Lugupeetud lillekasvataja!
Saadan Teile tutvumiseks oma seitsmenda eestiaegse püsilillekataloogi istutusmaterjali müügiks või vahetuseks (vahetuse puhul on vajalik eelnev kokkulepe), ka sellel aastal traditsiooniliselt suure hilinemisega. Usun siiski, et järelejäänud kuu on veel piisav aeg tellimuse tegemiseks. Olen harrastuskollektsionäär (lillekasvatusega tegelen vaid põhitöö kõrvalt), spetsialiseerunud eelkõige vähemtuntud külmakindlatele, aias talvituvatele sibullilledele, aga ka pojengidele. Tellimusi istutusmaterjalile võtan vastu 15. augustini (Tartu postitempel) (erandina ka hiljem, kuid siis on tõenäoline vaid tellimuse osaline täitmine). Minimaalne tellimuse summa on 100 krooni (ilma postikuludeta). Tellimused täidan nende saabumise järjekorras. Osadest sortidest on taimi küllalt väikeses koguses ja kõikidele ei pruugi neid jätkuda. Oleks hea, kui märgiksite tellimusse, kas olete nõus sortide asendamisega juhul, kui mõnda sorti ei jätku, ja millistega asendada.
Tellitud istutusmaterjali saadan üldjuhul tellijale postiga septembri esimesel poolel (postikulud : 40 EEK tasub tellija: pakikast pluss saatekulud) või lepime eelneval kokku kättesaamise osas (siis jäävad ära postikulud). Igaühel eraldi lilli tellida (oma nime all) on kasulikum, sest siis saab igaüks endale järgmiseks aastaks ka eraldi kataloogi. Samas soovitan kollektiivset pakisaamist, sest siis vähenevad igaühe postikulud, mis muidu on küllalt suured. Selleks palun tellimusele lisada märge, kelle tellimused ma võin ühes pakis ära saata ja kelle aadressil.
Aadress: 50002 Tartu, postimaja, postkast 175, Sulev
Savisaar, kontakttelefon (27) 485 835 (linnas)
ja (27) 351 842 või e-mail:
Mulle meeldiks, kui Te tutvustaksite kataloogi ka oma tuttavatele. Kõik selle aasta tellijad saavad järgmisel aastal ilma küsimata uuendatud sortimendiga kataloogi. Soovijatele saadetakse kataloog esimesel nõudmisel (tasuta). Kui Te olete tellimisel 2 aastat vahele jätnud, siis peate kataloogi juba küsima. See on sellepärast, et kataloogi saadan küll tasuta, tegelikult aga on tema tegemine ja saatmine küllalt kallis. Kui plaanid õnnestuvad, siis eriti rikkaliku valiku sibullilli kavatsen pakkuda järgmises kataloogis.
POJENGID (Paeonia) 2001
1. Paeonia 'Alesia' (Lemoine 1927). Valge, suur kuni keskmise suurusega (Ø 15-16 cm), ülitihe (minu kollektsioonist on tast tihedam vaid sort ‘Tšernomorskaja Tšaika’, õis on puhkemise algastmel koguni rohekas ja nahkjas), tolmukateta, roosi tüüpi täidisõis. Liigse tiheduse tõttu võib märjal suvel olla raskusi õie avanemisega, see võib mädaneda või avaneda ühekülgselt. Väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). 70.-
2. Paeonia anomala (spont. Siberia, Kolyvan). ANOMAALNE POJENG. Jagamisele tulev emataim on pärit Siberist Kolõvani mäeahelikust. Väikesed (Ø 9 cm), poolüles-poolkõrvale vaatavad arvukad lillad tasjad (ei avane pärani) õied veidi kortsuliste kroonlehtedega. Väga varajane, mai lõpuks on juba ära õitsenud. Puhmik keskmise kõrgusega (92,5 cm). Seisab ilma toeta, seetõttu on ka hea pargisort. Tihe puhmik on ilusa keraja kujuga, jätab mulje, nagu oleks selliseks pügatud. 55.-
3. Paeonia 'Ann Cousins' (Cousins 1946). Valge, suur kuni väga suur (Ø 17-18 cm), tihe, tolmukateta, lamedapoolne, roosi tüüpi, laiade kroonlehtedega, korrapärane täidisõis. Väga hiline. Puhmik kõrge (100-105 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja 1954. aastal, seega sisuliselt maailmameister tol aastal. Maailmakuulus sordiaretaja Wild loeb seda sorti üheks maailma parimaks valgeks pojengiks. 120.-
4. Paeonia 'Blaze ' (Fay 1973). Hübriidpojeng, mille aretamisel on kasutatud sorti ‘Bravura’. Erepunane (õitemass lausa “põleb” õhtupäikeses), suur kuni väga suur (Ø 17-18 cm), 2-3 rea kroonlehtedega, kontrastse kollase tolmukakimbuga südames, laiade kroonlehtedega korrapärane lihtõis. Varajane. Rikkalik õitsemine! Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm), püstiste ja sirgete vartega. Seisab ilma toeta, seetõttu on ka hea pargisort. 140.-
5. Paeonia 'Break o'Day' (Murawska 1947). Jaapani õietüübiga (või anemoonõieline) pojeng, millel on kuni 3 rida lillakaspunaseid välimisi kroonlehti ning veidi tumedam samavärvilistest staminoodidest lame poolkera südames. Lillakaspunaste staminoodide kollased servad annavad õiesüdamele huvitava ebamäärase värvikombinatsiooni ja kontrasti. Keskmise suurusega (Ø 15 cm) ja tihedusega õis. Keskhiline. Puhmik kõrge kuni väga kõrge (105-110 cm). Omapärane, teist taolist (lähedast) sorti pole. 90.-
6. Paeonia 'Carina ' (Saunders 1944). Hübriidpojeng, mis on saadud valgeõielise pojengi ristamisest hõlmise pojengiga (P.lactiflora x P. peregrina). Väga erepunane (vana õis muutub roosakaspunaseks), suur (Ø 17 cm), kollase tolmukakimbuga pooltäidisõis kuni lihtõis (kuni 3 rida kroonlehti). Varajane. Puhmik madal (80 cm). Seisab ilma toeta, seetõttu on ka hea pargisort. 150.-
7. Paeonia 'Carol' (Bockstoce 1955). Hübriidpojeng, mis on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P.lactiflora). Erepunane, keskmise suurusega (Ø kuni 15 cm), väga tihe, tolmukateta, roosi tüüpi täidisõis. Ülitiheduse tõttu võib vihmasel suvel tekkida raskusi avanemisega (ühekülgsust ja muid arenguhäireid). Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90-95 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja (see tiitel vastab sisuliselt maailmameistri tiitlile) aastatel 1968 ja 1976 ning sama näituse võitja 1988. aastal täidisõieliste hübriidpojengide rühmas. Moskva pojenginäituse üldvõitja 1986. aastal ning sama näituse võitja hübriidpojengide rühmas aastal 1987 (koos sordiga ‘Red Grace’) ning 1989. aastal täidisõieliste hübriidide rühmas (koos sordiga ‘Henry Bockstoce’). Parim punane täidisõieline sort üleüldse, lisaks veel ebatavaliselt erksa värvusega, ülitihe ja varajane. 200.-
8. Paeonia 'Dr. F. G. Brethour' (Sass 1938). Valge (puhkedes võib mõnel aastal olla roosakat varjundit), suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roosi tüüpi, enamasti korrapärane täidisõis. Mõnedel petaloididel (seesmistel “kroonlehtedel”) võib mõnikord olla lillasid emakasuudmemärke (need on enamasti vaid triibukestena ja ei häiri). Keskhiline kuni hiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90-95 cm). Moskva pojenginäituse võitja valgete sortide rühmas aastal 1987 (koos sordiga ‘Moonglow’). 65.-
9. Paeonia 'Dresden Pink ' (Wild 1957). Keskmine roosa, keskmise suurusega (Ø 15-16 cm), tihe kuni väga tihe, tolmukateta, kerajas kuni silinderjas roosi tüüpi täidisõis. Keskhiline. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm), tugevate vartega. 60.-
10. Paeonia 'Edulis Superba' (Lemon,1824). Kõige levinum pojengisort Eestis. Vähenõudlik, õitseb vara ja rikkalikult. Tumeroosa, keskmise suurusega (Ø 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Varajane. Puhmik kõrge (105 cm). 30.-
11. Paeonia 'Florence Ellis' (Nicholls 1948). Heleroosa (ilus “beebiroosa”), õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, roosi tüüpi korrapärane täidisõis. Mõnel aastal võib mõnedel petaloididel (“kroonlehtedel”) südamenupu ümber olla tumelillasid laike (emakasuudme jäänuseid), mis miskipärast ei häiri, vaid harmoneeruvad heleroosaga. Keskmise õitseajaga. Puhmik kõrge kuni väga kõrge (105-110 cm). 50.-
12. Paeonia 'Frances Mains' (Mains 1955). Õis suurepärase õrnroosa (heleroosa) värvusega, mis õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekub (kauem säilub roosa toon südamikus). Keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe kuni keskmise tihedusega, tolmukateta, roosi tüüpi, laiade kroonlehtedega täidisõis. Mõnel aastal on mõnedel õielehtedel tugevad lillad emakasuudmemärgid. Keskhiline. Puhmik kõrge (100 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja (maailmameister!) 1961. aastal. Sorti on autasustatud ka medaliga Home Achievment Medal, Chicago 1955. 90.-
13. Paeonia 'Gladys Hodson ' (Krekler 1961). Valge, suur (Ø 16 cm), väga tihe, tolmukateta, roosi tüüpi, korrapärane täidisõis. Keskhiline kuni hiline. Rikkalik õitsemine! Puhmik kõrge (105 cm). Moskva pojenginäituse võitja 1986. aastal valgete sortide rühmas. Vaatamata väga tihedatele täidisõitele avanevad õied kergesti ning kõik õied on head ja esinduslikud. 100.-
14. Paeonia 'Howard R. Watkins' (Bockstoce 1947). Hübriidpojeng, mis on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P.lactiflora). Tumedapoolne lillakaspunane, väiksepoolne (Ø 12-13 cm), tihe nagu meekärg, tolmukateta, kera-tüüpi korrapärane täidisõis. Laiemad välimised kroonlehed keeravad end allapoole, petaloidid ehk “seesmised kroonlehed” aga moodustavad täiusliku meekärjetaolise kerakujulise õie. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). 75.-
15. Paeonia 'Jubileinyi ' (Krasnova USSR 1959). Vene sort. Valkja südamega heleroosa, õitsemise lõpuks peaaegu valgeks pleekuv, suur (Ø 17 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roosi tüüpi laiade kroonlehtedega täidisõis. Keskhiline. Puhmik väga kõrge (115 cm). Moskva pojenginäituse võitja kodumaiste roosade sortide rühmas aastal 1986, sama näituse võitja kodumaiste heleroosade sortide rühmas aastatel 1987 (koos sordiga ‘Pamjati Gagarina’) ja 1989. 100.-
16. Paeonia 'Laddie' (Glasscock 1941). Hübriidpojeng, mis on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest ahtalehise (“tillilehise”) pojengi (P.tenuifolia) sordiga ‘Otto Froebel’. Erepunane (kuid mitte helepunane), keskmise suurusega (Ø 13 cm) lihtõis kollase tolmukakimbuga südames. Õis hoiab end karikjalt, pärani ei avane. Väga varajane. Puhmik madal (65 cm), lehestik on teistest pojengisortidest erinev: lehehõlmad on väga kitsad (“sõnajalalehtedega”), mis on omane ahtalehisele pojengile. Võib seista ilma toeta, seetõttu on ka hea pargisort. 130.-
17. Paeonia 'Laura Magnuson' (Saunders 1941). Hübriidpojeng, mis on saadud hõlmise pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (P. peregrina x P. lactiflora). Puhkedes puhas erk-roosakaspunane, hiljem erk puhasroosa kuni heleroosa (lõheroosa, korallroosa), inimesi vaimustava omapärase värvusega, suur (Ø 17 cm), tasjas, laiade kroonlehtedega, korrapärane lihtõis (või pooltäidisõis, kuni 4 rida kroonlehti) ilusa kollase tolmukakimbuga südames. Varajane kuni keskmise õitseajaga. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Võib seista ilma toeta. 120.-
18. Paeonia 'Leonie' ('Mme Calot') (Barr; Miellez). Sordi aretajate osas pole üksmeelt, aretajaks peetakse Barri, aga seda omistatakse ka Miellezile. Heleroosa, õitsemise lõpuks valgeks või peaaegu valgeks pleekuv, keskmise suurusega (Ø 15 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi (õitsemise lõpuks juba roosi tüüpi, välimised kroonlehed keeravad end allapoole) täidisõis. Mõnikord harva võib petaloididel esineda lillasid emakasuudmemärke, kuid need ei häiri. Varajane (on minu aias hiina pojengidest sordi ‘Vesennii’ järel varajasuselt 2. kohal). Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). 90.-
19. Paeonia 'Mary Eddy Jones' (Nicholls 1961). Heleroosa, õitsemise lõpuks roosakasvalgeks (südames valgeks) pleekuv, suur (Ø 16 cm), väga tihe, tolmukateta, roosi tüüpi laiade kroonlehtedega täidisõis. Mõnedel petaloididel võivad olla lillad emakasuudmemärgid. Keskmise õitseajaga. Puhmik kõrge (100 cm). 60.-
20. Paeonia mascula subsp. mascula (P. cavachensis; P. caucasica). KORALLPOJENG. Looduslik liik Kaukaasiast. Roosakaspunane kuni tumeroosa (lillama vöödiga kroonlehtede keskel), väike (Ø 11 cm), ilusa kollase tolmukaterõngaga kaunis lihtõis. Väga varajane. Puhmik madal (80 cm), tuhmroheliste lehtedega. Seisab ilma toeta, seetõttu on ka hea pargiliik. 90.-
21. Paeonia 'Minuet' (Franklin 1931). Heleroosa, keskmise suurusega (Ø 15 cm), tihe, tolmukateta, lamedapoolne roosi tüüpi täidisõis. Rikkalik õitseja. Hiline. Puhmik väga kõrge (115 cm). 60.-
22. Paeonia 'Miss America ' (Mann- van Steen 1936). Puhkedes roosaka varjundiga valge, seejärel kiiresti valgeks pleekuv, väga suur (Ø 19-20 cm, suurim õis on seni olnud isegi 22 cm), 3-5 kroonlehereaga (kusjuures südame poole kroonlehed lühenevad), südames asuva kollase tolmukakimbuga, lame pooltäidisõis. Keskvarajane kuni keskmise õitseajaga. Rikkalik õitsemine! Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Ameerika Pojengiseltsi kuldmedalivõitja 1956 ja 1971, sama seltsi pojenginäituse üldvõitja (sisuliselt maailmameister) aastal 1980, sama näituse võitja 1988, 1989 ja 1990 pooltäidisõieliste pojengide rühmas. Keskmise viljakusega mullal on isegi ilusam kui liiga rammusal mullal. 150.-
23. Paeonia 'Moon of Nippon' (Auten 1936). Keskmise suurusega (Ø 15 cm) jaapani õievormiga õis koosneb 2 reast valgetest kroonlehtedest ning nende keskel õie südames paiknevast kollasest staminoodipoolkerast. Keskmise õitseajaga. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Võib seista ilma toeta, seetõttu on ka hea pargisort. 80.-
24. Paeonia 'Nadia ' (Saunders 1941). Hübriidpojeng, mis on saadud valgeõielise pojengi ristamisest hõlmise pojengiga (P.lactiflora x P. peregrina). Roosakaspunane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), 1-3 rea kroonlehtedega ja kollase tolmukakimbuga karikjas lihtõis. Varajane. Puhmik kõrge (100 cm). Võib seista ilma toeta, seetõttu on ka hea pargisort. 100.-
25. Paeonia 'Pamjati Gagarina' (Krasnova USSR 1957). Puhkedes heleroosa või valge roosaka varjundiga, hiljem valgeks pleekuv, väga suur (Ø 17 cm), keskmise tihedusega, varjatud tolmukatega ja laiade kroonlehtedega roosi tüüpi, täidisõis. Mõnedel õielehtedel võib esineda lillasid emakasuudmemärke. Keskvarajane. Puhmik madal (80 cm). Moskva pojenginäituse võitja kodumaiste heleroosade sortide rühmas aastatel 1987 ja 1989 (koos sordiga 'Jubileinõi'). Oli Otepää 1994. aasta pojenginäituse külastajate lemmik hiina pojengide rühmas. Sort on veidi ebastabiilne, mõnel aastal on imeilus, mõnel aastal aga keskpärane. 70.-
26. Paeonia 'Pomponette' (Dessert 1909 ) C D P MS. Puhkedes heleroosa märksa roosama südamega, õitsemise lõpul aga valge heleroosa südamega, väike (Ø 10 cm), väga tihe, tolmukateta, roosi tüüpi täidisõis. Keskmise õitseajaga. Puhmik madal (80 cm). 40.-
27. Paeonia 'Red Grace' (Glasscock- Klehm 1980). Hübriidpojeng liikidevahelisest ristamisest. Punane, suur (Ø 16 cm), tihe, tolmukateta, kera-tüüpi korrapärane täidisõis. Suudab peaaegu igal aastal raskusteta moodustada tõeliselt ümmarguse kera (mitte poolkera). Omapärane õiekuju! Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Moskva pojenginäituse võitja täidisõieliste hübriidide rühmas aastatel 1987 (koos sordiga 'Carol') ning 1988 (koos sordiga 'Red Charm'). Shedööver! 150.-
28. Paeonia officinalis 'Rubra Plena'. Varajase pojengi (P.officinalis) sort. Koos sordiga 'Edulis Superba' on kõige levinumad pojengisordid Eestis. Erkpunane, keskmise suurusega (Ø 13-14 cm) ja keskmise tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (65-70 cm). 30.-
29. Paeonia 'Sir John Franklin' (Franklin 1939). Punane, keskmise suurusega (Ø 14 cm), tihe, tolmukateta, roosi tüüpi korrapärane täidisõis. Keskmise õitseajaga. Puhmik keskmise kõrgusega (85 cm). 60.-
30. Paeonia 'Tshernomorskaja Tshaika' (Fomina USSR). Valge (noored, värskelt puhkenud õied on algul poolkinnises olekus lausa rohekad, mille südamest püüab välja kasvada valgeid petaloide), keskmise suurusega (Ø 14 cm), väga tihe, tolmukateta, kõrge-kerajas, roosi tüüpi täidisõis. Keskmise õitseajaga. Puhmik keskmise kõrgusega (95 cm). Pakub huvi kui ääremuslik nähtus, olles näide sellest, kui tihe võib õis olla (kõige tihedaõielisem sort minu kollektsioonis, talle on tiheduselt lähedane vaid ‘Alesia’). Meie niiskes kliimas läheb õis enne puhkemist kas mädanema või avaneb ühekülgselt, aga harvadel aastatel, mil suudab normaalselt õitseda, annab imeilusaid ülitihedaid õisi. 65.-
POJENGID VÄIKESES KOGUSES (kõigile soovijatele ei pruugi jätkuda):
31. Paeonia 'AKADEMIK KURTSHATOV' (A. A. Sosnovets). Tumeroosa poolkera-tüüpi koheva ehitusega ja keskmise suurusega ilma tolmukateta täidisõis. Küllalt tavaline värvus (‘Edulis Superbale’ lähedane) ja õievorm. Puhmik keskmise kõrgusega. Keskvarajane. 30.-
32. Paeonia 'ALICE HARDING' (Lemoine 1922). Puhkedes ilus õrn heleroosa täidisõis, mis hiljem muutub valgeks. Õis keskmine kuni suur, küllalt tihe, roosi tüüpi (lai kroonleht), kena muljet võivad häirida tolmukad südame piirkonnas. Kõrge kuni väga kõrge puhmik keskmise kuni hilise õitseajaga. Sordiaretaja Lemoine pidas seda oma parimaks pojengiaretiseks. 30.-
33. Paeonia 'BLUE ROSE' (Lins 1955). Tumeroosa (või helepunane) täidisõis lillaka varjundiga. Roosiõieline, keskmine kuni suur korrapärane tolmukateta õis keskmise tihedusega. Küllalt tavaline värvus ja õievorm. Puhmik kõrge kuni väga kõrge, keskvarajane. 30.-
34. Paeonia 'CLAIRE DUBOIS' (Crousse 1886). Keskmise suurusega kuni suur poolkerajas täidisõis keskmise tihedusega. Puhkedes tume-sirelililla hõbedasemate kroonlehetippudega, õitsemise käigus võib pleekuda heleroosaks. Küllalt tavaline ‘Edulis Superbale’ lähedane värvus. Tolmukateta. Puhmik kõrge, keskvarajane. 30.-
35. Paeonia 'MOSKVITSH ' (Krasnova USSR 1957). Heleroosa poolkera tüüpi õis, mis hiljem pleekub peaaegu valgeks. Nõrgemad õied krooni tüüpi kreemi staminoodkraega. Õis keskmise suuruse ja tihedusega, ilma tolmukateta. Väga kõrge. Keskm. õitseaeg. 35.-
36. Paeonia 'PRINCESS MARGARET' (Murawska, 1960). Sort on saadud 'Eleanor' seemikust. Tumeroosa, suur (Ø 17 cm), keskmise tihedusega, tolmukateta, lame, roosi tüüpi, laiade kroonlehtedega, korrapärane täidisõis. Keskvarajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90-95 cm). Mitmekordne Ameerika Pojengiseltsi näituse üldvõitja (aastatel 1970, 1974 ja 1978), seega sisuliselt kolmekordne maailmameister. Moskva pojenginäituse võitja tumeroosade sortide rühmas aastatel 1987 ja 1989. 110.-
37. Paeonia 'PROFESSOR GRIBAUSKAS' (Skeivene 1958). Keskmise suurusega poolkera tüüpi tihe lillakaspunane tolmukateta täidisõis. Kroonlehe serv pleekub peaaegu valgeks, mis annab ilusa kontrasti. Kõrge, väga hiline. 30.-
38. Paeonia 'SHIRLEY TEMPLE'(origin unknown). Keskmise suurusega, roosi tüüpi tolmukateta valge täidisõis, võib mõnel aastal puhkedes olla veidi roosaka varjundiga, 1993. aastal oli isegi heleroosa. Keskmise kõrgusega, varajane kuni keskvarajane. 35.-
39. Paeonia 'SNOW MOUNTAIN'(Bigger 1946). Peaks olema kera tüüpi : valged (puhkedes kreemikasroosad) kroonlehed moodustavad kõrge kuhila (mäe). Minu aias on puhmikul keraõie väljaarendamiseks seni jõust puudu tulnud (see õnnestuks paremini rammusal mullal!), kehvemal ja tavalisel mullal on õis enamasti kroon-tüüpi: puhkedes roosakasvalge, krae helekollane, lõpuks muutub õis üleni valgeks. õis keskmise suurusega, tolmukateta. Puhmik kõrge, keskvarajane. 35.-
40. Paeonia 'VOSHOD' (Sosnovets 1952). Keskmise suurusega, roosi tüüpi (keraõie sugemetega) tolmukateta keskmise tihedusega küllalt tavalist värvi roosakaspunane täidisõis. Puhmik väga kõrge, hiline. Vars suhteliselt peenike, seetõttu vajub õis longu. 30.-
POJENGID VÄGA VÄIKESES KOGUSES: nende saamiseks on teil vähe lootust, aga üritada ikka võib:
41. Paeonia 'BARONESS SCHROEDER' (Kelway 1889). Keskmise suurusega valge täidisõis, mis mõnel aastal võib puhkedes olla roosa varjundiga. Roosiõieline, õis keskmise tihedusega. Keskmise kõrguse ja õitseajaga sort. 60.-
42. Paeonia 'Dandy Dan' (Auten, 1946). Hübriidpojeng, mis on saadud varajase pojengi ristamisest valgeõielise pojengiga (Paeonia officinalis x P. lactiflora). Punane kuni tumepunane, keskmise suurusega (Ø 15 cm), kontrastse kollase tolmukakimbuga pooltäidisõis. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja 1988 pooltäidisõieliste hübriidpojengide rühmas. Otepää 1994.a. pojenginäitusel oli külastajate lemmik hübriidpojengide rühmas. 80.-
43. Paeonia 'Dolorodell' (Lins 1942). Puhkedes keskmine roosa, põhiaja õitsemisest siiski heleroosa, suur (Ø 17 cm), tihe, tolmukateta, lame, roosi tüüpi, laiade kroonlehtedega täidisõis. Hiline kuni väga hiline. Puhmik keskmise kõrgusega kuni kõrge (85-100 cm). Ameerika pojengiseltsi kuldmedalivõitja aastal 1984. 120.-
44. Paeonia 'HI FI' (Auten-Wild, 1971). Ameerika hübriidpojeng (liikidevahelisest ristamisest). Karmiinpunane, keskmise suurusega (Ø 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, roosi tüüpi laiade kroonlehtedega täidisõis. Enamusel aastatest moodustus minu aia tingimustes tüüpilise õie asemel täidisõis karmiinpunastest kollaseservalistest staminoodidest kimbuga südamikus. Varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90 cm). 60.-
45. Paeonia 'Illini Belle' (Glasscock 1941). Hübriidpojeng, mis on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P.lactiflora). Särav tumepunane (mustjaspunane), keskmise suurusega (13-15 Ø cm) pooltäidisõis (3-5 rida kroonlehti) kollase tolmukakimbuga südames. Varajane. Puhmik madal (70-75 cm). 130.-
46. Paeonia 'Pink Lemonade' ( Klehm 1951). Pastelsetes virsikuvärvides sort, mille vaatamine kuumal päeval autori väitel justkui kustutaks janu (tõlkes ‘Roosa Limonaad’). On Ameerika pojengiregistri kaanepildiks, seega esindussort. Heleroosade kroonlehtede keskel on kollane poolkera, mille petaloidide tipud muutuvad roosaks, tulemuseks on kollase-roosa-kirju südamiku-poolkera. Huvitav pastelsete toonide kombinatsioon, teist taolist pole. Õis keskmise suurusega väike (Ø 15 cm), tolmukateta, teda saab liigitada nii poolkera-tüübi kui ka jaapani õietüübi (anemoonõieliste) alla, mõnikord ka pooltäidisõieliste alla. Hiline kuni väga hiline. Puhmik kõrge (100 cm). Ameerika Pojengiseltsi näituse võitja keraõieliste (poolkeraõieliste) rühmas 1990. aastal. 110.-
47. Paeonia 'Postilion' (Saunders 1941). Hübriidpojeng, mis on saadud varajase pojengi (P.officinalis) ristamisest valgeõielise pojengiga (P.lactiflora). Erkpunane, väga suur (Ø 19-20 cm) lihtõis kollaste tolmukapeade kimbuga. Väga varajane kuni varajane. Puhmik keskmise kõrgusega (90-95 cm). Kipub lamanduma. 120.-
48. Paeonia 'Prairie Moon' (Fay 1959 või 1967). Hübriidpojeng, mis on saadud sortide ‘Laura Magnuson’ ja ‘Archangel’ ristamisest. Kahvatukollane ehk valge kollaka varjundiga, hiljem peaaegu valgeks pleekuv, suur (Ø 16 cm) pooltäidisõis (3-5 rida kroonlehti) kollase tolmukakimbuga südames. Keskmise õitseajaga kuni keskhiline. Puhmik madal (80 cm). Moskva pojenginäituse võitja pooltäidisõieliste hübriidide rühmas 1988 (koos sordiga ‘Ellen Cowley’) ja 1989 (koos sordiga ‘Sable’. kodumaiste valgete, roosade, punaste sortide rühmas aastatel 1987-1989. 120.-
49. Paeonia 'Red Comet' (Auten 1956). Sügav-tumepunane, suurepärane värvus nagu sordil ‘Ruth Clay’, keskmise suurusega (Ø 14-15 cm), hõre, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Varajane kuni keskvarajane. Puhmik madal (80 cm). 65.-
SIBULLILLED:
50. Dioscorea nipponica. NIPPONI DIOSKOOR. Jaapanis, Hiinas ja Kaug-Idas kasvav mugulja risoomiga rohtne mitmeaastane ronitaim. On lehtilutaim, sest valkjad õied juulis on pisikesed ja peaaegu märkamatud. Väänduval kuni 3 meetri pikkusel varrel asuvad tumerohelised südajad 3-7 hõlmaga lehed. Eelistab varju ja poolvarju, aga talub hästi ka päikest. Kui liaane ehk puitunud roni- ja vääntaimi on meie aedades piisavalt (metsviinapuu, elulõng jt.), siis rohtseid ronitaimi on meil väga vähe (tuntuim on ehk humal). Küllalt haruldane. 30.-
51. Fritillaria imperialis HARILIK PÜVILILL (KEISRIKROON), SEGU. Aias pole teist sellist lille, mis juba mai keskpaigaks suudab kasvada 1 m kôrguseks. Varre tipus asetsevad lehed kimbuna nagu palmil, selle all ripuvad kobaras 5-8 tulbiôie suurust kellukjat longus ôit. Olenevalt sordist vôivad õied olla kas kollased, oranzhid vôi punased. Erakordselt dekoratiivne. Sibulad ja kogu taim on ebameeldiva lõhnaga, seetôttu istutatakse püvilille muude sibullillede lähedusse hiirte tõrjumiseks. Päike. Vett läbilaskev viljakas muld. Raskemas mullas panna sibula ümber liiva. Segus on sibulad õievärvi (kollane, oranzh, punane) järgi sortimata. ‘Kodu-Anttilast’ tellides või aianduspoest ostes maksate samu sibulaid ostes 69 või 75 krooni tükist, minu käest saaksite 15 korda odavamalt! 5.-
52. Fritillaria imperialis 'LUTEA'. HARILIK PÜVILILL Kollane sort. 8.-
53. Fritillaria imperialis HARILIK PÜVILILL Punase- ja oranzhiõieliste sortide segu. 5.-
54. Fritillaria imperialis 'RUBRA'. HARILIK PÜVILILL Punaseõieline sort. 8.-
55. Fritillaria imperialis oranž HARILIK PÜVILILL 15.-
56. Galanthus nivalis HARILIK LUMIKELLUKE. Traditsiooniline esimene õitseja varakevadises aias lume sulamise ajal. 10 (25) cm. Päike, parasniiske huumusmuld. Sobib ka lehtpuude ja põõsaste alla, sest jõuab nende lehtimise ajaks juba ära õitseda. 10 tk 5 kr.
57. HARILIK SINILILL. Hepatica nobilis (violet form) (spont. Estonia, Pärnu). Pärnumaa metsast leitud väga erk-tumelilla sinilillevorm. 15.-
58. TRANSILVAANIA SINILILL. Hepatica transsilvanica (H. angulosa). Erineb meie kodumaisest sinilillest (3 hõlma) 5 hõlmaga lehe poolest, helesinised õied on meie kodumaisest sinilillest suuremad ja varasemad. Kasvab Rumeenias ungarlastega asustatud Transilvaanias. Varju- ja poolvarjutaim. 20.-
59. Lilium 'BARS' [ I (a); Tshutshin, 1985]. LIILIA ‘BARS’. Saadud sortide 'Mystic Gold' ja 'Metelitsa' ristamisest. Õied rohekasvalged, keskosas täpilised. Õite läbimõõt 18 cm. Taime kõrgus 140 cm. Õitseb juulis. Saadud autorilt koos paljundamisõigusega. 30.-
60. Lilium bulbiferum var. croceum (L. croceum). [IX]. KROOKUSLIILIA. Tuliliilia teisend. Üks levinumaid liilialiike Eesti aedades. Kõrgus 50-100 cm. Õied oranžpunased, püstised, õitseb juunis-juulis. Sigisibulateta. Väga vähenõudlik ja vastupidav. 5 tk. 10 kr.
61. Lilium 'GOLD LODE' [I (a); W. Windus, 1973]. LIILIA ‘Gold Lode’. Õied kollased, heleda kuldkollase oreooliga, üksikute täppidega keskosas. Õite läbimõõt 12 cm, taime kõrgus 100 cm. Ühel täiskasvanud taimel on vähemalt 20 õit. Parim 1. rühma liilia 1980. aastal Hollandis, samuti USA-s ja Kanadas 1983. aastal. Tõeline šedööver (meistriteos). 40.-
62. Lilium pensylvanicum subsp. sachalinense (L. sachalinense) (spont. near Yuzhno-Sakhalinsk) IX DAUURIA (SAHHALINI LIILIA). Eesti lillekasvataja Kalle Kruusi poolt Juzhno-Sahhalinski linna lähedalt loodusest kogutud dauuria liilia alamliik, mida osa botaanikuid peab iseseisvaks liigiks, sahhalini liiliaks. On varajane, sest puhkeb õide juuli algul, enne liilia aedsorte, on 1 meetri kõrgune, kollakasoranzhide 9 cm Ø tähtjate püstiste õitega, mis on koondunud õisikutesse. Väga vähenõudlik ja kergesti kasvatatav. 25.-
63. Lilium 'Vostok- 2' ( Grot 1962 ) I (a) LIILIA ‘Vostok-2’. Erkpunaste püstiste tähtjate õitega sort. Õiekattelehe (“kroonlehe”, “õielehe”) tipud ei käändu tagasi. 10.-
64. Narcissus 'Bossa Nova': 3 O-R. NARTSISS 'Bossa Nova': Aretaja: (Brian S. Duncan) Rathowen Daffodils, 1983. Õiekattelehed (“kroonlehed”) laimunajad, puhkedes oranzhikad, kuid pleekuvad kollaseks. Väike tasjas lisakroon on oranzhikaspunane. 20.-
65. Narcissus 'Jack Snipe' 6 W-Y. NARTSISS 'Jack Snipe'. Aretaja: M. P. Williams, enne 1951). käändnartsisside (tsüklaamen- ehk alpikanniõieliste nartsisside) rühma kuuluv 20 cm kõrgune sort: üks õis varrel, kreemikasvalged õiekattelehed on tugevasti tagasi käändunud, torujas lisakroon (trompet) on erkkollane. 15.-
66. Narcissus poeticus 'Plenus' (N. albus plenus odoratus hort. ). TÄIDISÕIELINE POEEDINARTSISS. Väga hiline ja tugeva meeldiva lõhnaga lumivalge täidisõieline nartsiss. Eesti aedades küllalt levinud sort. 5 tk. 5 kr.
67. Narcissus 'White Lady' (R. G. H. Englehearth, enne 1898). 3 W-Y. NARTSISS 'White Lady' Vana ja levinud väikesekrooniline nartsissisort valgete õielehtedega ning väikese tasja helekollase lisakrooniga (“trompetiga”). Sordi väärtuseks on kõrgekasvulisus, tugev meeldiv lõhn ning vähenõudlikkus. Lisaks aiale sobib suurepäraselt ka looduslikuma ilmega alale (kuna ta pole nii kunstliku ja “karjuva” välimusega, nagu uuemaaegsed sordid), suudab kasvada ka heina sees, näiteks tiigi kaldal (nartsiss talub märga maad hästi). 5 tk. 5 kr.
68. Polygonatum humile Madal kuutōverohi. 15-30 cm kõrgune Siberis ja Kaug-Idas kasvav sirgete püstiste vartega madalakasvuline vahelduvate igakülgselt asetsevate lehtedega liik, mille lehekaenaldes ripuvad ühekaupa kellukjad valged õied. Laieneb peenikeste risoomidega, nii et talle tuleb jätta ruumi laiutamiseks. 20.-
69. Tulipa 'FLAIR' (1; Jac. van den Berg, 1978). Kroonlehtede kollasel põhjal punane leek. 5.-
70. Tulipa 'LUSTIGE WITWE' (3; G. van der Mey's Sons, Ltd., 1942). TULP. Kirsipunane õis kontrastse laia valge servaga. 55 cm. Triumf-rühmast. 2.-
71. Tulipa 'OLYMPIC FLAME' (4; Verschoor Jr. 1971). Kuldkollane õis, iga kroonlehe keskel punane “tuleleek”. 60 cm. 4.-
72. Tulipa 'SYMPHONIA' (11 : F.Roozen 1939). TULP Kirsipunane hiline täidisõieline (pojengiõieline). 4.-
TULIPA, vanad taluaia TULBID, kasvavad aias juba esimese vabariigi ajast.
73. PUNANE HILINE TULP tumesinise põhjalaiguga (ilma randita). On sarnane looduslikule Schrenki tulbile, mis on looduses väga varieeruv. Et sort kasvab aias juba peaaegu eelmise sajandi algusest (mujal arvatavasti veel varem), siis ehk polegi tegemist sordiga vaid Venemaa steppidest pärineva liigiga. 5 tk 5.-
74. Vanaaegne madal ja HILINE TÄIDISÕIELINE punane TULP kollase põhjalaiguga. 5 tk 5.-