tihe, harunemata õisik on nagu pikk püstine värvikas rebasesaba. Nende juurikad on kaheksajala kujuga ja võivad saavutada väga suured mõõtmed. Kehvade kuivade kasvukohtade taimedena ei sobi rohtlaliiliad meie kliimasse niiskustundlikkuse tõttu. See Tian Shani mägedes kasvav liik on erand, keda ei näi aias miski häirivat. Annab ka ohtrat isekülvi. Kõrgus kuni 1,7 meetrit. Juunis pikka kitsasse ruljasse õisikusse koondunud suhteliselt tagasihoidlikke rohekaskollaseid, pruuni servaga õisi ilmestavad pruunikasoranžid tolmukad. Päike, kuivem kasvukoht. 8 EUR
Eremurus × isabellinus (syn. E. × shelfordii hort.; E. olgae × E. stenophyllus var. stenophyllus), aed-rohtlaliilia. Kuni 1,4 m kõrgused rikkaliku värvivalikuga pikkade kitsaste tihedate õisikutega juuni lõpus-juulis õitsevad aedhübriidid (nimetatud ka Shelford-hübriidideks) on saadud liikidevahelisest ristamisest: Olga rohtlaliilia x kitsalehine rohtlaliilia (E. olgae × E. stenophyllus var. stenophyllus). Aed-rohtlaliiliad on küll külmakindlad, kuid ruugest ja tugevast rohtlaliiliast niiskusõrnemad. Juurikad tuleb istutada kõrgele kuivale kohale või nõlvale hea drenaažiga kergesse mulda ning istutamise ajal ümbritseda liivaga. Suvist väljakaevamist ei soovita, kuid sügisestel vihmaperioodidel võiks neid katta vihma eest mingi kattega. Taim on niiskusõrn vaid pärast lehestiku kuivamist, kasvuajal vajab ta vett nagu muudki taimed. Pakun põhiliselt kollaste ja oranžide õitega oma aias kasvatatud seemikuid (lootuses, et seemikud on meie niiskete oludega võrreldes nende emataimedest veidi paremini kohanenud). 2 EUR
Eremurus robustus, tugev rohtlaliilia. Ligi 3-meetrise õisikuvarrega Kesk-Aasia ja Afganistani taim on minu aia kõige kõrgem sibullill. Üle 1 m pikkuses ja kuni 10 cm läbimõõduga väga tihedas ruljas õisikus on juunis-juulis sadu kahvaturoosasid (peaaegu valgeid) tähtjaid õisi läbimõõduga 3-4 cm. Taimed külma ei karda, kuid niiskusõrnuse poolest on ruuge rohtlaliilia ja aed-rohtlaliilia vahepealsed: sügiseste ja talviste vihmade tõttu on mõnel aastal mõned taimed siiski hävinud. Pakun kas Raplamaa mehe Erich Pranno poolt Buhhaara turult toodud juurikatest kasvanud taimede seemikuid või Tartu Ülikooli botaanikaaias kasvava veidi madalama ja niiskuskindlama variandi seemikuid. 8 EUR
Erythronium dens-canis (spont. NE Spain), harilik koerahammas Hispaaniast. Varieeruva välimusega roosaõielised taimed on üles kasvatatud Kirde-Hispaania loodusest korjatud seemnetest. Perekonna ainsa Euroopas kasvava liigi 10 cm kõrgune aprillis-mais õitsev varane sort on allavaatavate 2-3 cm pikkuste roosade õitega, mille õielehed on järsult tagasi käändunud nagu alpikannil. Rohelised lehed on pruunikaspurpursete laikudega. Vegetatiivselt kiiresti paljunevad koerahambad sobivad aias poolvarjulisse kasvukohta, kus nad eelistavad liivast lehekõduga rikastatud parasniisket mulda. Sibulad ei taha suvel mulla läbikuivamist. Väljakaevatud sibulad hävivad läbikuivamisel kiiresti! 4 EUR
Erythronium dens-canis 'Frans Hals’, harilik koerahammas 'Frans Hals’. Purpursed õied aprillis-mais on rohekaskollase südamega. 3 EUR
Erythronium dens-canis mix, harilik koerahammas (segu). Siin pakun määramata sortidega taimi erinevates õievärvides. Poolvari. Parasniiske muld. 1 EUR
Erythronium dens-canis ‘Lilac Wonder’ (N. Roozen, pre-1943), harilik koerahammas ‘Lilac Wonder’. Purpursete (lillade) õite südames moodustavad pruunid märgid rõnga. Õitseb aprilli lõpus. 3 EUR
Erythronium dens-canis 'Pink Perfection', harilik koerahammas 'Pink Perfection'. Õied aprillis-mais on varased ja ere-puhasroosad. 3 EUR
Erythronium dens-canis 'Rose Queen’, harilik koerahammas 'Rose Queen’. Õied aprillis-mais on roosad. 3 EUR
Erythronium dens-canis 'White Splendour' (van Tubergen, pre-1961), harilik koerahammas 'White Splendour'. Valge õis on kollakaspruuni südamelaiguga. 3 EUR
Fritillaria michailovskyi, Mihhailovski püvilill. Liik leiti Türgist alles 1904. aastal, kuid tänu mikropaljundusele on nüüd aianduses laialt levinud. Mais 10-25 cm kõrgusel varrel rippuvat 1-4 laikellukjat ilma maleruudustuseta tumepurpurset õit on väga laia (1/3 õielehe pikkusest) kontrastse ja selgepiirilise kollase tipuga. Seest on õis kollane. Õieleht on kuni 3 cm pikkune. Ida-Türgi Armeeniaga piirneva ala endeem kasvab kivistel mäenõlvadel. Aias kasvab ta normaalselt, eelistades killustikulist savist mulda, mis suvise puhkuse ajal peaks olema kuiv. Vegetatiivne paljunemine on väga aeglane. 0.70 EUR
Fritillaria pallidiflora, kahkjas püvilill. Kuni 60 (80) cm kõrgusel varrel ripub mais ja juuni algul 2-5 suurt 3-5 cm pikkust laikellukjat helekollast õit. Liik kasvab Kasahstanis ja Loode-Hiinas lähisalpiniitude nõlvadel (mägistepis). Aias eelistab kerget varju ning turbast või tavalist jahedat aiamulda, mis suvel läbi ei kuiva. Pakun erineva päritoluga variante. 2 EUR
Fritillaria pontica (syn. F. olympica), olümpose püvilill. Kuni 45 cm kõrgusel varrel puhkeb mais 1-2 suurt laikellukjat pruuni tipuga rohelist õit. Seest on õis roheline. Õielehed on 2,5-4 cm pikkused. Liik kasvab Bulgaaria, Albaania, Jugoslaavia, Kreeka ja Türgi metsades ja põõsastikes. Väga lähedasest kattesest püvilillest (F. involucrata) erineb ta lehtede suurema laiuse-pikkuse suhte, maleruudustuse puudumise ning tiivuliste viljakuparde poolest. Aias kasvab liik hästi, eelistades kerget varju ning ka suvel mõõdukalt niisket mulda. Pakun siin Kesk-Bulgaariast korjatud sibulaid. 1 EUR
Fritillaria uva-vulpis, rebas-püvilill. Kuni 45 cm kõrgusel varrel ripub aprillis-mais üksik kitsaskellukjas, väljast halli kirmega kaetud purpurne ning seest kollakas õis. Õielehed on 2-3 cm pikkused. Varrel on 3-5 läikivrohelist lehte. Liik kasvab Türgi kaguosa, Iraagi põhjaosa ja Iraani lääneosa mägede niisketel niitudel. Nagu looduses, nii ka aias tahab rebas-püvilill suvisel puhkeajal mõõdukat niiskust, aga mitte liigniiskust. 0.20 EUR
Galanthus 'Magnet’ (James Allen, 1889), lumikelluke 'Magnet’. Sort on aretatud James Alleni poolt edela-Inglismaal Shepton Malletis sordi 'Melvillei’ seemnekülvist. 20 cm kõrguse taime suur ja tugeva ehitusega valge õis ripub pikal peenikesel kaarjal õieraol ning seetõttu „tantsib” ka kerges tuules. Õieraag ongi selle sordi kõige iseloomulikum tunnus. Hariliku lumikellukesega sarnanevate lehtede veidi käändunud serv viitab sordi tekkes ka kurrulise lumikellukese osalusele. 3 EUR
Galanthus woronowii, Voronovi lumikelluke. Kuni 20 cm kõrguse taime läikivrohelised laiad lehed on tärgates poolringjalt rullunud, nii et üks ümbritseb osaliselt teist. Sisemised õielehed on tipmise sisselõikega (sälguga) ning ühe tipmise hobuserauakujulise, kuid tipust lameda rohelise laiguga, mis ei ulatu õielehe poole pikkuseni. Voronovi lumikelluke kasvab Kaukaasias ja Taga-Kaukaasias (Krasnosdari krais, Gruusias, eriti Abhaasias ja Adžaarias) ning Türgi kirdeosas (Lasistanis) niiskes kuni parasniiskes, kuid küllalt poorses ja õhulises mullas. Kuna liik pärineb vihmarohketest piirkondadest, ei tasuks taimi ka aias istutada suvel läbikuivavasse ja ülekuumenevasse mulda. Nad ei taha ka üleujutatavaid kohti. Voronovi lumikelluke eelistab poolvarju. Aias on ta oma laiade värskeroheliste läikivate lehtedega kitsaste hallide lehtedega harilikule lumikellukesele kenaks vahelduseks. 0.50 EUR
Geranium tuberosum BATM 324 (from Kisidagi gecidi (Kisidagi pass) in Turkey), mugul-kurereha BATM 324. Mugulast kasvaval 30-35 cm kõrgusel varrel puhkevad mais väikesed purpurroosad õied. Võsundilisuse tõttu tuleks taimedele jätta ohtralt laienemisruumi! Taimed on korjatud Rootsi-Läti Türgi-ekspeditsiooni (Põhja ekspeditsioon Batmanisse) poolt 2004. aastal Türgist Kisidagi mäekurust. Korjajateks olid Henrik Zetterlund, Arnis Seisums ja Janis Rukšans. Miskipärast äratas taim korjajate huvi oma kauni lehestiku tõttu. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR
Hyacinthoides hispanica (syn. Endymion campanulatus, E. hispanicus, Scilla campanulata, S. hispanica), hispaania ebahüatsint (hispaania siniliilia ehk endüümion). Silla ehk siniliilia lähisugulase 30 cm kõrguses püstises sirges igakülgses õisikus puhkevad mai lõpus või juuni algul sinisetolmukalised längus violettsinised kellukjad õied. Hispaaniast, Portugalist ja Põhja-Aafrikast pärinevad vähenõudlikud, väga külmakindlad ja hästi paljunevad taimed eelistavad sarnaselt silladega aias poolvarju (kuid taluvad hästi ka päikest) ning niisket raskemat huumusrikast mulda. On ka lõikelilled. 0.30 EUR
Hyacinthoides hispanica 'White Triumphator’ (J. Valkering, enne 1944), hispaania ebahüatsint 'White Triumphator’. Valged õied on mai lõpus-juunis tugevas õisikus. 0.40 EUR
Hyacinthoides non-scripta (syn. Endymion non-scriptus, E. nutans, Scilla festalis, S. non-scripta, S. nutans), longus ebahüatsint (longus siniliilia, longus endüümion). 20-30 (50) cm kõrguse taime erinevused sarnasest hispaania ebahüatsindist: õisikud mais-juunis on longus tipuga, ühekülgsed, torujas-kellukjad 1,5-2 cm pikkused violettsinised lõhnavad õied on kitsamad, väljakäändunud tipmetega ja rohkem longus, tolmukapead kreemid ning lehed kitsamad. Kasvab looduslikult Lääne-Euroopas. Inglismaal on liik aedadest sedavõrd loodusse metsistunud, et teda peetakse seal juba ammu looduslikuks metsataimeks. Sel aastal pakun 1997. aastal Nantesest saadud seemnetest üleskasvatatud tumedate hiliste õitega õierikast varianti. 0.40 EUR
Hyacinthus orientalis 'Moreno’ (J. W. van der Veldt 1878), idahüatsint 'Moreno’. Varaseks ajatamiseks ja aiataimeks sobilik kahvaturoosade õitega sort. Õitseb mais. Minu poolt seni kasvatatud hüatsintidest näib see vähenõudlik sort Eesti kliimasse kõige paremini sobivat. 1 EUR
Iridodictyum 'Frank Elder’ ( = Iris 'Frank Elder’; H. F. D. Elder, enne 1978), võrkiiris 'Frank Elder’ (iiris 'Frank Elder’). 10 cm kõrguse aprillis õitseva taime suured, ümardunud õied on huvitav kombinatsioon kollasest ja sinisest – sinise soonestusega kollane õis on kahvatusinise tooniga üle valatud. Võrkiirised on madalakasvulised varakevadel õitsevad sibuliirised, mille õied puhkevad aias vaid mõned päevad lumikellukeste omadest hiljem ning õitsevad üheaegselt varajaste krookustega. Sügavasse potti istutatult sobivad võrkiirised ka ajatamiseks uuest aastast kuni kevadeni. Parasniiske muld kerges varjus, ehkki kasvab hästi ka päikese käes. 0.50 EUR
Iridodictyum 'Katharine Hodgkin’ (syn. Iris 'Katharine Hodgkin’, I. histrioides var. major × I. winogradowii; E. B. Anderson 1960), võrkiiris 'Katharine Hodgkin’ ( = iiris 'Katharine Hodgkin’). 10 cm kõrguse aprillis õitseva taime suured, ümardunud õied on huvitav kombinatsioon kollasest ja sinisest – sinise soonestusega kollane õis on kahvatusinise tooniga üle valatud. Parasniiske muld kerges varjus, ehkki kasvab hästi ka päikese käes. Samade vanemate (lüükia võrkiirise suure teisendi ja Vinogradovi võrkiirise) ristamisest on saadud ka sordid 'Frank Elder’ ja 'Sheila Ann Germaney’. 0.30 EUR
Iridodictyum reticulatum ‘William’ (syn. Iris reticulata ‘William’), harilik võrkiiris ‘William’ (võrkjas iiris ‘William’). Registreerimata võrkiirise sort, mis oma valkja (pigem kahvatusinise) õievärvuse poolest pole eristatav sortidest ’Natascha’ ja ’Album’. Selle sordi sain 1994. aastal Lätist Janis Rukšansilt. Tõenäoliselt on sort nimetatud sordiaretaja William van Eedeni auks (aretas sordi ’Natascha’) ja on saadud tõenäoliselt samast ristamisest, millest olid saadud ka sordid ’Natascha’ ja ’Albus’. Kõik 3 on muude võrkiirise sortidega võrreldes suhteliselt aeglased paljunejad. 0.60 EUR
Iris 'Aupaiste' (Margus Maripuu 2008), iiris ’Aupaiste’. Kuldkollaste õitega vahelmine aediiris kõrgusega 45 cm. 3 EUR
Iris regeliocyclus 'Charon' (Van Tubergen registered with KAVB in 1908, unregistered in Iris register) (RC), rüüiiris 'Charon’. See väga varajane sort on saadud 1907. aastal Korolkovi iirise ristamisest liigiga tumepurpurne iiris ((Iris korolkowii var. venosa × I. atropurpurea). Emataimena on kirjanduses mainitud ka nime I. korolkowii var. concolor. 40 cm kõrgune arillhübriid õitseb mai teisel poolel ja juuni algul. Sisemised (püstised) õielehed on helelillad laia helepruuni servaga, välimised (rippuvad) aga lillad pruuni aluse ja laia servaga. Suveks lehed kuivavad, kuid pärast suvist puhkeperioodi ajab iiris sügisel vastu talve välja uued lehed. Parim aeg rüüiiriste jagamiseks ja ümberistutamiseks on varakevad ja suve teine pool. Kuivalembeste taimedena ei taha rüüiirised puhkuse ajal (suve teisel poolel) niiskelt olla. 2 EUR
Iris regeliocyclus 'Dardanus’ (syn. Iris 'Dardanus’; van Tubergen), rüüiiris 'Dardanus’ (iiris 'Dardanus’). Sort on saadud Korolkovi iirise sordi 'Concolor’ ristamisest gruusia iirisega (I. korolkowii 'Concolor’ × I. iberica). 50-60 cm kõrgune tugevate varte ja suurte õitega hübriid õitseb juuni algul. Sisemised (püstised) õielehed on lillad, välimised (rippuvad) aga kreemil põhjal paikneva jämeda purpurse soonestusega. Suveks lehed kuivavad, kuid pärast suvist puhkeperioodi ajab iiris sügisel vastu talve välja uued lehed. Parim aeg rüüiiriste jagamiseks ja ümberistutamiseks on varakevad ja suve teine pool. Kuivalembeste taimedena ei taha rüüiirised puhkuse ajal (suve teisel poolel) niiskelt olla. 2 EUR
Iris regeliocyclus ‘Sylphide’ (syn. Iris ‘Sylphide’; van Tubergen, enne 1957), rüüiiris ‘Sylphide’ (iiris ‘Sylphide’). Sülfiid tähendab naissoost õhuvaimu ehk õhulist naisolevust. Korolkovi iirise (Iris korolkowii) hübriid seni kindlaks tegemata arilliirisega. Taime kahvatulillad õielehed on tiheda purpurse triibustusega. Ei talu liigniiskust. 2 EUR
Iris stolonifera ARJA 98-04 (coll. in Sino (Sina) valley, S Uzbekistan), võsund-iiris ARJA 98-04. Tartu botaaniku Maximowiczi kirjeldatud Regelia alamsektsiooni kuuluva liigi juurikad koosnevad üheaastastest lühikestest jämenenud paksendustest ning peenematest ja kordades pikematest maa-alustest võsunditest. 50 cm kõrgusel varrel on mai lõpus - juuni algul 2-3 õit läbimõõduga 5-7 cm. Sinkja või pruuni habemega pruunid kuni violetsed õied on alati laiade erk-pruunide servadega (soonevõrgustikuga). Üldmulje õiest jääb pruun lilla laiguga õielehtede keskel. Kitsad lehed kuivavad pärast õitsemist. Liik kasvab Kesk-Aasias Dušanbe ja Samarkandi linnade vahel Zarafšoni ja Turkestani mäestike kivistel ja savistel loode- ja läänenõlvadel ning niisketel mägiaasadel. See ilus liik öitsevat teoreetikute arvates meie jahedas ja niiskes kliimas soojapuuduse tõttu vähe ning hävivat vihmade tõttu, mida tema kodumaal puhkeperioodil pole. Soovitatakse igal aastal välja kaevata ja hilissügisese tagasiistutuseni soojas ja kuivas hoida. Pakun teile Lõuna-Usbekistanist Hisori aheliku edelaossa jäävatest Tšulbairi mägedest Sino (Sina) küla lähedalt 2000-3000 m kõrgusel asuvast Sino (Sina) orust 1998. aastal Janis Rukšansi ja Arnis Seisumsi poolt korjatud risoome. Sealne asurkond on õievärvuselt maksimaalselt varieeruv, nii et korjajatele näis, et kahte ühesugust taime seal polnudki. Nad püüdsid valida vaid endi meelest parimaid. Teoreetikute seisukohtadele vaaatamata on sealsed selle liigi taimed osutunud meie kliimas üllatavalt vastupidavateks, õitsedes avamaal küllalt sageli ja andes mõnikord harva koguni seemneid. 6 EUR
Iris stolonifera 'Stormy Weather' (Janis Rukšans 2010, selection from Sina stock: ARJA 98-04; coll. in Sino (Sina) valley, Surxondaryo viloyati, SE Uzbekistan), võsundiiris 'Stormy Weather'. 2012. aastal oli see sort minu aia kõige varajasem iiris, puhkedes 20. mail. Lilla õis on pruuni servaga. 10 EUR
Lilium 'Bars' (Vasiliy Mihailovitsh Tshutshin, 1985; Ia), liilia ’Bars’. See vene sort on saadud sortide 'Mystic Gold' ja 'Metelitsa' ristamisest. Õied rohekasvalged, keskosas täpilised. Õite läbimõõt 18 cm. Taime kõrgus 140 cm. Õitseb juulis. 2 EUR
Lilium Komet hybrids (Joachim Petruske 1975; II; L. martagon x L. tsingtauense),liilia Komet-rühm. 120 cm kõrgune kirju liilia ja tsingtau liilia kollaseõieline hübriid. Sordirühm on aretatud Saksamaal Joachim Petruske poolt 1975. aastal. Keskvarajane. 7 EUR
Lilium martagon 'Gey Lights' (raiser J. de Graaff; period hybridisation 1954; II), kirju liilia 'Gey Lights'. 150 cm. Omapärane kollakasroosa õievärvus. Poolvari. Parasniiske muld. 5 EUR
Lilium pensylvanicum VS 93-87 (syn. L. dauricum; spont. Russia, Far East, Habarovskiy kray, 70 km E from Komsomolsk na Amure, Gorin, Vtoroi Byk, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1993), dauuria liilia Gorinist. Liigi levila ulatub Altai idaosast kuni Kaug-Idani, Mongoolia põhjaossa, Koreasse, Jaapanisse ja Hiina kirdeossa. Kuni 120 cm kõrgusel varrel puhkevad juunis-juulis püstised karikakujulised oranžkollased, oranžid või punased õied. Söödavate sibulate ja õitega lubjalembene liik eelistab päikeselist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka poolvarjus ning isegi varjus. Pakun Mart Veeruse ja Arnis Seisumsi poolt 1993. aasta mais Habarovski kraist Amuuri lisajõe Gorini äärest Vtoroi Bõkist (VS 93-87) korjatud taimi. Algselt olid taimed Lätis ebaõigesti etiketitud nimega „Lilium maximowiczii (collected in Gorin)“. Mart ja Arnis on Vtoroi Bõkist korjanud Lilium pensylvanicum VS 93-87, mitte aga Lilium pseudotigrinum (syn. L. maximowiczii) taimi. L. maximowiczii kasvab Primorje krais, mitte Habarovski krais. 5 EUR
Lilium pensylvanicum from Olga (syn. L. dauricum, spont. Primorski krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1988), dauuria liilia Olgast. Liigi levila ulatub Altaist Kuriilideni. Kuni 120 cm kõrgusel varrel puhkevad juunis-juulis püstised karikakujulised oranžkollased kuni punased õied. Teile pakutavad sibulad on korjanud Ljudmila Kurševa Primorje kraist Olga asula juurest 1988. aastal. Söödavate sibulate ja õitega lubjalembene liik eelistab päikeselist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka poolvarjus ning isegi varjus. 8 EUR
Muscari armeniacum 'Argaei Album’ (syn. M. argaei hort. 'Album’; van Tubergen), armeenia kobarhüatsint 'Argaei Album’. Van Tubergeni firma poolt kultuuri viidud vormi pole hiljem loodusest enam leitud. 10-20 cm pikkusel varval puhkevad mais keskmised kuni hilised väikesed tihedad puhasvalged piklikmunajad õisikud. Erinevalt teistest kobarhüatsindi sortidest on teda mugav ümber istutada nii, et midagi maha ei jääks, kuna sellel sordil peenikesi tütarsibulaid ei tekigi. 0.50 EUR
Muscari armeniacum 'Fantasy Creation’ (A. L. van Bentem 1989), armeenia kobarhüatsint 'Fantasy Creation’. Sibulast tekib mitu tugevat 15-20 cm kõrgust õisikuvart, millel mais-juunis puhkevad väga tihedad, suured ja laiad koonilised õisikud (9 × 6 cm). Viljatud sulgjalt harunevad täidisõied on algul sinised, hiljem purpursinised. Õitsemise lõpul muutub õisik tipust alates roheliseks ning lõpetab juuni keskpaigas üleni rohelisena. Õisik ei närtsi, vaid kuivab, mistõttu teda saab kasutada põneva lisandina lilleseades. Sarnasest kuulsast täidisõielisest sordist 'Blue Spike’ on ta hilisem ning veelgi tihedama õisikuga. 0.20 EUR
Muscari azureum 'Album' (syn. Hyacinthella azurea 'Alba’; J. Bijl van Duyvenbode 1939), taevassinine kobarhüatsint (pisi-kobarhüatsint) 'Album'. Türgi mägedest pärineva 5-10 (20) cm kõrguse endeemse, varakevadel aprillis õitseva sibullille arvukad puhasvalged õied on koondunud väikesesse, kuni 3 cm pikkusesse tihedasse õisikusse. Õied ei kitsene tipust nagu kobarhüatsindil, vaid on kellukjad, mistõttu liiki on botaanikute poolt paigutatud ka pisihüatsindi (Hyacinthella) perekonda. 0.50 EUR
Muscari armeniacum 'Valerie Finnis' (raiser Valerie Finnis, registrant De Goede Bulbivaria 1998), armeenia kobarhüatsint 'Valerie Finnis’. Valerie Finnis (Lady Scott) leidis selle kobarhüatsindi oma Inglismaa aias. Pole teada, kas ta sai sibula kelleltki või oli see tema aias isekülvist tekkinud seemik. Valerie Finnis andis sibulaid Wayne Roderickile, kelle aias Californias nägi õitsevaid taimi külas viibinud sõber Win de Goede. Puukooliomanik De Goede viis taimi Hollandisse, paljundas neid, andis sordile nime ning registreeris selle enda nimele 1998. aastal. Kataloogides pakutakse seda sorti nii armeenia (M. armeniacum) kui ka lõhnava kobarhüatsindi (M. neglectum) sordina. Lehtede poolest on ta lähedasem lõhnavale kobarhüatsindile. Maikuus õitseva 15 cm kõrguse taime hele-taevassinised, tipust ahenevad 0,4 cm pikkused õied on koondunud laia ja väga tihedasse õisikusse. 0.20 EUR
Muscari 'White Beauty' (M. 'White-rose Beauty', Aldonis Verinš 1978), kobarhüatsint 'White Beauty'. Pikavarreliste, kuni 25 cm kõrguste taimede mais puhkevate valgete õisikute alaosas esineb väga nõrk roosakas varjund, mis avaldub paremini külma kevade ja happelise mulla korral. Läti sordiaretaja Aldonis Verinš valis sordi välja Põhja-Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast Naltšiki lähedalt Sovetskoje küla juurest 1969. aastal korjatud sibulatest. 0.30 EUR
Narcissus minor var. conspicuus, väikese nartsissi silmapaistev teisend. Ladina sõna „conspicuus“ tähendab selgesti nähtav, silmnähtav, väljapaistev, silmapaistev, silmatorkav, tähelepanu äratav, oivaline, suurepärane. Vaid 20 cm kõrgune meil aprillis-mais õitsev väikese nartsissi teisend, mis erineb liigi tüüpteisendist kahvatukollaste (peaaegu valgete) ja veidi väändunud õielehtede poolest. Pikk trompet on tumekollane. Suure erinevuse tõttu õielehtede ja trompeti kollase tooni intensiivsuses näib peaaegu kahevärvilisena. Pärineb Püreneedest. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR
Narcissus 'Velasquez' (raiser J. W. A. Lefeber 1977, unregistered; 2 Y-O), nartsiss 'Velasquez'. Sort on silmapaistva erksa oranži lisakrooniga. Õielehed on peaaegu valged, kuid aluselt ja keskosast selge kollase varjundiga. 1 EUR
Ornithogalum magnum, suur linnupiim. 40-150 cm kõrguse taime kitsa rohelise seljatriibuga valged õied on juunis-juulis koondunud pikka ja laia kohevasse õisikusse. Viljaraod kaarduvad laialt ülespoole. Liik kasvab Kaukaasias. Sarnase kaar-linnupiima (O. arcuatum) õisik on kitsam ja tihedam. 1 EUR
Ornithogalum schelkownikowii, hajastani linnupiim. Umbes 1 m kõrguse taime arvukad valged õied on juunis-juulis pikas õisikus. Kuni 1 cm pikkused õielehed on kitsa rohelise seljatriibuga. Peale õitsemist käänduvad viljaraod kaarjalt üles. Lehed on kitsad – kuni 1 (1,5) cm laiused. See Kaukaasia alpi- ja lähisalpiniitude endeem on kirjeldatud Armeeniast. Õielehe selge rohelise seljatriibu poolest erineb hajastani linnupiim väga lähedasest kaar-linnupiimast (O. arcuatum). 3 EUR
Paeonia lactiflora, valgeõieline pojeng (leiukohata). Enamiku pojengisortide metsik esiema Ida-Aasiast. Kaug-Ida looduses esinevad põhiliselt valged, harvem kahvaturoosad isendid. Pakutava klooni looduslik leiukoht pole teada. Korrapärane lihtõis 5-10 puhasvalge kroonlehega ja kollase tolmukakimbuga. Õis on väike (d 11 cm), ent see-eest on õievarrel lisaks peaõiele veel mitu kõrvalõit, mis pikendab tunduvalt õitseaega. Õied on meeldivalt ja tugevalt lõhnavad. Madal puhmik (70 cm) väga varajase õitseajaga. Taime olen saanud 1981. aastal Tartu lillekasvatajalt Põdralt. 5 EUR
Paeonia lactiflora 'Black Velvet' (Murawska 1957), valgeõieline pojeng ’Black Velvet’. Sort on saadud 'Chippewa' ja 'Matilda Lewise' ristamisest. Puhkedes mustjaspunane kuni väga tumepunane, hiljem tume-kirsipunased, keskmise suurusega (d 14 cm), hõre, arvukate tolmukatega, poolkera tüüpi täidisõis. Keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Tiheda õie saamiseks nõuab rammusat mulda. Olen selle sordi ainus pakkuja Eestis. Maailma aiandusest on see sort peaaegu kadunud. 19 EUR
Paeonia lactiflora seedling 6d-11A, valgeõielise pojengi seemik 6d-11A. ’Miss America’ isekülvist tekkinud seemik on lähtesordist heledama ja suurehõlmisema lehega. Õied valged, lihtsad (kuni pooltäidisõielised). 4 EUR
Paeonia lactiflora seedling 18c-34, valgeõielise pojengi seemik 18c-34. Sordi 'Westerner' 2002. aasta külvist kasvanud taimede seast välja valitud seemik on keskmiselt roosade kuni heleroosade keskmise tihedusega täidisõitega. Tolmukaid või staminoode on, kuid tihedamates õites nad välja ei paista. Keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega. 4 EUR
Paeonia 'Yellow Crown' (Itoh 1964), pojeng ’Yellow Crown’. Itoh-hübriidid (mõnikord nimetatakse neid ka sektsioonidevahelisteks hübriidideks) on meie kliima jaoks sobilikud ristandid rohtsete ja puispojengide vahel, mis käituvad rohttaimedena. 1948. aastal õnnestus jaapani aretajal Toichi Itohil tolmeldada valgeõielise pojengi (P. lactiflora) täidisõielist sorti 'Kakoden' hübriidse prantsuse pojengi (P. ×lemoinei) kollaseõielise sordi 'Alice Harding' õietolmuga ning saadud seemnetest seemikud kasvatada. Itoh suri 1956. aastal oma taimede õitsemist nägemata. Itohi väimees jätkas taimede eest hoolitsemist ning 1963. aastal puhkes esimene neist õide. Kokku valiti seemikutest välja 4 head sorti, mis kõik olid pooltäidisõitega ning nende säravkollased kroonlehed olid punase aluslaigukesega. Ameerika kuulus pojengikasvataja Louis Smirnow ostis 1960-ndate aastate lõpus Itohi leselt 4 pojengisorti ('Yellow Crown', 'Yellow Dream', 'Yellow Emperor' ja 'Yellow Heaven') ja registreeris need 1974. aastal Ameerika Pojengiseltsi (APS) registris Itoh-Smirnow-hübriidide nime all. APS nimetas hiljem uue sordirühma Itoh-hübriidideks. Nad taluvad teistest sortidest paremini poolvarju. Nende istutamine ja kasvatamine ei erine muude rohtsete pojengide omast. Eesti kliimas on Itoh-hübriidid vastupidavaks osutunud. ’Yellow Crown’ õitses esmakordselt maailmas 1964. aastal. Tumekollased pooltäidisõied on punaste aluslaikudega. Õied kipuvad end peitma lehtede vahele. Lehestik on sarnasem puispojengile. Smirnov registreeris sordi 1974. aastal. Puhmik on väga madal (50 cm). 25 EUR
Puschkinia scilloides var. libanotica 'Alba', harilik puškiinia 'Alba’. Õied on nii puhasvalged, et isegi õielehe sinine kesksoon puudub. 0.15 EUR
Scilla bifolia, kahelehine silla (kahelehine siniliilia). Aprilli keskel puhkevad kuni 25 cm kõrguse taime tihedas püramiidjas, veidi ühekülgses kobaras arvukad väikesed (läbimõõt 1,5 cm) sügavsinised laialt avatud lõhnavad õied. Liik kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Türgis, Kaukaasias ja Süürias. See suurepärane ja vastupidav varakevadel õitsev aiataim sobib oma vähenõudlikkusega ka looduslikuma ilmega alale, näiteks parki metsistumiseks. Ta kasvab hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus. 0.30 EUR
Scilla bifolia 'Rosea', kahelehine silla 'Rosea’. Maailmas 1601. aastast kasvatatav 10 cm kõrgune heleroosade õitega sort on väga kahvatu – vaid õiepungad on erkroosad, puhkenud õied aga on peaaegu valged. 0.50 EUR
Scilla mischtschenkoana (syn. S. tubergeniana), Tubergeni silla (Tubergeni siniliilia). Sibul võib anda 1-3 10 cm kõrgust varba. Varrel puhkeb aprillis üllatavalt vara 2-4 kahvatusinist kuni peaaegu valget laikellukjat õit. 1-1,5 cm pikkuste õielehtede seljal on sinine soon. Liik kasvab Kaukaasias Zangezuri mäestikus ning Iraanis. Samavärvilise õiega harilik puškiinia (Puschkinia scilloides) erineb Tubergeni sillast tolmukatest tekkinud väikese lisakrooni poolest. Tubergeni silla on meil aias vastupidav. Scilla mischtschenkoana sort ‘Zwanenburg’ (C. J. H. Hoog 1945), Tubergeni silla ‘Zwanenburg’ ehk Tubergeni siniliilia ‘Zwanenburg’ on välja valitud Zwanenburgi puukoolis C. J. H. Hoogi poolt. Nii õied kui ka kesktriip on tumedamad sinised kui klooni ‘Tubergeniana’ puhul. Ka õisi on 4-6 ‘Tubergeniana’ 3-4 asemel. Sort õitseb liigist kuni 10 päeva hiljem ning ka tema lehed on kitsamad kui ‘Tubergenianal’. Sort on meil levinum kui liik ning kohati on nad puukoolides segamini läinud. Seetõttu on ka sordi ’Zwanenburg’ kirjeldus sageli vastuoluline. Ka mina ei riski määratleda, kas siin pakutavad eri allikatest saadud partiide kaupa veidi varieeruvad taimed kuuluvad ’Zwanenburgi’ või ’Tubergeniana’ klooni alla. Päike kuni poolvari, parasniiske muld. 0.40 EUR
Tulipa batalinii ‘Apricot Jewel’ (syn. Tulipa linifolia Batalinii rühm 'Apricot Jewel'; G. H. Hageman & Sons 1961), Batalini tulp ‘Apricot Jewel’. 10-15 cm kõrgust sorti peetakse ‘Bright Gemi’ spordiks (pungamutandiks). Väljast aprikoosivärvi (kollakasroosa) õis mais on seest kuldkollane. 0.50 EUR
Tulipa batalinii ‘Bright Gem’ (Tulipa linifolia Batalinii-rühm 'Bright Gem'; Jan Roes 1952), Batalini tulp ‘Bright Gem’. Hollandis Heemstedes aretatud 10-15 cm kõrguse ja mitmeid auhindu saanud sordi väävelkollased õied on oranžika varjundiga. 0.30 EUR
Tulipa 'Burgundy’ (J. J. Grullemans & Sons, Ltd. 1957), tulp 'Burgundy’. Tume-purpurvioletne liiliaõieline tulp. 0.60 EUR
Tulipa 'Eric Hofsjö’ (van Tubergen Ltd. 1957), tulp 'Eric Hofsjö’. Selle 70 cm kõrguse jämeda õievarrega darvinhübriidi suur karmiinpunane õis on kreemikasvalge servaga. 0.60 EUR
Tulipa 'Fringed Beauty' (pre-1931), tulp 'Fringed Beauty'. Sordi ’Titian’ sport (pungamutant). 25 cm kõrgune täidisõieline punane tulp on kuldkollaste servanarmastega. On aeglane paljuneja. 1 EUR
Tulipa humilis (syn. T. pulchella, T. violacea), kaunis tulp. 10 cm kõrguse taime enamasti heleroosad, kuid siin pakutaval variandil lillad 2,5-5 cm pikkused lehterjad õied aprilli lõpus või mais on enamasti varrel ühekaupa. Põhjalaik võib olla kollane, sinine või purpurne. Tolmukaniidid on kollased, harva tumedad, tolmukapead kollased või tumedad. Pakutava variandi tolmukaniidid on kollased ja tolmukapead tumwdad. 2-4 kitsast, altküljelt halli lehte on küllalt maalised. Liik kasvab Aserbaidžaani, Türgi lõuna- ja kaguosa, Iraani põhja- ja loodeosa ning Iraagi põhjaosa mägedes. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 0.30 EUR
Tulipa kaufmanniana 'Dubia', Kaufmanni tulp ’Dubia’. Janis Rukšans on Hollandi kaubanduses „T. dubia“ nime all müüdavat madalat varianti tähistanud nimega Tulipa „dubia" ’Dutch’, sest sellel suhteliselt harva pakutaval kaubanduslikul vormil pole midagi pistmist ehtsa kõheltulbiga (T. dubia). Tegemist on Kaufmanni tulbi mingi hübriidiga, mis on valgete ümardunud õielehtedega ja suure kollase südamelaiguga. Õielehtede lilla selg on kollase servaga. Kahtlasele nimele vaatamata näeb õis kena välja. 0.50 EUR
Tulipa 'Montgomery' (E. J. van der Zaal, 1945), tulp ’Montgomery’. Hiline lihtõieline. Valge õis erkpunase laia servaga. Õis muudab õitsemise käigus pidevalt oma värvust. Puhkedes on valge õis vaid kitsa punase servakesega, kuid õitsemise lõpuks muutub õis üleni punaseks. 55 cm. 0.50 EUR
Tulipa neustruevae (syn. T. paradasystemon), Neustrujeva tulp. 10-30 cm kõrgune vars kannab kitsaid läikivrohelisi lehti mõõtudega üle 10 cm × 1 cm ning väga varakult, juba aprillis puhkevat 1-3 tumekollast, päikese käes tähtjalt avanevat õit. Selle välimised õielehed on seljalt rohekaspruunid ning tolmukad tumekollased. Liik kasvab Kesk-Aasias Fargona (Fergana) ja Tšatkali mäestikes. Ta on lähedane karvasetolmukalisele tulbile (T. dasystemon). 0.30 EUR
Tulipa tarda, hilistulp. 5-20 cm kõrgusel taimel on 3-7 kitsapoolset tumerohelist lehte. Mitmeõielise liigi valged õied aprilli lõpus-mais on väga suure kollase põhjalaiguga – üle kolmveerandi õiest on kollane, vaid õielehtede tipud on valged. Sisemistest (3,5 × 1 cm) tunduvalt kitsamad välimised õielehed on seljalt rohekaslillakad. Tolmukad on üleni kollased. Päikese käes avaneb õis tähtjalt, pilves ilmaga aga on suletud. Alles 100 aastat tagasi kultuuri viidud tetraploidne Põhja-Tian Shani endeemne liik esineb looduses väga harva, ent aedades (ka Eesti omades) sageli. Hilistulp on suurte aiandusauhindadega lausa üle külvatud ja on seda ka väärt. Meil vastupidav suurepärane kiviktaimlataim paljuneb nii vegetatiivselt kui seemnetega. Õitsvad taimed saadakse 4 aastat peale külvi. Taimi kaua ühel kohal kasvatades moodustub ilus kogumik. 0.20 EUR
Tulipa turkestanica hort., aednike turkestani tulp. 25 cm kõrgune või pikemgi vars kannab aprillis lühikestel õieraagudel kuni 7 õit. Väikesed valged tähtjad õied läbimõõduga 3-5 cm on oranžikaskollase põhjalaiguga ning seljalt tuhmvioletsed. Pakun siin traditsioonilist Hollandis kasvatatavat mustade tolmukapeadega kõrgekasvulist turkestani tulbi vormi, mis botaanikute jaoks on tegelikult hoopis paarisõielise tulbi (T. bifloriformis) üks aedselektsioon. Võib kasvada aias aastaid ilma sibulaid välja kaevamata. 0.20 EUR
Tulipa urumiensis, urmia tulp. Vaid 5-10 cm kõrgusel varrel avanevad aprillis tähtjalt seest üleni kollased (ka tolmukad) õied. Liik kasvab Loode-Iraanis Urmias. Läänes kasvatatavad taimed pärinevad enamasti Anton Kronenburgi poolt Ida-Türgist Iraani piiri äärest 1920-ndatel aastatel korjatud sibulapartiist. Selle partii 10-15 cm kõrgused 1-2 õielised taimed on seljalt pronksja varjundiga. Välimuselt sarnase hilistulbi (T. tarda) kollaste õielehtede tipud on valged. Urmia tulp vajab suvel kuiva mulda. 0.20 EUR
Lugupidamisega Sulev Savisaar