Vaata ka värsket kataloogi

Postimüügi püsilillekataloog 2010.

Sulev Savisaar


See kataloog on püsilillede müügiks või vahetuseks. Otsin Eestis aretatud püsilillesorte, kuid vahetuse puhul on vajalik eelnev kokkulepe.

Kõik minu poolt siin pakutavad lilled on külmakindlad ning talveks ma neid oma aias ei kata. Nende lillede kasvatamine ei paku mingit raskust ka algajale. Kuna ma harrastusaednikuna tootmisega ei tegele, siis enamikest kultonitest on taimi küllalt väikeses koguses ning kõikidele tellijatele ei pruugi kõike jätkuda. Kõik saadetavad sibulad on kasvatatud ja paljundatud oma aias.

Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni. Kui paberkataloogi saajatel on olemas meiliaadress (kodus, tööl, lastel, lähedastel tuttavatel), siis palun mulle see teatada! Meili teel saate kataloogi palju kiiremini (parandate oma kohta tellijate järjekorras väga oluliselt!) ning koos värvipiltidega, samuti lihtsustaks see ka minu tööd. Tellimuste vastuvõtt lõpeb 5. septembril. Tellitud istutusmaterjali saadan tellijale postiga septembris. Postikulud -- pakikast pluss saatekulud -- 39 EEK tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Aadress: 51004 Tartu Kesklinna postkontor, Riia 4, postkast 175, Sulev Savisaar, kontakttelefonid 735 1842 või 748 5835 või e-mail:

Sibulate hinnad on antud Eesti kroonides (EEK, sulgudes eurodes EUR).

Sibullilledest saate põhjalikumalt lugeda minu 2004. aastal ilmunud raamatust "Eesti sibullille-entsüklopeedia" (alapealkiri: "Eesti aedades kasvatatavad sibullilled koos kirjelduste ja kasvunõuetega – 980 liiki ja 4000 sorti 81 perekonnast") ja 2007. aasta juunis ilmunud raamatust “100 sibullille”. Internetikataloogile (http://www.hot.ee/sibullilled/) on lisatud pakutavate taimede fotod. Paberkataloogis fotosid pole.

Lisaks siin toodud posti teel saadetavatele taimedele pakun haruldasi püsililli kevadest sügiseni vaid koha peal istikukottides, sügisel koha peal ka mõningaid kataloogiväliseid sibullilli.

  1. Adonis amurensis, amuuri adoonis. Tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluv 10–20 cm kõrguse taime suhteliselt suured, kuni 5 cm läbimõõduga umbes 15 kroonlehega kollased õied hakkavad õitsema ülivara – juba aprillis (mõnikord koguni märtsis, ühel erandlikul aastal koguni veebruaris läbi lume), veel enne lumikellukest ja lumekuppu. Ilmadest olenevalt kestab õitsemine 2-3 nädalat. Ta on varakevadel esimene kollane lill aias. Õitsemise ajal esialgu väike lehestik areneb pärast õitsemist tihedaks lehepadjandiks, mis erinevalt teistest adooniseliikidest kuivab juunis või juulis. Risoomide jagamiseks sobiv aeg on vaid sügisel. Pikaealine ning väga külmakindel Kaug-Ida, Jaapani ja Mandžuuria taim kasvab parasniiskel mullal lehtpuude varjus või poolvarjus, ent on minu aias hästi talunud ka päikest. Erinevalt lubjalembesest kevadadoonisest eelistab amuuri adoonis happelist mulda. Mai lõpus või juunis valmivatest seemnetest annab ta aias isekülvi. Olen selle liigi taimi saanud veerand sajandit tagasi erinevatest looduslikest leiukohtadest Sahhalini saarelt ja Primorje kraist. Taimede välimus varieerub tugevasti nii õievarre värvuse (rohelisest punaseni), õie tupplehtede värvuse (puhaskollasest ja rohekast kuni lillakaspruunini), õitseaja, lehtede kuju ja lehtede arengu kiiruse (lehed on õite puhkemise ajaks vähem või rohkem arenenud) ja muude tunnuste poolest. Pakungi erineva välimusega seemikute segu. Edaspidi loodan pakkuda ka konkreetsete leiukohtadega variante. 120 EEK (7.67 EUR).
  2. Allium aflatunense, aflatuni lauk. Nende sibulate, mida hollandlased aflatuni laugu eksitava nime all massiliselt üle maailma levitavad, õige nimi on tegelikult hollandi lauk (A. hollandicum). Erinevalt kaubandusest pakun ehtsat liiki, mida enamik aednikke seni näinud pole. Tian Shani mäestikus Kirgiisias ja Usbekistanis kasvava laugu 120 cm kõrgusel tugeval lehtedeta varrel puhkeb juuni algul tähtjate õitega 6-10 cm läbimõõduga ülitihe lillakaspurpurne keraõisik. Kaunid ja omanäolised sinihallid laiad lehed on õitseajaks tipust juba kuivanud. Pakun teadmata loodusliku leiukohata taimi. Nende mittejätkumisel pakun sama hinnaga ka leiukohaga etiketitud taimi. 15 EEK (0.96 EUR).
  3. Allium amplectens, läänelauk. USA mägedest pärineva vähenõudliku taime 10-40 cm kõrgusel varval paiknevad peaaegu kerajad õisikud koosnevad juunis-juulis 10-50 valgest tähtjast õiest. 30 EEK (1.92 EUR).
  4. Allium backhousianum, Backhousi lauk. Juuni esimesel poolel puhkeb 1-1,4 m pikkusel varrel 6-8 cm läbimõõduga tihe valkjas keraõisik. 2 suurt ja võimast maadjat rohelist lehte on mõõdus 10 × 50 cm. Maailma aianduses peaaegu tundmatu haruldane Kesk-Aasia liik. Pakutavate aedseemikute emataimed on korjatud Kirgiisiast Fargona (Fergana) ahelikust Džalalabadi lähedalt. Maailmas on vaid 3 puukooli, kes seda liiki pakuvad ja nende sibulahinnad on minu omadest tunduvalt kallimad. 180 EEK (11.50 EUR).
  5. Allium decipiens subsp. quercetorum (syn. A. auctum, spont. Crimea, mt. Aju-Dag, 1980), petliku laugu tammiku alamliik (paislauk). Kuni 80 cm kõrgusel varrel 3 nädala kestel juunist juulini õitsev aias kuni 8 cm (looduses 5 cm) läbimõõduga tihe poolkerajas kuni kerajas õisik koosneb tähtjatest 1 cm läbimõõduga kahvatulilladest õitest. 1962. aastal kirjeldatud Krimmi liik paislauk (A. auctum) on maailma aianduses praktiliselt tundmatu. Isegi Läti maailmakuulus lauguteadlane Arnis Seisums, kelle hiiglaslik laugukollektsioon on vist maailma esinduslikeim, sai paislaugu sibulad alles suhteliselt hiljuti minult. Sibulad pärinevad Tallinna Botaanikaaialt, kes korjas need 1980. aastal Krimmist Ayu-Dagi mäelt. Botaanilise kirjanduse andmeil on samalt mäelt korduvalt korjatud petliku laugu tammiku-alamliigi taimi. Paislauk kui endeemne liik kirjeldati 1962. aastal ukraina botaaniku Omelczuki poolt, kes ühendas selle alla kõik Krimmis kasvavad laugusektsiooni Melanocrommyum taimed. Aastal 2007 kirjeldas vene botaanik Aleksei Serjogin petliku laugu uue alamliigi: tammiku alamliigi (Allium decipiens subsp. quercetorum) ning ainult Krimmist kirjeldatud paislauk on vaid selle üks koostisosa. Vene botaanikud pidasid juba varem paislauku (A. auctum) petliku laugu (A. decipiens) sünonüümiks. Võrdleme kaht alamliiki. Petliku laugu tüüpalamliiki (A. decipiens subsp. decipiens) kuuluvad stepitaimed esinevad Aasovi merest põhja poole jäävates steppides ja Stavropoli kõrgendikel. Värskelt kirjeldatud tammiku alamliiki esindavad taimed kasvavad looduslikult vaid Krimmi ja Krasnodari krai (Novorossiiski ümbruses Venemaal) mägede lehtpuumetsades. Viimane alamliik erineb tüüpalamliigist roosa õisiku kandelehe, maa-aluste lehetuppede, suuremate lehtede (19–30 cm pikad ja 0,5–1,3 cm laiad), väiksema, kuid tihedama õisiku, pikemate õielehtede ja varjulise kasvukoha poolest. Alamliikide levilad ei kattu. „Flora Europaea” andmeil on see Krimmi liik (paislauk) raskesti eristatav mustast laugust (A. nigrum), mille sünonüümiks teda Läänes mõnikord peetakse. Teda on nimetatud ka lilla- või roosaõieliseks musta laugu vormiks. Aedniku jaoks on nende liikide erinevus suur. Lääne aianduses laialt levinud Vahemeremaadest pärinev valgete õitega ja musta sigimikuga (siit ka liiginimi!) must lauk meie kliimas reeglina talvituda ei suuda, seevastu Krimmist pärinev rohelise sigimikuga lillaõieline paislauk on äärmiselt külma- ja talvekindel. Koos Leonid Bondarenkoga Leedust (kes on sibulad vahetusega saanud minult) oleme selle alamliigi sibulate ainsad pakkujad maailmas. 180 EEK (11.50 EUR).
  6. Allium grande (spont. Dagestan, Mahatshkala), mahhatškala lauk. Umbes 80 cm-sel varrel puhkeb juuni esimesel poolel kuni 8 cm läbimõõduga tihe roosakasvalge keraõisik. Helerohelised lehed on 6 cm laiused ja 50 cm pikkused. See hävimisohus ("Punase raamatu") üliharuldane lauguliik kasvab kogu maailmas vaid Dagestani pealinna Mahhatškala ümbruse hõredates tamme-valgepöögimetsades ja põõsastikes huumusrikastel karbonaatmuldadel, kus linna- ja külaelanikud teda innukalt rüüstavad. Aias kasvab hästi nii päikese käes kui ka varjus. 1981. aastal Mahhatškala lillekasvatajalt saadud kohalikke loodusliku laugu sibulaid olen andnud ka Läti kuulsale lauguteadlasele Arnis Seisumsile, kes oma määranguga kinnitas liigi ehtsust. Maailmas ei paku seda aianduse jaoks tundmatut ehtsat liiki peale minu keegi (üks firma küll pakub selle nime all ekslikult mingit varrepaksendusega liiki). 190 EEK (12.14 EUR).
  7. Allium jesdianum cultivars, jazdi laugu sordid. Kuni 80 cm kõrgune Kesk-Aasia ilulauk on mais-juunis tumelilla keskmise tihedusega 7-9 cm läbimõõdus õisikukeraga, mis sobib ka lõikeks ja kuivatamiseks. Jazdi lauku levitatakse maailmas tihti Rosenbachi laugu (A. rosenbachianum) eksitava nime all. Pakun etiketitult jazdi laugu sorte ‘Purple King’ (Janis Rukšans 1981), ‘Michael Hoog’ (Janis Rukšans 1985), ‘Akbulak’ (Janis Rukšans 1988) ja ‘Shing’ (Janis Rukšans 1994), mille omavahelised erinevused pole suured ning mis kõik on liigi varieeruvuse piiresse jäävad loodusest korjatud vormid. Kui te sordieelistust märkinud pole, valin Teile sordi ise. 12 EEK (0.77 EUR).
  8. Allium jesdianum subsp. angustitepalum (syn. A. jesdianum ‘Per Wendelbo’), jazdi laugu Wendelbo alamliik (jazdi lauk ‘Per Wendelbo’). Tõlkes tähendab ladinakeelne angustitepalum „kitsa-õiekattelehine”. Jazdi laugu kõige ilusamaks ja seni teadaolevaist kõige suureõisikulisemaks (heades kasvutingimustes õidsikukera läbimõõt kuni 15 cm) variandiks peetavad sibulad (W 4865) korjas Rootsi botaanikaprofessor Per Wendelbo (1927-1981) 1962. aastal Afganistanist Bamiani provintsist Šahtu mäekurust, kuid määras taime liiga suure õisiku tõttu ekslikult Rosenbachi lauguks (A. rosenbachianum). 60-120 cm kõrguse mais-juunis õitseva taime sügavpurpursed õied on kontrastsete valgete emakakaelte ja tolmuka ülaosadega. Süstjad lehed jäävad kauemaks roheliseks kui teistel jazdi laugu sortidel. Wendelbo poolt korjatud taimed on tavaliselt liikvel sordinime ‘Per Wendelbo’ all. Ta pole nii hea paljuneja nagu teised selle liigi sordid. 50 EEK (3.20 EUR).
  9. Allium macleanii (syn. A. elatum; spont. Tadj., Baljuvon), kõrguv lauk. Kuni 100 cm kõrgusel varrel juuni algul puhkev tähtjatest õitest koosnev kuni 12 cm läbimõõduga tihe lillakasroosa õisikukera õitseb kaua – 3 nädalat. Ilusad suured ja laiad (10-13 cm) puhasrohelised lehed on läikivad. Taim on oma kauni lehestiku pärandanud ka paljudele temast aretatud liikidevahelistele hübriidsortidele. Ilus lehestik, tihe õisik ja pikk õitseaeg teeb taimest hinnatava peenra- ja lõikelille. Pakun Tadžikistanist Baljuvonist korjatud sibulaid. 20 EEK (1.28 EUR).
  10. Allium oreophilum ‘Kuramin’s Dwarf’ (Arnis Seisums 1997, SAVV 95-6), mäestiklauk ‘Kuramin’s Dwarf’. Mäestiklaugu kõige madalakasvulisema variandi kõrgus on vaid 5-8 cm. Juunis (harvem juba mai lõpus) puhkevad õied on väga tumedad purpursed – palju ei puudu, et lausa mustjaspurpursed. Algsordil esineb varieeruvust, mistõttu on pigem tegu sordirühmaga. Selle omapärase variandi sibulad partiist SAVV 95-6 korjati Arnis Seisumsi ja Viktor Voronini poolt Usbekistanist Kurama mäestikust 2800 m kõrguselt kohast nimega 33. kilomeeter. Õitsevad sibulad on väga pisikesed, umbes herneterasuurused. 110 EEK (7.03 EUR).
  11. Allium oreophilum ‘Samur’ (Janis Rukšans 2002), mäestiklauk ‘Samur’. Suurepäraselt paljunev madalakasvuline variant pärineb Kaukaasiast Dagestanist Samuri jõe ülemjooksult 2500 m kõrguselt. 10-15 cm kõrgusel varrel on juuni teisel poolel õisikust pikemate lehtede vahel suur ja tihe purpurpunane õisik. 20 EEK (1.28 EUR).
  12. Allium platycaule, lapik lauk. Vaid 10 cm kõrgusel lapikul varrel mai lõpus või juuni algul puhkev paljuõieline lame poolkera koosneb laiuva tipuga kitsaskellukjatest lilladest õitest. Lapikud ja sirpjad lehed on mõnikord lausa rulli keerdunud. Sibulad on korjatud USA-st Kesk-Oregoni idaosa mägedest (Berry 84). Ladinakeelsele nimele vastavalt on õisikuvars tõepoolest lapik nagu kaheteraline nuga. 50 EEK (3.20 EUR).
  13. Allium pseudozeravschanicum (spont. Turkmenistan, Kopetdag, Asiar), sündi lauk. Kuni 70 cm kõrgusel varrel puhkeb juuni keskel lilladest tähtjatest õitest koosnev kuni 9 cm läbimõõduga keraõisik. Turkmeenia mäestike varjuliste kasvukohtade endeemi sibulad on korjatud Kopetdagi mäestikust Arvazi orust Asiarist. Meie oludes on nad vastupidavad. 40 EEK (2.56 EUR).
  14. Allium sarawschanicum, sarvlauk. Kuni 80 cm kõrgusel varrel juuni algul puhkev tumepurpurne kuni violetne kerajas õisik on lähisugulase sündi laugu (A. pseudozeravshanicum) omast hõredam, tumedam ja suurem (läbimõõduga kuni 10 cm). Sobib ka lõikeks. Liik kasvab looduslikult Usbekistanis, Tadžikistanis ja Afganistani põhjaosas. Pakutavad seemnetest kasvatatud taimed on kas rohekate või lillakate sarikakiirtega. 40 EEK (2.56 EUR).
  15. Allium ‘Stipineva’ (Allium ×stipineva: A. stipitatum × A. nevskianum; Eugenijus Dambrauskas), lauk ‘Stipineva’. Leedu lillekasvataja ja sordiaretaja Eugenijus Dambrauskas valis sordi ‘Stipineva’ välja oma aias varreka laugu (A. stipitatum) vabatolmlemisest tekkinud seemikute hulgast. Aretaja arvates on tegemist varreka laugu ja Nevski laugu vahelise hübriidiga (A. stipitatum × A. nevskianum). Mõlemad lauguliigid kasvasid seemnete kogumise ajal 1992. aastal samal peenral. Aretaja valis sadade seemikute hulgast välja 6 hübriidset taime. Hübriidide õitsemisel 1997. ja 1998. aastal selgus, et õied on neil kõigil ühesugused, kuid lehtedes esines väikesi erinevusi. Tänaseks on aretaja jaotanud hübriidid lehestiku ilu järgi 2 rühma. Taimed on hea paljunemisega. Sort on viljatu, kuid mõnest tekkinud seemnest on Augis (nii kutsuvad aretajat tema sõbrad) üles kasvatanud juba teise põlvkonna seemikuid, mis on andnud veelgi põnevama välimusega taimi. Taimel on kaunis lehestik ja kena metalse varjundiga õisik. Sort on saadud otse aretajalt. 160 EEK (10.23 EUR).
  16. Allium stipitatum ‘Mars Special’, varrekas lauk ‘Mars Special’. 1-1,2 m kõrgusel varrel puhkeb juunis 12-15 cm läbimõõduga tihe violetne keraõisik. Läikivad salatrohelised lehed säilivad haljastena küllalt kaua. Tihti peetakse sorti ekslikult liikidevaheliseks hübriidiks. Sordi ‘Mars’ taimede seast leiti Hollandis mutant, mis on igati emasordi moodi, kuid tumeda õisikuvarrega. Janis Rukšansi väitel erineb mutant emasordist mitte õisikuvarre, vaid hoopis sibula värvuselt. Tõepoolest, ‘Marsil’ on see selgelt kollane, ‘Mars Specialil’ aga palju kahvatum, vaid kreemikas (valkjas). Minu aias õisikuvarrel lillat värvust märgata polnud. 25 EEK (1.60 EUR).
  17. Allium ‘World Cup’ (A. macleanii × A. stipitatum; Janis Rukšans 1999), lauk ‘World Cup’. Kaunite suurte läikivate lehtedega kõrge taim näeb õite poolest välja nagu kõrguv lauk (A. macleanii), sibulate poolest aga nagu varrekas lauk (A. stipitatum). Läti sort on välja valitud kõrguva laugu (A. macleanii) vabatolmlemisest saadud seemikute hulgast. 45 EEK (2.88 EUR).
  18. Anemone nemorosa ‘Taavi’ (Taavi Tuulik 2000), võsaülane ‘Taavi’. Taavi Tuulik leidis punakaslilla õiega taime 1987. aastal Hiiumaalt Kassarist. Puhkemisel ja õitsemise algul täiesti valge õis muutub õitsemise lõpuks väljast vaarikpunaseks kuni tumelillaks, seest helelillaks. 80 EEK (5.11 EUR).
  19. Anemone quinquefolia, viietine ülane. Risoomid on roomavad. 30 cm kõrgusel varrel on mais-juunis ühekaupa 5 valge tupplehega 1-2,5 cm läbimõõduga õied. Ülastel kroonlehti ei ole. Kroonlehtede moodi näevad välja valged tupplehed. On lähedane liik võsaülasele (A. nemorosa), kuid juurmised lehed on vähem hõlmised ning varrelehed väiksemad. Juurmised lehed on 3 lehekesega, neist külgmised lehekesed jagunevad omakorda kaheks, millest tulenebki liiginimi viietine ülane. Liik kasvab Põhja-Ameerika idaosas märgades kasvukohtades Washingtonist Põhja-Carolinani. Aias tahab niisket mulda, kuid puhkeajal talub ka põuda. On metsataim nagu võsaülanegi. 60 EEK (3.83 EUR).
  20. Arisaema amurense (from Tallinn Botanic Garden), amuuri tulivõhk Tallinna Botaanikaaiast. Tulivõhad kuuluvad võhaliste (Araceae) sugukonda nagu kalladki. Paljudele aednikele on külmakindlate (talvekatet mittevajavate), aias talvituvate „kallade” olemasolu üllatuseks. Kõrgus 30 cm või enam. Liitleht on kämmaljas. Valgete või kahvatulillade pikivöötidega roheline (harvem tumepurpurne) torujas, kallaõiesarnane, kuid ülaosas etteulatuva „kapuutsiga” tõlviku kandeleht (rahvasuus "õis") koos õisikuga puhkeb mais-juunis. Sügisel püüab aias pilke oranžikaspunane marjatõlvik. Kogu taim on mürgine! Liik kasvab Kaug-Ida, Korea ja Hiina leht- ja segametsades. Looduses eelistavad aarumiliigid viljakaid ja aluselisi, vett hästi läbilaskvaid huumusrikkaid muldi. Poolvari, parasniiskus (märga mulda ei taha!). Tallinna Botaanikaaia variant on suhteliselt tugevakasvuline. 60 EEK (3.83 EUR).
  21. Arisaema amurense ‘Jaan’ (Sulev Savisaar 2005; spont. Vladivostok), amuuri tulivõhk ‘Jaan’. Tartu ülikooli aedniku Jaan Tänavotsa poolt Primorje kraist Vladivostokist leitud jõulise kõrgekasvulise taime väga suur roheline kandeleht on valgete vöötidega. 150 EEK (9.59 EUR).
  22. Arisaema ciliatum var. liubaense CT 369, võsund-tulivõha pikatipmeline teisend. Kuni 80 cm kõrgune taim tärkab alles juunis, andes "pulgametsa". Pikkade, kuni poolemeetriste tumedate, kaunilt maomustriga kirjatud teravatipuliste pulkade (tõusmete) tipust tekib alles hiljem lehetutike ning ilmub ka õisik. Purpurse valgete pikutiste sebravöötidega õisiku kandelehe („õie”) ettekäänduva „kapuutsi” tipp aheneb juunis 10-15 cm pikkuseks rippuvaks niidiks. Taime ainus leht on kiirjalt jagunenud rohkem kui 20 lehekeseks. Hilissügisel valmivad erkpunased viljatõlvikud. Hiina keskosast Sichuani provintsist Liuba küla lähedalt 3600 m kõrguselt 1981. aastal esmakordselt korjatud taimed (CT 369) said endile botaanikutelt ladinakeelse nime alles 1999. aastal. Meil täiesti külmakindel, ilma katteta talvituv eksootiline "kalla" paljuneb nii võsundite kui seemnetega. Kasvab hästi nii päikeses kui kerges varjus. 75 EEK (3.83 EUR).
  23. Arisaema flavum subsp. abbreviatum, kollane tulivõhk. Nn. külmakindel “kalla”. Taimed tärkavad mugulast alles jaanipäeva paiku ning õitsevad juunis-juulis. Tõlviku ettekäändunud tipuga kollane kandeleht ("õis") on oma perekonna kõige pisem – vaid 2 (harva 6) cm pikkune. Sügisel valmivad kaunid oranžid vilikonnad (tõlvikud) on peaaegu kerajad. Janis Rukšans sai noorusaastatel botaanikaaias töötades seemenevahetusega kusagilt (kahjuks on saamisandmed kaduma läinud) erakordselt jõulise kasvu (40 cm), lopsaka lehestiku, rikkaliku õitsemise, hea vegetatiivse ja seemnelise paljunemise ning täieliku külmakindlusega variandi, mida pakun nüüd ka teile. See tetraploidne alamliik kasvab looduslikult Kesk- ja Lääne-Himaalajas (Nepalist kuni Afganistanini). Seni kasvatati aedades kidurakasvulist ja väheõitsevat Hollandi kääbusvarianti. Taimed taluvad aias hästi ka täispäikest. Kasvuajal eelistavad taimed niisket, lehtede kuivamise järel kuiva mulda. 60 EEK (3.83 EUR).
  24. Arisaema robustum (A. amurense var. robustum; spont. S Sakhalin), tugev tulivõhk Sahhalini lõunaosast. Liik näeb välja nagu suurekasvuline (30-50 cm kõrgune) amuuri tulivõhk (A. amurense). Uus tulivõha-monograafia peab tugevat tulivõhka vaid amuuri tulivõha sünonüümiks. Pakun Janis Rukšansilt 1999. aastal saadud Sahhalini lõunaosast pärinevat varianti, mille lehestiku kõrgus ulatub 55 cm-ni ning lehehõlmad on kuni 20 cm pikkused. Roheline tõlviku kandeleht on mais-juunis seest valgete pikitriipudega. 75 EEK (3.83 EUR).
  25. Arisaema robustum ‘Ussuri’ (Leonid Bondarenko 2001), tugev tulivõhk ‘Ussuri’. Ussuurimaalt pärineva tugevakasvulise kuni 60 cm kõrguse variandi leht on 7 rombja lehehõlmaga. Õisiku roheline kandeleht on valgete pikitriipudega. 100 EEK (6.39 EUR).
  26. Arum elongatum subsp. elongatum (spont. Crimea, Bahtshisarai), piklik aarum Bahtšisaraist. Aarumi ehk aaroni kepi (Arum) perekond erineb lähedasest tulivõhast (Arisaema) kapuutsi puudumise ja lihtlehtede poolest. Musta mere ümbruse niisketes hõredates lehtmetsades kasvav mugulaga 30 cm kõrgune külmakindel "kalla" hakkab õitsema juuni algul 15-30 cm pikkuse ja kuni 10 cm laiuse tume-purpurpunase sametise tõlviku kandelehega (”õiega”). Õisiku lõhn on ebameeldiv. Mugulapesade liigsel tihenemisel võivad "õied" jääda odajate lehtede varju. Augustis peale lehtede kuivamist ehib taim aeda säravpunastest marjadest tõlvikutega. Poolvari, vett hästi läbilaskev parasniiske viljakas aluseline muld. Märga maad ei taha! Pakun Krimmist Bahtšisarai linna lähedalt loodusest saadud mugulaid. 90 EEK (5.75 EUR).
  27. Arum elongatum subsp. elongatum (spont. Krasnodar district, Enem village), piklik aarum Enemist. Venemaalt Krasnodari kraist Enemi küla juurest korjatud mugulaid sain 1985. aastal Viktor Koroljovilt. Hästi pikk tume-purpurpunane õisiku kandeleht on valge aluslaiguga. 90 EEK (5.75 EUR).
  28. Arum maculatum (spont. mnt-s Kobuletti near Batumi), tähniline aarum Kobulettist. 15-40 cm kõrguse külmakindla “kalla” 5-25 cm pikkune ja kuni 10 cm laiune tõlviku kandeleht („õis”) on mais-juunis purpurset värvi. Hilissuvel säravad oranžikaspunased tõlvikud (vilikonnad). Liik kasvab Euroopa ja Kaukaasia lehtmetsades ja metsaservades. Poolvari, parasniiske muld. Pakun Arnold Hannusti poolt Musta mere rannikult Batumi lähistelt Kobuletti mägedest korjatud punaka õisiku kandelehega taimi. Õitseaeg on lühike. 30 EEK (1.92 EUR).
  29. Arum rupicola var. virescensRSZ 87-04, kaljuaarumi rohekas teisend. Kuni 65 cm pikkusel õisikuvarrel kõrgub juunis lehestiku kohal kuni 40 cm pikkune nõrga roheka varjundiga peaaegu puhasvalge tõlviku kandeleht („õis”). Liigse pikkuse tõttu suudab tõlviku kandeleht vaid õitsemise algul püstine olla, peagi aga vajub tipust või üleni ette- või tahapoole lonti. Valget kandelehte elustab kuni 30 cm pikkune massiivne hallikaslilla tõlviku viljatu lise. Õitseaeg võiks pikem olla! On hämmastav, et selline peaaegu kolmveerandmeetrine ja rohkem kui vaksapikkuse „õiega” eksootiline „kalla” on meil avamaal täiesti talvekindel ning talvitub juba ligi paarkümmend aastat talvekatteta. Päike, tavaline aiamuld. Lopsakas lehestik tärkab ülivara – märtsis-aprillis, kuid pole varakevadistes tugevates külmades kunagi kannatada saanud. Lisaks viljub taim meil ilusti ja kannab hilissuvel kauneid ja võimsaid punaseid viljatõlvikuid. Pakun Aserbaidžaanist Talõši mägedest Lerikist kuivalt kiviselt päikseliselt mäenõlvalt korjatud varianti RSZ 87-04. Lätis selle kogujakoodiga taimi enam säilinud pole! 90 EEK (5.75 EUR).
  30. Bellevalia pycnantha (Muscari paradoxum hort., M. pycnanthum), tihe bellevaalia. Kobarhüatsindile nii välimuselt kui ka kasvunõuetelt lähedane liik kasvab Taga-Kaukaasia, Türgi, Iraagi ja Iraani alpivööndi niisketel nõlvadel. Kuni 50 mustjassinist pütitaolist pisikest õit on mais 15-40 cm kõrgusel varval asuvas lühikeses ja laias tihedas munajas õisikus. 3 EEK (0.19 EUR).
  31. Brimeura amethystina (syn. Hyacinthus amethystinus), sinine jaanihüatsint. Kuni 30 cm kõrgusel varval on juunis kohevas ühekülgses õisikus kuni 25 veidi üle 1 cm pikkust sinist kitsaskellukjat õit. See vähenõudlik hea paljunemisega liik kasvab Püreneede (Hispaania ja Prantsusmaa) ning Jugoslaavia loodeosa mägiaasade veidi aluselises ning ka suvel parasniiskeks jäävas huumusrikkas mullas. 1 komplekt: 6 tk: 9 EEK (0.58 EUR).
  32. Brimeura amethystina ‘Alba’, sinine jaanihüatsint ‘Alba’. Nagu eelmine, kuid õied on valged. 1 komplekt: 6 tk: 9 EEK (0.58 EUR).
  33. Camassia leichtlinii (mix), Leichtlini preeriaküünla segu. Hüatsindiliste (Hyacinthaceae) sugukonda kuuluvad vähenõudlikud ja kiire jagunemisega taimed kasvavad Põhja-Ameerika niisketel niitudel. Ka aias eelistavad nad päikeselist niisket rammusat mulda. Juunikuus 100 cm kõrguse taime lehestiku kohal kõrguvad pikad õisikud koosnevad suurtest (üle 5 cm läbimõõduga) tugevatest kreemikasvalgetest kuni sinistest korrapärastest tähtjatest õitest. Segusse võivad kuuluda valkja, sinaka, lillaka või teadmata õievärvusega taimed. 12 EEK (0.77 EUR).
  34. Camassia leichtlinii subsp. suksdorfii Caerulea rühm (Rev. Ellacombe), Leichtlini preeriaküünla Caerulea-rühm (tumesinine Leichtlini preeriaküünal). 80 cm. Tumesinised suured õied puhkevad juuni algul. 15 EEK (0.96 EUR).
  35. Camassia leichtlinii subsp. suksdorfii variant A, Leichtlini preeriaküünla sinise alamliigi variant A. Keskmiselt siniste (ei heledate ega tumedate) õitega väga kõrge taim on väga suurte (peaaegu rusikasuuruste) sibulatega. 30 EEK (1.92 EUR).
  36. Camassia leichtlinii subsp. suksdorfii variant B, Leichtlini preeriaküünla sinise alamliigi variant B. Keskmiselt lillakassinine suureõieline variant. 30 EEK (1.92 EUR).
  37. Camassia leichtlinii subsp. suksdorfii variant C, Leichtlini preeriaküünla sinise alamliigi variant C. Madal kahvatusinine. 30 EEK (1.92 EUR).
  38. Camassia leichtlinii subsp. suksdorfii variant D, Leichtlini preeriaküünla sinise alamliigi variant D. Normaalkõrgusega taime õied on kahvatusinised. 30 EEK (1.92 EUR).
  39. Camassia quamash ‘Blue Melody’, harilik preeriaküünal ‘Blue Melody’. Kirjulehise (kreemiservalise) 30 cm kõrguse sordi õied on violettsinised. 10 EEK (0.64 EUR).
  40. Chionodoxa forbesii, Forbesi kirgaslill. Türgi lääneosa mägede männi- ja seedrimetsades ja avatud nõlvadel kasvava 10-30 cm kõrguse taime säravsinised 2-3 cm läbimõõduga suure valge südamega õied on aprillis 4-12-kaupa kobaras. Päikesepaiste või poolvari, parasniiske muld. Pakun Tallinna Botaanikaaiast 1998. aastal saadud variandi sibulaid. 1 EEK (0.06 EUR).
  41. Chionodoxa luciliae Gigantea rühm ‘Lilacina’ (Janis Rukšans 1986; syn. ‘Rose Veil’, Leonid Bondarenko), hiid-kirgaslill ‘Lilacina’ (‘Rose Veil’). 10 cm kõrgusel varrel on aprillis 1-3 suurt valget tähtjat õit, millel on puhkedes tugev lilla varjund. Lätis seemikutest valitud sort või vorm on peamiselt ka Lätis levinud. Leedus Leonid Bondarenko hiljem nimetatud sort ‘Rose Veil’ on välimuselt sordi ‘Lilacina’ taimedega identne. 5 EEK (0.32 EUR).

Sügislilled (Colchicum) on need suure lopsaka lilla õiega lilled, mida rahvas ekslikult sügiskrookusteks nimetab ja mis annab tunnistust sellest, et kahjuks pole need aiandusinimesed ehtsaid sügiskrookusi elu sees näinud. Sügislilled on meie aedades tavalised lilled, sügiskrookused (millest meie oludes on vastupidavaks osutunud põhiliselt vaid 3 liiki) aga veel suhteliselt haruldased. Kuid ka sügislille nimelised sordid on meil tundmatud. Iga sort on erineva värvivarjundiga ja õitseajaga. Kas olete meie aianduspoodides kunagi sügislille sorte müügil näinud? Peale 'Waterlily' mitte ainsatki! Siis kasutage tellimise võimalust, kuniks seda võimalust veel on!

  1. Colchicum ‘Beaconsfield’, sügislill ‘Beaconsfield’. Septembris-oktoobris õitsevat sorti peetakse kauni sügislille ja ruudulise sügislille hübriidiks (C. bivonae × C. speciosum). Helepurpursed õielehed on tumedama ruudustusega ja heleda südamega. 35 EEK (2.24 EUR).
  2. Colchicum byzantinum (syn. C. autumnale var. major hort.), bütsantsi sügislill. Varajase (septembri esimesel poolel puhkeva) viljatu aedhübriidi üheks esivanemaks on olnud Türgis looduslikult kasvav kiliikia sügislill (C. cilicicum). Üks mugulsibul võib anda kuni 20 heleroosat laialt avatud ilma valge põhjalaiguta 10 cm kõrgust õit. Vähenõudlik ja õierikas aedliik. 30 EEK (1.92 EUR).
  3. Colchicum giganteum, hiid-sügislill. Rikkalikult õitsevate ja hästi paljunevate võimsate taimede laialt avatud (lailehterjad) enam-vähem ühevärvilised, heledad (kahvatulillad) tugevate õieputkedega väga suured õied on sügislille perekonnas kõige pikemad (25 cm) ning puhkevad hilja, tavaliselt septembri teisel poolel. Liigi kultuuri viidud Maximilian Leichtlin sai teadmata päritoluga mugulsibulad 1890. aastal taimeküttide käest, kes korjasid need kusagilt Kurdistanist. Liik sai kuulsaks, kui talle omistati (C. illyricum superbum eksitava nime all) 1916. aastal Kuningliku Aiandusseltsi auhind. Liigikirjeldusele vastavate tunnustega hiid-sügislille taimed leiti hiljem kasvamas Türgi kirdeosas Ziganadagis asuvas Zigana mäekurus Trabzoni lähedal kauni sügislille (C. speciosum) levilas. Tänapäeval loevadki botaanikud hiid-sügislille vaid kauni sügislille sünonüümiks (liigisiseseks variandiks või pisiliigiks). 30 EEK (1.92 EUR).
  4. Colchicum ‘Lilac Wonder’ (C. giganteum × C. bornmuelleri; Zocher & Co, enne 1926), sügislill ‘Lilac Wonder’. Üleni lillakasroosad, ilma valge südamikuta 20-25 cm kõrgused pika õieputkega õied puhkevad septembri teisel poolel. Liigitaksin selle rikkalikult ja kaua õitseva sordi hiliste hulka. 30 EEK (1.92 EUR).
  5. Colchicum ‘Neptun’, sügislill ‘Neptun’. Suhteliselt vähetuntud hiline sügislillesort hiiglasliku ümara mugulsibulaga õitseb septembri lõpus ja oktoobris violettpurpursete õitega, millel on pisike valge süda. 30 EEK (1.92 EUR).
  6. Colchicum ‘Waterlily’ (Zocher & Co., enne 1927), sügislill ‘Waterlily’. Suured hilised 15-20 cm kõrgused roosakaslillad tihedad täidisõied läbimõõduga 10-15 cm puhkevad septembri keskel ja õitsevad kaua -- kuu aega. Sort on aretatud J. J. Kerberti poolt sortide C. autumnale ‘Alboplenum’ ja C. speciosum ‘Album’ ristamisest. Näib tänapäeval olevat maailma levinuim ja enimtoodetud (seega kõige tavalisem) sügislillesort. 40 EEK (2.56 EUR).
  7. Colchicum ‘William Dykes’, aed-sügislill ‘William Dykes’. Maailma aianduses vähelevinud sordi septembris puhkeval 15 cm kõrgusel helelillal õiel heledat põhjalaiku polegi, seda asendavad südamikust lähtuvad vähemärgatavad ja veidi ebamäärased kiirjad rohekasvalged kitsad vöödid. Õis ei avane laialt, vaid hoiab karikjat kuju. 35 EEK (2.24 EUR).

Lõokannused (Corydalis) on suhteliselt noor aiakultuur, mille põhiline sordiaretus jääb viimasesse kahte aastakümnesse. Ülivarajase värvika õitsemise ja hiiglasliku õitemassi (hiljem vastavalt ka hiiglasliku vilja- ja seemnemassi) tõttu on lõokannused varakevadise aia peamised värvilaikude andjad, eriti kui sorte on ligi 100 nagu minul. Ainus nõue lõokannuste kasvatamisel, mida inimestele südamele panen, on viljade õigeaegne ärakorjamine (millega tuleb alustada juba päris mai algul, mil algab seemenete pudenemine). Kes viljade korjamisega aega raisata ei kavatse, sellel ei soovita ma seemneid moodustavaid lõokannuseid tellida, sest esiteks ajavad massiliselt isekülvist tekkivad kiire arenguga seemikud sordi segamini, teiseks aga saate omale aeda uue kiiresti paljuneva ja leviva umbrohu. Minul on oma lõokannuseid õnnestunud juba palju aastaid ilusti kontrolli all hoida.

  1. Corydalis ×allenii, Alleni lõokannus. Aiapäritoluga viljatu kõrge ja jõuline hübriid kattelehise lõokannuse ja hariliku lõokannuse vahel (C. bracteata × C. solida) on tunnustelt vanemate vahepealne. Suhteliselt hilise õitseajaga kreemid õied mais on tugeva lilla soonestusega. Kõrgus 25 cm. Kuna tema vanemad on ühed vastupidavamad ja vähenõudlikumad taimed lõokannuste hulgas, siis on ka hübriid vastupidav ning hea paljunemisega, mistõttu tuleb tema mugulapesasid tihedamalt jagada. Poolvari. Tohutuks eeliseks on seemnete puudumine, mistõttu see aedliik ei muutu aias umbrohuks, sobides laisale aednikule. 60 EEK (3.83 EUR).
  2. Corydalis×allenii ‘Enno’ (Janis Rukšans & Enno Zupping 2001), Alleni lõokannus ‘Enno’. Tartlase Enno Zuppingu poolt aretatud ja Janis Rukšansi poolt nimetatud sort erineb liigist väga suurte omapäraste kreemikasroosade varajaste ja märkimisväärselt suurte õite poolest aprilli viimasel dekaadil ja mai algul. Õite kandelehed on tipust vaid veidi lõhestunud. See 25 cm kõrgune sort ei moodusta seemneid. Enno saatis oma aretise mugulad Janisele 1993. aastal. Tänaseks on sort saavutanud rahvusvahelise tuntuse ja leviku. 85 EEK (5.43 EUR).
  3. Corydalis cava (syn. C. bulbosa; spont. Smolensk distr., Roslavl), õõnes lõokannus. 30 cm kõrgusel tugeval püstisel varrel on aprillis pikas õisikus purpursed või lillakad õied. Harilikust lõokannusest (C. solida) on taim tunduvalt kõrgekasvulisem ja tugevama lehestikuga. Liigi looduslik levila ulatub põhjas Lõuna-Rootsini ja Lätini. Väga vähenõudlike metsataimedena eelistavad nad jahedat ja parasniisket huumusmulda. Paljundamiseks tuleb suur ja seest õõnes rusikasuurune (või suuremgi) mugul paljudeks tükikesteks murda, mis mulda tagasi istutatult imelise kergusega kasvama lähevad ja igast tükist uue taime taastavad. Pakun Smolenski oblastist Roslavlist pärinevaid looduslikke taimi. 25 EEK (1.60 EUR).
  4. Corydalis cava subsp. marshalliana (syn. C. marschalliana; spont. Caucasus, Kabardino-Balkaria), õõnsa lõokannuse kollane alamliik. Tugevakasvulised tetraploidsed kollaseõielised taimed. Pakun Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast pärinevaid mugulaid. Kuna C. marschalliana erineb õõnsa lõokannuse tüüptaimedest mitte ainult õievärvuse, vaid ka tervete (mittehambuliste) lehehõlma tippude ja väiksemate mitteõõnsate mugulate poolest ning aias koos kasvades ei hübridiseeru nad kunagi, peab Läti tippaednik Janis Rukšans mõlemaid täiesti erinevateks liikideks, mitte ühe ja sama liigi alamliikideks. Mina leidsin hele-kollakaspruune lapikümaraid suuri mugulaid paljundamise eesmärgil tükkideks murdes, et nad siiski olid seest õõnsad. 75 EEK (3.83 EUR).
  5. Corydalis ‘Flamingo’ (Leonid Bondarenko; C. kusnetzovii × C. decipiens), lõokannus ‘Flamingo’. Leedu lillekasvataja Leonid Bondarenko aretas terve rea tiheda lehestikuga aprillist maini õitsevaid viljatuid hübriide Kuznetsovi lõokannuse ja hariliku lõokannuse balkani alamliigi (Corydalis decipiens) vahel. Antud sordi õied on roosad (kahvatulillad). Mugulad sain sordi aretajalt. 140 EEK (8.95 EUR).
  6. Corydalis kusnetzovii (syn. C. teberdensis), Kuznetsovi lõokannus. Valged või kreemikad õied, mis võivad tihti olla määrdunudpurpurse varjundiga on aprillis 10 (15) cm kõrgustel vartel väikestes õisikutes. Alles 1964. aastal botaanikute poolt kirjeldatud liik kasvab Kaukaasia lääneosas. Tagasihoidliku välimusega isekülvi andev vähenõudlik metsaliik on aiataimena suur haruldus. 1981. aastal saadeti mulle posti teel Stavropoli kraist Teberdast mitukümmend selle liigi mugulat. Minu aeda koos Jan Penningsiga külastanud Janis Rukšans viis minult mugulaid Lätisse ning andis ka Göteborgi Botaanikaaeda oma sõbrale Henrik Zetterlundile (maailmakuulsale lõokannusemonograafia koostajale), kes liigi ära määras. 90 EEK (5.75 EUR).
  7. Corydalis schanginii subsp. schanginii (spont. Kirghizia near Bishkek), oivaline lõokannus. Sinihallide lehtedega ja pikkade õisikutega taime kuni 40 cm pikkused tõusvad kuni poolpüstised varred kannavad aprillis-mais arvukaid väga suuri ja pikki (kuni 5 cm!) lillakasroosasid õisi, mille sisemised kroonlehed on tumedatipulised. Pakutavad taimed on korjatud lätlase Janis Rukšansi poolt 1975. aastal tema esimeselt Kesk-Aasia ekspeditsioonilt Kirgiisia pealinna Biškeki (endise Frunze) lähedalt mägede rusunõlvadelt 1800-2000 m kõrguselt. Erinevalt muudest siin pakutavatest lõokannustest tahab see liik päikeselist kasvukohta ja puhkeajal (lehtedeta olekus) kuivust. Päikesepaisteliste kasvukohtade lõokannustest (rohtla-lõokannustest) on ta seni meie niiskes kliimas ainus aias hästi vastu pidav liik. 105 EEK (6.71 EUR).
  8. Corydalis ‘Smile of Spring’ (Leonid Bondarenko; C. kusnetzovii × C. decipiens), lõokannus ‘Smile of Spring’. Leedu lillekasvataja Leonid Bondarenko aretas terve rea tiheda lehestikuga aprillist maini õitsevaid viljatuid hübriide Kuznetsovi lõokannuse ja hariliku lõokannuse balkani alamliigi (Corydalis decipiens) vahel. Eespool oli juttu tema sordist ‘Flamingo’. ‘Smile of Sping’ oli esimene hübriid, mis seemikute valikul oma ilusa õievärvusega aretaja tähelepanu endale tõmbas. Aretaja ise kirjeldab rikkalikult õitsevat sorti järgmiselt: heledad roosivärvi õite huuled on tumeda roosivärvi triibustusega. Mugulad olen saanud aretajalt. 140 EEK (8.95 EUR).
  9. Corydalis solida subsp. incisa ‘Alba’ (CH-821), hariliku lõokannuse balkani alamliik ‘Alba’ (balkani lõokannus ‘Alba’). 15 cm kõrgustel vartel on üle 20 kontrastsete punaste õieraagudega puhasvalge õie koondunud suurde tihedasse püstisesse kobarasse. Taimed on korjatud 1987. aastal P. Christianseni ja A. Hoogi poolt Põhja-Kreekast Imathia maakonnast Vermioni mäestiku põhjanõlvadelt 1400 m kõrguselt. Kõrge varajane sort. 90 EEK (5.75 EUR).
  10. Corydalis solida ‘Beth Evans’, harilik lõokannus ‘Beth Evans’. Heleroosad (hele-korallroosad) õied on valkja kannusega. Saksamaal Münchenis Wilhelm Schachti poolt aretatud ristanditest (sordirühmast, ingl. k. strain), millele omistati miskipärast nimi Corydalis speciosa valitud klooni (või seemikut) hakati Inglismaal Edinburghi botaanikaaias kasvatama ‘Beth Evansi’ nime all. Sort on 1988. aastal saanud (Inglise) Kuningliku Aiandusseltsi kõrge auhinna Award of Garden Merit (A. M.). Šoti Kiviktaimlaklubi (Scottish Rock Garden Club, lüh. SRGC), kes kasvatab õiget sorti juba ammustest aegadest ja on iga-aastaste ümberistutustega hoolikalt hoidnud ka selle sordipuhtust pole nõus Paul Christiani kataloogis toodud väitega, et tolle üliautoriteetse firma Rareplants levitatavad Corydalis speciosa (aretatud William Schacti poolt Münchenis ) taimed on samased sordiga ‘Beth Evans’. Ka šotlaste pildilt http://www.srgc.org.uk/bulblog/120303/log.html on näha nimetatud taimede (C. speciosa on potis, ‘Beth Evans’ mitte) selge erinevus: ‘Beth Evans’ on palju kõrgem, palju heledama õiega (õrnroosa), kannus on huultest heledam. Nii ongi maailmas ühe ja sama nime all levinud 2 erinevat klooni, kusjuures kindlas ülekaalus on erk-tumeroosa (helepunase) kannusega ja valgemate huultega variant. Ka mina olen Läti kaudu saanud just selle tumedama ja erksama klooni. Maailma puukoolid paljundavad ja müüvad ‘Beth Evansi’ nime all just erk-helepunast varianti ja kui šotlastel olekski õigus, läheks neil tõe jalule seadmine väga raskeks. 40 EEK (2.56 EUR).
  11. Corydalis solida ‘Blue Dream’ (Janis Rukšans 1995), harilik lõokannus ‘Blue Dream’. Violetjassinine (suitsulilla) tihe madalakasvuline sort on Lätis välja valitud Venemaalt Penzast saadud looduslike taimede seast. 70 EEK (4.47 EUR).
  12. Corydalis solida ‘Blue Giant’ (Janis Rukšans 1997), harilik lõokannus ‘Blue Giant’. Tugeva ehitusega kõrgekasvuline, püstiste jämedate vartega lillakassiniste õitega variant on välja valitud Lätis Penza taimede seast. Ka mugulad on tavalisest suuremad. 75 EEK (3.83 EUR).
  13. Corydalis solida ‘Cantata’ (Janis Rukšans 2002), harilik lõokannus ‘Cantata’. Kõrgekasvulise (üle 25 cm) ja rikkalikult õitseva Penza seemikutest aretatud läti sordi väga suurte ja tihedate õisikute ereroosad (pigem helepunased) õied on suurte valgete suudmetega. 120 EEK (7.67 EUR).
  14. Corydalis solida ‘Cat’s Paw’ (Janis Rukšans 2002), harilik lõokannus ‘Cat’s Paw’. Venemaalt Penzast pärinevatest taimedest Lätis aretatud varaõitseva sordi väikesed hele-violettsinised õied on tihedates õisikutes. 120 EEK (7.67 EUR).
  15. Corydalis solida ‘Evening Dream’ (Janis Rukšans 1997), harilik lõokannus ‘Evening Dream’. Kahvatusiniste õitega Penza-liinist välja valitud taim on sarnasest sordist ‘Evening Shade’ tihedam (kompaktsem) ja tumedama lehestikuga. 75 EEK (3.83 EUR).
  16. Corydalis solida ‘Evening Shade’ (Janis Rukšans 1998), harilik lõokannus ‘Evening Shade’. Kahvatusiniste (peaaegu valgete) õitega kõrgekasvulise ja suurte õisikutega variandi valis Läti aretaja välja Venemaalt Penzast saadud taimede seast. Õitsemise lõpetab valgena. 50 EEK (3.20 EUR).
  17. Corydalis solida ‘First Kiss’ (Janis Rukšans 1999), harilik lõokannus ‘First Kiss’. Kahevärviliste kontrastsete õitega sort. Valged õied on tumepurpursete tippudega (naastudega). Õitseb sarnasest sordist ‘Kissproof’ nädal varem, on kasvult väiksem ning pole nii hea vegetatiivse paljunemisega. 95 EEK (6.07 EUR).
  18. Corydalis solida ‘Frodo’ (Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus ‘Frodo’. Kontrastsete kahevärviliste õitega sort. Puhasvalgete õite huuled on laia purpurse servaga. 130 EEK (8.31 EUR).
  19. Corydalis solida ‘King Arthur’ (Janis Rukšans 2003), harilik lõokannus ‘King Arthur’. Lätis Janis Rukšansi seemikute hulgast valitud taime erksad karmiinpunased õied asuvad tihedates õisikutes. Varred on punaka tooniga, lehed tumerohelised. Sort on suhteliselt hiline. Olen tähele pannud, et kui enamiku hariliku lõokannuse sortide mugulad kasvavad küllalt pinnaliselt, siis tema mugulad eelistavad kasvada sügavamal. 130 EEK (8.31 EUR).
  20. Corydalis solida ‘Lord of Moria’ (Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus ‘Lord of Moria’. Sügav-lillakasroosad õied peaaegu valge “keelega”, mida ümbritseb roosa vöönd. 150 EEK (9.59 EUR).
  21. Corydalis solida ‘Lupus’ (selected in Gothenburg Botanic Garden, Sweden), harilik lõokannus ‘Lupus’. Suure õisiku helelillad õied on valge keelekesega. Lätis pakuti seda Rootsis Göteborgi Botaanikaaias välja valitud sorti esmakordselt 2005. aastal. 120 EEK (7.67 EUR).
  22. Corydalis solida ‘Margaret’ (Janis Rukšans 1999), harilik lõokannus ‘Margaret’. Lätis Penza-liini taimede seast välja valitud klooni heleroosad õied on lillade kroonlehetippudega. Kahvatulilla värvus jätab veidi määrdunud mulje, kuid see teeb ta teistest sortidest erinevaks. 95 EEK (6.07 EUR).
  23. Corydalis solida ‘Maxima’ (Willem van Eeden), harilik lõokannus ‘Maxima’. Väga suurekasvuline roosakaslillade õitega Hollandi sort. 60 EEK (3.83 EUR).
  24. Corydalis solida ‘Merlin’ (Janis Rukšans 2003), harilik lõokannus ‘Merlin’. Valge õis on tipus piiratud kontrastse tumepurpurse randiga. Aretaja sõnul püsivad tihedates õisikutes paiknevad õied kaua. 120 EEK (7.67 EUR).
  25. Corydalis solida ‘Nettleton Pink’, harilik lõokannus ‘Nettleton Pink’. Jõulise rikkalikult ja vara õitseva sügavroosade suurte kobarõisikutega sordi nimi viitab Ida-Inglismaal Lincolnshire krahvkonnas Nettletonis asuvale Pottertoni puukoolile (Potterton’s Nursery) 120 EEK (7.67 EUR).
  26. Corydalis solida ‘Pussy’ (Janis Rukšans 2002), harilik lõokannus ‘Pussy’. Väga vara õitsevad valged roosaka varjundiga õied on roosama õiesuudmega ja valge kannusega. 120 EEK (7.67 EUR).
  27. Corydalis solida ‘Red Banner’ (Arnis Seisums 2002), harilik lõokannus ‘Red Banner’. Kui tavaliselt on punased sordid hilised, siis see Penza seemikutest valitud suurte lillakaspunaste (pigem lillade kui punaste) õitega ja suhteliselt vähelõhestunud lehtedega kloon on varaõitsev. 2002. aastal seda Lätis minu jaoks ei jätkunud, kuid sordi sai sealt osta Võru lillekasvataja Adi Luukas, kes hiljem mugulaid ka mulle andis. 75 EEK (3.83 EUR).
  28. Corydalis solida ‘Silmarill’ (Janis Rukšans 2005), harilik lõokannus ‘Silmarill’. Karmiinpunased õied on kerge roosaka varjundiga. Aretaja sõnul paistab sordi särav õievärvus kaugelt silma. Taim on kõrge ja õisik pikk, kuid mitte tihe. 150 EEK (9.59 EUR).
  29. Corydalis solida f. transsylvanica ‘Sixtus’ (syn. C. s. ‘Transsylvanica Sixtus’), hariliku lõokannuse transilvaania vorm ‘Sixtus’ (harilik lõokannus ‘Transsylvanica Sixtus’). Rumeeniast pärineva suurekasvulise sordi erksad heleroosad õied on violetse varjundiga. 75 EEK (3.83 EUR).
  30. Corydalis solida ‘Spring Bird’ (Janis Rukšans 1999), harilik lõokannus ‘Spring Bird’. Helesiniste õite „lõuad” on valged ning nende vahelt hallikad. 120 EEK (7.67 EUR).
  31. Corydalis solida subsp. subremota (syn. C. subremota; spont. Krasnojarsk, Stolby, VS 93-146 ja VS 93-147), hariliku lõokannuse jenissei alamliik ehk jenissei lõokannus. 10-25 cm kõrgusel peenikesel varrel on mais väikesed sinised kuni purpursinised (sinivioletsed) kitsad õied tihedas umbes 10-õielises õisikus. See kõige siniseõielisem hapra välimusega väikeseõieline idapoolseim alamliik kasvab Jenissei jõe kesk- ja ülemjooksul Krasnojarski krais ja Tuvas niisketes lehtmetsades. Uue alamliigi kirjeldamine Rootsis 1996. aastal oli võimalik vaid seetõttu, et Eestimaa mees Mart Veerus läks koos lätlase Arnis Seisumsiga 1993. aastal Göteborgi Botaanikaaia tellimusel seda ja veel muidki haruldasi liike Siberisse ja Kaug-Itta otsima, varustatuna vaid küllalt nappidest botaanilisest kirjandusest võetud leiukoha andmetega. Selle alamliigi mugulaid (VS 93-146 ja VS 93-147) leidsidki nad 25. mail Stolbõst Krasnojarski lähedal. Teie saate neid nüüd juba lihtsamalt. 120 EEK (7.67 EUR).
  32. Corydalis solida ‘Zbraslav’, harilik lõokannus ‘Zbraslav’. Tšehhi Vabariigis aretatud sordi suured tihedad õisikud koosnevad erkroosadest (roosakaspunastest) õitest. 150 EEK (9.59 EUR).
  33. Corydalis solida subsp. incisa ‘Vermion Snow’, hariliku lõokannuse balkani alamliik ‘Vermion Snow’ (balkani lõokannus ‘Vermion Snow’). Põhja-Kreekast Vermioni mäelt Brian Mathew’ poolt korjatud valitud suurekasvuline kloon 6999 B on tumerohelise lehestikuga ning puhasvalgete suurte õisikutega. Suhteliselt hiline. 90 EEK (5.75 EUR).
  34. Corydalis solida ‘White Knight’ (William van Eeden), harilik lõokannus ‘White Knight’. Hiline Hollandi sort on kaunilt lõhestunud lehestikuga ning tihedates kobarates asuvate valgete õitega. Lätlaste väide taime suurekasvulisusest ei vasta tõele, sest nende kasvatatav Hollandist saadud algmaterjal on pigem madalakasvuline. 75 EEK (3.83 EUR).
  35. Corydalis turczaninowii ‘Amur’ (Janis Rukšans 2005), hiline lõokannus ‘Amur’. Selle kaunilt kitsasteks hõlmadeks lõhestunud tumeroheliste lehtedega ebatavalise vormi leidis Janis oma hilise lõokannuse seemikute hulgast. Taime õied mais on sügavalt erksinised. Vähemalt ühel aastal on ta olnud minu aia mugulaga lõokannustest viimasena õitseja. 150 EEK (9.59 EUR).
  36. Corydalis turtschaninovii ‘Blue Gem’ (Arnis Seisums 2000), hiline lõokannus ‘Blue Gem’. Eresinised õied on umbes 25 cm pikkuses õisikus! Rikkalikult ja väga hilja (mai keskel) õitsev sort paljuneb hästi. Mart Veeruse ja Arnis Seisumsi poolt 1993. aastal Vladivostoki lähedalt korjatud materjalist on klooni välja valinud Arnis Seisums. 150 EEK (9.59 EUR).
  37. Corydalis turczaninowii VS 93-58 (spont. Vladivostok, Kedrovaya Pad), hiline lõokannus VS 93-58. Pakun Mart Veeruse ja Arnis Seisumsi poolt 1993. aastal Vladivostoki lähedalt Kedrovaja Padist korjatud hilise lõokannuse mugulaid (VS 93-58). Õievärvus on sinine. Samast kohast ja samal ajal samade meeste poolt korjatud mugulatest on Janis Rukšans välja valinud sordi ‘Kedrovaja Pad’ (Janis Rukšans 1999), mida ma kahjuks näinud ei ole. Kuna Mart ja Arnis korjasid hilist lõokannust Kedrovaja Padist ka muude partiidena (VS 93-59 ja VS 93-60), siis pole mul võimalik öelda, kas VS 93-58 on sordiga ‘Kedrovaja Pad’ samane. Nimelt ei tea ma, millisest konkreetsest partiist too sort välja valiti või hõlmas ta vaid leiukohale toetuvalt kõiki kolme partiid. 130 EEK (8.31 EUR).
  38. Corydalis wendelboi subsp. wendelboi ‘Akseki’ (Janis Rukšans 2003; spont. Turkey, near Akseki), Wendelbo lõokannus ‘Akseki’. See helesinakate õitega 10-15 cm kõrgune aprillis õitsev variant on korjatud Janis Rukšansi poolt Lõuna-Türgist Antalya provintsist Akseki lähedalt. Liik on kasvukohanõuetelt metsa- ja rohtlarühma vahepealne ning kasvab Eesti oludes avamaal normaalselt. Eelistaksin talle siiski anda kerget varju. Sort paljuneb vegetatiivselt kiiresti. 90 EEK (5.75 EUR).
  39. Corydalis wendelboi subsp. congesta ‘Abant Wine’ (Janis Rukšans 2003; coll. above lake Abant, prov. Bolu, Turkey), Wendelbo lõokannus ‘Abant Wine’. Janis Rukšansi poolt Türgist Bolu provintsist Abanti järve äärest korjatud sügav-veinpunaste õitega ja tiheda õisikuga taim erineb oma liigikaaslastest oluliselt. Talub nii talvekülma kui ka suvist niiskust. Sort on kasvukohanõuetelt metsa- ja rohtlarühma vahepealne. 90 EEK (5.75 EUR).
  40. Crocus cancellatus subsp. cancellatus, võrekrookus (tüüpalamliik). Nime on liik saanud väga iseloomuliku jämevõrkja (võreja) võrgustikuga mugulsibulakesta järgi. 1-3 lõhnavat, valkjassinist kuni lillakassinist, seljal ilusa tugeva tumevioletse sulgja soonestusega õit õitsevad hilissügisel oktoobris. Õielehed on kuni 4 cm pikkused. Õied on kujult hoopis erinevad kõigist teistest sügiselõitsevatest krookustest – lühikese maapealse õieputkega ja meeldivalt matsakad (suured ja madalad, 5 cm kõrgused). Tüüpalamliik kasvab Lõuna-Türgis, Süürias, Liibanonis ja Iisraelis 900-2400 m kõrgusel. Suvisel puhkeajal tahab taim kuivust. Päike. Minu aia eri osadesse istutatud mugulsibulad on lagedamatelt kohtadelt aastate jooksul tasapisi hävinud, olles säilunud vaid suvihalja ilusa laugu (Allium carinatum subsp. pulchellum) lõunapoolses küljes, kus ta end hästi tunneb ja paljuneb ning on peaaegu laugupundi sisse kasvanud. Seal on ta juba 13 aastat ilusasti vastu pidanud. Ostja võtab endale mõningase riski, sest see liik ei kuulu meie oludes vastupidavate 3 sügiskrookuse liigi hulka. 15 EEK (0.96 EUR).
  41. Crocus chrysanthus ‘Herald’ (P. B. van Eeden 1971), kuldõieline krookus ‘Herald’. Õied on seest üleni kollased, väljast aga on õielehtede seljad laia tumepurpurse laiguga ning kitsa kollase servaga. 5 EEK (0.32 EUR).
  42. Crocus gargaricus subsp. herbertii MP-81/3a (spont. Ulu-Dag mnt. range in NW Turkey), gargari krookuse võsunditega alamliik MP-81/3a. 5 cm kõrgune aprillis puhkev kõige oranžima õiega krookus. Oranž värvitoon on ilmastikust olenevalt igal kevadel veidi erinev. Kasvab Türgi mägedes niisketel karjamaadel ja hõredates männimetsades, kus muld kunagi läbi ei kuiva. Antud sibulad on korjatud Türgi loodeosast Uludagi mäestikust ning sama varianti olen pakkunud ka eelnevatel aastatel. Meil vajab päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat niisket kuni parasniisket mulda.Sibulad on looduslikult väga väikesed. 40 EEK (2.56 EUR).
  43. Crocus × luteus ‘Golden Yellow’ (syn. C. × l. ‘Dutch Yellow’, C. × l. ‘Grote Gele’, C. × l. ‘Large Yellow’, C. × l. ‘Mammoth’, C. × l. ‘Yellow Giant’, C. × l. ‘Yellow Gigant’, C. × l. ‘Yellow Mammouth’), erekollane krookus ‘Golden Yellow’. Maailma aedades juba 17. sajandist kasvatatava nn. Hollandi suure kollase krookusena tuntud sordi suured, seest erekollased õied on väljast kahvatumad kollased ning rohekashallide seljatriipudega. Tegemist on pärsia krookuse (C. angustifolius) ja kuldkollase krookuse (C. flavus) steriilse triploidse aedhübriidiga, mis paljuneb vaid vegetatiivselt. See hübriidsort on meie aedades palju tavalisem kui tema ristlusvanemateks olnud looduslikud liigid. 2 EEK (0.13 EUR).
  44. Crocus olivieri subsp. balansae (syn. C. balansae), Suteri krookuse Balansa alamliik ehk Balansa krookus. Aprillis puhkeva kollaseõielise krookuse õielehed on kuni 3,5 cm pikkused. Balansa krookus erineb tüüpalamliigist (C. olivieri subsp. olivieri) 12- kuni 15-harulise emakakaela (tollel vaid 6-haruline) ning välimisi õielehti katva pruunikaspurpurse värvingu poolest (tüüpalamliigi oranžikaskollane selg on enamasti ilma märgistuseta). Prantsuse botaaniku Benjamin Balansa auks nimetatud alamliik kasvab Türgi lääneosas. Tahab aias vett hästi läbilaskvat aluselist mulda. 15 EEK (0.96 EUR).
  45. Crocus pulchellus, ilus krookus. Kuni 4 cm pikkuste õielehtedega pika peenikese putkega sinised õied tekivad septembris-novembris, lehed kevadel. See sügiskrookuse liik kasvab Kagu-Euroopas ja Türgi loodeosas. Ilus krookus erineb kaunist krookusest tumekollase neelu ja valgete tolmukapeade poolest. Päike ja parasniiske muld. Edeneb aias suurepäraselt, suutes kasvada isegi poolvarjus ning murus. Janis Rukšans on ilusa krookuse seemikutest välja valinud mitmeid sorte, mille erinevused õitseajas, õiesuuruses ja välimuses on minu arvates liiga väikesed selleks, et neid oleks võimalik selgelt eristada. Pakun tema sorti ‘Large’. Kui tellite endale sügiskrookuse sorte, siis te neid enam sügislillega (Colchicum) segamini ei aja! 3 EEK (0.19 EUR).
  46. Crocus sieberi ‘Hubert Edelsten’ (H. D. Mc. Edelsten, enne 1924), Sieberi krookus ‘Hubert Edelsten’. Kahe Sieberi krookuse alamliigi ristamisest saadud hübriidi (C. s. subsp. sieberi × C. s. subsp. atticus) oranžika neelulaiguga 7-10 cm kõrguse seest helelilla õie teeb omapäraseks selle tumepurpursel välisküljel tipu lähedal paiknev lai ristipidine (rõhtne) valge vööt. 20 EEK (1.28 EUR).
  47. Crocus speciosus ‘Albus’ (C. G. van Tubergen, enne 1913), kaunis krookus ‘Albus’. Selle sügiskrookuse valged õied oktoobris on teravate õielehetippudega, kollase neeluga ja helekollaste emakakaeltega. 6 EEK (0.38 EUR).
  48. Crocus speciosus ‘Cassiope’ (van Tubergen), kaunis krookus ‘Cassiope’. Puhassinised 20 cm kõrgused hiigelõied (õielehe pikkus on kuni 7 cm) oktoobris on vähemärgatava tumedama soonestusega, kreemikaskollase neeluga ja puhasoranžide pikkade emakasuudmetega. Õitseb kaua. Lehed kasvavad juunikuuks kuni 60 cm pikkuseks! Pean teda kõige võimsamaks (tugevakasvulisemaks) kauni krookuse sordiks. 4 EEK (0.26 EUR).
  49. Crocus speciosus ‘Oxonian’ (Barr & Sons, enne 1945), kaunis krookus ‘Oxonian’. Suured ja lõhnavad tume-violettsinised kuni 20 cm kõrgused õied oktoobris on tumedama soonestusega, oranžide pikkade emakasuudmetega ja valge, vaid ülaosas violetse õieputkega. Teda peetakse kõige tumedaõielisemaks kauni krookuse sordiks. 5 EEK (0.32 EUR).
  50. Crocus vernus ‘Croatia’ (Janis Rukšans 2001), kevadine krookus ‘Croatia’. Suhteliselt varaõitsev hele-sinakasvioletne (helelilla) variant Horvaatiast on ilma tumedama õie tipulaiguta. 25 EEK (1.60 EUR).
  51. Crocus vernus subsp. vernus Heuffelianus-rühm (syn. C. heuffelianus; spont. E Carpathians, Ukraina, mountains pass Lizja, collected by Janis Ruksans), Heuffeli krookus Lizjast. Pakun Janis Rukšansi poolt Ida-Karpaatidest Lizja mäekurust korjatud taimi, mille veidi varieeruvad, 10-12 cm kõrgused väga suured ja varajased, juba aprilli algul puhkevad helelilad kuni purpursed õied on tumepurpurse tipuga (tumeda linnukesekujulise laiguga). 15 EEK (0.96 EUR).
  52. Crocus vernus subsp. vernus Heuffelianus-rühm (syn. C. heuffelianus; spont. Ukraina, Hmelnitskaja obl., Kamenets-Podolski), Heuffeli krookus Kamenets-Podolskist. 10-12 cm kõrguse taime suurte ja väga varajaste, juba aprilli algul puhkevate helelillade kuni purpursete õite tippudes on tumedad linnukesekujulised laigud. Asurkonnast saadud taimed on õie tumeduselt varieeruvad. Mugulsibulad on korjatud Ukrainast Hmelnitski oblastist Kamenets-Podolski linna lähedalt. 15 EEK (0.96 EUR).
  53. Crocus versicolor JMH 82-15 (spont. S France, dept. Var, Maritime Alps), erivärviline krookus JMH 82-15. Aprillis mugulsibulast puhkevad 1-2 valget, lillat või purpurset õit on tavaliselt välisküljelt tugeva purpurse triibustusega, harvem seljalt kollakad. Aias kergelt kasvatatav, vastupidav ning vegetatiivselt ja ka seemnetega hästi paljunev liik. Pakun Lõuna-Prantsusmaalt Ranniku-Alpidest Vari provintsist 800-900 m kõrguselt segametsast Jeannine ja Michael Hoogi poolt 1982. aastal korjatud väga jõulisest ja väga varieeruvast asurkonnast pärinevaid mugulsibulaid (JMH 82-15). Õite värvused on tõepoolest väga erinevad, varieerudes valgest tumelillani, iga taim on eri värvi, nagu liiginimigi ütleb. Seetõttu ei pruugi saadud mugulsibul anda üldse sellist õit nagu pildil. 25 EEK (1.60 EUR).
  54. Erythronium albidum, valkjas koerahammas. Seni ainus Ameerika idaosa liik (kasvab Kanadas ja USA-s), mis Eesti aedades olemas on. Ühekaupa 10-30 cm kõrgusel varrel paiknevad väikesed valged õied avanevad aprillikuus laiemalt vaid päikeselises kasvukohas. Lehed on hallika või sinkja varjundiga. Kerge vari kasvõi osa päevast. 40 EEK (2.56 EUR).
  55. Erythronium dens-canis mix, harilik koerahammas. Hispaaniast Lääne-Ukrainani kasvava liigi 10-15 cm kõrgused parasniiskust armastavad poolvarjutaimed on kahe vastaku purpurlaigulise lehega ja aprillis puhkeva üksiku rippuva roosakaslilla õiega, mille kroonlehed on tugevasti tagasi käändunud. Väljakaevatud sibul kardab kuivamist! Pakun valgete, heleroosade ja lillade õitega taimi. Saadetavate sibulate pakendile märgin õievärvuse või sordinime. Tellimisel palun arvestada, et oma värvieelistused võite küll märkida, kuid vastavate taimede lõppemisel saate muuvärvilisi. 20 EEK (1.28 EUR).
  56. Erythronium sibiricum subsp. sibiricum, siberi koerahammas (tüüpalamliik). Aprillis-mais kahe punakaspruunide laikudega lehe kohal kuni 30 cm pikkusel varrel puhkev kollaste tolmukatega roosakaslilla suur õis pikkusega kuni 5,5 cm meenutab poti-alpikanni õit, kuna õie avanemisel käänduvad õielehed järsult tagasi. Lehed on kaunite punakaspruunide laikudega. Liik kasvab Siberis (Altai ja Sajaani mägedes), Kasahstanis, Loode-Hiinas ja Mongoolias. Aias võiks neid väga külmakindlad metsataimi kasvatada võimalikus jahedas kohas parasniiskel mullal, näiteks kiviktaimla põhjanõlval. Imelikul kombel seda perekonna kauneimat ja vastupidavaimat liiki Lääne aianduses peaaegu ei tuntagi, tema võrratutest sortidest rääkimata. 120 EEK (7.67 EUR).
  57. Erythronium sibiricum subsp. altaicum Ruksans, subsp. nov. 2007 (syn. E. s. ‘Altai Snow’), siberi koerahamba altai alamliik (‘Altai Snow’). Tuva Vabariigist, Ka-hem’i jõe ülemjooksult 2300--2500 m kõrguselt alpiniidult korjatud tugevakasvulistele väga varajaste valgete õitega taimedele anti Lätis 1997. aastal sordinimi ‘Altai Snow’, kuid alates 2007. aastast on senine sort ametlikult kirjeldatud uue alamliigina. 120 EEK (7.67 EUR).
  58. Erythronium sibiricum subsp. sulevii Rukšans, subsp. nov. 2007, Siberi koerahamba Sulevi alamliik. 1987. aastal sain Altaiski asulast Antanas Makunaselt looduslikke sibulaid, mille taimed osutusid iseäralikeks. Kui tüüpilise siberi koerahamba tolmukapead on kollased (vene määrajates on see liigi määramistunnuseks), siis Altaiskist saadud taimedel olid nad lillad kuni mustjad. Taimed on õitseajalt varieeruvad, kuid osa neist puhkeb palju varem siberi koerahamba tüüpalamliigi taimedest. Andsin taimi ka Läti maailmakuulsale lillekasvatajale Janis Rukšansile, kes nende alusel kirjeldas 2007. aastal ametlikult uue alamliigi (koos ladinakeelse kirjeldusega). Neid taimi pakun müügiks esmakordselt ja ainukesena maailmas. 350 EEK (22.37 EUR).
  59. Fritillaria acmopetala, terav püvilill. Kuni 50 cm kõrgusel varrel ripub mais 3-4,5 cm pikkune ja 3,5-4 cm suudmeläbimõõduga kellukjas kahvaturoheline õis, mille purpurpruunid tipud on väljapoole käändunud. Minu taimedel on välimised õielehed seljalt peaaegu üleni rohelised, nende vahelt aga paistavad välja kontrastsed tumepruunid sisemised õielehed. Liik kasvab Küprosel, Türgis, Süürias ja Liibanonis mägede kivisel pinnal, haritaval maal aga umbrohuna. Paljuneb arvukate tütarsibulatega kiiresti. Päike, viljakas, hästi vett läbilaskev jaheniiske muld. 12 EEK (0.77 EUR).
  60. Fritillaria camschatcensis ‘Dwarf’ (Janis Rukšans 2002), kamtšatka püvilill ‘Dwarf’. Lätlane Janis Rukšans sai sibula Potertoni & Martini firmast ‘Green form’ (rohelise vormi) nime all, kuid rohekat esineb õies vaid kohatise mustrina. Saadud omapärane kuni 40 cm kõrgune variant on väga õierikas, varrel võib olla isegi üle 8 õie. Kui enamasti on kamtšatka püvilille, mida kohalikud elanikud nimetavad “mustaks liiliaks”, õied peaaegu mustad, siis sellel sordil on nad veidi heledamad, tumepruunid ja rohelisekirjud. Janise aias on need taimed palju madalamad (vaid 10-15 cm) kui muud tema poolt kasvatatavad sama liigi variandid, mistõttu ta selle sordi kääbuseks nimetaski. Minu aias on temalt saadud taimed miskipärast umbes poole kõrgemad. 250 EEK (15.98 EUR).
  61. Fritillaria camschatcensis f. lutea, kamtšatka püvilille kollane vorm. 30 cm kõrgune taim on rohekaskollaste õitega. 150 EEK (9.59 EUR).
  62. Fritillaria crassifolia subsp. kurdica ‘Aragats’ (spont. Armenia, mnt. Aragats; Arnis Seisums 2000), kurdi püvilill ‘Aragats’. Umbes 20 cm kõrguse varre tipus ripub maikuus 2-3 mustjaspurpurset õit. Pakun Arnis Seisumsi poolt 1989. aastal Armeeniast Aragatsi mäelt Kasahi jõe äärest korjatud sibulaid (AS 89). Päike, vett läbilaskev muld. 120 EEK (7.67 EUR).
  63. Fritillaria crassifolia subsp. kurdica (garden seedlings), kurdi püvilill (aedseemikud). Kurdi püvilille olen saanud päris mitmetest looduslikest leiukohtadest. Siin pakun nende aedseemikuid, mis ei pruugi olla täpselt emataimede välimusega. Umbes 20 cm kõrguse varre tipus ripub maikuus 2-3 rohekat kuni purpurset õit. 50 EEK (3.20 EUR).
  64. Fritillaria elwesii, ahtaõieline püvilill. Kuni 60 cm kõrgusel varrel mais puhkeva 1-4 poolrippuva kitsaskellukja (peaaegu toruja) 2-3 cm pikkuse halli kirmega kaetud tumepurpurse õie välimiste õielehtede selg on selge laia rohelise vöödiga. See Türgi endeem tahab suvel kuiva. Kasvab meil aias hästi, andes arvukalt pisikesi tütarsibulaid. 20 EEK (1.28 EUR).
  65. Fritillaria montana, mägi-püvilill (Ljubljanast). Aprillis-mais ripub üle poolemeetrisel varrel 2 (harva 3) munajat (tipust ahenevat) suhteliselt väikest (2-3 cm pikkust), väljast tugeva mustja või purpurpruuni maleruudustikuga kaetud rohekat lõhnavat õit. See Euroopa liik tahab suvise puhkuse ajal jahedat ja kuivemat mulda, kuid kasvab meie niiskes kliimas siiski hästi. Ljublana botaanikaaiast pärinevad taimed kandsid saamisel õrna püvilille (F. orientalis) eksitavat nime. 45 EEK (2.88 EUR).
  66. Fritillaria pallidiflora, kahkjas püvilill. Kuni 60 (80) cm kõrgusel varrel ripub mais ja juuni algul 2-5 suurt 3-5 cm pikkust laikellukjat helekollast õit. Liik kasvab Kasahstanis ja Loode-Hiinas lähisalpiniitude nõlvadel (mägistepis). Aias eelistab kerget varju ning turbast või tavalist jahedat aiamulda, mis suvel läbi ei kuiva. 25 EEK (1.60 EUR).
  67. Fritillaria sp., püvilille liik. Selle kõrgekasvulise taime sibulad sain 1989. aastal Moskva oblasti lillekasvatajalt Jevgeni Klimovilt, kes omakorda oli taimed saanud Moskva Peabotaanikaaiast laialehise püvilille (F. latifolia) nime all. Kuna taim on õitsemise ajal maiskõrgekasvuline (üle poolemeetrine), siis laialehiseks püvililleks ta ei sobi. Kõige sarnasem on ta välimuselt liibanoni püvilille amanuse alamliigiga (F. hermonis subsp. amana), kuid lõplikku määrangut pole ma osanud veel anda. 15 EEK (0.96 EUR).
  68. Fritillaria ussuriensis (spont Primorye krai, Olga), ussuuri püvilill. Tartu botaaniku Maximowiczi poolt kirjeldatud liigi peenike 50-60 (100) cm kõrgune vars kannab mais 1-2 rippuvat kellukjat tumepurpurset, tugevalt maleruudulist õit. Õielehed on 2,5-3,5 cm pikkused. Taime ülemised varrelehed (õie kandelehed) on köitraagudega nagu hernel. Liik kasvab Ussuurimaa, Korea ja Hiina kirdeosa niisketel liivastel muldadel, metsas, niitudel ja jõeorgudes. Ta armastab parasniiskust ka suvel. Hiinlastel on ta tähtis ravimtaim. Sain sibulad 1985. aastal Primorje kraist Olgast Ljudmila Kurševalt, kes korjas need sealsest loodusest. 150 EEK (9.59 EUR).
  69. Galanthus alpinus var. bortkewitschianus, viljatu lumikelluke ehk kaukaasia lumikellukese viljatu teisend. Kasvab Põhja-Kaukaasias Kabardi-Balkaarias Kamenka jõe ülemjooksul Tšegemi maakonnas 1200-1500 m kõrgusel vaid ühe, vegetatiivselt paljuneva asurkonnana 5-6 hektaril. Kolmekordse kromosoomikomplekti (2n = 36) tõttu on ta viljatu. Lisaks on talle iseloomulikud kollakad sibulasoomused ja kerajas õis. Siin pakutavad taimed pärinevad Kabardi-Balkaaria pealinna Naltšiki botaanikaaiast. Pakun liiki soodushinnaga (õige hind oleks 270 EEK). 2005. aastal sai üks haljastaja seda liiki minult paar kilogrammi peaaegu tasuta, sest tollal polnud ma veel kindel, millega on tegemist. Nüüd on minu taimede määrangu õigsust kinnitanud ka (Inglise) Kuningliku Aiandusseltsi rahvusliku lumikellukesekollektsiooni hoidja Chris Sanham, kelle kogus on 800 nimelist sorti ja liiki lumikellukesi + 200 seni nimetut vormi. Lumikellukesed sobivad ka lehtpuude ja põõsaste alla, sest jõuavad nende lehtimise ajaks ära õitseda. 150 EEK (9.59 EUR).
  70. Galanthus angustifolius RP 83-22 (spont. North Osethia at 820 m), ahtalehine lumikelluke. Kuni 15 cm kõrguse taime väga kitsad (0,2-0,5 cm) lehed on nii peal- kui allküljelt selgelt sinihallid ning puhkedes lamedalt teineteise kõrvale pakitud. Õied on suured. Sisemised õielehed on ühe tipmise sisselõikega (sälguga) ning rohelise laiguga. Aaron Davis uuris taimi looduslikus kasvukohas ning leidis, et need erinevad nõrgalt sinihallide lehtedega harilikust lumikellukesest tugevalt sinihallide ning väga kitsaste lehtede poolest, mis on kitsamad kui hariliku lumikellukese kõige väiksematel variantidel. Lehtede anatoomiline ehitus erines samuti oluliselt. Ka molekulaarsed uurimised kinnitasid, et tegemist on iseseisvate liikidega ning et ahtalehise lumikellukese lähim sugulane on hoopis kaukaasia lumikelluke (G. alpinus). Ka liikide levilad ei puutu omavahel kokku – peamiselt Kesk-Euroopas kasvava hariliku lumikellukese levila ulatub idas vaid Ukrainasse Kiievi lähedusse, ahtalehine lumikelluke aga kasvab Põhja-Kaukaasias Kabardi-Balkaarias, Dagestanis ja Põhja-Osseetias. Pakutavad sibulad on korjatud Põhja-Osseetiast Janis Rukšansi ja teda saatnud kohaliku looduskaitseala töötaja Konstantin Popovi poolt 1983. aastal. Kultuuris on see tagasihoidliku välimusega liik vähetuntud. Pakun liiki soodushinnaga (õige hind kõigub vahemikus 280 kuni 450 EEK) 150 EEK (9.59 EUR).
  71. Galanthus ‘Atkinsii’ (syn. G. imperati; James Allen 1891), lumikelluke ‘Atkinsii’. Kõrge ja varajane taim on väga pikkade välimiste õielehtedega. Inglise aednik James Atkins sai selle lumikellukese 1860-ndate lõpul oma sõbralt. Praeguse nime andis sordile James Allen 1891. aastal. Sordi esivanemateks näivad olevad harilik ja kurruline lumikelluke (G. nivalis × G. plicatus), kuna leheserv on veidi kurruline. 50 EEK (3.20 EUR); 4 tk 100 EEK (6.39 EUR).
  72. Galanthus ‘Haral’ (Sulev Savisaar, 2005, syn. ‘Rait’), lumikelluke ‘Haral’ (‘Rait’). 1980-ndate aastate teasel poolel tõime Enno Zuppinguga Lätist Lucija Ligotne aiast laialehise lumikellukese (G. latifolius), mis osutus valeks. 2005. aastal andsin talle töönimeks ‘Rait’, kuna ta oli suurima õiega lumikelluke, mida olen eales näinud. Kuna tema õis on laialt harali, nimetasin sordi 2007. aastal ümber ‘Haraliks’. Lehe järgi on tegu kurrulise lumikellukese (G. plicatus) sordiga või hübriidiga. Sort on juba kasvamas ka Inglise kuningliku lumikellukeste hoidja kollektsioonis (milles on 800 nimelist sorti ja 200 nimetut vormi). 150 EEK (9.59 EUR).
  73. Galanthus lagodechianus (syn. G. cabardenis, G. kemulariae, G. ketzkhovelii), lagodehhi lumikelluke. Kuni 20 cm kõrguse taime läikivrohelised 0,5-1 cm laiused lehed on tärgates lamedad ning allküljel kiiluga. Sisemiste õielehtede tipmise sisselõike (sälgu) juures on roheline laik. Lääne aedades oli see väga külmakindel kaukaasia liik kuni 1970. aastani praktiliselt tundmatu, kuid nüüd on tema võidukäik alanud. 150 EEK (9.59 EUR); 4 tk 300 EEK (19.17 EUR).
  74. Galanthus 'Modern Art' (E. B. Anderson), lumikelluke 'Modern Art’. E. B. Andersoni (1895-1971) poolt välja valitud seemiku iga pika ja kitsa välimise õielehe alusel on kena roheline laik ning tipus veelgi suurem roheline laik, mis koosneb 4 või 5 lühikesest, osaliselt liitunud rohelisest triibust. Sisemiste õiekattelehtede tipus on selge hobuserauakujuline märk ning aluse lähedal 2 munajat märki („silmad”). Pikkade sinihallide lehtede servad on nõrgalt kurrulised, sest tegu on kurrulise lumikellukese (G. plicatus) hübriidiga. 95 EEK (6.07 EUR).
  75. Galanthus ‘Mrs. Thompson’, lumikelluke ‘Mrs. Thompson’. Sorti mainitakse alates 1940-ndatest aastatest. Enamasti tekib sibulast 2 vart, millest kummalgi võib olla 1-2 õit. Kui tüüpilisel lumikellukesel on välimisi ja sisemisi õielehti kumbagi 3, siis sellel sordil võib neid olla vastavalt 5 ja 4 või 4 ja 3. Enamik õisi on minu aias siiski 3 + 3 õielehega ning vaid suurematest sibulatest tekib lisaõielehtedega taimi. Välimiste õielehtede kuju võib olla veidi moondunud ja see peabki nii olema. Pakun sibulaid soodushinnaga (õige hind oleks sõltuvalt pakkujafirmast 390 või 550 EEK ning pakkujaid on maailmas vaid üksikuid) 150 EEK (9.59 EUR).
  76. Galanthus nivalis ‘Flore Pleno’ (syn. G. n. ‘Plenus’), harilik lumikelluke ‘Flore Pleno’. Kui lihtõielisel lumikellukesel on 3 välimist õielehte suured, 3 sisemist aga väikesed ning varjule jäävad, siis täidisõielisel on kõik 6 õielehte suured, mistõttu õis jätab hoopis suurema ja ilusama mulje. Seest täidetud rippuva õie sisse vaadates meenutab see valge-rohelisekirjut pisikest roosiõiekest. 5 EEK (0.32 EUR).
  77. Galanthus nivalis Sharlockii group (J. Caspary 1868), hariliku lumikellukese Scharlockii rühm. 10-15 cm kõrgusel sordil on tugevasti suurenenud, liigi tüüptaimest 2 korda suurem, lehesarnane, 2 osaks lõhenenud ja seetõttu eesli kõrvu meenutav õie kandeleht (kõrgleht) ning roheline laik välimiste õielehtede tipus. Esineb väikest tunnuste varieeruvust. Sordirühm nimetati 1868. aastal professor Caspary poolt Julius Scharlocki auks, kes leidis taime 1818. a. Reini lisajõe Nahe orust. Looduslikult kasvavad taimed ka Belgia idaosas ja Maasi jõe orus. 60 EEK (3.83 EUR).
  78. Galanthus nivalis ‘Viridapicis’ (Barr 1922), harilik lumikelluke ‘Viridapicis’. Johannes M. C. Hoog van Tubergeni firmast leidis taime Hollandi põhjaosast vanade taluhoonete lähedalt enne 1922. aastat. Suurekasvuline lumikelluke on roheliste laikudega nii sisemiste kui ka välimiste õielehtede tippudes. Õie kandeleht on tugevasti suurenenud. Tugevakasvuline sort kasvab ja paljuneb aias hästi, eelistades varjulist kasvukohta savimullal. 12 EEK (0.77 EUR).
  79. Galanthus plicatus (spont. Crimea, city Staryi Krym), kurruline lumikelluke Starõi Krõmist. 20 cm kõrguse taime sinihallika varjundiga lehtede serv on järsult allküljele käändunud ehk volditud. Pakun 1985. aastal Starõi Krõmi linna lähedalt Nadežda Poljakova korjatud looduslikke taimi. 60 EEK (3.83 EUR).
  80. Galanthus plicatus (spont. Crimea, Ai-Petri 1965), kurruline lumikelluke Ai-Petrilt. Pakun Aino Paiveli poolt 1965. aastal Krimmist Ai-Petri mäelt korjatud sibulaid. 60 EEK (3.83 EUR).
  81. Galanthus plicatus ‘Oreanda’ (spont. Crimean peninsula near village Oreanda, 100 m), kurruline lumikelluke ‘Oreanda’. Sinihallide kurruliste lehtedega taimed on aias jõulise kasvuga. Pakutavad sibulad on Janis Rukšans korjanud 1983. aastal Krimmist Oreanda küla lähedalt 100 m kõrguselt üle merepinna niiskelt metsalagendikult. 95 EEK (6.07 EUR).
  82. Galanthus ‘Straffan’ (syn. G. caucasicus grandis), lumikelluke ‘Straffan’. Seda vana aedsorti peetakse hariliku lumikellukese ja kurrulise lumikellukese hübriidiks (G. nivalis × G. plicatus). Sibulast tekib enamasti ka teine, hiljem õitsev vars. Sisemistel õielehtedel on hobuserauakujuline roheline märk. Lehestik on sinihall. Õierikka sordi õitseaeg on väga hiline. Bowlesi andmeil (1918) tekkis sort iseeneslikult Iirimaal Kildare maakonnas Straffanis lord Clarina aias. Sealne ülemaednik Frederick Bedford märkas taime esimesena 1858. aastal. Tema üheks eellaseks peetakse lord Clarina või major Massey poolt Krimmist Tšornaja orust toodud kurrulist lumikellukest (G. plicatus). 70 EEK (4.47 EUR).
  83. Gladiolus imbricatus, niidu-kuremõõk. Eestis looduslik, täiesti külmakindel kuni 80 cm kõrgune gladiool aias talvekatet ei vaja. 3 cm pikkused lillakaspunased kaarduvad õied juulis asuvad ühekülgses tihedas 7-10 cm pikkuses ja kuni 12-õielises õisikus. Eesti Punase Raamatu 4. kategooria ehk tähelepanu vajav (ohust pääsenud) liik on meil looduskaitse all. Maailma kõige külmakindlam gladiooliliik eelistab kasvada täispäikeses parasniiskel kuni niiskel mullal. Kui vilju ei eemalda, siis muutub aias isekülvi tõttu umbrohuks. Mugul istutatakse avamaale sügisel. 40 EEK (2.56 EUR).
  84. Hyacinthoides hispanica (syn. Endymion campanulatus, E. hispanicus, Scilla campanulata, S. hispanica), hispaania ebahüatsint (hispaania siniliilia ehk endüümion). Silla ehk siniliilia lähisugulase 30 cm kõrguses püstises sirges igakülgses õisikus puhkevad mai lõpus või juuni algul sinisetolmukalised längus violettsinised kellukjad õied. Hispaaniast, Portugalist ja Põhja-Aafrikast pärinevad vähenõudlikud, väga külmakindlad ja hästi paljunevad taimed eelistavad sarnaselt silladega aias poolvarju (kuid taluvad hästi ka päikest) ning niisket raskemat huumusrikast mulda. On ka lõikelilled. 3 EEK (0.19 EUR).
  85. Hyacinthoides hispanica ‘Excelsior’ (syn. H. h. ‘Chevithorne’; G. C. van Meeuwen 1906), hispaania ebahüatsint ‘Excelsior’. Hollandis Heemstedes aretatud 40-50 cm kõrguse sordi tugev õiekobar koosneb juunissuurtest sinivioletsetest (hele-violettsinistest) õitest, mille igal õielehel on meresinine kesksoon. 3 EEK (0.19 EUR).
  86. Hyacinthoides hispanica ‘Queen of the Pinks’ (J. Valkering, enne 1932), hispaania ebahüatsint ‘Queen of the Pinks’. Kõrgel varval on juunis helelilla (roosa) õisik. 4 EEK (0.26 EUR).
  87. Hyacinthoides hispanica ‘Rosabella’ (J. Valkering, enne 1944), hispaania ebahüatsint ‘Rosabella’. Heleroosad õied on mai lõpus-juunistugevas pikas õisikus. 4 EEK (0.26 EUR).
  88. Hyacinthoides hispanica ‘Sky Blue’ (J. Valkering, umbes 1906), hispaania ebahüatsint ‘Sky Blue’. Siniste õitega hiline juunis õitsev suureõieline võimas sort. 5 EEK (0.32 EUR).
  89. Hyacinthoides hispanica ‘White Triumphator’ (J. Valkering, enne 1944), hispaania ebahüatsint ‘White Triumphator’. Valged õied on mai lõpus-juunistugevas õisikus. 5 EEK (0.32 EUR).
  90. Hyacinthoides non-scripta (syn. Endymion non-scriptus, E. nutans, Scilla festalis, S. non-scripta, S. nutans), longus ebahüatsint (longus siniliilia, longus endüümion). 20-30 (50) cm kõrguse taime erinevused sarnasest hispaania ebahüatsindist: õisikud mais-juunis on longus tipuga, ühekülgsed, torujas-kellukjad 1,5-2 cm pikkused violettsinised lõhnavad õied on kitsamad, väljakäändunud tipmetega ja rohkem longus, tolmukapead kreemid ning lehed kitsamad. Kasvab looduslikult Lääne-Euroopas. 4 EEK (0.26 EUR).
  91. Ipheion uniflorum, harilik mesitäht. Lauguliste (Alliaceae) sugukonda kuuluval 10-15 cm kõrgusel taimel puhkevad mais varrel ühekaupa asuvad lehterja putkega ning 2-3 cm läbimõõduga kahvatu-lillakassinised meelõhnalised äärikõied (nagu floksil), mille igal õielehel on tume kesktriip. Juba sügisel tärkavad veidi lihakad kitsad peaaegu lamedad lehed on suveks 20 cm pikkused. Liik kasvab Uruguais ja Argentiinas. Tahavad täispäikest ja sooja kasvukohta, muidu õitsevad vähe. Parasniiske muld. Suvel sibulate puhkuse ajal võib muld olla parasniiske kuni kuiv, kuid ei tohiks olla liigniiske ega tuhkkuiv. 1 EEK (0.06 EUR).
  92. Iridodictyum danfordiae (syn. Iris danfordiae), Danfordi võrkiiris (Danfordi iiris). Liik on nimetatud proua auks, kes taimi Türgist Tauruse mägedest 1876. aastal esimesena korjas. Kuni 10 cm kõrguse taime 5-7 cm läbimõõduga kollased õied on laia õienaastuga. Türgi mäestike endeemi on teisest kollaseõielisest liigist, Vinogradovi võrkiirisest (I. winogradowii) lihtne eristada sisemiste (püstiste) õielehtede puudumise tõttu – need on mandunud väikesteks harjasteks. Danfordi iiris on sügavkollaste erksate õite tõttu kauneim kollaseõieline võrkiiris. Vinogradovi iiris on kahvatuma õievärviga. Kahjuks pole Danfordi võrkiiris avamaal kergestiedenev liik. Esiteks ei taha ta niisket maad, sest siis mädaneb sibul mullas kiiresti ära. Teiseks õitseb taim aias esimesel aastal pärast poest ostmist või istutamist ilusti, ent järgmistel aastatel ei taha enam õitseda, sest emasibul jaguneb paljudeks pisikesteks tütarsibulateks. Selle vältimiseks istutatakse sibul normaalsest palju sügavamale (vähemalt 10 cm), sest siis tekib tütarsibulaid küll vähem, kuid nad on suuremad. Danfordi võrkiiris on maailmas üks enimtoodetud võrkiiristest, seega küllalt tavaline ilutaim. Hollandis ammust aega kasvatatav steriilne triploidne variant pole mul avamaal vastu pidanud. Pakun teile viljakat (fertiilset) varianti, mis on küll õie poolest veidi väiksem, kuid lõhnav, ilusam ja vastupidavam, ehkki arvukate väikeste tütarsibulate moodustumise tõttu samamoodi suhteliselt väheõitsev. 3 EEK (0.19 EUR).
  93. Iridodictyum reticulatum var. caucasicum (syn. Iris reticulata var. caucasica) blue form, hariliku võrkiirise (võrkja iirise) kaukaasia teisendi siniseõieline vorm. Kaukaasias kasvavad hariliku võrkiirise looduslikud taimed on reeglina tume-punakaspurpursete õitega, sarnanedes sordiga ‘J. S. Dijt’ (mis olevatki välja valitud just sellest teisendist). 1998. aastal sain Janis Rukšansilt sibulaid nimega Iris reticulata var. caucasica zili violets (zili violets = sini-lilla). Saadud sibulatest kasvasid järgmise aasta aprillis äärmiselt meeldivate sügavsiniste õitega taimed, millel polnud jälgegi punakast varjundist. Harilik võrkiiris tahab päikest ning muld võiks puhkeajal olla pigem kuiv kui märg. 4 EEK (0.26 EUR).
  94. Iridodictyum reticulatum ‘Natascha’ (syn. Iris reticulata ‘Natascha’; W. P. van Eeden 1973), harilik võrkiiris ‘Natascha’ (võrkjas iiris ‘Natascha’). Sort on saadud Hollandis ristamisest ‘Cantab’ × ‘Cantab’. Ehkki registri järgi on see varane sort kreemikasvalgete õitega ning kuldkollase laiguga naastul on ta tegelikult sinkjasvalge (kahvatusinise) õievärvusega. Sama välimusega ning samade vanemate ristamisest saadud registreerimata sort ‘Alba’ (W. P. van Eeden ) on ‘Nataschast’ veidi varasem, ehkki minu aias on erinevus ka õitseajas tühine või lausa olematu. Ka kolmas sarnase välimusega sort ‘White With Yellow Mark’ pärineb van Eedenilt ja on tema sordina registreerimata seemik. Pakun siin eraldi etiketitult kõiki 3 sorti, mis välimuselt ja õitseajalt on praktiliselt eristamatud, ühesuguse hinnaga. 8 EEK (0.51 EUR).
  95. Iridodictyum reticulatum ‘Velvet Smile’ (87-CQ-3; Alan McMurtrie; syn. Iris reticulata ‘Velvet Smile’), harilik võrkiiris ‘Velvet Smile’ (võrkjas iiris ‘Velvet Smile’). Kanada iirisearetaja Alan McMurtrie ristas Armeeniast Sevani järve äärest pärinevat purpurse õiega harilikku võrkiirist William van Eedeni registreerimata siniseõielise hübriidiga (‘Van Eeden Blue’ × ‘J.S. Dijt’). Tulemuseks oli sügavpurpursete (tumelillade) välimiste õielehtedega ja sinkjaspurpursete sisemiste õielehtedega taim. 80 EEK (5.11 EUR).
  96. Iridodictyum ‘Sheila Ann Germaney’ (syn. Iris ‘Sheila Ann Germaney’), võrkiiris ‘Sheila Ann Germaney’ (iiris ‘Sheila Ann Germaney’). Koos oma sõsarsortidega ‘Frank Elder’ ja ‘Katharine Hodgin’ (mida olen teile pakkunud varasematel aastatel) on ka see aprillis õitsev lõhnavate õitega 10-15 cm kõrgune jõuline sort saadud lüükia võrkiirise suure teisendi ja Vinogradovi võrkiirise ristamisest (I. histrioides var. major × I. winogradowii). Värvuselt on ka tema kollase ja sinise vahepealne. Heledad purpur-sinihallid välimised õielehed on oranžikaskollase harjaga. Valge naastulaik on rohekassinise tähnistusega. 6 EEK (0.38 EUR).
  97. Iridodictyum winogradowii (syn. Iris winogradowii), Vinogradovi võrkiiris (Vinogradovi iiris). Kuni 10 cm kõrguse taime suured, 5-7 cm Ų-ga helekollased õied puhkevad aprillis. See haruldane ja loodusest kaduv liik kasvab Gruusias Lomismta mäe niisketel alpiniitudel ja huumusrikastes kaljupragudes. Dr. Rodionenko sõnul kasvas 1972. aastal looduses veel vaid mõnisada taime. See kaunis sibullill sobib meie niiskesse kliimasse suurepäraselt, sest erinevalt teistest võrkiirise liikidest ei taha Vinogradovi võrkiiris suvist kuiva puhkeperioodi. Eelistab huumusrikast turbalisandiga parasniisket mulda ja kerget varju (kuid talub ka päikeselist kasvukohta). Mulla täielikku läbikuivamist ta ei taha, sest sibulate juurdumine algab varakult. Suurema kuivamisohu tõttu ei meeldi Vinogradovi võrkiirisele potis kasvada. 60 EEK (3.83 EUR).
  98. Ixiolirion tataricum, tatari keelikliilia. Mugulsibulast kasvaval umbes poolemeetrisel alaosas lehistunud varrel on mai lõpus ja juunis 2-8 sinist kuni lillat 4,5 cm pikkust kellukjat õit Ų-ga umbes 5 cm. Õielehed on peaaegu aluseni vabad. Liik kasvab Aasia steppides kuivadel liivastel aladel. Viljakas, vett hästi läbilaskev liivalisandiga muld päikeselises kasvukohas. Muld peaks õitsemise järel suvel olema soe ja võimalikult kuiv. Sobivad ka lõikeks. 1 EEK (0.06 EUR).
  99. Muscari armeniacum ‘Argaei Album’ (syn. M. argaei hort. ‘Album’; van Tubergen), armeenia kobarhüatsint ‘Argaei Album’. Van Tubergeni firma poolt kultuuri viidud vormi pole hiljem loodusest enam leitud. 10-20 cm pikkusel varval puhkevad mais keskmised kuni hilised väikesed tihedad puhasvalged piklikmunajad õisikud. Erinevalt teistest kobarhüatsindi sortidest on teda mugav ümber istutada nii, et midagi maha ei jääks, kuna sellel sordil peenikesi tütarsibulaid ei tekigi. 5 EEK (0.32 EUR).
  100. Muscari botryoides ‘Carneum’, harilik kobarhüatsint ‘Carneum’. Ebatavalist kahvaturoosat värvi õitega sorti kasvatatakse maailmas umbes 1594. aastast. Interneti spetsiaalsel kobarhüatsindileheküljel Muscaripage on öeldud: "This Muscari is probably no longer in cultivation. If there is anybody out there who knows more about it I would be very pleased to hear from you." (vaba tõlge: "Seda kobarhüatsinti tõenäoliselt enam kultuuris ei esine. Kui on keegi, kes temast midagi teab, andke teada!"). Vaimustav, et just Eestil on õnnestunud see väljasurnuks peetud sort maailma jaoks ära päästa, sest just ühest vanast Eesti aiast sort üles leitigi. Olen sorti juba 8 aastat tagasi müügiks välja pakkunud, kuid hinda 15 krooni sibulast peeti kobarhüatsindi jaoks kalliks ning loiult läks ta ka 2003. aastal Aiasõbra kataloogi kaudu pakutuna. Uute asjaolude ilmnemise ja sibulate väikese arvu tõttu on uus hind tegelikkusega rohkem kooskõlas. Olen selle sordi sibulate ainus pakkuja maailmas. 150 EEK (9.59 EUR).
  101. Muscari comosum (syn. Leopoldia comosa), tutt-kobarhüatsint. Leopoldia perekonda või liigirühma kuuluv liik on teistest kobarhüatsintidest oluliselt erineva välimusega. 15-50 cm pikkusel varval on juunikuus õied pikas ja hõredas õisikus. Ilmetud helepruunid kuni pruunikasrohekad või hallikad viljalised õied asuvad lühikestel õieraagudel. Tõusvatel pikkadel erevioletsetel õieraagudel asetsevad ülemised viljatud erevioletsed õied moodustavad ilusa tipmise tuti, olles õisiku ainukeseks ehteks. Vajab õitsemiseks sooja kasvukohta. Sibulakestad on roosad! 3 EEK (0.19 EUR).
  102. Muscari ‘Dark Eyes’ (Aldonis Verinš 1978), kobarhüatsint ‘Dark Eyes’. Säravad tumesinised õied on mais kuni 30 cm kõrgusel varval. Viljatud tipuõied on heledamad sinised. Läti sordiaretaja valis pikavarrelise sordi välja Põhja-Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast 20 km Naltšikist põhja poolt korjatud ja talle postiga saadetud looduslikust materjalist. Janis Rukšansi arvates on sordid ‘Dark Eyes’, ‘Sky Blue’ ja ‘White Beauty’ seni kirjeldamata uue liigi värvivariandid. 4 EEK (0.26 EUR).
  103. Muscari neglectum (syn. M. leucostomum, spont. Kopet-Dag, Arvaz), lõhnav kobarhüatsint. 10-30 cm kõrguse varva tipus puhkeb mais kuni 4 cm pikkune tihe kobarõisik sinkjasmustadest valgetipulistest lõhnavatest munajatest või kupjatest õitest. Pakutavad taimed pärinevad Turkmeeniast Kopetdagi mäestikust Arvazist. 30 EEK (1.92 EUR).
  104. Muscari pallens (spont. Caucasus, N. Osethia, Holst, 2000 m), kahkjas kobarhüatsint Holstist. 15-20 cm kõrguse taime ülimalt hiline tihe munajas kobarõisik juunis koosneb kahvatusinistest, peaaegu valgetest munajatest õitest. Sibulad (RP 83-27) pärinevad Kaukaasiast Põhja-Osseetiast Holsti küla lähedalt 2000 m kõrguselt alpiniidult. 20 EEK (1.28 EUR).
  105. Muscari polyanthum ‘Album’, hulgaõieline kobarhüatsint ‘Album’. Enamik botaanikuid peab hulgaõielist kobarhüatsinti vaid armeenia kobarhüatsindi samatähendusnimeks, kuid mitte kõik. Ka Aino Paivel on pidanud teda oma 1974. aastal ilmunud sibullilleraamatus iseseisvaks liigiks. Kuna armeenia kobarhüatsint on väga varieeruv liik, ei saa hulgaõielist kobarhüatsinti temast päris lõpliku usaldusväärsusega eristada. Liik kirjeldati Türgist tugevakasvuliste isendite alusel. Taolised laialehised, pikkade õieraagudega vormid esinevad Taga-Kaukaasia lõuna- ja lääneosas ning paljudes Türgi provintsides alati just niisketes kasvukohtades. Kui nad aias liiga kuivale kasvukohale panna, siis ei saavuta nad oma tüüpilist võimsust. Sibullilleregistri järgi on sordi valged õied keskmise õitseajaga. Õitseb meil mais. Sordi sain Janis Rukšansilt 1996. aastal nime all Muscari polyanthum ‘Album’, mis tähendab, et tegemist on suurekasvulise valgeõielise sordiga. Nende jaoks, kes hulgaõielist kobarhüatsinti iseseisva liigina ei tunnista, peaks selle sordi ehk ristima tingnimetusega M. armeniacum ‘Polyanthum Album’ analoogiliselt nimele M. a. ‘Argaei Album’? 20 EEK (1.28 EUR).
  106. Muscari ‘Sky Blue’ (Aldonis Verinš 1978), kobarhüatsint ‘Sky Blue’. Kaunid helesinised mais puhkevad õisikud asuvad kõrgetel kuni 30 cm pikkustel vartel. Õisiku viljatud tipuõied on peaaegu valged. Kahjuks pole mul seda ebatavalist helesinist õievärvust seni õnnestunud päris tõetruult fotole jäädvustada: inimsilm näeb seda värvust ikkagi teistmoodi kui fotosilm. See on üks sort kolmest „õest” (on olemas ka ‘Dark Eyes’ ja ‘White Beauty’), mille Läti sordiaretaja Aldonis Verinš valis välja Põhja-Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast Naltšiki lähedalt Sovetskoje küla juurest 1969. aastal korjatud sibulatest. Asjatundjad oletatavad, et tegemist on seni kirjeldamata uue liigi värvivariandiga. 6 EEK (0.38 EUR).
  107. Muscari ‘White Beauty’ (M. ‘White-rose Beauty’, Aldonis Verinš 1978), kobarhüatsint ‘White Beauty’. Pikavarreliste, kuni 25 cm kõrguste taimede mais puhkevate valgete õisikute alaosas esineb väga nõrk roosakas varjund, mis avaldub paremini külma kevade ja happelise mulla korral. Läti sordiaretaja Aldonis Verinš valis sordi välja Põhja-Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast Naltšiki lähedalt Sovetskoje küla juurest 1969. aastal korjatud sibulatest. 6 EEK (0.38 EUR).
  108. Narcissus pumilus (syn. N. minor var. pumilus), madal nartsiss. Algselt kirjeldati liik aiataime järgi, kuid hiljem leiti sarnase välimusega taimi ka Ranniku-Alpides ja Portugali põhjaosas. Vaid 15 cm kõrgusel varrel puhkevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel rõhtsad kollased õied. Erekollased õielehed on suudme lähedal laienevast kuldkollasest trompetist veidi lühemad. (Kõrvalmärkus: liigist märksa tuntum on tema täidisõieline sort N. pumilus ‘Rip van Winkle’). 15 EEK (0.96 EUR).
  109. Narcissus radiiflorus (syn. N. angustifolius, N. poeticus subsp. angustifolius), kitsalehine nartsiss. Aias umbes poolemeetrisel varval puhkevad juunis lõhnavad puhasvalged 5-6 cm läbimõõduga õied on pisikese kausja (toruja), ainult veerand (0,25) cm pikkuse ja kuni 1 cm laiuse kollase või rohekaskollase lisakrooniga, millel on punane servake. Kitsaid pinnukesi meenutavad õielehe alaosad üksteist servadega ei kata või katavad vaid napilt. Kõik tolmukad on enam-vähem ühepikkused ning ulatuvad osaliselt õiest välja. See väga hiljaõitsev liik pretendeerib koos poeedinartsissiga kõige viimasena õitseva nartsissi tiitlile. 3-4 sinkjat lehte on kitsad (mitte üle 1 cm). Taimed kasvavad Euroopa kesk- ja lõunaosas, ulatudes Šveitsist läbi Balkani Kreekasse, kuid kasvades ka Karpaatides. Tema levilas on poeedinartsissiga osaliselt kattuvaid alasid. Väliselt on kitsalehine nartsiss väga poeedinartsissi (N. poeticus) moodi, kuid botaanikud teevad neil vahet põhiliselt tolmukate, õielehtede ja lisakrooni järgi. Poeedinartsissi tolmukad on erineva pikkusega ja asetsevad 2 reas, kusjuures üks rida ulatub lisakroonist välja, teine aga jääb varjule. Poeedinartsissi õielehed ahenevad alaosas väga järsult ning katavad üksteist alaosas serviti, ka on talle omane liudjas ja lame lisakroon. Rahvusvahelise nartsissiregistri järgi on kitsalehisel nartsissil 4 üksteisest veidi erinevat teisendit. Taimed näivad eelistavat niiskeid kasvukohti. See väga külmakindel ja vähenõudlik liik talub aias isegi kehvi, kuivi ja saviseid muldi. Minu taimed on üles kasvatatud Šveitsist Jura kantonist Porrentruyst saadud seemnetest. Maailmas seda liiki praktiliselt müügiks ei pakuta. 50 EEK (3.20 EUR).
  110. Nectaroscordum tripedale (syn. Allium tripedale, spont. Armenia), pärsia mesilauk. Kuni 130 cm kõrgusel varval puhkevad juunis arvukad suured (2 cm pikkused) hele-säravroosad õied. Õisikud on varasemad, palju tihedamad ja ilusamad kui sitsiilia mesilaugul. Tegemist on punase raamatu liigiga ehk maailmas hävimisohus oleva liigiga. Pakun Armeenia päritoluga taimi. 110 EEK (7.03 EUR).
  111. Ornithogalum arcuatum, kaar-linnupiim. Nime on liik saanud kaarjalt ülespoole käänduvatest viljaraagudest. 70 (100) cm kõrguse taime tihedas 40 cm pikkuses ja kuni 8 cm laiuses kobarõisikus on juunis-juulis kuni 40 valget 3 cm läbimõõduga õit. Kitsas roheline triip õielehe seljal esineb ainult tipupoolel või puudub hoopis. Minu aias puhkeb ta juuni keskel kõrgetest linnupiimadest kõige esimesena õide. Eelistavad täispäikest (muidu õied ei avane) ning parasniisket mulda, kuid lepivad ka kuivapoolse mullaga. Pakun selle liigi 2 varianti, mis välimuselt omavahel märgatavalt ei erine.

159A: Korjanud Tallinna Botaanikaaed 1965. aastal Põhja-Kaukaasiast Stavropoli lähedalt. (spont. Caucasus borealis, near Stavropol, 1965),

159B: Pakutavad taimed pärinevad Loode-Kaukaasiast Krasnodari krai hõredast metsast (spont. NW Caucasus, Krasnodar distr.). Nii see kui ka järgnevad linnupiimaliigid eelistavad meie põhjamaises kliimas täispäikest ning parasniisket mulda, kuid lepivad ka kuivapoolse mullaga. Kes variante (Krasnodar või Stavropol) täpsemalt ei määratle, saab sibulad minu valikul. 45 EEK (2.88 EUR).

  1. Ornithogalum oligophyllum (syn. O. balansae), Balansa linnupiim. Aias puhkeb 5-15 cm kõrgusel varval üle 10 lumivalge, laia rohelise seljavöödiga õie üllatavalt vara -- juba aprillis. Minu aia linnupiimadest on ta kõige varajasem õitseja. Puhkedes väga tihe ja madal õisik tõuseb hiljem kõrgemale. Balkani, Kaukaasia ja Türgi alpi- ja lähisalpivööndi taim eelistab päikeselist kasvukohta ning liivalisandiga mulda. 2 EEK (0.13 EUR).
  2. Ornithogalum pyrenaicum (syn. O. flavescens), pürenee linnupiim. Jah, see on tõsi, et meie kliimas avamaale sobivate linnupiimade seas leidub üks liik, mille õied pole valged! 100 cm või kõrgema taime väikesed rohelised kuni kollakasrohelised õied on juunis-juulis hõredates püstistes pikkades õisikutes. Liik kasvab Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Marokos, Krimmis, Kaukaasias ja Türgis. 30 EEK (1.92 EUR).
  3. Ornithogalum sphaerocarpum, ümaraviljaline linnupiim. Euroopa lõunaosas, Türgis ning Süürias kasvav meetrine taim on pikkades hõredates õisikutes asuvate väikeste rohelise seljatriibuga valgete õitega. Taim on kujult väga lähedane pürenee linnupiimale (O. pyrenaicum), kuid valge õievärvusega. Maailma aianduses on see liik haruldane. 60 EEK (3.83 EUR).
  4. Ornithogalum sphaerocarpum (Vacratot), ümaraviljaline linnupiim Vacratotist. Näib, et Ungarist Vacratoti botaanikaaiast 1993. aastal saadud seemnetest kasvatatud taimed on juba kergelt hübriidsed, sest nelja üleskasvatatud seemiku seas esines nii rohelise seljatriibuga kui ka seljatriibuta (üleni valge) õiega taimi. Ühel taimel oli õielehtede siseküljel rohekat varjundit. Muus osas eelmisest erinevusi pole. 25 EEK (1.60 EUR).
  5. Oxalis obtriangularis VS 93-50 (spont. near Vladivostok, Kedrovaja Padj), ussuuri jänesekapsas VS 93-50. Lühike ja jäme risoom on õhukeste pruunide soomustega. Selle varjutaime kõrgus on looduses 20 cm, aias tavaliselt 10 cm. 5-20 cm kõrgustel õievartel ühekaupa asuvad väga suured valged õied ilmuvad mais roheliste lehtedega peaaegu üheaegselt. 1,5-2 cm pikkusi kroonlehti on õies 5. Lehed on juurmised. Suured äraspidikolmnurksed 5 cm pikkused lehekesed on tipmise sämbuga. Liik kasvab Burjaatia ja Ussuurimaa lõunaosa sega- ja okasmetsades ning kirjeldati Primorjest Posjeta lahest Posti lähedalt aastatel 1850-1851 Tartu Ülikooli Botaanikaaias töötanud Maximowiczi poolt. 1993. aasta 17.-19. mail korjasid Mart Veerus ja Arnis Seisums selle liigi risoome (VS 93-50) Vladivostoki lähedalt Kedrovaja Padist. Neid pakungi. See uus ilutaim on maailmas levima hakanud Läti kaudu. 180 EEK (11.50 EUR).
  6. Puschkinia scilloides ‘Aragats’ Gem’ (Arnis Seisums 1998), harilik puškiinia ‘Aragats’ Gem’. Arnis Seisumsi poolt Armeeniast Aragatsist Kasahi jõe äärest korjatud variant on lätlaste arvates kasvatatavast tavavariandist veidi suureõielisem, sinisem ja parema õisiku ehitusega. Hindan neid ka kui täpse leiukohaga taimi. Sellest sordist sinisema õiega on vaid Eesti sort 'Tiia'. 35 EEK (2.24 EUR).
  7. Ranunculus ficaria ‘Brazen Hussy’, kanakoole ‘Brazen Hussy’. Meie kodumaisest taimest (5-30 cm kõrgune, väikesed värtenjad juuremugulad, lehed südajad, aprillis-mais läikivad kuldkollased 2-3 cm läbimõõdus õied) on välismaal aretatud arvukalt aedsorte. Siintoodud sordi kollaste lihtõite taustaks olev tumepruun läikiv lehestik, mis on puhkemise järel peaaegu must, loob oivalise kontrasti! Lehestik püsib tumedana küllalt kaua, kuid heleneb hiljem siiski pronksjaks. Algtaim leiti Inglismaalt Ida-Sussexist Great Dixterist Christopher Lloydi poolt. Tuleks vältida seemikute teket, sest need ei pruugi olla nii tumeda lehestikuga. 20 EEK (1.28 EUR).
  8. Ranunculus ficaria ‘Collarette’ (syn. R. f. ‘E. A. Bowles’, R. f. ‘Anemoneflora’, R. f. ‘Beamish’s Double’), kanakoole ‘Collarette’. Viljatud täidisõied on anemoonõielised – kroonlehetaolisteks petaloidideks muundunud oranžikad tolmukad moodustavad õie südames kollaste läikivate kroonlehtede keskel tiheda tuti. 20 EEK (1.28 EUR).
  9. Ranunculus ficaria ‘Sulli’ (Maret Vähejaus 2005), kanakoole ‘Sulli’. Hiiumaalt Kassarist leitud pooltäidisõielised taimed on jõulise kasvuga, meenutades mulle veidi kitsekakart (Doronicum). Sel aastal avastasin taime lehekaenaldes sigisibulad, mis pole meie kodumaisele alamliigile (R. f. subsp. ficaria) omane. Need esinevad hoopis kanakoolme suureõielisel alamliigil (R. f. subsp. ficariiformis, syn. Ficaria grandiflora). 90 EEK (5.75 EUR).
  10. Scilla bifolia, kahelehine silla (kahelehine siniliilia). Aprilli keskel puhkevad 5-25 cm kõrguse taime tihedas püramiidjas, veidi ühekülgses kobaras arvukad väikesed (läbimõõt 1,5 cm) sügavsinised laialt avatud lõhnavad õied. Liik kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Türgis, Kaukaasias ja Süürias. See suurepärane ja vastupidav varakevadel õitsev aiataim sobib oma vähenõudlikkusega ka looduslikuma ilmega alale, näiteks parki metsistumiseks. Ta kasvab hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus. 3 EEK (0.19 EUR).
  11. Scilla siberica ‘Penza’ (Janis Rukšans 1998), harilik silla ‘Penza’. Venemaalt Penza oblastist korjatud sibulate seast välja valitud klooni sügavsinised õied on mustade tolmukapeadega. Sibul annab tavaliselt mitu õisikuvart. 20 EEK (1.28 EUR).
  12. Scilla siberica ‘Spring Beauty’ (S. s. ‘Atrocaerulea’; W. J. Eldering, enne 1939), harilik silla ‘Spring Beauty’ (harilik siniliilia ‘Spring Beauty’). K. W. J. Elderingi poolt leitud 15-20 cm kõrgune triploidne aprillis-mais õitsev aedkloon on liigi tavataimedest pikemate õisikuvartega ning suuremate ja hoopis tumedamate (sügavsiniste) õitega. 6 EEK (0.38 EUR).
  13. Triteleia ‘Corrina’ (syn. T. laxa ‘Corrina’; H. L. Sinnige 1982), suvitähik ‘Corrina’. Hollandis Heemskerkis aretatud külmakindla avamaa- ja ajatussordi kõrgus on 40 cm. Lame ja hõre 15 cm läbimõõduga õisik õitseb kuu aega, alates juulist-augustist õisiku äärtest. Purpurse tipuga violetsed lehterjad õied on 4 cm pikkused ja 3 cm läbimõõduga. Talvekindel. 2 EEK (0.13 EUR).
  14. Tulipa ‘Burgundy’ (J. J. Grullemans & Sons, Ltd. 1957), tulp ‘Burgundy’. Tume-purpurvioletne liiliaõieline tulp. 8 EEK (0.51 EUR).
  15. Tulipa ‘Eric Hofsjö’ (van Tubergen Ltd. 1957), tulp ‘Eric Hofsjö’. Selle 70 cm kõrguse jämeda õievarrega darvinhübriidi suur karmiinpunane õis on kreemikasvalge servaga. 8 EEK (0.51 EUR).
  16. Tulipa ‘Forgotten Dreams’ (Konijnenburg & Mark, Ltd., 1968), tulp ‘Forgotten Dreams’. Punakasroosa kitsa kollase servaga hiigelõis 55-70 cm kõrgusel varrel darvinhübriidide rühmast. 8 EEK (0.51 EUR).
  17. Tulipa ‘Hot Pants’, tulp ‘Hot Pants’. Triumftulpide rühma kuuluva tugeva varrega keskmise kõrgusega (40-45 cm) sordi tumepurpurne õis on laia valge seljavöödiga. Õitsemise käigus muutub algselt küllalt hele õis palju tumedamaks. Piltidel on kujutatud sama tulpi õitsemise alguses ja lõpus. 8 EEK (0.51 EUR).
  18. Tulipa ‘Markland’ (Segers Bros, Ltd., 1971), tulp ‘Markland’. 80 cm. Punane narmasservaline tulp tumevioletse põhjaga. Eelmine kord pakkusin seda sorti teile müügiks 1997. aastal. See sort hakkab maailma aianduses juba haruldaseks muutuma. 15 EEK (0.96 EUR).
  19. Tulipa ‘Miranda’ (11; J. A. van Gent & Sons 1981), tulp ‘Miranda’. Suur erkpunane täidisõis, sordi ‘Apeldoorn’s Favourite’ sport (mutant), esimene täidisõieline darwinhübriid. Suhteliselt varajane. 55 cm. 10 EEK (0.64 EUR).
  20. Tulipa planifolia, lamedalehine tulp. 40-50 cm kõrgune uustulp on loodusliku liigi jaoks (kasvab Prantsusmaal Savoias) suhteliselt suurte pruunikaspunaste õitega, millel on kollane põhjalaik. 20 EEK (1.28 EUR).
  21. Tulipa ‘Talutulp’ (Sulev Savisaar 2009), tulp ‘Talutulp’. Üllatavalt hiline, elujõuline ja hea paljunemisega vanaaegne talutulp, mida on meil kasvatatud juba vähemalt 100 aastat. Suhteliselt kõrge taime lillakaspunane õis on sinise põhjalaiguga. On ka muid vanaaegseid variante, kuid see on minu silmis neist parim. Seetõttu otsustasingi ta eraldi sordinimega ristida. Ka 2001. aastal pakkusin teda teile talutulbi nime all. Sibulad võivad kasvada suure peasuuruse känkrana, kuid õitsemist ei näi see häirivat. 20 EEK (1.28 EUR).
  22. Tulipa ‘Tambour Maitre’ (C. Colijn & Sons, Ltd., 1956), tulp ‘Tambour Maitre’. Selle 65 cm kõrguse triumftulbi õis on tumepunane ja õievars sinine. Seda maailma aianduses juba haruldaseks muutuvat sorti pakkusin teile viimati 1997. aastal. 15 EEK (0.96 EUR).
  23. Tulipa turkestanica hort., aednike turkestani tulp. 25 cm kõrgune või pikemgi vars kannab aprillis lühikestel õieraagudel kuni 7 õit. Väikesed valged tähtjad õied läbimõõduga 3-5 cm on oranžikaskollase põhjalaiguga ning seljalt tuhmvioletsed. Pakun siin traditsioonilist Hollandis kasvatatavat mustade tolmukapeadega kõrgekasvulist turkestani tulbi vormi, mis botaanikute jaoks on tegelikult hoopis paarisõielise tulbi (T. bifloriformis) üks aedselektsioon. Võib kasvada aias aastaid ilma sibulaid välja kaevamata. 2 EEK (0.13 EUR).
  24. Tulipa urumiensis, urmia tulp. Vaid 5-10 cm kõrgusel varrel avanevad aprillis tähtjalt seest üleni kollased (ka tolmukad) õied. Liik kasvab Loode-Iraanis Urmias. Läänes kasvatatavad taimed pärinevad enamasti Anton Kronenburgi poolt Ida-Türgist Iraani piiri äärest 1920-ndatel aastatel korjatud sibulapartiist. Selle partii 10-15 cm kõrgused 1-2 õielised taimed on seljalt pronksja varjundiga. Välimuselt sarnase hilistulbi (T. tarda) kollaste õielehtede tipud on valged. Urmia tulp vajab suvel kuiva mulda. 3 EEK (0.19 EUR).
  25. Veratrum viride, roheline upsujuur. Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas (kuid mitte keskosas) looduslikult kasvav kuni 2 m kõrgune püsik kaunite kausjate lehtedega ja suurtesse harunevatesse õisikutesse koondunud arvukate kollakasroheliste õitega. Mul on vedanud, et mulle on sattunud kausjate lehtedega variant, mis on liigile tüüpilisest lamedast lehest palju põnevam. Taolisi kausslehelisi variante on leitud näiteks Alaska loodusest. Kasvab looduses märjas mullas rohumaadel, päikeselistel ojakallastel ja hõredates metsades. Niiskust armastab ka aias. Varem olen neid taimi koha peal pakkunud vale nime V. lobelianum all. V. lobelianum pole kaugeltki nii ilusa ja omapärase välimusega taim nagu V. viride. See omapärase välimusega aiakujundustaim püüab vaatajate tähelepanu imelise magnetina. 150 EEK (9.59 EUR).

Lugupidamisega Sulev Savisaar

 

© Sulev Savisaar

Kõik sellel internetilehel sisalduvad materjalid on kaitstud autoriõiguse seadusega.
Sellelt lehelt pärinevaid materjale võib kasutada vaid koos viitega algallikale.
Materjalide loata kopeerimine ja kasutamine tulu teenimise eesmärgil ei ole lubatud.