Vaata ka värsket kataloogi

POJENGIDE postimüük 2012

Sulev Savisaar


Tellimusi pojengiistikutele võtan vastu kuni 18. septembrini. Tellimisaeg jääb küll lühikeseks, kuid kuna minult 2 viimase aasta jooksul taimi tellinud inimestele saadan koheselt meiliga teate uue kataloogi ilmumisest, siis peaks vähemalt neil inimestel mõtlemis- ja reageerimisaega jääma piisavalt. Istutusmaterjali hulk on mul piiratud, mistõttu liiga arvukale ostjaskonnale seda ei jätkukski. Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Viimastele ei pruugi paljut enam jätkuda, mistõttu soovitan neil tellimuses nimetada ka asendussorte. Taimed saadan tellijatele postiga teele septembrikuu jooksul.

Postikulud - pakend pluss saatekulud – 3 EUR tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse. Tellimused saata meiliaadressil , kontakttelefon on 735 1842 ja 5623 4524. Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175, Sulev Savisaar.

Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.

Postimüügiga pakutavad taimed:

 

  1. Paeonia ‘Angelo Cobb Freeborn’ (Freeborn, 1943). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis ‘Rubra Plena’ x P. lactiflora ‘Mme. Jules Dessert’). Helepunane (korallpunane) kuni erk tumeroosa, keskmise suurusega (läbimõõt 13 cm), väga tihe, tolmukateta, algul poolkera-, hiljem kera-tüüpi täidisõis. Erineb muudest sortidest kerakujulise õie poolest. Taolise õietüübiga on minu aia pojengidest ka ‘Howard R. Watkins’, ‘Peach Rose’ ja ‘Red Grace’. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm), kuid registri järgi peaks olema kõrge (mõnel aaastal ongi). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1984. aastal. 10 EUR

  2. Paeonia anomala from Kolyvan (spont. Siberia, Altayskiy kray, Kolyvan, collector Valentina Krohmalyova 1988), anomaalne pojeng (maarjajuur) Kolõvanist. 7–9 cm läbimõõduga tumeroosad kuni lillakaspunased õied asuvad varre tipus ühekaupa. Ei avane pärani, vaid jäävad pigem lailehterjaks. Nii tolmukaniidid kui -pead on kollased. Võimsakasvuline (1 m), lopsakas ja väga varajane, puhkedes aias õide maikuus esimeste pojengide seas. Lehtedel olen näinud kollakat või punakat sügisvärvust. Siberi taim on külmaga sedavõrd kohanenud, et ei suvatse talveks oma pungi maa alla peita. Vastupidi, sügisel vastu talve ajab taim oma punased pungad maa seest välja maapinnale talvituma. Kromosoomide arv 2n = 10. Liigi levila asub Siberis (Altai ja Krasnojarski krais, Irkutski, Kemerovo, Omski, Tomski ja Tjumeni oblastis, Tuvas, Jakuutias, Hakassias), Kasahstani kirdeosas, Mongoolia põhjaosas, Hiinas (Gansu, Ningxia, Qinghai, Shaanxi, Shanxi, Sichuani, Xinjiangi ja Yunnani provintsis) ning Tiibetis. Siberi levila ulatub Venemaa Euroopa-osa põhjaaladel kiiluna kuni Koola poolsaareni. Sangi jt (1997) andmeil on anomaalne pojeng üks väheseid mittehübriidseid liike pojengi perekonnas. Selle ürgse liigi vanus on vaid veidi alla 10 miljoni aasta ning ta on olnud üks hõlmise pojengi (P. peregrina) esivanematest. Lääne-Siberis toidutaim, juurikaid koguti, kuivatati ja keedeti koos lihaga. Ravimtaimena tuntud maarjajuure nime all. Siin pakutavad taimed saatis Altai krais elav lillekasvataja Valentina Krohmaljova mulle 1988. aastal Altai loodusest Kolõvani mäestikust Kolõvani küla lähedalt. Huvitav, et Kolõvani nime kandis kunagi ka Tallinna linn. 12 EUR          

  3. Paeonia anomala from Altaiskoye (spont. Altaiskiy kray, raion. Altaiskoye, vill. Altaiskoye (earlier: Altaiskiy), collector Antanas Makunas 1986), anomaalne pojeng Altaiskojest. Teine võimas taim on saadud 1986. aastal Altai kraist Altaiskoje (tollal Altaiski) asulast sealselt lillekasvatajalt Antanas Makunaselt. Välimuselt ei erine oluliselt eelmisest. 12 EUR

  4. Paeonia arietina, sarvjas pojeng. Nime on pojeng saanud kukru (kukkurvilja) sarvja kuju järgi. Punases (või tumeroosas) õies on punased tolmukaniidid ja kollased tolmukapead. Viljalehed karvased, punased emakasuudmed lihtsa väljakasvega. 2n = 20. Kasvab looduslikult Kagu-Euroopas, Türgis ja Iraanis. Teda on ekslikult peetud korallpojengi alamliigiks (P. mascula subsp. arietina), DNA uuringud paigutavad ta hoopis Arietina-Parnassica liigiruhma. 8 EUR

  5. Paeonia banatica, banaadi pojeng. Nime on liik saanud loodusliku kasvukoha jargi Banaatia piirkonnas Ungari, Serbia ja Rumeenia piiril. Tihti loetakse teda varajase pojengi alamliigiks (P. officinalis subsp. banatica), kuid DNA analüüs naitas, et banaadi pojeng on tekkinud hoopis Arietina-Parnassica liigiruhma ristumisest Maire’i pojengiga 2 miljonit aastat tagasi. 2n = 20. Teile pakutavad taimed on üles kasvatatud Budapestist saadetud seemne 1987. aasta külvist. Taimed on suhteliselt madalad (60 cm), väga varajaste väikeste (∅ 11 cm) tumeroosade kuni punaste püstiste avatud õitega. 10 EUR

  6. Paeonia ‘Carina’ (Saunders, 1944). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi ristamisel hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Väga erepunane (vananedes muutub roosakaspunaseks), suur (∅ 17 cm), kollase tolmukakimbuga pooltäidis- kuni lihtõis (tavaliselt 1–3 rida kroonlehti). Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seisab ilma toeta. 12 EUR

  7. Paeonia ‘Chocolate Soldier’ (Auten, 1939). Hübriid on saadud varajase pojengi (P. officinalis) ja valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel. Kroonlehed on mustjaspunased või mustjaspruunid (šokolaadivärvi). Ka südames olev suur staminoodidest poolkera on sama värvi, kuid osa staminoode on kontrastsete kollaste tippude ja servadega. Tugevad õied on poolkeraja õietüübiga, nõrgad jaapani (anemoon-) õietüübiga. Omapärane mustjas, kirju südamega sort. Emakasuue on mustjaspunane. Õis keskmise suurusega (∅ 15 cm). Varajane. Kasv madal (70–75 cm), kuid taim kipub lamanduma. 20 EUR

  8. Paeonia ‘Coralie’ (Saunders, 1940). See hübriidpojeng on saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) ristamisel valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Väga erk tumeroosa (korallroosa), keskmise suurusega (∅ 14–15 cm) lihtõis ilusa kollase tolmukakimbuga õie südames. Emakasuudmed on roosakasvalged, tolmukaniidid ja -pead kollased. Sellist hõõguvroosat õievärvi pojengidel enne hübriidpojengide aretust ei tuntud. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 15 EUR

  9. Paeonia ‘Dandy Dan’ (Auten, 1946). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Puhkedes tumepunane, hiljem punane, keskmise suurusega (∅ 14 cm), suure kontrastse kollase tolmukakimbuga lame pooltäidisõis. Mõnikord arvan puhkeva õie kroonlehtedel nägevat pruunikat varjundit. Emakasuudmed punased, tolmukaniidid punakad (roosad kuni lillakad), tolmukapead kollased. Varajane. Puhmik madal (75–80 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja 1988 pooltäidisõieliste hübriidpojengide rühmas. Otepää 1994. aasta pojenginäitusel külastajate lemmik hübriidpojengide rühmas. 15 EUR

  10. Paeonia ‘Ellen Cowley’ (Saunders, 1940). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Omapärase värvusega, erepunane oranžikasroosa varjundiga, hiljem roosaks pleekuv, keskmise suurusega (∅ 14 cm), südamikus kena kollase tolmukakimbuga pooltäidisõis (või lihtõis). Minu aias on kroonleheringe enamasti 3–5. Emakasuudmed punased. Tolmukaniidid ja -pead kollased. Lõhn pole meeldiv. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastatel 1975–1977 ja võitja pooltäidisõieliste hübriidide rühmas 1986–1989. 15 EUR

  11. Paeonia ‘Henry Bockstoce’ (Bockstoce, 1955). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Erkpunane, suur (∅ 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1987, 1988, 1990 ja 1992, sama näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas. 15 EUR

  12. Paeonia humilis var. villosa, villane pojeng. Villane pojeng on tavatu pojengi (Paeonia humilis) teisend. Ladina sõna humilis tähendab „madal”. Kuni 60 cm kõrgusel varrel on punane püstine õis (∅ 8–13 cm). Lehed on alt hallikad. 2n = 20. DNA-uuringute alusel tekkis tavatu pojeng (P. humilis) ligi 10 miljonit aastat tagasi ahtalehise pojengi (P. tenuifolia) ristumisest praeguseks väljasurnud liigiga. Tavatu pojeng on olnud eellaseks temast miljoneid aastaid hiljem tekkinud varajasele pojengile (P. officinalis). Tavaliselt arvatakse villane pojeng varajase pojengi alamliigiks (P. officinalis subsp. huthii), kuid sarnasuse tõttu tavatu pojengiga loen ta Sterni vana pojengimonograafia (1946) eeskujul tavatu pojengi teisendiks. Villasel pojengil on kaks tunnust, mis teda tavatust pojengist eristavad: 1) lehekesed on lõhestunud vähem kui 1/3 pikkuse ulatuses (tavatul pojengil üle 1/3) ja 2) kukrud (viljad) on karvased (tavatul pojengil siledad või vaid väheste karvadega). Villane pojeng kasvab looduslikult Lõuna-Prantsusmaast Kesk-Itaaliani kuivades põõsastikes. Ta on Euroopa aedades kullalt tavaline, kuid mitte Eestis. Siin pakutavad taimed kasvatasin üles Prantsusmaalt Lyonist pärineva P. hiemalis nime all saadud seemne 1994. a. külvist. 8 EUR

  13. Paeonia ‘Illini Warrior’ (Glasscock-Falk, 1955). Tumepunase, väga suure (∅ 18 cm), kausja, mitte pärani avatud lihtõiega hübriidpojengi südames on kontrastne kollane tolmukakimp. Tolmukaniit roosa, emakasuue ja meeketas roosakasvalge. Juured punased. Varajane. Rikkalik õitseja! Puhmik väga kõrge (110–115 cm). Lehestik on roheline hilissügiseni, teistest pojengisortidest kauem. 13 EUR

  14. Paeonia ‘Janice’ (Saunders, 1939). Hübriid on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ja hõlmise pojengi (P. peregrina, syn. P. lobata) ristamisel. Keskmise suurusega (∅ 14 cm) lihtõis ei avane täielikult, vaid karikataoliselt. 1–2 rida lõheroosasid (heleroosasid) kroonlehti ümbritseb emakaid ja tolmukaid. Tolmukaniidid on helekollased, tolmukapead tumekollased, emakasuudmed valged (roosa varjundiga), meeketas valge. Varajane. Keskmise kõrgusega (85 cm). 13 EUR

  15. Paeonia lactiflora ‘Angel Cheeks’ (Carl G. Klehm, enne 1977). Ilusate värviüleminekutega õies on eristatavad 3 erivärvilist vööndit: suured heleroosad välimised kroonlehed, õie keskel tihe roosa kera, mis aluse poole muutub heledamaks ja päris alusel kreemikaskollaseks – see kollakas staminoodkrae annabki õiele erilise veetluse. Pärast helekollase kraerõnga valgeks muutumist pole õis enam nii huvitav nagu värskelt. Heleroosa, suur (∅ 16 cm), tihe, tolmukateta, kroon-tüüpi kuni roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Rikkalik õitseja. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja 2005. aastal. Moskva pojenginäituse võitja heleroosade sortide rühmas aastal 1989. 13 EUR

  16. Paeonia lactiflora ‘Belõi Parus’ (Sosnovets, 1951). Nn ‘Lucrecia’ ja ‘The Bride’ ristamisel saadud vene sort. Õis suur (∅ 16 cm), tihe, tolmukateta, meeldivalõhnaline. Tugeval õiel kerkib valgete kroonlehtede vahelt omapärane lumepalli meenutav valge tihe kera, mille seest kumab tugevalt kollast tooni. Keskmise tugevusega või nõrk õis on kroonjas (valge õis helekollase kraega) või poolkerajas: valgete suurte kroonlehtede keskel on keskmise tihedusega helekollane poolkera. Keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Moskva pojenginäituse võitja kodumaiste valgete sortide rühmas aastatel 1987 ja 1989. Vajab rammusat mulda ja head agrofooni, sest muidu ei jõua helekollane poolkera kasvatada endale valgeid tippe ega moodustada imekaunist kera. 10 EUR

  17. Paeonia lactiflora ‘Cora Stubbs’ (Krekler, 1985). Kahevärvilises jaapani-tüüpi õies on suured tumeroosad kuni veinpunased kroonlehed, õie südames aga valge staminoodidest poolkera. Tugev õis muutub huvitavalt kirjuks, sest valkjad staminoodid kasvatavad endale lillakad tipud. Õis keskmise suurusega (∅ 15 cm), keskmise tihedusega kuni hõredapoolne, tolmukateta. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik kõrge (105 cm). 11 EUR

  18. Paeonia lactiflora ‘Coral Pink’. Registris seda sorti pole, küll aga on ära märgitud Ameerikas Smirnowi 1979. aasta kataloogis: „Heleroosa koralse varjundiga, vaimustab kõiki.” Samuti esineb sort venekeelsetes raamatutes ja kataloogides. Tumeroosa, keskmise suuruse (∅ 13–14 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Sordi omapära seisneb noore õie südamepoolkera säravas korallroosas varjundis, mis kahjuks hiljem muutub küllalt kiiresti tavaliseks tumeroosaks. Sellist õiesüdamiku värvitooni pole näinud ühelgi teisel pojengisordil. Väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 12 ERU

  19. Paeonia lactiflora ‘Dixie’ (Franklin, 1931). Meeldiv tume lillakaspunane, keskmise suuruse (∅ 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Õitsemise lõpuks on õis tipust laiem kui aluselt (pöördkoonusjas). Keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). 9 EUR

  20. Paeonia lactiflora ‘Edulis Superba’ (Lemon, 1824). Tumeroosa (purpurse varjundiga), keskmise suuruse (∅ 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Poolkera alusel on tavaliselt vähemärgatav võru veidi kahvatumatest kitsastest staminoodidest. Varajane. Puhmik kõrge (105 cm). Ajaproovi läbiteinud vähenõudlik sort, mis on hinnatud oma varajase ja rikkaliku õitsemise tõttu ning hea healõhnalise lõikelillena. Kõige levinum pojengisort Eestis, ehkki rahvas tema nime ei tea. Seda sorti (varajane täidisõieline roosa) kohtab enamikes Eesti aedades. 3 EUR

  21. Paeonia lactiflora ‘Edwin C. Bills’ (Murawska, 1959). Sort on saadud ‘Rosalie’ ja ‘Beth Ann’ ristamisel. Punane kuni lillakaspunane, keskmise suuruse (>∅ 15 cm) ja keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). 9 EUR

  22. Paeonia lactiflora ‘Ensign Moriarty’ (Lins, 1949). Puhkemisel tumeroosa, hiljem keskmiselt roosa, pleekuva servaga, suur (∅ 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, südamenupu ümber ja südames enamasti varjatud tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Pleekuvad petaloidiservad muudavad õie eriti kauniks. Keskhiline. Puhmik madal (75–80 cm) ja jämedate vartega. Mitmete näituste, kuid mitte suurimate, võitja. 12 EUR

  23. Paeonia lactiflora ‘Felix Supreme’ (Kriek, 1955). Punane, keskmise suurusega (∅ 15 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, korrapärane roos-tüüpi täidisõis võib vastpuhkenult olla ka poolkera tüübi tunnustega. Hiljem muutub õis kõrgeks silindriks. Keskhiline, kuid aastati on olnud kõikumisi keskvarajasest kuni hiliseni. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja aastal 1979. Kolmel aastal järjest (1987–89) oli koos sordiga ‘Kansas’ Moskva pojenginäituse võitja punaste sortide rühmas. 10 EUR

  24. Paeonia lactiflora ‘Florence Macbeth’ (Sass, 1924). Kahvaturoosa, suur (∅ 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, lame, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Register annab õievärviks kahvatu (pärlmutter-) roosa. Mõnel aastal võivad kroonlehed puhkemisel olla nahkjad ja rohekad. Mõnel petaloidil võib olla lillasid emakasuudmemärke. Väga hiline. Puhmik madal (80 cm). 13 EUR

  25. Paeonia lactiflora ‘George W. Peyton’ (Nicholls, 1938). ‘Lady Alexandra Duff’ seemik. Valge roosa varjundiga, hiljem valgeks pleekuv, keskmise suurusega (∅ 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Mõnel aastal on õis juba puhkedes puhasvalge. Hiline (registri järgi keskmise õitseajaga). Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). 9 EUR

  26. Paeonia lactiflora ‘Ljubimets’ (Krasnova, 1959). See vene sort on saadud ‘Mme. Crousse’ ja ‘Rosea Elegans’ ristamisest. Roosakasvalge kuni valge, keskmise suurusega (∅ 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Väga hiline. Puhmik väga kõrge (keskmine 120 cm, haruldane pole ka 130 cm). 12 EUR          

  27. Paeonia lactiflora ‘Lora Dexheimer’ (Brand, 1913). Karmiinpunane, keskmise suurusega (∅ 14 cm), mõõduka kuni keskmise tihedusega, tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Keskmine õitseaeg. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80–85 cm). Et tolmukad õiest välja ei paistaks, selleks vajab rammusat mulda. 4 EUR

  28. Paeonia lactiflora ‘Moon River’ (Klehm, 1972). Valge, mõnikord puhkedes kreemikasroosa varjundiga, suur (∅ 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Õies võib esineda staminoode. Keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (85–90 cm). 12 EUR

  29. Paeonia lactiflora ‘Myrtle Gentry’ (Brand, 1925). Heleroosa, hiljem peaaegu valgeks pleekuv, suur (∅ 16 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (95–100 cm). 10 EUR

  30. Paeonia lactiflora ‘Paul M. Wild’ (Wild, 1964). Küllalt erkpunane, mittepleekuv, suur (∅ 17 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskhiline. Puhmik kõrge (105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja punaste täidisõieliste sortide rühmas aastal 1990. 12 EUR

  31. Paeonia lactiflora ‘Princess Margaret’ (Murawska, 1960). Saadud sordi ‘Eleanor’ seemikust. Tumeroosa, suur (∅ 17 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Paljukordne Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja (aastatel 1970, 1974 ja 1978). Moskva pojenginäituse võitja tumeroosade sortide rühmas aastatel 1987 ja 1989. 10 EUR

  32. Paeonia lactiflora ‘Sir John Franklin’ (Franklin, 1939). Punane, keskmise suurusega (∅ 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Registri järgi on õis ‘Philippe Rivoire’ värvusega, kuid täiuslikuma õiega. Keskmine kuni keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 10 EUR

  33. Paeonia lactiflora ‘Solange’ (Lemoine, 1907). Valge, huvitava kollakasroosa (kreemikasroosa, ihukarva) varjundi ja roosama südamikuga, keskmise suurusega (∅ 14 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Vahetult enne puhkemist võivad õied olla rohekad. Mõnel petaloidil on lillad emakasuudmemärgid. Tiheduse tõttu avaneb õis aeglaselt ja vihmane suvi võib õisi rikkuda. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (85–90 cm). 10 EUR

  34. Paeonia lactiflora ‘Suzy Q’ (Klehm, 1972). Erk keskmiselt roosa, suur (∅ 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskhiline. Puhmik madal (80 cm). 13 EUR

  35. Paeonia lactiflora ‘Tšernomorskaja Tšaika’ (Fomina). Saadud ‘Duchesse de Nemours’ ja ‘Victor Lemoine’ ristamisel. Valge, keskmise suurusega (∅ 14 cm), ülitihe, tolmukatega, lausa kerakujuline, roos-tüüpi täidisõis. Noored, värskelt puhkenud õied on algul poolkinnises olekus lausa rohekad ja nende südamest püüab välja kasvada valgeid petaloide. Kõige tihedaõielisem sort minu kollektsioonis, tiheduselt suudaks mõningat konkurentsi pakkuda vaid ‘Alesia’. Keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Meie niiskes kliimas läheb õis vihmaste ilmadega enne puhkemist kas mädanema või avaneb ühekülgselt, kuid neil aastatel, mil suudab normaalselt õitseda, annab põnevaid ülitihedaid õisi. 12 EUR

  36. Paeonia lactiflora ‘Westerner’ (Bigger, 1942). Jaapani õiekujuga suur (∅ 16 cm) õis on 1 rea keskmiselt roosade, hiljem heleroosade suurte välimiste kroonlehtede ning südames kollase (hiljem helekollase kuni kreemi) staminoodpoolkeraga. Üks külastaja nimetas seda pojengi tema õie välimuse pärast „võitoosiks”. Õis on küllalt pastelsete (heledate) toonidega. Emakasuudmed on punased. Juured on jämedad. Keskhiline kuni hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja 1982. aastal. 12 EUR

  37. Paeonia lactiflora ‘Wrinkles & Crinkles’ (Wild, 1971). Tumeroosa ja punase vahepealne, keskmise suurusega (∅ 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik madal (80 cm). 11 EUR

  38. Paeonia lactiflora ‘Zolotoje Runo’ (Akimov, 1974). Lillade (aretaja arvates tumeroosade) kroonlehtede ja keskmise suurusega (∅ 15 cm) jaapani tüüpi õis. Kahvatulillad staminoodid on selge kollase serva ja tipuga. Õie harmooniat rikub, kui mõnikord kasvab ilusast südamekuplist välja mõni suur ja lai lilla petaloid. Aretaja väitel tuleb sordid nimi (tõlkes „kuldvillak”) sissepoole käändunud staminoodidest. Keskvarajane kuni keskmise õitseajaga. Puhmik keskmise kõrgusega (90-95 cm). 10 EUR

  39. Paeonia lactiflora ‘Zoluška’ (Sosnovets, 1954). See vene sort on saadud ‘Vicomte de Forceville’ vabatolmlemise seemikuna ja tähendab tõlgituna „Tuhkatriinut”. Sirelroosa (keskmine roosa), hiljem heleroosaks pleekuv, keskmise suurusega (∅ 15 cm), tihe, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Varajane. Rikkalik õitseja! Puhmik kõrge (105 cm). 12 EUR

  40. Paeonia ‘Ludovica’ (Saunders, 1941). Saadud varajase pojengi (P. officinalis) ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Puhta- ja eredavärviline, õitsemise algul keskmine roosa, hiljem heleroosaks muutuv, suur (∅ 17 cm, 1998. aastal isegi 21 cm!), laiade, õitsemise lõpul huvitavalt lontis kroonlehtedega pooltäidisõis (2–4 rida kroonlehti) on kauni kollase tolmukakimbuga õie südames. Fotograaf Valeri Parhomenkole meenutasid nende õite kroonlehed bolonka kõrvu. Niiskete ilmadega õietipud lonti ei vaju. Emakasuudmed on tumeroosad kuni punased, tolmukaniidid helekollased (kreemid), tolmukapead kollased, meeketas tumeroosa. Kroonlehed ei pudene, vaid muutuvad taime küljes valgeks ja kuivavad – seetõttu ma algul imestasin, kuidas saab see sort üle kuu aja õitseda. See oli aga pettus! Õitsemise tõelise lõpu saab määrata tolmukate vananemise järgi. Varajane. Puhmik madal (65 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja 1999. aastal. 18 EUR

  41. Paeonia ‘Mahogany’ (Glasscock, 1937). Hübriid on saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) sordi ‘Otto Froebel’ ristamisel valgeõielise pojengiga (P. lactiflora). Huvitavat tume-pruunikaspunast värvi (pruun varjund on aimatav eriti puhkemisel), keskmise suurusega (∅ 13 cm), kollase tolmukakimbuga, väheavatud lihtõis. Tolmukaniidid ja -pead on kollased, emakasuudmed valged. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Lehestik sügisel kaua värske roheline. Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja 1988 lihtõieliste hübriidide rühmas. 15 EUR

  42. Paeonia mlokosewitschii, lagodehhi pojeng. Liik on nimetatud Poola metsniku J. L. Mlokosewiczi auks, kes oli innukas taimekoguja Kaukaasias. Taime kuni 130 cm kõrgune vars kannab kollast õit (∅ 8–14 cm). Lehestik on omapärane, sest lehtede hõlmad on lõhestumata. 2n = 10. Liik kasvab ainult Gruusia idaosas Kahheetia piirkonnas Lagodehhi rajoonis ja sellega vahetult piirnevas Aserbaidžaani loodeosas ja Dagestani lehtmetsades. Diploidne (2n = 10). 20 EUR

  43. Paeonia officinalis ‘Alba Plena’. See varajase pojengi sort sarnaneb kõigilt näitajatelt oma üldtuntud ja ka Eestis laialt levinud sõsarale ‘Rubra Plena’ (varajane punane täidisõieline pojeng). Ainsaks erinevuseks on valge õievärvus. Puhkedes on õitel selge roosa varjund, kuid see kaob ruttu. Õis poolkerajat tüüpi, tolmukateta, keskmise suuruse (∅ 13 cm) ja tihedusega. Väga varajane. Madal (60–65 cm), kuid kipub lamanduma. 8 EUR

  44. Paeonia officinalis ‘Mutabilis Plena’ (syn. ‘Alba Mutabilis’). Mina samastan sordinimesid ‘Mutabilis Plena’ ja ‘Alba Mutabilis, kuid pojengiregister näib neid eristavat. Puhkedes keskmine roosa, hiljem heleroosaks kuni valgeks pleekuv, keskmise suuruse (∅ 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (70 cm) ja lamanduv. See varajase pojengi (P. officinalis) sort sarnaneb enam-vähem kõigilt näitajatelt, välja arvatud värvus, varajasele punasele täidisõielisele sordile ‘Rubra Plena’, erinevuseks on väiksemad ja lamedamad õied. Kroonlehed ja petaloidid pleekuvad ja kuivavad pärast õitsemist valgeks, kuid ei pudene (‘Rubra Plenal’ pudenevad). 8 EUR

  45. Paeonia officinalis ‘Rosea Plena’. Sort on kõigilt näitajatelt samane oma sõsara ‘Rubra Plenaga’, välja arvatud särav tumeroosa värvus. Puhkedes helepunane kuni tumeroosa, õitsemise lõpuks peaaegu heleroosaks pleekuv, keskmise suuruse (∅ 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (65–70 cm), kergesti lamanduv. ‘Rosea Plena’ esineb laialdaselt Euroopa vanades kloostriaedades, kus seda kasvatati sajandeid ravimtaimena. Andmed temast ulatuvad tagasi 17. sajandisse. 3 EUR

  46. Paeonia peregrina, hõlmine pojeng. Ladina sõna peregrina tahendab „võõramaine”. Kuni 90 cm kõrgusel varrel on punane pustine õis (∅ 7–11 cm), mis avaneb vaid pooleldi (kausjalt). 2n = 20. Kasvab looduslikult Moldovas, Rumeenias, Bulgaarias, Kreekas, Albaanias, Itaalias ja Türgis. Liiki viljeldakse 15. sajandist alates. Liiki on särava punase õievärvuse tõttu palju kasutatud sordiaretuses. Tema pärilikkust ja välimust on paljudes hübriidpojengides. Väga varajane. 8 EUR

  47. Paeonia ‘Red Charm’ (Glasscock, 1944). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Punane, väga suur (∅ 19 cm, maksimum on olnud 22 cm), väga tihe, tolmukateta, poolkera-tüüpi (kitsastest petaloidisest poolkeraga) korrapärane, hea vormiga täidisõis. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Ameerika Pojengiseltsi (APS) kuldmedali võitja 1956. aastal, APS näituse kahekordne üldvõitja aastatel 1951 ja 1965. Moskva pojenginäituse võitja aastatel 1971, 1974, 1989 ja 1991. 12 EUR

  48. Paeonia ‘Red Red Rose’ (Saunders, 1942). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi ‘Adolphe Rousseau’ ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Tulipunane (erepunane), suur (∅ 17 cm) pooltäidisõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Enamasti annab taim minu aias siiski vaid 1–3 rea kroonlehtedega lihtõisi. Emakasuudmed ja tolmukaniidid on punased või roosad, tolmukapead kollased, meeketas roosa. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse võitja pooltäidisõieliste hübriidpojengide rühmas aastal 1989 (koos sordiga ‘Ellen Cowley’). 12 EUR

  49. Paeonia tenuifolia subsp. lithophila stoloniferous, madal võsundiline ahtalehine pojeng. Ühest teadmata paritoluga P. lithophila seemnekülvist jõudsid mul 1992. aastal õitseikka hästi madalad (vaid 10–20 cm), võsundilise risoomiga ahtalehise pojengi taimed. Krimmi idaosas kasvav pisiliik P. lithophila (lithophila tähendab tõlkes „kivilembene” voi „kaljulebene”) on välimuselt igati tavaline ahtalehine pojeng (P. tenuifolia), kuid sellest kõigis oma osades mõõtmetelt väiksem. Võsundeid selle pisiliigi (P. lithophila Kotov 1956) kirjeldanud botaanik Kotov küll ei maininud. Näib, et taoline võsundiline kääbusvorm on maailma botaanikutele seni veel tundmata. Ahtalehise pojengi puhul on mõningate taimede puhul võsundiline paljunemine siiski kindlaks tehtud. 25 EUR

  50. Paeonia wittmanniana, Wittmanni pojeng. See tetraploidne (2n = 20) liik, mis kasvab looduslikult Stavropoli krais, Krasnodari krais, Armeenias; Gruusias, Turgis ja Iraanis 800–3000 m kõrgusel, on nimetatud Kaukaasia loodusest taimi kogunud aedniku C. Wittmanni auks. Taimede värvus varieerub looduses peaaegu valgest kuni kollaseni. Minu umbes 1 meetri kõrgused taimed on kreemikasvalged. Õie läbimõõt on 10–13 cm. Taimed on omapärased nii lehestiku, õitseaja kui ka kaunite viljade poolest. Lehehõlmad on suured (mõõtudega kuni 18x 12 cm) ja lõhestumata. Igal aastal on Wittmanni pojeng minu pojengikollektsiooni kõige varajasem (maikuu keskpaigas) õidepuhkeja. Suve teisel poolel, augustis, viljade avanedes on mustade seemnete seas näha ka arvukalt kauneid korallpunaseid peibutusseemneid. Liigi olen saanud kuulsalt Moskva pojengikasvatajalt Dubrovilt. 20 EUR


Lugupidamisega Sulev Savisaar




SIBULLILLEDE KIIRPAKKUMINE 2012 postimüügiga

Sulev Savisaar


Tellimusi võtan vastu 12. septembrini. Tellimisaeg jääb küll lühikeseks, kuid kuna minult 2 viimase aasta jooksul taimi tellinud klientidele saadan koheselt meiliteate uue kataloogi ilmumisest, siis peaks vähemalt neil mõtlemis- ja reageerimisaega jääma piisavalt. Istutusmaterjali hulk on mul piiratud, mistõttu liiga arvukale ostjaskonnale seda ei jätkukski. Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Viimastele ei pruugi paljut enam jätkuda, mistõttu soovitan neil tellimuses nimetada ka asendussorte. Taimed saadan tellijatele postiga septembrikuu jooksul.

Postikulud - pakend pluss saatekulud – 3 EUR tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse. Tellimused saata meiliaadressil , kontakttelefon on 735 1842 ja 5623 4524. Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175, Sulev Savisaar.

Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.

Pakutavate taimede sibullilledeks nimetamine on väike lihtsustus, kuna mitte kõik postimüügikataloogis pakutavad taimed ei kuulu sibullillede hulka. Aga enamik siiski.

Erandkorras on võimalik posti teel saadetavatele taimedele tellimusse lisada ka mõningaid vaid koha peal pakutavaid taimi, kuid liigselt ei tasuks selle võimaluse peale loota, sest osa taimi on sel ajal posti teel saatmiseks liiga ebamugavad ja aeg nende saatmise jaoks ebasobiv. Halvimal juhul ei saa Te vaid koha peal pakutavatest taimedest lisaks midagi.

Postimüügiga pakutavad taimed:


  1. Actaea pachypoda, valge siumari. Põhja-Ameerika idaosa metsade kuni 80 cm kõrgust taime ehivad juulis-augustis karmiinpunastel paksenenud viljaraagudel paiknevad  säravvalged marjad. Vari ja poolvari, parasniiske muld. 3 EUR

  2. Adonis amurensis seedlings mix, amuuri adoonis seemikute segu. Tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluva 10–20 cm kõrguse taime suhteliselt suured, kuni 5 cm läbimõõduga umbes 15 kroonlehega kollased õied hakkavad õitsema ülivara – juba aprillis (mõnikord koguni märtsis, ühel erandlikul aastal koguni veebruaris läbi lume), varajaste kloonide puhul veel enne lumikellukest ja lumekuppu. Ilmadest olenevalt kestab õitsemine 2-3 nädalat. Amuuri adoonis on varakevadel esimene kollane lill aias. Õitsemise ajal esialgu väike lehestik areneb pärast õitsemist tihedaks lehepadjandiks, mis erinevalt teistest adooniseliikidest kuivab juunis või juulis. Risoomide jagamiseks sobiv aeg on vaid sügisel. Pikaealine ning väga külmakindel Kaug-Ida, Jaapani ja Mandžuuria taim kasvab parasniiskel mullal lehtpuude varjus või poolvarjus, ent on minu aias hästi talunud ka päikest. Erinevalt lubjalembesest kevadadoonisest (mis õitseb alles mais) eelistab amuuri adoonis happelist mulda. Mai lõpus või juunis valmivatest seemnetest annab ta aias isekülvi. Olen selle liigi taimi saanud veerand sajandit tagasi erinevatest looduslikest leiukohtadest Sahhalini saarelt ja Primorje kraist. Taimede välimus varieerub tugevasti nii õievarre värvuse (rohelisest punaseni), õie tupplehtede värvuse (puhaskollasest ja rohekast kuni lillakaspruunini), õitseaja, lehtede kuju ja lehtede arengu kiiruse (lehed on õite puhkemise ajaks vähem või rohkem arenenud) ja muude tunnuste poolest. Pakungi erineva välimusega seemikute segu. 7.50 EUR

  3. Adonis amurensis from Tomari (spont. Sakhalin, Tomari; collector Yuri Uspenski 1984), amuuri adoonis Tomarist. Teada leiukohaga taimed on korjatud 1984. aastal Sahhalini saare lõunaosast Tomari linna lähiümbrusest sealse lillekasvataja Juri Uspenski poolt 1984. aastal. 10 EUR

  4. Adonis amurensis from Olga (spont. Primorski krai, Olga; collector Ljudmila Kursheva 1985), amuuri adoonis Olgast. Taimed korjas minu jaoks 1984. aastal loodudest Primorje krais Olga lahe ääres elav Ljudmila Kurševa. Õite selg on pakutavatest variantidest kõige kollasem. 10 EUR

  5. Adonis amurensis from Korsakov (spont. Sakhalin, Korsakov; collector Natalia Hudyakova 1985), amuuri adoonis Korsakovist. Taimed olid minu jaoks korjatud 1985. aastal Sahhalini saarelt Korsakovi linna lähiümbrusest Natalia Hudjakova poolt. Taime õitel, eriti seljal, on pruunikat varjundit. 10 EUR

  6. Allium ampeloprasum var. babingtonii, Babingtoni lauk. See külmakindel veidi üle meetri kõrgune taim on üks porrulaugu teisenditest (kuulub porrulauguga samasse liiki). Teisend kasvab Atlandi rannikul Lääne-Iirimaal, Edela-Inglismaal Cornwallis ning Kanalisaartel arvatavasti jäänukina kunagisest kloostrites kasvatamisest. Küllalt huvitavates ning toeta püsti seisvates õisikutes on palju suuri sigisibulaid, mis ei pudene enne täielikku valmimist, mis võimaldab teisendit aias kasvatada, kartmata sigisibulatega levimist. Sigisibulate vahelt välja kasvavatel pikkadel õieraagudel paiknevad juulis-augustis lillad õied. Kuivatatud õisikuid kasutatakse kuivseadetes. Hind on antud sigisibula kohta. 1 EUR

  7. Allium barsczewskii f. niveum 'Snowcup' (Janis Rukšans 2004, syn. 'Alba' (Janis Rukšans 2003); ARJA 97-45, spont. Uzbekistan, Pskem valley, upper course of Urungachsai), Barštševski laugu valge sort 'Snowcup'. Liigi tavataimed on roosakaslillade õitega, kuid 1997. aastal õnnestus lätlastel Arnis Seisumsil ja Janis Rukšansil leida Usbekistanist Pskemi orust Urungachsai jõe ülemjooksult laiguke valgeõielisi taimi. Janis pakkus valgeõielist varianti esmakordselt 2003. aastal nime all 'Alba', 2004. aga nimetas selle ümber 'Snowcupiks'. 20-70 cm kõrgusel varrel on juunis valgetest kellukjatest ülesvaatavatest õitest koosnev 2-5 cm läbimõõduga kimpjas õisik. Kitsad lehed on õitsemise ajal värsked tumerohelised. Sibulate jagamisel soovitatakse vähemalt 2 sibulat kimpu kokku jätta. 8 EUR

  8. Allium barsczewskii pinkish white seedling, Barštševski laugu roosakasvalge seemik. Sordi 'Snowcup' 2000. aasta seemnekülvist sain roosakasvalge seemiku. 4 EUR

  9. Allium decipiens subsp. quercetorum (syn. A. auctum, spont. Crimea, mt. Aju-Dag, 1980), petliku laugu tammiku alamliik (paislauk). Kuni 80 cm kõrgusel varrel 3 nädala kestel juunist juulini õitsev aias kuni 8 cm (looduses 5 cm) läbimõõduga tihe poolkerajas kuni kerajas õisik koosneb tähtjatest 1 cm läbimõõduga kahvatulilladest õitest. 1962. aastal kirjeldatud Krimmi liik paislauk (A. auctum) on maailma aianduses praktiliselt tundmatu. Sibulad pärinevad Tallinna Botaanikaaialt, kes korjas need 1980. aastal Krimmist Ayu-Dagi mäelt. Botaanilise kirjanduse andmeil on samalt mäelt korduvalt korjatud petliku laugu tammiku-alamliigi taimi. Paislauk kui endeemne liik kirjeldati 1962. aastal ukraina botaaniku Omelczuki poolt, kes ühendas selle alla kõik Krimmis kasvavad laugusektsiooni Melanocrommyum taimed. Aastal 2007 kirjeldas vene botaanik Aleksei Serjogin petliku laugu uue alamliigi: tammiku alamliigi (Allium decipiens subsp. quercetorum) ning ainult Krimmist kirjeldatud paislauk on vaid selle üks koostisosa. Vene botaanikud pidasid juba varem paislauku (A. auctum) petliku laugu (A. decipiens) sünonüümiks. Võrdleme kaht alamliiki. Petliku laugu tüüpalamliiki (A. decipiens subsp. decipiens) kuuluvad stepitaimed levivad Aasovi merest põhja poole jäävates steppides ja Stavropoli kõrgendikel. Värskelt kirjeldatud tammiku alamliiki esindavad taimed kasvavad looduslikult vaid Krimmi ja Krasnodari krai (Novorossiiski ümbruses Venemaal) mägede lehtpuumetsades. Tammiku alamliik erineb tüüpalamliigist roosa õisiku kandelehe, maa-aluste lehetuppede, suuremate lehtede (19–30 cm pikad ja 0,5–1,3 cm laiad), väiksema, kuid tihedama õisiku, pikemate õielehtede ja varjulise kasvukoha poolest. Alamliikide levilad ei kattu. „Flora Europaea” andmeil on see Krimmi liik (paislauk) raskesti eristatav mustast laugust (A. nigrum), mille sünonüümiks teda Läänes mõnikord peetakse. Teda on nimetatud ka lilla- või roosaõieliseks musta laugu vormiks. Aedniku jaoks on nende liikide erinevus suur. Lääne aianduses laialt levinud Vahemeremaadest pärinev valgete õitega ja musta sigimikuga (siit ka liiginimi!) must lauk meie kliimas talvituda ei suuda, seevastu Krimmist pärinev rohelise sigimikuga lillaõieline paislauk on äärmiselt külma- ja talvekindel. Koos Leonid Bondarenkoga Leedust (kes on sibulad vahetusega saanud minult) oleme selle alamliigi sibulate ainsad pakkujad maailmas. 8 EUR

  10. Allium 'Firmament' (registrant A. Langedijk 1996; A. atropurpureum x A. cristophii), lauk 'Firmament'. 80 cm kõrgune vars kannab juunist juulini 10-15 cm läbimõõduga tihedat, algul kuppeljat, hiljem poolkerajat tumelillat õisikut. Suurte õite järgi on ära tunda, et tegemist on turkmeenia laugu (A. cristophii) hübriidiga. Teine ristlusvanem purpurpunane lauk (A. atropurpureum) annab õisikule lamedust. 2 EUR

  11. Allium grande (spont. Dagestan, Mahatshkala, collector Boris Vasilyev 1981), mahhatškala lauk. Umbes 80 cm kõrgusel varrel puhkeb juuni esimesel poolel kuni 8 cm läbimõõduga tihe roosakasvalge keraõisik. Helerohelised lehed on 6 cm laiused ja 50 cm pikkused. See hävimisohus ("Punase raamatu") üliharuldane lauguliik kasvab kogu maailmas vaid Dagestani pealinna Mahhatškala ümbruse hõredates tamme-valgepöögimetsades ja põõsastikes huumusrikastel karbonaatmuldadel, kus linna- ja külaelanikud teda innukalt rüüstavad. Aias kasvab hästi nii päikese käes kui ka varjus. 1981. aastal Mahhatškala lillekasvatajalt Boriss Vassiljevilt saadud kohalikke loodusliku laugu sibulaid olen andnud ka Läti kuulsale lauguteadlasele Arnis Seisumsile, kes oma määranguga kinnitas liigi ehtsust. Maailmas ei paku seda aianduse jaoks tundmatut ehtsat liiki peale minu keegi (üks firma küll pakub selle nime all ekslikult mingit varrepaksendusega liiki). 15 EUR

  12. Allium pskemense RKMP 82-07 (spont. S Uzbekistan, Zarafshon ridge, Akbulak valley), pskemi lauk. Tugeva ja võimsa taimena pälvib pskemi lauk ka temale viitamata alati aiakülastajate tähelepanu. 80 cm kõrgusel õõnsal, keskpaigast allpool puhetunud varrel puhkeb augustis valgetest tähtjatest õitest koosnev väga tihe kerajas õisik. Õisikust veelgi huvitavamad on kevadised pakse sõrmi meenutavad ruljad õõnsad 2-3 cm läbimõõduga lehed, mida võib kasutada salatiks. Sibulad partiist RKMP 82-07 korjas 1982. aastal Lõuna-Usbekistanist Zarafšoni mäestikus asuvast Akbulaki orust ekspeditsioon koosseisus Janis Rukšans, Aris Kruminš, Mari Kits ja Aino Paivel (viimased 2 olid Tallinna Botaanikaaia aednikud). Enne nende retke seda liiki aianduses ei tuntud. 6 EUR

  13. Allium suworowii hybrid ARJA 98-28 (spont. Sino (Sina) valley in Chulbair mountains in SW corner of Ghisar ridge in SE Uzbekistan), Suvorovi laugu ristand. Arnis Seisums ja Janis Rukšans korjasid need taimed 1998. aastal Kagu-Usbekistanist Tšulbairi mägedes asuvast Sino orust. Mai lõpus ja juuni algul õitsev 70-80 cm kõrgune roosakaslillade tihedate kera- kuni poolkeraõisikutega taim hübriidsuse tõttu seemneid ei anna. Mis liigiga ristumine toimunud on, see pole kahjuks teada. Lehed on kitsad. Päike. 10 EUR

  14. Allium wallichii (spont. Bhutan), nepaali lauk. Omapärane on taime hiline õitseaeg. Augustis ja septembris 30-75 cm kõrgusel 3-kandilisel varrel paiknev püstine 3-7 cm läbimõõduga lame õisik koosneb arvukatest pikaraolistest tähtjatest tumedatest punakaspurpursetest (punakaslilladest) õitest, mille õielehed käänduvad hiljem taha. Arvukad 2 cm laiused lehed on kiiluga. Taim laieneb veidi ka maa-aluste võsunditega. Liik kasvab Tiibetis, Hiinas, Nepalis, Sikkimis, Bhutanis, Indias ja Myanmaris (Birmas) 2300-4800 m kõrgusel mägedes. Meil on ta osutunud väga külmakindlaks. Mussoonvihmade piirkonnast pärinev hilise õitseajaga taim sobib suurepäraselt meie oludesse, eriti aia niiskemasse ossa. Päike. Parasniiske kuni niiske muld. Enno Zuppinguga saime Buthani Kuningriigist pärinevad taimed 1994. aastal Arnis Seisumsilt, kes omakorda sai need Edinburghist. Lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni. 3 EUR

  15. Anemone nemorosa 'Dee Day' (collected in Armentiers), võsaülane 'Dee Day'. Keskmise suurusega või isegi väikesepoolsed sügavsinised õied asuvad pikkadel õieraagudel. Kõrgus 20 cm. Taim on leitud Põhja-Prantsusmaalt Belgiaga piirnevast Nord-Pas-de-Calais piirkonnast Armentièresi vallast (kommuunist), Lille linnast loodes Lys'i jõe paremalt kaldalt. Taime avastas ja viis kultuuri (introdutseeris) sõdur Frank Waley I Maailmasõja ajal 1914. või 1918. aastal. Mõned Euroopa puukoolid on eksituses, pakkudes 'Dee Day' nime all müügiks valgeõielisi taimi. Võsaülased õitsevad aprillis ja mais. Nad tahavad niisket mulda ja lehtpuude varju. Sobib nii happeline kui ka aluseline muld. 3 EUR

  16. Anemone nemorosa 'Green Dream', võsaülane 'Green Dream’. Valge õis aprillis on huvitava väikese tumerohelise tiheda õiesüdamikuga, mis hiljem välja arenedes osutuvad rohelisteks lehtedeks! Algul imeilus, hiljem huvitav ja imelik (lehetutt kasvab välja otse õie südamest!). Kõrgus 15 cm. 3 EUR

  17. Anemone nemorosa 'Green Fingers' (T. Lundell, from Northern Ireland), võsaülane 'Green Fingers'. Sort on lähedane 'Green Dreamiga' ja nende eristamisega on palju segadust ja ebaselgust kogu maailmas. Lisaks esineb õitel varieeruvust ka sordi piires. Sisemised tolmukad on muutunud rohelisteks lehetaolisteks "sõrmedeks". Üks parimaid võsaülaste asjatundjaid maailmas Ulrich Toubol kirjutab ajakirja "The Plantsman" numbris, et selle sordi 15 cm kõrgused taimed saadeti talle leidja poolt Põhja-Iirimaalt ning et valged õied on tumerohelise südamikuga. 3 EUR

  18. Anemone nemorosa ‘Kentish Pink’, võsaülane ‘Kentish Pink’. 15 cm kõrgusel varrel olev 2-4 cm läbimõõduga valge õis muutub õitsemise käigus algul roosaks, hiljem aga lillakaspunaseks. 4 EUR

  19. Anemone nemorosa 'Mart's Blue' (Janis Rukšans, Mart Veerus 1997), võsaülane 'Mart's Blue’. Lätis nimetatud sordi 20 cm kõrgused taimed on hiliste tumesiniste õitega. Lehestik säilib suhteliselt kaua. Sort on Eestis vähesel määral liikvel vale nime Anemone caucasica all. 4 EUR

  20. Anemone nemorosa 'Monstrosa', võsaülane 'Monstrosa'. Võsaülase rohelise-valgekirjus monstrumõies on rohelised varrelehed ja valged tupplehed lähistumise tõttu segunenud nii, et pole aru saada, kus lõpeb õis ja kus algavad lehed. 20 cm. 3 EUR

  21. Anemone nemorosa 'Pink Delight', võsaülane 'Pink Delight'. Kahvaturoosa täidisõis. 5 EUR

  22. Anemone nemorosa 'Royal Blue' (C. G. van Tubergen pre-1915), võsaülane 'Royal Blue'. 20-25 cm kõrgusel peenikesel, kuid jäigal varrel paiknev 2-2,5 cm läbimõõduga keskmise suurusega sügavsinine (violetne) õis on seljalt heledam ja purpurse varjundiga. Kõigist võsaülase sortidest peetakse tema õit kõige tumesinisemaks. Lehestik on tumeroheline. 3 EUR

  23. Anemone nemorosa 'Taavi’ (Taavi Tuulik 2000), võsaülane 'Taavi’. Taavi Tuulik leidis punakaslilla õiega taime 1987. aastal Hiiumaalt Kassarist. Puhkemisel ja õitsemise algul täiesti valge õis muutub õitsemise lõpuks väljast vaarikpunaseks kuni tumelillaks, seest helelillaks. 5 EUR

  24. Anemone ranunculoides subsp. wockeana (originally selected by Michael Hoog from plants which originated from Como province, Italy), kollase ülase Wocke alamliik. Lühikeste risoomidega madalakasvuline (10-20 cm) kitsaste teravahambuliste lehtedega taim esineb looduslikult Tšehhias, Slovakkias, Saksamaal ja Poolas. Vegetatiivselt paljuneb ta tüüpalamliigist aeglasemalt. Siin pakutavad taimed pärinevad Itaaliast Como provintsist. 3 EUR

  25. Arisaema amurense, amuuri tulivõhk. Tulivõhad kuuluvad võhaliste (Araceae) sugukonda nagu kalladki. Paljudele aednikele on külmakindlate, aias katteta talvituvate „kallade” olemasolu üllatuseks. Liik kasvab Kaug-Ida, Korea ja Hiina leht- ja segametsades. Kõrgus 30 cm või enam. Liitleht on kämmaljas. Roheline (harvem tumepurpurne) valgete või kahvatulillade pikivöötidega torujas, kallaõiesarnane, kuid ülaosas etteulatuva „kapuutsiga” tõlviku kandeleht (rahvasuus "õis") koos õisikuga puhkeb mais-juunis. Sügisel püüab aias kõigi pilke imeilus oranžikaspunane marjatõlvik. Poolvari, parasniiskus, ei taha liigniisket mulda!. Meie aedade tuntuim tulivõhaliik on Lääne aedades suur haruldus. Pakun erineva päritoluga ja välimusega taimi. 4 EUR

  26. Arisaema ciliatum var. liubaense (CT 369), võsund-tulivõha pikatipmeline teisend (CT 369). Kuni 80 cm kõrgune taim tärkab alles juunis, andes "pulgametsa". Pikkade, kuni poolemeetriste tumedate, kaunilt maomustriga kirjatud teravatipuliste pulkade (tõusmete) tipust tekib alles hiljem lehetutike ning ilmub ka õisik. Purpurse valgete pikutiste sebravöötidega õisiku kandelehe („õie”) ettekäänduva „kapuutsi” tipp aheneb juunis 10-15 cm pikkuseks rippuvaks niidiks. Taime ainus leht on kiirjalt jagunenud rohkem kui 20 lehekeseks. Hilissügisel valmivad erkpunased viljatõlvikud. Hiina keskosast Sichuani provintsist Liuba küla lähedalt 3600 m kõrguselt 1981. aastal esmakordselt korjatud taimed (CT 369) said endile botaanikutelt ladinakeelse nime alles 1999. aastal. Meil täiesti külmakindel, ilma katteta talvituv eksootiline "kalla" paljuneb nii võsundite kui seemnetega.Kasvab hästi nii päikeses kui kerges varjus. 5 EUR

  27. Arisaema flavum subsp. abbreviatum, kollane tulivõhk. Nn. külmakindel “kalla”. Taimed tärkavad mugulast alles jaanipäeva paiku ning õitsevad juunis-juulis. Tõlviku ettekäändunud tipuga kollane kandeleht ("õis") on oma perekonna kõige pisem – enamasti vaid 2 cm pikkune. Sügisel valmivad kaunid oranžid vilikonnad (tõlvikud) on peaaegu kerajad. Janis Rukšans sai noorusaastatel botaanikaaias töötades seemenevahetusega kusagilt (kahjuks on saamisandmed kaduma läinud) erakordselt jõulise kasvu (40 cm), lopsaka lehestiku, rikkaliku õitsemise, hea vegetatiivse ja seemnelise paljunemise ning täieliku külmakindlusega variandi, mida pakun nüüd ka teile. See tetraploidne alamliik kasvab looduslikult Kesk- ja Lääne-Himaalajas (Nepalist kuni Afganistanini). Seni kasvatati aedades kidurakasvulist ja väheõitsevat Hollandi kääbusvarianti, mis vaid hingitses meie kliimas, mitte ei kasvanud. Taimed taluvad aias hästi ka täispäikest. Kasvuajal eelistavad taimed niisket, lehtede kuivamise järel kuiva mulda. 4 EUR

  28. Arisaema robustum (A. amurense var. robustum; spont. S Sakhalin), tugev tulivõhk Sahhalini lõunaosast. Liik näeb välja nagu suurekasvuline (30-50 cm kõrgune) amuuri tulivõhk (A. amurense). Uus Gusmani tulivõha-monograafia peab tugevat tulivõhka vaid amuuri tulivõha sünonüümiks. Pakun Janis Rukšansilt 1999. aastal saadud Sahhalini lõunaosast pärinevat varianti, mille lehestiku kõrgus ulatub 55 cm-ni ning lehehõlmad on kuni 20 cm pikkused. Roheline tõlviku kandeleht on mais-juunis seest valgete pikitriipudega. Poolvari ja parasniiske muld. 5 EUR

  29. Chionodoxa luciliae Gigantea rühm ‘Lilacina’ (Janis Rukšans 1986; syn. ‘Rose Veil’, Leonid Bondarenko), hiid-kirgaslill ‘Lilacina’ (‘Rose Veil’). 10 cm kõrgusel varrel on aprillis 1-3 suurt valget tähtjat õit, millel on puhkedes tugev lilla varjund. Lätis seemikutest valitud sort või vorm on peamiselt ka Lätis levinud. Leedus Leonid Bondarenko hiljem nimetatud sort ‘Rose Veil’ on minu hinnangul välimuselt sordi ‘Lilacina’ taimedega identne. 0.30 EUR

  30. Colchicum autumnale 'Nancy Lindsay’, harilik sügislill 'Nancy Lindsay’. Suhteliselt suureõieline 15 cm kõrguste õitega septembrist oktoobrini õitsev sort on lillakasvioletsete (sügavlillade) õitega, millel on põhjalaigu asemel iga õielehe naastuosa alusel vaid kitsas valge triibuke. Õieputk on tumevioletne. 2 EUR

  31. Colchicum 'Autumn Queen’ (syn. C. 'Prinses Astrid’; Zocher & Co, enne 1926), sügislill 'Autumn Queen’. Sort on saadud hiid-sügislille (mis on vaid kauni sügislille üks liigisisene variant) ja ruudulise sügislille ristamisest (C. giganteum × C. bivonae). Tumepurpursed maleruudulised õied on valge põhjalaiguga. Ta on suureõielistest hübriidsortidest üks varasemaid õitsejaid. 2 EUR

  32. Colchicum byzantinum (syn. C. autumnale var. major hort.), bütsantsi sügislill. Varajase (septembri esimesel poolel puhkeva) viljatu aedhübriidi üheks esivanemaks on olnud Türgis looduslikult kasvav kiliikia sügislill (C. cilicicum). Üks mugulsibul võib anda kuni 20 heleroosat laialt avatud ilma valge põhjalaiguta 10 cm kõrgust õit. Vähenõudlik ja õierikas aedliik. 2 EUR

  33. Colchicum 'E. A. Bowles’, sügislill 'E. A. Bowles’. Violetsed (tumedapoolsed lillad) pikad õied septembris on väikese tähtja rohekasvalge põhjalaiguga. Ka õieputk on tume (pruunikaslilla). Sort on maailma aianduses harulduseks muutumas. 3 EUR

  34. Colchicum 'Glory of Heemstede’ (syn. C. 'Conquest’; J. J. Kerbert), sügislill 'Glory of Heemstede’. Suured lehtrikujulised eredad sügav-roosakaslillad maleruudulised 15-20 cm kõrgused valge põhjaga õied õitsevad septembri teisel poolel. Õiekude on jäik ja paks. 2 EUR

  35. Colchicum 'Gracia’ (P. Visser Czn. 1974), sügislill 'Gracia’. Laialt avatud suure valge südamikuga helepurpursed (lillakasroosad) 20 cm kõrgused õied puhkevad septembri algul. 1 EUR

  36. Colchicum 'Jarka’ (unknown raiser from O Europe, Czechia, introducer Janis Ruksans 1992, registrant C. P. J. Breed 2009), sügislill 'Jarka’. Omapärase Tšehhias aretatud sordi roosakaslillad õielehed septembris on laialt valgetipulised. 3 EUR

  37. Colchicum 'Lilac Bedder’ (P. Visser Czn. 1974), sügislill 'Lilac Bedder’. Septembris avanevad helepurpursed õied on seest violetsed ja valge põhjalaiguga. 1 EUR

  38. Colchicum 'Lilac Wonder’ (Zocher & Co, enne 1926), sügislill 'Lilac Wonder’. Sort on aretatud hiid-sügislille ja aednike Bornmülleri sügislille ristamisest (C. giganteum × C. bornmuelleri hort.). Septembri algul puhkevad suured, ilma valge põhjalaiguta õied on 20 cm kõrgused, pikkade lillakasroosade kitsaste õielehtedega ning väga nõrga maleruudustusega. Õieputk on väga pikk. Õitseb rikkalikult. . 2 EUR

  39. Colchicum 'Poseidon' (syn. 'Jaroslavna'; raiser Vassili Filjakin pre-1993, registrant J. J. de Groot 2007), sügislill 'Poseidon' (syn. 'Jaroslavna'). Ilma valge põhjalaiguta üleni roosakaslilla lehterjas 15 cm kõrgune õis septembris on punakate tolmukapeadega. Sordi aretas Penza oblastis Kuznetski linnas elav vene lillekasvataja Vassili Filjakin ning nimetas selle 'Jaroslavnaks'. Janis Rukšans pakkus seda 1993. aastal müügiks 'Poseidoni' nime all ning 2007. aastal registreeriski hollandlane Groot sordi 'Poseidoni' nime all. 3 EUR

  40. Colchicum my white seedling, sügislille valgeõieline seemik. Need valgeõielised seemikud on minu aias tekkinud korduvalt ja erinevates kohtades ning õide puhkenud alates 2007. aastast. Mõnel valgel taimel võib olla ka kerget roosakat varjundit. Selles aiaosas, kus seemikud tekivad, kasvavad mul sügislilledest steriilne valgeõieline bütsantsi sügislill (Colchicum byzantinum 'Innocence') ja ereda sügislille hübriidne (kaubanduslik) vorm (Colchicum laetum hort.). Neist veidi kaugemal kasvab muid muid sügislille sorte ja liike jubs stvukslt. Pean ausalt tunnistama, et ma ei tea, milliste vanemate ristumisest taimed tekkinud on. Oleks liiga uskumatu, kui tegu oleks valgeõieliste ereda sügislille (Colchicum laetum) hübriididega (maailmas taolisi ei tunta), ehkki ma just seda varianti kahtlustan. Igatahes on nende sibulad palju ümmargusemad ja suuremad kui hariliku sügislille valgeõielisel sordil (Colchicum autumnale 'Album'), mis kasvab hoopis aia teises otsas, väga kaugel tekkinud hübriididest. Seemikud õitsevad septembris. 5 EUR

  41. Colchicum speciosum 'Atrorubens’ (Backhouse of York, enne 1933), kaunis sügislill 'Atrorubens’. Valgepõhjaline tumepurpursete kellukjate kuni 25 cm kõrguste õitega sort on üks tumedamaid sügislilli üldse. 6 EUR

  42. Corydalis gracilis VS 93-144/145 (syn. C. bracteata var. gracilis; spont. Krasnojarsk, raion Yemelyanovo, nature reserve Stolby, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1993), nõtke lõokannus VS 93-144/145. Tartu botaanikute Ledebouri ja Buschi poolt nimetatud ja kirjeldatud 15 cm kõrgune taim on välimuselt küllalt sarnane kattelehise lõokannusega (C. bracteata), kuid tema vars ei kasva mugulast otse üles, vaid küljele, moodustades maa all väikese lisamugula ning alles sellest lisamugulast kasvab üles püstine vars. Ka on nõtke lõokannuse taim väiksem ning õisikus vähem õisi, kuid see-eest on helekollased õied mais laiema huulega. Krasnojarski ja Irkutski oblastis ning Sajaanides kasvava liigi levila jääb kattelehise lõokannuse omast ida poole ning levilatel kattuvaid alasid pole. Liik viidi maailmas esmakordselt kultuuri 1993. aastal, mil 2 meest: Mart Veerus ja Arnis Seisums (Balti ekspeditsioon) korjasid taimi (VS 93-144 ja VS 93-145) liigi klassikalisest leiukohast Siberist Krasnojarski kraist Stolbõst. Kõik maailma aianduses seni kasvatatavad nõtked lõokannused ongi nende korjatud. Kõik siin kataloogis pakutavad lõokannused tahavad kerget varju ning neutraalset kuni nõrgalt happelist parasniisket mulda. 12 EUR

  43. Corydalis solida 'Falls of Nimrodel' (98-15, 17, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Falls of Nimrodel'. Janis Rukšansi uue põlvkonna seemik on ebatavalist värvi. Erksale punaroosale kannusele moodustavad meeldiva kontrasti peaaegu valged alumine ja ülemine huul. 15 EEK

  44. Corydalis solida ‘Frodo’ (Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus ‘Frodo’. Kontrastsete kahevärviliste õitega sort. Puhasvalgete õite huuled on laia purpurse (lilla) servaga. 8 EUR

  45. Corydalis solida 'Gandalf' (97-05, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Gandalf'. Suhteliselt hiline ja kõrgekasvuline valgeõieline sort. 8 EUR

  46. Corydalis solida 'Rivendell' (98-16, Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus 'Rivendell'. Suhteliselt varajased kergelt suitsused küllalt tumedad punased õied. 10 EUR

  47. Corydalis solida ‘Silmarill’ (Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus ‘Silmarill’. Karmiinpunased õied on kerge roosaka varjundiga. Aretaja sõnul paistab sordi särav õievärvus kaugelt silma. Taim on kõrge ja õisik pikk, kuid mitte tihe. 8 EUR

  48. Corydalis solida ‘White Knight’ (Janis Rukšans 1997), harilik lõokannus ‘White Knight’. See hiline sort on kaunilt lõhestunud lehestikuga ning tihedates kobarates asuvate valgete õitega. Lätlaste väide taime suurekasvulisusest ei vasta tõele, sest nende kasvatatav Hollandist saadud algmaterjal on pigem madalakasvuline. Hollandlane van Eeden saatis 1991. aastal Janis Rukšansile mugulad nime all C. solida alba, millele Janis andis hiljem praeguse sordinime. 4 EUR

  49. Crocus 'Zephyr Special' (syn. Crocus pulchellus 'Zephyr Special'; Crocus pulchellus x C. speciosus; Janis Rukšans 1998), krookus 'Zephyr Special'. Janis Rukšansi tehtud valik sordi 'Zephyr' külvi seemikutest. Suurepärane rikkalikult õitsev vorm, mis nii õitseajalt kui ka väliselt on emasordiga identne, kuid õitseb rikkalikumalt. Suured valged õied septembri lõpus-oktoobris on kerge sinkja või hõbehalli varjundiga ning kollase neeluga. Tegu on valgeõielise ilusa krookuse ja kauni krookuse viljuva hübriidiga (C. pulchellus albus x C. speciosus). Päike, parasniiske mud. 0.30 EUR

  50. Dicentra cucullaria 'Pink Punk' (collected by H. Zetterlund on Saddle mountains in Oregon, named by Henrik Zetterlund from Gothenburg), mugul-murtudsüda 'Pink Punk'. Mugulad on roosad või valged. Sulgjalt lõhestunud, kitsaste hõlmadega sinihallid lehed kuivavad suvel. Tavataimede kuni 40 cm kõrgustel varbadel paiknev kobarõisik koosneb aprilli lõpus-mai algul roosakasvalgetest kollase tipuga südajatest rippuvatest 1,5 cm pikkustest õitest. Liik kasvab Kanada ja USA idaosas. Rootslase Henrik Zetterlundi poolt Oregonist Saddle mägedest korjatud 'Pink Punk' erineb liigi valgeõielistest tüüptaimedest roosade õite poolest. Mugulad istutatakse sügisel poolvarjulises kohas üksteisest 25 cm kaugusele huumusrikkasse savikasse parasniiskesse kergelt happelisse kuni neutraalsesse mulda. 6 EUR

  51. Enemion biternatum (syn. Isopyrum biternatum), kahelikolmetine iililill (kahelikolmetine võrdviljak). Võrdviljakule (Isopyrum) välimuselt ja kasvunõuetelt küllalt sarnane tulikaliste sugukonda kuuluv liik kasvab looduslikult USA idaosas. Kõrgus on umbes 20 cm. Tahab kerget varju ja parasniisket mulda. Suve lõpuks taime lehed kuivavad. 4 EUR

  52. Fritillaria camschatcensis 'Amur' (Janis Rukšans 1997; spont. unnamed island in the river Amur, Primorskiy kray, Ilichevka, collector Ukolov 1987), kamtšatka püvilill 'Amur'. Kõigepealt liigi kohta üldiselt. "Mustaks liiliaks" (ka „šokolaadiliiliaks” ja „eskimo kartuliks”) kutsutava taime kuni 60 cm kõrguse varre tipus puhkeb mai lõpus või juuni algul kobarana 3-8 laikellukjat mustjaspurpurset kuni šokolaadipruuni küljele vaatavat või rippuvat lihakat õit. Tumerohelised läikivad lehed on varrel männastena. Sibulad on arvukate "riisiteradega" ja võsundilised. Liik kasvab Kaug-Ida, Jaapani ja Põhja-Ameerika metsades, niitudel ja tundras liivasel pinnal. Poolvari, jahe, niiske must muld. Niiskust tahab ta kogu suve. Taluvad suhteliselt hästi ka päikest. Sort 'Amur' annab kaubandusliku välimusega suuri sibulaid. Pruunikasmustad õied asuvad kimbuna 30-40 cm kõrgusel varrel. Sibulad on korjatud Primorje kraist Iljitšovkast Amuuri jõe nimetult saarelt. 4 EUR

  53. Fritillaria camschatcensis from Petropavlovsk (spont. Peninsula Kamtschatka, Petropavlovsk, 1961, collector Aleksei Paivel from Tallinn BG), kamtšatka püvilill Petropavlovskist. Kamtšatka poolsaarelt Petropavlovskist pärinevad taimed on sortidest kõige mustema õiega. Need on loodusest korjatud 1961. aastal Tallinna Botaanikaaia poolt. 6 EUR

  54. Fritillaria camschatcensis from Korsakov (spont. Sakhalin, Korsakov , collector Natalia Hudjakova 1985), kamtšatka püvilill Korsakovist. Sahhalinilt Korsakovi linna ümbrusest korjatud pruunikasmustade õitega taimede kõrgus on vaid 30 cm. 4 EUR

  55. Fritillaria camschatcensis 'Tomari’ (Janis Rukšans 1997, spont. S Sakhalin, Tomari, collector Juri Uspenskiy), kamtšatka püvilill 'Tomari’. Purpurmustjad õied asuvad 50-60 cm kõrguse varre tipus kimbuna. Mul olemasolevatest selle liigi sortidest on 'Tomari’ kõige kõrgekasvulisem. Väikesed ning võsundilised sibulad korjas sealne lillekasvataja Juri Uspenski Sahhalini saare lõunaosast Tomari linna lähedalt. 4 EUR

  56. Fritillaria camschatcensis 'Flore Plena’, kamtšatka püvilill 'Flore Plena’. Täidisõisi võib umbes 30 cm kõrgusel varrel olla kuni 9. 12 EUR

  57. Fritillaria crassifolia subsp. kurdica garden seedlings, kurdi püvilille aedseemikud. Umbes 20 cm kõrguse varre tipus ripub maikuus 2-3 rohekat kuni purpurset õit. Kurdi püvilille olen saanud mitmetest looduslikest leiukohtadest. Siin pakun nende aedseemikuid, mis ei pruugi olla emataimede välimusega. 3 EUR

  58. Fritillaria crassifolia subsp. kurdica 'Aragats' (Arnis Seisums 2000; spont. Armenia, Aragatsotn marz (maakond), mount. Aragats, river Kasah), kurdi püvilill 'Aragats'.Armeeniast Aragatsi mäelt korjatud taimede õied on väljast tume-pruunikaspurpursed, seest kollakaslillad. 8 EUR

  59. Fritillaria crassifolia subsp. kurdica Talish-rühm (Janis Rukšans 1990, syn. 'Talish Strain', Janis Rukšans 1997; RSZ 87-19; spont. Talysh, S Azerbaijan on stony slope near vill. Gosmelyan at 1860 m), kurdi püvilill Talõšist. Pruunika varjundiga kollakasrohelised õied. Taimed on korjatud 1987. aastal Janis Rukšansi, Arnis Seisumsi ja Aina Zobova poolt Lõuna-Aserbaidžaanist Talõši mägedest Gosmelyani küla lähedalt kiviselt mäenõlvalt. 5 EUR

  60. Fritillaria ussuriensis (spont Primorye krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1985-1987), ussuuri püvilill Olgast. Tartu botaaniku Maximowiczi poolt kirjeldatud liigi peenike 50-60 (100) cm kõrgune vars kannab mais 1-2 või rohkemgi rippuvat kellukjat tumepurpurset, tugevalt maleruudulist õit. Taime ülemised varrelehed (õie kandelehed) on köitraagudega nagu hernel. Liik kasvab Ussuurimaa, Korea ja Hiina kirdeosa niisketel liivastel muldadel, metsas, niitudel ja jõeorgudes. Ta armastab parasniiskust ka suvel. Hiinlastel on ta tähtis ravimtaim. Sain sibulad 1985. aastal Primorje kraist Olgast Ljudmila Kurševalt, kes korjas need sealsest loodusest. 8 EUR

  61. Galanthus nivalis, harilik lumikelluke. Tavapärane esimene õitseja varakevadises aias lume sulamise ajal. Esimestest kevadekuulutajatest on inimestel alati hea meel. 10-15 cm. Päike, parasniiske huumusmuld. Sobib ka lehtpuude ja põõsaste alla, sest jõuab nende lehtimise ajaks ära õitseda. Need vähenõudlikud taimed võivad isekülvi tõttu kergesti metsistuda nii aias kui pargis. 0.20 EUR

  62. Galanthus nivalis from Fastiv (spont. Fastiv, Kyyivska oblast, Ukraina, collector Sushak), harilik lumikelluke Fastivist. Ukrainast Kiievi oblasti Fastivi (Fastovi) linna lähiümbruse loodusest korjatud taimede õielehed on tavalisest pikemad. Ukraina ongi hariliku lumikellukese loodusliku levila idapiiriks. 1 EUR

  63. Galanthus nivalis 'Kullake' (Taavi Tuulik 2009), harilik lumikelluke 'Kullake'. Taavi Tuuliku nr. 7 on korjatud Hiiumaalt Allika külast. Pisikeste sibulatega pisikesed taimed on kollase sigimiku ja nõrkade kollaste märkidega sisemistel õielehtedel. Seni pole teda maailmas veel müügiks pakutud. 10 EUR

  64. Geranium tuberosum BATM 324 (from Kisidagi gecidi (Kisidagi pass) in Turkey), mugul-kurereha BATM 324. Mugulast kasvaval 30 cm kõrgusel varrel puhkevad mais väikesed purpurroosad õied. Võsundilisuse tõttu tuleks taimedele jätta ohtralt laienemisruumi! Taimed on korjatud Rootsi-Läti Türgi-ekspeditsiooni (Põhja ekspeditsioon Batmanisse) poolt 2004. aastal Türgist Kisidagi mäekurust. Korjajateks olid Henrik Zetterlund, Arnis Seisums ja Janis Rukšans. Miskipärast äratas taim korjajate huvi oma kauni lehestiku tõttu. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 4 EUR

  65. Gladiolus imbricatus, niidu-kuremõõk. Eesti looduslik, täiesti külmakindel kuni 80 cm kõrgune gladiool aias talvekatet ei vaja. 3 cm pikkused lillakaspunased kaarduvad õied juulis asuvad ühekülgses tihedas 7-10 cm pikkuses ja kuni 12-õielises õisikus. Eesti Punase Raamatu 4. kategooria ehk tähelepanu vajav (ohust pääsenud) liik on meil looduskaitse all. Maailma kõige külmakindlam gladiooliliik eelistab kasvada täispäikeses parasniiskel kuni niiskel mullal. Kui vilju ei eemalda, siis muutub aias isekülvi tõttu umbrohuks. Mugul istutatakse avamaale sügisel. 2.50 EUR

  66. Hepatica transsilvanica 'Alba' (since 1897), transilvaania sinilill 'Alba'. Rumeenias ungarlastega asustatud Transilvaanias kasvav transilvaania sinilill erineb meie kodumaisest sinilillest suuremate ja varajasemate õite ning 5-hõlmise lehe poolest. Pakutavad taimed on valgeõielised. Kõrgus 15 cm. Varju- ja poolvarjutaim parasniiske mulla jaoks. 4 EUR

  67. Hepatica transsilvanica 'Rosea' (since 1896), ), transilvaania sinilill 'Rosea'. Õied on kahvatulillad ehk roosad. 4 EUR

  68. Hyacinthoides hispanica 'Rose Queen’ (syn. H. non-scripta 'Rose Queen’; E. H. Krelage 1898), hispaania ebahüatsint 'Rose Queen’. 30 cm kõrguses püstises sirges igakülgses õisikus puhkevad juunis rippuvad, siniste tolmukatega lillakasroosad kellukjad õied. Lehed on läikivad. Aias eelistavad need vähenõudlikud ja hästi paljunevad taimed viljakat, parasniisket raskemat mulda poolvarjulises kasvukohas. On ka lõikelilled. 0.30 EUR

  69. Iris 'Afrosiab' (Adolf Volfovich-Moler, R. 1998, RB, Iris stolonifera hybrid: I. stolonifera x ‘Mary Frances'), rüü-aediiris 'Afrosiab'. Tegu pole aediirisega, vaid Eesti aianduses tundmatu Regeliabred-rühma (ingl. k. Regeliabreds, lühend RB) esindajaga. 100 cm kõrgune iirisesort on saadud rüü- ehk arilliiriste hulka kuuluva võsundiirise (I. stolonifera) ristamisest kõrge aediirise sordiga 'Mary Frances'. Välimised (rippuvad) kirsipurpursed õielehed on tumedama soonestuse ja pruuni servaga, sisemised (püstised) helepurpursed õielehed aga violetse ja pruuni soonestusega ning laia pruuni servaga. 8 EUR

  70. Iris 'Vera-Louise' (Lawrence Ransom, 1995, RB, Vera X Canary Isle or Hocus Pocus), rüü-aediiris 'Vera-Louise'. Rüüiirise sort 'Vera' on ristatud aediirise sordiga 'Canary Isle' või 'Hocus Pocus'. Poole meetri kõrguse Regeliabred-rühma kuuluva taime keskvarajane õis mais on huvitav ja haruldane kombinatsioon kollastest, sinivioletsetest ja pruunikatest toonidest (kollase-lillakirju). Habe on violetne. 10 EUR

  71. Isopyrum thalictroides, euroopa võrdviljak. Pisiülasele (Anemonella) väga sarnane ja lähedane perekond. Püsikutest tulikaliste 20-30 cm kõrgused ülalt harunevad lehistunud varred kannavad aprillis-mais ülemistest lehekaenaldest väljuvatel pikkadel raagudel paiknevaid pisikesi (Ø 2 cm) tähtjaid õisi. Kroonlehtede ülesannet täidavad valged tupplehed, mida on õies 5-6. Pisikesed kahelikolmetised lehed meenutavad ängelheina omi. Kesk- ja Atlantilise Euroopa, Vahemeremaade, Balkani ja Türgi taimed kasvavad metsades ja metsalagendikel. Suve lõpuks selle pinnakattetaime lehed kuivavad. 3 EUR

  72. Juno magnifica 'Agalik' (Janis Rukšans 1995; RKSi 77-; spont. Agalyk valley near Samarkand, Seravschan mnt. range, Uzbekistan, 1800 m), oivaline juuno 'Agalik'. Nii sibulate kui säilitusjuurtega varustatud taime kuni 70 cm kõrgusel varrel on maikuus 7 või enamgi sinkjasvalget 5-7 cm läbimõõduga õit. Välimiste õielehtede heledat harja ümbritseb kollane laik. Liik kasvab Usbekistanis Samarkandi ümbruse mägedes. Teile pakutava variandi korjasid 1977. aastal Usbekistanist Agalõki orust Janis Rukšans, Aris Kruminš ja Ludvig Sidrevics. Päike, kuiv kuni parasniiske muld. 3 EUR

  73. Juno magnifica 'Virginity' (Janis Rukšans 2007, syn. 'Alba', Janis Rukšans 1995; RKSi 77-, spont. Agalik valley near Samarkand, Seravschan mnt. range, Uzbekistan), oivaline juuno 'Virginity'. Puhasvalgete õitega vorm on korjatud 1977. aastal samade meeste poolt Agalikist. 1995. aastal pakkus Janis taimi sordinime 'Alba' all, kuid 2007 muutis nime 'Virginity'ks. 7 EUR

  74. Leucojum vernum, kevadine märtsikelluke (leiukohata). Üldtuntud kauni varakevadise suursuguse lille 10-30 cm kõrgusel varrel ripub aprilli algul lumivalge õis, mille iga 2 cm pikkuse õielehe tipus on kollane laik. Lumikellukesest on kevadine märtsikelluke kaunim. Euroopa looduses kasvab ta sega-lehtmetsades pool- või täisvarjus, tihti aga märgades kohtades ojakeste ääres. Ka aias tuleks märtsikelluke istutada lehtpuude ja -põõsaste alla küllalt niiskele kasvukohale. Pakutava variandi algne looduslik kasvukoht pole teada. 0.50 EUR

  75. Lilium pensylvanicum from Olga (syn. L. dauricum, spont. Primorski krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1988), dauuria liilia Olgast. Liigi levila ulatub Altaist Kuriilideni. Kuni 120 cm kõrgusel varrel puhkevad juunis-juulis püstised karikakujulised oranžkollased kuni punased õied. Teile pakutavad sibulad on korjanud Ljudmila Kurševa Primorje kraist Olga asula juurest 1988. aastal. Söödavate sibulate ja õitega lubjalembene liik eelistab päikeselist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka poolvarjus ning isegi varjus. 10 EUR

  76. Ornithogalum oreoides from Enem (spont. N. Caucasus, Krasnodar distr., Oktrjabskiy raion, near village Enem, collector Viktor Koroljov 1984), mäestik-linnupiim Enemist. 10-30 cm kõrguse taime tihedad õisikud õitsevad juunis. Valged 1,5-2 cm pikkused õielehed on rohelise seljavöödiga. Kitsad (alla 1 cm) läbipaistva servakesega sinihallid lehed on ilma valge kesksooneta. Liik kasvab Bulgaarias, Rumeenias, Ukraina edelaosas ja Põhja-Kaukaasias. Pakun Põhja-Kaukaasiast Krasnodari kraist Enemi külast Viktor Koroljovi poolt 1984. aastal korjatud sibulaid. Erinevalt meie aedades levinud sarik-linnupiimast siin pakutav liik peenikesi sibulaid ei moodusta. 2 EUR

  77. Oxalis obtriangularis VS 93-50 (spont. near Vladivostok, Kedrovaja Padj), ussuuri jänesekapsas VS 93-50. Lühike ja jäme risoom on õhukeste pruunide soomustega. Selle varjutaime kõrgus on looduses 20 cm, aias tavaliselt 10 cm. 5-20 cm kõrgustel õievartel ühekaupa asuvad suured valged õied ilmuvad mais rohelistest lehtedega veidi varem. 1,5-2 cm pikkusi kroonlehti on õies 5. Lehed on juurmised. Suured äraspidikolmnurksed 5 cm pikkused lehekesed on tipmise sämbuga. Liik kasvab Burjaatia ja Ussuurimaa lõunaosa sega- ja okasmetsades ning kirjeldati Primorjest Posjeta lahest Posti lähedalt aastatel 1850-1851 Tartu Ülikooli Botaanikaaias töötanud Maximowiczi poolt. 1993. aasta 17.-19. mail korjasid Mart Veerus ja Arnis Seisums selle liigi risoome (VS 93-50) Vladivostoki lähedalt Kedrovaja Padist. Neid pakungi. See uus ilutaim on maailmas levima hakanud just samast korjest Läti kaudu. 10 EUR

  78. Polygonatum hookeri (from Himalayan mountains (Sikhim) where it grows at 3000-3300 m height), Hookeri kuutõverohi. Himaalajast Sikkimist (osariik India idaosas Bhutani ja Nepali vahel) 3000-3300 m kõrguselt pärinevad mägitaimed erinevad meile tuntud kuutõverohtudest nagu öö päevast. Vaid 5 cm kõrgused laiu padjandeid moodustavad taimed õitsevad meil mai teisel poolel roosade püstiste laiuvate õitega. See ehtne alpitaim eelistab aluselist (lubjast) mulda ja päikest. 5 EUR

  79. Polygonatum verticillatum, männas-kuutõverohi. Üle 1 meetri kõrgune looduslikult Euroopast Aasiani levinud kuutõverohu liik on iseäralikult kitsaste, männastena paiknevate lehtedega, mis annab talle kuutõverohu jaoks harjumatu välimuse. 1 cm pikkused väikesed valged õied asuvad juunis-juulis tavaliselt 2-3-kaupa kimbus. Punaseid marju tekib septembriks rikkalikult. Eelistab varju ja niisket mulda, siis on ilusam ja võimsam. 3 EUR

  80. Ranunculus ficaria 'Alba Plena', kanakoole 'Alba Plena'. Valged täidisõied mais. Kanakoolmed eelistavad poolvarju ja niisket mulda. Õitseb kauem kui lihtõieline taim. Suvel lehestik kuivab. Kanakoolmed eelistavad poolvarju ja niisket mulda. 3 EUR

  81. Ranunculus ficaria ‘Collarette’ (syn. R. f. ‘E. A. Bowles’, R. f. ‘Anemoneflora’, R. f. ‘Beamish’s Double’), kanakoole ‘Collarette’. Viljatud täidisõied on anemoonõielised – kroonlehetaolisteks petaloidideks muundunud oranžikad tolmukad moodustavad õie südames kollaste läikivate kroonlehtede keskel tiheda tuti. 1.50 EUR

  82. Sanguinaria canadensis 'Multiplex’, kevadmagun 'Multiplex’. Imeilusate täielikult täidisõiliste õite kõik emaka viljalehed ja tolmukad on muutunud kroonlehetaolisteks petaloidideks. Üks aia "naeltest" õitsemise ajal! Aias kasvab see meeldiv ja omapärane „moon” nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka päikesepaistet. 6 EUR

  83. Trillium chloropetalum var. giganteum white, suure kolmiklille hiigelteisend (valge). Ladinakeelne perekonnanimi Trillium tuleneb kreekakeelsest sõnast tris, mis tõlgituna tähendab „kolm korda” või „kolmekordne”, viidates kolmekaupa esinevatele lehtedele ja õieosadele. Eesti looduses kasvab kolmiklille lähisugulane ussilakk (Paris). Looduses on kolmiklilled metsataimed ning ka aias tahaksid nad poolvarju ning niisket savikat huumusmulda. Suur kolmiklill kasvab looduses neutraalsel kuni aluselisel mullal. 20-65 cm kõrguse taime raotud 5-10 cm pikkused õied on valged. Laimunajad lehed on kirjud. Liik kasvab USA lääneosas Californias. 6 EUR

  84. Veratrum viride, roheline upsujuur. Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas (kuid mitte keskosas) looduslikult kasvav kuni 2 m kõrgune püsik kaunite kausjate lehtedega ja suurtesse harunevatesse õisikutesse koondunud arvukate kollakasroheliste õitega. Mul on vedanud, et mulle on sattunud kausjate lehtedega variant, mis on liigile tüüpilisest lamedast lehest palju põnevam. Taolisi kausslehelisi variante on leitud näiteks Alaska loodusest. Kasvab looduses märjas mullas rohumaadel, päikeselistel ojakallastel ja hõredates metsades. Niiskust armastab ka aias. Varem olen neid taimi koha peal pakkunud vale nime V. lobelianum all. V. lobelianum pole kaugeltki nii ilusa ja omapärase välimusega taim nagu V. viride. See aiakujundustaim püüab vaatajate tähelepanu imelise magnetina. 9 EUR


Lugupidamisega Sulev Savisaar




2012. aastal ainult koha peal istikukottides kevadest sügiseni pakutavad taimed


Tutvustan teile, milliseid püsililli on võimalik osta minu aiast koha pealt. Aed asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Elvast, kuulsa iluaedniku Aarne Kähri aiast umbes 4 km kaugusel. (Lähedusse jääb ka teise kuulsa iluaedniku Elle Ahse kaunis kodu).

Aia külastamiseks on vajalik eelnev kokkulepe telefonil 56234524 või 7351842.

Istikukottides pakutavate taimede sortiment on pidevas muutumises: midagi lõpeb, kuid samas lisandub pidevalt ka uusi nimetusi. Mõningaid taimi pakun nii koha peal kui ka postimüügikataloogis ning hindu võrreldes näete, et koha peal pakutavad taimed on märksa odavamad. Mõnede taimede puhul olen nende ainus pakkuja maailmas, osade puhul on maailmas vaid mõni pakkuja. Loodan, et oskate hinnata enamiku pakutavate taimede haruldust.



Lugupidamisega Sulev Savisaar