Vaata ka värsket kataloogi

Püsilillekataloog 2003

 

Lugupeetud lillekasvataja! Saadan Teile tutvumiseks oma püsilillekataloogi istutusmaterjali müügiks või vahetuseks. Pojengitellimusi võtan vastu vaid 15. augustini, muudele lilledele ka hiljem. Kuna osadest sortidest on taimi küllalt väikeses koguses, siis hilisematele tellijatele ei pruugi neid jätkuda. Tellitud istutusmaterjali saadan üldjuhul tellijale postiga septembri esimesel poolel. Postikulud - pakikast pluss saatekulud - 39 EEK tasub tellija. Aadress: 50002 Tartu, postimaja, postkast 175, Sulev Savisaar, kontakttelefonid (07) 485 835 ja (07) 351 842 või e-mail:

Tellijatele saadan järgmisel aastal peaaegu täielikult uuendatud sortimendiga kataloogi. Loodetavasti palju rikkalikuma sordimendiga kui sel aastal.

 

  1. Allium 'Globus' (Joštova, Vaclavik 1985), lauk 'Globus'. 65 cm kõrgusel varrel puhkeb juuni algul küllalt tihe kuni 13 cm läbimõõduga helelilla õisikukera. Ehkki seda tšehhi ilulaugusort on seni peetud hiidlaugu ja turkmeenia laugu ristandiks (A. giganteum x A. cristophii), on lätlaste arvates tegemist hoopis karatau laugu ja varreka laugu hübriidiga (A. karataviense x A. stipitatum). Päike, parasniiske kuni kuiv keskmise viljakusega muld.                    12.-
  2. Allium lineare, joonlauk. Euraasias kasvava liigi 50 cm kõrgusel varrel on juunis-juulis roosakaslilladest kellukjatest õitest koosnev kuni 3 cm läbimõõduga kerajas tihe õisik. Kitsad lamedad lehed on kaua värskerohelised. Minu taimed pärinevad Tallinna Botaanikaaiast. Päike, parasniiske kuni kuiv keskmise viljakusega muld.             5.-
  3. Allium moly 'Jeannine' (M. H. Hoog 1978), kuldlauk Jeannine'. Kuldlauk on üks väheseid kollaseõielisi lauguliike. Püstised 2,5 cm laiused tähtjad kuldkollased õied on koondunud 4-7 cm läbimõõduga tasapinnalisse või kuppeljasse õisikusse. 1978. aastal Hispaania Püreneedest Navarra provintsist leitud kuni 30 cm kõrgune varane sort alustab õitsemist juuni teisel poolel, umbes 10 päeva liigist varem. Sibul annab tihti 2 õisikuvart, õisikud on veidi suuremad ja lehed rohelisemad kui liigi tüüptaimedel. Aias vastupidav hea vegetatiivse paljunemisega sort eelistab niiskemat lubjast mulda ja kerget varju, kuid kasvab hästi ka päikese käes.     4.50
  4. Allium oreophilum 'Zwanenburg' (van Tubergen 1954), mäestiklauk 'Zwanenburg'. Hollandis Kesk-Aasia looduslikust materjalist väljavalitud hiline sort puhkeb veidi enne jaanipäeva. 25 cm kõrgusel varval on 1,5-2 cm läbimõõduga tihedakoelised laikellukjad tumedama kesksoonega karmiinpunased õied koondunud 5-6 cm läbimõõduga kohevasse 25-30-õielisse poolkeraõisikusse. Lehed (40 x 2 cm) püsivad kauem rohelised kui liigi tüüptaimedel. Vastupidav ja hästi paljunev sort tahab aias päikest ja parasniisket kuni kuiva keskmise viljakusega mulda.                          3.50
  5. Brimeura amethystina (syn. Hyacinthus amethystinus), sinine jaanihüatsint. Juunis on kuni 30 cm kõrgusel varval kohevas ühekülgses õisikus kuni 25 veidi üle 1 cm pikkust sinist või harvem violettsinist kitsaskellukjat õit. See vähenõudlik liik kasvab Püreneedes (Hispaanias ja Prantsusmaal) ning Jugoslaavia loodeosas mägiaasade veidi aluselises ning ka suvel parasniiskeks jäävas huumusrikkas mullas.      7.-
  6. Brimeura amethystina 'Alba' (Arn. 1887), sinine jaanihüatsint 'Alba'. Eelmise valgeõieline sort.               7.-
  7. Camassia cusickii, oregoni preeriaküünal. Hüatsindiliste sugukonda kuuluvad preeriaküünlad on Ameerika niisketel niitudel kasvavad silla ehk siniliilia lähisugulased. On päris vahva, kui teil kasvavad aias kolmveerandmeetrised erakordselt suurte õitega "sillad"! 70 cm kõrgune USA lääneosas Oregoni osariigi kirdeosa mägedes kasvav taim õitseb juunis pikkadesse õisikutesse koondunud suurte helesiniste peegelsümmeetriliste õitega. Nii see kui ka järgnevad preeriaküünla liigid kasvavad meil vähenõudlike ja vegetatiivselt väga kiiresti paljunevate taimedena aias hästi, eelistades päikeselist kasvukohta niiskes rammusas mullas, kuid taludes ka põuda. Peenralillele lisaks on nad ka kauasäiluvad lõikelilled.                7.-
  8. Camassia leichtlinii subsp. leichtlinii, Leichtlini preeriaküünla tüüpalamliik (kreemikasvalge Leichtlini preeriaküünal). Vaid Oregonist leitud 70-100 cm kõrguse taime juunis pikas õisikus asuvad 5 cm läbimõõduga korrapärased valged õied on kollaka varjundiga (kreemikasvalged). Ta tuleb ehtne ka seemnest. Sinaka varjundiga valgeõielised aedvormid ('Alba') selle alamliigi alla ei kuulu. Päike, niiske rammus muld.         15.-
  9. Camassia leichtlinii subsp. suksdorfii Caerulea-rühm (Rev. Ellacombe), Leichtlini preeriaküünal Caerulea-rühm (tumesinine Leichtlini preeriaküünal). Leichtlini preeriaküünla sinine alamliik kasvab Briti Columbiast Californiani. Caerulea-sordirühma 80 cm kõrguste taimede tumesinised suured õied puhkevad juuni algul ja õitsevad 2-3 nädalat. Päike, huumusrikas niiske muld.    10.-
  10. Camassia quamash, harilik preeriaküünal. Ameerika “väike preeriaküünal” (small camas) on 20-80 cm kõrgune. Minu aias kasvav 50 cm kõrgune variant on juunis peegelsümmeetriliste 4 cm laiuste tumevioletsete õitega. Tärkliserikaste hästipaljunevate sibulate tõttu oli harilik preeriaküünal indiaanlaste jaoks tähtis toidutaim (samatähendusnimi C. esculenta tähendabki “söödav preeriaküünal”). Päike, huumusrikas niiske muld.    7.-
  11. Erythronium dens-canis 'Pink Perfection', harilik koerahammas 'Pink Perfection'. Perekonna ainsa Euroopas kasvava liigi 10 cm kõrgune aprillis õitsev varane sort on allavaatavate 2-3 cm pikkuste roosade õitega, mille õielehed on järsult tagasi käändunud nagu alpikannil. Rohelised lehed on pruunikaspurpursete laikudega. Vegetatiivselt kiiresti paljunevad koerahambad sobivad aias poolvarjulisse kasvukohta, kus nad eelistavad liivast lehekõduga rikastatud parasniisket mulda. Sibulad ei taha suvel mulla läbikuivamist. Väljakaevatud sibulad hävivad läbikuivamisel kiiresti! 20.-
  12. Erythronium dens-canis 'Snowflake', harilik koerahammas 'Snowflake'. 10 cm kõrguse aprillis õitseva sordi lumivalgete õitega kontrasteeruvad kaunilt väga tumedalaigulised (lillakaspruunid) lehed. Nõuded on samad eelmisega.          20.-
  13. Fritillaria pallidiflora, kahkjas püvilill. 60 cm kõrgusel varrel ripub mais ja juuni algul 2-5 suurt (3-5 cm pikkust) laikellukjat helekollast õit. Kasahstani ja Loode-Hiina lähisalpiniitude nõlvadelt (mägistepist) pärinev ning aias suurepäraselt kasvav ja paljunev ilus vähenõudlik liik eelistab kerget varju (talub hästi ka päikest) ja jahedat aiamulda, mis suvel läbi ei kuiva.             20.-
  14. Geranium macrostylum, suurekaelane kurereha. Piklik lame mugul on peente ja lühikeste väljakasvetega. 40 cm kõrgustel vartel puhkevad mais 2,5-3,5 cm läbimõõduga püstised laialt avatud roosad (helelillad) õied. Lehestik kuivab suve keskel. Looduslikult Balkani poolsaarel ja Türgis kasvav vähenõudlik taim laieneb aias mugulatega kiiresti, mistõttu istutamisel tuleb talle laiutamiseks ruumi jätta. Päike, parasniiske kuni kuiv muld.                                                4.50
  15. Geranium malviflorum, kassi-kurereha. Siniste suurte (läbimõõt 3,5-4,5) õitega mai lõpus - juuni algul õitsev 30-50 cm kõrgune Lõuna-Hispaania, Maroko ja Alžeeria mäenõlvadelt pärinev väga elujõuline taim paljuneb muguljate sarviliste risoomidega kiiresti, mistõttu talle tuleb peenras laiutamiseks rohkem ruumi jätta. Päike, parasniiske kuni kuiv muld.         4.50

Hyacinthoides hispanica (syn. Endymion campanulatus, E. hispanicus, Hyacinthus hispanica, Scilla campanulata, S. hispanica), hispaania ebahüatsint (hispaania siniliilia ehk endüümion). Silla ehk siniliilia lähisugulase 30 cm kõrguses püstises sirges igakülgses õisikus puhkeb mai lõpus või juuni algul 4-15 längus violettsinist kellukjat õit. Hispaaniast, Portugalist ja Põhja-Aafrikast pärinevad vähenõudlikud, väga külmakindlad ja hästi paljunevad taimed eelistavad sarnaselt silladega aias poolvarju (kuid taluvad hästi ka päikest) ning niisket raskemat huumusrikast mulda.

  1. Hyacinthoides hispanica, hispaania ebahüatsindi roosa- ja siniseõieliste sortide juhuslik segu.               3.-
  2. Hyacinthoides hispanica 'Rosabella' (J. Valkering, enne 1944), hispaania ebahüatsint 'Rosabella'. Heleroosad õied on tugevas õisikus.               3.50
  3. Hyacinthoides non-scripta (syn. Scilla nutans), longus ebahüatsint (longus siniliilia). Lääne-Euroopas kasvav 30 cm kõrgune taim sarnaneb nii väimuselt kui ka kasvunõuetelt hispaania ebahüatsindile (H. hispanica), kuid longus tipuga õisikud mais-juunis on ühekülgsed ning torujas-kellukjad 1,5-2 cm pikkused violettsinised lõhnavad õied kitsamad, käändunud tippudega ja rohkem longus.           7.-
  4. Muscari armeniacum 'Cantab' (Rev. H. Rollo Meyer via van Tubergen), armeenia kobarhüatsint 'Cantab'. Väga hilise, mais-juunis rikkalikult õitseva sordi lühikestel 10-15 cm kõrgustel jäikadel varbadel on heledapoolsed sinised õisikud. Päike, parasniiske muld.                4.-
  5. Muscari armeniacum 'Saffier' (A. L. van Bentem 1985), armeenia kobarhüatsint 'Saffier'. Kõrgekasvuline hiline sort kannab mais-juunis kuni 30 cm kõrgustel jäikadel varbadel asuvaid pikki omapäraste tuhmide hele-violettsiniste õitega õisikuid. Õie suue on kinni kasvanud, mistõttu seemneid ei teki. Lõikelillena õitseb ja püsib ta vaasis kaua. Päike, parasniiske muld.                5.-
  6. Muscari azureum (syn. Hyacinthella azurea, Pseudomuscari azureum), pisi-kobarhüatsint. Türgi mägedest pärineva 10 cm kõrguse varakevadel aprillis õitseva sibullille erk-taevassinised õied on koondunud väikesesse, kuni 3 cm pikkusesse tihedasse õisikusse. Õied ei kitsene tipust nagu kobarhüatsindil, vaid on kellukjad, mistõttu liiki on botaanikute poolt paigutatud ka pisihüatsindi (Hyacinthella) perekonda. Päike, parasniiske muld.    5.-
  7. Muscari botryoides 'Album' (enne 1596), harilik kobarhüatsint 'Album' (valge kobarhüatsint). 15 cm kõrgune tihedate kitsaste puhasvalgete lõhnavate kobarõisikutega sort õitseb mais. Päike, parasniiske muld.                                     3.50
  8. Muscari botryoides 'Carneum', harilik kobarhüatsint 'Carneum' (roosa kobarhüatsint). Ebatavaliste kahvaturoosade õitega ja õisikuvartega 15 cm kõrgune mais õitsev sort tahab päikest ja parasniisket mulda.                                     20.-
  9. Muscari 'Dark Eyes' (Aldonis Verinš 1978), kobarhüatsint 'Dark Eyes'. Erksad tumesinised õied on mais kuni 30 cm kõrgusel varval. Viljatud tipuõied on heledamad sinised. Läti maailmakuulus sordiaretaja valis selle pikavarrelise sordi välja Põhja-Kaukaasiast Kabardi-Balkaariast 20 km Naltšikist põhja poolt korjatud looduslikust materjalist. Tegemist on lõhnava kobarhüatsindi ja kahkja kobarhüatsindi loodusliku hübriidiga (Muscari neglectum x M. pallens). Päike, parasniiske muld.          7.-
  10. Muscari 'Sky Blue' (Aldonis Verinš 1978), kobarhüatsint 'Sky Blue'. See on üks sort kolmest "õest", mille Läti sordiaretaja Aldonis Verinš valis välja eelmise sordiga samast leiukohast. Rikkalikult õitseva, hästi paljuneva, vähenõudliku ja vastupidava sordi taimed on pikavarrelised (kuni 30 cm kõrgused) ning mais väga meeldivate helesiniste õitega. Õisiku viljatud tipuõied on peaaegu valged. Päike, parasniiske muld.                 7.-
  11. Scilla litardierei (syn. S. pratensis), aas-silla ehk aas-siniliilia. Suvel juunis-juulis asub 25 cm kõrgusel varval tihedas koonilises kobarõisikus 15-35 (70) lillakassinist väikest (läbimõõt 1 cm) tähtjat õit. Liik kasvab Jugoslaavias. Päike, parasniiske muld.    7.-
  12. Triteleia hyacinthina, hüatsint-suvitähik. Lauguliste (Alliaceae) sugukonda kuuluva 70 cm kõrguse taime tihedad kuni 8 cm läbimõõduga kuppeljad sarikõisikud juulis koosnevad püstistest laialt avatud piimvalgetest 2 cm läbimõõduga õitest. Lisaks peenralillele sobib ta ka lõikelilleks. Meil aias täiesti külma- ja niiskuskindel liik kasvab Põhja-Ameerika lääneosa rohtlas, mis on kevadel märg ja suvel väga kuiv. Päike, huumusmuld. Pärast õitsemist algaval puhkeperioodil tahavad mugulsibulad soojust ja kuivust.           15.-

 

LISA

Järgnevaid haruldasi liike ja sorte pakun väikeses koguses, mistõttu palun mitte pahanduda, kui neid kõigile soovijatele ei jätku.

  1. Allium x proliferum, rindeline sibul. Tegemist pole üldsegi ilutaimega, vaid kulinaaride seas hinnatud köögiviljataimega, mis on hariliku sibula ja talisibula külmakindel avamaal talvituv hübriid (Allium cepa x A. fistulosum). Õite asemel on tal 2-5 suurt õisiku-sigisibulat, mis mõnikord võivad asuda 2 (harva koguni 3) korrusena. “Õhusibulatel” on ka rohelised lehed. Umbrohuks see 70 cm kõrgune taim ei muutu, sest pisikesi sigisibulaid ei teki. Võtate varre otsast suhteliselt suuri “õhusibulaid” ja võite neid kohe kasvõi ilma pesemata kasutada.            10.-

Erythronium sibiricum, siberi koerahammas. Valkjas piklik koera hamba kujuga sibul kannab kaunite punakaspruunide laikudega lehti ning aprillis-mais kuni 30 cm kõrgusel varrel poti-alpikanni õisi meenutavaid kuni 5,5 cm pikkuste järsult tagasi käänduvate roosakaslillade õielehtedega õisi. Need väga külmakindlad metsataimed tahavad jahedat kasvukohta (näiteks kiviktaimla põhjanõlval) ja parasniisket mulda. Siberi koerahammast kui oma perekonna üht kauneimat ja vastupidavaimat liiki Lääne aianduses peaaegu ei tuntagi, tema võrratutest sortidest rääkimata. Väljakaevatud sibulad hävivad kuivades kiiresti!

  1. Erythronium sibiricum 'Belõi Klõk' (syn. E. s. 'White Fang'; Georgi Skakunov), siberi koerahammas 'Belõi Klõk'. Suurte valgete õitega vene sort (tõlkes 'Valgekihv') on ühevärviliste lehtedega. 200.-
  2. Erythronium sibiricum 'Olja' (Georgi Skakunov), siberi koerahammas 'Olja'. Kahvaturoosade õitega vene sort.                200.-
  3. Erythronium sibiricum 'Zoja' (Georgi Skakunov), siberi koerahammas 'Zoja'. Ere-tumeroosade õitega vene sort.      200.-

Fritillaria camschatcensis, kamtšatka püvilill. "Mustaks liiliaks" kutsutava taime kuni 60 cm kõrguse varre tipus puhkeb mai lõpus või juuni algul kobaras 3-8 laikellukjat mustjaspurpurset kuni šokolaadipruuni küljele vaatavat või rippuvat lihakat õit. Tumerohelised läikivad lehed on varrel männastena. Liik kasvab Kaug-Ida, Jaapani ja Põhja-Ameerika metsades, niitudel ja tundras liivasel pinnal. See hästi kasvav ja paljunev aiataim eelistab poolvarju (kuid kasvab hästi ka päikese käes) ning jahedat, niisket musta mulda. Niiskust tahab ta kogu suve.

  1. Fritillaria camschatcensis 'Amur' (Janis Rukšans 1997), kamtšatka püvilill 'Amur'. Sort annab kaubandusliku välimusega suuri sibulaid. Pruunikasmustad õied asuvad kimbuna 30-40 cm kõrgusel varrel. Sibulad on korjatud Primorje kraist Iljitšovkast Amuuri jõe nimetult saarelt.               60.-
  2. Fritillaria camschatcensis (spont. Sakhalin, Korsakov), kamtšatka püvilill Korsakovist. Sahhalinilt Korsakovi linna ümbrusest korjatud pruunikasmustade õitega taimede kõrgus on 30 cm. 60.-
  3. Fritillaria camschatcensis (spont. Kamtshatka, Petropavlovsk), kamtšatka püvilill Petropavlovskist. Kamtšatka poolsaarelt Petropavlovskist pärinevad sibulad on sortidest kõige mustema õiega.          90.-
  4. Fritillaria camschatcensis 'Tomari' (Janis Rukšans 1997), kamtšatka püvilill 'Tomari'. Purpurmustjad õied asuvad kimbuna 50-60 cm kõrguse varre tipus. Mul olemasolevatest selle liigi sortidest on 'Tomari' kõige kõrgekasvulisem. Väikesed ning võsundilised sibulad on korjatud Juri Uspenski poolt Sahhalini saare lõunaosast Tomari linna lähedalt.            60.-
  5. Helianthus tuberosus, maapirn ehk topinambur. Umbes redisesuuruste söödavate maa-aluste mugulatega 2 meetri kõrgune külmakindel püsikust päevalill. Varakevadel aprillis väljakaevatud mugulakesed on minu arvates maitselt redise ja pähkli vahepealsed. Neid saab süüa veel varem kui rediseid ja mingit kasvatamisvaeva pole. Kui Eestis kasvatatav maapirni variant on suve teisel poolel rikkalikult kollaste õitega õitsev taim, siis minu pakutav Venemaalt saadud variant ei õitse – õite moodustamise peale ta jõudu ei raiska ning kogu jõud läheb mugulatesse.         5.-
  6. Iridodictyum reticulatum 'Joyce' (van Tubergen, enne 1943) = Iris reticulata 'Joyce', harilik võrkiiris 'Joyce' = võrkjas iiris 'Joyce'. Varakevadel aprillis puhkev 10-15 cm kõrgune iirisesort on saadud hariliku võrkiirise ristamisest lüükia võrkiirise suure teisendiga (I. reticulatum x I. histrioides var. major). Välimised sügav-taevassinised õielehed on kollase harjaga, mille umber on valge laik. Sama välimusega sordist 'Harmony' on 'Joyce' hilisema õitseajaga. Vene aednike andmeil on 'Joyce' hele-taevassiniste, 'Harmony' aga tume-taevassiniste õitega.      5.-
  7. Sanguinaria canadensis, kevadmagun. Magunaliste (Papaveraceae) sugukonda kuuluva vereurmarohu (Chelidonium) küllalt lähedase sugulase harunev ja lihakas punase piimmahlaga roomav risoom on andnud taimele ingliskeelse nime "bloodroot" – "verijuur". Põhja-Ameerika idaosa niiskete hõredate mägimetsade taime 15-25 cm kõrgune vars kannab mais üksikut 4-6 cm läbimõõduga puhasvalget 8 kroonlehega õit. Üksik suur ja hõlmine juurmine leht on puhkedes püstine ja avanedes huvitavalt ruljalt pakitud. Hilissuvel leht kuivab. Aias kasvab see meeldiv ja omapärane “moon” nõrgalt happelisel niiskel huumusmullal poolvarjus või varjus, taludes niiskemal mullal ka päikesepaistet. Väljakaevatud risoome ei tohi lasta kuivada. 30.-
  8. Sanguinaria canadensis 'Multiplex', kevadmagun 'Multiplex' (täidisõieline kevadmagun). Imeilusate täielikult täidisõiliste õite kõik emaka viljalehed ja tolmukad on muutunud kroonlehetaolisteks petaloidideks.      75.-

 

Paeonia, pojeng.

  1. P. anomala (spont. Krasnojarsk), anomaalne pojeng Krasnojarskist. Pakutav looduslik materjal on korjatud Siberist Krasnojarski linna lähistelt. Laialt tuntud ravimtaime läikivate lillakaspunaste kroonlehtede ja kollase tolmukakimbuga küljele vaatavad väikesed 10 cm läbimõõduga ülivarajased lihtõied on pojengidest aias ühed esimesed ning on mai lõpuks enamasti juba ära õitsenud. Puhmik on kõrge (100-105 cm). Lehtedel võib esineda kollakas või punakas sügisvärv. 50.-
  2. 'China Maid' (Murawska 1943). Keskmiselt roosa kuni heleroosa suure (läbimõõt 16 cm) jaapani tüüpi õie südames on väike kollane staminoodidest poolkera. Keskmine kuni hiline. Puhmik on madalapoolne (80 cm).                   50.-
  3. 'Edgar Jessep' (Bockstoce 1958). Hübriidpojeng, mis on saadud varajase pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Erkpunane keskmise suurusega (läbimõõt 15 cm) väga tihe tolmukateta roosi tüüpi (kuni poolkerajas) täidisõis. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90-95 cm).                   125.-
  4. 'Felix Supreme' (Kriek, 1955). Punane, keskmise suurusega (läbimõõt 15 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, korrapärane roosi tüüpi täidisõis võib puhkedes olla ka poolkera-tüübi tunnustega, hiljem aga muutub õis kõrgeks silindriks. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90-95 cm). Kolmel aastal järjest (1987-89) oli ta koos sordiga 'Kansas' Moskva pojenginäituse võitja punaste sortide rühmas.                80.-
  5. 'Flower Girl' (Auten, 1935). Heleroosa, valge südamiku poole ühtlaselt helenev, keskmise suurusega (läbimõõt 14-15 cm), hõredapoolne, tolmukateta, lame, roosi tüüpi, laiade kroonlehtedega, korrapärane täidisõis. Õied õitsevad enamasti küllalt üheaegselt. Keskmise õitseajaga. Puhmik madal (80 cm). Võib seista ilma toeta.                           70.-
  6. 'Henry Bockstoce' (Bockstoce 1955). Hübriidpojeng, mis on saadud varajase pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. officinalis x P. lactiflora). Erkpunane suur (läbimõõt 17 cm), tihe, tolmukateta, roosi tüüpi täidisõis. Väga varajane kuni varajane. Puhmik kõrge (105 cm). Moskva pojenginäituse üldvõitja 1987. ja 1988. aastal, sama näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas.              125.-
  7. 'Heritage' (Saunders 1950). Hübriidpojeng, mis on saadud valgeõielise pojengi ristamisest hõlmise pojengiga (P. lactiflora x P. peregrina). Erkpunane suur  (läbimõõt 17 cm) hõre tolmukatega roosi tüüpi täidisõis. Enamasti annab ta minu aias küll pooltäidisõisi, mis on harva esinevatest täidisõitest veelgi huvitavamad.  Väga varajane kuni varajane. Puhmik kõrge (100-105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas.              150.-
  8. 'Kukeni Jishi' (origin unknown). Roosakasvalgete suurte (läbimõõt 17 cm) jaapani tüüpi õite südames on väike kollane staminoodpadjake. Keskvarajane kuni keskmise õitseajaga. Puhmik keskmise kõrgusega ( 85 cm).                           95.-
  9. 'Ljubimets' (Krasnova 1959). Vene sort, mis tõlkes tähendab ‘Lemmik’ on saadud sortide ‘Mme. Crousse’ ja ‘Rosea Elegans’ ristamisest. Roosakasvalge kuni valge keskmise suurusega (läbimõõt 15-16 cm), väga tihe, tolmukateta, roosi tüüpi laiade kroonlehtedega korrapärane täidisõis. Väga hiline. Puhmik väga kõrge (120-130 cm).                              160.-
  10. 'MR' (1972). Valge, mõnikord puhkedes kreemikasroosa varjundiga keskmise suurusega (15-16 cm), tihe, tolmukateta, roosi tüüpi laiade kroonlehtedega korrapärane täidisõis. Õies võib esineda staminoode. Keskhiline kuni hiline ameerika sort. Puhmik keskmise kõrgusega (85-90 cm).    105.-
  11. 'Mothers Choice' (Glasscock 1950). Valge, mõnikord puhkedes roosaka varjundiga (õie keskosa on heledam) keskmise suurusega (läbimõõt 15-16 cm), tihe, tolmukateta, roosi tüüpi laiade kroonlehtedega korrapärane täidisõis. Kõik õied on ilusad. Keskmise õitseajaga. Puhmik madal kuni keskmise kõrgusega (80-85 cm).                105.-
  12. P. officinalis 'Mutabilis Plena' (syn. 'Alba Mutabilis'). Varajase pojengi (P.officinalis) sort sarnaneb kõigi näitajate poolest, välja arvatud värvus, varajasele punasele täidisõielisele sordile 'Rubra Plena'. Heleroosa, hiljem valgeks pleekuv, keskmise suurusega (läbimõõt 13-14 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (60-65 cm), lamanduv. 85.-
  13. 'Myrtle Gentry' (Brand 1925). Heleroosa suur (läbimõõt 17 cm), väga tihe, tolmukateta, roosi tüüpi laiade kroonlehtedega täidisõis. Hiline. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (95-100 cm).   85.-
  14. 'Pamjati Paustovskogo' (Sosnovets 1952). Heleroosa tumedama südamega väga suur (läbimõõt 18 cm), väga tihe, tolmukateta, lame, roosi tüüpi laiade kroonlehtedega täidisõis. Väga hiline. Puhmik väga kõrge (120 cm).                150.-
  15. 'SQ' (1972). Erk keskmiselt roosa suur  (läbimõõt 16 cm), tihe, tolmukateta, roosi tüüpi laiade kroonlehtedega täidisõis. Keskmise õitseajaga kuni hiline ameerika sort. Puhmik madal (75-80 cm).         60.-
  16. 'Thura Hires' (Nicholls 1938). Valge, keskmise suurusega (läbimõõt 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roosi tüüpi, korrapärane täidisõis. Õitseajalt ja kõrguselt (90-95 cm) keskmine.         100.-
  17. 'Velma Atkinson' (Wild 1964). Jaapani tüüpi suure (läbimõõt 17 cm) õie lillad kroonlehed ümbritsevad kollastest staminoodidest koosnevat tihedat õiesüdant, mis mängleb huvitavates värvivarjundites. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85-90 cm).              90.-

 

Lugupidamisega Sulev Savisaar