Vaata ka värsket kataloogi

POJENGIDE KIIRPAKKUMINE 2011 postimüügiga

Sulev Savisaar


Tellimusi pojengiistikutele võtan vastu kuni 7. oktoobrini. Tellimisaeg jääb küll lühikeseks, kuid kuna minult 2 viimase aasta jooksul taimi tellinud inimestele saadan koheselt meiliga teate uue kataloogi ilmumisest, siis peaks vähemalt neil inimestel mõtlemis- ja reageerimisaega jääma piisavalt. Istutusmaterjali hulk on mul piiratud, mistõttu liiga arvukale ostjaskonnale seda ei jätkukski. Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Viimastele ei pruugi paljut enam jätkuda, mistõttu soovitan neil tellimuses nimetada ka asendussorte. Taimed saadan tellijatele postiga teele vahemikus 10.-14. oktoober. Seetõttu ei sobi see kataloog inimestele, kes juba septembris küsivad: "Kas nüüd on juba hilja taimi istutada?" ega ka neile, kes on ära hirmutatud juttudest sel aastal erakordselt vara saabuvast ülikarmist talvest. Inimene pole jumal, et suudaks taolisi asju ette teada või tunda. Minu jaoks on kogu oktoobrikuu alati olnud põhiline istutamise kuu ning aastakümnete seast mäletan vaid üht aastat, mil lumi juba oktoobris maha tuli ja jäigi.

Postikulud - pakend pluss saatekulud – 3 EUR tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse. Tellimused saata meiliaadressil , kontakttelefon on 735 1842. Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175, Sulev Savisaar.

Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.

Postimüügiga pakutavad taimed:

  1. Paeonia ×bergiana hort. (Paeonia 'Bergiana'), rootsi pojeng. See anomaalse pojengi ja ahtalehise pojengi aedhübriid (P. anomala × P. tenuifolia) tekkis iseeneslikult 1920. aasta paiku Stockholmis Bergiuse botaanikaaias. Rootsis kannab liik nime herrgardspion. Üllataval kombel on see suhteliselt hiljutise tekkega aedliik ka Eesti aedades küllalt laialt levinud ja teda tuntakse ja pakutakse ahtalehise pojengi eksitava nime all. Seetõttu paljud Eesti inimesed, kes arvavad end ahtalehist pojengi kasvatavat, polegi tegelikult toda ehtsat liik seni näinud. Mille poolest siis rootsi pojeng ahtalehisest pojengist erineb? Esiteks on ta küllalt kõrgekasvuline (ehtne ahtalehine pojeng on kääbustaim), teiseks on tema lehehõlmad veidi laiemad (ahtalehisel pojengil on „tillilehed“), kolmandaks on tema õied veidi suuremad ja lilla varjundiga punased (ahtalehisel pojengil tulipunased) ning neljandaks on ta viljatu (ahtalehine pojeng külvab ohtralt idanemisvõimelisi seemneid, mistõttu taime ümber on enamasti palju isekülvist tekkinud taimekesi). Minu aias on viimastel aastatel seemikutest tekkinud 2 erinevat rootsi pojengi varianti, mis mõlemad erinevad tüüpilisest ja levinud rootsi pojengist. Üks neist on vibalik ja kaldub rohkem anomaalse pojengi välimuse suunas, kuid on tollest juurika poolest selgelt erinev. Seda nüüd pakungi. 10 EUR

  2. Paeonia ’Carina’ (Saunders, 1944). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi ristamisel hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Väga erepunane (vananedes muutub roosakaspunaseks), suur (läbimõõt 17 cm), kollase tolmukakimbuga pooltäidis- kuni lihtõis (tavaliselt 1–3 rida kroonlehti). Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Seisab ilma toeta. 12 EUR

  3. Paeonia lactiflora ’China Maid’ (Murawska, 1943). Heleroosa, suure (∅ 16 cm), jaapani-tüüpi õie südames on väike kollane staminoodidest (kõlutolmukatest) poolkera. Emakasuudmed punased. Keskmine õitseaeg. Puhmik on madalapoolne (80 cm). 12 EUR

  4. Paeonia ’Convoy’ (Glasscock, 1944). See hübriidpojeng on saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Erkpunane, mittepleekuv, keskmise suuruse ( 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, kõrge, poolkera-tüüpi täidisõis. Algul on õis lillaka varjundiga, hiljem läheb punasemaks. Õie südames on tumeroosa suudmega emakad. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). 10 EUR

  5. Paeonia lactiflora ’Cora Stubbs’ (Krekler, 1985). Kahevärvilises jaapani-tüüpi õies on suured tumeroosad kuni veinpunased kroonlehed, õie südames aga valge staminoodidest poolkera. Tugev õis muutub huvitavalt kirjuks, sest valkjad staminoodid kasvatavad endale lillakad tipud. Õis keskmise suurusega (∅ 15 cm), keskmise tihedusega kuni hõredapoolne, tolmukateta. Keskvarajane kuni keskmine õitseaeg. Puhmik kõrge (105 cm). 12 EUR

  6. Paeonia lactiflora ’Edwin C. Bills’ (Murawska, 1959). Sort on saadud ’Rosalie’ ja ’Beth Ann’ ristamisel. Punane kuni lillakaspunane, keskmise suuruse (∅ 15 cm) ja keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). 10 EUR

  7. Paeonia lactiflora ’George W. Peyton’ (Nicholls, 1938). ’Lady Alexandra Duff’ seemik. Valge roosa varjundiga, hiljem valgeks pleekuv, keskmise suurusega (∅ 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi laiade petaloididega täidisõis. Mõnel aastal on õis juba puhkedes puhasvalge. Hiline (registri järgi keskmise õitseajaga). Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). 10 EUR

  8. Paeonia lactiflora 'Gladys Hodson' (Krekler 1961). Valge, suur (Ø 16 cm), väga tihe, tolmukateta, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Vaatamata väga tihedatele täidisõitele avanevad nad kergesti ning kõik õied on head ja esinduslikud (ka nõrgematel vartel olevad). Keskhiline kuni hiline. Rikkalik õitsemine! Puhmik kõrge (100-105 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1986. aastal valgete sortide rühmas. 20 EUR

  9. Paeonia lactiflora (spont. Primorskiy kray, Arsenyev; collector Jefrosinya Atroshenko 1988), valgeõieline pojeng Arsenjevist. Epiteet lactiflora tähendab „piimvalge õiega“. Ligi 1-meetrine vars kannab 2 või rohkemat väga varajast 7-10 cm läbimõõduga, magusalt lõhnavat valget õit. Tolmukaniidid on kreemikaskollased, tolmukapead kollased, emakasuudmed roosad. Hindan liiki õite meeldiva lõhna ja varre paljuõielisuse tõttu. Tore on, kui ühe varre otsa tekib terve õiekimp. Kõige enne puhkeb tugev peaõis, sellele järgneb hiljem mitu nõrgemat kõrvalõit, mis pikendavad õitseaega oluliselt. Varte paljuõielisus on edasi pärandunud ka sellest liigist aretatud paljudele sortidele. Enamasti püüavad sordiaretajad siiski taime jõu suunata ühe suure õie väljaarendamisele, ilmselt seetõttu on sortidel kõrvalõisi enamasti palju vähem kui looduslikel taimel. See liik on tänapäevaste pojengisortide põhiline esiema. Selle liigi sorte nimetatakse aianduses ka hiina pojengideks, ristamisest teiste liikidega aga on saadud hübriidpojengi sordid. Toestamist need looduslikud pojengid aias ei vaja. Siin pakutav 1988. aastal Jefrosinja Atrošenkolt Primorje kraist Arsenjevist saadud kloon on madala puhmikuga (80 cm) ja puhasvalgete väikeste ( 10 cm) õitega. Näib, et taimed on looduses kasvanud poolvarjulises kasvukohas, sest päikese käes on nende lehed tavalisest veidi heledamad. 15 EUR

  10. Paeonia lactiflora (spont. Primorskiy kray, Lazo), valgeõieline pojeng Lazost. Selle loodusest korjatud pojengi sai Kalle Kruus Primorje krai lõunaosas Jaapani mere ääres asuvast Lazo rajoonist. Arsenjevi variandist on taim tagasihoidlikuma välimusega, veidi madalama kasvu ja väiksemate roosakasvalgete õitega, mis pleekuvad valgeks. 10 EUR

  11. Paeonia lactiflora ’Lillian Wild’ (Wild, 1930). Sordi ’Marie Jacquin’ seemik. Puhkedes kahvaturoosa või valge, suur kuni väga suur (∅ 17–18 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Roosa varjund säilub kauem õie südamikus. Mõnel sisemisel kroonlehel on lillad emakasuudmemärgid. Varajane kuni keskvarajane (registri järgi keskhiline). Rikkalik õitsemine! Puhmik kõrge (100–105 cm). 10 EUR

  12. Paeonia lactiflora ’Lora Dexheimer’ (Brand, 1913). Karmiinpunane, keskmise suurusega (∅ 14 cm), mõõduka kuni keskmise tihedusega, tolmukatega, roos-tüüpi täidisõis. Keskmine õitseaeg. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80–85 cm). Vajab rammusat mulda. 4 EUR

  13. Paeonia lactiflora ’Lord Kitchener’ (Renault, 1916). Kirsspunane, keskmise suurusega kuni suur (∅ 15–16 cm), hõre, tolmukateta, poolkera-tüüpi (või anemoonõieline) täidisõis, milles kreemide tippudega laiad punased staminoodid moodustavad õie südamikus koheva poolkera. Osa südamestaminoode võivad pikenedes ja laienedes muutuda petaloidideks. Keskmine õitseaeg. Puhmik väga kõrge (110 cm). 10 EUR

  14. Paeonia lactiflora ’Marcella’ (Lins, 1952). Valge, mõnel aastal puhkedes roosa varjundiga, keskmise suurusega kuni suur ( 15–16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskmine õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). 12 EUR

  15. Paeonia ’May Dawn’ (Glasscock, 1947). Saadud hõlmise pojengi (P. peregrina) sordi ’Sunbeam’ ristamisel valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordiga ’Tokio’. Puhkedes särav roosakaspunane, hiljem kuni roosaks pleekuv, suur (∅ 17 cm) lihtõis (1–3 rida kroonlehti) ilusa kollase tolmukakimbuga südames. Emakasuudmed ja meeketas on erkroosad kuni punased, tolmukaniidid roosakad, tolmukapead kollased. Varajane (mitmetel aastatel on olnud väga varajane). Puhmik madal (80 cm). 15 EUR

  16. Paeonia ’Nadia’ (Saunders, 1941). Saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi ’Marie Jacquin’ ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Viimaselt liigilt on sort pärinud õie vähese avatuse. Roosakaspunane, keskmise suurusega (∅ 14 cm), 1–3 rea kroonlehtede ja kollase tolmukakimbuga karikjas lihtõis (registri järgi pooltäidisõis). Emakasuudmed on heleroosad, tolmukaniidid ja -pead kollased, meeketas valge. Keskvarajane. Puhmik kõrge (100 cm). 12 EUR

  17. Paeonia lactiflora ’Princess Margaret’ (Murawska, 1960). Saadud sordi ’Eleanor’ seemikust. Tumeroosa, suur ( 17 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90–95 cm). Paljukordne Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja (aastatel 1970, 1974 ja 1978). Moskva pojenginäituse võitja tumeroosade sortide rühmas aastatel 1987 ja 1989. 10 EUR

  18. Paeonia ’Red Red Rose’ (Saunders, 1942). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) sordi ’Adolphe Rousseau’ ristamisel hõlmise pojengiga (P. peregrina). Tulipunane (erepunane), suur (∅ 17 cm) pooltäidisõis on kollase tolmukakimbuga õie südames. Enamasti annab taim minu aias siiski vaid 1–3 rea kroonlehtedega lihtõisi. Emakasuudmed ja tolmukaniidid on punased või roosad, tolmukapead kollased, meeketas roosa. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Moskva pojenginäituse võitja pooltäidisõieliste hübriidpojengide rühmas aastal 1989 (koos sordiga ’Ellen Cowley’). 12 EUR

  19. Paeonia officinalis ’Rosea Plena’. Sort on kõigilt näitajatelt samane oma sõsara ’Rubra Plenaga’, välja arvatud särav tumeroosa värvus. Puhkedes helepunane kuni tumeroosa, õitsemise lõpuks peaaegu heleroosaks pleekuv, keskmise suuruse (∅ 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (65–70 cm), kergesti lamanduv. ’Rosea Plena’ esineb laialdaselt Euroopa vanades kloostriaedades, kus seda kasvatati sajandeid ravimtaimena. Andmed temast ulatuvad tagasi 17. sajandisse. 3 EUR

  20. Paeonia officinalis ’Rubra Plena’. Sellel varajase pojengi tuntuimal sordil on erkpunane, mittepleekuv, keskmise suurusega (∅ 14 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (70 cm). USA-s tuntakse sorti ka nime all ’The Red Memorial Day Peony'. Sorti on Euroopa aedades kasvatatud keskajast alates, dateeritud andmed pärinevad 17. sajandist. See „antiikne” sort on ka meie vanaemade aedade lill. ’Rubra Plena’ on Eesti aedades ’Edulis Superba’ järel levikult (sageduselt) teisel kohal, ehkki rahvas sordi nime ei tea, kutsudes seda lihtsalt „varajaseks täidisõieliseks punaseks”. 2 EUR

  21. Paeonia lactiflora ’Sarah Bernhardt’ (Lemoine, 1906). Tumeroosalt puhkenud õis omandab hiljem petaloidiservade valkjaks pleekumise tagajärjel keskmiselt roosa üldmulje. Pleekumine loob meeldiva kontrasti ja lisab õitele ilu. Suur (∅ 16 cm), tihe, hästi varjatud tolmukatega, lame, roos-tüüpi, laiade petaloididega, korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik väga kõrge (110 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1986 roosade ning 1988 ja 1989 tumeroosade sortide rühmas. Kuulus ja kaubanduses sagedasti levitatav sort. Ehkki ’Sarah Bernhardt’ on juba üle 100 aasta vana, on see minu silmis siiamaani üks kaunimaid sorte. 5 EUR

  22. Paeonia ’Seraphim’ (Saunders, 1929). See hübriidpojeng on saadud valgeõielise pojengi (P. lactiflora) ristamisel suurelehise pojengiga (P. wittmanniana subsp. macrophylla). Valge (puhkedes võib olla roosa varjundiga), väga suur (∅ 21–22 cm) lihtõis on kauni suure koheva tolmukakimbuga. Emakasuudmed on tumepunased (lillad), tolmukaniidid roosad, tolmukapead pikad ja kollased. Väga varajane. Kõige varajasem valgeõieline hübriid. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Juured on jämedad ja seest lillad. 15 EUR

  23. Paeonia lactiflora ’Sir John Franklin’ (Franklin, 1939). Punane, keskmise suurusega (∅ 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi korrapärane täidisõis. Registri järgi on õis ’Philippe Rivoire’ värvusega, kuid täiuslikuma õiega. Keskmine kuni keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 12 EUR

  24. Paeonia lactiflora ’Vesennii’ (Krasnova, 1959). Moskva Peabotaanikaaias aretatud sort. Kahvaturoosa, hiljem valgeks pleekuv, keskmise suuruse (∅ 14 cm) ja tihedusega, tolmukateta, kroon-tüüpi täidisõis. Mõne rea kahvaturoosade kroonlehtede ja samavärvilise südamekrooni vahel on madalam kreemidest staminoodidest vöö (krae). Mida tugevam on õis, seda vähem on kraed näha. Mõnedel petaloididel on lillad emakasuudmemärgid. Väga varajane kuni varajane. Konkureerib kõige varajasema hiina pojengi sordi tiitlile. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 10 EUR

  25. Paeonia lactiflora ’Wrinkles & Crinkles’ (Wild, 1971). Tumeroosa ja punase vahepealne, keskmise suurusega ( 15 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega korrapärane täidisõis. Hiline. Puhmik madal (80 cm). 12 EUR

  26. Paeonia lactiflora ’Yellow King’. Sort pärineb pojengikasvataja Hardingi aiast, kelle seemik see aga pole ja kes selle päritolu ei tea. Jaapani õiekujuga suur (∅ 17 cm) õis on 1 rea suurte valgete kroonlehtede ja südames asuva kitsastest kroonlehetaolistest staminoodisest koosneva suure kollase padjataolise poolkeraga. Keskmine õitseaeg (registri järgi varajane). Puhmik kõrge (105 cm). 15 EUR


MINU POJENGISEEMIKUD. Sajandi- ja aastatuhande algul korjasin oma aia pojengikollektsioonist mitmel aastal sügiseti huvitavamatelt sortidelt seemneid ja külvasin need maha. Neist vabatolmlemise seemikutest kasvatasin üles sajad taimed, mida olen aastaid jälginud ja hinnanud. Viimastel aastatel on aia külastajatel, keda on 2008. aastal alanud masu tõttu kahjuks küll väga väheseks jäänud, olnud võimalus hämmastusega näha, kuivõrd erinevad võivad pojengide puhul ühe ema lapsed olla. 2006. aastast on seemikud peenardele istutatud suhteliselt tihedalt, kuid piisavate korrapäraste vahedega. Ühe ema järglased hõlmavad peenras ühe lõigu, teise sordi järglased teise lõigu jne, kusjuures pikim lõik on 5 meetri pikkune. Huvilised said oma silmaga veenduda, milline mitmekesisus valitses erinevates rühmades ning nii mitmelgi inimesel tekkis tahtmine ka ise pojengiseemneid külvama hakata. Ühelt ja samalt emataimelt korjatud seemnetest on kasvanud üles nii varajasi kui hiliseid, nii kõrgeid kui madalaid, nii lihtõielisi, pooltäidetuid, täidisõielisi, jaapani õietüübiga kui ka kroon-tüüpi õisi, mille värvus on varieerunud valgest, kreemist ja roosast punaseni. Varieeruvust on soodustanud huvitav sortiment, mis võimaldas huvitavatel vanematel saada tolmu teistelt huvitavatelt sortidelt. Kolmele seemnest kasvanud taimele olen ka juba sordinime andnud, neist viimasena sel aastal ‘Mannavahule’. Sordikandidaadi sõelale on jäämas ehk ka neljas või viies seemik, kuid see on ka kõik. Uute sortide valikul olen küllalt range. Nüüd on aeg nii kaugel, et selektsioonitöö pojengidega on nende seemikupartiidega ühele poole saanud. Umbes kolmveerand seemikutest viskan minema, sest ühel või teisel põhjusel nad mind ei rahulda. Ülejäänud ligi veerandit oleks kahju hävitada, kuna nad tunduvad minu silmis olevat piisavalt head ja huvi pakkuvad. Neid pakun siin teile. Saadetavad taimed varustan aretusnumbriga. Et pakutavaid seemikuvariante on väga palju ning igast taimest saab vaid näpuotsatäie istikuid, siis teile pakkumiseks olen katsunud seemikuid suurematesse kogumitesse rühmitada.

  1. Minu lihtõielised valged kuni roosakasvalged pojengiseemikud (my seedlings with single white to blush blossoms). Selle rühma piires pakun 10 erinevat varianti, mis kõik on omavahel millegi poolest erinevad. 4 EUR

  2. Minu lihtõielised roosad (hele- kuni tumeroosad) pojengiseemikud (my seedlings with single light to dark pink blossoms). Selle rühma piires pakun 9 erinevat varianti, mis kõik on omavahel millegi poolest erinevad. 4 EUR

  3. Minu lihtõielised punased või lillad pojengiseemikud (my seedlings with single red or lilac blossoms). Selle rühma piires pakun 8 erinevat varianti, mis kõik on omavahel millegi poolest erinevad. 4 EUR

  4. Minu jaapani õietüübiga valge/kollased seemikud (my seedlings of japanese type with white/yellow blossoms). Valge kuni roosakasvalge õis on kollastest kõlutolmukatest südamega. Selle rühma piires pakun 5 erinevat varianti, mis kõik on omavahel millegi poolest erinevad. 4 EUR

  5. Minu jaapani õietüübiga roosa/kollased seemikud (my seedlings of japanese type with pink/yellow blossoms). Roosa (hele- kuni tumeroosa) õis on kollastest kuni kreemidest kõlutolmukatest südamega. Selle rühma piires pakun 8 erinevat varianti, mis kõik on omavahel millegi poolest erinevad. 4 EUR

  6. Minu jaapani õietüübiga punase/kollased seemikud (my seedlings of japanese type with red/yellow blossoms). Punane või lilla õis on kollastest või kreemidest kõlutolmukatest südamega. Selle rühma piires pakun 7 erinevat varianti, mis kõik on omavahel millegi poolest erinevad. 4 EUR


VÄIKESES KOGUSES PAKUTAVAD POJENGISORDID

Allpool toodud sortidest on taimi vähe ning neid võib jätkuda vaid esimestele tellijatele. Ärge pange tellimuse põhirõhku väikeses koguses pakutavatele taimedele, sest halvimal juhul ei pruugi te neist midagi saada! Kui aga taim meeldib, tasuks siiski alati õnne proovida, sest tavaliselt jaotuvad tellimused sorditi väga ebaühtlaselt (miskipärast, näiteks õnnestunud foto tõttu ühte sorti tahavad justkui kokku lepitult peaaegu kõik, teist ei taha keegi, ehkki ka selle puhul on tegu hea sordiga).

  1. Paeonia lactiflora nimetu valge täidisõieline (white without name). Puhkedes roosaka varjundiga, hiljem kiiresti valgeks muutuv suur, väga tihe, tolmukateta, korrapärane roosi tüüpi täidisõis. Hiline. Puhmik kõrge. Väikeses koguses! 4 EUR

  2. Paeonia lactiflora nimetu roosa täidisõieline (pink without name). Keskmiselt roosa, keskmise suurusega, küllalt tihe, tolmukateta, korrapärane roosi tüüpi täidisõis. Keskmine õitseaeg ja keskmine puhmiku kõrgus. Väikeses koguses! 4 EUR

  3. Minu pooltäidisõielised valged ja roosad pojengiseemikud (my seedlings with semidouble white or pink blossoms). Selle rühma piires pakun 3 erinevat varianti, mis kõik on omavahel millegi poolest erinevad. Väikeses koguses! 4 EUR

  4. Minu täidisõielised valged, roosakasvalged ja heleroosad pojengiseemikud (my seedlings with double white or light pink blossoms). Selle rühma piires pakun 8 erinevat varianti, mis kõik on omavahel millegi poolest erinevad. Väikeses koguses! 4 EUR

  5. Minu täidisõielised tumeroosad ja punased pojengiseemikud (my seedlings with double dark pink or red blossoms). Selle rühma piires pakun 2 erinevat varianti. Väikeses koguses! 4 EUR

  6. Paeonia lactiflora ’Dixie’ (Franklin, 1931). Meeldiv tume lillakaspunane, keskmise suuruse (∅ 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Õitsemise lõpuks on õis tipust laiem kui aluselt (pöördkoonusjas). Keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). Väikeses koguses! 10 EUR

  7. Paeonia lactiflora ’Festiva Maxima’ (Miellez, 1851). Valge, keskmise suuruse (∅ 15 cm) ja keskmise tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõie sisemistel petaloididel on tavaliselt lillad emakasuudmemärgid (plekid). Varajane. Puhmik väga kõrge (110 cm). Valgetest täidisõielistest pojengidest on see Eestis kõige levinum sort, kuigi sordinime ei teata. Väikeses koguses! 5 EUR

  8. Paeonia lactiflora ’Inspecteur Lavergne’ (Doriat, 1924). Punane, keskmise suuruse ja tihedusega, tolmukatega, kroon-tüüpi täidisõis. Õie alusel on punane staminoodvöö. Keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega. Väikeses koguses! 10 EUR

  9. Paeonia lactiflora ’Kansas’ (Bigger, 1940). Punane, suur (Ø 16 cm), keskmise tihedusega kuni hõre, tolmukatega, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Et tolmukad on täielikult varjatud vaid tugevates õites, nõuab sort rammusat mulda. Keskmine õitseaeg (registri järgi varajane). Erinevus õitseajas tuleneb ehk sellest, et minu aias kasvab ’Kansase’ puhmik poolvarjulises kohas. Kõrge (100 cm). Ameerika Pojengiseltsi (APS) kuldmedali võitja 1957, sama seltsi näituse üldvõitja 1950 ja võitja punaste sortide rühmas 1988. Moskva pojenginäituse võitja punaste pojengide rühmas 1987, 1988 ja 1989 (iga kord jagas esikohta sordiga ’Felix Supreme’). Väikeses koguses! 8 EUR

  10. Paeonia lactiflora ’Kukeni Jishi’. Aretaja teadmata. Roosakasvalgete kuni kahvaturoosade, suurte (∅ 16 cm), jaapani-tüüpi õite südames on väike kollane staminoodpadjake. Annab seemet. Keskvarajane. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80–85 cm). Väikeses koguses! 10 EUR

  11. Paeonia lactiflora ’Loren Franklin’ (Franklin, 1931). Puhkedes tumeroosa, hiljem keskmine roosa, keskmise suuruse (∅ 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Väikeses koguses! 12 EUR

  12. Paeonia lactiflora ’Lotus Queen’ (Murawska, 1947). Valged kroonlehed ümbritsevad kollastest, hiljem valkjaskreemidest väga kitsastest staminoodidest südamikku. Keskmise suurusega (∅ 14–15 cm), jaapani tüüpi õis. Hiline kuni väga hiline (registri järgi keskmise õitseajaga). Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Väikeses koguses! 8 EUR

  13. Paeonia lactiflora ’Moonglow’ (Rosefield, 1939). Puhkedes valge roosa varjundiga, hiljem valgeks pleekuv, suur (∅ 16 cm), keskmise tihedusega kuni tihe, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Keskhiline õitseaeg. Puhmik keskmise kõrgusega (85–90 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1978 ja 1985, aastatel 1987–1989 võitja valgete täidisõieliste pojengide rühmas. Väikeses koguses! 12 EUR

  14. Paeonia lactiflora ’Nick Shaylor’ (Allison, 1931). Hele- kuni kahvaturoosa, õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, heledama südamega, keskmise suuruse (∅ 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, roos-tüüpi, laiade petaloididega täidisõis. Mõnel petaloidil on lillad emakasuudmemärgid. Keskhiline (registri järgi hiline). Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja aastal 1969 ning sama seltsi kuldmedalivõitja aastatel 1941 ja 1972. Väikeses koguses! 10 EUR

  15. Paeonia 'Peachy Rose' (Smirnow, before 1975). Tumeroosa kuni punane, keskmise suurusega, tihe, tolmukateta, kera tüüpi täidisõis, mis on välimuselt lähedane sordile 'Angelo Cobb Freeborn'. Keskmine õitseaeg ja kõrgus. Väikeses koguses! 10 EUR

  16. Paeonia lactiflora ’Ramona Lins’ (Lins, 1942). Puhkedes valge, roosa varjundiga, hiljem puhasvalgeks pleekuv, suur (∅ 16 cm), tihe, tolmukateta, roos-tüüpi täidisõis. Väga hiline. Puhmik kõrge (100–105 cm). Õied lehestikust väga palju kõrgemal ja varred väga kergesti lamanduvad. Ameerika Pojengiseltsi register kasutab sorti iseloomustades ülivõrdeid: „Kõige hiilgavam ja uhkem sort roosakasvalgetest pojengidest. Üks üle aegade suurustest.” Väikeses koguses! 12 EUR

  17. Paeonia ’Raspberry Rose’ (Auten, 1956). Saadud varajase pojengi ristamisel valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Tumeroosade suurte välimiste kroonlehtedega keskmise suurusega (∅ 15 cm) jaapani tüüpi õie südames on väike kohev kimp kitsaid tumeroosasid, kollaste servakestega staminoode. Emakasuudmed on punased. Väga varajane kuni varajane. Puhmik madal (80 cm), kuid kergesti lamanduv. Taimed on vastuvõtlikud hahkhallitusele. Väikeses koguses! 15 EUR




SIBULLILLEDE KIIRPAKKUMINE 2011 postimüügiga

Sulev Savisaar


Tellimusi võtan vastu vaid kuni 20. augustini. Tellimisaeg jääb küll lühikeseks, kuid kuna minult 2 viimase aasta jooksul taimi tellinud klientidele saadan koheselt meiliteate uue kataloogi ilmumisest, siis peaks vähemalt neil mõtlemis- ja reageerimisaega jääma piisavalt. Istutusmaterjali hulk on mul piiratud, mistõttu liiga arvukale ostjaskonnale seda ei jätkukski. Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Viimastele ei pruugi paljut enam jätkuda, mistõttu soovitan neil tellimuses nimetada ka asendussorte. Taimed saadan tellijatele postiga septembrikuu jooksul.

Postikulud - pakend pluss saatekulud – 3 EUR tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse. Tellimused saata meiliaadressil , kontakttelefon on 735 1842. Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175, Sulev Savisaar.

Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.

Pakutavate taimede sibullilledeks nimetamine on väike lihtsustus, kuna mitte kõik postimüügikataloogis pakutavad taimed ei kuulu sibullillede hulka. Aga enamik siiski.

Erandkorras on võimalik posti teel saadetavatele taimedele tellimusse lisada ka mõningaid vaid koha peal pakutavaid taimi, kuid liigselt ei tasuks selle võimaluse peale loota, sest osa taimi on sel ajal posti teel saatmiseks liiga ebamugavad ja aeg nende saatmise jaoks ebasobiv. Kergelt võib juhtuda, et te ei saa vaid koha peal pakutavatest taimedest lisaks midagi.

Postimüügiga pakutavad taimed:


  1. Actaea pachypoda, valge siumari. Põhja-Ameerika idaosa metsade kuni 80 cm kõrgust taime ehivad juulis-augustis karmiinpunastel paksenenud viljaraagudel paiknevad säravvalged marjad. Vari ja poolvari, parasniiske muld. 3.50 EUR (54.76 EEK)

  2. Actaea rubra subsp. arguta f. neglecta P & Z 92-279 (spont. USA, Idaho, Clearwater Co., Clearwater National forest, Waldo Lookout Tower, 1450 m), punase siumarja valgeviljaline vorm. Kuni 80 cm kõrgused mürgised valgeviljalised taimed tahavad poolvarju ja varju ning parasniisket mulda. Viljad värvuvad juuli lõpus. Need täpse leiukohaga konkreetsed taimed korjasid Göteborgi Botaanikaaia botaanikud Jimmy Persson ja Henrik Zetterlund 1992. aastal USA-st Idaho osariigist Clearwateri maakonnast. 2.50 EUR (39.12 EEK)

  3. Adonis amurensis, amuuri adoonis. Tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluva 10–20 cm kõrguse taime suhteliselt suured, kuni 5 cm läbimõõduga umbes 15 kroonlehega kollased õied hakkavad õitsema ülivara – juba aprillis (mõnikord koguni märtsis, ühel erandlikul aastal koguni veebruaris läbi lume), veel enne lumikellukest ja lumekuppu. Ilmadest olenevalt kestab õitsemine 2-3 nädalat. Amuuri adoonis on varakevadel esimene kollane lill aias. Õitsemise ajal esialgu väike lehestik areneb pärast õitsemist tihedaks lehepadjandiks, mis erinevalt teistest adooniseliikidest kuivab juunis või juulis. Risoomide jagamiseks sobiv aeg on vaid sügisel. Pikaealine ning väga külmakindel Kaug-Ida, Jaapani ja Mandžuuria taim kasvab parasniiskel mullal lehtpuude varjus või poolvarjus, ent on minu aias hästi talunud ka päikest. Erinevalt lubjalembesest kevadadoonisest eelistab amuuri adoonis happelist mulda. Mai lõpus või juunis valmivatest seemnetest annab ta aias isekülvi. Olen selle liigi taimi saanud veerand sajandit tagasi erinevatest looduslikest leiukohtadest Sahhalini saarelt ja Primorje kraist. Taimede välimus varieerub tugevasti nii õievarre värvuse (rohelisest punaseni), õie tupplehtede värvuse (puhaskollasest ja rohekast kuni lillakaspruunini), õitseaja, lehtede kuju ja lehtede arengu kiiruse (lehed on õite puhkemise ajaks vähem või rohkem arenenud) ja muude tunnuste poolest. Pakungi erineva välimusega seemikute segu. 7.70 EUR (120.48 EEK)

  4. Adonis amurensis (spont. Sakhalin, Tomari; collector Yuri Uspenski 1984), amuuri adoonis Tomarist. Täpse leiukohaga taimed on korjatud 1984. aastal Sahhalini saarelt Tomari linna lähiümbrusest sealse lillekasvataja Juri Uspenski poolt. 10 EUR (156.47 EEK)

  5. Allium amplectens, läänelauk. Looduslikult Californias, Oregonis ja Washingtonis umbes 1800 m kõrgusel mägedes kasvav taim on meil üllatavalt vastupidav ja vähenõudlik. Juunis-juulis 10-40 cm kõrgusel varval paiknevad peaaegu kerajad õisikud koosnevad 10-50 valgest tähtjast õiest. 1.20 EUR (18.78 EEK)

  6. Allium carinatum subsp. pulchellum, ilus lauk. Looduslikult Euroopas ja Türgis kasvava taime 30-60 cm kõrgusel varrel on juuli lõpus ja augustis umbes 5 cm läbimõõduga hõre punakaslilla õisik, mille välimised pikad sarikakiired kaarduvad nagu ilutulestikul kaunilt allapoole. Väikesed õied on kellukjad. 0.70 EUR (10.95 EEK)

  7. Allium carinatum subsp. pulchellum f. album (registrant Tubergen 1969), ilusa laugu valgeõieline vorm. Erineb eelmisest vaid valge õievärvuse poolest. 0.90 EUR (14.08 EEK)

  8. Allium cernuum (pink), kaldlauk (tumeroosa). Tugev kuni 70 cm kõrgune õisikuvars kannab juulis pisikestest roosadest kuni tumeroosadest kellukjatest õiest koosnevat rippuvat 6 cm laiust õisikut. Kitsad mahlakad lehed on haljad sügiseni ning neid süüakse. See Põhja-Ameerika liik tahab päikeselist mitte liiga kuiva mullaga kasvukohta. Teda võib istutada peenra või kiviktaimla kõige külmematesse kohtadesse. 0.35 EUR (5.48 EEK)

  9. Allium cernuum (red), kaldlauk (lillakaspunane). Kaldlaugu tavavariant on tumeroosade õitega. Selle huvitava ja haruldase erksate lillakaspunaste õitega värvivariandi sain Arnold Hannusti käest. 2 EUR (31.29 EEK)

  10. Allium 'Globus' (Joshtova, Vaclavik 1985), lauk 'Globus'. 40-50 cm kõrgune juuni algul puhkev hübriidne ilulauk (karatau lauk x varrekas lauk; A. karataviense × A. stipitatum) on kuni 13 cm läbimõõduga kahvatu helelilla õisikukeraga. 2.40 EUR (37.55 EEK)

  11. Allium grande (spont. Dagestan, Mahatshkala, collector Boris Vasilyev 1981), mahhatškala lauk. Umbes 80 cm kõrgusel varrel puhkeb juuni esimesel poolel kuni 8 cm läbimõõduga tihe roosakasvalge keraõisik. Helerohelised lehed on 6 cm laiused ja 50 cm pikkused. See hävimisohus ("Punase raamatu") üliharuldane lauguliik kasvab kogu maailmas vaid Dagestani pealinna Mahhatškala ümbruse hõredates tamme-valgepöögimetsades ja põõsastikes huumusrikastel karbonaatmuldadel, kus linna- ja külaelanikud teda innukalt rüüstavad. Aias kasvab hästi nii päikese käes kui ka varjus. 1981. aastal Mahhatškala lillekasvatajalt Boriss Vassiljevilt saadud kohalikke loodusliku laugu sibulaid olen andnud ka Läti kuulsale lauguteadlasele Arnis Seisumsile, kes oma määranguga kinnitas liigi ehtsust. Maailmas ei paku seda aianduse jaoks tundmatut ehtsat liiki peale minu keegi (üks firma küll pakub selle nime all ekslikult mingit varrepaksendusega liiki). 15 EUR (234.70 EEK)

  12. Allium jesdianum subsp. angustitepalum W 4865 (syn. A. jesdianum ‘Per Wendelbo’), jazdi laugu Wendelbo alamliik (jazdi lauk ‘Per Wendelbo’). Tõlkes tähendab ladinakeelne angustitepalum „kitsa-õiekattelehine”. Jazdi laugu kõige ilusamaks ja seni teadaolevaist kõige suureõisikulisemaks (heades kasvutingimustes õisikukera läbimõõt kuni 15 cm) variandiks peetavad sibulad (W 4865) korjas Rootsi botaanikaprofessor Per Wendelbo (1927-1981) 1962. aastal Afganistanist Bamiani provintsist Šahtu mäekurust, kuid määras taime liiga suure õisiku tõttu ekslikult Rosenbachi lauguks (A. rosenbachianum). 60-120 cm kõrguse mais-juunis õitseva taime sügavpurpursed õied on kontrastsete valgete emakakaelte ja tolmuka ülaosadega. Süstjad lehed jäävad kauemaks roheliseks kui teistel jazdi laugu sortidel. Wendelbo poolt korjatud taimed on tavaliselt liikvel sordinime ‘Per Wendelbo’ all. Ta pole sugugi nii hea paljuneja nagu teised selle liigi sordid. 3.50 EUR (54.76 EEK)

  13. Allium meteoricum, kloostrilauk. 15-20 cm pikkustel vartel puhkevad juuli esimesel poolel väikeses 1-3 cm läbimõõduga õisikus kahvaturoosad torujad õied. Kesk-Balkani kuivadelt mäenõlvadelt ja kaljudelt pärineva liigi sibulad on looduslikult väikesed. 2 EUR (31.29 EEK)

  14. Allium microdictyon (spont. Russia, Kemerovo distr., near Leninsk-Kuznetsk), tüll-lauk. Kemerovo oblastist Leninsk-Kuznetski lähedalt korjatud taimede kuni 70 cm kõrgune vars kannab juunis kollakasvalgeid keraõisikuid. Siberi niisketes metsades ja lähisalpiniitudel kasvav ning poolvarju ja niiskust armastav liik erineb oma lähisugulasest võidulaugust (A. victorialis) kitsamate ja tavaliselt paaris lehtede, enamasti violetjate lehetuppede ja kollakate õite poolest.. Jõuline, vastupidav ja hästi paljunev aiataim. Piklikud sibulad on pikikiuliste kestadega kaetud. 4 EUR (62.59 EEK)

  15. Allium ochotense (spont. Insulae Kurilenses, Etorofu, collector Aleksei Paivel 1961 from Tallinn BG), ohhoota lauk Etorofult. 50 cm kõrgune vars kannab juunis laikellukjatest kollakasvalgetest õitest koosnevaid poolkerajaid või kerajaid 4 cm läbimõõduga tagasihoidlikke õisikuid. 12-22 cm pikkuseid ja 3-9 cm laiuseid lehti on 2-3. See võidulaugu (A. victorialis) ja tüll-laugu (A. microdictyon) lähedane sugulasliik kasvab Kaug-Ida, Jaapani, Põhja-Korea ja Põhja-Hiina metsades ja niisketel niitudel. Kohalikud elanikud söövad taime toorelt ja soolavad teda talveks sisse. Need piibelehte meenutavate lehtedega varjutaimed on suvikasvused ehk teisisõnu haljad kevadest sügiseni. Tallinna Botaanikaaia poolt Kuriili saarelt Etorofult 1961. aastal toodud taimed on suuremad ja rohelisema lehega kui Kunaširi saare omad. 4 EUR (62.59 EEK)

  16. Allium ochotense (spont. Insulae Kurilenses, Kunashir), ohhoota lauk Kunaširilt. Taimed sain Arnold Hannustilt, kes neid küll ise loodusest ei korjanud. Taimed pole nii võimsad ja nii lopsaka lehega kui Etorofult pärinevad, kuid see-eest on lehed hallika varjundiga. 4 EUR (62.59 EEK)

  17. Allium oliganthum, kasahhi lauk. Kasahstanist kirjeldatud murulaugu sugulane on samuti õõnsate poolruljate kitsaste lehtedega. 15-35 cm kõrgusel varrel puhkeb mai lõpus kellukjatest roosadest kuni roosakasvioletsetest õitest koosnev kimpjas kuni kerajas paljuõieline püstine õisik. Looduses kasvab liik sooldunud või niisketel niitudel. Maailma aianduses väga haruldane liik (teisi müüjaid maailmas ei tea!) on aias kasvunõuetelt lähedane murulaugule. 4 EUR (62.59 EEK)

  18. Allium platycaule (spont. Oregon), lapik lauk. Vaid 10 cm kõrgusel lapikul varrel mai lõpus või juuni algul puhkev paljuõieline lame poolkera koosneb laiuva tipuga kitsaskellukjatest lilladest õitest. Lapikud ja sirpjad lehed on mõnikord lausa rulli keerdunud. Sibulad on korjatud USA-st Kesk-Oregoni idaosa mägedest (Berry 84). Ladinakeelsele nimele vastavalt on õisikuvars tõepoolest lapik nagu kaheteraline nuga. 2.50 EUR (39.12 EEK)

  19. Allium pseudosarawschanicum (spont. Turkmenistan, Kopet Dag mnts., Arvaz valley, collector Janis Rukšans 1979), sündi lauk. Kuni 70 cm kõrgusel varrel puhkeb juuni keskel lilladest tähtjatest õitest koosnev kuni 9 cm läbimõõduga keraõisik. Turkmeenia mäestike varjuliste kasvukohtade endeemi sibulad on korjatud Kopetdagi mäestikust Arvazi orust Asiarist. Meie oludes on taimed vastupidavad. Suurte varude tõttu pakun sellel aastal tema sibulaid soodushinnaga (odavaim tavahind välismaal on 5 või 6.70 EUR) 1.30 EUR (20.34 EEK)

  20. Allium ramosum 'Enno' (Sulev Savisaar 2007), lõhnav lauk 'Enno'. Tartlaselt Enno Zuppingult saadud variant, mille tähistasin 2007. aastal tema auks sordinimega, on tavavariandist madalam, vaid 60 cm. Sordi iseärasuseks on osades õites esinevad lisaõielehed (kerge kalduvus täidisõielisusele). See Põhja-Aasiast pärinev taim õitseb meil juulis, mil aias on vähe õitsevaid sibullilli. Tähtjad püstised meeldiva lõhnaga valged õied asuvad 3-5 cm läbimõõduga poolkerajas tihedas õisikus. Sobib ka lõikeks. Ärge laske end eksitada pildist, millel õisik on suurendatud: tegelikult pole õied üldsegi suured! Väga sarnane mugullauk (A. tuberosum) alustab õitsemist kuu aega hiljem. Liigi lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni ning kõlbavad hästi süüa (lõhnav lauk on ametlik toidutaim). Päike. Parasniiske muld. 3 EUR (46.94 EEK)

  21. Allium schoenoprasum 'Wallington White’ (registrant Monksilver Nursery 1992), murulauk 'Wallington White’. Murulaugu kõrgekasvuline (60 cm) valgeõieline sort. Päike. Parasniiske muld. Lehti süüakse nagu tava-murulaugul. 2.50 EUR (39.12 EEK)

  22. Allium stipitatum 'Glory of Pamir' (Janis Rukšans 1998; syn. 'Hodji-obi-Garm', Janis Rukšans 1996; registrant Hoog & Dix Export 2004; RM 82-67, spont. Tajikistan, Hisor (Gissar, Hissar) mnt. range, Hodji-obi-Garm), varrekas lauk 'Glory of Pamir’. Need sibulad (RM 82-67) korjasid Janis Rukšans ja Mari Kits 1982. aastal Tadžikistanist Hisori mäestikust Hodji-obi-Garmist. 120 cm kõrgusel varrel puhkevad juuni esimesel poolel lillad tihedad 10-11 cm läbimõõduga keraõisikud. Aastatel 1996-1997 pakutigi sorti Lätis nime all 'Hodji-obi-Garm’. Sort on saanud 1997. aastal rahvusvahelise auhinna T. G. A.-B. C. 1.50 EUR (23.47 EEK)

  23. Allium strictum VS 93-168 (spont. Magadan, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1993), sirge lauk VS 93-168 (Magadan). 30 cm kõrgune vars kannab juunis-juulis kellukjatest õitest koosnevat poolkerajat ülitihedat roosat väikest õisikut.. „Flora Europaea” loeb seda liiki vaid joonlaugu sünonüümiks, vene botaanikud aga iseseisvaks liigiks. Lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni. Taimed (VS 93-168) tõi Magadanist siia 1993. aastal nn. Balti ekspeditsioon koosseisus Mart Veeruse ja Arnis Seisums. Päike. Parasniiske kuni kuiv muld. 3 EUR (46.94 EEK)

  24. Allium tauricola ARJJ 5259 (spont. Turkey, Erciyas Dagi, above Kayseri, 2000-3000 m), tauruse lauk ARJJ 5259. Vaid 5 (10) cm kõrguse taime juuni lõpus ja juulis õitsevad kellukjad purpurroosad valge servaga õied on koondunud lamedasse 1,5-2,5 cm läbimõõduga õisikusse. Sibul annab 2-3 niitjat lehte. See on vist minu kollektsiooni kõige madalam lauk. Pakutavad sibulad partiist ARJJ 5259 on korjatud Jim ja Jenny Archibaldi poolt Türgist Erciyas Dagist, Kayserist 2000-3000 m kõrguselt. 4 EUR (62.59 EEK)

  25. Allium tuberosum (spont. Ussuriisk, Primorskiy kray), mugullauk Ussuriiskist. Võrkja kestaga sibulad kinnituvad risoomile. Liik pärineb Kirde-Hiinast, kuid kultuuris kasvatatav tetraploidne (2n = 32) variant on metsistunud Lõuna-Hiinas, Kaug-Idas, Jaapanis, Indias ja Nepalis. 25-60 cm kõrguse laugu valged tähtjad õied on augusti lõpus ja septembris koondunud poolkerajatesse või lamedatesse 5 cm läbimõõduga õisikutesse. Lehestik jääb roheliseks kevadest sügiseni. Oma väga sarnasest lähisugulasest lõhnavast laugust (A. ramosum) õitseb ta kuu aega hiljem. Talub ka varju. Euroopas kasvatatakse mugullauku valgete lõhnavate õite pärast ilutaimena, Hiinas ja Jaapanis on ta aga tähtis köögiviljataim hiina laugu ehk kiu tsai nime all (siiski pole see ehtne hiina lauk jiao tou). Salatina on teda seal kasutatud juba sajandeid. Mugullaugu taimed sain Kalle Kruusilt, kellele nad saadeti Ussuriiski loodusest 1988. aasta sügisel. 0.85 EUR (13.30 EEK)

  26. Allium ursinum (spont. Estonia, Läänemaa, Puhtu peninsula, collector Tallinn BG 1962), karulauk Puhtust. Kuni 40 cm kõrgusel kolmekandilisel varval on mais-juunis 5-20 tähtjast puhasvalgest lõhnavast õiest koosnev kuni 6 cm läbimõõduga kerajas õisik. 2-3 söödavat lamedat rootsulist lehte sarnanevad maikellukese (piibelehe) omadele. Lehestik kuivab suve teisel poolel. Eesti looduskaitsealune taim ja Eesti Punase Raamatu tähelepanu vajava (ohust pääsenud ehk 4. kategooria) liik kasvab meil paiguti salu-, leht-, sega- ja okasmetsades. Poolvarjuline kasvukoht, kasvab ka puujuurtel. Lisaks ilule on karulauk ka tervistav toidutaim, millel süüakse nii sibulaid kui ka meeldivalt maheda maitsega mahlaseid lehti. Viljad eemaldada, muidu võib isekülvi tõttu aias kergesti metsistuda. Pakun 1962. aastal Puhtult korjatud taimi. 0.30 EUR (4.69 EEK)

  27. Allium validum, soolauk. 50 cm. Õitseb juulis valgete kuni roosade õisikutega. Lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni. Päike. Märg kuni parasniiske muld. Taim on nii uudne, et tal puudub seni isegi kinnitatud ametlik eestikeelne nimi. 2.50 EUR (39.12 EEK)

  28. Allium wallichii (spont. Bhutan, Edinburghist), nepaali lauk. Augustis ja septembris 30-75 cm kõrgusel 3-kandilisel varrel paiknev püstine 3-7 cm läbimõõduga lame õisik koosneb arvukatest pikaraolistest tähtjatest tumedatest punakaspurpursetest (punakaslilladest) õitest, mille õielehed käänduvad hiljem taha. Arvukad 2 cm laiused lehed on kiiluga. Taim laieneb veidi ka maa-aluste võsunditega. Liik kasvab Tiibetis, Hiinas, Nepalis, Sikkimis, Bhutanis, Indias ja Myanmaris (Birmas) 2300-4800 m kõrgusel mägedes. Meil on ta osutunud väga külmakindlaks. Mussoonvihmade piirkonnast pärinev hilise õitseajaga taim sobib suurepäraselt meie oludesse, eriti aia niiskemasse ossa. Päike. Parasniiske kuni niiske muld. Enno Zuppinguga saime Buthani Kuningriigist pärinevad taimed 1994. aastal Arnis Seisumsilt, kes omakorda sai need Edinburghist. Lehed jäävad roheliseks kevadest sügiseni. 3 EUR (46.94 EEK)

  29. Anemone nemorosa 'Blue Bonnet' (T. Smith), võsaülane ‘Blue Bonnet’. Hilise õitseajaga sort on siniste 2,5-3 cm läbimõõdus õitega. Võsaülased on metsataimed, mis armastavad niiskust kuni parasniiskust. Võsaülased soovitan istutada sinna, kus on läheduses kasvavate lehtpuude või –põõsaste juuri, siis ei ründa neid hävitavad seenhaigused. 2.50 EUR (39.12 EEK)

  30. Anemone nemorosa 'Green Dream', võsaülane 'Green Dream’. Valge õis aprillis on huvitava väikese tumerohelise tiheda õiesüdamikuga, mis hiljem välja arenedes osutuvad rohelisteks lehtedeks! Algul imeilus, hiljem lihtsalt imelik (selle poolest, et lehetutt võib välja kasvada otse õie südamest!). Kõrgus 15 cm. 3 EUR (46.94 EEK)

  31. Anemone nemorosa 'Maret' (Taavi Tuulik 2000, spont. Estonia: Hiiumaa, Kassari; syn. A. n. 'Hiiumaa Semidouble’), võsaülane 'Maret’. Taavi Tuulik nimetas sordi 2000. aastal Maret Vähejausi auks, kes nende taimede kasvukoha 1986. aastal Hiiumaal Kassaris avastas ja sealt ka esimesed taimed aeda tõi. Pooltäidisõie (tupplehti on palju) välimiste tupplehtede roheline paksenenud tipulaik võib muutuda leheks. 4 EUR (62.59 EEK)

  32. Anemone nemorosa 'Mart's Blue' (Janis Rukšans, Mart Veerus 1997), võsaülane 'Mart's Blue’. Lätis nimetatud sordi 20 cm kõrgused taimed on hiliste tumesiniste õitega. Lehestik säilib suhteliselt kaua. Sort on Eestis vähesel määral liikvel vale nime Anemone caucasica all. Varjutaim. 4 EUR (62.59 EEK)

  1. Anemone nemorosa 'Monstrosa', võsaülane 'Monstrosa'. Võsaülase rohelise-valgekirjus monstrumõies on rohelised varrelehed ja valged kroonlehed lähistumise tõttu segunenud nii, et pole aru saada, kus lõpeb õis ja kus algavad lehed. 20 cm, aprill-mai. Poolvari. 4 EUR (62.59 EEK)

  2. Anemone nemorosa 'Pink Delight', võsaülane 'Pink Delight'. Roosa täidisõis. 5 EUR (78.23 EEK)

  3. Anemone nemorosa 'Royal Blue' (C. G. van Tubergen pre-1915), võsaülane 'Royal Blue'. 20-25 cm kõrgusel peenikesel, kuid jäigal varrel paiknev 2-2,5 cm läbimõõduga keskmise suurusega sügavsinine (violetne) õis on seljalt heledam ja purpurse varjundiga. Kõigist võsaülase sortidest peetakse tema õit kõige tumesinisemaks. Lehestik on tumeroheline. 3 EUR (46.94 EEK)

  4. Arisaema amurense 'Olga' (Sulev Savisaar 2009; spont. Primorski krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1985), amuuri tulivõhk 'Olga'. Primorje kraist Olgast saadud madalapoolse variandi kandelehe tipuosa on seest üleni tumepurpurne. Looduses eelistavad leht- ja segametsades kasvavad aarumiliigid viljakaid ja aluselisi, vett hästi läbilaskvaid huumusrikkaid muldi. Poolvari, parasniiskus (märga mulda ei taha!). 5 EUR (78.23 EEK)

  5. Arisaema amurense (from Tallinn Botanic Garden), amuuri tulivõhk Tallinna Botaanikaaiast. Tallinna Botaanikaaia variant on suhteliselt tugevakasvuline. 4 EUR (62.59 EEK)

  6. Arum elongatum subsp. elongatum, piklik aarum (leiukohata). Musta mere ümbruse niisketes hõredates lehtmetsades kasvav mugulaga 30 cm kõrgune külmakindel "kalla" hakkab õitsema juunis 15-30 cm pikkuse ja kuni 10 cm laiuse tume-purpurpunase sametise tõlviku kandelehega (”õiega”). Õisiku lõhn on ebameeldiv. Mugulapesade liigsel tihenemisel võivad "õied" liigselt odajate lehtede varju jääda. Hilissuvel peale lehtede kuivamist ehib taim aeda säravpunastest marjadest tõlvikutega. Poolvari, vett hästi läbilaskev parasniiske viljakas aluseline muld. Märga maad ei taha! Pakun teadmata leiukohaga mugulaid. 4 EUR (62.59 EEK)

  7. Arum maculatum (spont. mnt-s Kobuletti near Batumi), tähniline aarum Kobulettist. 15-40 cm kõrguse külmakindla “kalla” 5-25 cm pikkune ja kuni 10 cm laiune tõlviku kandeleht („õis”) on mais-juunis purpurset värvi. Hilissuvel säravad oranžikaspunased tõlvikud (vilikonnad). Liik kasvab Euroopa ja Kaukaasia lehtmetsades ja metsaservades. Poolvari, parasniiske muld. Pakun Arnold Hannusti poolt Musta mere rannikult Batumi lähistelt Kobuletti mägedest korjatud punaka õisiku kandelehega taimi. Õitseaeg on lühike. 2 EUR (31.29 EEK)

  8. Arum maculatum (spont. Krasnodarskiy kray, Oktrjabskiy raion, vill. Enem, collector Viktor Koroljov 1985), tähniline aarum Enemist. Krasnodari kraist Enemi küla lähedalt korjatud taimed on valgete õisiku kandelehtedega. 2 EUR (31.29 EEK)

  9. Arum maculatum (spont. Stavropol. krai, Pjatigorsk, collector Arnold Hannust 1986), tähniline aarum Pjatigorskist. Arnold Hannust korjas 1986. aastal Kaukaasiast Stavropoli kraist Pjatigorskist rohekaslilla (alaosas lillama, ülaosas rohelisema) õisiku kandelehega taimi. Lehed on valkjate tähnidega. 2 EUR (31.29 EEK)

  10. Brimeura amethystina (syn. Hyacinthus amethystinus), sinine jaanihüatsint. Kuni 30 cm kõrgusel varval on juunis kohevas ühekülgses õisikus kuni 25 veidi üle 1 cm pikkust sinist kitsaskellukjat õit. See vähenõudlik hea paljunemisega liik kasvab Püreneede (Hispaania ja Prantsusmaa) ning Jugoslaavia loodeosa mägiaasade veidi aluselises ning ka suvel parasniiskeks jäävas huumusrikkas mullas. 0.15 EUR (2.35 EEK)

  11. Brimeura amethystina ‘Alba’, sinine jaanihüatsint ‘Alba’. Nagu eelmine, kuid õied on valged. 0.15 EUR (2.35 EEK)

  12. Colchicum 'Autumn Herald' (Ingwersen), sügislill 'Autumn Herald’. Septembris 15 cm kõrgustel väljast purpurvioletsetel, seest purpursetel õitel on suur valge põhjalaik ning kollased tolmukapead. 2 EUR (31.29 EEK)

  13. Colchicum autumnale, harilik sügislill. Augusti lõpust oktoobrini tekkival 1-6 suhteliselt väikesel (krookusega võrreldes väga suurel!) lillakasroosal õiel valget põhjalaiku pole. Euroopa niisketel niitudel kasvava liigi looduslik levila ulatub ka Eestisse. Meil looduskaitse all olev liik kuulub Eesti Punase Raamatu 2. kategooriasse ehk ohualtide (väheneva arvukusega) liikide hulka, olles kõige ohustatum looduslik Eesti sibullill. 2 EUR (31.29 EEK)

  14. Colchicum byzantinum (syn. C. autumnale var. major hort.), bütsantsi sügislill. Varajase (septembri esimesel poolel puhkeva) viljatu aedhübriidi üheks esivanemaks on olnud Türgis looduslikult kasvav kiliikia sügislill (C. cilicicum). Üks mugulsibul võib anda kuni 20 heleroosat laialt avatud ilma valge põhjalaiguta 10 cm kõrgust õit. Vähenõudlik ja õierikas aedliik. 2 EUR (31.29 EEK)

  15. Colchicum cilicicum, kiliikia sügislill. 3-10 meelõhnalist 10 cm kõrgust lehterjat kuni kellukjat lillakaspurpurset nõrga maleruuduga õit on avatud septembri teisel poolel ja oktoobris. Bütsantsi sügislille (C. byzantinum) üheks esivanemaks olev Türgis, Süürias ja Liibanonis looduslikult kasvav liik erineb tollest aedliigist tumedamavärviliste õite, kitsamate õielehtede ja hilisema õitseaja poolest. 2 EUR (31.29 EEK)

  16. Colchicum 'Daendels’ (Messrs Zocher & Co.), sügislill 'Daendels’. 15 cm kõrgused septembris puhkevad laiade ümardunud naastudega kerajad (veidi aheneva tipuga) kahvatulillad õied on seest maleruudulise vööndiga ja meenutavad sibullilleregistri arvates sorti 'Autumn Queen’. Ruudulisust pole märganud, kuid sort on üks kõige varajasemaid. 1 EUR (15.65 EEK)

  17. Colchicum giganteum, hiid-sügislill. Rikkalikult õitsevate ja hästi paljunevate võimsate taimede laialt avatud (lailehterjad) enam-vähem ühevärvilised, heledad (kahvatulillad) tugevate õieputkedega väga suured õied on sügislille perekonnas kõige pikemad (25 cm) ning puhkevad hilja, tavaliselt septembri teisel poolel. Liigi kultuuri viidud Maximilian Leichtlin sai teadmata päritoluga mugulsibulad 1890. aastal taimeküttide käest, kes korjasid need kusagilt Kurdistanist. Liik sai kuulsaks, kui talle omistati (C. illyricum superbum eksitava nime all) 1916. aastal Kuningliku Aiandusseltsi auhind. Liigikirjeldusele vastavate tunnustega hiid-sügislille taimed leiti hiljem kasvamas Türgi kirdeosas Ziganadagis asuvas Zigana mäekurus Trabzoni lähedal kauni sügislille (C. speciosum) levilas. Tänapäeval loevadki botaanikud hiid-sügislille vaid kauni sügislille sünonüümiks (liigisiseseks variandiks või pisiliigiks). 2 EUR (31.29 EEK)

  18. Colchicum 'Gracia’ (P. Visser Czn. 1974), sügislill 'Gracia’. Laialt avatud suure valge südamikuga helepurpursed (lillakasroosad) 20 cm kõrgused õied puhkevad septembri algul. 2 EUR (31.29 EEK)

  19. Colchicum laetum, ere sügislill. 1-3 10-15 cm kõrgust roosakat või purpurset ilma valge põhjalaiguta õit puhkevad varakult septembri algul. Õielehed on kuni 4 cm pikkused. Liik on lähedane harilikule sügislillele (C. autumnale), kuid kasvab Volga- ja Donimaa, Dagestani ja Põhja-Kaukaasia steppides. 2 EUR (31.29 EEK)

  20. Colchicum 'Lilac Bedder’ (P. Visser Czn. 1974), sügislill 'Lilac Bedder’. Septembris avanevad helepurpursed õied on seest violetsed ja valge põhjalaiguga. 2 EUR (31.29 EEK)

  21. Colchicum 'Lilac Wonder’ (Zocher & Co, enne 1926), sügislill 'Lilac Wonder’. Sort on aretatud hiid-sügislille ja aednike Bornmülleri sügislille ristamisest (C. giganteum × C. bornmuelleri hort.). Septembri algul puhkevad suured, ilma valge põhjalaiguta õied on 20 cm kõrgused, pikkade lillakasroosade kitsaste õielehtedega ning väga nõrga maleruudustusega. Õieputk on väga pikk. Õitseb rikkalikult. . 2 EUR (31.29 EEK)

  22. Colchicum 'Rosy Dawn’ (Barr & Sons, enne 1972), sügislill 'Rosy Dawn’. Valge põhjalaiguga ning kerge maleruudustusega 20 cm kõrgused sügav-roosakaslillad tugevakoelised õied õitsevad alles oktoobris. 2 EUR (31.29 EEK)

  23. Colchicum speciosum 'Huxley’ (R. O. Backhouse, enne 1953), kaunis sügislill 'Huxley’. Suurte õite purpursed õielehed on tugevad, väga laiad ja ümardunud. E. A. Bowles'i arvates on õis peaaegu sama tume nagu kauni sügislille sordil 'Atrorubens’. Ka "jalg" (õieputk) on lilla. Lehed on suured. 2 EUR (31.29 EEK)

  24. Colchicum speciosum 'Ordu’ (N.Turkey, provence Ordu, 1300 m, selection from M & T 4378), kaunis sügislill 'Ordu’. Tumeroheliste läikivate lehtedega, 20 cm kõrguste kellukjate roosakasvioletsete ja laia valge põhjalaiguga septembri algul puhkevate õitega vastupidav sort on Põhja-Türgist Ordu provintsist 1300 m kõrguselt B. Mathew ja J. Tomlinsoni poolt 1965. aastal korjatud materjalist välja valitud kloon M & T 4378. 2 EUR (31.29 EEK)

  25. Colchicum speciosum 'Turkey’ (Hoog 1980), kaunis sügislill 'Turkey’. Erinevused sordist 'Ordu’ on nii ebaolulised, et neid sorte on minu arvates võimatu eristada. Janis Rukšans peab sorti väga varajaseks, kuid seda on ka 'Ordu’. 2 EUR (31.29 EEK)

  26. Colchicum speciosum var. bornmuelleri hort. (syn. Colchicum bornmuelleri hort.), aednike Bornmülleri sügislill. Kollaste tolmukapeadega aednike Bornmülleri sügislillel pole midagi tegemist ehtsa lillade tolmukapeadega Bornmülleri sügislillega. Tegu on lihtsalt ühe konkreetse kauni sügislille väga varajase ja suure variandiga. Tema mugulsibulad alustavad juurdumist muudest sortidest tunduvalt varem. 1 EUR (15.65 EEK)

  27. Colchicum 'The Giant’ (syn. C. 'Giant’; Zocher & Co., enne 1926), sügislill 'The Giant’. Sort on saadud hiid-sügislille ja aednike Bornmülleri sügislille ristamisest (C. giganteum × C. bornmuelleri hort.). Normaalse tumedusega helevioletsed õied on laia valge südamega ning kahvaturohelise pika õieputkega. See hiline õitseja puhkeb oktoobris. 2 EUR (31.29 EEK)

  28. Colchicum 'Zephyr’ (P. Visser Czn. 1985), sügislill 'Zephyr’. Septembri algul puhkevad 20-25 cm kõrgused sihvakad purpursed õied on väga väikese tähtja rohekasvalge põhjalaiguga. 2 EUR (31.29 EEK)

  29. Colchicum 'William Dykes’, sügislill 'William Dykes’. Maailma aianduses vähe levinud sordi septembris puhkev 15 cm kõrgune kahvatulilla õis on väikese tähtja rohekasvalge põhjalaiguga. Õis ei avane pärani. 2 EUR (31.29 EEK)

  30. Corydalis gracilis VS 93-144/145 (syn. C. bracteata var. gracilis; spont. spont. Krasnojarsk, raion Yemelyanovo, nature reserve Stolby, collectors Mart Veerus & Arnis Seisums 1993), nõtke lõokannus VS 93-144/145. Tartu botaanikute Ledebouri ja Buschi poolt nimetatud ja kirjeldatud 15 cm kõrgune taim on välimuselt küllalt sarnane kattelehise lõokannusega (C. bracteata), kuid tema vars ei kasva mugulast otse üles, vaid küljele, moodustades maa all väikese lisamugula ning alles sellest kasvab üles püstine vars. Ka on nõtke lõokannuse taim väiksem ning õisikus vähem õisi, kuid see-eest on helekollased õied mais laiema huulega. Krasnojarski ja Irkutski oblastis ning Sajaanides kasvava liigi levila jääb kattelehise lõokannuse omast ida poole ning levilatel kattuvaid alasid pole. Liik viidi maailmas esmakordselt kultuuri 1993. aastal, mil 2 meest: Mart Veerus ja Arnis Seisums (Balti ekspeditsioon) korjasid taimi (VS 93-144 ja VS 93-145) liigi klassikalisest leiukohast Siberist Krasnojarski kraist Stolbõst. Kõik läänemaailma aianduses seni kasvatatavad nõtked lõokannused ongi nende korjatud. 12 EUR (187.76 EEK)

  31. Corydalis solida ‘White Knight’ (Janis Rukšans 1997), harilik lõokannus ‘White Knight’. See hiline sort on kaunilt lõhestunud lehestikuga ning tihedates kobarates asuvate valgete õitega. Lätlaste väide taime suurekasvulisusest ei vasta tõele, sest nende kasvatatav Hollandist saadud algmaterjal on pigem madalakasvuline. Hollandlane van Eeden saatis 1991. aastal Janis Rukšansile mugulad nime all C. solida alba, praeguse sordinime andis neile hiljem Janis. 4 EUR (62.59 EEK)

  32. Crocus flavus subsp. dissectus LST 069 (syn. Crocus mouradii, coll. in light Pinus brutia forest between Denizli and Korkuteli; Turkey), kuldkollase krookuse lõhestunud alamliik. Alamliik kasvab vaid Lääne-Türgis. Tüüpalamliik (C. flavus subsp. flavus) pole mul aias kunagi kaua vastu pidanud, kuid subsp. dissectus on osutunud hämmastavalt vastupidavaks ja ka suhteliselt heaks vegetatiivseks paljunejaks. Tüüpalamliigist eristab teda veidi lühem õieleht ning emakakaela jagunemine 6-15 haruks (tüüpalamliigil vähe jagunenud). LST = Latvian (Janis Ruksans, Arnis Seisums) Swedish (Henrik Zetterlund, Gerben Tjerdsma) Turkey Expedition (Latvian, Swedish Turkey Trip 2005). 8 EUR (125.17 EEK)

  33. Crocus gargaricus subsp. herbertii MP-81/3a (syn. Crocus herbertii; spont. Ulu-Dag mnt. range in NW Turkey), gargari krookuse võsunditega alamliik MP-81/3a. 5 cm kõrgune aprillis puhkev kõige oranžima õiega krookus. Oranž värvitoon on ilmastikust olenevalt igal kevadel veidi erinev. Kasvab Türgi mägedes niisketel karjamaadel ja hõredates männimetsades, kus muld kunagi läbi ei kuiva. Antud sibulad on korjatud 1981. aastal Rolf Mertensi ja Erich Pasche poolt Türgi loodeosast Uludagi mäestikust. Meil vajab päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat niisket kuni parasniisket mulda.Sibulad on looduslikult väga väikesed. 2.50 EUR (39.12 EEK)

  34. Crocus tommasinianus CE&H 534 (coll. in Bosnia-Herzegovina, near Trebinje in 1982), dalmaatsia krookus CE&H 534. Mugulsibulad õierikkast ja hästi kasvavast asurkonnast korjati 1982. aastal Bosnia-Hertsegoviinast Trebinje lähedalt 3 mehe poolt, kelleks olid Paul Christian, Dave Elliott ja Antoine Hoog. Varem oli mul ka heledaid lavendlivärvi taimi, nüüd on jäänud vaid tumedapoolsed sinakaslillad. 0.40 EUR (6.26 EEK)

  35. Crocus vernus subsp. albiflorus, kevadise krookuse valgeõieline alamliik. See alamliik on tüüpalamliigist (C. vernus subsp. vernus) väiksemate õitega ja tema looduslik levila on nihutatud tollest rohkem lõunasse ja läände. Kasvab Euroopa alpiniitudel sulava lume lähedal. Pakun Kagu-Saksamaalt Baieri Alpidest pärinevaid seemnest üles kasvatatud mugulsibulaid. 1 EUR (15.65 EEK)

  36. Crocus vernus ssp.vernus var. heuffelianus 'Albus', valge Heuffeli krookus. Kui tavaliselt reedavad valge Heuffeli krookuse iseloomulikud kahvatusinised linnukesed kroonlehtede tipus, siis sellel minu aias isekülvist tekkinud variandil on õied puhasvalged, nii et isegi enam linnukesi pole säilinud. Õied on suured nagu kevadisel krookusel (C. vernus), õitsevad vara ja rikkalikult. 1 EUR (15.65 EEK)

  37. Crocus vernus subsp. vernus Heuffelianus-rühm 'Wildlife' (Janis Rukšans 1999, registrant Janis Ruksans 2008), Heuffeli krookus ‘Wildlife’. Ümardunud hele-lillakaspurpursed õied on veidi tumedamate tippudega. Õis on teistest sama seemnekupra sortidest (‘Brian Duncan’ ja ‘National Park’) heledam. Kõik nad on saadud Heuffeli krookuse ristumisest mingi suureõielise kevadise krookuse (C. vernus) sordiga. 4 EUR (62.59 EEK)

  38. Crocus vernus subsp. vernus var. scepusiensis (C. scepusiensis) (spont. raised from seeds collected in S Poland, received from Krakow Botanical Garden), põhjakrookus. Väga sarnasest siledaneelulisest Heuffeli krookusest (Crocus vernus subsp. vernus Heuffelianus-rühm) erineb põhjakrookus vaid karvase neelu poolest. Teisend kasvab Poolas ja Slovakkias ning Krakovi leiukohad on krookuse perekonna kõige põhjapoolsemad. Põhjakrookus talub põuda paremini kui Heuffeli krookus, seetõttu (ehkki eelistab poolvarju) sobib ta ka kuivematesse päikeselistesse kohtadesse. 1 EUR (15.65 EEK)

  39. Crocus versicolor JMH 82-15 (spont. S France, dept. Var, Maritime Alps), erivärviline krookus JMH 82-15. Aprillis mugulsibulast puhkevad 1-2 valget, lillat või purpurset õit on tavaliselt välisküljelt tugeva purpurse triibustusega, harvem seljalt kollakad. Aias kergelt kasvatatav, vastupidav ning vegetatiivselt ja ka seemnetega hästi paljunev liik. Pakun Lõuna-Prantsusmaalt Ranniku-Alpidest Vari provintsist 800-900 m kõrguselt segametsast Jeannine ja Michael Hoogi poolt 1982. aastal korjatud väga jõulisest ja väga varieeruvast asurkonnast pärinevaid mugulsibulaid (JMH 82-15). Õite värvused on tõepoolest väga erinevad, varieerudes valgest tumelillani, iga taim on eri värvi, nagu liiginimigi ütleb. Seetõttu ei pruugi saadud mugulsibul anda üldse sellist õit nagu pildil. 1.60 EUR (25.03 EEK)

  40. Eremurus fuscus, ruuge rohtlaliilia. Rohtlaliiliad on suursugused taimed, mille tugeval varval paiknev pikk ja tihe, harunemata õisik on nagu pikk püstine värvikas rebasesaba. Nende juurikad on kaheksajala kujuga ja võivad saavutada väga suured mõõtmed. Kehvade kuivade kasvukohtade taimedena ei sobi rohtlaliiliad meie kliimasse niiskustundlikkuse tõttu. See Tian Shani mägedes kasvav liik on erand, keda ei näi aias miski häirivat. Annab ka ohtrat isekülvi. Kõrgus kuni 1,7 meetrit. Juunis pikka kitsasse ruljasse õisikusse koondunud suhteliselt tagasihoidlikke rohekaskollaseid, pruuni servaga õisi ilmestavad pruunikasoranžid tolmukad. Päike, kuivem kasvukoht. 8 EUR (125.17 EEK)

  41. Erythronium sibiricum subsp. sibiricum, siberi koerahammas (tüüpalamliik). Aprillis-mais kahe punakaspruunide laikudega lehe kohal kuni 30 cm pikkusel varrel puhkev kollaste tolmukatega roosakaslilla suur õis pikkusega kuni 5,5 cm meenutab poti-alpikanni õit, kuna õie avanemisel käänduvad õielehed järsult tagasi. Lehed on kaunite punakaspruunide laikudega. Liik kasvab Siberis (Altai ja Sajaani mägedes), Kasahstanis, Loode-Hiinas ja Mongoolias. Aias võiks neid väga külmakindlad metsataimi kasvatada võimalikus jahedas kohas parasniiskel mullal, näiteks kiviktaimla põhjanõlval. Imelikul kombel seda perekonna kauneimat ja vastupidavaimat liiki Lääne aianduses peaaegu ei tuntagi, tema võrratutest sortidest rääkimata. 8 EUR (125.17 EEK)

  42. Filipendula vulgaris (F. hexapetala) 'Multiplex' (syn. 'Flore Pleno', 'Plena'), täidisõieline angerpist (angerpist 'Multiplex'). Meie kodumaine 30-80 cm kõrgune sulgjate lehtede ja valgete õisikutega juunis-juulis õitsev taim kasvab Põhja- ja Lääne-Eesti loodudel ja loomännikutes. Siin pakun tema täidisõielist sorti (pole Eestis tekkinud). Kasvab kuival lubjasel mullal. 2 EUR (31.29 EEK)

  43. Fritillaria acmopetala 'Baba Dag' (coll. SW Turkey, Baba-Dag mnt., near Fethie), terav püvilill 'Baba Dag'. See tüüptaimedest kõrgekasvulisem ja varem õitsev variant on korjatud tšehhide poolt Edela-Türgist Baba Dagi mäestikust Fethie lähedalt. Õitseb mais. Paljuneb arvukate tütarsibulatega kiiresti. Päike, viljakas, hästi vett läbi laskev jaheniiske muld. 2 EUR (31.29 EEK)

  44. Fritillaria camschatcensis ‘Dwarf’ (Janis Rukšans 2002), kamtšatka püvilill ‘Dwarf’. Lätlane Janis Rukšans sai sibula Pottertoni & Martini firmast ‘Green form’ (rohelise vormi) nime all, kuid rohekat esineb õies vaid kohatise mustrina. Saadud omapärane kuni 40 cm kõrgune variant on väga õierikas, varrel võib olla isegi üle 8 õie. Kui enamasti on kamtšatka püvilille, mida kohalikud elanikud nimetavad “mustaks liiliaks”, õied peaaegu mustad, siis sellel sordil on nad veidi heledamad, tumepruunid ja rohelisekirjud. Janise aias on need taimed palju madalamad (vaid 10-15 cm) kui muud tema poolt kasvatatavad sama liigi variandid, mistõttu ta selle sordi kääbuseks nimetaski. Minu aias on temalt saadud taimed miskipärast umbes poole kõrgemad. 15 EUR (234.70 EEK)

  45. Fritillaria crassifolia subsp. kurdica (garden seedlings), kurdi püvilill (aedseemikud). Kurdi püvilille olen saanud päris mitmetest looduslikest leiukohtadest. Siin pakun nende aedseemikuid, mis ei pruugi olla emataimede välimusega. Umbes 20 cm kõrguse varre tipus ripub maikuus 2-3 rohekat kuni purpurset õit. 3 EUR (46.94 EEK)

  46. Fritillaria meleagris (spont. Latvija, Lielupe, making the northern limit of this species), kirju püvilill Lielupest. 20-50 cm kõrguse varre tipus ripub maikuus laikellukjas tume-lillakaspunane tugeva maleruudulise mustriga õis. Kuna Euroopas kasvab liik looduslikult niisketes metsades, niitudel ja jõgede ääres, siis eelistab ta ka aias suvel jahedat ja niisket mulda, ehkki talub ka kuivust. Kasvab ühtmoodi hästi nii päikese käes kui kerges varjus. Pakun Lätis Lielupe jõe ääres niiskel niidul levila põhjapiiril looduslikult kasvava kirju püvilille sibulaid. 2.50 EUR (39.12 EEK)

  47. Fritillaria meleagris 'Silvi Kihiline' (Sulev Savisaar, Silvi Õnne 2005), kirju püvilill 'Silvi Kihiline'. Sordi on aretanud Silvi Õnne Pärnumaal, mina olin vaid selle nimetajaks. Sel aastal ilmus maailmas esmakordselt müügile täidisõieline kirju püvilill ehkki väga piiratud sibulate arvuga (vaid mõni!) ja hinnaga 100 eurot tükk. Eks see näitab sündmuse sensatsioonilisust! Täielikult täidetud (full double) õie sisemus on maleruuduline lilla, kuid välimised kihid on rohekad. 'Silvi Kihiline' on minu silmis pigem uunikum ja monster kui mingi iludus, sest õie tiheduse tõttu esineb tal vähemalt minu aias pidevalt avanemishäireid. 30 EUR (469.40 EEK)

  48. Fritillaria meleagris 'Silvi Õnne' (Sulev Savisaar, Silvi Õnne 2005), kirju püvilill 'Silvi Õnne'. Teine Silvi Õnne aretis on valge täidisõieline, mis on veelgi haruldasem saavutus. Õie puudused on enam-vähem samad, mis eelmisel. Ka minu enda esimestel täidisseemikutel märkasin sel aastal kahjuks avanemisraskusi. 40 EUR (625.86 EEK)

  49. Fritillaria montana (Ljubljana), mägi-püvilill Ljubljanast. Aprillis-mais ripub üle poolemeetrisel varrel 2 (harvem 1 või 3) munajat (tipust ahenevat) suhteliselt väikest (2-3 cm pikkust), väljast tugeva mustja või purpurpruuni maleruudustikuga kaetud rohekat lõhnavat õit. See Euroopa liik tahab suvise puhkuse ajal jahedat ja kuivemat mulda, kuid kasvab meie niiskes kliimas siiski hästi. Ljublana botaanikaaiast pärinevad taimed kandsid saamisel õrna püvilille (F. orientalis) eksitavat nime. 2 EUR (31.29 EEK)

  50. Fritillaria pallidiflora, kahkjas püvilill. Kuni 60 (80) cm kõrgusel varrel ripub mais ja juuni algul 2-5 suurt 3-5 cm pikkust laikellukjat helekollast õit. Liik kasvab Kasahstanis ja Loode-Hiinas lähisalpiniitude nõlvadel (mägistepis). Aias eelistab kerget varju ning turbast või tavalist jahedat aiamulda, mis suvel läbi ei kuiva. Pakun erineva päritoluga variante. 1.60 EUR (25.03 EEK)

  51. Fritillaria ussuriensis (spont Primorye krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1985-1987), ussuuri püvilill Olgast. Tartu botaaniku Maximowiczi poolt kirjeldatud liigi peenike 50-60 (100) cm kõrgune vars kannab mais 1-2 või rohkemgi rippuvat kellukjat tumepurpurset, tugevalt maleruudulist õit. Õielehed on 2,5-3,5 cm pikkused. Taime ülemised varrelehed (õie kandelehed) on köitraagudega nagu hernel. Liik kasvab Ussuurimaa, Korea ja Hiina kirdeosa niisketel liivastel muldadel, metsas, niitudel ja jõeorgudes. Ta armastab parasniiskust ka suvel. Hiinlastel on ta tähtis ravimtaim. Sain sibulad 1985. aastal Primorje kraist Olgast Ljudmila Kurševalt, kes korjas need sealsest loodusest. 9.50 EUR (148.64 EEK)

  52. Galanthus ‘Atkinsii’ (late 1860s, syn. G. imperati Barr 1875; named by James Allen 1891), lumikelluke ‘Atkinsii’. Kõrge ja varajane taim on väga pikkade välimiste õielehtedega. Inglise aednik James Atkins sai selle lumikellukese 1860-ndate lõpul oma sõbralt. Praeguse nime andis sordile James Allen 1891. aastal. Sordi esivanemateks näivad olevad harilik ja kurruline lumikelluke (G. nivalis × G. plicatus), kuna leheserv on veidi kurruline. 1 tk: 3 EUR (46.94 EEK); 4 tk 6 EUR (93.88 EEK)

  53. Galanthus 'Cordelia’ (H. A. Greatorex, enne 1956), lumikelluke 'Cordelia’. Sort kuulub kurrulisest lumikellukesest (G. plicatus) aretatud Greatorex Doubles-sordirühma, mille täidisõielised sordid on omavahel küllalt sarnased. 'Cordelia’ on oma sordirühma üks hilisemaid sorte. Tema kenad õierosetid koosnevad rohkem kui 20 õielehest. Neist igaühe tipus on suur roheline märk, mistõttu õis jätab seest küllalt rohelise üldmulje. 4.50 EUR (70.41 EEK)

  54. Galanthus elwesii Tuuliku nr. 1, suureõieline lumikelluke Tuuliku nr. 1. Hiidlane Taavi Tuulik on korjanud (kogunud) kohalikke lumikellukese vorme. Nende väärtuseks on pikaajaline kasvamine ja vastupidamine (kohanemine) antud paikkonnas. Antud lumikellukese leidis Taavi Hiiumaalt Kärdlast ning tähelepanu äratas ta X-märgi tõttu (pool sellest on küll väga nõrk, ähmane ja laialivalguv) sisemistel õielehtedel. 0.30 EUR (4.69 EEK)

  55. Galanthus elwesii Tuuliku nr. 3, suureõieline lumikelluke Tuuliku nr. 3. Taavi leidis selle 2 märgiga (üks sisemiste õielehtede tipus ja teine alusel, mis ju ongi tüüpiline suureõielisele lumikellukesele!) lumikellukese Hiiumaalt Käina lähedalt kunagiselt taluasemelt. 0.30 EUR (4.69 EEK)

  56. Galanthus elwesii Tuuliku nr. 2, suureõieline lumikelluke Tuuliku nr. 2. Taavi leidis selle ühe märgiga variandi Hiiumaalt Kärdlast ning nimetas selle ühemärgiliseks suureõieliseks lumikellukeseks (Galanthus elwesii var. monostictus). Kuna roheline märk on nii hiiglaslik, et katab peaaegu kogu sisemiste õielehtede pinna, on minu arvates siin tegu pigem liitunud 2-märgilise variandiga. Minu ettekujutustes peaks monostictus-teisendi puhul üks märk kahest puudu olema. Küsimus on muidugi alati vaieldav. Ehtsad ühemärgilised suureõielise lumikellukese teisendid on välismaal väga kallid, makstes vähemalt 10...15 eurot sibul. Igal juhul on suure rohelise laigu tõttu nr. 2 puhul tegu huvitava ja omapärase vormiga, mis pakuks huvi isegi ülemaailmsel tasemel ja mille võiks vabalt sordiks nimetada (tegelikult ta võibki sort olla, me lihtsalt ei tea ta nime). Lisaks on taim kõrgekasvuline (kõige kõrgem Taavilt saadud lumikellukestest). 2 EUR (31.29 EEK)

  57. Galanthus lagodechianus (syn. G. cabardenis, G. kemulariae, G. ketzkhovelii), lagodehhi lumikelluke. Kuni 20 cm kõrguse taime läikivrohelised 0,5-1 cm laiused lehed on tärgates lamedad ning allküljel kiiluga. Sisemiste õielehtede tipmise sisselõike (sälgu) juures on roheline laik. Lääne aedades oli see väga külmakindel kaukaasia liik kuni 1970. aastani praktiliselt tundmatu, kuid nüüd on tema võidukäik alanud. 1 tk: 9.50 EUR (148.64 EEK), 4 tk: 19 EUR (297.29 EEK)

  58. Galanthus 'Merlin' (James Allen, enne 1891), lumikelluke 'Merlin’. Suurte ja pikkade õite sisemised õielehed on peaaegu üleni tumerohelised, vaid servake on valge. See suureõielise lumikellukese ja kurrulise lumikellukese hübriid (G. elwesii x G. plicatus) on aretatud James Alleni poolt Inglismaal Somerseti krahvkonnas Shepton Malletis 1890-ndatel aastatel. 5 EUR (78.23 EEK)

  59. Galanthus nivalis Sharlockii group (J. Caspary 1868), hariliku lumikellukese Scharlockii rühm. 10-15 cm kõrgusel sordil on tugevasti suurenenud, liigi tüüptaimest 2 korda suurem, lehesarnane, 2 osaks lõhenenud ja seetõttu eesli kõrvu meenutav õie kandeleht (kõrgleht) ning roheline laik välimiste õielehtede tipus. Esineb väikest tunnuste varieeruvust. Sordirühm nimetati 1868. aastal professor Caspary poolt Julius Scharlocki auks, kes leidis taime 1818. a. Reini lisajõe Nahe orust. Looduslikult kasvavad taimed ka Belgia idaosas ja Maasi jõe orus. 3.20 EUR (50.07 EEK)

  60. Galanthus nivalis Tuuliku nr. 4, harilik lumikelluke Tuuliku nr. 4. Taavi Tuulik leidis selle keskmise kõrgusega täidisõielise variandi Hiiumaalt Õunakust. 0.75 EUR (11.73 EEK)

  61. Galanthus nivalis Tuuliku nr. 6, harilik lumikelluke Tuuliku nr. 6. Need väikesed ja haprad taimed kollaka märgiga sisemistel õielehtedel leidis Taavi Tuulik Hiiumaalt Jõe külast. Nii kõhnu (nääpse, kiitsakaid), piitsavart või piibuorki meenutavaid ilmetuid taimi pole tõesti varem näinud. Selles vist nende trump ongi. 1 EUR (15.65 EEK)

  62. Galanthus nivalis Tuuliku nr. 8, , harilik lumikelluke Tuuliku nr. 8. Väiksuse ja nigeluse osas võistleb sort edukalt eelmisega. Taavi Tuulik leidis taimed Hiiumaalt Käinast. Märk sisemisel õielehel on väga hele: valkjaskollane. 1 EUR (15.65 EEK)

  63. Galanthus plicatus (spont. Crimea, city Staryi Krym, collector Nadezhda Poljakova 1985), kurruline lumikelluke Starõi Krõmist. 20 cm kõrguse taime sinihallika varjundiga lehtede serv on järsult allküljele käändunud ehk volditud. Pakun 1985. aastal Starõi Krõmi linna lähedalt Nadežda Poljakova korjatud looduslikke taimi. 2 EUR (31.29 EEK)

  64. Galanthus plicatus ‘Oreanda’ (Janis Rukšans 1995; R 83-, coll. by Janis Rukšans 1983 on Crimean peninsula near village Oreanda, 100 m), kurruline lumikelluke ‘Oreanda’. Sinihallide kurruliste lehtedega taimed on aias jõulise kasvuga. Pakutavad sibulad on Janis Rukšans korjanud 1983. aastal Krimmist Oreanda küla lähedalt 100 m kõrguselt üle merepinna niiskelt metsalagendikult. 3 EUR (46.94 EEK)

  65. Galanthus ‘Straffan’ (syn. G. caucasicus grandis Bowles 1918, G. nivalis grandis), lumikelluke ‘Straffan’. Seda vana aedsorti peetakse hariliku lumikellukese ja kurrulise lumikellukese hübriidiks (G. nivalis × G. plicatus). Sibulast tekib enamasti ka teine, hiljem õitsev vars. Sisemistel õielehtedel on hobuserauakujuline roheline märk. Lehestik on sinihall. Õierikka sordi õitseaeg on väga hiline. Bowlesi andmeil (1918) tekkis sort iseeneslikult Iirimaal Kildare maakonnas Straffanis lord Clarina aias. Sealne ülemaednik Frederick Bedford märkas taime esimesena 1858. aastal. Tema üheks eellaseks peetakse lord Clarina või major Massey poolt Krimmist Tšornaja orust toodud kurrulist lumikellukest (G. plicatus). 2.20 EUR (34.42 EEK)

  66. Galanthus Tuuliku nr. 9, lumikelluke Tuuliku nr. 9. Selle lumikellukese korjas Taavi Tuulik Hiiumaalt Suuremõisa lossi aiast. 0.25 EUR (3.91 EEK)

  67. Gladiolus imbricatus, niidu-kuremõõk. Eestis looduslik, täiesti külmakindel kuni 80 cm kõrgune gladiool aias talvekatet ei vaja. 3 cm pikkused lillakaspunased kaarduvad õied juulis asuvad ühekülgses tihedas 7-10 cm pikkuses ja kuni 12-õielises õisikus. Eesti Punase Raamatu 4. kategooria ehk tähelepanu vajav (ohust pääsenud) liik on meil looduskaitse all. Maailma kõige külmakindlam gladiooliliik eelistab kasvada täispäikeses parasniiskel kuni niiskel mullal. Kui vilju ei eemalda, siis muutub aias isekülvi tõttu umbrohuks. Mugul istutatakse avamaale sügisel. 2.50 EUR (39.12 EEK)

  68. Hepatica nobilis f. alba 'Tamsa' (Sulev Savisaar 1990; spont. Estonia, Tartumaa, vil. Tamsa, collector Sulev Savisaar 1990), harilik sinilill 'Tamsa'. Valgeõieline taim on välja valitud kohalikust loodusest. 10-20 cm. Vari kuni poolvari. Parasniiske muld. 4 EUR (62.59 EEK)

  69. Hepatica transsilvanica (H. angulosa), transilvaania sinilill. Erineb meie kodumaisest 3 hõlmaga sinilillest 5 hõlmaga lehe, suuremate ja varasemate siniste õite poolest. Kasvab Rumeenias ungarlastega asustatud Transilvaanias. Varju- ja poolvarjutaim. 4 EUR (62.59 EEK)

  70. Hepatica transsilvanica 'Rosea' (since 1896), ), transilvaania sinilill 'Rosea'. Õied on kahvatulillad ehk roosad. 15 cm. Vari ja poolvari. Parasniiske muld. 4 EUR (62.59 EEK)

  71. Hyacinthoides hispanica ‘Sky Blue’ (J. Valkering, umbes 1906), hispaania ebahüatsint ‘Sky Blue’. Siniste õitega hiline juunis õitsev suureõieline võimas sort. 0.35 EUR (5.48 EEK)

  72. Hyacinthoides hispanica 'White Triumphator’ (J. Valkering, enne 1944), hispaania ebahüatsint 'White Triumphator’. Valged õied on tugevas õisikus. 0.35 EUR (5.48 EEK)

  73. Iridodictyum (Iris) hybrids mix, hübriidsete võrkiiriste segu (McMurtrie hübriidid). Läänes pole võrkiirise ladinakeelset perekonnanime Iridodictyum enamasti omaks võetud ning kasutatakse selle asemel laiamahulist Iris nime. Läänlaste tegemisi tsiteerides kasutan ajutiselt ka ise siin nende nimepruuki. Kanada iirisearetajal Alan McMurtriel õnnestus 1989. aastal teha rida õnnestunud ristamisi eri liiki võrkiiriste vahel. Üheks ristlusvanemaks oli Iris sophenensis (Iris histrioides var. sophenensis), millel eestikeelne nimi veel puudub, teiseks aga Danfordi võrkiiris. Saadud hübriidid (Iris sophenensis x danfordiae) alustasid 5 aastat hiljem (1994) õitsemist. Hübriidide sisemised (püstised) 2-2,5 cm pikkused õielehed olid väga kitsad: vaid 0,3 kuni 3 mm. Selle tunnuse olid nad pärinud Danfordi võrkiiriselt, millel on vaid lühikesed harjasetaolised sisemised õielehed. Võrdluseks: hariliku võrkiirise (Iris reticulata) sisemised õielehed on 7-10 mm laiused. Hiljem tegi Alan võrkiiristega veel tuhandeid ristamisi, saades palju huvitava õievärvusega ja õiekujuga vorme. Olen neid arvukaid sorte Lätist tellinud, kuid nagu kiuste on just minu ühtedeks lemmikuteks olevate võrkiiriste puhul sealt saadud ligi pooled sordid valedeks osutunud, olles samas siiski McMurtrie aretised. Neid pakungi teile seguna. 1 EUR (15.65 EEK)

  1. Iridodictyum reticulatum ‘Velvet Smile’ (87-CQ-3; Alan McMurtrie; syn. Iris reticulata ‘Velvet Smile’), harilik võrkiiris ‘Velvet Smile’ (võrkjas iiris ‘Velvet Smile’). Kanada iirisearetaja Alan McMurtrie ristas Armeeniast Sevani järve äärest pärinevat purpurse õiega harilikku võrkiirist William van Eedeni registreerimata siniseõielise hübriidiga (viimase vanemateks omakorda olid ‘Van Eeden Blue’ × ‘J. S. Dijt’). Tulemuseks oli sügavpurpursete (tumelillade) välimiste õielehtedega ja sinkjaspurpursete sisemiste õielehtedega taim. 4.50 EUR (70.41 EEK)

  1. Iris 'Afrosiab' (Adolf Volfovich-Moler, R. 1998, RB, Iris stolonifera hybrid: I. stolonifera x ‘Mary Frances'), iiris 'Afrosiab'. Tegu pole aediirisega, vaid Eesti aianduses tundmatu Regeliabred-rühma (ingl. k. Regeliabreds, lühend RB) esindajaga. 100 cm kõrgune iirisesort on saadud rüü- ehk arilliiriste Hexapogon-sektsiooni Regelia-alamsektsiooni kuuluva liigi võsundiirise (I. stolonifera) ristamisest kõrge aediirise sordiga 'Mary Frances'. Välimised (rippuvad) kirsipurpursed õielehed on tumedama soonestuse ja pruuni servaga, sisemised (püstised) helepurpursed õielehed aga violetse ja pruuni soonestusega ning laia pruuni servaga. 8 EUR (125.17 EEK)

  2. Iris hoogiana, Hoogi iiris. On koos võsundiirisega (I. stolonifera) ainsad kõrgekasvulised alamsektsiooni Regelia liigid, mida saab edukalt kasvatada meie põhjamaises jahedas ja niiskes kliimas (kolmas liik, Korolkovi iiris nii vastupidav pole). Juurikad (risoomid) moodustavad nii lühikesi jämenenud lülisid kui ka pikenenud peenikesi võsusid – stooloneid. Lehitu 60 cm kõrguse õievarre tipus on mai lõpus ja juunis enamasti 2 suurt taevassinist lõhnavat õit kollase habemega õielehtedel. Õitseb varem enamusest aediirise sortidest, on hea ka lõikeks. Liik kasvab looduslikult Kesk-Aasias (põhiliselt Tadžikistanis, harvem Usbekistanis). 3 EUR (46.94 EEK)

  3. Iris hoogiana f. purpurea, Hoogi iirise purpurne vorm. Looduses või ka sealt korjatud hilisemate aiataimede külvide seas esineb tavaliste siniste kõrval harva ka purpurseid kuni lillasid vorme, mis võivad olla nii heledad kui ka tumedad. Purpursed taimed olen saanud Lätist. 3 EUR (46.94 EEK)

  4. Iris regeliocyclus 'Orion' (Van Tubergen, registered with KAVB, 1960; RC), rüüiiris 'Orion'. Tegu pole aediirisega. See rüüiiris on saadud Korolkovi iirise (kuulub Regelia alamsektsiooni) ristamisest tundmatu Oncocyclus-alamsektsiooni esindjaga. Välimised (rippuvad) punakaspruunid õielehed on purpurse soonestusega, sisemised (püstised) violetjaspruunid õielehed tumedama soonestusega. Risoomid on oranžikaspruunid. On aediiristest varajasem. 4 EUR (62.59 EEK)

  5. Iris regeliocyclus mix nr. 1, rüüiirise segu nr. 1. Olen saanud nimelisi rüüiirise sorte, mis hiljem on osutunud valedeks. Ise ma ilma nimedeta sorte ei taha, kuid kuna need iirised on varajased ja küllalt omapärased, siis pakun neid odava hinnaga teile. Esimene neist (vale-''Tadzhiki Bandit') on veidi suitsjas hele-lillakassinine. 1.50 EUR (23.47 EEK)

  6. Iris regeliocyclus mix nr. 2, rüüiirise segu nr. 2. Teise (vale-'Tadzhiki Eclipse') sordi õis on suitsjas helelilla. 1.50 EUR (23.47 EEK)

  7. Iris stolonifera ARJA 98-04 (coll. in Sino (Sina) valley, S Uzbekistan), võsund-iiris ARJA 98-04. Tartu botaaniku Maximowiczi kirjeldatud Regelia alamsektsiooni kuuluva liigi juurikad koosnevad üheaastastest lühikestest jämenenud paksendustest ning peenematest ja kordades pikematest maa-alustest võsunditest. 50 cm kõrgusel varrel on mai lõpus - juuni algul 2-3 õit läbimõõduga 5-7 cm. Sinkja või pruuni habemega pruunid kuni violetsed õied on alati laiade erk-pruunide servadega (soonevõrgustikuga). Üldmulje õiest jääb pruun lilla laiguga õielehtede keskel. Kitsad lehed kuivavad pärast õitsemist. Liik kasvab Kesk-Aasias Dušanbe ja Samarkandi linnade vahel Zarafšoni ja Turkestani mäestike kivistel ja savistel loode- ja läänenõlvadel ning niisketel mägiaasadel. See ilus liik öitsevat teoreetikute arvates meie jahedas ja niiskes kliimas soojapuuduse tõttu vähe ning hävivat vihmade tõttu, mida tema kodumaal puhkeperioodil pole. Soovitatakse igal aastal välja kaevata ja hilissügisese tagasiistutuseni soojas ja kuivas hoida. Pakun teile Lõuna-Usbekistanist Hisori aheliku edelaossa jäävatest Tšulbairi mägedest Sino (Sina) küla lähedalt 2000-3000 m kõrgusel asuvast Sino (Sina) orust 1998. aastal Janis Rukšansi ja Arnis Seisumsi poolt korjatud risoome. Sealne asurkond on õievärvuselt maksimaalselt varieeruv, nii et korjajatele näis, et kahte ühesugust taime seal polnudki. Nad püüdsid valida vaid endi meelest parimaid. Teoreetikute seisukohtadele vaaatamata on sealsed selle liigi taimed osutunud meie kliimas üllatavalt vastupidavateks, õitsedes avamaal küllalt sageli ja andes mõnikord harva koguni seemneid. 6 EUR (93.88 EEK)

  8. Iris stolonifera 'Brown Standard' (Janis Rukšans 2005, selection from wild material), võsundiiris 'Brown Standard'. Usbekistani lõunaosast Zarafšoni mäestikust Aman-Kutani (praegune Tahta-Karacha) mäekurust Janis Rukšansi poolt välja valitud taimede sisemised (püstised) õielehed on helepruunid ning vaid kitsas keskosa on lilla varjundiga. Sinkjasvalge habe muutub neelus kollaseks. 9 EUR (140.82 EEK)

  9. Iris stolonifera 'Sina Dark’ (Janis Rukšans 2001; ARJA 98-04A; coll. in Sino (Sina) valley, Surxondaryo viloyati, SE Uzbekistan), võsundiiris ‘Sina Dark’. Väga tumedavärviline purpurpruun vorm. Sisemiste (püstiste) õielehtede keskvöönd on selgelt helevioletne. Janis Rukšans ja Arnis Seisums korjasid need taimed Kagu-Usbekistanist Hisori aheliku edelaossa jäävatest Tšulbairi mägedest Sina küla lähedalt 2000-3000 m kõrgusel asuvast Sino (Sina) orust suurte kadakate alt, kus kasvas kõige tumedamaõieline pesa, mida nad eales näinud olid. 10 EUR (156.47 EEK)

  1. Iris stolonifera 'Zwanenburg Beauty' (van Tubergen pre-1969), võsundiiris 'Zwanenburg Beauty'. Helepruunid sisemised õielehed on helevioletse keskvöödiga, tumedamad pruunid välimised õielehed aga tumevioletse keskvöödiga. Risoomid on heleoranžid. Sort näib meie oludesse eriti hästi sobivat, sest mitmel aastal on taim avamaal isegi seemneid andnud. Lätis levitatakse sorti vigase nime 'Zwanenburg Bronze' all. 5 EUR (78.23 EEK)

  2. Iris stolonifera ‘White Flag’ (Janis Rukšans 2005), võsundiiris ‘White Flag’. Peaaegu valged sisemised (püstised) õielehed on pruunide servadega. Välimised (rippuvad) õielehed on neeluosas valged, mujalt lillad pruunide servadega. Habe on valge. Pakutavad taimed korjas Janis Rukšans Usbekistanist Sina küla lähedalt. 8 EUR (125.17 EEK)

  3. Leucojum vernum, kevadine märtsikelluke (leiukohata). Üldtuntud kauni varakevadise suursuguse lille 10-30 cm kõrgusel varrel ripub aprilli algul lumivalge õis, mille iga 2 cm pikkuse õielehe tipus on kollane laik. Lumikellukesest on kevadine märtsikelluke kaunim. Euroopa looduses kasvab ta sega-lehtmetsades pool- või täisvarjus, tihti aga märgades kohtades ojakeste ääres. Ka aias tuleks märtsikelluke istutada lehtpuude ja -põõsaste alla küllalt niiskele kasvukohale. Pakutava variandi algne looduslik kasvukoht pole teada. 0.50 EUR (7.82 EEK)

  4. Lilium 'Ema Süda' (Agnes ja Enno Merivee 1991), liilia 'Ema Süda'. Selle 1,2 m kõrguse poolenisti alla vaatavate punaste õitega Meriveede sordi päästis tädi Miili Otepäält, kes omal ajal selle saamisel oli sordinime ilusti üles kirjutanud ja säilitanud. Sort ilmus minu Eesti sortide küsitluse peale täiesti ootamatult välja 2006. aastal. Õis pole tegelikult nii punane, sest vastu päikest pildistamine on talle liigset sära juurde andnud. 3 EUR (46.94 EEK)

  5. Lilium pensylvanicum (syn. L. dauricum, spont. Primorski krai, Olga, collector Ljudmila Kursheva 1988), dauuria liilia Olgast. Liigi levila ulatub Altaist Kuriilideni. Kuni 120 cm kõrgusel varrel puhkevad juunis-juulis püstised karikakujulised oranžkollased kuni punased õied. Teile pakutavad sibulad on korjanud Ljudmila Kurševa Primorje kraist Olga asula juurest 1988. aastal. Söödavate sibulate ja õitega lubjalembene liik eelistab päikeselist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka poolvarjus ning isegi varjus. 10 EUR (156.47 EEK)

  6. Narcissus radiiflorus (syn. N. angustifolius, N. poeticus subsp. angustifolius), kitsalehine nartsiss. Aias juunikuus umbes poolemeetrisel varval puhkevad lõhnavad puhasvalged 5-6 cm läbimõõduga õied on pisikese kausja (toruja), ainult veerand (0,25) cm pikkuse ja kuni 1 cm laiuse kollase või rohekaskollase lisakrooniga, millel on punane servake. Kitsaid pinnukesi meenutavad õielehe alaosad üksteist servadega ei kata või katavad vaid napilt. Kõik tolmukad on enam-vähem ühepikkused ning ulatuvad osaliselt õiest välja. See väga hiljaõitsev liik pretendeerib koos poeedinartsissiga kõige viimasena õitseva nartsissi tiitlile. 3-4 sinkjat lehte on kitsad (mitte üle 1 cm). Taimed kasvavad Euroopa kesk- ja lõunaosas, ulatudes Šveitsist läbi Balkani Kreekasse, kuid kasvades ka Karpaatides. Tema levilas on poeedinartsissiga osaliselt kattuvaid alasid. Väliselt on kitsalehine nartsiss väga poeedinartsissi (N. poeticus) moodi, kuid botaanikud teevad neil vahet põhiliselt tolmukate, õielehtede ja lisakrooni järgi. Poeedinartsissi tolmukad on erineva pikkusega ja asetsevad 2 reas, kusjuures üks rida ulatub lisakroonist välja, teine aga jääb varjule. Poeedinartsissi õielehed ahenevad alaosas väga järsult ning katavad üksteist alaosas serviti, ka on talle omane liudjas ja lame lisakroon. Rahvusvahelise nartsissiregistri järgi on kitsalehisel nartsissil 4 üksteisest veidi erinevat teisendit. Taimed näivad eelistavat niiskeid kasvukohti. See väga külmakindel ja vähenõudlik liik talub aias isegi kehvi, kuivi ja saviseid muldi. Minu taimed on üles kasvatatud Šveitsist Jura kantonist Porrentruyst saadud seemnetest. Maailmas seda liiki praktiliselt müügiks ei pakuta. 2.80 EUR (43.81 EEK)

  7. Narcissus 'Velasquez' (raiser J. W. A. Lefeber 1977, unregistered; 2 Y-O), nartsiss 'Velasquez'. Sort on silmapaistva erksa oranži lisakrooniga. Õielehed on peaaegu valged, kuid aluselt ja keskosast selge kollase varjundiga. 1 EUR (15.65 EEK)

  8. Ornithogalum balansae (spont. Turkey, Ulu Dag mnt.), Balansa linnupiim Ulu-Dagist. Siin pakutav Türgist Ulu Dagi mäestikust korjatud variant on maailmas laialt levinud Hollandi variandist märksa hilisem õitseja, vähema lehtede arvuga ja pikemate õieraagudega. See aprilli lõpus ja mai algul õitsev variant on siiski linnupiimade seas üks varasemaid õitsejaid. 15 cm kõrgusel varval puhkeb üle 10 lumivalge, laia rohelise seljavöödiga õie. Leht on puhasroheline ja läikiv. Eelistab päikeselist kasvukohta ning liivalisandiga mulda. Erinevalt meie aedades levinud sarik-linnupiimast siin pakutav liik peenikesi sibulaid ei moodusta. 2 EUR (31.29 EEK)

  9. Ornithogalum kotschyanum, Kotschy linnupiim. Tihedatesse lamedatesse õisikutesse koondunud laiade õielehtedega 2,5-3 cm läbimõõduga valged õied õitsevad maikuus peaaegu maapinnal. 15-20 cm pikkuste laiade läikivroheliste lainelise servaga lehtede kodarikud kipuvad õitsemise ajal maadjat õisikut veidi varjama. Sibulad on väga pikakaelalised. Liik on meil avamaal vastupidav. Taimi küll maailma aedades kasvatatakse (lähtunud on nad Uppsala botaanikaaiast), kuid sellenimelist liiki pole ma siiamaani kusagilt botaanilisest kirjandusest leidnud. Erinevalt meie aedades levinud sarik-linnupiimast siin pakutav liik peenikesi sibulaid ei moodusta. 0.30 EUR (4.69 EEK)

  10. Ornithogalum oreoides (spont. N. Caucasus, Krasnodar distr. , Oktrjabskiy raion, near village Enem, collector Viktor Koroljov 1984), mäestik-linnupiim Enemist. 10-30 cm kõrguse taime tihedad õisikud õitsevad juunis. Valged 1,5-2 cm pikkused õielehed on rohelise seljavöödiga. Kitsad (alla 1 cm) läbipaistva servakesega sinihallid lehed on ilma valge kesksooneta. Liik kasvab Bulgaarias, Rumeenias, Ukraina edelaosas ja Põhja-Kaukaasias. Pakun Põhja-Kaukaasiast Krasnodari kraist Enemi külast Viktor Koroljovi poolt 1984. aastal korjatud sibulaid. Erinevalt meie aedades levinud sarik-linnupiimast siin pakutav liik peenikesi sibulaid ei moodusta. 1.50 EUR (23.47 EEK)

  11. Ornithogalum orthophyllum subsp. kochii (syn. O. kochii, O. tenuifolium var. kochii), Kochi linnupiim ehk püstlehise linnupiima Kochi alamliik. Rikkalikult õitsevate 15 (10-30) cm kõrguste taimede juuni algul puhkevates valgetes lamedates õisikutes võib olla üle 20 õie. Välimistel 1-2 cm pikkustel õielehtedel on rohelised seljatriibud. Kitsad renjad lehed on valge kesksoonega. Liik kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Türgis, Kaukaasias, Iraanis ning Marokos. Kochi linnupiim sobib aias asendama sarnase välimusega sarik-linnupiima (O. umbellatum), sest erinevalt sarik-linnupiimast ei muutu ta aias umbrohuks. Pakun teadmata leiukohaga taimi. 1 EUR (15.65 EEK)

  12. Ornithogalum pyrenaicum (syn. O. flavescens), pürenee linnupiim. Jah, see on tõsi, et meie kliimas avamaale sobivate linnupiimade seas leidub üks liik, mille õied pole valged! 100 cm või kõrgema taime väikesed rohelised kuni kollakasrohelised õied on juunis-juulis hõredates püstistes pikkades õisikutes. Liik kasvab Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Marokos, Krimmis, Kaukaasias ja Türgis. 3 EUR (46.94 EEK)

  13. Ornithogalum sp. or cultivar from Tallinn Botanic Garden, linnupiima liik või sort Tallinna Botaanikaaiast. Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Tiia Jaanus, kellelt sibulad 2004. aastal sain, peab neid taimi huvitavaks ja võib-olla isegi tulevaseks sordikandidaadiks (siis pakuksin nimeks 'Tiia'). 20 cm kõrgusel suhteliselt vara (mai lõpus) õitseval taimel on küllalt laiad tugeva valge triibuga lehed. 0.50 EUR (7.82 EEK)

Paeonia, pojeng. Juhul, kui jõuan sel aastal tellijatele sibullilled varem ära saata ja mul jääb septembris veel aega pojenge välja kaevata ja jagada, siis annan välja veel ka eraldi pojengikataloogi.

  1. Polygonatum hookeri (from Himalayan mountains (Sikhim) where it grows at 3000-3300 m height), Hookeri kuutõverohi. Himaalajast Sikkimist (osariik India idaosas Bhutani ja Nepali vahel) 3000-3300 m kõrguselt pärinevad mägitaimed erinevad meile tuntud kuutõverohtudest nagu öö päevast. Vaid 5 cm kõrgused laiu padjandeid moodustavad taimed õitsevad meil mai teisel poolel roosade püstiste laiuvate õitega. See ehtne alpitaim eelistab aluselist (lubjast) mulda ja päikest. 5 EUR (78.23 EEK)

  2. Polygonatum verticillatum, männas-kuutõverohi. Umbes 1 meetri kõrgune või kõrgemgi looduslikult Euroopast Aasiani levinud kuutõverohu liik on iseäralikult kitsaste, männastena paiknevate lehtedega, mis annab talle kuutõverohu jaoks harjumatu välimuse. 1 cm pikkused väikesed valged õied asuvad juunis-juulis tavaliselt 2-3-kaupa kimbus. Punaseid marju tekib septembriks rikkalikult. Eelistab varju ja niisket mulda, siis on ilusam ja võimsam. 3.50 EUR (54.76 EEK)

  3. Puschkinia scilloides ‘Aragats’ Gem’ (Arnis Seisums 1998; spont. Armenia, Aragats, river Kasah, collector Arnis Seisums 1989; syn. 'Vigorous' in Gothenburg BG), harilik puškiinia ‘Aragats’ Gem’. Arnis Seisumsi poolt Armeeniast Aragatsist Kasahi jõe äärest 1989. aastal korjatud variant on lätlaste arvates kasvatatavast tavavariandist veidi suureõielisem, sinisem ja parema õisiku ehitusega. Eelkõige hindan neid kui täpse leiukohaga taimi. Sellest sordist sinisema õiega on vaid minu kasvatatav Eesti sort 'Tiia'. 1.20 EUR (18.78 EEK)

  4. Ranunculus ficaria ‘Collarette’ (syn. R. f. ‘E. A. Bowles’, R. f. ‘Anemoneflora’, R. f. ‘Beamish’s Double’), kanakoole ‘Collarette’. Viljatud täidisõied on anemoonõielised – kroonlehetaolisteks petaloidideks muundunud oranžikad tolmukad moodustavad õie südames kollaste läikivate kroonlehtede keskel tiheda tuti. Suve keskel lehestik kuivab. Kanakoole kasvab poolvarjus, kuid talub hästi ka päikest. Tahab rammusat, aastaringselt niisket mulda. 1.50 EUR (23.47 EEK)

  5. Scopolia physaloides ‘Mulgi Valge’ (syn. Physochlaina physaloides ‘Alba’; Sulev Savisaar, Evi Oja 2008), kobarskopoolia ‘Mulgi Valge’ (kobarjas vullrohi ‘Mulgi Valge’). Mugulja roomava risoomiga 20-25 cm kõrguse kartuli sugulase tihedasse kobarõisikusse koondunud väikesed valged kellukjad õied puhkevad juba aprillis. Lehed kuivavad suvel. Viljandi maakonnas (Mulgimaal) asuvas Evi Oja aias toimus mutatsioon (iseeneslik pärilik muutus), mille tagajärjel on kobarskopoolia taimel tekkinud lilla asemel valge õis (on kaotanud pigmendi tootmise võime). Internetist pole leidnud ühtegi viidet valgeõielise kobarskopoolia olemasolule maailmas! Küllap on taoline taim maailmas esmakordselt kultuuris. Liik (lilla õiega) kasvab Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas ja Kesk-Aasias. Eelistab kasvada poolvarjus niiskel neutraalsel kuni nõrgalt aluselisel huumusmullal. Tulevaseks laiutamiseks tuleb talle peenral varuga ruumi jätta. Pakkumisele läheb vaid väike kogus risoome! 20 EUR (312.93 EEK)

  6. Tulipa 'Gavota' (raiser Václavík, registrant Bloembollenbureau Cebeco 1995), tulp 'Gavota'. Tšehhoslovakkias Václavíku poolt aretatud kuni 50 cm kõrgune triumftulbi sordi 8-9 cm kõrgune sametine tume-pruunikaspunane õis on kontrastse kollase servaga. 0.40 EUR (6.26 EEK)

  7. Veratrum viride, roheline upsujuur. Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas (kuid mitte keskosas) looduslikult kasvav kuni 2 m kõrgune püsik kaunite kausjate lehtedega ja suurtesse harunevatesse õisikutesse koondunud arvukate kollakasroheliste õitega. Mul on vedanud, et mulle on sattunud kausjate lehtedega variant, mis on liigile tüüpilisest lamedast lehest palju põnevam. Taolisi kausslehelisi variante on leitud näiteks Alaska loodusest. Kasvab looduses märjas mullas rohumaadel, päikeselistel ojakallastel ja hõredates metsades. Niiskust armastab ka aias. Varem olen neid taimi koha peal pakkunud vale nime V. lobelianum all. V. lobelianum pole kaugeltki nii ilusa ja omapärase välimusega taim nagu V. viride. See omapärase välimusega aiakujundustaim püüab vaatajate tähelepanu imelise magnetina. 9 EUR (140.82 EEK)




2011. aastal ainult koha peal istikukottides kevadest sügiseni pakutavad taimed

Sulev Savisaar


Uus sibullillede postimüügikataloog on alles koostamisel, seni aga tutvustan teile, milliseid püsililli on võimalik osta minu aiast koha pealt. Aed asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Elvast, kuulsa iluaedniku Aarne Kähri aiast umbes 4 km kaugusel. (Lähedusse jääb ka teise kuulsa iluaedniku Elle Ahse kaunis kodu).

Aia külastamiseks on vajalik eelnev kokkulepe telefonil 56759065 või 7351842.

Istikukottides pakutavate taimede sortiment on pidevas muutumises: midagi lõpeb, kuid samas lisandub pidevalt ka uusi nimetusi. Mõningaid taimi pakun nii koha peal kui ka postimüügikataloogis ning hindu võrreldes näete, et koha peal pakutavad taimed on märksa odavamad. Mõnede taimede puhul olen nende ainus pakkuja maailmas, osade puhul on maailmas vaid mõni pakkuja.





Aediiriste kiirpakkumine 2011 postimüügiga

Sulev Savisaar


Hea aeg aediiriste istutamiseks on kuni 2 nädalat pärast õitsemist, mil vanade juurte asemele tekivad uued. Tellimusi võtan vastu vaid kuni 20. juunini. Seejärel püüan taimed postiga võimalikult kiiresti välja saata. Tellimisaeg jääb küll väga lühikeseks, kuid minult 2 viimasel aastal taimi tellinud klientidele saadan koheselt meiliteate iirisekataloogi ilmumisest, mistõttu neil peaks mõtlemis- ja reageerimisaega jääma piisavalt. Istutusmaterjali hulk on mul piiratud, mistõttu liiga arvukale ostjaskonnale seda ei jätkukski. Tellimuste täitmine käib nende saabumise järjekorras. Viimastele ei pruugi paljut enam jätkuda, mistõttu soovitan neil tellimuses nimetada ka asendussorte.

Postikulud - pakend pluss saatekulud – 3 EUR tasub tellija. Kes soovib taimedele ise järgi tulla (siis postikulusid ei tule), märkigu see ka tellimusse. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Tellimused saata meiliaadressil , kontakttelefon on 735 1842. Postiaadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175, Sulev Savisaar.

Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni.

Sortide kirjeldused pärinevad nii aretajatelt kui ka isiklikest vaatlustest. Hind käib ühe risoomilüli kohta (juhul kui istiku ühes tükis on rohkem lülisid, siis see hinda ei suurenda). Saadan nimega varustatud iirise risoomilülisid kuivalt.

Eestis koha peal aretatud sordid on erinevalt välismaistest väga rikkalikud õitsejad.


Posti teel pakutavad iirisesordid: