Vaata ka värsket kataloogi

Postimüügi püsilillekataloog 2009.


See kataloog on püsilillede müügiks või vahetuseks. Otsin Eestis aretatud püsilillesorte, kuid vahetuse puhul on vajalik eelnev kokkulepe.

Kõik minu poolt siin pakutavad lilled on külmakindlad ning talveks ma neid oma aias ei kata. Nende lillede kasvatamine ei paku mingit raskust ka algajale. Kuna ma harrastusaednikuna tootmisega ei tegele, siis enamikest kultonitest on taimi küllalt väikeses koguses ning tellijatele ei pruugi kõike jätkuda. Märkusega "Väikeses koguses" varustatud taimi võib jätkuda vaid esimestele tellijatele. Tellides vaid sellise märkusega taimi ei pruugi te halvimal juhul midagi saada. Kõik saadetavad sibulad on kasvatatud ja paljundatud oma aias.

Ärge unustage tellimisel märkida oma postiaadressi, lisades võimalike tekkivate probleemide lahendamiseks ka kontakttelefoni. Kui paberkataloogi saajatel on olemas meiliaadress (kodus, tööl, lastel, lähedastel tuttavatel), siis palun mulle see teatada! Meili teel saate kataloogi palju kiiremini (parandate oma kohta tellijate järjekorras väga oluliselt!) ning koos värvipiltidega, samuti lihtsustaks see ka minu tööd. Tellimuste vastuvõtt lõpeb 15. septembril. Tellitud istutusmaterjali saadan tellijale postiga septembris. Postikulud -- pakikast pluss saatekulud -- 39 EEK tasub tellija. Välismaalt tellijatel tuleb tasuda tegelikud postikulud. Aadress: 51002 Tartu, kesklinna postkontor, postkast 175, Sulev Savisaar, kontakttelefonid 735 1842 ja 748 5835 või e-mail:

Sibulate hinnad on antud Eesti kroonides (EEK). Enamasti on antud sibula tükihind, osadel juhtudel aga komplekti hind. Näiteks tähistus 4 tk: 12 EEK näitab, et 4-sibulaline komplekt maksab kokku 12 krooni.

Sibullilledest saate põhjalikumalt lugeda minu 2004. aastal ilmunud raamatust "Eesti sibullille-entsüklopeedia" (alapealkiri: "Eesti aedades kasvatatavad sibullilled koos kirjelduste ja kasvunõuetega - 980 liiki ja 4000 sorti 81 perekonnast") ja 2007. aasta juunis ilmunud raamatust “100 sibullille”. Internetikataloogile (http://www.hot.ee/sibullilled/) on lisatud pakutavate taimede fotod. Taime foto vaatamiseks vajutage kirjelduse kõrval paremal servas asuvale filmikaadri kujutisele!

Lisaks siintoodud posti teel saadetavatele taimedele pakun kokkuleppe korral mõningaid haruldasi püsililli kevadest sügiseni vaid koha peal istikukottides, sügisel koha peal ka mõningaid kataloogiväliseid sibullilli.

  1. Actaea asiatica (A. spicata var. asiatica), aasia siumari. Jaapani, Korea ja Hiina metsades kasvav kuni 80 cm kõrgune mustade mürgiste marjadega püsilill on lähedane Eestis looduslikult kasvava salu-siumarjaga (A. spicata). Tagasihoidlikud valged õisikud mais-juunis asenduvad juulis-augustis kaunite purpurmustade lihakate läikivate viljadega. Eelistab täisvarju (siis on lehestik sügiseni roheline) parasniiskel mullal. 40 EEK
  2. Actaea rubra subsp. arguta P & Z 92-296 (spont. USA, Idaho, Shoshone Co., Big Creek, 4 miles E of Kellog, 750 m). Täpse leiukohaga (Idaho osariigist) kuni 80 cm kõrgused mürgised punaseviljalised taimed tahavad poolvarju ja varju ning parasniiskust. Viljad värvuvad juulis. 40 EEK
  3. Actaea rubra subsp. arguta f. neglecta P & Z 92-279 (spont. USA, Idaho, Clearwater Co., Clearwater National forest, Waldo Lookout Tower, 1450 m). Täpse leiukohaga (Idaho osariik) taimed on välimuselt ja kasvunõuetelt täpselt nagu eelmine, kuid valgete viljadega. 40 EEK

Laugud (Allium) eelistavad puhkeolekus enamasti kuiva päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat mulda. Erinõuded on vastavate liikide juures eraldi välja toodud.

  1. Allium aflatunense (spont. Kirghizia, Chatcal mnt.), aflatuni lauk. Erinevalt kaubandusest pakun ehtsat liiki. Tian Shani mäestikus Kirgiisias ja Usbekistanis kasvava laugu 120 cm kõrgusel tugeval lehtedeta varrel puhkeb juuni algul tähtjate õitega 6-10 cm läbimõõduga ülitihe lillakaspurpurne keraõisik. Kaunid ja omanäolised sinkjashallid laiad lehed on õitseajaks tipust juba kuivanud. Pakun lätlaste poolt Kirgiisiast Tšatkali ahelikust korjatud taimi. 15 EEK
  2. Allium amplectens, läänelauk. USA mägedest pärineva vähenõudliku taime 10-40 cm kõrgusel varval paiknevad peaaegu kerajad õisikud juunis-juulis koosnevad 10-50 valgest (või kahvaturoosast) tähtjast õiest. 30 EEK
  3. Allium auctum (spont. Tauria, mt. Ayu-Dag, 1980), paislauk. 60 cm kõrgusel varrel 3 nädala kestel juunist juulini õitsev 8 cm läbimõõduga tihe kerajas õisik koosneb tähtjatest 1 cm läbimõõduga helelilladest õitest. 1962. aastal kirjeldatud Krimmi liik on maailma aianduses praktiliselt tundmatu. Isegi Läti maailmakuulus lauguteadlane Arnis Seisums, kelle hiiglaslik laugukollektsioon on vist maailma esinduslikeim, sai paislaugu sibulad alles hiljuti minult. Sibulad pärinevad Tallinna Botaanikaaialt, kes korjas need 1980. aastal Krimmist Ajudagi mäelt. Näib, et olen selle liigi ainuke pakkuja maailmas. „Flora Europaea” andmeil on see Krimmi liik raskesti eristatav mustast laugust (A. nigrum), mille sünonüümiks teda Läänes mõnikord ka peetakse. Teda on nimetatud ka lilla- või roosaõieliseks musta laugu vormiks. Aedniku jaoks on nende liikide erinevus suur. Lääne aianduses laialt levinud Vahemeremaadest pärinev valgete õitega ja musta sigimikuga (siit ka liiginimi!) must lauk meie kliimas reeglina talvituda ei suuda, seevastu Krimmist pärinev rohelise sigimikuga lillaõieline paislauk on äärmiselt külma- ja talvekindel. 150 EEK
  4. Allium cristophii (syn. A. albopilosum), turkmeenia lauk. Turkmeeniast pärinev kuni 60 cm kõrgune lauk kitsas-rihmjate veidi sinakashallide lehtedega ja suurte (2-3 cm) purpurviletsete metalliläikeliste tähtjate õitega juulis, mis on koondunud väga suurde (15-20 cm) kohevasse kerajasse õisikusse. Päike, kuiv muld. Väike kogus! 10 EEK
  5. Allium grande (spont. Dagestan, Mahatshkala), mahhatškala lauk. Umbes 80 cm-sel varrel puhkeb juuni esimesel poolel kuni 8 cm läbimõõduga tihe roosakasvalge keraõisik. Helerohelised lehed on 6 cm laiused ja 50 cm pikkused. See hävimisohus ("Punase raamatu") üliharuldane lauguliik kasvab kogu maailmas vaid Dagestani pealinna Mahhatškala ümbruse hõredates tamme-valgepöögimetsades ja põõsastikes huumusrikastel karbonaatmuldadel, kus linna- ja külaelanikud teda innukalt rüüstavad. 1981. aastal Mahhatškala lillekasvatajalt saadud kohalikke loodusliku laugu sibulaid olen andnud ka Läti kuulsale lauguteadlasele Arnis Seisumsile, kes oma määranguga kinnitas liigi ehtsust. Maailmas ei paku seda aianduse jaoks tundmatut ehtsat liiki peale minu keegi (üks firma küll pakub selle nime all ekslikult hoopis mingit varrepaksendusega liiki). 190 EEK
  6. Allium hollandicum (syn. A. aflatunense hort.), hollandi lauk. Neid taimi peeti algselt Hollandis aretatud aedhübriidideks, hiljem aga selgus, et tegemist on hoopis Iraanist pärineva loodusliku liigiga. Liik kirjeldati aastal 1993. Umbes 1 m pikkusel varrel mai lõpus puhkev tihe 10 cm läbimõõduga roosa kuni violettpurpurne õisikukera õitseb 2 nädalat. 55 cm pikkuste ja 5 cm laiuste renjate lehtede tipud on õitseajaks tugevalt kuivanud. Lehed on laiemad kui sarnasel jazdi laugul (A. jesdianum). Hollandi laugu õisik on sama tihe nagu varrekal laugul (A. stipitatum), kuid tollest varajasem ja enamasti veidi madalamal varrel. Hollandi aednikud peavad hollandi lauku ja selle sorte aflatuni lauguks, ehkki aflatuni laugu õisik on väiksem ja palju tihedam ning ka lehed hoopis teistsugused. Sobib ka lõikelilleks. 2 tk: 10 EEK
  7. Allium hollandicum 'Album’ (syn. A. aflatunense hort. 'Album’), hollandi lauk 'Album’. 100 cm kõrguse taime valge keraõisik juunis on nõrga lillaka varjundiga. 40 EEK
  8. Allium hollandicum 'Purple Sensation’ (syn. A. aflatunense hort. 'Purple Sensation’; J. Bijl 1963), hollandi lauk 'Purple Sensation’. Kuni 80 cm kõrgusel varrel õitseb juunis 2 nädala kestel ere violetjaspurpurne 10 cm läbimõõduga tihe õisikukera. Just selle sordi järgi kirjeldas botaanik R. M. Fritsch 1993. aastal uue liigi A. hollandicum (hollandi laugu), mis hiljem leiti ka Iraani loodusest. Sorti pakutakse meie aianduskauplustes ekslikult aflatuni laugu sordina. On nii meie kui ka maailma aianduspoodides koos hiidlaugu (A. giganteum) ja kuldlauguga (A. moly) kõige sagedamini pakutud ilulaugud, seega kõige tavalisemad. Väike kogus! 2 tk: 10 EEK
  9. Allium hollandicum 'Purple Surprise’ (syn. A. aflatunense hort. 'Purple Surprise’; W. Hey 1984), hollandi lauk 'Purple Surprise’. See 'Purple Sensationi’ pungamutant on eelmisest sordist palju vähem tuntud, veidi hilisem, ilusama säravama (tumedama) värvusega, veidi suurem ja kõrgem, kuid aeglasemalt paljunev. 50 EEK
  10. Allium jesdianum, jazdi lauk (leiukohata). Umbes 70 cm kõrgune Kesk-Aasia ilulauk on mais-juunis tumelilla keskmise tihedusega 7-9 cm läbimõõdus õisikukeraga, mis sobib ka lõikeks ja kuivatamiseks. Jazdi lauku levitatakse maailmas tihti üliharuldase Rosenbachi laugu (A. rosenbachianum) eksitava nime all. 2 tk: 10 EEK
  11. Allium jesdianum RKM 82-38, jazdi lauk RKM 82-38. Peaaegu meetrikõrgune Kesk-Aasia ilulauk on mais-juunis tumelilla keskmise tihedusega 7-9 cm läbimõõdus õisikukeraga, mis sobib ka lõikeks ja kuivatamiseks. Sibulad on korjatud 1982. aastal Janis Rukšansi, Aris Kruminši ja Mari Kitse poolt Tadžikistanist Zarafšoni mäeahelikust 2. Shingi järve äärest. 10 EEK
  12. Allium macleanii 'His Excellency’ (syn. Allium 'His Excellency’), kõrguv lauk 'His Excellency’. 90 cm kõrgusel varrel juunis puhkev hele-roosakasvioletne suur tihe õisikukera on tumedam kui liigi tüüpilisel taimel. Lehed on laiad ja läikivrohelised. Hollandi sibullilleregister peab sorti hübriidseks, kuid botaanikud Kamenetsky ja Fritsch väidavad analüüside alusel, et tegu pole hübriidiga. 30 EEK
  13. Allium moly, kuldlauk. Hispaaniast ja Prantsusmaalt pärinev 30 cm kõrgune ilulauk on 2 sinakashalli süstja lehega ja juulis tasapinnalises või poolkerajas 4-7 cm läbimõõduga õisikus asuvate kuldkollaste tähtjate õitega. Eelistab niiskemat lubjast mulda ja kerget varju. Sobib ka lõikeks. Kuulub maailma enimtoodetud, supermarketites ja suuremates ehituspoodides massiliselt pakutavate ilulauguliikide hulka. Väike kogus! 10 tk: 10 EEK
  14. Allium moly 'Jeannine' (M. H. Hoog 1978), kuldlauk Jeannine'. 1978. aastal Hispaania Püreneedest Navarra provintsist leitud kuni 30 cm kõrgune varane sort alustab õitsemist juuni teisel poolel, umbes 10 päeva liigist varem. Sibul annab tihti 2 õisikuvart, õisikud on veidi suuremad ja lehed rohelisemad kui liigi tüüptaimedel. Vähe! 5 tk: 10 EEK
  15. Allium x proliferum, rindeline sibul pole ilutaim, vaid köögiviljataim. Ta on hariliku sibula ja talisibula külmakindel avamaal talvituv hübriid (Allium cepa x A. fistulosum). Õite asemel on tal 2-5 suurt sibulat, mis mõnikord võivad asuda 2 (harva koguni 3) korrusena (rindena). “Õhusibulatel” on ka rohelised lehed. Umbrohuks see 70 cm kõrgune taim ei muutu, sest pisikesi sigisibulaid ei teki. Võtate varre otsast suhteliselt suuri tavasibulast vitamiinirikkamaid “õhusibulaid” ja võite neid kohe kasvõi ilma pesemata köögiviljana kasutada. 15 EEK
  16. Allium pseudozeravschanicum (spont. Turkm., Kopetdag, Asiar), sündi lauk. Kuni 70 cm kõrgusel varrel puhkeb juuni keskel lillade (hele-roosakasvioletsete) tähtjate õitega kuni 9 cm läbimõõduga keraõisik. Turkmeenia mäestike varjuliste kasvukohtade endeemi sibulad on korjatud Kopetdagi mäestikust Arvazi orust Asiarist. 50 EEK
  17. Allium x stipineva (A. stipitatum x A. nevskianum), lauk 'Stipineva' (Eugenijus Dambrauskas). Leedu lillekasvataja ja sordiaretaja Eugenijus Dambrauskas valis sordi 'Stipineva' välja oma aias varreka laugu (A. stipitatum) vabatolmlemisest tekkinud seemikute hulgast. Aretaja arvates on tegemist varreka laugu ja Nevski laugu vahelise hübriidiga ((A. stipitatum x A. nevskianum). Mõlemad lauguliigid kasvasid seemnete kogumise ajal 1992. aastal samal peenral. Aretaja valis sadade seemikute hulgast välja 6 hübriidset taime. Hübriidide õitsemisel 1997. ja 1998. aastal selgus, et õied on neil kõigil ühesugused, kuid lehtedes esines väikesi erinevusi. Tänaseks on aretaja jaotanud hübriidid lehestiku ilu järgi 2 rühma. Taimed on hea paljunemisega. Sort on viljatu, kuid mõnest tekkinud seemnest on Augis (nii kutsuvad aretajat tema sõbrad) üles kasvatanud juba teise põlvkonna seemikuid, mis on andnud veelgi põnevama välimusega taimi. Taimel on kaunis lehestik ja kena metalse varjundiga õisik. Sort on saadud otse aretajalt. 160 EEK
  18. Allium stipitatum 'Mars’, varrekas lauk 'Mars’. 1-1,2 m kõrgusel varrel puhkeb juunis 12-15 cm läbimõõduga tihe violetne keraõisik. Läikivad salatrohelised lehed säilivad haljastena küllalt kaua. Tihti peetakse sorti ekslikult liikidevaheliseks hübriidiks. 30 EEK
  19. Allium stipitatum 'Mount Everest’, varrekas lauk 'Mount Everest’. 100-135 cm kõrgusel varval puhkeb juuni esimesel poolel 11 cm läbimõõduga tihe valge õisikukera. 20 EEK
  20. Allium winklerianum (spont. Kirg., Fergana, Sary- Bulak), Winkleri lauk. Liik on nimetatud Tartu botaaniku auks. 80 cm kõrgusel varrel mai lõpus või juuni esimesel poolel puhkev 5 cm läbimõõduga püstine lame tihe õisik koosneb erksatest lillakaspunastest kausjatest õitest. Särav värvus. Pakun Kirgiisiast Fargona (Fergana) mäestikust Sary-Bulakist (Sarybulakist) korjatud sibulaid. 150 EEK
  21. Allium 'World Cup’ (A. macleanii × A. stipitatum; Janis Rukšans 1999), lauk 'World Cup’. Kauni lehestikuga kõrge taim näeb õite poolest välja nagu kõrguv lauk (A. macleanii), sibulate poolest aga nagu varrekas lauk (A. stipitatum). Läti sort on välja valitud kõrguva laugu (A. macleanii) vabatolmlemisest saadud seemikute hulgast. 45 EEK
  22. Allium zebdanense, lumilauk. Liibanonist pärineva taime kuni 40 cm kõrgune varb kannab mai lõpus ja juuni algul 8-10-õielises õisikus puhasvalgeid tähtjaid õisi. 2-3 kitsast kõrreliselaadset lehte on varvast lühemad. 2 tk: 12 EEK
  23. Anemone nemorosa 'Green Dream', võsaülane 'Green Dream’. Valge õis aprillis on huvitava väikese tumerohelise tiheda õiesüdamikuga, mis hiljem välja arenedes osutuvad rohelisteks lehtedeks! Algul imeilus, hiljem lihtsalt imelik (selle poolest, et lehetutt võib välja kasvada otse õie südamest!). Kõrgus 15 cm. Võsaülased on metsataimed, mis armastavad niiskust kuni parasniiskust. Võsaülased soovitan istutada sinna, kus on läheduses kasvavate lehtpuude või -põõsaste juuri, siis ei ründa neid hävitavad seenhaigused. 50 EEK.
  24. Anemone nemorosa 'Monstrosa', võsaülane 'Monstrosa'. Võsaülase rohelise-valgekirjus monstrumõies on rohelised varrelehed ja valged kroonlehed lähistumise tõttu segunenud nii, et pole aru saada, kus lõpeb õis ja kus algavad lehed. 20 cm, aprill-mai. Poolvari.. 50 EEK
  25. Anemone nemorosa 'Mart's Blue’ (Janis Rukšans, Mart Veerus 1997), võsaülane 'Mart's Blue’. Lätis nimetatud sordi 20 cm kõrgused taimed on hiliste tumesiniste õitega, lehestik säilib suhteliselt kaua. Sort on Eestis vähesel määral liikvel vale nime Anemone caucasica all. Varjutaim. 50 EEK
  26. Anemone nemorosa 'Taavi’ (Taavi Tuulik 2000), võsaülane 'Taavi’. Taavi Tuulik leidis punakaslilla õiega taime 1987. aastal Hiiumaalt Kassarist. Puhkemisel ja õitsemise algul täiesti valge õis muutub õitsemise lõpuks väljast vaarikpunaseks kuni tumelillaks, seest helelillaks. 90 EEK
  27. Arisaema amurense, amuuri tulivõhk Tallinna Botaanikaaiast. Tulivõhad kuuluvad võhaliste (Araceae) sugukonda nagu kalladki. Paljudele aednikele on külmakindlate (talvekatet mittevajavate), aias talvituvate „kallade” olemasolu üllatuseks. Kõrgus 30 cm või enam. Liitleht on kämmaljas. Valgete või kahvatulillade pikivöötidega roheline (harvem tumepurpurne) torujas, kallaõiesarnane, kuid ülaosas etteulatuva „kapuutsiga” tõlviku kandeleht (rahvasuus "õis") koos õisikuga puhkeb mais-juunis. Sügisel püüab aias pilke oranžikaspunane marjatõlvik. Kogu taim on mürgine! Liik kasvab Kaug-Ida, Korea ja Hiina leht- ja segametsades. Looduses eelistavad aarumiliigid viljakaid ja aluselisi, vett hästi läbilaskvat huumusrikast mulda. Poolvari, parasniiskus (märga mulda ei taha!). Tallinna Botaanikaaia variant on suhteliselt tugevakasvuline. 60 EEK
  28. Arisaema ciliatum var. liubaense (CT 369), võsund-tulivõha pikatipmeline teisend (CT 369). Kuni 80 cm kõrgune taim tärkab alles juunis, andes "pulgametsa". Pikkade, kuni poolemeetriste tumedate, kaunilt maomustriga kirjatud teravatipuliste pulkade (tõusmete) tipust tekib alles hiljem lehetutike ning ilmub ka õisik. Purpurse valgete pikutiste sebravöötidega õisiku kandelehe („õie”) ettekäänduva „kapuutsi” tipp aheneb juunis 10-15 cm pikkuseks rippuvaks niidiks. Taime ainus leht on kiirjalt jagunenud rohkem kui 20 lehekeseks. Hilissügisel valmivad erkpunased viljatõlvikud. Hiina keskosast Sichuani provintsist Liuba küla lähedalt 3600 m kõrguselt 1981. aastal esmakordselt korjatud taimed (CT 369) said endile botaanikutelt ladinakeelse nime alles 1999. aastal. Seega on tegemist ülimalt uudse taksoniga, ehkki Eestis on taimi vähesel määral juba levitatud. Meil täiesti külmakindel, ilma katteta talvituv eksootiline "kalla" paljuneb nii võsundite kui seemnetega.Kasvab hästi nii päikeses kui kerges varjus. 95 EEK
  29. Arisaema flavum subsp. abbreviatum, kollane tulivõhk. Nn. külmakindel “kalla” Taimed tärkavad mugulast alles jaanipäeva paiku ning õitsevad juunis-juulis. Tõlviku ettekäändunud tipuga kollane kandeleht ("õis") on oma perekonna kõige pisem - vaid 2 (harva 6) cm pikkune. Sügisel valmivad kaunid oranžid vilikonnad (tõlvikud) on peaaegu kerajad. Janis Rukšans sai noorusaastatel botaanikaaias töötades seemenevahetusega kusagilt (kahjuks on saamisandmed kaduma läinud) erakordselt jõulise kasvu (40 cm), lopsaka lehestiku, rikkaliku õitsemise, hea vegetatiivse ja seemnelise paljunemise ning täieliku külmakindlusega variandi, mida pakun nüüd ka teile. See tetraploidne alamliik kasvab looduslikult Kesk- ja Lääne- Himaalajas (Nepalist kuni Afganistanini). Sama alamliiki pakkusin ka eelmistel aastatel. Seni kasvatati aedades kidurakasvulist ja väheõitsevat Hollandi kääbusvarianti. Taimed taluvad aias hästi ka täispäikest. Kasvuajal eelistavad taimed niisket, lehtede kuivamise järel kuiva mulda. 60 EEK
  30. Brimeura amethystina 'Alba', sinine jaanihüatsint 'Alba'. Kuni 30 cm kõrgusel varval on juunis kohevas ühekülgses õisikus kuni 25 veidi üle 1 cm pikkust valget kitsaskellukjat õit. See vähenõudlik liik kasvab Püreneede (Hispaania ja Prantsusmaa) ning Jugoslaavia loodeosa mägiaasade veidi aluselises ning ka suvel parasniiskeks jäävas huumusrikkas mullas. . 4 tk: 10 EEK
  31. Camassia leichtlinii subsp. leichtlinii, Leichtlini preeriaküünla tüüpalamliik (kreemikasvalge Leichtlini preeriaküünal). Leichtlini preeriaküünal on perekonna kauneim liik. Tüüpalamliik esineb vaid Oregoni osariigis. Juunis õitseva 70-100 cm kõrguse silla (siniliilia) sugulase pikas õisikus asuvad 5 cm läbimõõduga korrapärased valged õied on kollaka varjundiga (kreemikasvalged). Sinaka varjundiga valgeõielised aedvormid ('Alba') selle alamliigi alla ei kuulu. Päike, niiske rammus muld. 15 EEK
  32. Camassia leichtlinii (mix), Leichtlini preeriaküünla segu. Segusse võivad kuuluda valkja, sinaka või lillaka õievärvusega taimed. 10 EEK
  33. Camassia quamash 'Blue Melody’, harilik preeriaküünal 'Blue Melody’. Kreemiservalise (kirjulehise) 30 cm kõrguse sordi õied on violettsinised. 12 EEK
  34. Chionodoxa forbesii 'Pink Giant', Forbesi kirgaslill 'Pink Giant'. Sordi 'Rosea’ pungamutandi (spordi) 15-20 cm kõrgusel varrel on aprillis kobaras palju suuri lillakasroosasid õisi. Päikesepaiste või poolvari, parasniiske muld. Väike kogus! 6 tk: 10 EEK
  35. Chionodoxa luciliae Gigantea-rühm (syn. Chionodoxa gigantea), hiid-kirgaslill. Sinise kirgaslille (C. luciliae) suureõielised taimed ja sordid on ühendatud Gigantea-sordirühmaks. 10-15 cm kõrgusel varrel on aprillis 2-3 (4) suurt tähtjat sinist õit, mis aias võivad saavutada isegi läbimõõdu 4-5 cm. 6 tk: 10 EEK
  36. Chionodoxa luciliae (Gigantea-rühm) 'Alba’ (Barr & Sons 1885), hiid-kirgaslill 'Alba’. Valged suured õied aprillis. 6 tk: 10 EEK
  37. Chionodoxa luciliae (Gigantea-rühm) 'Lilacina’ (Janis Rukšans 1986), hiid-kirgaslill 'Lilacina’. Lätis seemikutest valitud sort või vorm on peamiselt ka Lätis levinud. 10 cm kõrgusel varrel on aprillis 1-3 suurt valget tähtjat õit, millel on puhkedes tugev lilla varjund. 2 tk: 10 EEK

Colchicum, sügislill. Kui Eesti aiandusinimene näeb sügisel suurte lillakate õitega taime, millel on kanamunasuurused mugulsibulad ja sügiseks kuivavad hiiglaslikud tulbilehe suurusega lehed, teab ta kohe, et see on sügiskrookus, mida ta tegelikult muidugi pole. Õiged sügiskrookused on pisikeste paarisentimeetriste mugulsibulatega ja väga kitsaste (enamasti vaid mõnemillimeetriste) kõrreliselaadsete lehtedega. Sügiskrookuste palju pisemad õied puhkevad alles siis, kui enamik sügislillesorte ja -liike on juba ära õitsenud -- enamasti oktoobris. Septembrikuises aias on eri värvivarjundites sügislillesordid kõigi lemmikud ja täiesti asendamatud ilutaimed. Üksikuid sorte õitseb veel ka oktoobris.

  1. Colchicum 'Neptun', aed-sügislill 'Neptun’. Suhteliselt vähetuntud sügislillesort õitseb septembri lõpus ja oktoobris violettpurpursete õitega, millel on pisike valge süda. 30 EEK
  2. Colchicum laetum, ere sügislill. 1-3 10-15 cm kõrgust roosakat või purpurset ilma valge põhjalaiguta õit puhkevad varakult septembri algul. Õielehed on kuni 4 cm pikkused. Liik on lähedane harilikule sügislillele (C. autumnale), kuid kasvab Volga- ja Donimaa, Dagestani ja Põhja-Kaukaasia steppides. 30 EEK

Põhilised värvilaikude andjad varakevadises aias on lõokannused (Corydalis). Seda näete ka juuresolevatelt fotodelt, mis on tehtud minu aias 20. aprillil. Lõokannuse arvukad sordid on muutunud kollektsionääride suureks huviobjektiks. Hiiglasliku õitemassi tõttu annab taim ka ülirohkesti seemneid, paljunedes isekülviga nagu umbrohi. Põhinõudeks sortide kasvatamisel on viljade õigeaegne eemaldamine õitsemise lõpul. Siin pakutavad lõokannused on metsataimed.

  1. Corydalis ×allenii, Alleni lõokannus. Aiapäritoluga viljatu kõrge ja jõuline hübriid kattelehise lõokannuse ja hariliku lõokannuse vahel (C. bracteata × C. solida) on tunnustelt vanemate vahepealne. Suhteliselt hilise õitseajaga kreemid õied mais on tugeva lilla soonestusega. Kuna tema vanemad on ühed vastupidavamad ja vähenõudlikumad taimed lõokannuste hulgas, siis on ka hübriid vastupidav ning hea paljunemisega, mistõttu tuleb tema mugulapesasid tihedamalt jagada. Poolvari. Tohutuks eeliseks on seemnete puudumine, mistõttu see aedliik ei muutu aias umbrohuks, sobides laisale aednikule. 60 EEK
  2. Corydalis bracteata, kattelehine lõokannus (leiukohata). Kuni 30 cm kõrgusel püstisel varrel on aprillis ja mais suured kreemid kuni kollased sidrunilõhnalised õied. Õite kandelehed ehk kattelehed on väga laiad. Liik kasvab Venemaal Novosibirski, Kemerovo ja Tomski oblastis ning Altai krais. Väga jõuline taim sobib hästi turbataimede aeda ja ka metsikult kasvama. Muld võiks olla veidi happeline, turbalisandiga. 40 EEK
  3. Corydalis bracteata 'Marina', kattelehine lõokannus 'Marina'. Siberi taigast Kemerovo oblastist Leninsk-Kuznetski lähedalt leitud väga jõulise ja kõrgekasvulise (40 cm) taime õied on õitsemise algul küll kollased, kuid õitsemise lõpuks muutuvad peaaegu valgeks. 95 EEK
  4. Corydalis cava (syn. C. bulbosa; spont. Smolensk distr., Roslavl), õõnes lõokannus. 30 cm kõrgusel tugeval püstisel varrel on aprillis pikas õisikus purpursed või lillakad õied. Harilikust lõokannusest (C. solida) on taim tunduvalt kõrgekasvulisem ja tugevama lehestikuga. Liigi looduslik levila ulatub põhjas Lõuna-Rootsini ja Lätini. Väga vähenõudlike metsataimedena eelistavad nad jahedat ja parasniisket huumusmulda. Paljundamiseks tuleb suur ja seest õõnes mugul paljudeks tükikesteks murda, mis mulda tagasi istutatult imelise kergusega kasvama lähevad ja igast tükist uue taime taastavad. Pakun Smolenski oblastist Roslavlist pärinevaid looduslikke taimi. 25 EEK
  5. Corydalis cava subsp. marshalliana (syn. C. marschalliana; spont. Caucasus, Kabardino-Balkaria), õõnsa lõokannuse kollane alamliik. Tugevakasvulised tetraploidsed kollaseõielised taimed. Pakun Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast pärinevaid mugulaid. Kuna C. marschalliana erineb õõnsa lõokannuse tüüptaimedest mitte ainult õievärvuse, vaid ka tervete (mittehambuliste) lehehõlma tippude ja väiksemate mitteõõnsate mugulate poolest ning aias koos kasvades ei hübridiseeru nad kunagi, peab Läti tippaednik Janis Rukšans mõlemaid täiesti erinevateks liikideks, mitte ühe ja sama liigi alamliikideks. Liigi piires ju taimed teatavasti ristuvad omavahel. 70 EEK

Corydalis solida, harilik lõokannus. Varakevadel aprillis-mais rikkalikult õitsev 10-25 cm kõrgune ülimalt vähenõudlik metsataim eelistab huumusrikast mulda poolvarjulises või lehtpuuvarjulises parasniiskes kasvukohas. Kui vilju õigeaegselt ei eemaldata, siis lõpuks läheb ehtne sort arvukatest seemikutest kasvanud taimedega lootusetult segamini. Sel juhul kaotate sordid ja saate endale aeda uue umbrohu.

  1. Corydalis solida 'Blue Dream’ (Janis Rukšans 1995), harilik lõokannus 'Blue Dream’. Violetjassinine tihe madalakasvuline sort on välja valitud Venemaalt Penzast saadud looduslike taimede seast. 75 EEK
  2. Corydalis solida 'Blue Giant’ (Janis Rukšans 1997), harilik lõokannus 'Blue Giant’. Tugeva ehitusega kõrgekasvuline, püstiste jämedate vartega lillakassiniste õitega variant on välja valitud Lätis Penza taimede seast. 50 EEK
  3. Corydalis solida 'Cantata' (Janis Rukšans 2002), harilik lõokannus 'Cantata'. Kõrgekasvulise (üle 25 cm) ja rikkalikult õitseva Penza seemikutest aretatud läti sordi väga suurte ja tihedate õisikute ereroosad (helepunased) õied on suurte valgete suudmetega. 130 EEK
  4. Corydalis solida 'Cat's Paw', harilik lõokannus 'Cat's Paw'. Venemaalt Penzast pärinevatest taimedest aretatud varaõitseva sordi väikesed hele-violettsinised õied on tihedates õisikutes. 130 EEK
  5. Corydalis solida 'Christina’ (Janis Rukšans 1997), harilik lõokannus 'Christina’. Pikkade helesiniste tihedate õisikutega sort on välja valitud Lätis 'Evening Shade’ vabatolmlemisest saadud seemikutest. 75 EEK
  6. Corydalis solida 'Decipiens', harilik lõokannus 'Decipiens’. Poolviljatu Hollandi päritoluga kloon on tõenäoliselt hübriid, mille üks esivanemaid on olnud balkani lõokannus (C. solida subsp. incisa), millise alamliigi alla sort ka arvatakse. Võrreldes tüüpilise hariliku lõokannusega on ta varasem ja suurekasvulisem (15-25 cm) punakaspurpursete õitega taim. Hollandlased pakuvad teda müügiks nime all „parendatud Corydalis solida” (parendatud harilik lõokannus). 10 EEK
  7. Corydalis solida 'Evening Shade’ (Janis Rukšans 1998), harilik lõokannus 'Evening Shade’. Kahvatusiniste (peaaegu valgete) õitega kõrgekasvulise ja suurte õisikutega variandi valis Läti aretaja välja Venemaalt Penzast saadud taimede seast. Õitsemise lõpetab valgena. 50 EEK
  8. Corydalis solida 'First Kiss’ (Janis Rukšans 1999), harilik lõokannus 'First Kiss’. Kahevärviliste õitega sort. Valged õied on tumepurpursete tippudega (naastudega). Õitseb sarnasest sordist 'Kissproof’ nädal varem, on kasvult väiksem ning pole nii hea vegetatiivse paljunemisega. 95 EEK
  9. Corydalis solida Gothenburg-rühm (syn. C. s. 'Gothenburg Strain’), hariliku lõokannuse Gothenburg-rühm. Tugevakasvulise roosakaspunaste tihedate pikkade õisikutega rikkalikult õitseva Göteborgis 1987. aastal aretatud või välja valitud sordirühma mugula sain 1998. aastal Göteborgi Botaanikaaias käies Henrik Zetterlundilt. 100 EEK
  10. Corydalis solida subsp. incisa 'Alba’ (CH-821), hariliku lõokannuse balkani alamliik 'Alba’ (balkani lõokannus 'Alba’). 15 cm kõrgustel vartel on üle 20 kontrastsete punaste õieraagudega puhasvalge õie koondunud suurde tihedasse püstisesse kobarasse. Taimed on korjatud 1987. aastal P. Christianseni ja A. Hoogi poolt Põhja-Kreekast Imathia maakonnast Vermioni mäestiku põhjanõlvadelt 1400 m kõrguselt. 90 EEK
  11. Corydalis solida 'Margaret’ (Janis Rukšans 1999), harilik lõokannus 'Margaret’. Lätis Penza-liini taimede seast välja valitud klooni heleroosad õied on lillade kroonlehetippudega. 95 EEK
  12. Corydalis solida 'Maxima’ (Willem van Eeden), harilik lõokannus 'Maxima’. Väga suurekasvuline roosakaslillade õitega Hollandi sort. 75 EEK
  13. Corydalis solida 'Merlin' (Janis Rukšans 2003), harilik lõokannus 'Merlin’. 'Kissproofi’ tüüpi valge õis on tipus piiratud tumepurpurse randiga. Aretaja sõnul püsivad tihedates õisikutes paiknevad õied kaua. 120 EEK
  14. Corydalis solida 'Moonlight Shade’ (Janis Rukšans 1997), harilik lõokannus 'Moonlight Shade’. Penza taimede hulgast valitud väga vara õitsev sinaka varjundiga valgeõieline kloon. 75 EEK
  15. Corydalis solida 'Pussy' (Janis Rukšans 2002), harilik lõokannus 'Pussy'. Väga vara õitsevad valged, roosaka varjundiga õied on roosama õiesuudmega ja valge kannusega. 130 EEK
  16. Corydalis solida f. transsylvanica 'Sixtus’ (syn. C. s. 'Transsylvanica Sixtus’), hariliku lõokannuse transilvaania vorm 'Sixtus’ (harilik lõokannus 'Transsylvanica Sixtus’). Rumeeniast pärineva suurekasvulise sordi erksad heleroosad õied on violetse varjundiga. 75 EEK
  17. Corydalis solida 'Spring Bird' (Janis Rukšans 1999), harilik lõokannus 'Spring Bird'. Helesiniste õite „lõuad” on valged ning nende vahelt hallikad. 130 EEK
  18. Corydalis solida 'White Knight’ (William van Eeden), harilik lõokannus 'White Knight’. Suurekasvuline tugev ja hiline Hollandi sort on kaunilt lõhestunud lehestikuga ning suurtes kobarates asuvate valgete õitega. 75.-
  19. Corydalis turtschaninovii 'Eiric the Red’ (Janis Rukšans 1995), hiline lõokannus 'Eiric the Red’. Säravsiniste õitega sordi iseärasuseks on pealtküljelt pruunikaspunased lehed. Janis Rukšansi väitel polnud tunnust näha loodusest korjatud emataimedel, kuid see ilmnes ootamatult seemikutel. Sort on nimetatud Norra viikingi Erik Punase järgi. Isekülvist tekkinud taime leidis Janise puukoolist rootslane Henrik Zetterlund. See eriliselt hiline sort on aias lõokannustest kõige viimane õitseja. 130 EEK
  20. Crocus angustifolius (syn. C. susianus), pärsia krookus. 5 cm kõrguse taime jämevõrkja kestaga mugulsibulast puhkeb väga vara aprillis 1-2 kuldkollast pärani avanevat tähtjat õit. Nende välimiste õielehtede seljal on 3 tugevat purpurpruuni pikivööti. Teravatipulised (eriti välimised) õielehed on kuni 3,5 cm pikkused. Õieneel, tolmukaniidid ja tolmukapead on kollased, 3-haruline emakakael kollane kuni oranžikaspunane.Liik kasvab Krimmis, Lõuna-Ukrainas ja Armeenias 300-1500 m kõrgusel, kuid mitte Pärsias. Kasvab, paljuneb ja õitseb aias hästi. 10 EEK
  21. Crocus chrysanthus 'Canary Bird' (van Tubergen), kuldõieline krookus 'Canary Bird'. Ülivarajase õitsejana puhkevad nad juba aprilli algul. Madala taime tumekollased õied on seljalt pruunika või purpurse mustriga. Sort meenutab õitsemise varajasuselt ja ka välimuselt Korolkovi krookust, kuid sibul on alusel rõngastega. Kunagine van Tubergeni sort on nii haruldaseks muutunud, et minu andmeil ei paku teda maailmas enam keegi, vähemalt interneti kaudu mitte. 15 EEK
  22. Crocus chrysanthus (white seedling), kuldõielise krookuse valge seemik. Suurepäraselt kasvav ja paljunev valgeõieline seemik on tekkinud minu aias. Väike kogus. 10 tk: 10 EEK
  23. Crocus chrysanthus 'Uschak Orange' (intr. by M. H. Hoog; spont. Turkey), kuldõieline krookus 'Uschak Orange'. Türgis Uşaki provintsis kasvava loodusliku variandi tõi aedadesse ja andis talle nime hollandlane M. H. Hoog. Ülivarane sort õitseb kuldõielistest krookustest esimesena ja kuulub koos tähtja lumekupu ja kolmeemakalise merenderaga minu aia 3 kõige varajasema õitseja hulka. Varajasem oleks vaid Michelsoni krookus, kuid too meie kliimas niiskusõrnuse tõttu avamaal vastu ei pea. Nimele vaatamata on õied pigem tumekollased kui oranžid. Väikesed ümardunud õielehetippudega õied on seljal ilma ühegi märgita. 30 EEK
  24. Crocus fleischeri, Fleischeri krookus. 1-2 lõhnavat väikest valget õit on selja alusel pruunika pisikese laigukesega. Õielehed on kuni 3 cm pikkused. Liik kasvab Türgi lääne- ja lõunaosas ning Egeuse mere saartel savisel ja tugevasti aluselisel (lubjasel) mullal. Türgis korjatakse selle liigi paljuharulisi oranže kuni punaseid emakakaelu safrani saamiseks. Talvekahjustusi pole ma tal kunagi märganud. 10 EEK
  25. Crocus etruscus, itaalia krookus. Liik kasvab vaid väikesel alal Loode-Itaalias Toscanas. Aprillis puhkeva 1 (harva 2) kahvatulilla õie välimised õielehed on seljalt hallilt värvunud ning lilla sulgja soonestusega. Õielehed on 3-4 cm pikkused. Aias on itaalia krookus kergesti kasvatatav, kuna mugulsibulad ei vaja suvel sooja ja kuiva puhkeperioodi. Väike kogus! 4 tk.: 10 EEK
  26. Crocus gargaricussubsp. herbertii, gargari krookuse võsunditega alamliik. 5 cm kõrgune aprillis puhkev kõige oranžima õiega krookus. Oranž värvitoon on ilmastikust olenevalt igal kevadel veidi erinev. Kasvab Türgi mägedes niisketel karjamaadel ja hõredates männimetsades, kus muld kunagi läbi ei kuiva. Meil vajab päikeselist kasvukohta ja vett hästi läbilaskvat niisket kuni parasniisket mulda.Sibulad on looduslikult väga väikesed. Seda alamliiki olen teile pakkunud ka eelmistel aastatel. 40 EEK
  27. Crocus 'Haarlem Gem' (C. vernus x C. tommasinianus). (van Tubergen, enne 1944), krookus 'Haarlem Gem'. Et sort on saadud kevadise krookuse ristamisel dalmaatsia krookusega, siis on ta teistest kevadise krookuse sortidest varajasem, õitseb rikkalikult ja tema õied on veidi väiksemad, seest helevioletsed, väljast hõbedaselt hallid. 2 tk: 10 EEK
  28. Crocus kotschyanus, vöötkrookus. Türgist, Süüriast ja Liibanonist pärinev septembrist oktoobrini õitsev liik. 10 cm kõrguste õrna roosakassinist värvi õite neel on kollane. 1998. aastal sai liik Kuningliku Aiandusseltsi kõrge auhinna Award of Garden Merit. Ilusad ja vastupidavad, igal sügisel stabiilselt ja rikkalikult õitsevad taimed. 3 tk: 12 EEK
  29. Crocus malyi, horvaatia krookus. Aprillis puhkevad valged kuni 4 cm pikkused õied on kollase neelu ja pika kauni punase 3-harulise emakakaelaga. Päike. 20 EEK
  30. Crocus pulchellus, ilus krookus. Kuni 4 cm pikkuste õielehtedega sinised õied tekivad septembris-novembris, lehed kevadel. Kasvab Kagu-Euroopas ja Türgi loodeosas. Ilus krookus erineb kaunist krookusest tumekollase neelu ja valgete tolmukapeade poolest. Edeneb aias hästi, suutes kasvada ka poolvarjus ning murus. 4 tk: 12 EEK
  31. Crocus tommasinianus 'Albus’, dalmaatsia krookus 'Albus’. Tallinna Botaanikaaias Aino Paiveli poolt välja valitud valge kloon on lätlase Janis Rukšansi arvates parem kui Euroopas kasvatatav variant. 15 EEK
  32. Crocus tommasinianus 'Barr's Purple’ (Barr & Sons), dalmaatsia krookus 'Barr's Purple’. 5-8 cm kõrgused violetsed (helelillad) õied on väljastpoolt hallid. Väike kogus! 10 tk: 10 EEK
  33. Crocus vernus subsp. vernus Heuffelianus-rühm 'Carpathian Wonder' (Janis Rukšans 1981), Heuffeli krookus 'Carpathian Wonder’. Valgete õielehtede tippudes on tumelilla linnuke. Janis korjas ainsa taolise taime aprillis 1979 Lääne-Ukrainast Ida-Karpaatidest Uklini mäekurust. Isekülvi andnud emataime pistsid vesirotid 5 aasta pärast aias nahka, kuid Janisel õnnestus tolle seemikutest välja valida parim ning originaalile kõige lähedasema välimusega variant. 250 EEK
  34. Crocus vernus 'Silver Coral', kevadine krookus 'Silver Coral'. Suur valge õis on kahvatulilla (lavendelvärvi) "leegiga" ja purpurse selja alusvöödiga. Väike kogus! 3 tk: 12 EEK
  35. Crocus vernus 'Sir Walter Scott' (A. N. Bijvoet, 1853), kevadine krookus 'Sir Walter Scott'. Keskvarajased väiksemad õied purpurse alusega ja valgete triipudega (soontega) violetsel taustal. Vöödiline sort. Väike kogus! 2 tk: 10 EEK
  36. Crocus vernus 'Violet Vanguard' (sport of 'Vanguard'). (J. Tol, enne 1954), kevadine krookus 'Violet Vanguard'. Sordi 'Vanguard' muteerunud vorm (pungamutant ehk sport) on säilitanud vanemsordi head omadused. Õievärvilt on ta emasordist tunduvalt tumedam: ühevärviline helelilla. Väike kogus! 4 tk: 12 EEK
  37. Crocus versicolor 'Picturatus’ (enne 1909; syn. C. 'Cloth of Silver’), erivärviline krookus 'Picturatus’. Üle 300 aasta vanuse sordi suhteliselt hilised 5-7 cm kõrgused valged õied on seljalt 3 purpurse sulgja triibuga. Väike kogus! 3 tk: 12 EEK
  38. Dioscorea nipponica, nipponi dioskoor. Jaapanis, Hiinas ja Kaug-Idas kasvav mugulja risoomiga rohtne mitmeaastane ronitaim on lehtilutaim. Valkjad õied juulis on pisikesed ja peaaegu märkamatud. Väänduval kuni 4 meetri pikkusel varrel asuvad tumerohelised südajad 3-7 hõlmaga lehed. Eelistab varju ja poolvarju, aga talub hästi ka päikest. Liaane meil aedades jätkub, kuid rohtseid ronitaimi on väga vähe (tuntuim on ehk humal). Küllalt haruldane. 90 EEK
  39. Eranthis hyemalis, talvine lumekupp. 10 cm kõrgune tulikaline Lõuna-Euroopast, mille kollased õied puhkevad mõnel kevadel isegi varem kui lumikellukesel. Koos amuuri adoonisega on ta kõige varajasem kollaseõieline kevadlill aias, õitsedes mõnikord lumes. Täiesti külmakindel. Poolvari. Parasniiske muld. Väike kogus! 3 tk: 12 EEK
  40. Eremurus fuscus, ruuge rohtlaliilia. Rohtlaliiliad on suursugused taimed, mille tugeval varval paiknev pikk ja tihe, harunemata õisik on nagu pikk püstine värvikas rebasesaba. Nende juurikad on kaheksajala kujuga ja võivad saavutada väga suured mõõtmed. Kehvade kuivade kasvukohtade taimedena ei sobi rohtlaliiliad meie kliimasse niiskustundlikkuse tõttu. See Tian Shani mägedes kasvav liik on erand, keda ei näi aias miski häirivat. Annab ka ohtrat isekülvi. Kõrgus kuni 1,7 meetrit. Juunis pikka kitsasse ruljasse õisikusse koondunud suhteliselt tagasihoidlikke rohekaskollaseid, pruuni servaga õisi ilmestavad pruunikasoranžid tolmukad. Päike, kuivem kasvukoht. 95 EEK
  41. Erythronium dens-canis (spont. NE Spain), harilik koerahammas Hispaaniast. Varieeruva välimusega roosaõielised taimed on üles kasvatatud Kirde-Hispaania loodusest korjatud seemnetest. Perekonna ainsa Euroopas kasvava liigi 10 cm kõrgune aprillis õitsev varane sort on allavaatavate 2-3 cm pikkuste roosade õitega, mille õielehed on järsult tagasi käändunud nagu alpikannil. Rohelised lehed on pruunikaspurpursete laikudega. Vegetatiivselt kiiresti paljunevad koerahambad sobivad aias poolvarjulisse kasvukohta, kus nad eelistavad liivast lehekõduga rikastatud parasniisket mulda. Sibulad ei taha suvel mulla läbikuivamist. Väljakaevatud sibulad hävivad läbikuivamisel kiiresti! 30 EEK
  42. Erythronium dens-canis (white, without a name), harilik koerahammas (valge, nimetu). See sort oli saadud Lätist vale nime all. Valgel õiel on roheline süda, mille ümber pruuni ranti peaaegu polegi. 15 EEK
  43. Erythronium dens-canis 'Pink Perfection', harilik koerahammas 'Pink Perfection'. Õied on varased ja ere-puhasroosad. 30 EEK
  44. Erythronium dens-canis 'Snowflake', harilik koerahammas 'Snowflake'. 10 cm kõrguse aprillis õitseva sordi lumivalgete õitega kontrasteeruvad kaunilt väga tumedalaigulised (lillakaspruunid) lehed. Õiel on rohekaskollane südamelaik. 30 EEK
  45. Erythronium dens- canis 'White Splendour' (van Tubergen, enne 1961), harilik koerahammas 'White Splendour'. Valge õis on kollakaspruuni südamelaiguga. 30 EEK
  46. Erythronium 'Pagoda’ (L. Slikker via W. Blom & Sons, enne 1959), koerahammas 'Pagoda’. 30-40 cm kõrgusel varrel on aprillis-mais 2-5 (10) väävelkollast õit, mille neelu ümber on pruun rõngas. Jõuline ja vegetatiivselt hästi paljunev pruunilaiguliste sügavroheliste läikivate lehtedega Põhja-Ameerika lääneosa liikide hübriid on saadud kalifornia koerahamba sordi 'White Beauty’ ja indiaani koerahamba ristamisest (E. californicum 'White Beauty’ × E. tuolumnense). 10 EEK
  47. Erythronium sibiricum, siberi koerahammas. Aprillis-mais kahe punakaspruunide laikudega lehe kohal kuni 30 cm pikkusel varrel puhkev kollaste tolmukatega roosakaslilla suur õis pikkusega kuni 5,5 cm meenutab poti-alpikanni õit, kuna õie avanemisel käänduvad õielehed järsult tagasi. Lehed on kaunite punakaspruunide laikudega. Liik kasvab Siberis (Altai ja Sajaani mägedes), Kasahstanis, Loode-Hiinas ja Mongoolias. Aias võiks neid väga külmakindlad metsataimi kasvatada võimalikus jahedas kohas parasniiskel mullal, näiteks kiviktaimla põhjanõlval. Imelikul kombel seda perekonna kauneimat ja vastupidavaimat liiki Lääne aianduses peaaegu ei tuntagi, tema võrratutest sortidest rääkimata. 95A. Pakun kirjulehiseid aedseemikuid (tavaliste lillade õite ja kirjude lehtedega (saadud sortide 'Olja’ ja 'Zoja’ seemnepaljundusest). 95B. Lillade õite ja puhasroheliste lehtedega kõrgekasvulised hilised seemikud 'Belõi Klõki’ külvist. 90 EEK
  48. Erythronium sibiricum subsp. altaicum Ruksans, subsp. nov. 2007 (syn. E. s. 'Altai Snow’), siberi koerahamba altai alamliik ('Altai Snow’). Tuva Vabariigist, Ka-hem'i jõe ülemjooksult 2300--2500 m kõrguselt alpiniidult korjatud tugevakasvulistele väga varajaste valgete õitega taimedele anti Lätis 1997. aastal sordinimi 'Altai Snow’, kuid alates 2007. aastast on senine sort ametlikult kirjeldatud uue alamliigina. 120 EEK
  49. Erythronium sibiricum 'Belõi Klõk’ (E. s. 'White Fang’; Georgi Skakunov), siberi koerahammas 'Belõi Klõk’. Suurte valgete õitega vene sort (tõlkes 'Valgekihv’) on ühevärviliste lehtedega. 180 EEK
  50. Erythronium sibiricum 'Gornaja Shoria’ (Georgi Skakunov), siberi koerahammas 'Gornaja Shoria’. Vene sordi õievärvus on küll tavaline roosakaslilla, kuid sort on väga hiline: taim tärkab alles siis, kui teised sordid on õitsemise lõpetanud või lõpetamas. 180 EEK
  51. Erythronium sibiricum 'Olja’ (Georgi Skakunov), siberi koerahammas 'Olja’. Omapärane kahvaturoosade õitega vene sort. 180 EEK
  52. Erythronium sibiricum 'Zoja’ (Georgi Skakunov), siberi koerahammas 'Zoja’. Erakordselt erksat värvi tumeroosade õitega vene sort. 250 EEK
  53. Fritillaria acmopetala, terav püvilill. Kuni 50 cm kõrgusel varrel ripub mais 3-4,5 cm pikkune ja 3,5-4 cm suudmeläbimõõduga kellukjas kahvaturoheline õis, mille purpurpruunid tipud on väljapoole käändunud. Minu taimedel on välimised õielehed seljalt peaaegu üleni rohelised, nende vahelt aga paistavad välja kontrastsed tumepruunid sisemised õielehed. Liik kasvab Küprosel, Türgis, Süürias ja Liibanonis mägede kivisel pinnal, haritaval maal aga umbrohuna. Paljuneb arvukate tütarsibulatega kiiresti. Päike, viljakas, hästi vett läbilaskev jaheniiske muld. 12 EEK
  54. Fritillaria camschatcensis 'Amur' (Janis Rukšans 1997), kamtšatka püvilill 'Amur'. Sort annab kaubandusliku välimusega suuri sibulaid. Pruunikasmustad õied asuvad kimbuna 30-40 cm kõrgusel varrel. Sibulad on korjatud Primorje kraist Iljitšovkast Amuuri jõe nimetult saarelt. 60 EEK
  55. Fritillaria camschatcensis f. lutea, kamtšatka püvilille kollane vorm. 30 cm kõrgune taim on rohekaskollaste õitega. 150 EEK
  56. Fritillaria elwesii, ahtaõieline püvilill. Kuni 60 cm kõrgusel varrel mais puhkeva 1-4 poolrippuva kitsaskellukja (peaaegu toruja) 2-3 cm pikkuse halli kirmega kaetud tumepurpurse õie välimiste õielehtede selg on selge laia rohelise vöödiga. See Türgi endeem tahab suvel kuiva. Kasvab meil aias hästi, andes arvukalt pisikesi tütarsibulaid. 20 EEK
  57. Fritillaria imperialis (orange), harilik püvilill (oranž). Sordinimeta oranziõielised taimed. Päike. Sibulate lõhn peletab hiiri ja vesirotte. Harilik püvilill on juba vene ajast olnud meie aedade üks tavalisemaid lilli, kuid nüüd on välismaa eeskujul tema sibulahind poodides aetud 70 kuni 90 krooni peale. 30 EEK
  58. Fritillaria imperialis 'Lutea', harilik püvilill 'Lutea'. Meie aedades levinud 90 cm kõrgune kollaseõieline diploidne sort. 30 EEK
  59. Fritillaria involucrata, kattene püvilill. 40 cm kõrgusel varrel puhkeb mais kellukjas, nii väljast kui seest omapäraselt peaaegu puhasroheline 2,5-4 cm pikkune õis. Kasvab Prantsusmaa kaguosa ja Itaalia loodeosa mägede metsades ja mäenõlvadel küllalt kuivades paikades. Aias meeldib talle kerge vari ja suvel kuiv muld. 95 EEK
  60. Fritillaria montana, mägi-püvilill (Ljubljanast). Aprillis-mais ripub üle poolemeetrisel varrel 2 (harva 3) munajat (tipust ahenevat) suhteliselt väikest (2-3 cm pikkust), väljast tugeva mustja või purpurpruuni maleruudustikuga kaetud rohekat lõhnavat õit. See Euroopa liik tahab suvise puhkuse ajal jahedat ja kuivemat mulda, kuid kasvab meie niiskes kliimas siiski hästi. Ljublana botaanikaaiast pärinevad taimed kandsid õrna püvilille (F. orientalis) eksitavat nime. 70.-
  61. Fritillaria persica, pärsia püvilill. Umbes meetrine tihedalt lehistunud vars kannab kobarõisikus asuvaid arvukaid 2 cm pikkusi kellukjaid tuhm-tumepurpurseid õisi. See väga ilus ja külmakindel taim tahab aias täispäikest ning kerget kuiva rammusat mulda. Sarnaselt hüatsindiga vajab ta aias väga sooja kasvukohta, et suudaks normaalse pikkusega õisiku moodustada. Sooja kasvukoha puudumisel on teiseks võimaluseks ilusate pikkade õisikute saamiseks sibulad igal aastal pärast lehtede kolletumist välja kaevata ja hoida kuni sügisese tagasiistutamiseni soojas ruumis. 45 EEK
  62. Galanthus alpinus var. bortkewitschianus, viljatu lumikelluke ehk kaukaasia lumikellukese viljatu teisend kasvab Põhja-Kaukaasias Kabardi-Balkaarias Kamenka jõe ülemjooksul Tšegemi maakonnas 1200-1500 m kõrgusel vaid ühe, vegetatiivselt paljuneva asurkonnana 5-6 hektaril. Kolmekordse kromosoomikomplekti (2n = 36) tõttu on ta viljatu.Lisaks on talle iseloomulikud kollakad sibulasoomused ja kerajas õis. Siin pakutavad taimed pärinevad Kabardi-Balkaaria pealinna Naltšiki botaanikaaiast. 95 EEK
  63. Galanthus 'Atkinsii' (syn. G. imperati; James Allen 1891), harilik lumikelluke 'Atkinsii’. Kõrge ja varajane taim on väga pikkade välimiste õielehtedega. Inglise aednik James Atkins sai selle lumikellukese 1860-ndate lõpul oma sõbralt. Praeguse nime andis sordile James Allen 1891. aastal. Sordi esivanemateks näivad olevad harilik ja kurruline lumikelluke (G. nivalis x G. plicatus), kuna leheserv on veidi kurruline. Lumikellukesed sobivad ka lehtpuude ja põõsaste alla, sest jõuavad nende lehtimise ajaks ära õitseda. 50 EEK
  64. Galanthus elwesii (spont. Moldova, Lesnoje), suureõieline lumikelluke. Sisemised õielehed on 2 rohelise märgiga (üks on tipus ja teine alusel). Sinihallid lehed. Pakun Moldaaviast Lesnojest 1978. aastal korjatud sibulaid. 50 EEK
  65. Galanthus 'Haral’ (Sulev Savisaar, 2005, syn. 'Rait’), lumikelluke 'Haral’. 1980-ndate aastate teasel poolel tõime Enno Zuppinguga Lätist Lucija Ligotne aiast laialehise lumikellukese (G. latifolius), mis osutus valeks. 2005. aastal andsin talle töönimeks 'Rait’, kuna ta oli suurima õiega lumikelluke, mida olen eales näinud. Kuna tema õis on laialt harali, nimetasin sordi 2007. aastal ümber 'Haraliks’. Lehe järgi on tegu kurrulise lumikellukese (G. plicatus) sordiga või hübriidiga. Sort on juba kasvamas ka Inglise kuningliku lumikellukeste hoidja kollektsioonis (milles on 800 nimelist sorti ja 200 nimetut vormi). 150 EEK
  66. Galanthus nivalis 'Flore Pleno’ (syn. G. n. 'Plenus’), harilik lumikelluke 'Flore Pleno’. Kui lihtõielisel lumikellukesel on 3 välimist õielehte suured, 3 sisemist aga väikesed ning varjule jäävad, siis täidisõielisel on kõik 6 õielehte suured, mistõttu õis jätab hoopis suurema ja ilusama mulje. Seest täidetud rippuva õie sisse vaadates meenutab see valge-rohelisekirjut pisikest roosiõiekest. 2 tk: 10 EEK
  67. Galanthus plicatus, kurruline lumikelluke (leiukohata). Kuni 20 cm kõrguse taime sinihallika varjundiga lehtede (4-20 × kuni 2 cm) serv on järsult allküljele käändunud ehk volditud. Liik kasvab Krimmis, Rumeenias ja Türgi loodeosas nii aluselisel kui ka happelisel mullal metsas ja põõsastikes, kuid ojade ja jõgede kaldal ka lagedal. Oma tugevakasvulisuse ja rikkaliku õitsemise tõttu on see aias üks kenamatest lumikellukestest, mida on kerge kasvatada ja mis sobib ka murusse. 45 EEK
  68. Galanthus plicatus (spont. Crimea, city Staryi Krym), kurruline lumikelluke Starõi Krõmist. 20 cm kõrguse taime sinihallika varjundiga lehtede serv on järsult allküljele käändunud ehk volditud. Pakun 1985. aastal Starõi Krõmi linna lähedalt Nadežda Poljakova korjatud looduslikke taimi. 75 EEK
  69. Galanthus plicatus (spont. Crimea, Ai-Petri 1965), kurruline lumikelluke Ai-Petrilt. Pakun Aino Paiveli poolt 1965. aastal Krimmist Ai-Petri mäelt korjatud sibulaid. 75 EEK
  70. Galanthus plicatus 'Aino' (Sulev Savisaar 2008), kurruline lumikelluke 'Aino'. Aino Paivel korjas selle liigi sibulaid 1965. aastal Krimmis Ai-Petri mäel. Neist valisin välja ühe variandi, mis on peaaegu üleni roheliste sisemiste õielehtedega. 150 EEK
  71. Geranium linearilobum subsp. transversale (syn. G. transversale), rõht-kurereha (eri leiukohtadest). Lääne-Siberis ja Kesk-Aasias kasvav alamliik on hilisem ning kasvult ja õielt veidi väiksem kui suurekaelane kurereha (G. macrostylum). Haralisest, jämedate „sarvedega” mugulast välja kasvavatel kuni 40 cm kõrgustel vartel puhkevad juunis violetjaspurpursed õied. Taim vajab aias täispäikest ning vett hästi läbi laskvat liiva- või liivsavimaad. Mugulate kiirei paljunemise tõttu tuleb taimele laiutamiseks ruumi jätta. Pealsed kuivavad suvel. Pakutavad mugulad on korjatud 2 kohast: Usbekistanist Tšimgani mäelt ning Kasahstanist Tšüj-Ile mäestikust Astšisu (Aidarlõ) küla lähedalt (VS 94-13) 10 EEK
  72. Geranium macrostylum, suurekaelane kurereha. Piklik lame mugul on peente ja lühikeste väljakasvetega („sarvedega”). 40 cm kõrgustel vartel puhkevad mais 2,5-3,5 cm läbimõõduga helelillad (roosad) õied. Lehed tärkavad juba sügisel. Liik kasvab Kreekas, Albaanias, Jugoslaavia lõunaosas ja Türgis. Ta laieneb mugulatega kiiresti, mistõttu istutamisel tuleb talle laiutamiseks ruumi jätta. Pakun 3 erinevat sorti: 120A: 'Ulu-Dag’ (MP 81/3d) mugulad korjati 1981. aastal Türgi loodeosast Uludagi mäestikust, 120B: 'Talish' (RSZ-8721) mugulad 1982. a. Aserbaidžaani lõunaosast Talõši mägedest Gosmoljani küla lähedalt ja 120C: 'Leonidas’ 1989. aastal Kreekast Fokise provintsist Giona mäestikust 1300 m kõrguselt (AH 89-38). 15 EEK
  73. Geranium malviflorum, kassi-kurereha. Siniste suurte (läbimõõt 3,5-4,5) õitega mai lõpus - juuni algul õitsev umbes 50 cm kõrgune Lõuna-Hispaania, Maroko ja Alžeeria mäenõlvadelt pärinev väga elujõuline taim paljuneb muguljate sarviliste risoomidega, mistõttu talle tuleb peenras laiutamiseks rohkem ruumi jätta. Päike, parasniiske kuni kuiv muld. 10 EEK
  74. Gladiolus imbricatus, niidu-kuremõõk. Eestis looduslik, täiesti külmakindel kuni 80 cm kõrgune gladiool aias talvekatet ei vaja. 3 cm pikkused lillakaspunased kaarduvad õied juulis asuvad ühekülgses tihedas 7-10 cm pikkuses ja kuni 12-õielises õisikus. Eesti Punase Raamatu 4. kategooria ehk tähelepanu vajav (ohust pääsenud) liik on meil looduskaitse all. Maailma kõige külmakindlam gladiooliliik eelistab kasvada täispäikeses parasniiskel kuni niiskel mullal. Kui vilju ei eemalda, siis muutub aias isekülvi tõttu umbrohuks. Mugul istutatakse avamaale sügisel. 40 EEK
  75. Gladiolus italicus (syn. G. segetum, G. turkmenorum), itaalia gladiool. See külmakindel liik sarnaneb igati meie niidu-kuremõõgaga, kuid õitseb aias tollest 1-2 nädalat varem (juunis-juulis). Eelistab täispäikest ja kerget parasniisket mulda. Väike kogus! 4 tk: 12 EEK
  76. Hyacinthoides hispanica (blue), hispaania ebahüatsint (siniseõieline, sordinimeta). 30 cm kõrguses püstises sirges igakülgses õisikus puhkevad mai lõpus või juuni algul rippuvad, siniste tolmukatega violettsinist kellukjat õit. Lehed on läikivad. Liik kasvab Hispaanias, Portugalis ja Põhja-Aafrikas (Marokos ja Alžeerias) metsades, nõmmedel ja mägedes, kuid on Lääne- ja Lõuna-Euroopas laial alal aedadest loodusse metsistunud. Aias eelistavad need vähenõudlikud ja hästi paljunevad taimed viljakat, parasniisket raskemat mulda poolvarjulises kasvukohas. On ka lõikelill. 4 tk: 10 EEK
  77. Hyacinthoides hispanica 'Rosabella’ (J. Valkering, enne 1944), hispaania ebahüatsint 'Rosabella’. Heleroosad õied on tugevas pikas õisikus. 3 tk: 12 EEK
  78. Iridodictyum reticulatum 'Alida’ (= Iris reticulata 'Alida’; H. Kroon 1997), harilik võrkiiris 'Alida’ (võrkjas iiris 'Alida’). Maailmas vähelevinud ja alles 1990-ndatel aastatel registreeritud 10-15 cm kõrgune viljatu sort on 'Harmony’ sport (pungamutant). Põhiehitus on tolle sordiga täpselt sama, kuid õied on heledamad sinised ning meemärk (naastutriip) on kahvatum kollane. 4 tk: 10 EEK
  79. Iridodictyum reticulatum 'Clairette’ ( = Iris reticulata 'Clairette’; C. J. H. Hoog, enne 1919), harilik võrkiiris 'Clairette’ (võrkjas iiris 'Clairette’). 10-15 cm kõrguse sordi sisemised õielehed on puhas-taevassinised, välimised sügavsinised aga tumepurpurse naastuga, millel on valge laik ja triibukesed. 4 tk: 10 EEK
  80. Iridodictyum reticulatum 'George’ (syn. Iridodictyum histrioides 'George = Iris reticulata 'George’; W. P. van Eeden 1973), harilik võrkiiris 'George’ (võrkjas iiris 'George’). 10-12 cm kõrgune sort on saadud lüükia võrkiirise suure teisendi ristamisest hariliku võrkiirise sordiga 'J. S. Dijt’ (I. histrioides var. major × I. reticulatum 'J. S. Dijt’). Väga varajaste ja suurte, üle 8 cm Ø-ga lõhnavate õite sisemised õielehed on purpursed, välimised tumedamad purpursed. Laiad õienaastud on sort pärinud lüükia võrkiiriselt. Kitsaste kollaste meemärkide ümber on valkjas naastulaik. Sademeterohketel aastatel mädaneb osa sibulaid suvel mullas liigniiskuse tõttu, ükski teine sort aga pole seni oluliselt kannatada saanud. 4 tk: 10 EEK
  81. Iridodictyum reticulatum 'Joyce' (van Tubergen, enne 1943) = Iris reticulata 'Joyce', harilik võrkiiris 'Joyce' = võrkjas iiris 'Joyce'. Varakevadel aprillis puhkev 10-15 cm kõrgune iirisesort on saadud hariliku võrkiirise ristamisest lüükia võrkiirise suure teisendiga (I. reticulatum x I. histrioides var. major). Välimised sügav-taevassinised õielehed on oranžikaskollase harjaga, mille umber on valge laik. 4 tk: 10 EEK
  82. Iridodictyum reticulatum 'J. S. Dijt’ ( = Iris reticulata 'J. S. Dijt’; J. S. Dijt, enne 1938), harilik võrkiiris 'J. S. Dijt’ (võrkjas iiris 'J. S. Dijt’). Ühe kõige punasema õiega sordi sisemised õielehed on purpursed, välimised aga punakaspurpursed oranžikaskollaste meemärkidega. Sellele keskmise õitseajaga sordile värvuselt väga lähedane sort 'George’,on varasem, suureõielisem, tugevakasvulisem, kuid palju niiskusõrnem. 5 tk: 10 EEK
  83. Iridodictyum winogradowii ( = Iris winogradowii), Vinogradovi võrkiiris (Vinogradovi iiris). Kuni 10 cm kõrguse taime suured, 5-7 cm Ø-ga helekollased õied puhkevad aprillis. See haruldane ja loodusest kaduv liik kasvab Gruusias Lomismta mäe niisketel alpiniitudel ja huumusrikastes kaljupragudes. Dr. Rodionenko sõnul kasvas 1972. aastal looduses veel vaid mõnisada taime. See kaunis sibullill sobib meie niiskesse kliimasse suurepäraselt, sest erinevalt teistest võrkiirise liikidest ei taha Vinogradovi võrkiiris suvist kuiva puhkeperioodi. Eelistab huumusrikast turbalisandiga parasniisket mulda ja kerget varju (kuid talub ka päikeselist kasvukohta). Mulla täielikku läbikuivamist ta ei taha, sest sibulate juurdumine algab varakult. Suurema kuivamisohu tõttu ei meeldi Vinogradovi võrkiirisele potis kasvada. 75 EEK
  84. Juno bucharica 'Bicolored’ ( = Iris bucharica 'Bicolored’), buhhaara juuno 'Bicolored’ (buhhaara iiris 'Bicolored’). Juunod on kevadel õitsevad sibulaga iirised värtenjate või nöörjate lihakate säilitusjuurtega, mida ei tohi üleskaevamisel ja säilitamisel ära rebida. Kahe tiheda reana paiknevate läikivate lehtede kaenaldes asuvad omapärased iiriseõied. Eelistavad aluselisi muldi. Pärast pealsete kolletumist suvel tahavad nad kuni uute juurte tekke alguseni sügisel olla kuivalt. Niiskusõrnuse tõttu sobivad meie kliimasse vaid vähesed liigid. Neid pakungi.See liik on meil üks vastupidavamaid. 30-45 cm kõrgusel varrel mais-juunis puhkeval 3-7 kreemikasvalgel 5 cm läbimõõduga õiel on kollased tipud. Ilus läikiv lehestik. Janis Rukšans võttis Hollandi aedades levinud kahevärvilise variandi tähistamiseks 1997. aastal kasutusele sordinime 'Bicolored’. 15 EEK
  85. Juno zenaidae = Iris zenaidae, Zinaida juuno = Zinaida iiris. 30-40 cm kõrguse taime suured violettsinised õied mais-juunis on tiivulise pinnukesega ja valge naastulaiguga. Liik kasvab Tian Shani mäestikus Kirgiisias. Oivalisest juunost (J. magnifica) erineb ta tumeda õievärvuse poolest. Taimed (ARJA 97-15) pärinevad n4ende klassikalisest leiukohast (locus classicus) Kirgiisiast Fargona (Fergana) mäestikust Kugarti orust. 190 EEK
  86. Muscari armeniacum 'Blue Spike’ (J. A. van Zanten, enne 1963), armeenia kobarhüatsint 'Blue Spike’. Äärmiselt omapärase välimusega Hollandi sordi 10-20 cm kõrgusel varval on mais-juunis väga tihe, suur ja lai õisik viljatutest sulgjalt harunevatest linasinistest täidisõitest. 5 tk: 10 EEK
  87. Muscari armeniacum 'Fantasy Creation’ (A. L. van Bentem 1989), armeenia kobarhüatsint 'Fantasy Creation’. Sibulast tekib mitu tugevat 15-20 cm kõrgust õisikuvart, millel mais-juunis puhkevad väga tihedad, suured ja laiad koonilised õisikud (9 × 6 cm). Viljatud sulgjalt harunevad täidisõied on algul sinised, hiljem purpursinised. Õitsemise lõpul muutub õisik tipust alates roheliseks ning lõpetab juuni keskpaigas üleni rohelisena. Õisik ei närtsi, vaid kuivab, mistõttu teda saab kasutada põneva lisandina lilleseades. Sarnasest kuulsast täidisõielisest sordist 'Blue Spike’ on ta hilisem ning veelgi tihedama õisikuga. 5 tk: 10 EEK
  88. Muscari azureum 'Album' (syn. Hyacinthella azurea 'Alba’; J. Bijl van Duyvenbode 1939),taevassinine kobarhüatsint (pisi-kobarhüatsint) 'Album'. Türgi mägedest pärineva 5-10 (20) cm kõrguse endeemse, varakevadel aprillis õitseva sibullille arvukad puhasvalged õied on koondunud väikesesse, kuni 3 cm pikkusesse tihedasse õisikusse. Õied ei kitsene tipust nagu kobarhüatsindil, vaid on kellukjad, mistõttu liiki on botaanikute poolt paigutatud ka pisihüatsindi (Hyacinthella) perekonda. 2 tk: 10 EEK
  89. Muscari latifolium, laialehine kobarhüatsint. Türgi lõuna- ja lääneosa endeemil on vaid üks lai leht sibula kohta. 15-40 cm kõrgune varb kannab maikuus kuni 6 cm pikkust ruljat õisikut. Õied on mustjassinised (lausa sinakasmustad!), tipmised viljatud õied aga märksa heledamad. 5 tk: 10 EEK
  90. Muscari 'Jenny Robinson' (syn. M. 'Baby's Breath’), kobarhüatsint 'Jenny Robinson' ('Baby's Breath’). Helesinise väga tiheda õisiku tipp tõmbub õitsemise lõpuks tumesiniseks. 30 EEK
  91. Narcissus pumilus (syn. N. minor var. pumilus), madal nartsiss. Algselt kirjeldati liik aiataime järgi, kuid hiljem leiti sarnase välimusega taimi ka Ranniku-Alpides ja Portugali põhjaosas. Vaid 15 cm kõrgusel varrel puhkevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel rõhtsad kollased õied. Erekollased õielehed on suudme lähedal laienevast kuldkollasest trompetist veidi lühemad. Lamedad sinakad lehed on 1 cm laiused ja 15 cm pikkused. (Kõrvalmärkus: liigist märksa tuntum on tema täidisõieline sort N. pumilus 'Rip van Winkle’). 10 EEK
  92. Nectaroscordum tripedale (syn. Allium tripedale, spont. Armenia), pärsia mesilauk. Kuni 130 cm kõrgusel varval puhkevad juunis arvukad suured (2 cm pikkused) hele-säravroosad õied. Õisikud on varasemad, palju tihedamad ja ilusamad kui sitsiilia mesilaugul. Tegemist on punase raamatu liigiga ehk maailmas hävimisohus oleva liigiga. Pakun Armeenia päritoluga taimi. 120 EEK
  93. Ornithogalum arcuatum (spont. NW Caucasus, Krasnodar distr.), kaar-linnupiim. Nime on liik saanud kaarjalt ülespoole käänduvatest viljaraagudest. 50-70 (100) cm kõrguse taime tihedas 40 cm pikkuses ja kuni 8 cm laiuses kobarõisikus on juunis-juulis kuni 40 valget 3 cm läbimõõduga õit. Kitsas roheline triip õielehe seljal esineb ainult tipupoolel või puudub hoopis. Minu aias puhkeb ta juuni keskel kõrgetest linnupiimadest kõige esimesena õide. Eelistavad täispäikest (muidu õied ei avane) ning parasniisket mulda, kuid lepivad ka kuivapoolse mullaga. Pakutavad taimed pärinevad Loode-Kaukaasiast Krasnodari krai hõredast metsast. Nii see kui ka järgnevad linnupiimaliigid eelistavad meie põhjamaises kliimas täispäikest ning parasniisket mulda, kuid lepivad ka kuivapoolse mullaga. 45 EEK
  94. Ornithogalum arcuatum (of unknown origin), kaar-linnupiim (teadmata leiukohaga). Taimed on tüüpilisest madalamad ja varajasemad. 30 EEK
  95. Ornithogalum magnum), suur linnupiim. 40-150 cm kõrguse taime kitsa rohelise seljatriibuga valged õied on juunis-juulis koondunud pikka ja laia kohevasse õisikusse. Viljaraod kaarduvad laialt ülespoole. Liik kasvab Kaukaasias. Sarnase kaar-linnupiima (O. arcuatum) õisik on kitsam ja tihedam. 15 EEK
  96. Ornithogalum oligophyllum (syn. O. balansae), Balansa linnupiim. Aias puhkeb 5-15 cm kõrgusel varval üle 10 lumivalge, laia rohelise seljavöödiga õie juba aprillis. Puhkedes väga tihe ja madal õisik tõuseb hiljem kõrgemale. Balkani, Kaukaasia ja Türgi alpi- ja lähisalpivööndi taim eelistab päikeselist kasvukohta ning liivalisandiga mulda. Väike kogus! 5 tk: 10 EEK
  97. Ornithogalum oreoides (spont. N. Caucasus, Krasnodar distr.), mäestik-linnupiim. 10-30 cm kõrguse taime tihedad õisikud õitsevad juunis. Valged 1,5-2 cm pikkused õielehed on rohelise seljavöödiga. Kitsad (alla 1 cm) läbipaistva servakesega sinihallid lehed on ilma valge kesksooneta. Liik kasvab Bulgaarias, Rumeenias, Ukraina edelaosas ja Põhja-Kaukaasias. Pakun Põhja-Kaukaasiast Krasnodari kraist korjatud sibulaid. 30 EEK
  98. Ornithogalum orthophyllum subsp. kochii (syn. O. kochii, O. tenuifolium var. kochii), Kochi linnupiim ehk püstlehise linnupiima Kochi alamliik. Rikkalikult õitsevate 15 (10-30) cm kõrguste taimede juuni algul puhkevates valgetes lamedates õisikutes võib olla üle 20 õie. Välimistel 1-2 cm pikkustel õielehtedel on rohelised seljatriibud. Kitsad lehed on valge kesksoonega. Liik kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Türgis, Kaukaasias, Iraanis ning Marokos. Kochi linnupiim sobib aias asendama sarnase välimusega sarik-linnupiima (O. umbellatum), sest erinevalt sarik-linnupiimast ei muutu ta aias umbrohuks. Pakun teadmata leiukohaga taimi. 15 EEK; 10 tk: 50 EEK
  99. Ornithogalum pyrenaicum (syn. O. flavescens), pürenee linnupiim. 100 cm või kõrgema taime väikesed kollakasrohelised õied on juunis-juulis hõredates püstistes pikkades õisikutes. Liik kasvab Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Marokos, Krimmis, Kaukaasias ja Türgis. 30 EEK
  100. Ornithogalum schelkownikowii, hajastani linnupiim. Umbes 1 m kõrguse taime arvukad valged õied on juunis-juulis pikas õisikus. Kuni 1 cm pikkused õielehed on kitsa rohelise seljatriibuga. Peale õitsemist käänduvad viljaraod kaarjalt üles. Lehed on kitsad - kuni 1 (1,5) cm laiused. See Kaukaasia alpi- ja lähisalpiniitude endeem on kirjeldatud Armeeniast. Õielehe selge rohelise seljatriibu poolest erineb hajastani linnupiim väga lähedasest kaar-linnupiimast (O. arcuatum). Sibulad on minevikus saadud Lätist Lucija Ligotnelt. 45 EEK
  101. Ornithogalum sphaerocarpum, ümaraviljaline linnupiim. Euroopa lõunaosas, Türgis ning Süürias kasvav meetrine taim on pikkades hõredates õisikutes asuvate väikeste rohelise seljatriibuga valgete õitega. Taim on kujult väga lähedane pürenee linnupiimale (O. pyrenaicum). 45 EEK
  102. Ornithogalum tenuifolium (Spitak), ahtalehine linnupiim. Selle nime all sain ja pakun ka teile 1989. aastal Arnis Seisumsi poolt 1989. a. Armeeniast Spitaki maakonnast korjatud sibulaid (AS 89). Mai lõpus ja juuni algul õitsev 10-15 cm kõrgune taim on väga suurte õitega ning moodustab vaid suuri sibulaid. Seetõttu ei muutu ta aias iialgi umbrohuks (nagu seda teeb meil levinud sarik-linnupiim) ning teda saab kergelt ümber istutada nii, et mingit jääki maha ei jää. 30 EEK

Paeonia, pojeng. Kevadel on nimelised pojengisordid istikukotti istutatult saadavad AINULT KOHA PEAL. Lähemalt saavad huvilised pojengisortidest ja -liikidest lugeda minu värskelt ilmunud pojengiraamatust.

  1. Paeonia banatica, banaadi pojeng. See on ainus pojeng, mida ma sel aastal posti teel pakun. Looduslikult Ungaris, Serbias ja Rumeenias kasvava 60 cm kõrguse lihtõielise punase varase pojengi tipmised lehehõlmad on omakorda lõhestunud kaheks või kolmeks hõlmaks. Pakutavad taimed on üles kasvatatud Budapestist saadud seemnetest. 95 EEK
  2. Phlox paniculata 'Elisabeth Campbell', aedfloks 'Elisabeth Campbell'. Erksate heleroosade õitega sordi olen saanud Tallinna Botaanikaaiast. Saadan postiga tagasilõigatud vartega taimi. Muid nimelisi floksisorte pakun ainult koha peal. 35 EEK
  3. Puschkinia scilloides, harilik puškiinia. 10-15 cm pikkusel varrel aprillis puhkevad väikesed tihedad kobarõisikud koosnevad kahvatusinistest (peaaegu valgetest) sinise seljatriibuga 2 cm läbimõõduga laikellukjatest õitest. Tolmukatest on tekkinud väike lisakroon. Need hüatsindiliste (Hyacinthaceae) sugukonda kuuluvad taimed kasvavad Kaukaasia, Türgi, Iraani, Iraagi ja Liibanoni rohtlates ja mägedes. Paljuneb hästi nii sibulate kui seemnetega. Päike, aga ka poolvari. Parasniiske liivsavimuld. Ei taha liiga kuuma ja kuiva kasvukohta. 8 tk: 12 EEK
  4. Puschkinia scilloides var. libanotica 'Alba', harilik puškiinia 'Alba’. Õied on nii puhasvalged, et isegi õielehe sinine kesksoon puudub. 5 tk: 10 EEK
  5. Sanguinaria canadensis, kevadmagun. Kanada ja USA idaosa hõredates mägimetsades kasvava "mooni" kuni 25 cm kõrgune vars kannab mais üksikut 4-6 cm läbimõõduga puhasvalget 8 kroonlehega õit. See veripunase piimmahlaga vereurmarohu sugulane kasvab aias nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka päikesepaistet. 40 EEK
  6. Scilla bifolia 'Rosea', kahelehine silla 'Rosea’. Maailmas 1601. aastast kasvatatav 10 cm kõrgune heleroosade õitega sort on väga kahvatu - vaid õiepungad on erkroosad, puhkenud õied aga on peaaegu valged. 4 tk: 12 EEK
  7. Scilla siberica 'Penza’ (Janis Rukšans 1998), harilik silla 'Penza’. Venemaalt Penza oblastist korjatud sibulate seast välja valitud klooni sügavsinised õied on mustade tolmukapeadega. Sibul annab tavaliselt mitu õisikuvart. 25 EEK
  8. Trillium erectum var. album (syn. T. e. 'Album’), püstise kolmiklille valge teisend. Teisendile on iseloomulik mustjaspunase sigimikuga valge õis. Umbes 40 cm kõrgune Põhja-Ameerika idaosa metsade taim õitseb maikuus. Kuni 5 cm pikkusi kroonlehti on 3. Umbes 5 cm pikkused õieraod kaarduvad allapoole -- seetõttu vaatavad ka laialt avatud õied poolalla-poolküljele. Varrel on 3 rohelist lehte, mis kuivavad suve teisel poolel. Kolmiklilled nõuavad poolvarju ning eelistavad viljakat, happelist kuni neutraalset jahedat ja niisket savikat huumusmulda. 90 EEK
  9. Tulipa 'Blueberry Ripple', tulp 'Blueberry Ripple'. Valge triumftulbi õiel on kontrastne purpursinine leek. Väike kogus. 10 EEK
  10. Tulipa 'Cracker', tulp 'Cracker'. Valge servaga purpurne triumftulp. Väike kogus!. 10 EEK
  11. Tulipa 'Joan Cruickshank' (5; van Tubergen Ltd., 1955), tulp 'Joan Cruickshank'. Õis kahevärviline: alumine pool valge ja ülemine erk roosakaspunane. 65 cm. Väike kogus! 2 tk: 12 EEK
  12. Tulipa 'Lustige Witve' (G. van der Mey’s Sons 1942), tulp 'Lustige Witwe'. Rohkete auhindadega sügavpunase õiega triumftulbil on puhasvalge serv. Väike kogus! 2 tk: 12 EEK
  13. Tulipa 'Rajka' (J. Václavík, 1995), tulp 'Rajka'. Teravate õielehetippudega violettpurpurne õis on kahvaturoosasde servadega. Triumftulp. Väike kogus! 10 EEK

Lugupidamisega Sulev Savisaar

 

© Sulev Savisaar

Kõik sellel internetilehel sisalduvad materjalid on kaitstud autoriõiguse seadusega.
Sellelt lehelt pärinevaid materjale võib kasutada vaid koos viitega algallikale.
Materjalide loata kopeerimine ja kasutamine tulu teenimise eesmärgil ei ole lubatud.