SIBULLILLEDE POSTIMÜÜK 2013

Sulev Savisaar

Tutvustan teile mõningaid oma aia sibullilli, mida on võimalik posti teel tellida. Kõik pakutavad taimed on läbi teinud paljuaastase katsetuse avamaal ning ühtegi neist pole ma talveks katnud. Pakutavate taimede kogused pole suured. Minu senised tellijad, kes on taimi tellinud kasvõi korra kahe viimase aasta jooksul, on ajaliselt väikeses eelisolukorras, sest saavad kohese meiliteate uue kataloogi ilmumisest. Mõnede taimede puhul on see oluline, sest istutusmaterjali hulk on mul piiratud ning mõnda menutaime ei pruugi hilistele tellijatele enam jätkuda. Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Tellimusi võtan vastu kuni 20. augustini (erandina ka hiljem). Taimed üritan saata tellijatele postiga teele senisest kuu aega varem, juba augusti lõpus (kui ma selle tähtajaga suure töömahu tõttu toime ei tule, siis võib osade pakkide väljasaatmine jääda septembri algusossa). Septembrikuu jooksul tahan tegelda pojengide kaevamise ja saatmisega. Sibullillede kataloog ja pojengide kataloog on erinevad kataloogid ja ka taimede saatmisajad on kummalgi oluliselt erinevad. Kes soovib tellida mõlemaid: nii sibullilli kui pojenge, see teadku, et pakid saadan neile eraldi ja erineval ajal: enne (augusti lõpus) sibullillede pakk ja pärast (septembri lõpus) pojengide pakk. Kui keegi on hilinenud tellimuse teinud alles septembris, siis tema võib küll pojengide tellimuselele lisada ka sibullilli ning vaid neile saadan ma mõlemad taimerühmad koos. Osa sibullilli (näiteks sügislilled (Colchicum) ja mõned muud) tahaksin septembri alguseks juba mulda tagasi istutada.

Postikulud - pakend pluss saatekulud – 3 EUR tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse. Tellimused saata meiliaadressil , kontakttelefon on 735 1842 ja 5623 4524. Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175, Sulev Savisaar.

Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.

Pakutavate taimede sibullilledeks nimetamine on väike lihtsustus, kuna mitte kõik postimüügikataloogis pakutavad taimed ei kuulu sibullillede hulka. Aga enamik siiski.

Erandkorras on võimalik posti teel saadetavatele taimedele tellimusse lisada ka mõningaid vaid koha peal pakutavaid taimi. Liigselt ei tasuks selle võimaluse peale siiski loota, sest osa taimi on sel ajal posti teel saatmiseks liiga ebamugavad (suured ja lopsakalt lehistunud) ning aeg nende saatmise jaoks ebasobiv. Ka võivad mõned taimed koha peal müügis olles otsa lõppeda. Halvimal juhul ei saa Te vaid koha peal pakutavatest taimedest lisaks midagi. Aga huvi korral tasub alati õnne proovida!

Lisan siia ka paar raamatuviidet, kust huvilised saaksid sibullilledest põhjalikumalt lugeda:

1) Sulev Savisaar. EESTI SIBULLILLEENTSÜKLOPEEDIA. Eesti aedades kasvatatavad sibullilled (980 liiki ja 4000 sorti 81 perekonnast koos kirjelduste ja kasvunõuetega). Varrak. 2004. 432 lk.

2) Sulev Savisaar. 100 SIBULLILLE. Ajakirjade Kirjastus. 2007. 131 lk.

Postimüügiga pakutavad taimed:

1. Adonis amurensis seedlings mix, amuuri adoonis seemikute segu. Tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluva 10–20 cm kõrguse taime suhteliselt suured, kuni 5 cm läbimõõduga umbes 15 kroonlehega kollased õied hakkavad õitsema ülivara – juba aprillis (mõnikord koguni märtsis, ühel erandlikul aastal koguni veebruaris läbi lume), varajaste kloonide puhul veel enne lumikellukest ja lumekuppu. Ilmadest olenevalt kestab õitsemine 2-3 nädalat. Amuuri adoonis on varakevadel koos kuldõielise krookuse sordiga “Uschak Orange“ esimene kollane lill aias. Õitsemise ajal esialgu väike lehestik areneb pärast õitsemist tihedaks lehepadjandiks, mis erinevalt teistest adooniseliikidest kuivab juunis või juulis. Risoomide jagamiseks sobiv aeg on vaid sügisel. Pikaealine ning väga külmakindel Kaug-Ida, Jaapani ja Mandžuuria taim kasvab parasniiskel mullal lehtpuude varjus või poolvarjus. Kirjanduse andmeil eelistab amuuri adoonis poolvarju, kuid minul kasvab edukalt täispäikeselisel kuival kasvukohal ning ka teistelt kasvatajatelt saadud tagasiside järgi kasvab ja õitseb ta päikese käes paremini kui poolvarjus. Erinevalt lubjalembesest kevadadoonisest (mis õitseb alles mais) eelistab amuuri adoonis happelist mulda. Mai lõpus või juunis valmivatest seemnetest annab ta aias isekülvi. Olen selle liigi taimi saanud veerand sajandit tagasi erinevatest looduslikest leiukohtadest Sahhalini saarelt ja Primorje kraist. Taimede välimus varieerub tugevasti nii õievarre värvuse (rohelisest punaseni), õie tupplehtede värvuse (puhaskollasest ja rohekast kuni lillakaspruunini), õitseaja, lehtede kuju ja lehtede arengu kiiruse (lehed on õite puhkemise ajaks vähem või rohkem arenenud) ja muude tunnuste poolest. Pakungi erineva välimusega seemikute segu. 7.50 EUR

2. Adonis amurensis from Tomari (spont. Sakhalin, Tomari; collector Yuri Uspenski 1984), amuuri adoonis Tomarist. Need taimed on korjatud 1984. aastal Sahhalini saare lõunaosast Tomari linna lähiümbrusest sealse lillekasvataja Juri Uspenski poolt 1984. aastal. 10 EUR

3. Allium aflatunense, aflatuni lauk. Liik on nime saanud Kirgiisias Tšatkali mäeahelikus asuva Aflatuni mäekuru järgi. Hollandlased levitavad aflatuni laugu eksitava nime all massiliselt üle maailma hoopis ühte teist liiki, mille õige nimi on hollandi lauk (A. hollandicum). Erinevalt kaubandusest pakun ehtsat liiki, mida enamik aednikke seni näinud pole. Tian Shani mäestikus Kirgiisias ja Usbekistanis kasvava laugu 120 cm kõrgusel tugeval lehtedeta varrel puhkeb juuni algul tähtjate õitega 6-10 cm läbimõõduga ülitihe lillakaspurpurne keraõisik. Kaunid ja võimsad omanäolised sinihallid laiad lehed kipuvads kahjuks õitseajaks tipust juba kuivama. Pakun sel aastal põhiliselt sordi “Haljas“ (selle sordi lehed ei kuiva nii vara) külvist saadud seemikuid. Tahaksin loota, et vähemalt mõned seemikud on emalt pärinud kauasema lehestiku säilivuse. 1 EUR

4. Allium ampeloprasum var. babingtonii, Babingtoni lauk. See külmakindel veidi üle meetri kõrgune taim on üks porrulaugu teisenditest (kuulub porrulauguga samasse liiki). Teisend kasvab Atlandi rannikul Lääne-Iirimaal, Edela-Inglismaal Cornwallis ning Kanalisaartel arvatavasti jäänukina kunagisest kloostrites kasvatamisest. Küllalt huvitavates ning toeta püsti seisvates õisikutes on palju suuri sigisibulaid, mis ei pudene enne täielikku valmimist, mis võimaldab teisendit aias kasvatada, kartmata sigisibulatega levimist. Sigisibulate vahelt välja kasvavatel pikkadel õieraagudel paiknevad juulis-augustis lillad õied. Kuivatatud õisikuid kasutatakse kuivseadetes. Hind on antud sigisibula kohta. 1 EUR.

5. Allium amplectens, läänelauk. USA mägedest pärineva vähenõudliku taime 10-40 cm kõrgusel varval paiknevad peaaegu kerajad õisikud koosnevad juunis-juulis 10-50 valgest tähtjast õiest. 2 EUR

6. Allium cassium subsp. hirtellum (Cilician Gate, Turkey). Laugu aianduslikule uudsusele viitab seegi, et tal eestikeelne nimevaste puudub. Liik kasvab looduslikult Türgis ja Liibanonis. 30 cm pikkusel varrel puhkevad juunis poolkerajad valged pikaraolised õisikud. Tšehh Eduard Hanslik korjas taimed türgist Kiliikia Värava juurest. Kiliikia Värav (Gülek Boaz1) on mäekuru Tauruse mägedes, olles tähtsaim ühendustee Kiliikia ja Vahemere ning Anatoolia kiltmaa (Kapadookia) vahel. Taime vastupidavus ja paljunemine on meie oludes hea 3 EUR

7. Allium cernuum (red), kaldlauk (lillakaspunane). Arnold Hannusti käest saadud kaldlaugu lillakaspunaste õitega värvivariant. Õitseb juulis. Osa botaanikuid peab kaldlaugu Ameerika idaosast pärinevat tumedaõielist varianti eraldi liigiks äligeini lauguks Allium allegheniense 2 EUR

8. Allium cupanii subsp. hirtovaginatum JW 5866 (spont. Turkey), mungalaugu karvasetupene alamliik. See alamliik erineb tüüpalamliigist karvaste lehetuppede ning alusel lõhestunud sibulakesta poolest. Alamliik kasvab Türgis. See kuni 25 cm kõrgune tagasihoidliku välimusega taim on huvitav õitseaja tõttu septembris. On meie oludes vastupidav ning hea paljuneja. Algtaimed on korjatud J. Watsoni poolt 1958. aastal Türgist. Teadlased alles vaidlevad, millised alamliigid kus kasvavad ja millise alamliigi alla kuuluvad Türgi taimed. 3 EUR

9. Allium litwinowii “Aquamarine“ (Janis Rukšans 2009; syn. Allium caesium “Pskem“s Beauty“, Janis Rukšans 2001; ARJA 98-91; spont. Ikhnachsai gorge, Pskem, Uzbekistan), Litvinovi lauk “Aquamarine“ (sinilauk “Pskem“s Beauty“). Lätlased Arnis Seisums ja Janis Rukšans korjasid 1998. aastal Usbekistanist Pskemi ahelikust Ihnachsai mäekurust 30-40 cm kõrguse hele- kuni kahvatusiniste õitega taimevariandi, mille õielehed on tumedama kesksoonega. 2001. aastal andis Janis sinilauguks (Allium caesium) peetavale sordile nimeks “Pskem‘s Beauty’. See õitseb meie oludes juunis ja juulis. 2009. aastal muutis Janis sordinime “Aquamarineks“. 2013. aastal teatas Janis, et seni sinilauguna pakutud sort “Aquamarine“ kuulub tegelikult hoopis Litvinovi laugu alla. Minu aias on sort kasvanud üle 10 aasta. 5 EUR

10. Allium lycaonicum (spont. Central Turkey, N of Anhorz at 1700 m), lükaoonia lauk. Ametlik eestikeelne nimi taimel puudub. Lükaoonia on ajalooline maa-ala Väike-Aasia keskosas. Suhteliselt tagasihoidlik, kuid haruldane 40-50 cm kõrgune juunis puhkevate tumedate läikivate purpursete õitega taim. Tšehh Eduard Hanslik korjas siin pakutavad taimed Türgi keskosast Anhorzist põhja poolt 1700 m kõrguselt. 8 EUR

11. Allium meteoricum, kloostrilauk. 15-20 cm pikkustel vartel puhkevad juuli esimesel poolel väikeses 1-3 cm läbimõõduga õisikus kahvaturoosad torujad õied. Kesk-Balkani kuivadelt mäenõlvadelt ja kaljudelt pärineva liigi sibulad on looduslikult väikesed. 2 EUR

12. Allium oliganthum, kasahhi lauk. Kasahstanist kirjeldatud murulaugu sugulane on samuti õõnsate poolruljate kitsaste lehtedega. 15-35 cm kõrgusel varrel puhkeb mai lõpus kellukjatest roosadest kuni roosakasvioletsetest õitest koosnev kimpjas kuni kerajas paljuõieline püstine õisik. Looduses kasvab liik sooldunud või niisketel niitudel. Maailma aianduses väga haruldane liik on aias kasvunõuetelt lähedane murulaugule 3 EUR

13. Allium oreophilum ‘Kuramin‘s Dwarf’ (Arnis Seisums 1997, SAVV 95-6), mäestiklauk ‘Kuramin‘s Dwarf’. Mäestiklaugu kõige madalakasvulisema variandi kõrgus on vaid 5-8 cm. Õied on väga tumedad purpursed – palju ei puudu, et lausa mustjaspurpursed. Algsordil esineb varieeruvust, mistõttu on pigem tegu sordirühmaga. Selle omapärase ja üliharuldase variandi sibulad korjati Arnis Seisumsi ja Viktor Voronini poolt 1995. aastal Usbekistanist Kurama mäestikust 2800 m kõrguselt kohast nimega 33. kilomeeter. Õitsevad sibulad on väga pisikesed, umbes herneterasuurused. 8 EUR

14. Allium oreophilum “Kusavli Curl“ seedling, mäestiklauk “Kusavli Curl“ seemik. Seemik on saadud Lätis sordi ‘Kusavli Curl‘ seemnete külvist. Too väga madalakasvuline ebatavaliselt käändunud lehtedega (tipud peaaegu rullis) sort (‘Kusavli Curl‘) on korjatud lätlaste poolt Tadžikistanist Kusavli-sai („sai” tähendab jõge) ülemjooksult 3200 meetri kõrguselt. Seemikul ei näi emataimega peale tumeda õievärvuse midagi ühist olevat: ta on kõrgekasvuline, tihedaõisikuline, peaaegu sirgete lehtedega, mis on noorelt punakad. Erinevalt emasordist on seemik avamaal väga vastupidav ja hästi paljunev. Mulle see seemik meeldib, kuid sordinime pole talle andnud. 0.50 EUR

15. Allium oreophilum “Samur“ (Janis Rukšans 2002), mäestiklauk “Samur“. Suurepäraselt paljunev madalakasvuline variant pärineb Kaukaasiast Dagestanist Samuri jõe ülemjooksult 2500 m kõrguselt. 10-15 cm kõrgusel varrel on juuni teisel poolel õisikust pikemate lehtede vahel suur ja tihe purpurpunane õisik. 20 EEK (1.28 EUR). 1 EUR

16. Allium paradoxum var. normale VS 94-7 (spont. S Kazakhstan, Chu-Ili mnts., Almaty oblysy (province), Zhambyl district, vil. Ashchisu (Aschisu), collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1994), erislauk VS 94-7. Erislaugu tüüpteisend A. paradoxum var. paradoxum ei paku aianduslikku huvi õisikus esinevate sigisibulate tõttu. Seevastu erislaugu sigisibulateta teisend A. paradoxum var. normale ei moodusta õisikus kunagi sigisibulaid. 15-30 cm kõrguse teravalt kolmekandilise õisikuvarre tipus rippuvat 10-15 valget laiade õielehtedega suhteliselt suurt 1 cm pikkust ja laiust kellukjat õit meenutavad lumikellukest või märtsikellukest või maikellukest. Selle minu aia kõige varasema lauguliigi õied puhkevad aastast olenevalt kas mai algul või juba aprilli lõpus. Õielehed ei pudene pärast õitsemist, vaid jäävad ka kuivanult valgeteks, jättes petliku mulje, et taim aina õitseb edasi! Nad eelistavad aias poolvarju, kuid taluvad hästi ka päikest, kasvades edukalt niiskel savimullal. Maailmas väga hinnatud ilutaimena on erislauk saanud rahvusvahelisi suuri auhindu. Ta sobib peenrasse, kiviktaimlasse, potti ja lõikeks. Teile pakutavad sibulad korjasid Mart Veerus ja Arnis Seisums 1994. aastal Lõuna-Kasahstanist Tsüj-Ile mäestikust Astšisu (Aidarlõ) küla lähedalt umbes 740 m kõrguselt. Tian-Shani lääneossa kuuluv Tšüj-Ile mäestik kulgeb mööda Kasahstani ja Kirgiisia piiri ida-lääne-suunaliselt, eraldades Tsüj oru Põhja-Kirgiisias Ili orust Lõuna-Kasahstanis. Administratiivselt asub Astšisu küla Almatõ oblasti Žambõli rajoonis. 2 EUR

17. Allium pskemense RKMP 82-07 (spont. S Uzbekistan, Zarafshon ridge, Akbulak valley), pskemi lauk. Tugeva ja võimsa taimena pälvib pskemi lauk ka temale viitamata alati aiakülastajate tähelepanu. 80 cm kõrgusel õõnsal, keskpaigast allpool puhetunud varrel puhkeb augustis valgetest tähtjatest õitest koosnev väga tihe kerajas õisik. Õisikust veelgi huvitavamad on kevadised pakse sõrmi meenutavad ruljad õõnsad 2-3 cm läbimõõduga lehed, mida võib kasutada salatiks. Sibulad partiist RKMP 82-07 korjas 1982. aastal Lõuna-Usbekistanist Zarafšoni mäestikus asuvast Akbulaki orust ekspeditsioon koosseisus Janis Rukšans, Aris Kruminš, Mari Kits ja Aino Paivel (viimased 2 olid Tallinna Botaanikaaia aednikud). Enne nende retke seda liiki aianduses ei tuntud 6 EUR

18. Allium schoenoprasum “Forescate“, murulauk “Forescate“. Selle punaseõielise murulauguvormi leidis mr Dalfsen ning see on nimetatud Hollandi linna Voorscholteni järgi, mille ajalooliseks nimeks oli Forescate. Niiske muld. 1.50 EUR

19. Allium schoenoprasum f. albiflorum “Corsican White“ (Mark McDonough), murulauk “Corsican White“. USA-s Massachusettsis elav Mark McDonough on selle madalakasvulise valge murulaugu selekteerinud Korsika taimedest. 1.50 EUR

20. Allium schubertii x atropurpureum, Schuberti laugu ja purpurpunase laugu hübriid. Schuberti lauk on üks kaunemaid, võimsamaid ja efektsemaid lauguliike, kuid kahjuks niiskusõrnuse tõttu meie kliimas avamaale ei sobi. Janis Rukšans on Lätis tehtud ristamistest saanud Schuberti laugu ja purpurpunase laugu hübriidi (A. schubertii × A. atropurpureum), milles purpurpunase laugu (A. atropurpureum) värvus, kõrgus ja hea vegetatiivse paljunemise võime kombineeruvad huvitavalt Scuberti laugu õisiku kujuga, ehkki minivariandis. Varieeruva õievärvusega (on ka rohelise- ja roosaõielisi taimi) hübriidid kasvavad ja paljunevad aias hästi. Ühe sellise lillaõielise taime sibula sain Janiselt 2003. aastal. Nüüd pakun tema järglaskonda 1 EUR

21. Allium senescens subsp. montanum (spont. Trana, Turin province, Italia), euroopa lauk Tranast. Kuni 30 cm kõrgusel nurgelisel varrel juulis-augustis 1-2 cm pikkustel raagudel puhkevad kausjad lillad õied on koondunud kuni 5 cm läbimõõduga poolkerajaks püstiseks õisikuks. 4-9 lehte mõõtmetega 5-30 cm × 1 cm on kevadest sügiseni erkrohelised. Rauklauk kasvab Kesk-Aasia ja Siberi kuivadel mägistel aladel ning Euroopas. Ta sobib ka lõikelilleks. Jaapanis süüakse teda nagu köögivilja. Rauklauk on kollektiivliik, mille alla on ühendatud mitmed pisiliigid. Pakun Itaaliast Trana loodusest saadud seemnetest üles kasvatatud taimi 1.50 EUR

22. Allium stipitatum (spont. Karatag river valley, Hisor (Gissar, Hissar) mnt. range, Tajikistan, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1992), varrekas lauk Karatagist. See lauk on varajane. 130 cm kõrgusel ribilisel varrel puhkevad mai lõpus või juuni esimesel dekaadil lillad tihedad 10-11 cm läbimõõduga keraõisikud. Sigimik on lühikesel jalal (lad. k. stipes), millest taim ongi oma ladinakeelse liigiepiteedi saanud. Eestikeelne liigiepiteet vihjab paralleelselt ka pikale ja võimsale õisikuvarrele. 4-6 rihmjat, laiapoolset, alt karvast püstist lehte hakkavad õitseajaks tipust juba kuivama. Liik kasvab Kesk-Aasias (Pamiiri ja Tian Shani mägedes), Afganistanis ja Pakistanis 2500 m kõrgusel. Aias edeneb ta hästi kuival, vett hästi läbilaskval mullal. Vegetatiivselt paljuneb ta normaalselt. Mart Veerus ja Arnis Seisums korjasid 1992. aastal liigi sibulaid Tadžikistanist Hisori mäeahelikust Karatagi orust. Neid sibulaid teile pakungi. 2 EUR

23. Allium strictum VS 93-168 (spont. Magadan, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1993), sirge lauk. Selle joonlaugu lähisugulase korjasid Mart Veerus ja Arnis Seisums 1993. aastal Magadanist. Tiheda kuid väikese lilla õisikuga suhteliselt madalakasvulised taimed puhkevad õide juunis 2 EUR

24. Allium tauricola ARJJ 5259, tauruse lauk ARJJ 5259. Vaid 5 cm kõrguse taime juuni lõpus-juulis õitsevad kellukjad purpurroosad valge servaga õied on koondunud lamedasse 1,5-2,5 cm läbimõõduga õisikusse. Sibul annab 2-3 niitjat lehte. See on vist minu kollektsiooni kõige madalam lauk. Pakutavad sibulad partiist ARJJ 5259 on algselt korjatud Jim ja Jenny Archibaldi poolt Türgist Erciyas Dagist, Kayserist 2000-3000 m kõrguselt. 4 EUR

25. Allium tauricola (spont. NE Turkey), tauruse lauk Kirde-Türgist. See taim on õite poolest sarnane eelmisega, kui tema kõrgus on 30 cm. 4 EUR

26. Anemone nemorosa “Frühlingsfee“, võsaülane “Frühlingsfee“. Võsaülased õitsevad aprillis ja mais. Nad tahavad niisket mulda ja lehtpuude varju. Sobib nii happeline kui ka aluseline muld. Selle vana, Saksamaal levinud sordi õied on mai esimesel poolel avanemisel tavalised valged, hiljem muutuvad roosaks ning õitsemise lõpuks on seljalt täitsa lillaks läinud. Seest läheb õis roosaks. Kõrgus 15-20 cm. 3 EUR

27. Anemone nemorosa “Green Dream“, võsaülane “Green Dream’. Valge õis aprillis on huvitava väikese tumerohelise tiheda õiesüdamikuga, mis hiljem välja arenedes osutuvad rohelisteks lehtedeks! Algul imeilus, hiljem huvitav ja imelik, sest lehetutt kasvab välja otse õie südamest! Kõrgus 15 cm. Lähedasest sordist ‘Green Fingers’ erineb palju väiksema rohelise südamiku poolest. 3 EUR

28. Anemone nemorosa “Green Fingers“ (T. Lundell, from Northern Ireland), võsaülane “Green Fingers“. Sort on lähedane ‘Green Dreamiga‘ ja nende eristamisega on palju segadust ja ebaselgust kogu maailmas. Lisaks esineb õitel varieeruvust ka sordi piires. Sisemised tolmukad on muutunud rohelisteks lehetaolisteks "sõrmedeks". Üks parimaid võsaülaste asjatundjaid maailmas Ulrich Toubol kirjutab ajakirja "The Plantsman" numbris, et selle sordi 15 cm kõrgused taimed saadeti talle leidja poolt Põhja-Iirimaalt ning et valged õied on tumerohelise südamikuga 3 EUR

29. Anemone nemorosa “Kentish Pink“, võsaülane “Kentish Pink“. 15 cm kõrgusel varrel olev 2-4 cm läbimõõduga valge õis muutub õitsemise käigus algul roosaks, hiljem aga lillakaspunaseks 4 EUR

30. Anemone nemorosa “Lismore Blue“ (syn. “Currey’s Blue“; spont. Ireland, Waterford county, near Lismore; collector Fanny W. Currey before 1898). , võsaülane ‘Lismore Blue’. Helesiniste suurte õitega, laiade lehehõlmadega ja pruunika varrega sort on korjatud loodusest Iirimaalt Waterfordi maakonnast Lismore linna lähedalt metsast miss Fanny Currey poolt enne 1898. aastat. Sarnaneb veidi sordiga “Allenii“, kuid on kompaktsema kasvukujuga. Suurim õis, mida ma eales võsaülasel näinud olen. Taime kõrgus 20-25 cm. 3 EUR

31. Anemone nemorosa “Maret“ (syn. A. n. “Hiiumaa Semidouble“, Taavi Tuulik 2000, spont. Estonia: Hiiumaa, Kassari; collector Maret Vähejaus 1986), võsaülane “Maret“. Taavi Tuulik nimetas sordi 2000. aastal Maret Vähejausi auks, kes nende taimede kasvukoha 1986. aastal Hiiumaal Kassaris avastas ja sealt ka esimesed taimed aeda tõi. Pooltäidisõie (tupplehti on palju) välimiste tupplehtede roheline paksenenud tipulaik võib muutuda leheks. 5 EUR

32. Anemone nemorosa “Mart‘s Blue“ (Janis Rukšans, Mart Veerus 1997), võsaülane “Mart‘s Blue“. Lätis Eesti lillekasvataja Mart Veeruse (kellelt Janis sordi sai) auks nimetatud sordi 20 cm kõrgused taimed on hiliste tumesiniste õitega. Lehestik säilib suhteliselt kaua. Janise lisatud legend, et Mart olevat taime leidnud Eesti loodusest, ei vasta minu andmetel tõele, sest identsed taimed olid paaris Eesti aias juba varem liikvel vale nime Anemone caucasica all. Rootsi väliseestlase Bernhard Kajupanga hinnangul on sort välimuselt raskesti eristatav ‘Royal Bluest’. Tänaseks on sort aianduses üleilmselt tuntud ja levinud ning tema algupärasuses ei kahtle keegi. 4 EUR

33. Anemone nemorosa “Pink Delight“, võsaülane “Pink Delight“. Kahvaturoosa täidisõiega haruldane, vähelevinud sort. 5 EUR

34. Anemone nemorosa “Royal Blue“ (C. G. van Tubergen pre-1915), võsaülane “Royal Blue“. 20 cm kõrgusel peenikesel, kuid jäigal varrel paiknev 2-2,5 cm läbimõõduga keskmise suurusega sügavsinine (violetne) õis on seljalt heledam ja purpurse varjundiga. Kõigist võsaülase sortidest peetakse tema õit kõige tumesinisemaks. Lehestik on tumeroheline 3 EUR

35. Anemone nemorosa “Taavi“ (Taavi Tuulik 2000), võsaülane “Taavi“. Taavi Tuulik leidis punakaslilla õiega taime 1987. aastal Hiiumaalt Kassarist. Puhkemisel ja õitsemise algul täiesti valge õis muutub õitsemise lõpuks väljast vaarikpunaseks kuni tumelillaks, seest helelillaks 4 EUR

36. Anemone quinquefolia, viietine ülane. Risoomid on roomavad. 30 cm kõrgusel varrel on mais-juunis ühekaupa 5 valge tupplehega 1-2,5 cm läbimõõduga väikesed õied. Ülastel kroonlehti ei ole. Kroonlehtede moodi näevad välja valged tupplehed. On lähedane liik võsaülasele (A. nemorosa), kuid juurmised lehed on vähem hõlmised ning varrelehed väiksemad. Juurmised lehed on 3 lehekesega, neist külgmised lehekesed jagunevad omakorda kaheks, millest tulenebki liiginimi viietine ülane. Liik kasvab Põhja-Ameerika idaosas märgades kasvukohtades Washingtonist Põhja-Carolinani. Aias tahab niisket mulda, kuid puhkeajal talub ka põuda. On metsataim nagu võsaülanegi. 4 EUR

37. Arisaema amurense from Tallinn Botanic Garden, amuuri tulivõhk Tallinna Botaanikaaiast. Tulivõhad kuuluvad võhaliste (Araceae) sugukonda nagu kalladki. Paljudele aednikele on külmakindlate (talvekatet mittevajavate), aias talvituvate „kallade” olemasolu üllatuseks. Kõrgus 30 cm või enam. Liitleht on kämmaljas. Valgete või kahvatulillade pikivöötidega roheline (harvem tumepurpurne) torujas, kallaõiesarnane, kuid ülaosas etteulatuva „kapuutsiga” tõlviku kandeleht (rahvasuus "õis") koos õisikuga puhkeb mais-juunis. Sügisel püüab aias pilke oranžikaspunane marjatõlvik. Kogu taim on mürgine! Liik kasvab Kaug-Ida, Korea ja Hiina leht- ja segametsades. Poolvari, parasniiskus (märga mulda ei taha!). Tallinna Botaanikaaia variant on suhteliselt tugevakasvuline. 6 EUR

38. Arisaema robustum “Ussuri“ (Leonid Bondarenko 2001), tugev tulivõhk “Ussuri“. Ussuurimaalt pärineva tugevakasvulise kuni 60 cm kõrguse variandi leht on 7 rombja lehehõlmaga. Õisiku roheline kandeleht on valgete pikitriipudega. 6 EUR

39. Arum elongatum (spont. Crimea, Bahtshisarai), piklik aarum Bahtšisaraist. Aarumi ehk aaroni kepi (Arum) perekond erineb lähedasest tulivõhast (Arisaema) kapuutsi puudumise ja lihtlehtede poolest. Musta mere ümbruse niisketes hõredates lehtmetsades kasvav mugulaga 30 cm kõrgune külmakindel "kalla" hakkab õitsema juuni algul 15-30 cm pikkuse ja kuni 10 cm laiuse tume-purpurpunase sametise tõlviku kandelehega (”õiega”). Õisiku lõhn on ebameeldiv. Mugulapesade liigsel tihenemisel võivad "õied" jääda odajate lehtede varju. Augustis peale lehtede kuivamist ehib taim aeda säravpunastest marjadest tõlvikutega. Poolvari, vett hästi läbilaskev parasniiske viljakas aluseline muld. Märga maad ei taha! Pakun Krimmist Bahtšisarai linna lähedalt loodusest saadud mugulaid. 5 EUR

40. Arum elongatum (spont. Krasnodar district, Enem village), piklik aarum Enemist. Venemaalt Krasnodari kraist Enemi küla juurest korjatud mugulaid sain 1985. aastal Viktor Koroljovilt. Hästi pikk tume-purpurpunane õisiku kandeleht on valge aluslaiguga. 5 EUR

41. Arum maculatum (spont. mnt-s Kobuletti near Batumi), tähniline aarum Kobulettist. 15-40 cm kõrguse külmakindla “kalla” 5-25 cm pikkune ja kuni 10 cm laiune tõlviku kandeleht („õis”) on mais-juunis purpurset värvi. Hilissuvel säravad oranžikaspunased tõlvikud (vilikonnad). Liik kasvab Euroopa ja Kaukaasia lehtmetsades ja metsaservades. Poolvari, parasniiske muld. Pakun Arnold Hannusti poolt Musta mere rannikult Batumi lähistelt Kobuletti mägedest korjatud punaka õisiku kandelehega taimi. Õitseaeg on lühike. 3 EUR

42. Chionodoxa nana (C.cretensis) CB 223, kreeta kirgaslill. Pakutav variant CB 223 on peenral vähemärgatav, lähedalt vaadates aga meeldiv. 10 cm kõrgusel punasel õisikuvarrel on 2-5 pisikest 1,5 cm läbimõõduga lillakasvalget (kahvaturoosat) püstist tähtjat õit varakevadel aprillis. Õielehe laius on vaid 2 mm. 2 renjat lehte on 8 cm pikkused ja 0,3 cm laiused. Liik kasvab vaid Kreeta mägedes 1300-2300 m kõrgusel. Ei taha liigniiskust ega talvist niiskust. Sula maaga talvedele ja pikkadele märgadele sügistele vaatamata on liik mul juba ligi 10 aastat aias katmatult kasvanud. 5 EUR

43. Colchicum autumnale “Nancy Lindsay“ (syn. C. pannonicum Griseb. et Schenk, C. a. “Pannonicum“; registration 1991), harilik sügislill “Nancy Lindsay“. Hariliku sügislille kohta on septembrist oktoobrini õitsevad 15 cm kõrgused õied üllatavalt suured. Lillakasvioletsetel (sügavlilladel) õitel on põhjalaigu asemel iga õielehe naastuosa alusel vaid kitsas valge triibuke. Õieputk on tumevioletne 2 EUR

44. Colchicum bivonae (syn. C. bowlesianum; C. sibthorpii), ruuduline sügislill. Mugulsibul annab septembri algul 1-4 (6) väga suurt tugeva maleruudustusega laikellukjat 20 cm kõrgust purpursete tolmukapeadega purpurset õit, millel enamasti valget põhjalaiku pole. Lõuna-Euroopas ja Türgis kasvav liik on mitmete aedhübriidide esiemaks. Liik on varajane ning sügiseses aias esimene silmatorkav õitseja sügislilledest 2 EUR

45. Colchicum byzantinum (syn. C. autumnale var. major hort.), bütsantsi sügislill. Varajase (septembri esimesel poolel puhkeva) viljatu aedhübriidi üheks esivanemaks on olnud Türgis looduslikult kasvav kiliikia sügislill (C. cilicicum). Üks mugulsibul võib anda kuni 20 heleroosat laialt avatud ilma valge põhjalaiguta 10 cm kõrgust õit. Vähenõudlik ja õierikas aedliik. 2 EUR

46. Colchicum “Glory of Heemstede“ (syn. C. “Conquest’; J. J. Kerbert), sügislill “Glory of Heemstede’. Suured lehtrikujulised eredad sügav-roosakaslillad maleruudulised 15-20 cm kõrgused valge põhjaga õied õitsevad septembri teisel poolel. Õiekude on jäik ja paks. Õitseb kaua. 2 EUR

47. Colchicum “Lilac Wonder“ (Zocher & Co, enne 1926), sügislill “Lilac Wonder“. Sort on aretatud hiid-sügislille ja aednike Bornmülleri sügislille ristamisest (C. giganteum × C. bornmuelleri hort.). Septembri algul puhkevad suured, ilma valge põhjalaiguta õied on 20 cm kõrgused, pikkade lillakasroosade kitsaste õielehtedega ning väga nõrga maleruudustusega. Õieputk on väga pikk. Õitseb rikkalikult. 2 EUR

48. Colchicum my white seedling, sügislille valgeõieline seemik. Need valgeõielised seemikud on minu aias tekkinud korduvalt ja erinevates kohtades ning õide puhkenud alates 2007. aastast. Mõnel valgel taimel võib olla ka kerget roosakat varjundit. Selles aiaosas, kus seemikud tekivad, kasvavad mul sügislilledest steriilne valgeõieline bütsantsi sügislill (Colchicum byzantinum “Innocence“) ja ereda sügislille hübriidne (kaubanduslik) vorm (Colchicum laetum hort.). Neist kaugemal kasvab muid sügislille sorte ja liike juba arvukalt. Pean ausalt tunnistama, et ma ei tea, milliste vanemate ristumisest taimed tekkinud on. Oleks liiga uskumatu, kui tegu oleks valgeõieliste ereda sügislille (Colchicum laetum) hübriididega (maailmas taolisi ei tunta), ehkki ma just seda varianti kahtlustan. Igatahes on nende sibulad palju ümmargusemad ja suuremad (meenutades ‘Innocence’ omi) kui hariliku sügislille valgeõielisel sordil (Colchicum autumnale “Album“), mis kasvab hoopis aia teises otsas, väga kaugel tekkinud hübriididest. Seemikud õitsevad septembris. 3 EUR

49. Colchicum speciosum “Dombai“ (Janis Rukšans 1995; registrant C.P.J. Breed 1999; collected in 1964 by Aino Paivel (Tallinn BG) in Dombai, Karachayevo Cherkesiya, N Caucasus) kaunis sügislill “Dombai“. Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli poolt 1964. aastal Dombai lähedalt Kaukaasiast korjatud ning Janis Rukšansi poolt sordiks nimetatud roosakasvioletset suureõielist 20 cm kõrgust, suure valge põhjalaiguga varianti peab selektsionäär ise paremaks kui Türgi sorti ‘Ordu’. ‘Dombai’ on tollest veidi hilisem, tumedama neeluga, suurem, õielehtede naastud on mõõdus 8 × 2 cm 2 EUR

50. Colchicum szovitsii “Tivi“ (syn. C. armenum “Tivi“; Arnis Seisums 1997, SKS 88-09), armeenia sügislill ‘Tivi“. Sõnakombinatsioon "kevadel õitsev sügislill" kõlab küllalt veidralt. Ülekaalukalt parim ja vastupidavaim kevadine sügislill! Taimed (SKS 88-09) korjati 1988. aastal lätlaste Nahhitševani ekspeditsioonilt Zangezuri mäestikust Tivi küla lähedalt. Erinevalt liigi tüüptaimede kellukjatest, kausjatest või peekerjatest õitest avanevad ‘Tivi“ puhasvalged suured õied aprillis päikese käes tähekujuliselt pärani. Meil ilus, vastupidav, normaalselt paljunev perspektiivne uudne ülivarajane (lumikellukese konkurent!) ilutaim. 10 EUR

51. Colchicum “William Dykes“, aed-sügislill “William Dykes“. Maailma aianduses vähelevinud sordi septembris puhkeval 15 cm kõrgusel helelillal õiel heledat põhjalaiku polegi, seda asendavad südamikust lähtuvad vähemärgatavad ja veidi ebamäärased kiirjad rohekasvalged kitsad vöödid. Õis ei avane laialt, vaid hoiab karikjat kuju. 2 EUR

52. Corydalis cava (syn. C. bulbosa; (spont. Carpates Orientales, Ukraine, Lvivska oblast, near city Nikolayev; collector Mihail Jurik 1988), õõnes lõokannus Lvovi oblastist. 30 cm kõrgusel tugeval püstisel varrel on aprillis pikas õisikus purpursed või lillakad õied. Harilikust lõokannusest (C. solida) on taim tunduvalt kõrgekasvulisem ja tugevama lehestikuga. Liigi looduslik levila ulatub põhjas Lõuna-Rootsini ja Lätini. Väga vähenõudlike metsataimedena eelistavad nad jahedat ja parasniisket huumusmulda. Paljundamiseks tuleb suur ja seest õõnes rusikasuurune (või suuremgi) mugul paljudeks tükikesteks murda, mis mulda tagasi istutatult imelise kergusega kasvama lähevad ja igast tükist uue taime taastavad. Esmakordselt pakun Ukrainast Lvovi oblastist Nikolajevi linna ümbrusest Mihail Juriku poolt 1988. aastal korjatud mugulaid. Need pole nii jõulise kasvuga kui Smolenski oblastist Roslavlist pärinevad looduslikud taimed. Lvovi taimed on suitsused lillad, ei heledad ega tumedad 1 EUR

53. Corydalis cava “Albiflora“ (syn. “Alba“; spont. Carpates Orientales, Ukraine, Zakarpatska oblast, near village Podpolzye (Podpolozje), collector Janis Rukšans 1978), õõnes lõokannus “Albiflora“. Pakutavad valgeõielised taimed sain Enno Zuppingult, kes sai need omakorda Lätist Janis Rukšansilt, kes korjas need 1978. aastal Ukrainast Taga-Karpaadi oblastist Podpolozje küla lähedalt. Taimed pole nii võimsad kui Lvovi oblastist Nikolajevi linnast Mihail Jurikult saadud valgeõielised. 2 EUR

54. Corydalis “Coquette“ (Leonid Bondarenko; C. kusnetzovii x C. decipiens hort.), lõokannus “Coquette“. Leedus elava Leonid Bondarenko aretatud viljatu hübriid on saadud hariliku lõokannuse ristamisest Kuznetsovi lõokannusega. Õied on suured ja üleni roosad. Roosaks võib nimetada ka kahvatulillat. Mulle tundub kahvatulilla kuni roosa toon veidi suitsune. 5 EUR

55. Corydalis “Flamingo“ (Leonid Bondarenko; C. kusnetzovii × C. decipiens), lõokannus ‘Flamingo’. Leedu lillekasvataja Leonid Bondarenko aretas terve rea tiheda lehestikuga aprillist maini õitsevaid viljatuid hübriide Kuznetsovi lõokannuse ja hariliku lõokannuse balkani alamliigi (Corydalis decipiens) vahel. Antud sordi õied on roosad (kahvatulillad). Mugulad sain sordi aretajalt 5 EUR

56. Corydalis gracilis VS 93-144/145 (syn. C. bracteata var. gracilis; spont. Krasnojarsk, raion Yemelyanovo, nature reserve Stolby, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1993), nõtke lõokannus VS 93-144/145. Tartu botaanikute Ledebouri ja Buschi poolt nimetatud ja kirjeldatud 15 cm kõrgune taim on välimuselt küllalt sarnane kattelehise lõokannusega (C. bracteata), kuid tema vars ei kasva mugulast otse üles, vaid küljele, moodustades maa all väikese lisamugula ning alles sellest lisamugulast kasvab üles püstine vars. Ka on nõtke lõokannuse taim väiksem ning õisikus vähem õisi, kuid see-eest on helekollased õied mais laiema huulega. Krasnojarski ja Irkutski oblastis ning Sajaanides kasvava liigi levila jääb kattelehise lõokannuse omast ida poole ning levilatel kattuvaid alasid pole. Liik viidi maailmas esmakordselt kultuuri 1993. aastal, mil 2 meest: Mart Veerus ja Arnis Seisums (Balti ekspeditsioon) korjasid taimi (VS 93-144 ja VS 93-145) liigi klassikalisest leiukohast Siberist Krasnojarski kraist Stolbõst. Kõik maailma aianduses seni kasvatatavad nõtked lõokannused ongi nende korjatud. Kõik siin kataloogis pakutavad lõokannused tahavad kerget varju ning neutraalset kuni nõrgalt happelist parasniisket mulda. 8 EUR

57. Corydalis ornata (spont. Primorskiy kray, near Arsenyev, collector Galina Kirsanova 1985), nägus lõokannus. Tetraploidne nägus lõokannus erineb temaga sarnasest diploidsest hilisest lõokannusest (C. turtschaninovii) rohkem jagunenud ja kitsamate lehehõlmade ning hõredamate õisikute poolest. Laianaastuliste huultega õied aprillis-mais on enamasti sinised (mõnikord lillaka varjundiga), aga võivad olla ka valged või hallikaspurpursed. Tema õitseaeg on varajasem. Nägus lõokannus on väga kitsa levilaga liik, mida on looduses leitud vaid ühest kohast – Primorje kraist Arsenjevi linna lähedalt, mis asub keset hilise lõokannuse (C. turtschaninovii levilat). Kirsanova poolt 1985. aastal korjatud mugulad on maailmas esmakordselt kultuuri viidud Janis Rukšansi poolt Lätis. Rukšansi taimed varieeruvad õievärvuselt valgest ja sinakast kuni punakani. Aias kasvab see liik hästi, vajades viljakat mulda, parasniiskust ja lehtpuude varju. 6 EUR

58. Corydalis schanginii subsp. ainae “Berkara“ (Janis Rukšans 2000), Paiveli lõokannus ehk oivalise lõokannuse Paiveli alamliik “Berkara“. Janis Rukšansi ettepanekul on alamliik 1991. a. nimetatud ladinakeelse nimega ainae Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli auks. Paiveli lõokannus on 1995. aastal saanud (Inglise) Kuningliku Aiandusseltsi auhinna Preliminary Commendation (P. C.). Erkkollase õie pikk kannus on roosakas või klaasi all kasvades valge. Pikad poollamavad varred kannavad umbes 20-õielist pikka ja hõredat õisikut. Teada on vaid 2 leiukohta Kasahstanis Karatau mäestikus. Pakun Janis Rukšansi poolt Berkara mäekuru lähedalt 1700-2000 m kõrguselt mägedest puude varjust niisketelt nõlvadelt, kus muld ei kuiva aasta vältel kunagi läbi, korjatud mugulaid. Ka liigniiskust nad ei taha. Kuna Paiveli alamliik ei vaja suvel kuiva puhkeaega, siis sobib ta meie aedadesse paremini kui suvekuivust armastav oivalise lõokannuse tüüpalamliik C. s. subsp. schanginii. Viimati pakkusin Paiveli lõokannust 2005. aastal 10 EUR

59. Corydalis “Smile of Spring“ (Leonid Bondarenko; C. kusnetzovii × C. decipiens), lõokannus “Smile of Spring“. Leedu lillekasvataja Leonid Bondarenko aretas terve rea tiheda lehestikuga aprillist maini õitsevaid viljatuid hübriide Kuznetsovi lõokannuse ja hariliku lõokannuse balkani alamliigi (Corydalis decipiens) vahel. ‘Smile of Sping’ oli esimene hübriid, mis seemikute valikul oma ilusa õievärvusega aretaja tähelepanu endale tõmbas. Aretaja ise kirjeldab rikkalikult õitsevat sorti järgmiselt: heledad roosivärvi õite huuled on tumeda roosivärvi triibustusega. Ise kirjeldaksin õit veidi teisiti: Tumelillad õied on helelilla kannusega. Mugulad olen saanud aretajalt. 5 EUR

60. Corydalis solida “Anne-Marie“ (98-12, Janis Rukšans 2006), harilik lõokannus “Anne-Marie“. Pikkadel õisikuvartel asuvate valgete õite huuled on nõrga roosaka randikesega. 8 EUR

61. Corydalis solida “Ballade“, harilik lõokannus “Ballade“. Tugevakasvulise (25 cm) rikkalikult õitseva seemiku pika tiheda õisiku helevioletsed õied on suure valge õiesuudmega ning pika heleda kannusega. 6 EUR

62. Corydalis solida “Crystal Palace“ (07-32, Janis Rukšans 2009), harilik lõokannus ‘Crystal Palace‘. Tiheda valge õisikuga sort, mille noored roheka varjundiga õied muutuvad aeglaselt valgeks. 10 EUR

63. Corydalis solida “Elrond“ (97-35, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus “Elrond“. Kõrge taime õied aprillis-mais on üleni roosakaslillat tooni. Mulle tundub õietoon veidi suitsune lilla. 5 EUR

64. Corydalis solida “Falls of Nimrodel“ (98-15, 17, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus ‘Falls of Nimrodel‘. Janis Rukšansi uue põlvkonna seemik on ebatavalist värvi. Erksale punaroosale kannusele moodustavad meeldiva kontrasti peaaegu valged alumine ja ülemine huul 20 EUR

65. Corydalis solida “Gimli“ (98-05, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus “Gimli“. Punakaspurpursete õite, mille alumise ja ülemise kroonlehe väliskülg on tumedam purpurne, enne avanemist peaaegu mustjaspurpurne. Kannus on helepurpurne. Üldmulje õiest jääb tumelilla. 10 EUR

66. Corydalis solida “Ginnie“ (97-10, Janis Rukšans 2009), harilik lõokannus “Ginnie“. Aretaja iseloomustab sorti järgmiselt: "Õied on üleni roosakad karmiinpunased, ainult sisemised kroonlehed on valged, moodustades läbi punase huule mineva elegantse keele. " Minu saadud taim on pigem punakas tumelilla. Oma üldnimekirjas on aga Janis selle sordi varustanud märkusega: "särav tumevioletne (bright dark violet)". 10 EUR

67. Corydalis solida “Journeys End“ (98-07, Janis Rukšans 2009), harilik lõokannus “Journeys End“. Püstises tihedas õisikus asuvad violettpurpursed õied on valgete sisemiste kroonlehtedega, mis loob hea kontrasti. Õite üldmulje on tumelilla või tume-suitsulilla. On üks hilisemaid õitsejaid hariliku lõokannuse sortide seas. Võrreldes “Gimliga“ on taim kõrgem, õied tumedamad ja suureõielisemad. 12 EUR

68. Corydalis solida “King Arthur“ (Janis Rukšans 2003), harilik lõokannus “King Arthur“. Lätis Janis Rukšansi seemikute hulgast valitud taime erksad karmiinpunased õied asuvad tihedates õisikutes. Varred on punaka tooniga, lehed tumerohelised. Sort on suhteliselt hiline. Olen tähele pannud, et kui enamiku hariliku lõokannuse sortide mugulad kasvavad küllalt pinnaliselt, siis tema mugulad eelistavad kasvada sügavamal. 8 EUR

69. Corydalis solida “Love Pearl“ (98-06, Janis Rukšans 2009), harilik lõokannus “Love Pearl“. Kõrgekasvulise (25 cm) taime õied on kreemikasroosa kannusega, tumeroosa laigukesega ülemiste kroonlehtede tagaküljel ning sügavroosa "keelega". Pigem jääb õiest mulje kui valgest (valkjast) roosaka huule seljaga. 15 EUR

70. Corydalis solida “Margaret“ (Janis Rukšans 1999), harilik lõokannus “Margaret“. Lätis Penza-liini taimede seast välja valitud klooni heleroosad õied on lillade kroonlehetippudega. Kahvatulilla värvus jätab veidi määrdunud mulje, kuid see teeb ta teistest sortidest erinevaks. 5 EUR

71. Corydalis solida “Maxima“ (Willem van Eeden), harilik lõokannus “Maxima“. Väga suurekasvuline roosakaslillade õitega Hollandi sort 4 EUR

72. Corydalis solida “Pededze“ (Arnis Seisums 1997, spont. Latvia, valley of river Pededze), harilik lõokannus ‘Pededze“. Selle taime leidis Arnis Seisums Lätist Pededze jõe orust. Helesinised, mõnel aastal peaaegu valged õied on koondunud lühikestesse kuid tihedatesse õisikutesse. 10 EUR

73. Corydalis solida “Pink Splash“ (Arnis Seisums 1998, selected from Penza strain), harilik lõokannus ‘Pink Splash“. Sorditaime on Penzast saadud taimede seasst välja valinud Arnis Seisums. Heleroosad õied muutuvad aja jooksul lillakasroosaks. Lehestik on vähe lõhestunud. 5 EUR

74. Corydalis solida “Red Banner“ (Arnis Seisums 2002), harilik lõokannus “Red Banner“. Kui tavaliselt on punased sordid hilised, siis see Penza seemikutest valitud suurte lillakaspunaste (pigem lillade kui punaste) õitega ja suhteliselt vähelõhestunud lehtedega kloon on varaõitsev. 2002. aastal seda Lätis minu jaoks ei jätkunud, kuid sordi sai sealt osta Võru lillekasvataja Adi Luukas, kes hiljem mugulaid ka mulle andis. 8 EUR

75. Corydalis solida “Rivendell“ (98-16, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus “Rivendell“. Suhteliselt varajased kergelt suitsused küllalt tumedad punased õied. 10 EUR

76. Corydalis solida “Snow in Sping“ (Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus ‘Snow in Spring‘. Puhasvalged õied tihedates keskmise suurusega õisikutes. Sarnaneb sordile “Vermion Snow“, kuid on tollest varajasem. 5 EUR

77. Corydalis solida subsp. subremota (syn. C. subremota; spont. Krasnojarsk, Stolby, VS 93-146 ja VS 93-147), hariliku lõokannuse jenissei alamliik ehk jenissei lõokannus. 10-25 cm kõrgusel peenikesel varrel on mais väikesed sinised kuni purpursinised (sinivioletsed) kitsad õied tihedas umbes 10-õielises õisikus. See kõige siniseõielisem hapra välimusega väikeseõieline idapoolseim alamliik kasvab Jenissei jõe kesk- ja ülemjooksul Krasnojarski krais ja Tuvas niisketes lehtmetsades. Uue alamliigi kirjeldamine Rootsis 1996. aastal oli võimalik vaid seetõttu, et Eestimaa mees Mart Veerus läks koos lätlase Arnis Seisumsiga 1993. aastal Göteborgi Botaanikaaia tellimusel seda ja veel muidki haruldasi liike Siberisse ja Kaug-Itta otsima, varustatuna vaid küllalt nappidest botaanilisest kirjandusest võetud leiukoha andmetega. Selle alamliigi mugulaid (VS 93-146 ja VS 93-147) leidsidki nad 25. mail Stolbõst Krasnojarski lähedal. Teie saate neid nüüd juba lihtsamalt. 3 EUR

78. Corydalis solida “White Knight“ (Janis Rukšans 1997), harilik lõokannus “White Knight“. See hiline sort on kaunilt lõhestunud lehestikuga ning tihedates kobarates asuvate valgete õitega. Lätlaste väide taime suurekasvulisusest ei vasta tõele, sest nende kasvatatav Hollandist saadud algmaterjal on pigem madalakasvuline. Hollandlane van Eeden saatis 1991. aastal Janis Rukšansile mugulad nime all C. solida alba, millele Janis andis hiljem praeguse sordinime. 4 EUR

79. Corydalis solida “Zarja Povolzhja“ (Vassili Filjakin, enne 1997), harilik lõokannus ‘Zarja Povolžja“. Vene keelest tõlgituna tähendab sordinimi ‘Volgamaa Koitu“. Teatavasti aga sordinimesid ühest keelest teise ei tõlgita. Väga omapäraste puhast tooni kenade roosade õitega kloon on valitud Venemaal Penza oblastis Kuznetski linnas. 15 EUR

80. Corydalis “Tom & Jerry“ (Leonid Bondarenko; C. kusnetzovii x C. decipiens hort.), lõokannus “Tom & Jerry“. Hele- ja tumelillade õieosade vahel on hea kontrast. Mugulad olen saanud otse aretajalt. 5 EUR

81. Corydalis turtschaninovii “Amur“ (Janis Rukšans 2005), hiline lõokannus ‘Amur“. Selle kaunilt kitsasteks hõlmadeks lõhestunud tumeroheliste lehtedega ebatavalise vormi leidis Janis oma hilise lõokannuse seemikute hulgast. Taime õied mais on sügavalt erksinised. Vähemalt ühel aastal on ta olnud minu aia mugulaga lõokannustest viimasena õitseja. 10 EUR

82. Corydalis turczaninowii “Ash-wood Beaty“ (Janis Rukšans 2006; 87-63, coll. near vil. Yasenevoye (Jasenevoje, "Ash-tree Forest village" in Far East, Primorskiy kray, Pozharskoye rayon, collector V. Ukrimenko 1987), hiline lõokannus “Ash-wood Beaty“. Säravsiniste õitega ühtlikud taimed on korjatud Primorje kraist Jasenevoje küla juurest. 8 EUR

83. Corydalis turczaninowii “Ussuri Dawn“ (Janis Rukšans 2006; 87-43, coll. near vil. Alchan, Burlit, Pozharskoye (Pozharskiy) rayon, Primorskiy kray, Russia, collector Lidiya Pintshuk 1987), hiline lõokannus “Ussuri Dawn“. Õied on lillaka tooniga. Lehehõlmad on kitsad ja pikad. 8 EUR

84. Corydalis turtschaninovii “Vladivostok“ (Janis Rukšans 1997), hiline lõokannus ‘Vladivostok“. 20 cm kõrgustel vartel asuvad eredad taevassinised õied on suurtes õisikutes. Sordi iseärasus seisneb tema väga vähe lõhestunud lehtedes. Sordile aluse pannud taimed koguti Balti ekspeditsiooni (s.o. Mart Veeruse ja Arnis Seisumsi) poolt roomava lõokannuse (C. repens) vale nime all Vladivostoki lähedalt Kedrovaja Padist. 8 EUR

85. Corydalis turczaninowii, hiline lõokannus. Pakun leiukohata, aias tekkinud siniseid kuni sinilillasid seemikuid. 5 EUR

86. Corydalis wendelboi subsp. congesta “Abant Wine“ (coll. above lake Abant, prov. Bolu, Turkey, collector Eugen Schleipfer), Wendelbo lõokannus “Abant Wine“. Eugen Schleipferi poolt Türgist Bolu provintsist Abanti järve äärest korjatud sügav-veinpunaste õitega ja tiheda õisikuga taim erineb oma liigikaaslastest oluliselt. Talub nii talvekülma kui ka suvist niiskust. Sort on kasvukohanõuetelt metsa- ja rohtlarühma vahepealne. Pikka aega levitati teda nime all Corydalis sp. “Kartal Tepe“. Türgi kaarti vaadates see koht (Kartal Tepe) küll Abanti lähedal pole! Kui tavataimed on purpursete õitega, siis Eugen Schleipfer valis loodusest välja mõned kirsipunased vormid. Maailma aianduses ‘Abant Wine’ nime all liikvel olevad sügav-veinpurpursete õitega taimed on nende uhkete kirsipunaste eellaste seemikud, millel aga kahjuks enam kirsipunast värvust pole. Sordile nime andnud algsed aianduslikud emataimed on hävinud. 6 EUR

87. Corydalis wendelboi subsp. wendelboi 72-47D (spont. Ambarkaya (Ambarkavak), Mugla il, SW Turkey, at 1200 m), Wendelbo lõokannus 72-47D. Türgi edela- ja lõunaosas kasvava alamliigi poolpüstisel 10-15 cm kõrgusel varrel aprillis paiknev õisik pole kuigi tihe. Õied on kitsaste huultega. Õitseb vara. Pakun Türgi edelaosast Ambarkovakist 1200 m kõrguselt (kogujakood 72-47D) korjatud mugulaid, millest kasvavad roosakasvalgete õite ja sinkja lehestikuga taimed. Nõuetelt on liik metsa- ja rohtlarühma vahepealne ning näib avamaal normaalselt kasvavat. 5 EUR

88. Corydalis wendelboi subsp. wendelboi “Akseki“ (Janis Rukšans 2003; spont. Turkey, near Akseki), Wendelbo lõokannus “Akseki“. See helesinakate õitega 10-15 cm kõrgune aprillis õitsev variant on korjatud Janis Rukšansi poolt Lõuna-Türgist Antalya provintsist Akseki lähedalt. Liik on kasvukohanõuetelt metsa- ja rohtlarühma vahepealne ning kasvab Eesti oludes avamaal normaalselt. Eelistaksin talle siiski anda kerget varju. Sort paljuneb vegetatiivselt hästi 5 EUR

89. Corydalis wendelboi “Adi“ (Sulev Savisaar 2011), Wendelbo lõokannus ‘Adi“. See tumepurpurne Wendelbo lõokannuse variant on üks kõige tumedamaid lõokannuseid, mida näinud olen. Isegi viljad on tal ainulaadselt lillad! See ülitume C. wendelboi kasvab praeguseks kogu maailmas ainult minu aias, kusagil mujal teda olemas ei ole! Ei taha üksi nii suurt vastutuskoormat kanda, seetõttu jagan mugulaid teiega. Sordi nimetasin Võru lillekasvataja Adi Luukase auks, kellelt mugulad sain. Adi sai C. wendelboi näputäie mugulaid kingituseks ühest Inglise nartsissikasvatusest, mille koduleht oli viimati üleval 2004. aastal ja mis kohe seejärel oma tegevuse lõpetas. Nad pakkusid ka üht Corydalis solida senitundmatut sorti. Adi ind midagi erilist saada oli nii suur, et 2007. aastal kirjutas ta kunagise puukooli postiaadressile. Vastupidiselt kartusele, et kirjale ei reageerita, tuli 2008. aastal Adile väike pakike mugulatega koos selgitusega, et tema soovitud Corydalis solida sorti pole enam olemas ja paluti kingitusena vastu võtta veidi Wendelbo lõokannuse mugulaid, mis erinevat tunduvalt tavakasvatajate kasvatatavatest vormidest. Kahjuks pole Adi hiljem üles leidnud nende haruldaste lõokannuste saatja ega ka puukooli nime. 20 EUR

90. Crocus versicolor JMH 82-15 (spont. S France, dept. Var, Maritime Alps), erivärviline krookus JMH 82-15. Aprillis mugulsibulast puhkevad 1-2 valget, lillat või purpurset õit on tavaliselt välisküljelt tugeva purpurse triibustusega, harvem seljalt kollakad. Aias kergelt kasvatatav, vastupidav ning vegetatiivselt ja ka seemnetega hästi paljunev liik. Pakun Lõuna-Prantsusmaalt Ranniku-Alpidest Vari provintsist 800-900 m kõrguselt segametsast Jeannine ja Michael Hoogi poolt 1982. aastal korjatud väga jõulisest ja väga varieeruvast asurkonnast pärinevaid mugulsibulaid (JMH 82-15). Õite värvused on tõepoolest väga erinevad, varieerudes valgest tumelillani, iga taim on eri värvi, nagu liiginimigi ütleb. Seetõttu ei pruugi saadud mugulsibul anda üldse sellist õit nagu pildil. 2 EUR

91. Dodecatheon meadia f. album, hariliku jumalatelille valgeõieline vorm. “12 jumala lill” on talle nimeks saanud seetõttu, et vars kannab juunikuus 12 jumalikult ilusat õit. Loomulikult õite arv kõigub taime kloonist, vanusest ja kasvutingimustest olenevalt sellest numbrist üles- või allapoole. Minu valgeõieline variant on kõrgekasvuline. Poolvari, parasniiske muld. 3 EUR

92. Enemion biternatum (syn. Isopyrum biternatum), kahelikolmetine iililill (kahelikolmetine võrdviljak). Võrdviljakule (Isopyrum) välimuselt ja kasvunõuetelt küllalt sarnane tulikaliste sugukonda kuuluv liik kasvab looduslikult USA idaosas. Kõrgus on umbes 20 cm. Tahab kerget varju ja parasniisket mulda. Suve lõpuks taime lehed kuivavad. 4 EUR

93. Erythronium dens-canis ”Snowflake”, harilik koerahammas ”Snowflake”. 10 cm kõrguse aprillis õitseva sordi lumivalgete õitega kontrasteeruvad kaunilt väga tumedalaigulised (lillakaspruunid) lehed. Õiel on rohekaskollane südamelaik. 2 EUR

94. Erythronium sibiricum subsp. sibiricum, siberi koerahammas (tüüpalamliik). Aprillis-mais kahe punakaspruunide laikudega lehe kohal kuni 30 cm pikkusel varrel puhkev kollaste tolmukatega roosakaslilla suur õis pikkusega kuni 5,5 cm meenutab poti-alpikanni õit, kuna õie avanemisel käänduvad õielehed järsult tagasi. Lehed on kaunite punakaspruunide laikudega. Liik kasvab Siberis (Altai ja Sajaani mägedes), Kasahstanis, Loode-Hiinas ja Mongoolias. Aias võiks neid väga külmakindlad metsataimi kasvatada võimalikus jahedas kohas parasniiskel mullal, näiteks kiviktaimla põhjanõlval. Imelikul kombel seda perekonna kauneimat ja vastupidavaimat liiki Lääne aianduses peaaegu ei tuntagi, tema võrratutest sortidest rääkimata. 10 EUR

95. Fritillaria camschatcensis “Tomari“ (Janis Rukšans 1997, spont. S Sakhalin, Tomari, collector Juri Uspenskiy), kamtšatka püvilill “Tomari“. Purpurmustjad õied asuvad 50-60 cm kõrguse varre tipus kimbuna. Mul olemasolevatest selle liigi sortidest on “Tomari’ kõige kõrgekasvulisem. Väikesed ning võsundilised sibulad korjas sealne lillekasvataja Juri Uspenski Sahhalini saare lõunaosast Tomari linna lähedalt 4 EUR

96. Fritillaria camschatcensis “Dwarf“ (Janis Rukšans 2002), kamtšatka püvilill “Dwarf’. Lätlane Janis Rukšans sai sibula Potertoni & Martini firmast ‘Green form“ (rohelise vormi) nime all, kuid rohekat esineb õies vaid kohatise mustrina. Saadud omapärane kuni 40 cm kõrgune variant on väga õierikas, varrel võib olla isegi üle 8 õie. Kui enamasti on kamtšatka püvilille, mida kohalikud elanikud nimetavad “mustaks liiliaks”, õied peaaegu mustad, siis sellel sordil on nad veidi heledamad, tumepruunid ja rohelisekirjud. Janise aias on need taimed palju madalamad (vaid 10-15 cm) kui muud tema poolt kasvatatavad sama liigi variandid, mistõttu ta selle sordi kääbuseks nimetaski. Minu aias on temalt saadud taimed miskipärast umbes poole kõrgemad. 12 EUR

97. Fritillaria camschatcensis f. lutea, kamtšatka püvilille kollane vorm. 30 cm kõrgune taim on rohekaskollaste õitega. 10 EUR

98. Fritillaria crassifolia subsp. kurdica garden seedlings, kurdi püvilille aedseemikud. Umbes 20 cm kõrguse varre tipus ripub maikuus 2-3 rohekat kuni purpurset õit. Kurdi püvilille olen saanud mitmetest looduslikest leiukohtadest. Siin pakun nende aedseemikuid, mis ei pruugi olla emataimede välimusega 2 EUR

99. Fritillaria crassifolia subsp. kurdica “Sevan“ (Arnis Seisums 2004; spont. near Sevan lake in Armenia), kurdi püvilill “Sevan“. See sort on suure, pika, väheruudulise roheka õiega. Taimed on korjatud Sevani järve äärest Armeeniast. 6 EUR

100. Fritillaria hermonis subsp. amana, liibanoni püvilille amanuse alamliik (amanuse püvilill). Sibula all on arvukalt pisikesi tütarsibulaid. 10-35 cm kõrgusel varrel puhkeb mais 1-2 rippuvat pikka laikellukjat punakaspruuni maleruudulist õit, mille iga õielehe seljal on täies pikkuses tugev ja lai roheline vööt. Seest on õis ühtlaselt kollakasroheline. Õieleht on kuni 3,5 cm pikkune. Alamliik kasvab Türgis Amanuse mägedes ning Liibanoni ja Antiliibanoni mägedes. Sellel alamliigi Liibanonis kasvaval variandil on välimiste õielehtede seljad üleni rohelised, sisemistel selgadel aga on pruunikaspunane serv. Aias kasvab alamliik hästi, vaatamata sellele, et sibul tahab suvel kuivust. 3 EUR

101. Fritillaria imperialis “Orange Wonder“ (Aldonis Verinš 1981), harilik püvilill ‘Orange Wonder“. Selle Läti sordi õied on oranžimad kui üldtuntud ‘Orange Brilliantil“. 5 EUR

102. Fritillaria pallidiflora, kahkjas püvilill. Kuni 60 (80) cm kõrgusel varrel ripub mais ja juuni algul 2-5 suurt 3-5 cm pikkust laikellukjat helekollast õit. Liik kasvab Kasahstanis ja Loode-Hiinas lähisalpiniitude nõlvadel (mägistepis). Aias eelistab kerget varju ning turbast või tavalist jahedat aiamulda, mis suvel läbi ei kuiva 2 EUR

103. Fritillaria ruthenica, vene püvilill. Kuni 50 cm kõrgusel peenikesel varrel ripub aprillis-mais ülemiste lehtede kaenlas tipmises kobaras 1-3 (5) kellukjat tumepruuni õit, mis on väljast kaetud mustjaspurpurse ebaselge maleruudustikuga, seest aga kollased. Õielehed on 3 cm pikkused ning nende tipud pole väljapoole käändunud. Ülemiste lehtede tipud on muutunud köitraagudeks. Liik kasvab looduses põõsastikes, niitudel ja kivistes kohtades. Eelistab poolvarju ja mulda, mis ka suvel läbi ei kuiva. 8 EUR

104. Fritillaria ussuriensis (spont Primorye krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1985-1987), ussuuri püvilill Olgast. Tartu botaaniku Maximowiczi poolt kirjeldatud liigi peenike 50-60 (100) cm kõrgune vars kannab mais 1-2 või rohkemgi rippuvat kellukjat tumepurpurset, tugevalt maleruudulist õit. Taime ülemised varrelehed (õie kandelehed) on köitraagudega nagu hernel. Liik kasvab Ussuurimaa, Korea ja Hiina kirdeosa niisketel liivastel muldadel, metsas, niitudel ja jõeorgudes. Ta armastab parasniiskust ka suvel. Hiinlastel on ta tähtis ravimtaim. Sain sibulad 1985. aastal Primorje kraist Olgast Ljudmila Kurševalt, kes korjas need sealsest loodusest 6 EUR

105. Galanthus “Atkinsii“ (syn. G. imperati; James Allen 1891), lumikelluke “Atkinsii“. Kõrge ja varajane taim on väga pikkade välimiste õielehtedega. Inglise aednik James Atkins sai selle lumikellukese 1860-ndate lõpul oma sõbralt. Praeguse nime andis sordile James Allen 1891. aastal. Sordi esivanemateks näivad olevad harilik ja kurruline lumikelluke (G. nivalis × G. plicatus), kuna leheserv on veidi kurruline. 3 EUR

106. Galanthus “Cordelia“ (H. A. Greatorex, enne 1956), lumikelluke “Cordelia“. Sort kuulub kurrulisest lumikellukesest (G. plicatus) aretatud Greatorex Doubles-sordirühma, mille täidisõielised sordid on omavahel küllalt sarnased. ‘Cordelia“ on oma sordirühma üks hilisemaid sorte. Tema kenad õierosetid koosnevad rohkem kui 20 õielehest. Neist igaühe tipus on suur roheline märk, mistõttu õis jätab seest küllalt rohelise üldmulje. 4 EUR

107. Galanthus “Jacqunetta“ (syn. G. “Jaquenetta“; H. A. Greatorex, enne 1956), lumikelluke ‘Jacqunetta“. Kurrulisest lumikellukesest (G. plicatus) aretatud täidisõielise sordi õis on kuni 30 sisemisest õielehest koosneva ümardunud ja tiheda rosetiga. Iga sisemise õielehe tipus on suur hobuserauakujuline roheline laik. Päike, parasniiske huumusmuld 4 EUR

108. Gladiolus illyricus, illüüria gladiool. 25-50 cm kõrgusel varrel puhkeb juulis lühikeses ühekülgses kaherealises õisikus 3-10 väikest 2-3 cm pikkust kitsaslehterjat roosat kuni helepurpurset õit. Liik kasvab Lääne- ja Lõuna-Euroopa, Türgi, Kaukaasia ja Ees-Aasia põldudel ja niitudel. 3 EUR

109. Gladiolus imbricatus, niidu-kuremõõk. Eesti looduslik, täiesti külmakindel kuni 80 cm kõrgune gladiool aias talvekatet ei vaja. 3 cm pikkused lillakaspunased kaarduvad õied juulis asuvad ühekülgses tihedas 7-10 cm pikkuses ja kuni 12-õielises õisikus. Eesti Punase Raamatu 4. kategooria ehk tähelepanu vajav (ohust pääsenud) liik on meil looduskaitse all. Maailma kõige külmakindlam gladiooliliik eelistab kasvada täispäikeses parasniiskel kuni niiskel mullal. Kui vilju ei eemalda, siis muutub aias isekülvi tõttu umbrohuks. Mugul istutatakse avamaale sügisel. 2 EUR

110. Iridodictyum “Blue Ice“ (89-Q-4; Alan McMurtrie; Iris sophenensis x danfordiae), võrkiiris “Blue Ice“. Janis iseloomustab sorti järgmiselt: "Keskmise suurusega sinised õied on veidi roheka varjundiga. Väliste õielehtede keskel on rohekaskollane hari, mida ümbritsevad kitsad valged triibud". Aretaja seevastu kirjeldab sama sorti teisiti: "Kõige sinisem sort, intensiivselt tumesinine ilma roheka varjundita." Õnneks on aretaja internetti ka sortide fotod pannud: http://www.reticulatas.com/HTML%20Pages/NamedF1Blues.html 2 EUR

111. Iridodictyum “Blue Water“ (92-CI-2; Alan McMurtrie; Iris sophenensis x danfordiae), võrkiiris “Blue Water“. Üleni sügavsinine õis, vaid välimistel õielehtedel on kollane hari. 2 EUR

112. Iridodictyum histrioides “Angel‘s Tears“ (syn. I. h. ‘Angel‘s Eye“)= Iris histrioides ‘Angel‘s Tears“, lüükia võrkiiris ‘Angel‘s Tears“ (‘Angel‘s Eye“) = lüükia iiris ‘Angel‘s Tears“. Türgi põhjaosa mägede endeemi sinised õied on hariliku võrkiirise (I. reticulatum) omadest suuremad. Sort on saadud valikuna lüükia iirise suurest teisendist (Iris histrioides var. major). 10 cm kõrguste aprillis õitsevate taimede õied on heledamad sinised kui teisendil. 4 EUR

113. Iridodictyum hyrcanum “Talish“ (Janis Rukšans 1995), kaspia võrkiiris “Talish“ (= kaspia iiris ‘Talish“). Aserbaidžaanist Talõši mägedest Leriki lähedalt korjatud variant (RSZ 87-06) on kõige varaõitsevam sibuliiris, mille sinised õied puhkevad paar nädalat varem Hollandis tuntud kaspia võrkiirise variandist. 3 EUR

114. Iridodictyum hybrids mix, hübriidsete võrkiiriste segu (McMurtrie hübriidid). Läänes pole võrkiirise ladinakeelset perekonnanime Iridodictyum enamasti omaks võetud ning kasutatakse selle asemel laiamahulist Iris nime. Läänlaste tegemisi tsiteerides kasutan ajutiselt ka ise siin nende nimepruuki. Kanada iirisearetajal Alan McMurtriel õnnestus 1989. aastal teha rida õnnestunud ristamisi eri liiki võrkiiriste vahel. Üheks ristlusvanemaks oli Iris sophenensis (Iris histrioides var. sophenensis), millel eestikeelne nimi veel puudub, teiseks aga Danfordi võrkiiris. Saadud hübriidid (Iris sophenensis x danfordiae) alustasid 5 aastat hiljem (1994) õitsemist. Hübriidide sisemised (püstised) 2-2,5 cm pikkused õielehed olid väga kitsad: vaid 0,3 kuni 3 mm. Selle tunnuse olid nad pärinud Danfordi võrkiiriselt, millel on vaid lühikesed harjasetaolised sisemised õielehed. Võrdluseks: hariliku võrkiirise (Iris reticulata) sisemised õielehed on 7-10 mm laiused. Hiljem tegi Alan võrkiiristega veel tuhandeid ristamisi, saades palju huvitava õievärvusega ja õiekujuga vorme. Olen neid arvukaid sorte Lätist tellinud, kuid nagu kiuste on just minu ühtedeks lemmikuteks olevate võrkiiriste puhul sealt saadud ligi pooled sordid valedeks osutunud, olles samas siiski McMurtrie aretised. Neid pakungi teile seguna. 1 EUR

115. Iridodictyum reticulatum “Michael“ (P. B. van Eeden 1973; “Springtime“? x ?), võrkiiris “Michael“. Juba haruldaseks muutuv hiline sort väga sügav-lillakassinise õievärvusega. Õielehe laik on valge. 2 EUR

116. Iris “Afrosiab“ (Adolf Volfovich-Moler, R. 1998, RB, Iris stolonifera hybrid: I. stolonifera x ‘Mary Frances‘), rüü-aediiris “Afrosiab“. Tegu pole aediirisega, vaid Eesti aianduses tundmatu Regeliabred-rühma (ingl. k. Regeliabreds, lühend RB) esindajaga. 100 cm kõrgune iirisesort on saadud rüü- ehk arilliiriste hulka kuuluva võsundiirise (I. stolonifera) ristamisest kõrge aediirise sordiga ‘Mary Frances‘. Välimised (rippuvad) kirsipurpursed õielehed on tumedama soonestuse ja pruuni servaga, sisemised (püstised) helepurpursed õielehed aga violetse ja pruuni soonestusega ning laia pruuni servaga. 6 EUR

117. Iris “Antiope“ (C. G. Van Tubergen, N.R.), rüüiirise hübriid “Antiope“. Välimised õielehed on lillad suitskollase servaga, sisemised ebamäärase tooniga suitsvalkjad. Õitseb mai lõpus. Kõrgus kuni 50 cm. 5 EUR

118. Iris “Heimdall“ (Harald Mathes, R. 1994; hybridized by H Mathes; year of registration or introduction: 1994) (OGB), rüü-aediiris “Heimdall“. 80 cm kõrguse rüüiirise ja aediirise hübriidi sinivioletne õis on mustade signaallaikudega. Aias tuleb talle leida kuivem ja päikeselisem kasvukoht. 15 EUR

119. Iris hoogiana, Hoogi iiris. On ainus kõrgekasvuline alamsektsiooni Regelia liik, mida saab edukalt kasvatada meie põhjamaises kliimas. Juurikad (risoomid) moodustavad nii lühikesi jämenenud lülisid kui ka pikenenud peenikesi võsusid – stooloneid. Lehitu 40-60 cm kõrguse õievarre tipus juunis enamasti 2 suurt taevassinist lõhnavat õit kollase habemega õiekattelehtedel. Õitseb varem enamusest aediirise sortidest, on hea ka lõikeks. Pärit Kesk-Aasiast. 2 EUR

120. Iris hoogiana “Deep Purple“ (Janis Rukšans 2005; selected from seedlings of blue form), Hoogi iiris “Deep Purple“. Sinise Hoogi iirise taimede seemnekülvide seast õnnestus Janisel välja valida lilla iiris, millel on pruunikashall habe. Õitsen mai lõpu poole sügavlillade õitega. On üks varajasemaid iiriseid aias. 5 EUR

121. Iris korolkowii “Violacea Bruin“ (Iris korolkowii f. violacea “Bruin“; an old Dutch selection), Korolkovi iiris “Violacea Bruin“. Selle sordi juurde lisasin Iris korolkowii f. violacea pildi, mis on mul aias õitsenud. “Violacea Bruinist“ mul kahjuks fotot pole. Fotol kujutatud lillast variandist erineb ta laiemate õieosade ja pruunikaslilla värvuse poolest. Korolkovi iirised tahavad õitsemiseks eriliselt sooja kasvukohta, muidu õisi ei näe. Veel rohkem meeldiks neil kasvada kile all või kasvuhoones. Nende valged tumeda võrkja mustriga õied on eriline vaatepilt! 4 EUR

122. Iris “White Arts“ (L. Danielson 1985) (RB+), rüü-aediiris “White Arts“. 75 cm kõrgune puhasvalge õiega iirise puhul on aediirist ristatud Hoogi iirisega ning saadud hübriidi uuesti Hoogi iirisega. Õitseb juunis. 12 EUR

123. Isopyrum thalictroides, euroopa võrdviljak. Pisiülasele (Anemonella) väga sarnane ja lähedane perekond. Püsikutest tulikaliste 20-30 cm kõrgused ülalt harunevad lehistunud varred kannavad aprillis-mais ülemistest lehekaenaldest väljuvatel pikkadel raagudel paiknevaid pisikesi (Ø 2 cm) tähtjaid õisi. Kroonlehtede ülesannet täidavad valged tupplehed, mida on õies 5-6. Pisikesed kahelikolmetised lehed meenutavad ängelheina omi. Kesk- ja Atlantilise Euroopa, Vahemeremaade, Balkani ja Türgi taimed kasvavad metsades ja metsalagendikel. Suve lõpuks selle pinnakattetaime lehed kuivavad 3 EUR

124. Juno albomarginata ARJA 98-64 (true species coll. in locus classicus: Uzbekistan, Pskem mnts., 2800 m), valgeservane juuno. Ladinakeelne liigiepiteet tuleneb lehtede valgest servast. Jämenenud juured on nöörjad. (5) 20-30 cm kõrgusel nähtavate sõlmevahedega varrel on juuni algul 2-5 sinist või helesinist õit, mille naastul on valge keskne hari ning selle ümber kollakas laik. Liik kasvab Tian Shanis ja Alai ahelikus. Päike, kuiv kuni parasniiske muld 15 EUR

125. Juno aucheri KPPZ 90-157 (coll. near Leylek, Turkey), assüüria juuno. 15-40 cm kõrguse taime lehekaenaldes on mais 3-6 kahvatusinist kuni sinist lõhnavat õit, millel on kollane või kreemjas hari. Tiivulise pinnukesega välimised õielehed on 4-6 cm pikkused. Liik kasvab Türgi idaosas, Süürias, Iraagis, Iraanis ja Jordaanias. Siin pakutavad taimed pärinevad Türgist Diyarbakiri provintsist, Leylek Stationist, 14 km Diyarbakiri linnast põhja poolt 800 m kõrguselt. Nende korjajateks olid 1990. aastal Kammerlander, Pasche, Persson & Zetterlund. Õitseb meil avamaal aprilli lõpus ja mai algul. Päike, kuiv kuni parasniiske muld 3 EUR

126. Juno aucheri “Large“ (Janis Rukšans 2003), assüüria juuno “Large“. Janis Rukšans nimetas kõrgekasvulisemad assüüria juunod sordinimega “Large“ 2003. aastal, et eristada neid sordist “Dwarf“. “Large“ õied on tunduvalt sinisema tooniga kui sordil “Dwarf“, kuid õied on väiksemad ja kitsamate õielehtedega. Janis väitis oma kataloogides, et Juno aucheri ei õitse meie kliimas kunagi avamaal, kuid minu kerge lõunakallakuga aias on ta juba aastaid küllalt korrapäraselt õitsenud. Valkjassinised õied puhkevad juba aprilli lõpus. Päike, kuiv kuni parasniiske muld 5 EUR

127. Juno bucharica “Duschanbe“ (Janis Rukšans 1995; K 78; spont. near Dushanbe, Kulyabskaya oblast, Tajikistan, collector Aris Kruminš 1978), buhhaara juuno ‘Duschanbe’. Aias hästi kasvav 25-30 cm kõrgune üleni puhaskollaste õitega klooni korjas Aris Kruminš Tadžikistanist Dušanbe lähedalt 1978. aastal (K 78). A. Hoog on väitnud, et vorm muutus Hollandis tagasi kahevärviliseks, kuid ei Lätis ega Eestis pole seda juhtunud. Õitseb mais. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 8 EUR

128. Juno magnifica “Agalik“ (Janis Rukšans 1995; RKSi 77-; spont. Agalyk valley near Samarkand, Seravschan mnt. range, Uzbekistan, 1800 m), oivaline juuno “Agalik“. Nii sibulate kui säilitusjuurtega varustatud taime kuni 70 cm kõrgusel varrel on maikuus 7 või enamgi sinkjasvalget 5-7 cm läbimõõduga õit. Välimiste õielehtede heledat harja ümbritseb kollane laik. Liik kasvab Usbekistanis Samarkandi ümbruse mägedes. Teile pakutava variandi korjasid 1977. aastal Usbekistanist Agalõki orust Janis Rukšans, Aris Kruminš ja Ludvig Sidrevics. Päike, kuiv kuni parasniiske muld 3 EUR

129. Juno “Morning Sky“ (syn. “Skyline“; Eugenijus Dambrauskas 1997/2001), juuno ‘Morning Sky‘. Leedu kõrgekasvuline vastupidav juunosort, millele aretaja andis nime 1997. aastal. Puhkeb mai algul rikkalikult õide heledapoolsete siniste õitega. 6 EUR

130. Lilium pensylvanicum from Olga (syn. L. dauricum, spont. Primorski krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1988), dauuria liilia Olgast. Liigi levila ulatub Altaist Kuriilideni. Kuni 120 cm kõrgusel varrel puhkevad juunis-juulis püstised karikakujulised oranžkollased kuni punased õied. Teile pakutavad sibulad on korjanud Ljudmila Kurševa Primorje kraist Olga asula juurest 1988. aastal. Söödavate sibulate ja õitega lubjalembene liik eelistab päikeselist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka poolvarjus ning isegi varjus. 10 EUR

131. Muscari armeniacum “Peppermint“ (raiser A.C. Philippo, registrant A. C. Philippo 2004), armeenia kobarhüatsint “Peppermint“. Helesinine ruljas õisik on maikuus 2 cm laiune ja 3-5 cm pikkune, kandes 50 viljuvat ja 5-10 viljatut õit. 0.20 EUR

132. Muscari aucheri “White Magic“ (raiser Boltha B.V., registrant Boltha B. V. 2003), varane kobarhüatsint “White Magic“. Enamik maailmas M. aucheri nime all viljeldavaid taimi ei vasta ehtsa liigi kirjeldusele, olles enamasti hübriidid või armeenia kobarhüatsindi variandid. Ehtne varane kobarhüatsint on Türgi loodusest hiljuti uuesti kultuuri viidud ning aedades levikut alustanud. Botaanilisele kirjeldusele vastav varane kobarhüatsint (M. aucheri) on vaid 10-12 cm kõrgune, 2-3 lehega mõõtudes 7-9 cm x 0.6 cm. Õisik on tihe ja väga lühike, mitte üle 2 cm pikkune. Õis on armeenia kobarhüatsindi omast poole väiksem ning tolle õiest puhtama ja heledama sinise värvusega. Viljakate ja viljatute õite vahel on väike värvierinevus kuid see varieerub liigi levila piires. Nüüd on käibele tulnud ka varase kobarhüatsindi sordid (värvusvariandid), millest ühte siin pakungi. Valgete õisikutega taim õitseb mais. 0.30 EUR

133. Muscari tenuiflorum (unknown origin), pärsia kobarhüatsint. Kuni 60 cm kõrgusel varval on mais-juunis hõre ja väga pikk, kuni 30 cm pikkune ruljas õisik, mis looduses kasvavatel taimedel koosneb 30-150 õiest. 0,5-1 cm pikkused torujad (pikkus on laiusest 3-4 korda suurem) kahvatud hallikaspruunid viljalised õied on pruunikasmustade tipmetega. Õisiku ehteks on selle ülaossa koondunud tihe kimp ere-sinivioletsetel pikkadel raagudel asuvaid samavärvilisi viljatuid õisi. Liik kasvab Kesk- ja Kagu-Euroopas, Ukrainas, Lõuna-Venemaal, Türgis, Taga-Kaukaasias, Süürias, Iraagis ja Iraanis. 6 EUR

134. Muscari “White Beauty“ (M. “White-rose Beauty“, Aldonis Verinš 1978), kobarhüatsint ‘White Beauty“. Pikavarreliste, kuni 25 cm kõrguste taimede mais puhkevate valgete õisikute alaosas esineb väga nõrk roosakas varjund, mis avaldub paremini külma kevade ja happelise mulla korral. Läti sordiaretaja Aldonis Verinš valis sordi välja Põhja-Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast Naltšiki lähedalt Sovetskoje küla juurest 1969. aastal korjatud sibulatest. 0.30 EUR

135. Narcissus “Apricot Whirl“ (raiser J. Gerritsen & Zn. pre-2005, registrant W. van Lierop en Zn. 2006; 11a W-P/W), nartsiss “Apricot Whirl“. Roosa (heleoranži) lõhestunud lisakrooniga nartsiss. Kõrgus 25-40 cm. Puhkeb aprilli lõpus või mai algul. Poolvari, parasniiske muld. 1 EUR

136. Narcissus “Peach Swirl“ (raiser Karel van der Veek; registrant W. van Lierop en Zn. B.V. 2010; 4 W-O), nartsiss “Peach Swirl“. Veidi “Acropolist“ meenutav valge täidisõieline nartsiss, milles on ka oranži. 1 EUR

137. Narcissus “Silver Crystal“ (raiser Brian S. Duncan, registrant Rathowen Daffodils 1983; 3 W-GWW), nartsiss “Silver Crystal“. Väikese lisakrooniga puhasvalge suur õis on väga tiheda (tugeva) koega ning seisab väga pikal varrel. Ei lamandu.1 EUR

138. Narcissus radiiflorus (syn. N. angustifolius, N. poeticus subsp. angustifolius), kitsalehine nartsiss. Aias umbes poolemeetrisel varval puhkevad juunis lõhnavad puhasvalged 5-6 cm läbimõõduga õied on pisikese kausja (toruja), ainult veerand (0,25) cm pikkuse ja kuni 1 cm laiuse kollase või rohekaskollase lisakrooniga, millel on punane servake. Kitsaid pinnukesi meenutavad õielehe alaosad üksteist servadega ei kata või katavad vaid napilt. Kõik tolmukad on enam-vähem ühepikkused ning ulatuvad osaliselt õiest välja. See väga hiljaõitsev liik pretendeerib koos poeedinartsissiga kõige viimasena õitseva nartsissi tiitlile. 3-4 sinkjat lehte on kitsad (mitte üle 1 cm). Taimed kasvavad Euroopa kesk- ja lõunaosas, ulatudes Šveitsist läbi Balkani Kreekasse, kuid kasvades ka Karpaatides. Tema levilas on poeedinartsissiga osaliselt kattuvaid alasid. Väliselt on kitsalehine nartsiss väga poeedinartsissi (N. poeticus) moodi, kuid botaanikud teevad neil vahet põhiliselt tolmukate, õielehtede ja lisakrooni järgi. Poeedinartsissi tolmukad on erineva pikkusega ja asetsevad 2 reas, kusjuures üks rida ulatub lisakroonist välja, teine aga jääb varjule. Poeedinartsissi õielehed ahenevad alaosas väga järsult ning katavad üksteist alaosas serviti, ka on talle omane liudjas ja lame lisakroon. Rahvusvahelise nartsissiregistri järgi on kitsalehisel nartsissil 4 üksteisest veidi erinevat teisendit. Taimed näivad eelistavat niiskeid kasvukohti. See väga külmakindel ja vähenõudlik liik talub aias isegi kehvi, kuivi ja saviseid muldi. Minu taimed on üles kasvatatud Šveitsist Jura kantonist Porrentruyst saadud seemnetest. Maailmas seda liiki praktiliselt müügiks ei pakuta. 3 EUR

139. Narcissus rupicola, kaljunartsiss. 13 Y-Y. Liik kuulub sektsiooni Apodanthae. Ladinakeelne liigiepiteet rupicola tähendab „kaljudel elav”. Üleni kollased kuni 3 (4) cm läbimõõduga poolpüstised ratasjad kuni tähtjad õied asetsevad maikuus 15 (25) cm kõrgusel varval ühekaupa. Õielehtede (1,5 × 1 cm) katvus on väga hea. Õieraag puudub või on vaid kuni 3 mm pikkune. Poollameda kuni koonilise, kuid mitte kausja väikese lisakrooni (0,2-0,5 × 0,7-1,2 cm) laius on pikkusest vähemalt 2 korda suurem. Tolmukapead ei ulatu lisakroonist välja. Liik kasvab Hispaania kesk- ja Portugali põhjaosa mägedes enamasti happelistel kivimitel, kuid aias neile happeline muld hädavajalik pole. See ilus liik on meil avamaal külmakindlaks osutunud ning annab ka isekülvi. Õitseb aprilli lõpus. 2.50 EUR

140. Ornithogalum narbonense, narbonni linnupiim. 30-80 (100) cm kõrguse taime juuli algul puhkev ruljas õisik koosneb suurtest lamedatest tähtjatest valgetest õitest, millel rohelised seljatriibud esinevad kogu õielehe pikkuse ulatuses. Püstised viljaraod on enam-vähem varvale liibuvad. Liik kasvab Lõuna-Euroopast Iraagini. Määramine ei kinnitanud liigi õigsust. Ilusa kõrge juuni lõpus ja juulis õitseva liigina pakun teda soodushinnaga seguna. 0.50 EUR

141. Ornithogalum orthophyllum subsp. kochii (syn. O. kochii, O. tenuifolium var. kochii; from village Saharna (Sakharna), raionul Rezina, Moldavia (Bessarabia), coll. by Aino Paivel 1964, 1965 or 1968), Kochi linnupiim ehk püstlehise linnupiima Kochi alamliik Saharnast. Rikkalikult õitsevate 15 (10-30) cm kõrguste taimede mai lõpus või juuni algul puhkevates valgetes lamedates õisikutes võib olla üle 20 õie. Välimistel 1-2 cm pikkustel õielehtedel on rohelised seljatriibud. Kitsad lehed on valge kesksoonega. Liik kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Türgis, Kaukaasias, Iraanis ning Marokos. Kochi linnupiim sobib aias asendama sarnase välimusega sarik-linnupiima (O. umbellatum), sest erinevalt sarik-linnupiimast ei muutu ta aias umbrohuks. Pakun Tallinna Botaanikaaia aedniku Aino Paiveli poolt 1960-ndatel aastatel Moldaaviast Rezina rajoonist Saharna küla juurest korjatud taimi. 2 EUR

142. Ornithogalum ponticum “Sochi“ (Janis Rukšans 1995, RE 84-02), pontose linnupiim “Sochi“. Kuni 60 cm kõrgune valge õisik juunis-juulis sobib ka lõikeks. Pontose linnupiim on ilus liik juulikuises õievaeses sibullilleaias, mil õitsevad põhiliselt veel vaid liiliad. Sordi sibulad ((RE 84-02) on korjatud Janis Rukšansi ja Evalds Paupersi poolt 1984. a. Krasnodari kraist Sotši-lähedasest metsast. Ma pole kindel, kas sort just pontose linnupiima alla kuulub, kuid igatahes on tegemist täpselt teadaoleva leiukohaga taimedega. 3 EUR

143. Ornithogalum tenuifolium (Spitak), ahtalehine linnupiim Spitakist. Selle nime all sain ja pakun ka teile 1989. aastal Arnis Seisumsi poolt 1989. a. Armeeniast Spitaki maakonnast korjatud sibulaid (AS 89). Mai lõpus ja juuni algul õitsev 10-15 cm kõrgune taim on väga suurte õitega ning moodustab vaid suuri sibulaid. Seetõttu ei muutu ta aias iialgi umbrohuks (nagu seda teeb meil levinud sarik-linnupiim) ning teda saab kergelt ümber istutada nii, et mingit jääki maha ei jää. Nii suuri õisi pole ma ühelgi teisel linnupiimal näinud. 2 EUR

144. Oxalis adenophylla “Purple Heart“ (Janis Rukšans 2005), näärmekas jänesekapsas “Purple Heart“. Ülimadal ja tihe 5-10 cm kõrgune lehestikumättake kattub juunis-juulis üleni suurte, 2,5 cm läbimõõduga pärani avatud erksate roosakaslillade õitega. Kuid sort on huvitava lehestiku tõttu ilus ka õiteta. Iga lehe keskel on lilla tähtjas “süda”, mis on tingitud lehekeste alaosa servakeste värvumisest tumelillaks. See mugulatega lubjapõlgaja liik kasvab Tšiili ja Argentiina mägedes (Andides) ning talub kuivust, kuid eelistab aias päikeselist kasvukohta ning kasvu ajal parasniiskust. Suve teisel poolel pärast lehtede kuivamist tahab ta kuiva puhkeaega. Lehe lillad servakesed tõstavad sordi hinna liigiga võrreldes umbes 20-kordseks! 10 EUR

145. Polygonatum hookeri (from Himalayan mountains (Sikhim) where it grows at 3000-3300 m height), Hookeri kuutõverohi. Himaalajast Sikkimist (osariik India idaosas Bhutani ja Nepali vahel) 3000-3300 m kõrguselt pärinevad mägitaimed erinevad meile tuntud kuutõverohtudest nagu öö päevast. Vaid 5 cm kõrgused laiu padjandeid moodustavad taimed õitsevad meil mai teisel poolel roosade püstiste laiuvate õitega. See ehtne alpitaim eelistab aluselist (lubjast) mulda ja päikest. 5 EUR

146. Polygonatum glaberrimum (Armenia, mnt. Aragats), sile kuutõverohi. Taimel seni ametlik eestikeelne nimi puudub. Harva pakutav maikuus õitsev 30-60 cm kõrgune valgete õitega ja läikivate roheliste lehtedega Armeeniast Aragatsi mäelt korjatud taim. Poolvari, parasniiske muld. 5 EUR

147. Puschkinia scilloides (from open pollinated seedlings of forms collected in E Nakhitschevan, Armenia), harilik puškiinia Nahhitševanist. Pakun Nahhitševani idaosast Zangezuri mäestikust korjatud sibulate seemikuid. Zangezuri mäestik kulgeb piki Armeenia ja Nahhitševani piiri. Varem Armeeniale kuulunud Nahhitševan arvati 1920-ndail aastail nõukogude võimu poolt rahva tahte vastaselt Azerbaižaani koosseisu ja on tänaseks aseritega täielikult ümber rahvastatud. Lätlased on Nahhitševani taimedest välja valinud 2 sorti: “Snowdrift“ ja “Zangezur. 1 EUR

148. Puschkinia scilloides “Zangezur“ (Arnis Seisums 2008; spont. E Nakhitschevan, Armenia, Zangezur mnts.), harilik puškiinia “Zangezur“. “Zangezuri“ iseloomustab Janis Rukšans kui väga suureõielisena suurtes ja tihedates õisikutes. Tegelikkuses näen loodusest korjatud materjali varieeruvust ning erinevused tavataimedest pole sugugi nii järsud. 1 EUR

149. Ranunculus ficaria “Brazen Hussy“, kanakoole “Brazen Hussy“. Meie kodumaisest taimest (5-30 cm kõrgune, väikesed värtenjad juuremugulad, lehed südajad, aprillis-mais läikivad kuldkollased 2-3 cm läbimõõdus õied) on välismaal aretatud arvukalt aedsorte. Siintoodud sordi kollaste lihtõite taustaks olev tumepruun läikiv lehestik, mis on puhkemise järel peaaegu must, loob oivalise kontrasti! Lehestik püsib tumedana küllalt kaua, kuid heleneb hiljem siiski pronksjaks. Algtaim leiti Inglismaalt Ida-Sussexist Great Dixterist Christopher Lloydi poolt. Tuleks vältida seemikute teket, sest need ei pruugi olla nii tumeda lehestikuga. 1 EUR

150. Ranunculus ficaria “Coffee Cream“ (found near Plymouth by Roger Hoskins in 1991), kanakoole “Coffee Cream“. Inglismaal Plimouthi lähedalt Roger Hoskinsi leitud suur taim suure kreemikasvalge õiega, mille õielehed on seljalt pruunikad. Lehtedel on veidi hõbedasi märgikesi. Õitseb mais. 1 EUR

151. Ranunculus ficaria “Collarette“ (syn. R. f. ‘E. A. Bowles’, R. f. ‘Anemoneflora’, R. f. ‘Beamish’s Double’), kanakoole “Collarette“. Viljatud täidisõied on anemoonõielised – kroonlehetaolisteks petaloidideks muundunud oranžikad tolmukad moodustavad õie südames kollaste läikivate kroonlehtede keskel tiheda tuti 1.50 EUR

152. Ranunculus ficaria “Randall´s White“ (found by Allan Robinson), kanakoole “Randall´s White“. Suurte valgete õitega taime leidis Allan Robinson, kes oli Wisley aias kiviktaimla ülemjärelvaataja. Sordi nimetas ta oma kassi nime järgi. 1 EUR

153. Sanguinaria canadensis, kevadmagun. Kanada ja USA idaosa hõredates mägimetsades kasvava "mooni" kuni 25 cm kõrgune vars kannab mais üksikut 4-6 cm läbimõõduga puhasvalget 8 kroonlehega õit. See veripunase piimmahlaga vereurmarohu sugulane kasvab aias nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka päikesepaistet. 2 EUR

154. Scilla puschkinioides ARJA 97-08 (coll. at Kugart, Kyrgyzstan), buhhaara silla Kugartist. Sibulast tekib 1-3 10-15 cm kõrgust õisikuvart. Aprillis-mais on õisikus 2-5 peaaegu valget, mõnikord kahvatusinist õit, mis meenutavad väga puškiinia õisi ning sellest sarnasusest tuleneb ka taime ladinakeelne liigiepiteet. Erinevalt puškiiniast puudub õies tolmukatest tekkinud lisakroon. 3-5 kitsast lehte ahenevad aluse poole. Liik kasvab Kesk-Aasia mägedes. Siin pakutavad taimed on korjanud 1997. aastal Arnis Seisums ja Janis Rukšans Kirgiisiast Kugartist. Õitseb juba aprilli lõpus. 3 EUR

155. Scilla puschkinioides VS 94-72 (spont. Uzbekistan, Toshkent viloyati, near Angren, vil. Kog-Bulak, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1994), buhhaara silla Angrenist. Mart Veerus ja Arnis Seisums tõid sibulaid (VS 94-72) 1994. aastal Usbekistanist Taškendi oblastist Kurama aheliku keskosast Angreni linna lähedusse jääva Kog-Bulaki küla ja jõe lähedalt (VS 94-72). 3 EUR

156. Trillium chloropetalum var. giganteum white, suure kolmiklille hiigelteisend (valge). Ladinakeelne perekonnanimi Trillium tuleneb kreekakeelsest sõnast tris, mis tõlgituna tähendab „kolm korda” või „kolmekordne”, viidates kolmekaupa esinevatele lehtedele ja õieosadele. Eesti looduses kasvab kolmiklille lähisugulane ussilakk (Paris). Looduses on kolmiklilled metsataimed ning ka aias tahaksid nad poolvarju ning niisket savikat huumusmulda. Suur kolmiklill kasvab looduses neutraalsel kuni aluselisel mullal. 20-65 cm kõrguse taime raotud 5-10 cm pikkused õied on valged. Laimunajad lehed on kirjud. Liik kasvab USA lääneosas Californias 6 EUR

157. Trillium erectum var. album (syn. T. e. “Album“), püstise kolmiklille valge teisend. Teisendile on iseloomulik mustjaspunase sigimikuga valge õis. Umbes 40 cm kõrgune Põhja-Ameerika idaosa metsade taim õitseb maikuus. Kuni 5 cm pikkusi kroonlehti on 3. Umbes 5 cm pikkused õieraod kaarduvad allapoole -- seetõttu vaatavad ka laialt avatud õied poolalla-poolküljele. Varrel on 3 rohelist lehte, mis kuivavad suve teisel poolel. Kolmiklilled nõuavad poolvarju ning eelistavad viljakat, happelist kuni neutraalset jahedat ja niisket savikat huumusmulda. 6 EUR

158. Trillium luteum ), kollane kolmiklill. 15-40 cm kõrguse taime raotud sidrunilõhnalised õied mais-juunis on rohekaskollased kuni helekollased. 1-2 cm laiused ja 3,5-7 (9) cm pikkused kroonlehed on püstised. Raotud munajad lehed on hõbedakirjud. Liik kasvab USA kaguosa aluselise mullaga metsades. Puhkeb õide mai teisel poolel. 4 EUR

159. Triteleia laxa, hõre suvitähik. 30-40 (70) cm kõrgusel varrel asub juulis-augustis hõredas, 10 cm läbimõõduga sarikõisikus 6 sinivioletset lehterjat püstist õit. 4-6 cm pikkustel raagudel asuvad õied on kuni 2,5 cm pikkused ja laiused. Kitsad kõrreliselaadsed lehed hakkavad õitseajal kuivama. Liik kasvab Oregoni edela- ja California põhjaosas tuhkkuivadel metsalagendikel ja rohtlas. Minu aias on liik osutunud täiesti külmakindlaks. 2 EUR

160. Veratrum viride, roheline upsujuur. Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas (kuid mitte keskosas) looduslikult kasvav kuni 2 m kõrgune püsik kaunite kausjate lehtedega ja suurtesse harunevatesse õisikutesse koondunud arvukate kollakasroheliste õitega. Mul on vedanud, et mulle on sattunud kausjate lehtedega variant, mis on liigile tüüpilisest lamedast lehest palju põnevam. Taolisi kausslehelisi variante on leitud näiteks Alaska loodusest. Kasvab looduses märjas mullas rohumaadel, päikeselistel ojakallastel ja hõredates metsades. Niiskust armastab ka aias. Varem olen neid taimi koha peal pakkunud vale nime V. lobelianum all. V. lobelianum pole kaugeltki nii ilusa ja omapärase välimusega taim nagu V. viride. See aiakujundustaim püüab vaatajate tähelepanu imelise magnetina. 9 EUR

POJENGIDE postimüük 2013

Sulev Savisaar

Tellimusi pojengiistikutele võtan vastu kuni 10. septembrini (erandkorras ka hiljem). Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Viimastele ei pruugi mõningaid menusorte enam jätkuda. Minult 2 viimase aasta jooksul taimi tellinud inimesed on väikeses eelisolukorras, sest neile saadan uue kataloogi ilmumisest meiliga koheselt teate. See võimaldab neil kiiremini reageerida ja järjekorras parema koha saada. Taimed saadan tellijatele postiga teele septembrikuu jooksul.

Postikulud - pakend pluss saatekulud - 3 EUR tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse. Tellimused saata meiliaadressil . Minu kontakttelefonid on 5623 4524 ja 735 1842. Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175, Sulev Savisaar.

Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.

Põhjalikumalt saate pojengide kohta lugeda minu pojengiraamatust:
Sulev Savisaar. Pojeng. AS Ajakirjade Kirjastus. 2009. 224 lk.

1980-ndate lõpus ja 90-ndate aastate algul kasvatatud 500 pojengisordist (suurema osa neist olen 1990-ndatel aastatel üle andnud Tartu Ülikooli botaanikaaiale ja Tallinna Botaanikaaiale, kus inimestel on neid mugavam vaatamas käia kui minu juures maal) olen praeguseks alles jätnud üle 100, mida ise pean pojengide paremikku kuuluvateks või millegi muu poolest huvitavateks või iseäralikeks. Siin postimüügiga pakutavad taimed pärinevadki sellest valikust:

1. Paeonia ‘Angelo Cobb Freeborn’ (Freeborn 1943). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis ‘Rubra Plena’ x P. lactiflora ‘Mme. Jules Dessert’). Helepunane (korallpunane) kuni erk tumeroosa, keskmise suurusega (läbimõõt Ø 13 cm), väga tihe, tolmukateta, algul poolkera-, hiljem kera-tüüpi täidisõis. Erineb muudest sortidest kerakujulise õie poolest. Taolise õietüübiga on minu aia pojengidest vaid ‘Howard R. Watkins’, ‘Peach Rose’ ja ‘Red Grace’. Varajane. Puhmik on minu paljuaastaste mõõtmiste alusel keskmise kõrgusega (85 cm), kuid registri järgi peaks olema kõrge (mõnedel aaastatel ongi). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1984. aastal.   10 EUR

2. Paeonia anomala from Kolyvan (spont. Siberia, Altayskiy kray, Kolyvan, collector Valentina Krohmalyova 1988), anomaalne pojeng (maarjajuur) Kolõvanist. 7–9 cm läbimõõduga tumeroosad kuni lillakaspunased õied asuvad varre tipus ühekaupa. Õied ei avane pärani, vaid jäävad pigem lailehterjaks. Nii tolmukaniidid kui -pead on kollased. Võimsakasvuline (1 m), lopsakas ja väga varajane, puhkedes aias õide maikuus esimeste pojengide seas. Lehtedel olen näinud kollakat või punakat sügisvärvust. Siberi taim on külmaga sedavõrd kohanenud, et ei suvatse talveks oma pungi maa alla peita. Vastupidi, sügisel vastu talve ajab taim oma suured punased pungad maa seest välja maapinnale talvituma. Kromosoomide arv 2n = 10. Liigi levila asub Siberis (Altai ja Krasnojarski krais, Irkutski, Kemerovo, Omski, Tomski ja Tjumeni oblastis, Tuvas, Jakuutias, Hakassias), Kasahstani kirdeosas, Mongoolia põhjaosas, Hiinas (Gansu, Ningxia, Qinghai, Shaanxi, Shanxi, Sichuani, Xinjiangi ja Yunnani provintsis) ning Tiibetis. Siberi levila ulatub Venemaa Euroopa-osa põhjaaladel kiiluna kuni Koola poolsaareni. Sangi jt (1997) andmeil on anomaalne pojeng üks väheseid mittehübriidseid liike pojengi perekonnas. Selle ürgse liigi vanus on veidi alla 10 miljoni aasta ning ta on olnud üks hõlmise pojengi (P. peregrina) esivanematest. Lääne-Siberis toidutaim, juurikaid, mis võivad saavutada hiigelmõõtmed, koguti, kuivatati ja keedeti koos lihaga. Ravimtaimena tuntud maarjajuure nime all. Siin pakutavad taimed saatis Altai krais elav lillekasvataja Valentina Krohmaljova mulle 1988. aastal Altai loodusest Kolõvani mäestikust Kolõvani küla lähedalt. Huvitav, et Kolõvani nime kandis kunagi ka Tallinna linn.      12 EUR

3. Paeonia anomala from Altaiskoye (spont. Altaiskiy kray, raion. Altaiskoye, vill. Altaiskoye (earlier: Altaiskiy), collector Antanas Makunas 1986), anomaalne pojeng Altaiskojest. Teine võimas taim on saadud 1986. aastal Altai kraist Altaiskoje (tollal Altaiski) asulast sealselt lillekasvatajalt Antanas Makunaselt. Välimuselt ei erine ta oluliselt eelmisest.          12 EUR

4. Paeonia arietina, sarvjas pojeng. Nime on pojeng saanud kukru (kukkurvilja) sarvja kuju järgi. Punases (või tumeroosas) õies on punased tolmukaniidid ja kollased tolmukapead. Viljalehed karvased, punased emakasuudmed lihtsa väljakasvega. 2n = 20. Kasvab looduslikult Kagu-Euroopas, Türgis ja Iraanis. Teda on ekslikult peetud korallpojengi alamliigiks (P. mascula subsp. arietina), kuid DNA uuringud paigutavad ta hoopis Arietina-Parnassica liigiruhma.    8 EUR

5. Paeonia ×bergiana hort. (Paeonia 'Bergiana') dwarf stoloniferous, rootsi pojengi võsundiline kääbusvorm. Rootsi pojeng kui anomaalse pojengi ja ahtalehise pojengi aedhübriid (P. anomala × P. tenuifolia) tekkis iseeneslikult 1920. aasta paiku Stockholmis Bergiuse botaanikaaias. Rootsis kannab liik nime herrgardspion. Üllataval kombel on see suhteliselt hiljutise tekkega aedliik ka Eesti aedades küllalt laialt levinud ja teda tuntakse ja pakutakse ahtalehise pojengi eksitava nime all. Seetõttu paljud Eesti inimesed, kes arvavad end ahtalehist pojengi kasvatavat, polegi tegelikult toda ehtsat liik seni näinud. Mille poolest siis rootsi pojeng ahtalehisest pojengist erineb? Esiteks on ta küllalt kõrgekasvuline (ehtne ahtalehine pojeng on kääbustaim), teiseks on tema lehehõlmad veidi laiemad (ahtalehisel pojengil on „tillilehed“), kolmandaks on tema õied veidi suuremad ja lilla varjundiga punased (ahtalehisel pojengil tulipunased) ning neljandaks on ta viljatu (ahtalehine pojeng külvab ohtralt idanemisvõimelisi seemneid, mistõttu taime ümber on enamasti palju isekülvist tekkinud taimekesi). Minu aias on viimastel aastatel seemikutest tekkinud mitmeid rootsi pojengi variante, mis erinevad tüüpilisest ja levinud rootsi pojengist. Siin pakun Krimmi idaosast pärineva madala võsundililise ahtalehise pojengi P. litophila (Paeonia tenuifolia subsp. lithophila) minu aias isekülvist tekkinud madalaid hübriide, mis on emataimelt pärinud madaluse ja võsundilisuse. Maailma aianduses on sellised variandid seni tundmatud.  15 EUR

6. Paeonia ‘Blaze’ (Fay 1973). Hübriidpojeng, mille aretamisel on kasutatud sorti ‘Bravura’. Erepunane (õitemass lausa “põleb”, eriti õhtupäikeses), väga suur (Ø 18 cm), 2-3 rea laiade kroonlehtedega korrapärase lihtõie südames on kontrastne kollane tolmukakimp. Tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased. Emakasuue punane. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm), püstiste ja sirgete vartega. Seisab ilma toeta, seetõttu on ka hea pargisort.           12 EUR

7. Paeonia ‘Bravura’ (Saunders 1943). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisest hõlmise pojengiga (P. peregrina). Erepunane, hiljem roosakaspunaseks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm) lihtõis, millel on tavaliselt 3 rida kroonlehti. Tolmukaniidid helekollased, tolmukapead tumekollased. Emakasuudmed punased. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85-90 cm).    15 EUR

8. Paeonia ‘Carina’ (Saunders 1944). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi ristamisel hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Väga erepunane (vananedes muutub roosakaspunaseks), suur (Ø 17 cm), kollase tolmukakimbuga pooltäidis- kuni lihtõis on tavaliselt 1–3 rea kroonlehtedega. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seisab ilma toeta.            12 EUR

9. Paeonia ‘Chocolate Soldier’ (Auten 1939). Hübriid on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ja valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel. Kroonlehed on mustjaspunased või mustjaspruunid (šokolaadivärvi). Ka südames olev suur staminoodidest poolkera on sama värvi, kuid osa staminoode on kontrastsete kollaste tippude ja servadega. Tugevad õied on poolkeraja õietüübiga, nõrgad jaapani (anemoon-) õietüübiga. Omapärane mustjas, kirju südamega sort. Emakasuue on mustjaspunane. Õis keskmise suurusega (Ø 15 cm). Varajane. Kasv madal (70–75 cm), kuid taim kipub lamanduma.          19 EUR

10. Paeonia ‘Coralie’ (Saunders 1940). See hübriidpojeng on saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) ristamisel valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Väga erk tumeroosa (korallroosa), keskmise suurusega (Ø 14–15 cm) lihtõis ilusa kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on roosakasvalged, tolmukaniidid ja -pead kollased. Sellist hõõguvroosat õievärvi pojengidel enne hübriidpojengide aretust ei tuntud. Aias paistab kaugele silma. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm).            15 EUR

11. Paeonia 'Diana Parks' (Bockstoce 1942). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Erk helepunane, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega, poolkera tüüpi täidisõis. Varajane. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80-85 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1986. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas.           18 EUR

12. Paeonia ‘Early Scout‘ (Auten 1952). Ameerika hübriid, mis on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi 'Richard Carvel' ristamisel ahtalehise pojengiga (P. tenuifolia). Väga tumepunane lihtõieline sort on väikeste õitega (Ø 11 cm), mis ei taha laialt avaneda. Emakasuudmed ja tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased. Väga varajane. Puhmik madal (60 cm). Varajasuse on hübriid pärinud ahtalehiselt pojengilt, samuti ka madala kasvu ja väga kitsaste lehehõlmadega lehestiku. Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 2001. aastal. Sort on omapärane eelkõige oma miniatuursuse (väiksuse e. kääbuskasvu) tõttu.             12 EUR

13. Paeonia ‘Edgar Jessep‘ (Bockstoce 1958). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. officinalis × P. lactiflora). Erkpunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Avanemisel meenutab oma roosiõielaadsete avanevate õienuppudega sorti 'Carol', kuid õied on suuremad. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm).       20 EUR

14. Paeonia ‘Ellen Cowley’ (Saunders 1940). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Omapärase värvusega, erepunane oranžikasroosa varjundiga, hiljem roosaks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm), südamikus kena kollase tolmukakimbuga pooltäidisõis, harvem lihtõis. Minu aias on kroonleheringe enamasti 3–5. Emakasuudmed punased. Tolmukaniidid ja -pead kollased. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastatel 1975–1977 ja võitja pooltäidisõieliste hübriidide rühmas 1986–1989.            15 EUR

15. Paeonia ‘Henry Bockstoce’ (Bockstoce 1955). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Erkpunane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1987, 1988, 1990 ja 1992, sama näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. Sordi tõelist väärtust peegeldab UÜ Aavikuemanda müügihind 32 EUR istiku eest.   18 EUR

16. Paeonia ‘Hi Fi’ (Auten-Wild 1971). Liikidevahelisi ristamisi teinud aretajalt Autenilt saadud seemikutest valis selle hübriidpojengi sordi välja Wild. Karmiinpunane, keskmise suurusega kuni suur (Ø 15-16 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis, mille süda on täidetud tolmukaid meenutavate kitsaste staminoodidega. Karmiinpunased staminoodid on kollase servaga. Minu kollektsioonis teist taolise õie ehitusega sorti pole. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Maailmas väga harva pakutav sort.  20 EUR

17. Paeonia humilis var. villosa, villane pojeng. Villane pojeng on tavatu pojengi (Paeonia humilis) teisend. Ladina sõna humilis tähendab „madal”, villosa aga villane. Kuni 60 cm kõrgusel varrel on punane püstine õis (Ø 8–13 cm). Lehed on alt hallikad. 2n = 20. DNA-uuringute alusel tekkis tavatu pojeng (P. humilis) ligi 10 miljonit aastat tagasi ahtalehise pojengi (P. tenuifolia) ristumisest praeguseks väljasurnud liigiga. Tavatu pojeng on olnud eellaseks temast miljoneid aastaid hiljem tekkinud varajasele pojengile (P. officinalis). Tavaliselt arvatakse villane pojeng varajase pojengi alamliigiks (P. officinalis subsp. huthii), kuid sarnasuse tõttu tavatu pojengiga loen ta Sterni vana pojengimonograafia (1946) eeskujul tavatu pojengi teisendiks. Villasel pojengil on kaks tunnust, mis teda tavatust pojengist (tüüpteisendist) eristavad: 1) lehekesed on lõhestunud vähem kui 1/3 pikkuse ulatuses (tavatul pojengil üle 1/3) ja 2) kukrud (viljad) on karvased (tavatul pojengil siledad või vaid väheste karvadega). Villane pojeng kasvab looduslikult Lõuna-Prantsusmaast Kesk-Itaaliani kuivades põõsastikes. Ta on Euroopa aedades kullalt tavaline, kuid mitte Eestis. Siin pakutavad taimed kasvatasin üles Prantsusmaalt Lyonist pärineva P. hiemalis nime all saadud seemne 1994. a. külvist.            8 EUR

18. Paeonia ‘Janice’ (Saunders 1939). Hübriid on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ja hõlmise pojengi (P. peregrina, syn. P. lobata) ristamisel. Keskmise suurusega (Ø 14 cm) lihtõis ei avane täielikult, vaid karikataoliselt. Selle tunnuse on ta pärinud hõlmiselt pojengilt. 1–2 rida erksaid lõheroosasid (heleroosasid) kroonlehti ümbritseb emakaid ja tolmukaid. Kroonlehed muutuvad õitsemise käigus järjest heledamaks, lõpetades peaaegu valgetena. Tolmukaniidid on helekollased, tolmukapead tumekollased, emakasuudmed valged (roosa varjundiga), meeketas valge. Varajane. Keskmise kõrgusega (85 cm). 13 EUR

19. Paeonia lactiflora ‘Akron’ (Krekler 1962), valgeõieline pojeng ‘Akron’. -- Tihti inimesed küsivad, miks on roosa- või punaseõielistel P. lactiflora sortidel juures nimi valgeõieline pojeng, arvates, et tegu on eksituse või kirjaveaga, sest antud sortide õied pole ju valged! Tegelikult mingit viga pole, sest need sordid kuuluvad liigi P. lactiflora alla, mille eestikeelne vaste (liiginimi) on valgeõieline pojeng. See, et liik on looduses valdavalt valgete õitega ja sellest ka endale nime saanud ei tähenda, et tal ei võiks olla roosa-või punaseõielisi sorte. -- Jaapani õietüübiga sort. Kroonlehed tumepunased, südamepoolkera staminoodid tumepunased kontrastse kollase servaga. Suurepärane värvikombinatsioon! Õis keskmise suurusega (Ø 15 cm). Hiline kuni väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Välja näeb enam-vähem nagu 'West Elkton', kuid kroonlehed on punasemad, 'West Elktonil' lillamad.            20 EUR

20. Paeonia lactiflora ‘Angel Cheeks’ (Carl G. Klehm, enne 1977). Ilusate värviüleminekutega õies on eristatavad 3 erivärvilist vööndit: suured heleroosad välimised kroonlehed, õie keskel tihe roosa kera, mis aluse poole muutub heledamaks ning päris alusel helekollaseks (kreemiks) -- see kollakas staminoodkrae annabki õiele erilise veetluse. Peale helekollase kraerõnga valgeks muutumist pole õis enam nii huvitav nagu värskelt. Heleroosa, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, kroon-tüüpi kuni roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Rikkalik õitsemine! Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 2005. aastal. Moskva pojenginäituse võitja heleroosade sortide rühmas aastal 1989.        13 EUR

21. Paeonia lactiflora ‘Ann Cousins’ (Cousins 1946). Valge, suur kuni väga suur (Ø 16-17 cm), tihe, tolmukateta, lamedapoolne, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Väga hiline. Puhmik kõrge (100-105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja 1954. aastal. Maailmakuulus sordiaretaja Wild loeb seda sorti üheks maailma parimaks valgeks pojengiks.    15 EUR

22. Paeonia lactiflora ‘Bessie’ (Krekler 1958). Roosa kuni heleroosa, pleekuva servaga, suur (Ø 17 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, lame, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Südamenupu ümber võib mõnikord esineda kreeme staminoode. Keskvarajane. Rikkalik õitsemine! Puhmik kõrge (100 cm).           13 EUR

23. Paeonia lactiflora ‘Betty Groff’ (Krekler 1958). Suur (Ø 17 cm), jaapani tüüpi õis on suurte tumedate sirelivärvi kroonlehtedega ja südames roosakaskreemidest staminoodidest koosneva laia lameda poolkeraga. Hiljem muutuvad staminoodid peaaegu valgeteks. Keskvarajane. Puhmik kõrge (105 cm). Kui tihti kipuvad paljud pojengisordid omavahel liigselt sarnanema, siis tema on küll omanäoline sort (teist taolist pole kohanud).           13 EUR

24. Paeonia lactiflora ‘Break o‘Day’ (Murawska 1947). Jaapani õietüübiga (või anemoonõieline) pojeng, millel on kuni 3 rida lillakaspunaseid välimisi kroonlehti ja veidi tumedam samavärvilistest staminoodidest lame poolkera südames. Lillakaspunaste staminoodide kollased servad annavad õiesüdamele huvitava ebamäärase värvikombinatsiooni ja kontrasti. Keskmise suurusega (Ø 15 cm) ja tihedusega õis. Õitseaeg keskmine kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). Omapärane, teist talle lähedast sorti pole.   12 EUR

25. Paeonia lactiflora ‘Cora Stubbs’ (Krekler 1985). Kahevärvilises jaapani-tüüpi õies on suured tumeroosad kuni veinpunased kroonlehed, õie südames aga valge staminoodidest poolkera. Tugev õis muutub huvitavalt kirjuks, sest valkjad staminoodid kasvatavad endale lillakad tipud. Õis keskmise suurusega (Ø 15 cm), keskmise tihedusega kuni hõredapoolne, tolmukateta. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik kõrge (105 cm).      11 EUR

26. Paeonia lactiflora ‘Coral Pink’. Registris seda sorti pole, küll aga on ta ära märgitud Ameerikas Smirnowi 1979. aasta kataloogis: „Heleroosa koralse varjundiga, vaimustab kõiki.” Samuti esineb sort venekeelsetes raamatutes ja kataloogides. Tumeroosa, keskmise suuruse (Ø 13–14 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Sordi omapära seisneb noore õie südamepoolkera säravas korallroosas varjundis, mis kahjuks hiljem muutub küllalt kiiresti tavaliseks tumeroosaks. Sellist õiesüdamiku värvitooni pole näinud ühelgi teisel pojengisordil. Väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Just ‘Coral Pinkist’ olen aretanud esimese Eesti pojengisordi ‘Virmalised’, millel on enneolematu õiesüdamiku värvus (ehkki hoopis teistsugune kui emal).   11 EUR

27. Paeonia lactiflora ‘Coral Queen’ (Sass 1937). Puhkedes meeldiv õrn-heleroosa, hiljem valgeks pleekuv õis, mille südamik jääb roosakaks. Keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskhiline kuni hiline. Puhmik madal (80 cm).           12 EUR

28. Paeonia lactiflora ‘Cornelia Shaylor’ (Shaylor 1917). Klassikaline sort, mida mainitakse vist igas pojengiraamatus, kuid mis meil on haruldane. Heleroosa, hiljem kahvaturoosaks, õitsemise lõpuks valgeks pleekuv, südames roosam, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, kõrge, kooniline, roos-tüüpi meeldivalõhnaline täidisõis. Hiline kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm), tumerohelise läikiva lehestikuga. Moskva pojenginäituse võitja 1986 roosade ning 1987 ja 1988 heleroosade sortide rühmas. Kümnelt erinevalt Venemaa kasvatajalt tellitud taimed osutusid kõik viirushaigeteks, alles 11. kohast, Ukrainast Dnepropetrovskist Abaševilt 1991. aastal saadud taim oli viirusvaba! Seda pakungi.          12 EUR

29. Paeonia lactiflora 'Doris Cooper' (Cooper 1946). Heleroosa, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane, healõhnaline täidisõis. Hiline kuni väga hiline. Puhmik kõrge kuni väga kõrge (105-110 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja 1958. ja 1967. aastal ning Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1949. aastal.    20 EUR

30. Paeonia lactiflora ‘Dresden Pink’ (Wild 1957). Keskmine roosa (ei tume ega hele), keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe, tolmukateta, kerajas kuni silinderjas roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm), tugevate vartega.         15 EUR

31. Paeonia lactiflora ‘Edulis Superba’ (Lemon 1824). Tumeroosa (purpurse varjundiga), keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Poolkera alusel on tavaliselt vähemärgatav võru veidi kahvatumatest kitsastest staminoodidest. Varajane. Puhmik kõrge (105 cm). Ajaproovi läbiteinud vähenõudlik sort, mis on hinnatud oma varajase ja rikkaliku õitsemise tõttu ning hea meeldivalõhnalise lõikelillena. Kõige levinum pojengisort Eestis, ehkki rahvas tema nime ei tea. Seda sorti (varajane täidisõieline roosa) kohtab enamikes Eesti aedades.           3 EUR

32. Paeonia lactiflora ‘Edwin C. Bills’ (Murawska 1959). Sort on saadud ‘Rosalie’ ja ‘Beth Ann’ ristamisel. Punane kuni lillakaspunane, keskmise suuruse (Ø> 15 cm) ja keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm).         8 EUR

33. Paeonia lactiflora ‘Elsa Sass’ (Sass 1930). Valge, roosa varjundiga (mõnel aastal võib puhkeda ka valgena või ilusa heleroosana), hiljem valgeks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Harva võib mõnel petaloidil esineda ka lillasid emakasuudmemärke. Hiline. Puhmik kõrge (105 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1943. aastal.     13 EUR

34. Paeonia lactiflora ‘Ensign Moriarty’ (Lins 1949). Puhkemisel tumeroosa, hiljem keskmiselt roosa, pleekuva servaga, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, südamenupu ümber ja südames enamasti varjatud tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Pleekuvad petaloidiservad muudavad õie eriti kauniks. Keskhiline. Puhmik madal (75–80 cm) ja jämedate vartega. Mitmete näituste, kuid mitte suurimate, võitja.  12 EUR

35. Paeonia lactiflora ‘Fairy’. Aretaja pole teada, esmakordselt mainitakse sorti Wassenbergi kataloogis 1955. aastal. Keskmise suurusega (Ø> 15 cm) jaapani tüüpi õis on omapärase ja harmoonilise pastelsete (heledate) värvuste kombinatsiooniga. Kroonlehed on heleroosad. Õie südames asuv kohev roosakaskreem poolkera koosneb kitsastest heleroosadest staminoodidest, millel on kollane serv ja tipp. Emakasuue on punane. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik kõrge (100 cm).      12 EUR

36. Paeonia lactiflora ‘Felix Supreme’ (Kriek 1955). Punane, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, korrapärane roos-tüüpi täidisõis võib vastpuhkenult olla ka poolkera tüübi tunnustega. Hiljem muutub õis kõrgeks silindriks. Keskhiline, kuid aastati on olnud kõikumisi keskvarajasest kuni hiliseni. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastal 1979. Kolmel aastal järjest (1987–89) oli koos sordiga ‘Kansas’ Moskva pojenginäituse võitja punaste sortide rühmas. 10 EUR

37. Paeonia lactiflora ‘Florence Ellis’ (Nicholls 1948). Sort on saadud 'Marie Crousse' ja 'Lady Alexandra Duff' ristamisest. Heleroosa (ilus "beebiroosa"), õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Mõnel aastal võib mõnel petaloidil (ebakroonlehel) südamenupu ümber olla tumelillasid laike (emakasuudme jäänuseid), mis miskipärast ei häiri, vaid harmoneeruvad heleroosaga. Keskmine õitseaeg. Puhmik väga kõrge (110 cm).         15 EUR

38. Paeonia lactiflora ‘Frances Mains’ (Mains 1955). Sort on saadud 'General Gorgas' ja 'Alice Harding' ristamisest. Õis on suurepärase õrnroosa (heleroosa) värvusega, mis pleekub õitsemise lõpuks peaaegu valgeks. Kauem säilib roosa toon südamikus. Keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Mõnel aastal on mõnel petaloidil tugevad lillad emakasuudmemärgid. Keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja 1961. aastal. Sorti on autasustatud ka medaliga Home Achievment Medal, Chicago 1955.         15 EUR

39. Paeonia lactiflora ‘George W. Peyton’ (Nicholls 1938). ‘Lady Alexandra Duff’ seemik. Valge roosa varjundiga, hiljem valgeks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Mõnel aastal on õis juba puhkedes puhasvalge. Hiline (registri järgi keskmise õitseajaga). Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm).       10 EUR

40. Paeonia lactiflora ‘Jan van Leeuwen’ (van Leeuwen 1928). Keskmise suurusega (Ø 15 cm), tolmukateta, korrapärane jaapani tüüpi õis 2-3 rea puhasvalgete kroonlehtede ja kitsaste kollaste staminoodidega, mis moodustavad õie südames ilusa väikese tiheda kollase poolkera. Õis ei avane pärani, vaid on tasjalt poolavatud. Ilusate tumedate läikivate lehtede hõlmad on üle keskmise laiad. Keskhiline kuni hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Võib seista ilma toeta, seetõttu on ka hea pargisort.     12 EUR

41. Paeonia lactiflora ‘Joseph Christie’ (Rosefield 1939). Valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, lamedapoolne, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Lausa kõik õied näivad olevat head. Mõnes õies võib petaloidi tipuservades punase niidina esineda nõrku emakasuudmemärgikesi. Väga hiline. Puhmik madal (80 cm). Saanud auhinna Honorable Mention at Des Moines.  15 EUR

42. Paeonia lactiflora ‘Jubileinõi’ [‘Jubileinyi’] (Krasnova (USSR) 1959). Vene sort. Heleroosa, õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, suur (Ø 18 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskhiline. Puhmik kõrge (105 cm). Moskva pojenginäituse võitja kodumaiste roosade sortide rühmas aastal 1986, sama näituse võitja kodumaiste heleroosade sortide rühmas aastatel 1987 (koos sordiga 'Pamjati Gagarina') ja 1989.       15 EUR

43. Paeonia lactiflora ‘Judge Snook’ (Good & Reese 1930). Õrn kahvaturoosa, harvem (mõnedel aastatel) valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Keskvarajane (registri järgi keskhiline). Rikkalik õitseja! Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm).        13 EUR

44. Paeonia lactiflora ‘Lady Kate’ (Vories 1924). Puhkedes tumeroosa, hiljem roosa, väga suur (keskmine Ø 18 cm, mõnel aastal 22 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Väga hiline, mõnel aastal (ka aastal 2013) isegi kõige viimane õitsev pojengisort aias. >Puhmik väga kõrge (keskmine 120 cm, suurim kõrgus on olnud 130 cm).    13 EUR

45. Paeonia lactiflora ‘Leonie‘ (‘Mme Calot‘) (Barr; Miellez). Sordi aretajate osas pole üksmeelt. Aretajaks peetakse Barri, aga seda au omistatakse ka Miellezile. Heleroosa, õitsemise kestel valgeks või peaaegu valgeks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera tüüpi täidisõis. Kui õitsemise lõpuks kroonlehed end allapoole (vastu vart) keeravad, hakkab õis juba roos-tüüpi meenutama. Mõnikord harva võib petaloididel esineda lillasid emakasuudmemärke, kuid need ei häiri. Varajane. 'Leonie' on minu aias valgeõielistest pojengidest (P. lactiflora) sordi 'Vesennii' järel varajasuselt 2. kohal. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm).      12 EUR

46. Paeonia lactiflora‘Ljubimets’ (Krasnova 1959). See vene sort on saadud ‘Mme. Crousse’ ja ‘Rosea Elegans’ ristamisest. Roosakasvalge kuni valge, keskmise suurusega (Ø> 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Väga hiline. Puhmik väga kõrge (keskmine 120 cm, haruldane pole ka 130 cm).            15 EUR

47. Paeonia lactiflora ‘Lora Dexheimer’ (Brand 1913). Karmiinpunane, keskmise suurusega (Ø> 14 cm), mõõduka kuni keskmise tihedusega, tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Keskmine õitseaeg. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80–85 cm). Kui ei taheta, et tolmukaid õiest välja paistaksid, siis tuleks taim istutada rammusamasse mulda.  5 EUR

48. Paeonia lactiflora ‘Marilla Beauty’ (Kelsey 1940). Heleroosa keskmiselt roosa südamega või valge heleroosa südamega, hiljem peaaegu valgeks pleekuv, väga suur (Ø 18-19 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega, korrapärane näitusekvaliteediga täidisõis. Moodustab mitu suurt kõrvalõit. Jämedad helepruunid juured. Väga hiline. Puhmik kõrge (105 cm). Moskva pojenginäituse võitja roosakasvalgete sortide rühmas aastatel 1987-1989 (neist 2 aastal koos võrratu sordiga 'Corinne Wersan').       18 EUR

49. Paeonia lactiflora ‘Mary Eddy Jones’ (Nicholls 1961). Heleroosa, õitsemise lõpuks roosakasvalgeks (südames valgeks) pleekuv, suur (Ø 16 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Mõnedel petaloididel võivad olla tagasihoidlikud lillad emakasuudmemärgid. Keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (95-100 cm).           13 EUR

50. Paeonia lactiflora ‘Minuet‘ (Franklin 1931). Heleroosa, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, lamedapoolne roos-tüüpi täidisõis. Rikkalik õitseja. Keskhiline kuni hiline. Puhmik väga kõrge (110-115 cm).    12 EUR

51. Paeonia lactiflora ‘Moon of Nippon’ (Auten 1936). Keskmise suurusega kuni suur (Ø 15-16 cm) jaapani vormiga õis koosneb 2-3 reast valgetest kroonlehtedest ning nende keskel õie südames paiknevast kollasest staminoodpoolkerast. >Helekollane staminood on tumekollase servaga. Emakasuudmed ja meeketas on valged. Keskvarajane (registri järgi keskhiline ja mõnedel aastatel ka on seda minu aias). Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm).     11 EUR

52. Paeonia lactiflora ‘Moon River’ (Klehm 1972). Valge, mõnikord puhkedes kreemikasroosa varjundiga, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Õies võib esineda staminoode. Keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (85–90 cm).    12 EUR

53. Paeonia lactiflora ‘Mothers Choice‘ (Glasscock 1950). Valge, mõnikord puhkedes roosa varjundiga (õie keskosa on heledam), keskmise suurusega (Ø 15-16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Kõik õied on ilusad. Keskhiline. Puhmik madal (80 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1993. aastal.    14 EUR

54. Paeonia lactiflora ‘Nadežda‘ [‘Nadezhda’] (Akimov). Keskmiselt sireliroosa, hiljem hele-sireliroosa, keskmise suurusega (Ø 14 cm), küllalt tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Hilisem õie hele üldmulje tekib sirelivärvi petaloidide servade valkjaks pleekumisest. Südamenupu ümber ja südames on enamasti varjatult kreeme staminoode, kuid nõrgemates õites võib kreem sataminoodvöö mõjuda häirivalt. Õis on tugeva meeldiva lõhnaga. Varajane kuni keskvarajane (vene pojengiregistri (1990) järgi keskhiline, mis näib küll olevat eksitus). Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Hea on sordi juures varajasus, värvus ja lõhn. Rahvamajandussaavutuste näitusel Moskvas 1973. aastal sai sort kõrgeima hinde – 10 palli.           15 EUR

55. Paeonia lactiflora ‘Nauvoo‘ (Auten 1937). Puhkedes roosa varjundiga valge (harvem heleroosa), hiljem valgeks pleekuv, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskmise õitseajaga kuni keskhiline. Puhmik kõrge (100-105 cm).            13 EUR

56. Paeonia lactiflora ‘Pamjati Akademika Tsitsina’ (Krasnova seemik 310/59) (Krasnova1959). Vene pojengiregister (1990) annab sordi aretajaks NSVL TA Peabotaanikaaia ja aretusaastaks 1969. Akadeemik N. V. Tsitsini nime leiab ühest Moskva Peabotaanikaaia püsilillekollektsioone tutvustavast raamatust (1960), kus ta on vastutav toimetaja. Puhkedes heleroosa või valge roosa varjundiga, hiljem valge, väga suur (Ø 18 cm) nagu taldrik, keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Meenutab kuulsat sorti 'Dolorodell', kuid alati ei saavuta õiekuju sellist täiust nagu tollel. Keskmine õitseaeg. Puhmik väga kõrge (110-115 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1987-1989. aastatel kodumaiste valgete sortide rühmas.       15 EUR

57. Paeonia lactiflora ‘Pamjati Paustovskogo’ (Sosnovets 1952). Selline sordinimi seisab vene pojengisortide registris (1990) koos aretusaastaga 1952. Vene pojengiraamatutes (Kapinos & Dubrov 1993) esineb ka nimekuju 'Pamjat o Paustovskom' koos aretusaastaga 1960, mille on üle võtnud ka Burkhardti interneti-andmebaas. Heleroosa, tumedama südamega, suur (Ø> 16-17 cm), väga tihe, tolmukateta, lame, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Väga hiline. Konkureerib minu aia kõige hilisema pojengi tiitlile. Enamikel aastatel ongi ta kõige viimane õitseja. Puhmik väga kõrge (115 cm) ja jämedate vartega.         15 EUR

58. Paeonia lactiflora ‘Paul M. Wild’ (Wild 1964). Küllalt erkpunane, mittepleekuv, suur (Ø 17 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskhiline. Puhmik kõrge (105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja punaste täidisõieliste sortide rühmas aastal 1990.       11 EUR

59. Paeonia lactiflora ‘Princess Margaret’ (Murawska 1960). Saadud sordi ‘Eleanor’ seemikust. Tumeroosa, suur (Ø 17 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Paljukordne Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja (aastatel 1970, 1974 ja 1978). Moskva pojenginäituse võitja tumeroosade sortide rühmas aastatel 1987 ja 1989.            10 EUR

60. Paeonia lactiflora ‘Raspberry Sundae’ (Klehm 1968). Sort saadi 'Charley's White' ristamisest aretaja ühe enda seemikuga. Suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, poolkera tüüpi või kroon-tüüpi täidisõis. Heleroosade kroonlehtede keskel oleva kreemi poolkera tsentrile lähemal asuvad petaloidid laienevad ja pikenevad ning nende tipud muutuvad roosadeks. See annab ebatavalise roosa-kreemi-kirju värvuse. Aretaja arvates meenutab õis jäätist, mis on pealt kaetud vaarikamoosi laigukestega. Keskvarajane. Puhmik väga kõrge (110 cm). 15 EUR

61. Paeonia lactiflora ‘Red Comet‘ (Auten 1956). Sügav-tumepunane, suurepärane värvus nagu sordil 'Ruth Clay', keskmise suurusega (Ø 14 cm), hõre, tolmukateta, poolkera tüüpi täidisõis. Kena värvuse on ta pärinud tema esivanemaks olnud sordilt 'Radiant Red'. Emakasuudmed on valged. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm).       13 EUR

62. Paeonia lactiflora ‘Ruth Clay’ (Kelsey 1935). Väga meeldiv ja eriline sügav-tumepunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), pigem hõre kui keskmise tihedusega, tolmukateta, kõrge ehitusega poolkera tüüpi täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90-95 cm).          13 EUR

63. Paeonia lactiflora seemik 12c-5e. Seemiku olen saanud sordi 'Red Comet' 2002. aastal tehtud külvist. Tumepunane (tumelilla) kuni punane (lilla) väike lihtõis kontrastse kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on valged. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega.           4 EUR

64. Paeonia lactiflora seemik 19c-15. Sordi 'Akron' isekülvist tekkinud seemiku avastasin aias 2004. aastal. Punane lihtõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Väga varajane. Puhmik keskmise kõrgusega. On peenejuureline.            4 EUR

65. Paeonia lactiflora seemik 21c-10. Seemiku avastasin aias 2006. aastal. Ta oli tekkinud Kalle Kruusilt 1994. aastal saadud Primorje krai lõunaosast Lazo rajoonist pärineva väikese- ja paljuõielise heleroosa loodusliku pojengi isekülvist. Tumelilla (punane) tolmukatega hõredapoolne kuni keskmise tihedusega täidisõis. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega.     4 EUR

66. Paeonia lactiflora ‘Sir John Franklin’ (Franklin 1939). Punane, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Registri järgi on õis ‘Philippe Rivoire’ värvusega, kuid täiuslikuma õiega. Keskmine kuni keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 10 EUR

67. Paeonia lactiflora ‘Suzy Q’ (Klehm 1972). Erk keskmiselt roosa, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskhiline. Puhmik madal (80 cm).          14 EUR

68. Paeonia lactiflora ‘Sweet Sixteen’ (Klehm 1968). Heleroosa, keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, poolkera tüüpi korrapärane täidisõis. Nõrgemad õied on kroon-tüüpi. Nad moodustavad hõredapoolse poolkera, mis on pealt heleroosa, alusel aga kreemidest staminoodjatest petaloididest vööga. Nõrk noor taim annab vaid jaapani tüüpi õisi, millel on kreem südamepoolkera. Kuidas sellest kroon-tüüpi tuletada? Õie tugevnedes kreemi poolkera keskmiste petaloidide tipud pikenevad ja laienevad ning muutuvad heleroosadeks, andes õiele kreemi-roosa-kirju välimuse, kollane vöönd muutumata äärmistest petaloididest-staminoodidest säilub aga võruna («kraena») poolkera alusel. Kõige tugevamatel õitel tekivad roosad tipud mitte ainult tsentraalsetel, vaid kõigil petaloididel ning moodustub korrapärane tihe ilma staminoodvööta heleroosa kera. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (95-100 cm).   13 EUR

69. Paeonia lactiflora ‘Thura Hires’ (Nicholls 1938). Valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Keskvarajane (registri järgi keskhiline). Keskmise kõrgusega (95 cm).            15 EUR

70. Paeonia lactiflora ‘Tšernomorskaja Tšaika’ (Fomina). Saadud ‘Duchesse de Nemours’ ja ‘Victor Lemoine’ ristamisel. Valge, keskmise suurusega (Ø 14 cm), ülitihe, tolmukatega, lausa kerakujuline, roos-tüüpi täidisõis. Noored, värskelt puhkenud õied on algul poolkinnises olekus lausa rohekad ja nende südamest püüab välja kasvada valgeid petaloide. Kõige tihedaõielisem sort minu kollektsioonis, tiheduselt suudaks mõningat konkurentsi pakkuda vaid ‘Alesia’. Keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Meie niiskes kliimas läheb õis liigse tiheduse tõttu vihmaste ilmadega enne puhkemist kas mädanema või avaneb ühekülgselt, kuid noil aastatel, mil suudab normaalselt õitseda, annab põnevaid ülitihedaid õisi.       15 EUR

71. Paeonia lactiflora ‘Velma Atkinson’ (Wild 1964). Jaapani tüüpi või anemoonõielise suure (Ø 16 cm) õie lillad kroonlehed ümbritsevad kollastest staminoodidest koosnevat tihedat madalat südamepoolkera, mis mängleb huvitavates kollastes ja lillades värvivarjundites, kuna osa kreeme staminoode kasvatab endale lillad tipukesed. Mõnel aastal rikub muljet kreemist südamepadjakese kõluemakatest välja kasvav suurte pikkade lillade petaloidide tutt. Kollased staminoodid on lilla servaga. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm).       15 EUR

72. Paeonia lactiflora ‘West Elkton’ (Krekler, 1958). Jaapani tüüpi keskmise suurusega (Ø 15 cm) õie 2-4 rea tumepunaste kroonlehtede keskel on poolkera kitsastest tumepunastest staminoodidest, mille helekollane serv loob oivalise kontrasti. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (85-90 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja 1988. aastal jaapani õietüüpi pojengide rühmas.         15 EUR

73. Paeonia lactiflora ‘Westerner’ (Bigger 1942). Jaapani õiekujuga suur (Ø 16 cm) õis on ühe rea keskmiselt roosade, hiljem heleroosade suurte välimiste kroonlehtede ning südames kollase (hiljem helekollase kuni kreemi) staminoodpoolkeraga. Üks külastaja nimetas seda pojengi tema õie välimuse pärast „võitoosiks”. Õis on küllalt pastelsete (heledate) toonidega. Emakasuudmed on punased. Juured on jämedad. Keskhiline kuni hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1982. aastal.       12 EUR

74. Paeonia lactiflora ‘Zoluška’ [‘Zolushka’] (Sosnovets 1954). See vene sort on saadud ‘Vicomte de Forceville’ vabatolmlemise seemikuna ja tähendab tõlgituna „Tuhkatriinut”. Sirelroosa (keskmine roosa), hiljem heleroosaks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Varajane. Rikkalik õitseja! Puhmik kõrge (105 cm).           12 EUR

75. Paeonia ‘Ludovica’ (Saunders 1941). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Puhta- ja eredavärviline, õitsemise algul keskmine roosa, hiljem heleroosaks muutuv, suur (Ø 17 cm, 1998. aastal isegi 21 cm!), laiade, õitsemise lõpul huvitavalt lontis kroonlehtedega pooltäidisõis (2–4 rida kroonlehti) on kauni kollase tolmukakimbuga õie südames. Fotograaf Valeri Parhomenkole meenutasid nende õite kroonlehed bolonka kõrvu. Niiskete ilmadega õietipud lonti ei vaju. Emakasuudmed on tumeroosad kuni punased, tolmukaniidid helekollased (kreemid), tolmukapead kollased, meeketas tumeroosa. Kroonlehed ei pudene, vaid muutuvad taime küljes valgeks ja kuivavad – seetõttu ma algul imestasin, kuidas saab see sort üle kuu aja õitseda. See oli aga silmapete! Õitsemise tõelise lõpu saab määrata tolmukate vananemise järgi. Varajane. Puhmik madal (65 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja (kõrgeim autasu, mis pojengisordile võib osaks saada!) 1999. aastal.       17 EUR

76. Paeonia ‘Mahogany’ (Glasscock 1937). Hübriid on saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) sordi ‘Otto Froebel’ ristamisel valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Huvitavat tume-pruunikaspunast värvi (pruun varjund on aimatav eriti puhkemisel), keskmise suurusega (Ø 13 cm), kollase tolmukakimbuga, väheavatud lihtõis. Tolmukaniidid ja -pead on kollased, emakasuudmed valged. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Lehestik sügisel kaua värske roheline. Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja 1988 lihtõieliste hübriidide rühmas.            15 EUR

77. Paeonia 'Mai Fleuri' (Lemoine 1905: P.lactiflora x P. wittmanniana var. nudicarpa). Kahvatu kollakasroosa (või valge ebamäärase kreemikasroosa varjundiga) umbes 9 kortsulise kroonlehega lihtõis on kirjanduse järgi heades oludes suuteline andma ka pooltäidisõisi (mina pole kahjuks taolisi veel näinud). Roosa ja kollase ühendust võib nimetada ka aprikoosivärviliseks, kuid õies on minu arvates aimata ka pruunikat varjundit. Seda omapärast ja huvitavat õievärvust on nimetatud ka aprikoosbeežiks. Hiljem pleekub õis valkjaks. Õis on mõõtmisel väike (Ø 11 cm), kuna ei ava end pärani. Valkjad emakad on tumepunaste emakasuudmetega. Tolmukaniidid on allosas lillad ja ülaosas valged, tolmukapead tumekollased. Ülimalt varajane, õitseb mais. Puhmik madal (75-80 cm). Sordi sain eksitava nimega ‘Fan Tan’. Wittmanni pojengi ja valgeõielise pojengi vahelise hübriidina see sort seemneid ei moodusta. Sordi haruldust peegeldab hästi OU Aavikuemanda müügihind 84 EUR istiku eest.    20 EUR

78. Paeonia mascula subsp. mascula (P. cavachensis), korallpojeng (korallpojengi tüüpalamliik). Kuni 90 cm kõrgune vars kannab 9-14 cm läbimõõduga püstist punast õit. Laiu purpurpunaseid kroonlehti on 6-8. Tolmukaniidid on punased, tolmukapead kollased. Lehed on alt sinihallid. Taimed on tetraploidsed (2n = 20). Looduslik levila: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia (k.a. Sitsiilia), endine Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Ukraina (Krimm), Venemaa (Krasnodari krai), Türgi, Küpros, Iraan, Iraak, Süüria; Liibanon Jordaania ja Iisrael. Kasvab päikeselistel küllalt avatud kuivapoolsetel kasvukohtadel. Tüüpalamliik on kultuuris levinud juba vähemalt 500 aastat. Ta on jõuline ja pikaealine taim. Seemnest paljundatuna võib ta õitseikka jõuda juba 4 aastaga. Minu 80 cm kõrgused taimed on väga varajaste väikeste (Ø 11 cm), roosakaspunaste kuni väga tumeroosade (lillama vöödiga kroonlehtede keskel) õitega ja tuhmroheliste lehtedega. Seisab ilma toeta. Taim on saadud nime all P. cavachensis.            10 EUR

79. Paeonia officinalis ‘Mutabilis Plena’ (syn. ‘Alba Mutabilis’), varajane pojeng ‘Mutabilis Plena’. Mina samastan sordinimesid ‘Mutabilis Plena’ ja ‘Alba Mutabilis, kuid pojengiregister näib neid eristavat. Puhkedes keskmine roosa, hiljem heleroosaks kuni valgeks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (70 cm) ja lamanduv. See varajase pojengi (P. officinalis) sort sarnaneb enam-vähem kõigilt näitajatelt, välja arvatud värvus, varajasele punasele täidisõielisele sordile ‘Rubra Plena’, erinevuseks on veidi väiksemad ja lamedamad õied. Kroonlehed ja petaloidid pleekuvad ja kuivavad pärast õitsemist valgeks, kuid ei pudene (‘Rubra Plenal’ pudenevad). Neljast õest (‘Alba Plena’, ‘Mutabilis Plena’, Rosea Plena’ ja ‘Rubra Plena’, mis on nii õitseajalt kui ka puhmiku ja õite kuju poolest ühesugused, erinedes omavahel vaid õite värvuse poolest) meeldib mulle endale kõige rohkem ‘Mutabilis Plena’. Juhani puukool pakub sama sorti hinnaga 18.90. Varajase pojengi sorte peetakse viimasel ajal hübriidseteks (Paeonia officinalis × Paeonia peregrina) ning kõigi nende puhul on kohati püütud kasutada nime Paeonia ×festiva. Kas botaanik Taush kasutas seda nime (Paeonia festiva Tausch 1828) puhta liigi või hübriidliigi taimede kohta, see vajaks alles uurimist, sest autoriteetsemad teaduslikud andmebaasid peavad seda nime vaid varajase pojengi (P. officinalis) sünonüümiks (samatähendusnimeks), mitte hübriidliigi kohta käivaks.  8 EUR

80. Paeonia officinalis ‘Rosea Plena’, varajane pojeng ‘Rosea Plena’. Sort on kõigilt näitajatelt samane oma sõsara ‘Rubra Plenaga’, välja arvatud särav tumeroosa värvus. Puhkedes helepunane kuni tumeroosa, õitsemise lõpuks peaaegu heleroosaks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (65–70 cm), kergesti lamanduv. ‘Rosea Plena’ esineb laialdaselt Euroopa vanades kloostriaedades, kus seda kasvatati sajandeid ravimtaimena. Andmed temast ulatuvad tagasi 17. sajandisse.            6 EUR

81. Paeonia peregrina (syn. P. lobata), hõlmine pojeng. Ladina sõna peregrina tahendab „võõramaine”, sünonüümne nimi lobata aga “hõlmine”. Kuni 90 cm kõrgusel varrel on punane pustine õis (Ø 7–11 cm), mis avaneb vaid pooleldi (kausjalt). 2n = 20. Kasvab looduslikult Moldovas, Rumeenias, Bulgaarias, Kreekas, Albaanias, Itaalias ja Türgis. Liiki viljeldakse 15. sajandist alates. Liiki on särava punase õievärvuse tõttu palju kasutatud sordiaretuses. Tema pärilikkust ja välimust on paljudes hübriidpojengides. Väga varajane.          8 EUR

82. Paeonia ‘Red Grace‘ (Glasscock-Klehm 1980). See teadmata vanematega hübriidpojeng Glasscocki tehtud liikidevahelisest ristamisest õitses esmakordselt 1955. aastal, kuid registreeriti alles veerand sajandit hiljem Klehmi poolt. Punane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, kera-tüüpi korrapärane täidisõis. Suudab peaaegu igal aastal raskusteta moodustada tõeliselt ümmarguse kera (mitte poolkera). Sellele aitab kaasa kroonlehtede tagasikäändumine vastu vart. Omapärane õiekuju! Taolise kerakujulise õietüübiga on minu aia pojengidest vaid ‘Angelo Cobb Freeborn’, ‘Howard R. Watkins’ ja ‘Peach Rose’. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm) ja tugeva varrega. Moskva pojenginäituse üldvõitja 1991. aastal ning võitja täidisõieliste hübriidide rühmas aastatel 1987 (koos sordiga 'Carol') ning 1988 (koos sordiga 'Red Charm'). Šedööver (meistriteos)!      20 EUR

83. Paeonia ‘Red Red Rose’ (Saunders 1942). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi ‘Adolphe Rousseau’ ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Tulipunane (erepunane), suur (Ø 17 cm) pooltäidisõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Enamasti annab taim minu aias siiski vaid 1–3 rea kroonlehtedega lihtõisi. Emakasuudmed ja tolmukaniidid on punased või roosad, tolmukapead kollased, meeketas roosa. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse võitja pooltäidisõieliste hübriidpojengide rühmas aastal 1989 (koos sordiga ‘Ellen Cowley’).       13 EUR

84. Paeonia ‘Sable’ (Glasscock 1943). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisest hõlmise pojengi (P. peregrina) sordiga 'Otto Froebel'. Väga tume punane, puhkedes lausa mustjaspunane, hiljem õitsemise lõpuks punaseks pleekuv, suur (Ø 16 cm) lihtõis on kontrastse kollase tolmukakimbuga õie südames. See on minu kollektsiooni kõige tumedam pojeng. Emakasuudmed valged, tolmukaniidid punased, tolmukapead kollased. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik väga kõrge (115 cm), seetõttu vajab puhmik lihtõiele vaatamata toestamist. Moskva pojenginäituse võitja 1989. aastal mittetäidisõieliste hübriidide rühmas (koos sordiga 'Prairie Moon').            20 EUR

85. Paeonia ’Seraphim’ (Saunders, 1929). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel suurelehise pojengiga (P. wittmanniana subsp. macrophylla). Seega vanemate poolest on tegu sordile ‘Mai Fleuri’ väga lähedase ristluskombinatsiooniga. Valge (puhkedes võib mõnel üksikul aastal erandina olla roosa varjundiga), väga suur (Ø 21–22 cm) lihtõis on kauni suure koheva tolmukakimbuga. Emakasuudmed on tumepunased (lillad), tolmukaniidid roosad, tolmukapead pikad ja kollased. Väga varajane. Kõige varajasem valgeõieline hübriid. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm), kuid nii sellele asjaolule kui ka lihtõiele vaatamata vajab siiski toestamist ning varte kõverdumise vältimiseks tuleks seda teha juba küllalt varakult. Varred (punased tõusmed) kasvavad kevadel erakordselt kiiresti pikaks. Juured on jämedad ja seest lillad.      15 EUR

86. Paeonia tenuifolia subsp. lithophila stoloniferous, madal võsundiline ahtalehine pojeng. Ühest teadmata paritoluga P. lithophila seemnekülvist jõudsid mul 1992. aastal õitseikka hästi madalad (vaid 10–20 cm), võsundilise risoomiga ahtalehise pojengi taimed. Krimmi idaosas kasvav pisiliik P. lithophila (lithophila tähendab tõlkes „kivilembene”) on välimuselt igati nagu tavaline ahtalehine pojeng (P. tenuifolia), kuid sellest kõigis oma osades mõõtmetelt väiksem. Võsundeid selle pisiliigi (P. lithophila Kotov 1956) kirjeldanud botaanik Kotov küll ei maininud. Näib, et taoline võsundiline kääbusvorm on maailma botaanikutele seni veel tundmata. Ahtalehise pojengi puhul on mõningate taimede puhul võsundiline paljunemine siiski kindlaks tehtud.            19 EUR

2013. aastal ainult koha peal istikukottides kevadest sügiseni pakutavad taimed

Tutvustan teile siin, milliseid püsililli on võimalik osta minu aiast koha pealt. Aed asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Elvast, asudes kuulsa iluaedniku Aarne Kähri aiast umbes 4 km kaugusel. Lähedusse jääb ka teise kuulsa iluaedniku Elle Ahse kaunis kodu.

Aia külastamiseks on vajalik eelnev kokkulepe telefonil 56234524 või 7351842.

Istikukottides pakutavate taimede sortiment on pidevas muutumises: midagi lõpeb, kuid samas lisandub pidevalt ka uusi nimetusi. Mõningaid taimi pakun nii koha peal kui ka postimüügikataloogis.

Läbikriipsutatud tekstiga taimed on sel hooajal müügil olnud kuid kahjuks juba otsa lõppenud (läbi müüdud).

• Abies concolor, hall nulg. Kuni 25 m. Päike kuni poolvari. Parasniiske kuni kuiv muld. 6 EUR

• Aconitum hemsleyanum, Hemsley käoking. Ronitaim, 200-400 cm. Poolvari ja vari. Parasniiske muld. 6 EUR

• Aconitum napellus subsp. vulgare ‘Albidum’, sinine käoking ‘Albidum’. Kõrgus kuni 1 m. Päike kuni poolvari, parasniiske muld.    2 EUR

• Actaea rubra subsp. arguta P & Z 92-296 (spont. USA, Idaho, Shoshone Co., Big Creek, 4 miles E of Kellog, 750 m). 60 cm. Poolvari ja vari. Parasniiske muld. 2.50 EUR

• Adonis amurensis, amuuri adoonis. 20 cm. Poolvari. Talub hästi ka päikest. Parasniiske muld. Aprill, õied puhkevad üheaegselt lumikellukesega. Suve teisel poolel lehestik kuivab.  7 EUR

• Ajuga pyramidalis 'Metallica Crispa', püramiid-akakapsas 'Metallica Crispa'. Metalse läikega purpurpruunikad kortsus lehed ja sinised õied mais-juunis. Päike kuni poolvari. Parasniiske kuni märg muld. Meil kasvatatavad akakapsa sordid kuuluvad kõik roomava akakapsa (Ajuga reptans) liigi alla, see sort siin on ainus muust liigist akakapsas. Mõnikord on teda levitatud Ajuga reptans 'Black Scallop' eksitava nime all (tolle patentsordi taim on peaaegu musta lehega). Erinevalt roomava akakapsa sortidest laieneb see püramiid-akakapsa sort väga aeglaselt. Päikese käes on lehestik tumedam. 1.50 EUR

• Allium cernuum (red), kaldlauk (lilla). 50 cm. Päike. Parasniiske kuni niiske muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. On palju kenam tumeroosast tavavariandist (mis on samuti Eestis vähe tuntud). 2 EUR

• Allium cernuum (dark pink), kaldlauk (tumeroosa). 50 cm. Päike. Parasniiske kuni niiske muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. See liigi tavavariant on Eesti aianduses peaaegu tundmatu taim. 1 EUR

• Allium cyathophorum var. farreri, Farreri lauk. 1 EUR

• Allium meteoricum (spont. C Balkan peninsula), kloostrilauk. 20 cm. Päike. Parasniiske kuni kuiv muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 2 EUR

• Allium microdictyon (spont. Russia, Kemerovo distr.), tüll-lauk (Kemerovo oblast). 60 cm. Poolvari, kuid talub ka päikest. Parasniiske kuni niiske muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. Valkjas õis on kollaka varjundiga. 2 EUR

• Allium oliganthum, kasahhi lauk. 30-40 cm. Päike. Parasniiske kuni niiske muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. On murulaugu sugulasliik. 4 EUR

• Allium paniculatum, pöörislauk. 40 cm. Päike. Parasniiske kuni kuiv muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 2 EUR

• Allium ramosum 'Enno' (Sulev Savisaar 2007), lõhnav lauk 'Enno'. 60 cm. Päike. Parasniiske muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. Osades õites on lisaõielehti (kerge kalduvus täidisõielisusele). 3 EUR

• Allium schoenoprasum 'Forescate', murulauk ‘Forescate. Õisikud on eredad roosakaspunased. Päike kuni vari, eelistab märga mulda.   2 EUR

• Allium schoenoprasum f. albiflorum 'Corsican White' (Mark McDonough). Murulauk ‘Corsican White’. On madalakasvuline valge murulaugusort Korsikalt.             2 EUR

• Allium schoenoprasum f. albiflorum 'Wallington White' ). Murulauk ‘Wallington White’. On kõrgekasvuline valge murulaugusort.  2 EUR

• Allium senescens subsp. montanum (spont. Trana, Turin province, Italia), euroopa lauk (rauklaugu euroopa alamliik Tranast, Itaalia). 15 cm. Päike. Parasniiske kuni kuiv muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 1.50 EUR

• Allium sibthorpianum, ribilauk. 10 cm. Päike. Parasniiske kuni kuiv muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. On pöörislaugu sugulasliik. 4 EUR

• Allium strictum VS 93-168 (spont. Magadan, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1993), sirge lauk VS 93-168 (Magadan). 30 cm. Päike. Parasniiske kuni kuiv muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 3 EUR

• Allium tauricola ARJJ 5259 (spont. Turkey, Erciyas Dagi, above Kayseri, 2000-3000 m), tauruse lauk. 5-10 cm. Päike. Kuivapoolne muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 4 EUR

• Allium tauricola (NE Turkey), tauruse lauk Kirde-Türgist. Erineb eelmisest kääbusest palju kõrgema kasvu poolest: 30 cm.            4 EUR

• Allium tuberosum (spont. Ussuriisk, Primorskiy kray), mugullauk (Ussuriisk). 80 cm. Päike. Parasniiske muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. Õitseb augustis. 1 EUR

• Allium validum, soolauk. 50 cm. Päike. Märg kuni parasniiske muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. 2.50 EUR

• Allium wallichii (spont. Bhutan), nepaali lauk (Bhutan). 60 cm. Päike. Parasniiske kuni niiske muld. Hea kujundustaim, sest lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni, samas kõlbavad ka toiduks. Õitseb sügisel septembris-oktoobris tumelillade õitega!  3 EUR

• Androsace studiosorum (A. primuloides), priimulalaadne nõmmkann. 10 cm. Hallide lehtede kodarikud moodustavad koheva vaiba. Mais ja juunis õitseb roosade õitega. On priimula sugulane. Päike kuni vari, kuiv kuni parasniiske muld.             4 EUR

• Anemone tomentosa (A. vitifolia hort.), viltjas ülane. 150 cm. Õitseb augustis. Päike ja poolvari. Parasniiske muld. 2 EUR

• Aquilegia flabellata var. pumila 'Hiigelõis' (named by Arnold Hannust 1994; spont. mountains Sakhalin, Tomari, collector Yuri Uspenski 1984), jaapani kurekell 'Hiigelõis'. 30 cm. Poolvari. Parasniiske muld. Antud variant on korjatud Sahhalini mägedest, kuid Arnold Hannusti poolt sordiks nimetatud. 2 EUR

• Arabis blepharophylla, ripsjalehine hanerohi. 30 cm. Lillad õied. Päike. Parasniiske muld. 1.50 EUR

• Armeria maritima 'Varretu' (Arnold Hannust 2001), harilik merikann 'Varretu'. Ilus sügavroheline tihe igihaljas mätas. Selle Eesti sordi punakasroosad õisikud istuvad lehtede vahel või vahetult mätta peal. Päike ja liivalisandiga muld. 2.50 EUR

• Arrhenatherum elatius subsp. bulbosum 'Variegatum', kõrge raikaerik 'Variegatum' (kirjulehine). 50 cm. Varre alused on mugulataoliselt paksenenud. Taim ei laiuta, sest maa-aluseid võsundeid ei aja. Kirju lehestik on kaunis kevadest sügiseni, tasakaalustades oma rahuliku iluga muude lillede kirevust. Päike kuni poolvari. Parasniiske kuni kuiv muld. 2 EUR

• Arum elongatum subsp. elongatum, piklik aarum (leiukohata). Musta mere ümbruse niisketes hõredates lehtmetsades kasvav mugulaga 30 cm kõrgune külmakindel "kalla" hakkab õitsema juunis 15-30 cm pikkuse ja kuni 10 cm laiuse tume-purpurpunase sametise tõlviku kandelehega (”õiega”). Õisiku lõhn on ebameeldiv. Hilissuvel peale lehtede kuivamist ehib taim aeda säravpunastest marjadest tõlvikutega. Poolvari, vett hästi läbilaskev parasniiske viljakas aluseline muld. Märga maad ei taha! 4 EUR

• Aruncus dioicus, harilik kitseenelas. 200 cm. Poolvari, talub ka päikest. Parasniiske muld. Hea kujundustaim. 1 EUR

• Asphodeline taurica, krimmi parukliilia. Kõrgus 60-80 cm. Õitseb mais ja juunis valgete õitega. Annab isekülvi. Täispäike ja kuiv muld, millele võib lisada ka liiva.    4 EUR

• Aster cordifolius 'Ideal' (before 1915), südajalehine aster ‘Ideal’. 120 cm. Õitseb oktoobris arvukate väikeste helesiniste õitega. Lehed on "sügismirdi" kohta omapäraselt südajad. Eelistab poolvarju. Parasniiske muld.           2 EUR

• Aster cordifolius 'Silver Spray' (E. Ballard before 1928) ), südajalehine aster ‘Silver Spray’. 120 cm. Õitseb septembri lõpus ja oktoobris arvukate väikeste helesiniste õitega. Lehed on südajad. Eelistab poolvarju. Parasniiske muld.       2 EUR

• Aster divaricatus (syn. Eurybia divaricata), haraline aster. 60 cm. Õitseb pikalt augustis, septembris, oktoobris. Poolvari, kuid talub hästi ka varju ja päikest. Parasniiske kuni kuiv muld. 2 EUR

• Aster ericoides 'Erlkönig' (Junge 1902), kanarbikulehine aster ‘Erlkönig’. 120 cm. Helelillad kuni helesinised õied. Päike, parasniiske muld.         2 EUR

• Aster macrophyllus, suurelehine aster. Kuni 60 cm. Õitseb pikalt juulist septembrini. On võsundiline, moodustades pinnakatte. Põuakindel. Päike, oolvari kuni vari, kuiv kuni niiske muld. Väga vähenõudlik. "Sügismirdi" kohta täiesti tavatute suurte laiade lehtedega taim.     2 EUR

• Astilbe chinensis var. taquetii 'Superba' (Georg Arends 1932), hiina astilbe ‘Superba’. 120 cm. Lillad tihedad kitsad püstised õisikud augustis. Poolvari, parasniiske kuni niiske muld.           2 EUR

• Astilbe crispa 'Lilliput' (Georg Arends 1927), kähar astilbe ‘Lilliput’. 10-15 cm. Heleroosad õied augustis. Poolvari, parasniiske muld, ei taha lupja. 3 EUR

• Campanula latifolia var. macrantha, laialehise kelluka suureõieline teisend. 150 cm. Päike. Parasniiske muld. 2 EUR

• Caulophyllum thalictroides, indiaani kukerrohi. Kuni 90 cm kõrgune rohttaim kukerpuuliste (Berberidaceae) sugukonnast. Õitseb mais, kuid rohekaspruunidel kuni rohekaskollastel pisikestel õitel ilu pole. Ilusad on ängelheina meenutav lehestik ja sinised marjalaadsed viljad. Vari, niiske muld. 3 EUR

• Chrysanthemum rubellum 'Clara Curtis' (Amos Perry 1939), korea krüsanteem ‘Clara Curtis’. Kõrgus umbes 1 meeter või isegi rohkem. Õitseb suhteliselt varakult. Septembris-oktoobris massiliselt tumeroosasid kollase südamega suuri lihtõisi. Väga külmakindel, sest on saadud aedkrüsanteemi ristamisest Siberis looduslikult kasvava talikrüsanteemiga (Chrysanthemum ×morifolium × Chrysanthemum zawadskii). Pikaealisuse tagamiseks vajab iga 2-3 aasta järel kevadel jagamist, sest on väga kiire vegetatiivne paljuneja. Päike, parasniiske muld.    2 EUR

• Corydalis 'Craigton Blue' (Corydalis flexuosa x Corydalis omeiana; bred by Ian Young of Aberdeen, North East Scotland), lõokannus ‘Craigton Blue’. Kuni 45 cm. See juurikaga (mitte mugulaga!) lõokannusesort on saadud 2 Hiina lõokannuseliigi ristamisest ning seetõttu ta seemneid ei moodusta. Lehestik on roheline kevadest kuni külmadeni. Õitseb juunis ning uuesti oktoobris. Poolvari, niiske muld.          3 EUR

• Cypripedium guttatum (spont. Primorski krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1987), laiguline kuldking. 10-20 cm. Poolvari. Parasniiske muld. 25 EUR

• Dictamnus albus, valge moosesepõõsas. 100 cm. Päike. Kuiv muld. 2 EUR

• Dioscorea nipponica, nipponi dioskoor. Rohtne ronitaim. 500 cm. Vari kuni päike. Parasniiske muld.  7 EUR

• Echinacea, siilkübar: 5 sorti. Päike, kuiv kuni parasniiske muld.            4 EUR

• Eremurus fuscus (spont. Tovildara (Tovil-Dora), Kulyabskaya oblast, Tajikistan), ruuge rohtlaliilia. 170 cm. Päike. Kuiv muld. Ülekaalukalt kõige vastupidavam rohtlaliilialiik meie niiskes kliimas. 6 EUR

• Fritillaria camschatcensis 'Dwarf' (Janis Rukšans 2002), kamtšatka püvilill 'Dwarf'. 25 cm. Poolvari, talub ka päikest. Parasniiske muld.         12.50 EUR

• Fritillaria camschatcensis f. lutea, kamtšatka püvilille kollane vorm. Poolvari, parasniiske muld.            8 EUR

• Fritillaria elwesii, ahtaõieline püvilill. Kuni 60 cm kõrgusel varrel mais puhkeva 1-4 poolrippuva kitsaskellukja (peaaegu toruja) 2-3 cm pikkuse halli kirmega kaetud tumepurpurse õie välimiste õielehtede selg on selge laia rohelise vöödiga. See Türgi endeem tahab suvel kuiva. Kasvab meil aias hästi, andes arvukalt pisikesi tütarsibulaid.   1 EUR

• Gentiana gracilipes, sale emajuur. 30 cm. Päike kuni poolvari. Parasniiske muld. Õitseb juulis.             2 EUR

• Geranium pratense 'Summer Skies' (introduced by England's Blooms of Bressingham), aas-kurereha 'Summer Skies'. Täidisõieline.    4 EUR

• Heliopsis helianthoides var. scabra, kare päikesesilm. Taim on tavalisest karedast päikesesilmast veidi erinev ja kenam, sest olen taime üles kasvatanud sordirühma 'Neue Hybriden' seemnest. 100-120 cm. Juuli-august. Päike. Parasniiske muld. Suurepärane ja kaua säiluv nõgese lehega vaasilill. Ka täiesti lootusetult lontis lõikelill ajab end vaasis kiiresti sirgu.      1.50 EUR

• Helleborus hybridus (H. orientalis hort.) 'Sügispurpur' (Sulev Savisaar 2005), aed-lumeroos 'Sügispurpur'. 30 cm. Vari ja poolvari. Parasniiske muld. Sügisel õitsev lillaõieline seemik, mis aja jooksul on muutunud üha hilisemaks. Kui algaastatel õitses ta septembris, siis nüüd, isegi soojal kohal olles alles novembri teisel poolel või detsembris, mistõttu pole meie kliimas perspektiivne sort. 2.50 EUR

• Helleborus niger 'Praecox', must lumeroos 'Praecox'. Õitseb vaid sügisel oktoobris või novembris, kevadel ei õitse. Vari ja poolvari, parasniiske muld.       3 EUR

• Hemerocallis 'All American Baby' (G. Stamile 1994), päevaliilia 'All American Baby'. Kääbussort (sellest ka nimeosa 'Baby').            4 EUR

• Hemerocallis 'Always Afternoon' (Morss 1987)           5 EUR

• Hemerocallis 'Bumble Bee' (Williamson 1964) Väga varajane. 3 EUR

• Hemerocallis 'Calico Jack' (Trimmer 1998)      8 EUR

• Hemerocallis 'Daring Deception' (J. Salter 1994)         4 EUR

• Hemerocallis 'Darla Anita' (Kinnebrew 1999)  8 EUR

• Hemerocallis 'David Kirchhoff' (J. Salter 1992)           5 EUR

• Hemerocallis 'El Desperado' (P. Stamile 1991)            4 EUR

• Hemerocallis 'Eleonor'  4 EUR

• Hemerocallis 'Eye on America' (Jeff Salter 1996)         8 EUR

• Hemerocallis 'Fooled Me' (Phil Reilly & Ann Hein 1990)         6 EUR

• Hemerocallis 'Forty Second Street' (David Kirchhoff 1991)     8 EUR

• Hemerocallis 'Frosted Vintage Ruffle' (Begnaud 2000) 7 EUR

• Hemerocallis 'Hey There' (Peck 1972) 4 EUR

• Hemerocallis 'Lacy Doily' (J. Joiner 1999)       7 EUR

• Hemerocallis 'Lightning Strike' (Stamile 1997)  4 EUR

• Hemerocallis 'Lita' (Andris Kruminš)    10 EUR

• Hemerocallis 'Moonlit Masquerade' (J. Salter 1992)    3 EUR

• Hemerocallis 'New Quest' (Enman Joiner 1998)          8 EUR

• Hemerocallis 'Paige's Pinata' (Hansen 90)        6 EUR

• Hemerocallis 'Piano Man' (Trimmer 1998)       4 EUR

• Hemerocallis 'Raspberry Candy' (Stamile 1989)          4 EUR

• Hemerocallis 'Roses in Snow' (David Hansen 1999)    7 EUR

• Hemerocallis 'Roswitha' (Trimmer 1992)         4 EUR

• Hemerocallis 'Snowy Eyes' (Brown 1985)       5 EUR

• Hemerocallis 'Startle' (Belden 1988)    4 EUR

• Hemerocallis 'Tigger' (P. Stamile 1989)           4 EUR

• Hemerocallis 'Wineberry Candy' (P. Stamile 1990)      4 EUR

• Hepatica media 'Ballardii' (Ernest Ballard 1938), keskmine sinilill 'Ballardii'. 15 cm. Liikidevaheline hiigelõieline hübriid, mis on lähem ühele oma vanemale, transilvaania sinilillele. Poolvari. Parasniiske muld. 7 EUR

• Hepatica nobilis f. alba 'Tamsa' (Sulev Savisaar 1990; spont. Estonia, Tartumaa, vil. Tamsa, collector Sulev Savisaar 1990), harilik sinilill 'Tamsa'. 10-20 cm. Vari kuni poolvari. Parasniiske muld. 4 EUR

• Hepatica nobilis 'Rubra Plena' (since 1570), punane täidisõieline sinilill. Õitsemise lõpuks muutub roosaks. poolvari kuni vari. parasniiske muld. 15 EUR

• Hepatica transsilvanica 'Alba' (since 1897), transilvaania sinilill 'Alba'. 15 cm. Vari ja poolvari. Parasniiske muld. 4 EUR

• Hepatica transsilvanica 'Rosea' (since 1896), transilvaania sinilill 'Rosea'. 15 cm. Vari ja poolvari. Parasniiske muld. 4 EUR

• Hosta 'Abigua Moonbeam' (Walden-West 1987; sport of 'August Moon'). Hostad tahavad kasvada varjus või poolvarjus parasniiskes mullas.      3 EUR

• Hosta 'Aureomarginata' (montana; Maekawa 1940), mägihosta 'Aureomarginata'. Üks kõrgekasvulisemaid hostasid. 4 EUR

• Hosta 'Big Daddy' (P. Aden 1978; sieboldiana hybrid)            3 EUR

• Hosta 'Blue Angel' (sieboldiana; P. Aden 1986)           3 EUR

• Hosta 'Blue Cadet' (P. Aden 1974)     3 EUR

• Hosta 'Blue Mountains'         3 EUR

• Hosta 'Blue Wedgwood' (Smith-BHHS 1988; Tardiana rühm)            3 EUR

• Hosta 'Bressingham Blue' (Bloom)       3 EUR

• Hosta 'Clifford's Forest Fire'    3 EUR

• Hosta 'Earth Angel' (H. Hansen 2002) 5 EUR

• Hosta 'Gold Standard' (fortunei; P. Banyai 1976), hosta 'Gold Standard'. Päike kuni vari. Parasniiske muld.   2 EUR

• Hosta 'Gypsy Rose' (Jim Anderson 2003)       3 EUR

• Hosta 'Härra Ahse' (Aarne Kähr, Tiiu Tõnson 1989). Tartu Ülikooli botaanikaaia aedniku Tiiu Tõnsoni seemikutest valis ja nimetas selle klooni Aarne Kähr.          2 EUR

• Hosta 'Invincible' (Aden 1986), hosta 'Invicible'. Vari. Parasniiske muld. Kõige läikivama lehega hosta. 2 EUR

• Hosta 'Liberty' (Machen 2000)            6 EUR

• Hosta 'Love Pat' (Aden 1978) 3 EUR

• Hosta 'Majesty' (R. Garbe 1999)         4 EUR

• Hosta 'Paul's Glory' (P. Ruh & P. Hofer 1987). Kollakasroheline leht on tumerohelise servaga. Päikese käes muutub lehe keskosa helekollaseks. Ameerika Hostakasvatajate Selts (American Hosta Growers Association) nimetas selle sordi aasta hostaks 1999.  3 EUR

• Hosta 'Praying Hands' (G. Williams 1996)       4 EUR

• Hosta sieboldiana 'Elegans' (G. Arends 1905; syn. H. s. var. elegans, H. s. 'Coerulea'), sinihall hosta 'Elegans'. Vari ja poolvari. Parasniiske muld.       2 EUR

• Hosta sieboldiana 'Frances Williams' (Williams 1986; sport of H. sieboldiana 'Elegans')           3 EUR

• Hosta 'Stained Glass' (Hansen & Shady Oaks Nursery 1999) 4 EUR

• Hosta 'Tokudama Flavocircinalis' (Maekawa & AHS 1987)    5 EUR

• Hosta undulata var. undulata ('Variegata', 'Mediovariegata'), lainjas hosta. Vari ja poolvari. Parasniiske muld. Kõige valgema lehega tavahosta.          1 EUR

• Iris 'Afrosiab' ((Adolf Volfovich-Moler, R. 1998) (RB) Iris stolonifera hybrid: I. stolonifera X ‘Mary Frances'). Võsundiirise hübriid.            6 EUR

• Iris 'Aupaiste' (Margus Maripuu 2008). Õis üleni kuldkollane. Kõrgus 45 cm. Varajane. Aediirise risoomi pealispind peab istutamisel päikese kätte jääma.            3 EUR

• Iris 'Best Bet' (Schreiner's 1988).         3 EUR

• Iris 'Beverly Sills' (Ben Hager 1978). Sort oli 2012. aastal Ameerika Iiriseseltsi edetabelis 15. kohal.  5 EUR

• Iris 'Caliente' (Luihn 1967)       3 EUR

• Iris 'Champagne Elegance' (O. D. Niswonger 1986). Sort oli 2012. aastal Ameerika Iiriseseltsi edetabelis 40. kohal.  3 EUR

• Iris 'Dazzling Gold' (D. Anderson 1977). Sort oli 2011. aastal Ameerika Iiriseseltsi edetabelis 65. kohal. Hiljem pole ta enam 100 parima hulka pääsenud.       3 EUR

• Iris 'Edith Wolford' (Ben Hager 1984). Sort oli 2012. aastal Ameerika Iiriseseltsi edetabelis 20. kohal.           3 EUR

• Iris ensata (I. kaempferi), Kämpferi iiris. 90 cm. Looduslikest iiristest on selle liigi õies kõige rohkem punast tooni. Poolvari kuni päike. Parasniiske kuni niiske muld. Sellest liigist on aretatud kuulsad jaapani iirised, mis meie kliimas ei talvitu. Siin pakutav liik (korjatud Vladivostoki lähedalt loodusest) seevastu on täiesti külmakindel.            3 EUR

• Iris 'Fresno Calypso' (J. Weiler 1977). Oranž.             3 EUR

• Iris 'Gay Parasol' (Schreiner's 1973). Sort oli 2009. aastal Ameerika Iiriseseltsi edetabelis 82. kohal. hiljem pole ta enam 100 parema hulka pääsenud.    3 EUR

• Iris 'Graatsia' (Margus Maripuu 2007), iiris 'Graatsia'. Õied lillaka varjundiaga sinised. Keskmine kõrgus.       2 EUR

• Iris 'Hingetu' (Margus Maripuu 2009). Madalakasvuline ja väga varajane.       3 EUR

• Iris 'Hetke Võlu' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Hetke Võlu'. Valge õis on sinise varjundiga.    3 EUR

• Iris hoogiana 'Deep Purple' (Janis Rukšans 2005; selected from seedlings of blue form), Hoogi iiris 'Deep Purple'. Üks varasemaid iiriseid. Mai lõpupoolel puhkevad umbes 60 cm kõrgusel varrel sinilillad kuni sügavlillad (tumepurpursed) õied. Suve teisel poolel lehestik kuivab, kuid tärkab vastu talve uuesti.          5 EUR

• Iris 'Iirisekomm' (Margus Maripuu 2008).        3 EUR

• Iris 'Imeline' (Margus Maripuu 2008). Sisemised õielehed on helekollased, välimised valged aga suure rohekaskollase aluslaiguga. Madalakasvuline ja väga varajane. 3 EUR

• Iris 'Janeriin' (Epp Lepik 2011; syn. Epp Lepiku seemik nr. 1; TB, Or-Y plicata). Epp Lepiku aretatud kõrge aediirise sort. Heleoranž plicata.        5 EUR

• Iris 'Jitterbug' (Keith Keppel 1987). Vöödilise õiega sort.        3 EUR

• Iris 'Joyce Terry' (T. Muhlestein 1974).           3 EUR

• Iris 'Jäätis Vahukoorega' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Jäätis Vahukoorega'. Helekollane. Kõrge.      2 EUR

• Iris 'Karamell Piimas' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Karamell Piimas'. Suitsukarva kahvatukollane. Aretaja sõnul on sisemised (püstised) õiekattelehed kollakasbeežid, välimised (rippuvad) beežid õiekattelehed aga tugeva pruuni soonestikuga. Väga kõrge.       3 EUR

• Iris 'Kodukoht' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Kodukoht'. Suitsukollased õied on väga suure laialivalguva pruuni laiguga. Madalakasvuline ja väga varajane.       3 EUR

• Iris 'Kuldne Vaikus' (Margus Maripuu 2008). Tumekollane õis. Kõrgus 60 cm.           3 EUR

• Iris 'Kuuhelk' (Margus Maripuu 2007), iiris 'Kuuhelk'. Marguse aretistest puhkesid selle madalakasvulise sordi õied sel aastal minu aias kõige esimesena. On kääbus nagu 'Gingerbread Man'. Ebamäärase õie värvust on raske kirjeldada. Sisemised (püstised) õiekattelehed on valkjad, välimised (rõhtsad) õiekattelehed rohekas-pruunikas-kollased, kuid värvusi annaks nimetada ka hoopis muudmoodi.          3 EUR

• Iris 'Lembus' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Lembus'. Kollakas õis on tumedamate kollaste servadega.            2 EUR

• Iris 'Nägemus' (Margus Maripuu 2008). Madalakasvuline ja väga varajane.     3 EUR

• Iris 'Piimakokteil' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Piimakokteil'. Sisemised (püstised) õiekattelehed valged, välimised (rippuvad) kreemikad õiekattelehed on kollakaspruuni soonestusega. Kõrge.   3 EUR

• Iris 'Pööris' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Pööris'. Sisemised (püstised) õiekattelehed lillakassinised, välimised (rippuvad) valged õiekattelehed lillakassinise servaga (plicata). Väga kõrge.          3 EUR

• Iris regeliocyclus blue cultivar without name, rüüiirise nimetu sinine sort. Kõige varajasem iiris. Rüüiiriste pealsed kuivavad suve teisel poolel. Istutatakse mitte pinnaliselt, nagu aediiriseid, vaid veidi sügavamale. Nende esivanemateks olevad liigid kasvavad looduses kuivades kasvukohtades ning seetõttu kardavad aias puhkeajal liigniiskust, mis võib nad kergelt hävitada. Seepärast meeldib rüüiiristele aias kõige paremini kasvada lõunakallakutel. Mullale võib lisada veidi liiva.         1.50 EUR

• Iris sibirica (species), siberi võhumõõk (liik).    2 EUR

• Iris 'Silmapete' (Margus Maripuu 2008), iiris 'Silmapete'. Suitsune hele sinakaslilla õis. Madalakasvuline ja väga varajane.            2 EUR

• Iris 'Sisekaemus' (Margus Maripuu 2008). Madalakasvuline ja väga varajane. 3 EUR

• Iris 'Stepping Out' (Schreiner's 1964). Valge õis on kontrastse tumevioletse servaga. Väga kõrge. Vanusele vaatamata kuulub see ajalooline sort järjekindlalt maailma parimate sortide edetabelisse. Sort oli 2012. aastal Ameerika Iiriseseltsi edetabelis 28. kohal.    3 EUR

• Iris stolonifera 'Stormy Weather' (Janis Rukšans 2010, selection from Sina stock: ARJA 98-04; coll. in Sino (Sina) valley, Surxondaryo viloyati, SE Uzbekistan), võsundiiris 'Stormy Weather'. Eelmisel aastal oli see sort minu aia kõige varajasem iiris, puhkedes 20. mail. Lilla õis on pruuni servaga.                  15 EUR

• Iris 'Suvitaja' (Margus Maripuu 2008). Kõrge kollane. 2 EUR

• Iris 'Sügisene Kärjemesi' (Margus Maripuu 2007), iiris 'Sügisene Kärjemesi'. Jälle üks huvitav suitsune sort. Pruunikaskollane (või kollakaspruun). Välimised õielehed ei ripu, vaid on rõhtsalt. Keskmise kõrgusega kuni madal. Väga varajane.          3 EUR

• Iris 'Sünge Saladus' (Margus Maripuu 2008). Kollakaspruun (või pruunikaskollane) õis. Madalakasvuline ja väga varajane.            3 EUR

• Iris 'Süüta Süütus' (Margus Maripuu 2007). Valge kollase varjundiga. Kõrge. 2 EUR

• Iris 'Toonik' (Margus Maripuu 2008)   . Madalakasvuline ja väga varajane.     3 EUR

• Iris 'Vaikuse Kutse' (Margus Maripuu 2008). Madalakasvuline ja väga varajane.        3 EUR

• Iris 'Õbluke' (Margus Maripuu 2008). Madalakasvuline ja väga varajane.        3 EUR

• Iris 'Öine Jahedus' (Margus Maripuu 2008). Madalakasvuline ja väga varajane.          3 EUR

• Isopyrum thalictroides, võrdviljak. 30 cm. Ameerika tulikaline. On pisiülase (Anemonella) sugulane. Valged õied puhkevad mai algul. Poolvari. Parasniiske muld.   3.50 EUR

• Jeffersonia dubia, kaheldav džefersoonia.         6 EUR

• Kirengeshoma palmata, jaapani vahakübar. 80 cm. Õitseb septembris-oktoobris. Poolvari. Parasniiske muld.             2.50 EUR

• Kirengeshoma palmata Koreana rühm (syn. Kirengeshoma koreana), korea vahakübar.          3 EUR

• Lilium 'Ema Süda' (Agnes ja Enno Merivee 1991). Selle Eesti sordi päästis tädi Miili Otepäält. Kõrgus 1-1,2 m, veripunane õis on pigem allavaatav.           3 EUR

• Lilium 'Kaja' (Mati Rang 1999; Ia). Lillakaspunase õiega Eesti sort.     2 EUR

• Lilium 'Merle' (Mati Rang 2005; Ia). Oranži laiguga tumekollane eesti sort.      3 EUR

• Lilium 'Michael Park' (Mati Rang 2006). Valge õis on aprikoosivärvi laiguga. 3 EUR

• Lilium 'Muusik' (Mati Rang 1999; Ia). Oranž ilma täppideta õis.          3 EUR

• Lilium 'Saules Meita' (J. Vasarietis 1987; Ia). Madal kollane, kõige varajasem minu liiliatest.    1 EUR

• Lilium 'Täpi' (Mati Rang 1999; Ia). Kollane õis on nõrga heleoranži laiguga ja tumedate täppidega.      3 EUR

• Molinia caerulea subsp. caerulea 'Variegata', harilik sinihelmikas 'Variegata'. 60 cm. Kirjulehine kõrreline ilusate kollaste õisikuvartega. Ei aja võsundeid (ei hakka kunagi laiutama)! Päike. Parasniiske kuni niiske muld.          2 EUR

• Paeonia ‘Angelo Cobb Freeborn’ (Freeborn, 1943). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis ‘Rubra Plena’ x P. lactiflora ‘Mme. Jules Dessert’). Helepunane (korallpunane) kuni erk tumeroosa, keskmise suurusega (läbimõõt 13 cm), väga tihe, tolmukateta, algul poolkera-, hiljem kera-tüüpi täidisõis. Erineb muudest sortidest kerakujulise õie poolest. Taolise õietüübiga on minu aia pojengidest ka ‘Howard R. Watkins’, ‘Peach Rose’ ja ‘Red Grace’. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm), kuid registri järgi peaks olema kõrge (mõnel aaastal ongi). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1984. aastal. 10 EUR

• Paeonia anomala from Kolyvan (spont. Siberia, Altayskiy kray, Kolyvan, collector Valentina Krohmalyova 1988), anomaalne pojeng (maarjajuur) Kolõvanist. 7–9 cm läbimõõduga tumeroosad kuni lillakaspunased õied asuvad varre tipus ühekaupa. Ei avane pärani, vaid jäävad pigem lailehterjaks. Nii tolmukaniidid kui -pead on kollased. Võimsakasvuline (1 m), lopsakas ja väga varajane, puhkedes aias õide maikuus esimeste pojengide seas. Lehtedel olen näinud kollakat või punakat sügisvärvust. Siberi taim on külmaga sedavõrd kohanenud, et ei suvatse talveks oma pungi maa alla peita. Vastupidi, sügisel vastu talve ajab taim oma punased pungad maa seest välja maapinnale talvituma. Kromosoomide arv 2n = 10. Liigi levila asub Siberis (Altai ja Krasnojarski krais, Irkutski, Kemerovo, Omski, Tomski ja Tjumeni oblastis, Tuvas, Jakuutias, Hakassias), Kasahstani kirdeosas, Mongoolia põhjaosas, Hiinas (Gansu, Ningxia, Qinghai, Shaanxi, Shanxi, Sichuani, Xinjiangi ja Yunnani provintsis) ning Tiibetis. Siberi levila ulatub Venemaa Euroopa-osa põhjaaladel kiiluna kuni Koola poolsaareni. Sangi jt (1997) andmeil on anomaalne pojeng üks väheseid mittehübriidseid liike pojengi perekonnas. Selle ürgse liigi vanus on vaid veidi alla 10 miljoni aasta ning ta on olnud üks hõlmise pojengi (P. peregrina) esivanematest. Lääne-Siberis toidutaim, juurikaid koguti, kuivatati ja keedeti koos lihaga. Ravimtaimena tuntud maarjajuure nime all. Siin pakutavad taimed saatis Altai krais elav lillekasvataja Valentina Krohmaljova mulle 1988. aastal Altai loodusest Kolõvani mäestikust Kolõvani küla lähedalt. Huvitav, et Kolõvani nime kandis kunagi ka Tallinna linn.         12 EUR

• Paeonia anomala from Altaiskoye (spont. Altaiskiy kray, raion. Altaiskoye, vill. Altaiskoye (earlier: Altaiskiy), collector Antanas Makunas 1986), anomaalne pojeng Altaiskojest. Teine võimas taim on saadud 1986. aastal Altai kraist Altaiskoje (tollal Altaiski) asulast sealselt lillekasvatajalt Antanas Makunaselt. Välimuselt ei erine oluliselt eelmisest.          12 EUR

• Paeonia arietina, sarvjas pojeng. Nime on pojeng saanud kukru (kukkurvilja) sarvja kuju järgi. Punases (või tumeroosas) õies on punased tolmukaniidid ja kollased tolmukapead. Viljalehed karvased, punased emakasuudmed lihtsa väljakasvega. 2n = 20. Kasvab looduslikult Kagu-Euroopas, Türgis ja Iraanis. Teda on ekslikult peetud korallpojengi alamliigiks (P. mascula subsp. arietina), DNA uuringud paigutavad ta hoopis Arietina-Parnassica liigiruhma.   8 EUR

• Paeonia banatica, banaadi pojeng. Nime on liik saanud loodusliku kasvukoha jargi Banaatia piirkonnas Ungari, Serbia ja Rumeenia piiril. Tihti loetakse teda varajase pojengi alamliigiks (P. officinalis subsp. banatica), kuid DNA analüüs naitas, et banaadi pojeng on tekkinud hoopis Arietina-Parnassica liigiruhma ristumisest Maire’i pojengiga 2 miljonit aastat tagasi. 2n = 20. Teile pakutavad taimed on üles kasvatatud Budapestist saadetud seemne 1987. aasta külvist. Taimed on suhteliselt madalad (60 cm), väga varajaste väikeste (Ø 11 cm) tumeroosade kuni punaste püstiste avatud õitega.          10 EUR

• Paeonia 'Buckeye Belle' (Mains 1956) 15 EUR

• Paeonia 'Carina' (Saunders, 1944), pojeng 'Carina'. See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi ristamisel hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Väga erepunane (vananedes muutub roosakaspunaseks), suur (läbimõõt 17 cm), kollase tolmukakimbuga pooltäidis- kuni lihtõis (tavaliselt 1–3 rida kroonlehti). Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seisab ilma toeta.          12 EUR

• Paeonia ‘Chocolate Soldier’ (Auten, 1939). Hübriid on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ja valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel. Kroonlehed on mustjaspunased või mustjaspruunid (šokolaadivärvi). Ka südames olev suur staminoodidest poolkera on sama värvi, kuid osa staminoode on kontrastsete kollaste tippude ja servadega. Tugevad õied on poolkeraja õietüübiga, nõrgad jaapani (anemoon-) õietüübiga. Omapärane mustjas, kirju südamega sort. Emakasuue on mustjaspunane. Õis keskmise suurusega (Ø 15 cm). Varajane. Kasv madal (70–75 cm), kuid taim kipub lamanduma.             19 EUR

• Paeonia 'Convoy' (Glasscock, 1944), pojeng 'Convoy'. See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Erkpunane, mittepleekuv, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, kõrge, poolkera-tüüpi täidisõis. Algul on õis lillaka varjundiga, hiljem läheb punasemaks. Õie südames on tumeroosa suudmega emakad. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm).           10 EUR

• Paeonia ‘Coralie’ (Saunders, 1940). See hübriidpojeng on saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) ristamisel valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Väga erk tumeroosa (korallroosa), keskmise suurusega (Ø 14–15 cm) lihtõis ilusa kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on roosakasvalged, tolmukaniidid ja -pead kollased. Sellist hõõguvroosat õievärvi pojengidel enne hübriidpojengide aretust ei tuntud. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm).   15 EUR

• Paeonia ‘Ellen Cowley’ (Saunders, 1940). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Omapärase värvusega, erepunane oranžikasroosa varjundiga, hiljem roosaks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 14 cm), südamikus kena kollase tolmukakimbuga pooltäidisõis (või lihtõis). Minu aias on kroonleheringe enamasti 3–5. Emakasuudmed punased. Tolmukaniidid ja -pead kollased. Lõhn pole meeldiv. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastatel 1975–1977 ja võitja pooltäidisõieliste hübriidide rühmas 1986–1989.     15 EUR

• Paeonia ‘Henry Bockstoce’ (Bockstoce, 1955). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Erkpunane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1987, 1988, 1990 ja 1992, sama näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas.            18 EUR

• Paeonia humilis var. humilis, tavatu pojeng.       8 EUR

• Paeonia humilis var. villosa, villane pojeng. Villane pojeng on tavatu pojengi (Paeonia humilis) teisend. Ladina sõna humilis tähendab „madal”. Kuni 60 cm kõrgusel varrel on punane püstine õis (Ø 8–13 cm). Lehed on alt hallikad. 2n = 20. DNA-uuringute alusel tekkis tavatu pojeng (P. humilis) ligi 10 miljonit aastat tagasi ahtalehise pojengi (P. tenuifolia) ristumisest praeguseks väljasurnud liigiga. Tavatu pojeng on olnud eellaseks temast miljoneid aastaid hiljem tekkinud varajasele pojengile (P. officinalis). Tavaliselt arvatakse villane pojeng varajase pojengi alamliigiks (P. officinalis subsp. huthii), kuid sarnasuse tõttu tavatu pojengiga loen ta Sterni vana pojengimonograafia (1946) eeskujul tavatu pojengi teisendiks. Villasel pojengil on kaks tunnust, mis teda tavatust pojengist eristavad: 1) lehekesed on lõhestunud vähem kui 1/3 pikkuse ulatuses (tavatul pojengil üle 1/3) ja 2) kukrud (viljad) on karvased (tavatul pojengil siledad või vaid väheste karvadega). Villane pojeng kasvab looduslikult Lõuna-Prantsusmaast Kesk-Itaaliani kuivades põõsastikes. Ta on Euroopa aedades kullalt tavaline, kuid mitte Eestis. Siin pakutavad taimed kasvatasin üles Prantsusmaalt Lyonist pärineva P. hiemalis nime all saadud seemne 1994. a. külvist. 8 EUR

• Paeonia lactiflora 'China Maid' (Murawska, 1943), pojeng 'China Maid'. Heleroosa, suure (Ø 16 cm), jaapani-tüüpi õie südames on väike kollane staminoodidest (kõlutolmukatest) poolkera. Emakasuudmed punased. Keskmine õitseaeg. Puhmik on madalapoolne (80 cm).       8 EUR

• Paeonia ‘Janice’ (Saunders, 1939). Hübriid on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ja hõlmise pojengi (P. peregrina, syn. P. lobata) ristamisel. Keskmise suurusega (Ø 14 cm) lihtõis ei avane täielikult, vaid karikataoliselt. 1–2 rida lõheroosasid (heleroosasid) kroonlehti ümbritseb emakaid ja tolmukaid. Tolmukaniidid on helekollased, tolmukapead tumekollased, emakasuudmed valged (roosa varjundiga), meeketas valge. Varajane. Keskmise kõrgusega (85 cm).    13 EUR

• Paeonia lactiflora (spont. Primorskiy kray, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1988), valgeõieline pojeng Primorje kraist Olgast. 10 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Angel Cheeks’ (Carl G. Klehm, enne 1977). Ilusate värviüleminekutega õies on eristatavad 3 erivärvilist vööndit: suured heleroosad välimised kroonlehed, õie keskel tihe roosa kera, mis aluse poole muutub heledamaks ja päris alusel kreemikaskollaseks – see kollakas staminoodkrae annabki õiele erilise veetluse. Pärast helekollase kraerõnga valgeks muutumist pole õis enam nii huvitav nagu värskelt. Heleroosa, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, kroon-tüüpi kuni roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Rikkalik õitseja. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja 2005. aastal. Moskva pojenginäituse võitja heleroosade sortide rühmas aastal 1989.             13 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Belõi Parus’ (Sosnovets, 1951). Nn ‘Lucrecia’ ja ‘The Bride’ ristamisel saadud vene sort. Õis suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, meeldivalõhnaline. Tugeval õiel kerkib valgete kroonlehtede vahelt omapärane lumepalli meenutav valge tihe kera, mille seest kumab tugevalt kollast tooni. Keskmise tugevusega või nõrk õis on kroonjas (valge õis helekollase kraega) või poolkerajas: valgete suurte kroonlehtede keskel on keskmise tihedusega helekollane poolkera. Keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Moskva pojenginäituse võitja kodumaiste valgete sortide rühmas aastatel 1987 ja 1989. Vajab rammusat mulda ja head agrofooni, sest muidu ei jõua helekollane poolkera kasvatada endale valgeid tippe ega moodustada imekaunist kera.   10 EUR

• Paeonia lactiflora 'China Maid' (Murawska 1943)        12 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Coral Pink’. Registris seda sorti pole, küll aga on ära märgitud Ameerikas Smirnowi 1979. aasta kataloogis: „Heleroosa koralse varjundiga, vaimustab kõiki.” Samuti esineb sort venekeelsetes raamatutes ja kataloogides. Tumeroosa, keskmise suuruse (Ø 13–14 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Sordi omapära seisneb noore õie südamepoolkera säravas korallroosas varjundis, mis kahjuks hiljem muutub küllalt kiiresti tavaliseks tumeroosaks. Sellist õiesüdamiku värvitooni pole näinud ühelgi teisel pojengisordil. Väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm).             11 EUR

• Paeonia lactiflora 'Cora Stubbs' (Krekler, 1985), pojeng 'Cora Stubbs'. Kahevärvilises jaapani-tüüpi õies on suured tumeroosad kuni veinpunased kroonlehed, õie südames aga valge staminoodidest poolkera. Tugev õis muutub huvitavalt kirjuks, sest valkjad staminoodid kasvatavad endale lillakad tipud. Õis keskmise suurusega (Ø 15 cm), keskmise tihedusega kuni hõredapoolne, tolmukateta. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik kõrge (105 cm).        11 EUR

• Paeonia lactiflora 'Cornelia Shaylor' (Shaylor 1917)     12 EUR

• Paeonia lactiflora 'Doreen' (Sass 1949)            6 EUR

• Paeonia lactiflora 'Do Tell' (Auten 1946)          12 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Edulis Superba’ (Lemon, 1824). Tumeroosa (purpurse varjundiga), keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Poolkera alusel on tavaliselt vähemärgatav võru veidi kahvatumatest kitsastest staminoodidest. Varajane. Puhmik kõrge (105 cm). Ajaproovi läbiteinud vähenõudlik sort, mis on hinnatud oma varajase ja rikkaliku õitsemise tõttu ning hea healõhnalise lõikelillena. Kõige levinum pojengisort Eestis, ehkki rahvas tema nime ei tea. Seda sorti (varajane täidisõieline roosa) kohtab enamikes Eesti aedades.   3 EUR

• Paeonia lactiflora 'Edwin C. Bills' (Murawska, 1959), pojeng 'Edwin C. Bills'. Sort on saadud 'Rosalie' ja 'Beth Ann' ristamisel. Punane kuni lillakaspunane, keskmise suuruse (Ø 15 cm) ja keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm).           8 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Ensign Moriarty’ (Lins, 1949). Puhkemisel tumeroosa, hiljem keskmiselt roosa, pleekuva servaga, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, südamenupu ümber ja südames enamasti varjatud tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Pleekuvad petaloidiservad muudavad õie eriti kauniks. Keskhiline. Puhmik madal (75–80 cm) ja jämedate vartega. Mitmete näituste, kuid mitte suurimate, võitja.   12 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Felix Supreme’ (Kriek, 1955). Punane, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, korrapärane roos-tüüpi täidisõis võib vastpuhkenult olla ka poolkera tüübi tunnustega. Hiljem muutub õis kõrgeks silindriks. Keskhiline, kuid aastati on olnud kõikumisi keskvarajasest kuni hiliseni. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastal 1979. Kolmel aastal järjest (1987–89) oli koos sordiga ‘Kansas’ Moskva pojenginäituse võitja punaste sortide rühmas. 10 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Florence Macbeth’ (Sass, 1924). Kahvaturoosa, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, lame, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Register annab õievärviks kahvatu (pärlmutter-) roosa. Mõnel aastal võivad kroonlehed puhkemisel olla nahkjad ja rohekad. Mõnel petaloidil võib olla lillasid emakasuudmemärke. Väga hiline. Puhmik madal (80 cm). 13 EUR

• Paeonia lactiflora 'George W. Peyton' (Nicholls, 1938), pojeng 'George W. Peyton'. 'Lady Alexandra Duff' seemik. Valge roosa varjundiga, hiljem valgeks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Mõnel aastal on õis juba puhkedes puhasvalge. Hiline (registri järgi keskmise õitseajaga). Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm).   10 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Ljubimets’ (Krasnova, 1959). See vene sort on saadud ‘Mme. Crousse’ ja ‘Rosea Elegans’ ristamisest. Roosakasvalge kuni valge, keskmise suurusega (Ø 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Väga hiline. Puhmik väga kõrge (keskmine 120 cm, haruldane pole ka 130 cm).           15 EUR

• Paeonia lactiflora 'Lora Dexheimer' (Brand, 1913), pojeng 'Lora Dexheimer'. Karmiinpunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), mõõduka kuni keskmise tihedusega, tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Keskmine õitseaeg. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80–85 cm). Vajab rammusat mulda.       5 EUR

• Paeonia lactiflora 'Lord Kitchener' (Renault 1916)       12 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Moon River’ (Klehm, 1972). Valge, mõnikord puhkedes kreemikasroosa varjundiga, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Õies võib esineda staminoode. Keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (85–90 cm).        12 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Myrtle Gentry’ (Brand, 1925). Heleroosa, hiljem peaaegu valgeks pleekuv, suur (Ø 16 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (95–100 cm).             10 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Paul M. Wild’ (Wild, 1964). Küllalt erkpunane, mittepleekuv, suur (Ø 17 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskhiline. Puhmik kõrge (105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja punaste täidisõieliste sortide rühmas aastal 1990.         11 EUR

• Paeonia lactiflora 'Princess Margaret' (Murawska, 1960), pojeng 'Princess Margaret'. Saadud sordi 'Eleanor' seemikust. Tumeroosa, suur (Ø 17 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Paljukordne Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja (aastatel 1970, 1974 ja 1978). Moskva pojenginäituse võitja tumeroosade sortide rühmas aastatel 1987 ja 1989.      10 EUR

• Paeonia lactiflora seedling 18c-14 (my peony seedling with double light pink blossoms), valgeõielise pojengi täidisõieline heleroosa pojengiseemik 18c-14. Väikeses koguses!   4 EUR

• Paeonia lactiflora seedling 18c-29, valgeõielise pojengi seemik 18c-29            4 EUR

• Paeonia lactiflora seedling 18c-34, valgeõielise pojengi seemik 18c-34            4 EUR

• Paeonia lactiflora seedling 18c-56, valgeõielise pojengi seemik 18c-56. Pooltäidis jaapani tüüpi õis. Kausja õiel on roosakasvalged kroonlehed ja südames kollane staminoodpadi.           4 EUR

• Paeonia lactiflora seedling 19c-15, valgeõielise pojengi seemik 19c-15            4 EUR

• Paeonia lactiflora seedling 20c-16A, valgeõielise pojengi seemik 20c-16A      4 EUR

• Paeonia lactiflora seedling 21c-10 (my seedling with double dark red blossoms), valgeõielise pojengi seemik 21c-10. Minu täidisõieline tumepunane (tumelilla) pojengiseemik. 21c-10       4 EUR

• Paeonia lactiflora seedling 21c-24, valgeõielise pojengi seemik 21c-24. Roosad täidis-kõrvalõied õitsevad üheaegselt peaõitega.        4 EUR

• Paeonia lactiflora 'Sir John Franklin' (Franklin, 1939), pojeng 'Sir John Franklin'. Punane, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Registri järgi on õis 'Philippe Rivoire' värvusega, kuid täiuslikuma õiega. Keskmine kuni keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm).         14 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Tšernomorskaja Tšaika’ (Fomina). Saadud ‘Duchesse de Nemours’ ja ‘Victor Lemoine’ ristamisel. Valge, keskmise suurusega (Ø 14 cm), ülitihe, tolmukatega, lausa kerakujuline, roos-tüüpi täidisõis. Noored, värskelt puhkenud õied on algul poolkinnises olekus lausa rohekad ja nende südamest püüab välja kasvada valgeid petaloide. Kõige tihedaõielisem sort minu kollektsioonis, tiheduselt suudaks mõningat konkurentsi pakkuda vaid ‘Alesia’. Keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Meie niiskes kliimas läheb õis vihmaste ilmadega enne puhkemist kas mädanema või avaneb ühekülgselt, kuid neil aastatel, mil suudab normaalselt õitseda, annab põnevaid ülitihedaid õisi.             15 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Westerner’ (Bigger, 1942). Jaapani õiekujuga suur (Ø 16 cm) õis on 1 rea keskmiselt roosade, hiljem heleroosade suurte välimiste kroonlehtede ning südames kollase (hiljem helekollase kuni kreemi) staminoodpoolkeraga. Üks külastaja nimetas seda pojengi tema õie välimuse pärast „võitoosiks”. Õis on küllalt pastelsete (heledate) toonidega. Emakasuudmed on punased. Juured on jämedad. Keskhiline kuni hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja 1982. aastal.      12 EUR

• Paeonia lactiflora 'Wrinkles & Crinkles' (Wild, 1971), pojeng 'Wrinkles & Crinkles'. Tumeroosa ja punase vahepealne, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik madal (80 cm).            12 EUR

• Paeonia lactiflora ‘Zoluška’ (Sosnovets, 1954). See vene sort on saadud ‘Vicomte de Forceville’ vabatolmlemise seemikuna ja tähendab tõlgituna „Tuhkatriinut”. Sirelroosa (keskmine roosa), hiljem heleroosaks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Varajane. Rikkalik õitseja! Puhmik kõrge (105 cm).   12 EUR

• Paeonia ‘Ludovica’ (Saunders, 1941). Saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Puhta- ja eredavärviline, õitsemise algul keskmine roosa, hiljem heleroosaks muutuv, suur (Ø 17 cm, 1998. aastal isegi 21 cm!), laiade, õitsemise lõpul huvitavalt lontis kroonlehtedega pooltäidisõis (2–4 rida kroonlehti) on kauni kollase tolmukakimbuga õie südames. Fotograaf Valeri Parhomenkole meenutasid nende õite kroonlehed bolonka kõrvu. Niiskete ilmadega õietipud lonti ei vaju. Emakasuudmed on tumeroosad kuni punased, tolmukaniidid helekollased (kreemid), tolmukapead kollased, meeketas tumeroosa. Kroonlehed ei pudene, vaid muutuvad taime küljes valgeks ja kuivavad – seetõttu ma algul imestasin, kuidas saab see sort üle kuu aja õitseda. See oli aga pettus! Õitsemise tõelise lõpu saab määrata tolmukate vananemise järgi. Varajane. Puhmik madal (65 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja 1999. aastal. 17 EUR

• Paeonia ‘Mahogany’ (Glasscock, 1937). Hübriid on saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) sordi ‘Otto Froebel’ ristamisel valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Huvitavat tume-pruunikaspunast värvi (pruun varjund on aimatav eriti puhkemisel), keskmise suurusega (Ø 13 cm), kollase tolmukakimbuga, väheavatud lihtõis. Tolmukaniidid ja -pead on kollased, emakasuudmed valged. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Lehestik sügisel kaua värske roheline. Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja 1988 lihtõieliste hübriidide rühmas.          15 EUR

• Paeonia 'May Dawn' (Glasscock, 1947), pojeng 'May Dawn'. Saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) sordi 'Sunbeam' ristamisel valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordiga 'Tokio'. Puhkedes särav roosakaspunane, hiljem kuni roosaks pleekuv, suur (Ø 17 cm) lihtõis (1–3 rida kroonlehti) ilusa kollase tolmukakimbuga südames. Emakasuudmed ja meeketas on erkroosad kuni punased, tolmukaniidid roosakad, tolmukapead kollased. Varajane (mitmetel aastatel on olnud väga varajane). Puhmik madal (80 cm).        15 EUR

• Paeonia officinalis ‘Alba Plena’. See varajase pojengi sort sarnaneb kõigilt näitajatelt oma üldtuntud ja ka Eestis laialt levinud sõsarale ‘Rubra Plena’ (varajane punane täidisõieline pojeng). Ainsaks erinevuseks on valge õievärvus. Puhkedes on õitel selge roosa varjund, kuid see kaob ruttu. Õis poolkerajat tüüpi, tolmukateta, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega. Väga varajane. Madal (60–65 cm), kuid kipub lamanduma.     8 EUR

• Paeonia officinalis ‘Mutabilis Plena’ (syn. ‘Alba Mutabilis’). Mina samastan sordinimesid ‘Mutabilis Plena’ ja ‘Alba Mutabilis, kuid pojengiregister näib neid eristavat. Puhkedes keskmine roosa, hiljem heleroosaks kuni valgeks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (70 cm) ja lamanduv. See varajase pojengi (P. officinalis) sort sarnaneb enam-vähem kõigilt näitajatelt, välja arvatud värvus, varajasele punasele täidisõielisele sordile ‘Rubra Plena’, erinevuseks on väiksemad ja lamedamad õied. Kroonlehed ja petaloidid pleekuvad ja kuivavad pärast õitsemist valgeks, kuid ei pudene (‘Rubra Plenal’ pudenevad).   8 EUR

• Paeonia officinalis 'Rosea Plena', varajane pöojeng 'Rosea Plena'. Sort on kõigilt näitajatelt samane oma sõsara 'Rubra Plenaga', välja arvatud särav tumeroosa värvus. Puhkedes helepunane kuni tumeroosa, õitsemise lõpuks peaaegu heleroosaks pleekuv, keskmise suuruse (Ø 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (65–70 cm), kergesti lamanduv. 'Rosea Plena' esineb laialdaselt Euroopa vanades kloostriaedades, kus seda kasvatati sajandeid ravimtaimena. Andmed temast ulatuvad tagasi 17. sajandisse.        6 EUR

• Paeonia peregrina, hõlmine pojeng. Ladina sõna peregrina tahendab „võõramaine”. Kuni 90 cm kõrgusel varrel on punane pustine õis (Ø 7–11 cm), mis avaneb vaid pooleldi (kausjalt). 2n = 20. Kasvab looduslikult Moldovas, Rumeenias, Bulgaarias, Kreekas, Albaanias, Itaalias ja Türgis. Liiki viljeldakse 15. sajandist alates. Liiki on särava punase õievärvuse tõttu palju kasutatud sordiaretuses. Tema pärilikkust ja välimust on paljudes hübriidpojengides. Väga varajane.           8 EUR

• Paeonia ‘Red Charm’ (Glasscock, 1944). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Punane, väga suur (Ø 19 cm, maksimum on olnud 22 cm), väga tihe, tolmukateta, poolkera-tüüpi (kitsastest petaloidisest poolkeraga) korrapärane, hea vormiga täidisõis. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Ameerika Pojengiseltsi (APS) kuldmedali võitja 1956. aastal, APS näituse kahekordne üldvõitja aastatel 1951 ja 1965. Moskva pojenginäituse võitja aastatel 1971, 1974, 1989 ja 1991.     12 EUR

• Paeonia 'Red Red Rose' (Saunders, 1942), pojeng 'Red Red Rose'. See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi 'Adolphe Rousseau' ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Tulipunane (erepunane), suur (Ø 17 cm) pooltäidisõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Enamasti annab taim minu aias siiski vaid 1–3 rea kroonlehtedega lihtõisi. Emakasuudmed ja tolmukaniidid on punased või roosad, tolmukapead kollased, meeketas roosa. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse võitja pooltäidisõieliste hübriidpojengide rühmas aastal 1989 (koos sordiga 'Ellen Cowley').         13 EUR

• Paeonia 'Seraphim' (Saunders, 1929), pojrng 'Seraphim'. See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel suurelehise pojengiga (P. wittmanniana subsp. macrophylla). Valge (puhkedes võib olla roosa varjundiga), väga suur (Ø 21–22 cm) lihtõis on kauni suure koheva tolmukakimbuga. Emakasuudmed on tumepunased (lillad), tolmukaniidid roosad, tolmukapead pikad ja kollased. Väga varajane. Kõige varajasem valgeõieline hübriid. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Juured on jämedad ja seest lillad.       15 EUR

• Paeonia tenuifolia subsp. lithophila stoloniferous, madal võsundiline ahtalehine pojeng. Ühest teadmata paritoluga P. lithophila seemnekülvist jõudsid mul 1992. aastal õitseikka hästi madalad (vaid 10–20 cm), võsundilise risoomiga ahtalehise pojengi taimed. Krimmi idaosas kasvav pisiliik P. lithophila (lithophila tähendab tõlkes „kivilembene” voi „kaljulebene”) on välimuselt igati tavaline ahtalehine pojeng (P. tenuifolia), kuid sellest kõigis oma osades mõõtmetelt väiksem. Võsundeid selle pisiliigi (P. lithophila Kotov 1956) kirjeldanud botaanik Kotov küll ei maininud. Näib, et taoline võsundiline kääbusvorm on maailma botaanikutele seni veel tundmata. Ahtalehise pojengi puhul on mõningate taimede puhul võsundiline paljunemine siiski kindlaks tehtud.            19 EUR

• Paeonia wittmanniana, Wittmanni pojeng. See tetraploidne (2n = 20) liik, mis kasvab looduslikult Stavropoli krais, Krasnodari krais, Armeenias; Gruusias, Turgis ja Iraanis 800–3000 m kõrgusel, on nimetatud Kaukaasia loodusest taimi kogunud aedniku C. Wittmanni auks. Taimede värvus varieerub looduses peaaegu valgest kuni kollaseni. Minu umbes 1 meetri kõrgused taimed on kreemikasvalged. Õie läbimõõt on 10–13 cm. Taimed on omapärased nii lehestiku, õitseaja kui ka kaunite viljade poolest. Lehehõlmad on suured (mõõtudega kuni 18x 12 cm) ja lõhestumata. Igal aastal on Wittmanni pojeng minu pojengikollektsiooni kõige varajasem (maikuu keskpaigas) õidepuhkeja. Suve teisel poolel, augustis, viljade avanedes on mustade seemnete seas näha ka arvukalt kauneid korallpunaseid peibutusseemneid. Liigi olen saanud kuulsalt Moskva pojengikasvatajalt Dubrovilt. 20 EUR

• Phlox arendsii 'Baby Face' (Jan Verschoor), Arendsi floks 'Baby Face'.          2 EUR

• Phlox arendsii 'Miss Mary', Arendsi floks 'Miss Mary'. Erkpunased õied juulist septembrini.    2 EUR

• Phlox maculata 'Snowdon' (Dickson & Co., before 1907), laiguline floks 'Snowdon'.  2 EUR

• Phlox paniculata 'Adessa Orange', aedfloks 'Adessa Orange'. Oranž.  2 EUR

• Phlox paniculata 'America' (Wilhelm Pfitzer)     2 EUR

• Phlox paniculata 'Blue Paradise' (Piet Oudolf 1990 or 1995)   2 EUR

• Phlox paniculata 'Goldmine' (René van Gaalen 2001). Kollaseservalised lehed, lillad õied.       5 EUR

• Phlox paniculata 'Graf Zeppelin' (Wilhelm Pfitzer c 1939 või 1918)      2 EUR

• Phlox paniculata 'Jubileinõi' (P. G. Gaganova), aedfloks 'Jubileinõi'. 100 cm. Päike. Parasniiske muld.             2 EUR

• Phlox paniculata 'Novinka' (E. D. Hartshenko 1952), aedfloks 'Novinka'. 100 cm. Päike. Parasniiske muld.   2 EUR

• Phlox paniculata 'Orange' (Albert Schöllhammer 1950)            2 EUR

• Phlox paniculata 'Orange Perfection'. Reeglina loetakse seda sorti vaid 'Orange' sünonüümiks.            2 EUR

• Phlox paniculata 'Pleasant Feelings' (Irenaeus Anthounius Maria van Gaalen 2004). Sort, millel ei ole õisi!       4 EUR

• Phlox paniculata red, aedfloks (punane). Vana taluaegne nimetu floksisort.       1 EUR

• Phlox paniculata 'Sweetheart'   2 EUR

• Phlox paniculata 'The King' (USA)       2 EUR

• Phlox paniculata 'Wihelm Kesselring' (Ruys 1923), aedfloks 'Wihelm Kesselring'. 80 cm. Päike. Parasniiske muld.     2 EUR

• Podophyllum hexandrum 253 KGB 725 (spont Kunming), himaalaja jalgleht 253 KGB 725 (Kunming). 50 cm. Eestis levinud tavavariandist erineb see Hiinast, Jünnanist Kunmingist korjatud variant väga hilise tärkamise (pistab nina mullast välja alles siis, kui tavavariandi õied juba pudenevad), väga tumeda lehestiku (tumepruun, aja jooksul heleneb siiski lõpuks roheliseks) ja ehk ka veidi roosama õie poolest. Päike ja poolvari. Parasniiske kuni niiske muld.          3 EUR

• Polygonatum hookerii   5 EUR

• Polygonatum verticillatum, männas-kuutõverohi. 140 cm. Vari ja poolvari. Parasniiske muld.   2 EUR

• Ranunculus ficaria 'Collarette', kanakoole 'Collarette'. 5-10 cm. Poolvari. Niiske kuni parasniiske muld. Suve keskel lehed kuivavad.         1.50 EUR

• Ranunculus amplexicaulis, kaelustulikas.           2 EUR

• Ranunculus gouanii, Gouani tulikas. Madala taimena kevadel õitsemist alustades on ta huvitavam kui hiljem kõrgemaks kasvanult.         2 EUR

• Raoulia tenuicaulis, laiuv lambavaip. Uus-Meremaa taim.         4 EUR

• Rodgersia henrici hybrid, Henri rodgersia hübriid. Vari ja poolvari. Poolvarjus värvuvad õied kreemikasroosadeks, sügavas varjus kipuvad aga õied valkjaks jääma.          3 EUR

• Rodgersia pinnata, sulgjas rodgersia. Lehed on 3-kaupa kahes kihis, jättes pigem sõrmja mulje. Õisikud valged.         3 EUR

• Rodgersia podophylla, jaapani rodgersia. 120 cm. Poolvari. Parasniiske kuni niiske muld.       2 EUR

• Rodgersia sambucifolia, leedrilehine rodgersia. Poolvarjus värvuvad õied roosadeks kuni helepunasteks, sügavas varjus kipuvad aga õied valkjaks jääma. Lehed on selgelt sulgjad.      3 EUR

• Rudbeckia fulgida var. sullivantii ‘Goldsturm’, Sullivanti päevakübar 'Goldsturm'. Suurepärane terve ja kauasäiluva lehestikuga ning rikkalikult õitsev kujundustaim.        2 EUR

• Sanguinaria canadensis ‘Multiplex’, kevadmagun 'Multiplex'. Täidisõis.            6 EUR

• Scopolia physaloides ‘Mulgi Valge' (syn. Physochlaina physaloides ‘Alba'; Sulev Savisaar, Evi Oja 2008), kobarskopoolia ‘Mulgi Valge' (kobarjas vullrohi ‘Mulgi Valge'). Mugulja roomava risoomiga 20-25 cm kõrguse kartuli sugulase tihedasse kobarõisikusse koondunud väikesed valged kellukjad õied puhkevad juba aprillis. Lehed kuivavad suvel. Viljandi maakonnas (Mulgimaal) asuvas Evi Oja aias toimus mutatsioon (iseeneslik pärilik muutus), mille tagajärjel on kobarskopoolia taimel tekkinud lilla asemel valge õis (on kaotanud pigmendi tootmise võime). Internetist pole leidnud ühtegi viidet valgeõielise kobarskopoolia olemasolule maailmas! Küllap on taoline taim maailmas esmakordselt kultuuris. Liik (lilla õiega) kasvab Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas ja Kesk-Aasias. Eelistab kasvada poolvarjus niiskel neutraalsel kuni nõrgalt aluselisel huumusmullal. Tulevaseks laiutamiseks tuleb talle peenral varuga ruumi jätta.    20 EUR

• Silphium perfoliatum, kaelus-vaigulill. 350 cm. Päike. Parasniiske muld. Minu aia kõige kõrgem lill. On hästi püsti seisnud ka tormis (neljakandilised varred kergesti ei lamandu).      2 EUR

• Spartina pectinata (S. michauxiana) 'Aureomarginata' ('Variegata') (Marie- Victorin 1944), kamm-soohein 'Aureomarginata' (kirjulehine). 120-170 cm. Kaarjalt rippuvad kollase servaga lehed kahisevad kenasti tuules.   2 EUR

• Tradescantia virginiana 'Caerulea Plena', virgiinia tradeskantsia 'Caerulea Plena'. Sinine täisdisõieline. Õitseb väga pikka aega.    2 EUR

• Tricyrtis latifolia (syn. Tricyrtis puberula), laialehine kõreliilia. 40-80 cm. Õitseb väga kirjude õitega juulist septembrini. Poolvari ja vari. Parasniiske kuni kuiv muld. On osutunud vastupidavaks, annab isekülvi. Selle liigi pilte vaadake esialgu ladinakeelse nime järgi ise mujalt internetist!     2 EUR

• Trillium chloropetalum var. giganteum white, suure kolmiklille hiigelteisend (valge). Ladinakeelne perekonnanimi Trillium tuleneb kreekakeelsest sõnast tris, mis tõlgituna tähendab „kolm korda” või „kolmekordne”, viidates kolmekaupa esinevatele lehtedele ja õieosadele. Eesti looduses kasvab kolmiklille lähisugulane ussilakk (Paris). Looduses on kolmiklilled metsataimed ning ka aias tahaksid nad poolvarju ning niisket savikat huumusmulda. Suur kolmiklill kasvab looduses neutraalsel kuni aluselisel mullal. 20-65 cm kõrguse taime raotud 5-10 cm pikkused õied on valged. Laimunajad lehed on kirjud. Liik kasvab USA lääneosas Californias.            6 EUR

• Trillium kurabayashii, rait-kolmiklill. Ameerika metsataim. Vari ja poolvari, parasniiske muld.   10 EUR

• Trollius chinensis, hiina kullerkupp. 90 cm. Õitseb alles jaanipäeva paiku. Päike ja poolvari. Parasniiske kuni niiske muld. Avatud õiega oranž kullerkupp.            2 EUR

• Trollius europaeus 'Etna', harilik kullerkupp 'Etna. Tavalisest madalam ja suureõielisem.           2 EUR

• Trollius 'Orange Princess', kullerkupp 'Orange Princess'. Oranžikas kerasõis. 2 EUR

• Trollius 'Superbus', kullerkupp 'Superbus'.       2 EUR

• Veratrum viride, roheline upsujuur. 180 cm. Poolvari. Parasniiske muld. See on upsujuurtest minu lemmik, ülejäänud 3 upsujuureliigi kasvatamisest olen loobunud. Suurepärane kujundustaim, mis köidab alati tähelepanu, ka siis, kui ei õitse.             7 EUR

• Veronica spicata 'Rotfuchs' (E. Benary; syn. 'Red Fox'), kassisaba 'Rotfuchs'. 2 EUR

• Veronica 'Ulster Dwarf Blue', mailane 'Ulster Dwarf Blue'.                   2 EUR

• Viola orientalis? (spont. Siberia, Primorje?). Enno Ahselt saadud taim pärineb Siberi loodusest. Õied on suhteliselt suured ja kollased ning asetsevad lehestiku peal. 5 EUR

• Koostatavad põõsastoed pikkusega 100 cm. Ettekujutuse neist saate, kui vaatate pojengikataloogist sordi 'Diana Parks' fotot, kus toestus on hästi nähtav          1 EUR

Augustikuus lisandub koha peal pakutavate taimede nimekirja sibullilli ja idamaguna sorte.

Lugupidamisega Sulev Savisaar

2012. AASTA KATALOOGID